15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/113

—

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Liikmesriikide otsese maksustamise süsteemide koordineerimine siseturul”” ja

—

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Piiriülene maksustamine kahjumi korral”” ja

—

„Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Maksustamine riigist lahkumisel ja vajadus kooskõlastada liikmesriikide maksupoliitikaid””

1.1

Maksustamise ja siseturuga seonduva töö suunitluse ja eesmärgi osas nõustub komitee komisjoniga selles, et liikmesriikidevahelise koordineerimise ja koostööga on võimalik saavutada maksupoliitika eesmärke ja kaitsta maksubaasi. Samuti võib see vähendada nõuete täitmisega seonduvaid kulusid ning kaotada sellised takistused nagu diskrimineerimine ja topeltmaksustamine.

1.2

Komisjon on kõnealuste teatiste sõnastuse osas väga ettevaatlik ning „avaldab soovi esitada”, „avaldab soovi lähimal ajal uurida” jms. EMSK peab komisjoni esitatud algatuste ettepanekuid maksunduse valdkonna tööprogrammi loogiliseks osaks. Tegemist on piiriülese tegevuse probleemsete valdkondadega.

1.3

Komisjoni ettevaatlik lähenemisviis paneb lugeja proovile. Erinevate olukordade kirjeldused on väga lühisõnalised ja õiguslikud tõlgendused ebakindlad. Seetõttu tuleks vastusena komisjoni teatistes esitatud ideedele samuti võtta pigem põhimõttelist laadi kui konkreetne seisukoht. Komisjoni esindajatega toimunud arutelude käigus selgus samuti, et teatisi tuleb pigem vaadelda kui aruannet komisjoni palju ulatuslikuma töö kohta.

1.4

Seoses kahjumi piiriülese mahaarvamisega on komisjon seisukohal, et kuigi riigisiseselt kohaldatava korra laiendamine piiriülestele olukordadele ei ole ideaalne lahendus, parandab see siiski praegust olukorda. Nii õiguslikust kui sotsiaalmajanduslikust seisukohast on siiski väga küsitav selline olukord, kus praktikas kasutatakse välismaist ettevõtet selleks, et rakendada selle ettevõtte riigi eeskirju teise riigi territooriumil. Piiriüleselt tegutsevate ettevõtete puhul oleks kahjumi mahaarvamisega seonduvaid õiguslikke ja majanduslikke probleeme pikas perspektiivis võimalik lahendada CCCTB (ettevõtete ühine konsolideeritud tulumaksubaas) abil. Kuna komisjonis tegeleb kõnealuse küsimusega eraldi töörühm koostöös liikmesriikidega, peaks töörühm keskenduma sellele, et leida kiire lahendus, ning kõnealuste teatiste alusel peaks komisjon pühenduma enam teistele probleemidele.

1.5

Komisjon püüab oma analüüsis lahendada probleemi, andmata — vähemalt mitte kõnealuses teatises — hinnangut probleemi ulatuse ning selle kohta, millised tagajärjed kaasneksid tegelikkuses kahjumi piiriülese ülekandmise õiguse kehtestamisega. Oma analüüsis pole komisjon piisavalt arvestanud kahjumi hilisemale ajale edasikandmise võimalusega. Enamikul juhtudel pole kahjumi piiriülene ülekandmine alati vajalik.

1.6

Ettevõtete realiseerimata tulu ülekandmist ühest liikmesriigist teise pole võimalik käsitleda üksnes eraisikuid puudutava juhtumi põhjal. Eeskiri, mille kohaselt ei tohi riigist lahkumisel realiseerimata tulult maksu sisse nõuda, toob endaga kaasa suured nõudmised teabe osas. Koostöö maksuhaldurite vahel peaks tagama selle, et mõlemad riigid saavad õiguspärase osa maksust, siis kui see tasutakse. On selliseid ülekantud varasid, mida kunagi ei võõrandata, näiteks mittemateriaalsed varad, või mis lihtsalt aeguvad. Komisjoni kirjeldus selliste juhtumite kohta on ebaselge.

1.7

Kokkuvõttes on oluline tõhustada koostööd ja koordineerimist ettevõtete maksustamise valdkonnas. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tuleb maksunduse valdkonnas arvestada liikmesriikide õigust siseriiklikest tingimustest lähtuvalt iseseisvalt otsuseid vastu võtta.

2.1

19. detsembril 2006 esitas komisjon kolm teatist liikmesriikide maksupoliitika koordineerimise kohta. Tegemist on ühe üldise teatisega ning kahe teatisega, milles käsitletakse selliseid eriprobleeme nagu piiriülene maksustamine kahjumi korral ning maksustamine riigist lahkumisel. Teatiste eesmärk on pigem parandada riiklike maksusüsteemide koordineeritust, mitte ei tehta ettepanekut ühtlustamiseks.

2.2

Kuigi komisjon käsitleb teatistes otsese maksustamise süsteeme, on käsitletakse siiski peaaegu üksnes ettevõtete maksustamist. Kõnealused teatised esitati osaliselt selleks, et leida kiireid lahendusi piiriülese äritegevusega seonduvatele probleemidele, mida pikas perspektiivis on võimalik lahendada ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) abil, ning selleks, et lahendada probleemid, mis võivad jääda püsima ka pärast sellise maksubaasi kehtestamist.

2.3

EMSK on juba väljendanud oma pooldavat seisukohta CCCTB loomise kohta ning esitanud rea põhimõtteid, mida tuleks rakendada, juhul kui selline maksubaas kehtestatakse (1).

2.4

Komisjon väljendab selgelt, et arutelu käigus ja ettepanekutes ei käsitleta üksnes ettevõtete ees seisvate diskrimineerivate takistuste ja topeltmaksustamise ohu kaotamist, vaid ka seda, et liikmesriikidel peaks olema võimalus kaitsta oma maksubaase.

3.1

Komisjoni arvates peaks maksustamise koordineerimisel põhimõtteks olema diskrimineerimise ja topeltmaksustamise kaotamine, võitlus maksustamata jätmise ja kuritarvitustega ning nõuete täitmise kulude vähendamine ettevõtete ja isikute jaoks, kes tegutsevad mitmes maksusüsteemis. Kui kaks maksusüsteemi on mingis suhtes omavahel vastuolus, lahendatakse olukord eelkõige kahepoolsete lepingute teel. Selleks, et otsustada kas eeskirjad on kooskõlas ühenduse õigusaktidega, on ühe võimalusena välja arendatud kohtumenetlus. Maksuõiguse nende eeskirjade seas, mis võivad olla vastuolus ühenduse õigusaktidega, nimetatakse lahkumismakse, dividendidelt kinnipeetavat maksu, kontsernisisest kahjumi mahaarvamist ning filiaalide maksustamist.

3.2

Euroopa Kohus arendab pidevalt kõnealuse valdkonna kohtupraktikat. Kohtulahendites käsitletakse sageli konkreetseid juhtumeid ning neid on harva võimalik laiemalt tõlgendada. Komisjoni arvates on vajalikud juhised kohtulahendite üldisema tõlgendamise jaoks. Kõnealustes teatistes esitatud algatuste abil püüab komisjon aidata liikmesriikidel leida koordineeritud lahendusi.

3.3

Üks oluline eesmärk komisoni jaoks seisneb topeltmaksustamise kaotamises, mis võib olla üheks takistuseks piiriülesele tegevusele. Takistamaks maksustamata jätmist ja kuritarvitusi, teeb komisjon ettepaneku analüüsida kohtulahendeid liikmesriikide töörühmaga. Lisaks sellele, et kõnealuse valdkonna eeskirjad on erinevad, tuleb neid käsitleda 27 erinevas haldussüsteemis. Komisjonil on kavas uurida, kuidas oleks võimalik parandada halduskoostööd liikmesriikide vahel.

3.4

Komisjon esitas ka tulevaste teatiste teemad, nagu kuritarvitused, võlakohustuse ja omakapitali määratlus ning vaidluste lahendamise mehhanismi aktiivne kasutamine liikmesriikidevaheliste maksuvaidluste korral.

3.5

EMSK soovib seoses komisjoni kõnealuse kolme teatise kohta käivate kommentaaridega korrata komitee toetust ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi (CCCTB) loomiseks tehtavale tööle. EMSK sellekohases arvamuses esitati põhimõte, et selleks et CCCTB saaks avaldada täit mõju, peaks see olema kohustuslik. Poliitilisest seisukohast on CCCTB osas avaldatud kahtlust. Komitee on siiski seisukohal, et kõnealuse maksubaasi loomise püüet ei tohiks küsimuse alla seada. See on toimiva siseturu jaoks pikas perspektiivis hädavajalik. See lihtsustaks ka komisjoni teatistes käsitletud ettepanekute elluviimist. Samas võib loomulikult esineda erimeelsusi küsimuses, kuidas sellist maksubaasi üles ehitada. Seda tuleb aktiivsemalt arutama hakata siis, kui on olemas konkreetne ettepanek.

3.5.1

CCCTB-teemalises EMSK arvamuses viidati sellele, et võiks olla asjakohane teha järk-järgult ettepanekuid, mida on võimalik ellu viia juba enne seda, kui põhiettepanek on valmis. Komitee on seisukohal, et kõnealused komisjoni teatised kujutavad endast selle töö algust.

3.6

Komisjon on väga ettevaatlik kõnealuse teatise sõnastusega: „komisjon soovib esitada rea algatusi”, „komisjon soovib lähemal ajal uurida kõnealust valdkonda koos liikmesriikide töörühmaga”, „oovitav on uurida üldisi võimalusi piiriüleste siirdehindadega seotud kulude vähendamiseks”. Komisjoni ettevaatlik hoiak maksuküsimustes on mõistetav, arvestades eelkõige rahandusministrite negatiivset suhtumist kõnealusesse teemasse. Kui poliitikud pole valmis konstruktiivselt töötama koostöö, koordineerimise ja vajadusel ühtlustamise nimel (eelkõige CCCTB küsimuses), on Euroopa Kohus ka edaspidi institutsioon, kes otsustab, kuidas riiklikud maksusüsteemid koos toimima peavad.

3.7

EMSK peab komisjoni esitatud algatuste ettepanekuid maksunduse valdkonna tööprogrammi loogiliseks osaks. Tegemist on piiriülese tegevuse probleemsete valdkondadega. Seoses komisjoni tulevaste ettepanekutega on oluline teavitada sellest, milline võib olla ettepanekute tähtsus Lissaboni tegevuskava eesmärkide elluviimisel.

3.8

Kõnealuses ning kahes ülejäänud teatises käsitletud probleemid seonduvad põhiliselt ettevõtete piiriülese tegevusega. Eraisikutest on juttu üksnes selles teatises, milles käsitletakse maksustamist riigist lahkumise korral. EMSK on seisukohal, et siseturu ja maksustamise teemalises arutelus on keskendumine ettevõtetele igati õigustatud.

3.9

Juhul kui ettevõte kaalub tegevuse alustamist teises riigis, on sel ettevõttel vaja üksikasjalikku teavet teise riigi maksusüsteemi kohta. On vaja, et teave oleks läbipaistvam ja lihtsamalt juurdepääsetav. Komisjon võiks olla tähtsaks lüliks liikmesriikide maksuametite ja seal oleva teabe vahel. Komisjoni kui teabeandja roll konkurentsipoliitika raames võiks olla siin heaks eeskujuks.

3.10

Ettevõtete maksustamise valdkonnas on koostöö ja koordineerimise vajadus suur. Kuigi komisjon räägib koostööst ja kooskõlastamisest, leidub teatistes mõttekäike, mis praktikas tähendaksid seda, et liikmesriigid peaksid oma iseseisvusest maksunduse valdkonnas loobuma. Seda tuleks vältida edaspidistes konkreetsetes ettepanekutes.

4.1

Ettevõtete ja kontsernide kahjumi piiriülese mahaarvamise käsitlus põhineb eelkõige Euroopa Kohtu otsusel Marks & Spenceri kohtuasjas. Kui puudub kahjumi piiriülese mahaarvamise võimalus, võib juhtuda, et mitmes riigis tegutsevat ettevõtet maksustatakse rohkem kui ettevõtet, mis tegutseb vaid ühes riigis. CCCTB abil oleks võimalik kõnealust mitmes riigis tegutsevate ettevõtetega seotud probleemi lahendada. Sellise võimaluse ootel pakub komisjon välja erinevaid meetodeid kahjumi piiriüleseks mahaarvamiseks emaettevõttes, kui kahjum on tekkinud tütarettevõttes, või ettevõttes, kes omab alalisi esindusi või filiaale teistes riikides.

4.2

Pole võimalik kirjeldada olukorda Euroopa Liidus tervikuna, kuna eeskirjad on liikmesriigiti väga erinevad.

4.3

Ettevõtte, kes omab mitmeid üksusi ühes riigis, võib kahjumit üksuste vahel maha arvata. Vastavalt teatises esitatud skeemile on kahjumi piirülene mahaarvamine üldiselt võimalik, kuid mitte kõigi liikmesriikide vahel. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele peab olukord olema võrdne ettevõtte jaoks, kes teostab mitmeid tegevusi ühes riigis, ning mitmes liikmesriigis tegutseva ettevõtte jaoks. Komisjon on seega seisukohal, et kahjumi mahaarvamine tuleneb asutamisvabadusest.

4.4

Kontserni (emaettevõte-tütarettevõte) jaoks on kahjumi mahaarvamine ühe riigi piires võimalik enamikus liikmesriikides. Juhul kui tütarettevõte asub teises riigis, on see võimalik üksnes erandjuhul. Sellist olukorda käsitleti Marks & Spenceri kohtuasjas. Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele on kahjumit võimalik maha arvata emaettevõttes alles siis, kui on ära kasutatud kõik kahjumi arvesse võtmise võimalused tütarettevõtte asukohariigis. Kahjumit võib maha arvata üksnes vertikaalselt ülespoole suunatult ehk emaettevõtte tasandil. Lisaks peab see olema ajutine.

4.4.1

Ühe kontserni raames tegutsevad ettevõtted on õiguslikult eraldiseisvad üksused, mis kuuluvad eraldi maksustamisele. 19 liikmesriiki on siiski kehtestanud riigisisese kogu kontserni ühise maksustamise süsteemi. Enamik ühendab maksutulemused, samal ajal kui mõnedes on võimalik üksnes kahjumi mahaarvamine. Iseenesestmõistetavalt on kahjumi piiriülese mahaarvamise jaoks vajalikud erieeskirjad, kuna tulemusi maksustatakse erinevate süsteemide järgi. Kõnealused reeglid erinevad liikmesriigiti. CCCTB abil oleks võimalik kõiki neid mitmes riigis tegutsevate ettevõtetega seotud probleeme lahendada. Komisjon soovib leida ajutisi ühiseid lahendusi kahjumi piiriülese mahaarvamise jaoks kontserni piires.

4.5

Teatises käsitletakse kahjumi mahaarvamist, kuid lähtepunkt on loomulikult tulude maksustamine. Parim lähtekoht oleks loomulikult olnud selline dokument, kus käsitletakse formaalselt ja selgelt nii tulude maksustamist kui ka kahjumi mahaarvamist. Kahjumi mahaarvamist pole võimalik käsitleda eraldi tulude maksustamisest. Kuna komisjon keskendub kahjumi ülekandmise võimalusele, välditakse puudujäägi finantseerimise teist teed — kontsernisisest toetust. Olukord, kus kontsernisisest toetust võib maksta enne tulumaksu maksmist, omab samasugust maksualast mõju kui kahjumi ülekandmine.

4.6

Argument, et mitmes riigis tegutsevat ettevõtet tuleb kohelda samal viisil kui ühe riigi piires mitmel alal tegutsevat ettevõtet, toob esile vaid pool probleemi. Komisjon soovib, et piiriüleselt tegutsevaid ettevõtteid koheldaks samal viisil. Kahjumi mahaarvamist käsitlevate eeskirjade erinevus liikmesriigiti toob endaga kaasa uued erinevused ettevõtete vahel. Kui üks ettevõte on pärit riigist, kus kahjumi piiriülene mahaarvamine on lubatud, ning kasutab kõnealuseid eeskirju riigis, kus kahjumi mahaarvamine ema- ja tütarettevõtte vahel pole lubatud, tekib erinevus kodumaiste ja välismaiste ettevõtete vahel. Nii kaua, kui püsib eeskirjade erinevus, ei ole kõigi kolme liiki ettevõtte võrdne kohtlemine võimalik; võrdne kohtlemine üksnes kandub mujale üle. Õiguslikust võrdsusest, mis varem kehtis kõigi ühes riigis tegutsevate ettevõtete kohta, saab kõigi ühest riigist pärit ettevõtete võrdsus vaatamata sellele, kus ettevõte tegutseb. Ehk teisisõnu kantakse kahjumi ülekandmise eeskirjad teises riigis asuva tütarettevõtte või filiaali kaudu üle ühest riigist teise. See olukord on lubamatu. Teiste sõnadega: komisjoni analüüs ei hõlma võimalikku mõju ühes riigis tegutsevatele ettevõtetele.

4.6.1

Komisjon on seisukohal, et kuigi riigisiseselt kohaldatava korra laiendamine piiriülestele olukordadele ei ole ideaalne lahendus, parandab see siiski praegust olukorda. Nii õiguslikust kui ka sotsiaalmajanduslikust seisukohast on siiski väga küsitav selline olukord, kus praktikas kasutatakse välismaist ettevõtet selleks, et rakendada selle ettevõtte päritoluriigi eeskirju teise riigi territooriumil. Komitee leiab, et nende negatiivsete mõjude hulgas, mida komisjon nimetab seoses kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumisega, on kõige tõsisemad asutamisel tekkivad probleemid, kuna ettevõtte tegevuse algusjärgus on kahjum väga tavaline, Ettevõtte tegevuse algusperioodil puudub võimalus kahjumi mahaarvamiseks ettevõtte päritoluriigis saadud kasumi arvel. Kõnealune asjaolu pärsib ettevõtte tegevuse alustamist teises riigis. Lisaks sellele on esialgu tekkivaid kulusid kõige raskem katta just väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel. Kõnealuste probleemidega seisavad silmitsi ka riigisisesed ettevõtted, seega pole tegemist spetsiifiliste probleemidega, mis seonduvad ettevõtte asutamisega välismaal.

4.7

Oma analüüsis pole komisjon piisavalt arvestanud kahjumi hilisemale ajale edasikandmise võimalusega. Enamikul juhtudel kahjumi piiriülene ülekandmine alati vajalik. Erinevus kahjumi ühe riigi piires edasikandmise ja kahjumi piiriülese mahaarvamise vahel on ajaline aspekt. Kahjumi piiriülese mahaarvamise korral võib kahjumi kohe kasumiga tasaarvestada. Kerkib esile küsimus, kas raskusi, mis esinevad nende erilahenduste otsimisel, mis on vajalikud kahjumi piiriülese mahaarvamise tagamiseks Euroopa Liidu piires, saab motiveerida tuluga, mida võib saada, kui ettevõte võib kahjumi maha arvata kohe kahjumi tekkimise aastal. Ajutine kontsernisisene toetus võib kahjumit ajutiselt finantseerida. Probleem, millele komisjon üritab lahendust leida, ei ole võib olla nii suur, kui näib. Komisjon peaks oma analüüsis käsitlema kahjumi piiriülest mahaarvamist ja kahjumi mahaarvamist pikema aja jooksul kui alternatiivseid võimalusi piiriüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks, selle asemel et keskenduda üksnes ühele neist meetodeist.

4.8

Lisaks ei analüüsita vähemalt kõnealuses teatises probleemi ulatust ja tegelikke mõjusid, mis kahjumi piiriülese mahaarvamise õiguse kehtestamine kaasa toob. Selline analüüs on tingimata vajalik, enne kui tehakse otsus kahjumi piiriülese mahaarvamise lubamise kohta.

4.9

Komisjonipoolses õigusliku olukorra tõlgenduses, mille kohaselt tuleb asutamisvabadust silmas pidades teistes liikmesriikides tegutsevate alaliste esinduste või filiaalide puhul lubada kahjumi mahaarvamist, ei täpsustata, kas see peaks olema ajaliselt piiratud või mitte. Praegu näib olevat võimalik vaid ajutine kahjumi mahaarvamine. Tuleks selgelt väljendada, et toetatakse just seda.

4.10

Komisjon soovib Marks & Spenceri kohtuasjas tehtud piiranguid kasutada juhisena tulevaste meetmete väljatöötamisel. EMSK peab vajalikuks, et tulevased ettepanekud tuleb välja töötada nii, et minimeeritaks maksudest kõrvalehoidumise võimalusi seoses kahjumi mahaarvamisega.

4.11

Komisjon on juba varem esitanud ettepanekuid, milles lubatakse kahjumi mahaarvamist kahjumi ülekandmisele järgnevatel aastatel. Kahjum kantakse emaettevõttest tagasi niipea, kui on olemas kasum, millest seda maha arvestada. See näib kõnealusel juhul olevat parim meetod, kuna maksubaasi ülekandmine asjaomaste riikide vahel on üksnes ajutine.

4.12

Kui kahjumi piiriülese mahaarvamisega seotud probleeme püütakse lahendada ilma CCCTBd kehtestamata, tekib ulatuslik probleem, mida komisjon ei näi olevat piisavalt arvesse võtnud. Kuidas on võimalik teada, millised kahjumid tuleb ühest riigist teise üle kanda, kui kummaski riigis põhinevad kasumid ja kahjumid erinevatel maksubaasi arvestustel. Nii ei ole võimalik kokkuleppele jõuda, kui suur kahjum tegelikult on. Kokkuvõttes näib, et kahjumi piiriülese mahaarvamisega seotud õiguslikke ja majanduslikke probleeme on pikas perspektiivis võimalik lahendada üksnes CCCTB abil. Kui see küsimus lahendatakse suhteliselt kiiresti, võib olla otstarbekas, et komisjon tegeleks põhjalikumalt teiste kõnealustes teatistes tõstatatud probleemidega.

5.1

Komisjon on arvamusel, et realiseerimata tulu ülekandmisel ettevõtete vahel peaksid nii ühe riigi piires kui ka eri riikide vahel kehtima samad maksukohustuse edasilükkamist käsitlevad eeskirjad. Kuna realiseerimata tulu maksustamist käsitlevad eeskirjad on erinevad, tekib siiski probleeme. Lisaks lahknevustele eeskirjades võib ka puudulik teabevahetus maksuasutuste ja asjaomaste ettevõtete või üksikisikute vahel viia maksustamata jätmise või topeltmaksustamiseni. Komisjon toob näiteid, kuidas võiks liikmesriikide eeskirju paremini kooskõlastada. Siiski on veel palju teha, enne kui kõik probleemid saavad lahenduse.

5.2

Komisjoni argumendid tuginevad ühe üksikisiku juhtumile (2), kus isiku riigist lahkumisel maksustati kohe tema realiseerimata tulu, samas kui maksuresidentideks jääjatelt nõutakse maks sisse siis, kui tulu on realiseeritud. Euroopa Kohus otsustas, et kõnealune erinevus on vastuolus EÜ asutamislepingu liikumisvabadust käsitlevate sätetega. Siinkohal kerkib siiski esile teine probleem: riik, kus tulu saadi, jääb ilma maksutuludest. Kui tulu realiseeritakse, lähevad kõnealused maksutulud erieeskirjade puudumisel riigile, kuhu maksumaksja on kolinud. Euroopa Kohus sedastas, et on lubatud nõuda maksumaksjalt riigist lahkumisel maksudeklaratsiooni esitamist, mis on aluseks maksutulude jaotamisel, kui tulu realiseeritakse.

5.3

Enamik liikmesriike on järginud Euroopa Kohtu otsust ja kaotanud maksustamise riigist lahkumisel. Ebakindlus valitseb selles osas, kuidas või kas üldse läheb osa tulevastest maksudest sellele riigile, mille residentsusest lahkutakse. Komisjon pooldab süsteemi, mille kohaselt uus residentriik vähendab maksu tulu sellelt osalt, mis saadi enne residentsuse muutumist. See eeldab maksustamise kooskõlastamist kummagi riigi maksuasutuste vahel. Komisjoni tõlgenduse kohaselt kehtib Euroopa Kohtu otsus, milles käsitletakse üksikisikut, ka ettevõtete kohta, mis realiseerimata tulu üle kannavad.

5.4

Erijuhu moodustavad Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kus kohaldatakse küll vaba liikumise sätteid, kuid mitte ELi maksuõigust. Vastavalt sellele on komisjon seisukohal, et maksutulude tagamiseks peaks riigil, mille residentsusest lahkutakse, olema õigus maks sisse nõuda riigist lahkumise hetkel, kui kahepoolsete kokkulepetega ei ole ette nähtud teistsugust menetlust.

5.5

Komisjoni käsitlusest erinevate juhtude kohta, mis seonduvad realiseerimata tulu sisaldavate varade ülekandmisega ettevõtete vahel, nähtub, et ettevõtete õiguslik olukord on ebakindlam kui üksisikute puhul. Komisjoni tõlgendus ettevõtete kohta tugineb üksikisikuid käsitlevale kohtuotsusele. Kuid üksikisikuid käsitlevat otsust ei saa otse ettevõtetele üle kanda. Seetõttu peab komisjon oma analüüsi täiendama ja käsitlema spetsiifilisi probleeme, millega ettevõtted võivad kokku puutuda.

5.6

On vaja üksikasjalikumat teksti selgitamaks, kuidas peaks komisjoni arvates käsitlema erinevaid olukordi: emaettevõte ja tütarettevõte, filiaalid ja alaline esindus. Komisjoni teatises toodud kirjeldused tekitavad ka küsimuse, kas realiseerimata tulu tuleks tõepoolest käsitleda erinevalt sõltuvalt sellest, millises seoses on omavahel asjaomased ettevõtted.

5.7

Eeskiri, mille kohaselt realiseerimata tulu sisaldava kapitali ülekandmisel ei tohi maksu sisse nõuda, esitab kõrged nõudmised teabe osas. Tundub ebaasjakohane, et igal aastal tuleb esitada teave selle kohta, et varasid ei ole võõrandatud. Selle asemel peaks maksuasutuste koostöö tagama, et mõlemad riigid saavad maksudest oma õiguspärase osa, kui need sisse nõutakse.

5.8

On selliseid ülekantud varasid, mida kunagi ei võõrandata, nt mittemateriaalne vara, või mis lihtsalt aeguvad. Komisjon ei kirjelda selliseid juhtumeid piisavalt põhjalikult. Kuidas saab liikmesriik, kust varad on pärit, nõuda sisse maksu realiseerimata, eelnevalt olemasolevalt tulult, kui seda ei tohi teha ülekandmise hetkel?