15.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/6

—

„Euroopa kuue koordinaatori aastaaruanne üleeuroopaliste transpordivõrkude kohta”

—

„Üleeuroopalised võrgud: ühtse lähenemise suunas”

—

„Üleeuroopaliste transporditelgede laiendamine”

—

tuletab kõigepealt meelde, kui olulised on üleeuroopalised transpordivõrgud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa Lissaboni eesmärkide täitmisele;

—

rõhutab ka koordinaatorite võimalikku võtmerolli kokkuleppe saavutamisel liikmesriikidega igal üleeuroopalisel transporditeljel asuva konkreetse riikliku haru ühtsete parameetrite osas; selle toetuseks kutsub Regioonide Komitee komisjoni üles muutma nimetatud kokkuleppe ELi rahalise toetuse saamise eeltingimuseks;

—

leiab, et Euroopa Komisjon võiks toetada ka erinevate, üleeuroopaliste transpordivõrgustike prioriteetsetes projektides osalevate kohalike ja piirkondlike osapoolte võrgustiku loomist, nt korraldades igal aastal foorumi. Regioonide Komitee on huvitatud sellest, et teha kõnealuses valdkonnas koostööd komisjoniga;

—

tunneb veelkord kahetsust tugeva vastuolu pärast, mis valitseb ühelt poolt üleeuroopaliste transpordivõrkude olulisuse (mida rõhutati ka teatises) ja Euroopa Liidu rahaliste stiimulite võimaliku otsustava rolli ning teiselt poolt väga väheste eraldatud eelarvevahendite vahel, isegi kui rohkem vahendeid eraldatakse piiriülestele lõikudele ja kitsaskohtadele, ning rõhutab seetõttu vajadust saavutada sünergia kõigi olemasolevate rahastamisallikate vahel Euroopa Liidu tasemel;

—

rõhutab transporditelgede Euroopa Liidust kaugemale laiendamise tähtsust, et arendada kaubavahetust ja inimeste liikumist mitte ainult naaberriikidega, vaid ka ülejäänud maailmaga.

Raportöör

:

Rhône-Alpes'i piirkonnanõukogu esimene aseesimees Bernard SOULAGE (FR/PES)

1.

tuletab kõigepealt meelde, kui olulised on üleeuroopalised transpordivõrgud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa Lissaboni eesmärkide täitmisele. Üleeuroopalised transpordivõrgud suurendavad territoriaalset ühtekuuluvust ja piirkondade konkurentsivõimet, lihtsustades kaubavahetust ja inimeste liikumist. Euroopa eri piirkondades elavad kodanikud tunnetavad üleeuroopaliste transpordivõrkude mõju oma igapäevaelule, mis vaid suurendab Euroopa Liidu õiguspärasust;

2.

soovib eriti tänada koordinaatoreid nende tõhusa töö eest üleeuroopaliste transpordivõrkude prioriteetsete projektide elluviimisel, mis tõestab, kui vajalikud nad on;

3.

hindab seda, et koordinaatorite töö ja teave, mida komisjon tänu sellele saab, suurendab oluliselt projektide ja nende elluviimise läbipaistvust, ning soovib seega aktiivselt jätkata Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni dialoogi, kuna paljud piirkonnad on otseselt huvitatud nende territooriumile tehtavatest investeeringutest;

4.

pöörab erilist tähelepanu koordinaatorite tegevuse raskuspunktidele, mis on võimaldanud:

5.

märgib, et kõnealused ülesanded on võimaldanud paremini koordineerida ühe riigi erinevaid ministeeriume, mille tegevust jälgib välisvaatleja;

6.

nõustub komisjoniga, et piiriüleseid projekte on vaja piisaval määral toetada (nn kriitilise massi saavutamiseks, mida koordinaatorid peavad tihtipeale maksimaalseks eeskirjaga lubatud piirmääraks), et projekte edasi arendada ning luua sel moel maksimaalne võimendav mõju ja kaasahaaramise efekt liikmesriikide võrgustikele juurdepääsu puhul;

7.

rõhutab, kui oluline on koostalitusvõime, millest sõltub suurel määral investeeringute majanduslik tulusus, ja toonitab eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) raames tehtud otsust keskenduda kuuele prioriteetsele transpordikoridorile. See lihtsustaks investeeringute tõhusat kasutamist uutes infrastruktuurides nendel transporditelgedel ja muudaks sellised investeeringud veelgi atraktiivsemaks;

8.

rõhutab ka koordinaatorite võimalikku võtmerolli kokkuleppe saavutamisel liikmesriikidega igal üleeuroopalisel transporditeljel asuva konkreetse riikliku haru ühtsete parameetrite osas; selle toetuseks kutsub Regioonide Komitee komisjoni üles muutma nimetatud kokkuleppe ELi rahalise toetuse saamise eeltingimuseks;

9.

rõhutab, nagu enamik raportööre, et liikmesriigid peavad kasutusele võtma meetmed investeeringute paremaks kasutamiseks (üleminek teisele transpordiliigile, infrastruktuuride kasutamise prioriteetide tõhus määratlemine, transpordikoridoridesse tehtavate investeeringute ajastamise optimeerimine);

10.

teeb ettepaneku, et koordinaatorid osaleksid ka projekte puudutavates kogemustevahetuses, tagamaks, et vähemalt projektide analüüsimise, elluviimise ja rahastamise osas vahetataks mõtteid ja häid tavasid, kui ei suudeta tagada tavade ühtlust. Euroopa Komisjon võiks toetada ka erinevate, üleeuroopaliste transpordivõrgustike prioriteetsetes projektides osalevate kohalike ja piirkondlike osapoolte võrgustiku loomist, nt korraldades igal aastal foorumi. Regioonide Komitee on huvitatud sellest, et teha kõnealuses valdkonnas koostööd komisjoniga;

11.

soovib, et arvestades senini saadud positiivseid kogemusi ja paralleelselt juba tööd tegevate koordinaatorite ülesannete laiendamisega võiks võimalusel ametisse nimetada teisi koordinaatoreid Euroopa Liidu rahastatavatele prioriteetsetele transpordiprojektidele, eelkõige sellistes valdkondades, mis nõuavad jõulist ja tihti poliitilist ajendit, et üle saada planeerimis- ja ehitusetapi raskustest, ning prioriteetsete projektide puhul. Regioonide Komitee rõhutab siiski, et siiani on koordinaatorid määratud vaid kuuele projektile, mille ettevalmistustega on juba kaugemale jõutud, samas kui teised prioriteetsed transporditeljed vajavad rohkem sellist toetust ning hõlmavad ettevalmistustöödesse rohkem liikmesriike (nt projekt nr 22, milles osaleb kaheksa liikmesriiki);

12.

märgib, et alates 2006. aasta juulikuust koostatud koordinaatorite aruannetes määratletakse vajalikud kiireloomulised arenguetapid, et projektid oleksid usaldusväärsed, ja liikmesriikide kohustused põhiinvesteeringu optimaalseks kasutamiseks; ning seega

13.

soovitab hinnata, mil määral need etapid on tegelikkuses läbitud ja kohustustest kinni peetud, et kindlustada parem lähtepunkt otsuste langetamiseks üleeuroopalistele transpordivõrgustikele vahendite eraldamise küsimuses 2007.-2013. aastal. Otsuste tegemisel toetuste eraldamiseks, eelkõige üleeuroopaliste transpordivõrkude mitmeaastasest programmist, tuleks eriti arvesse võtta koordinaatorite analüüse ja soovitusi;

14.

märgib, et ebakindlus ühenduse vahendite osas pärast 2013. aastat võib takistada projekte, millega kaasnevad väikesed kulud praegusel eelarveperioodil, ja soovitab seega kasutusele võtta meetmed kõnealuse puuduse vähendamiseks;

15.

koordinaatorite toetavate prioriteetsete projektide kohta on komisjonil on täpsem, üksikasjalikum ja mitmekülgsem teave nende ettevalmistusjärgu kohta. Siinkohal ei tohi aga ohtu seada projektide käsitlemise võrdsuse põhimõtet;

16.

tunneb siiski kahetsust, et projektide, nende arengu ja vastastikkuse sünergia kohta ei ole läbi viidud võrdlevat analüüsi ning soovitab komisjonil tulevikus koostada analüüsid aktuaalsete ja usaldusväärsete statistiliste andmete alusel, mis on liikmesriikides kogutud sobivat meetodi kasutades. Kuigi komisjoni teatises rõhutatakse vajadust erinevate projektide vahelise optimaalse koostöö järele, et üleeuroopaline transpordivõrgustik õigeks ajaks valmis ehitada, ei ole selle kohta mingit analüüsi veel koostatud. Analüüsi võiks koostada üleeuroopaliste transpordivõrkude juhtrühmas. Analüüs annaks kasulikku lisateavet ELi väga piiratud vahendite kohta 2007.-2013. aastal;

17.

nõustub komisjoniga, et üleeuroopaliste transpordivõrkude sama transporditelje projektide vahel tuleks tagada sünergia. See võib tuua eeliseid nii investeeringutele (madalamad kulud, väiksem mõju territooriumile) kui ka tööde tõhususele;

18.

soovib, et lisaks heade tavade kavandatud käsiraamatule võetaks sünergia eesmärgiks ka koordinaatorite ülesande puhul, arvestades kui raske on kombineerida oma olemuselt väga erinevaid projekte (nt raudteetunnelit ja kõrgepinge all olevaid liine);

19.

tunneb veelkord kahetsust tugeva vastuolu pärast, mis valitseb ühelt poolt üleeuroopaliste transpordivõrkude olulisuse (mida rõhutati ka teatises) ja Euroopa Liidu rahaliste stiimulite võimaliku otsustava rolli ning teiselt poolt väga väheste eraldatud eelarvevahendite vahel, isegi kui rohkem vahendeid eraldatakse piiriülestele lõikudele ja kitsaskohtadele, ning rõhutab seetõttu vajadust saavutada sünergia kõigi olemasolevate rahastamisallikate vahel Euroopa Liidu tasemel. Euroopa Komisjon peaks uurima ka uusi rahastamisvõimalusi, mis võiksid olla kättesaadavad tulevikus. Sellega seoses tundub keskpikas perioodis vajalik „Eurovignette'i” direktiivi ülevaatamine, et võtta arvesse väliseid kulusid;

20.

märgib, et 30 prioriteetse transporditelje lõpuleviimine aeglustab transpordist tingitud CO2-heidete tõusu vaid 4 % võrra, mis on väga tagasihoidlik tulemus, ja soovib seega, et „Eurovignette'i” direktiivi ülevaatamise käigus arvestataks vastavalt väliskulusid, et saaks võtta meetmeid üleminekuks teistele transpordiliikidele, ning seda mitte ainult tundlikes piirkondades ja tundlikel aladel, mille jaoks tuleks ette näha ka otsesemad ja suunatumad meetmed. Uute infotehnoloogiavahendite kasutamine, nagu teatises pakuti, võib aidata kaasa intelligentsete transpordisüsteemide arengule, mis on nt Aasia riikides Euroopast palju kaugemale arenenud;

21.

toetab avaliku ja erasektori partnerluste arendamist, tagades eelkõige suurema õiguskindluse ja arendades uuenduslikke rahastamisvahendeid Euroopa Investeerimispangas. Alati tasub aga meeles pidada nende struktuuride vaieldamatuid eeliseid võrreldes algselt kaasneda võivate lisakuludega. Samuti tuleb täpsustada, kuidas riske üle kantakse;

22.

rõhutab, et kui turu avamise eelised on telekommunikatsiooni valdkonnas laialdaselt tuntud, siis peaks positiivset mõju märkama ka raudteetranspordis. Kuigi lootus, et erasektori investeeringud raudteesse oleks samal tasemel kui telekommunikatsiooni puhul, on ebareaalne, siis vähemalt raudteetranspordi avamine konkurentsile peaks võimaldama avaliku sektori investeeringuid paremini kasutada;

23.

palub selgitada dekonsolideerimise eeskirju (Maastrichti konvergentsikriteeriumite tähenduses) ja võimalusel muuta neid paindlikumaks üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtavateks investeeringuteks võetud laenude puhul. Selle küsimuse peaks kindlasti tõstatama kõigi Euroopa Liidu arengu jaoks strateegiliste investeeringute puhul.

24.

rõhutab transporditelgede Euroopa Liidust kaugemale laiendamise tähtsust, et arendada kaubavahetust ja inimeste liikumist mitte ainult naaberriikidega, vaid ka ülejäänud maailmaga;

25.

lisab, et ühendusteede parandamine Euroopa Liidu naaberriikidega muudab ka üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse tehtud olulised investeeringud tõhusamaks;

26.

tunnistab, et transpordisektori kooskõlastatud areng ja integratsioon Euroopa Liidu ja naaberriikide vahel aitab oluliselt kaasa Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele, hoogustades kaubandust, jätkusuutlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

27.

märgib, et transporditelgede laiendamine on märkimisväärne tegur naaberriikide demokraatia ja majanduse stabiliseerimisel ning sellega antakse panus ka Euroopa naabruspoliitikasse ja ühenduse õigustiku levitamisse ning lihtsustatakse seega kõikidel tasanditel toimuvat Euroopa Liidu koostööd naaberriikidega ning mõnel juhul valmistatakse ette ka võimalikuks ELiga ühinemiseks;

28.

rõhutab eelkõige Loyola de Palacio juhitud kõrgetasemelise rühma aruande väga kõrget kvaliteeti ja hindab Loyola de Palacio tööd;

29.

hindab konsultatsiooniprotsessi, mis andis kõrgetasemelise rühma tööle usaldusväärsust ja lisas väärtust;

30.

soovib, et kõnealune väga ulatuslik ja üksikasjalik aruanne oleks lühema ja keskpika perioodi tegevuse täpsema määratlemise aluseks;

31.

rõhutab kindlaks tehtud piiriüleste telgede olulisust:

32.

tervitab siinkohal komisjoni algatust „teha kindlaks kitsaskohad ja nende lahendused kaupade transpordilogistikas”;

33.

märgib, et aruandes pakutakse välja kindlad tähtajad, mis on teatisest välja jäänud: peamiste telgede, projektide ja horisontaalmeetmete uurimine ja ajakohastamine 2010. aastaks, vahehindamine 2008. aastal;

34.

kiidab heaks nõukogule ja parlamendile esitatud soovituse nõustuda ettepanekuga vaadata üle üleeuroopaliste transpordikoridoride ja -alade idee vastavalt aruande suunistele

35.

tunneb kahetsust, et kuigi transporditelgesid kirjeldatakse multimodaalsena, ei anta üldiseid suuniseid, millist transpordiliiki tuleks eelistada, v.a merekiirteede puhul, mille olulisust Regioonide Komitee siinkohal rõhutab; üldised suunised annaksid eelkõige võimaluse edendada üleminekut keskkonnasõbralikele transpordiliikidele;

36.

tuletab siinkohal meelde 14. veebruari 2007. aasta arvamuse põhipunkte transpordipoliitika valge raamatu vahehindamise kohta:

37.

soovib seega, kooskõlas avalikel aruteludel väljendatud murega, et rõhutataks keskkonnaaspekte ja pakutaks välja transpordiliigi valimise põhimõte vastavalt Kyoto protokolliga võetud kohustustele ja jätkusuutliku arengu eesmärkidele;

38.

rõhutab, et kiiresti on vaja vastu võtta horisontaalmeetmed koostalitusvõime edendamiseks. Kõnealused meetmed on kirjas komisjoni teatises, milles täpsustatakse ka tegevuskavade koostamise põhimõtted;

39.

kiidab heaks pakutud kolmetasandilise institutsioonilise struktuuri:

ning nõuab tuleviku jaoks,

40.

tunneb kahetsust, et komisjoni teatisest lähtuva teatava reserveerituse pärast nii investeeringute kui ka institutsiooniliste ettepanekute elluviimise osas;

41.

soovib seega, et lähiajal ja samaaegselt piirkondlike juhtrühmade loomisega alustataks uurimuslikke arutelusid naaberriikidega, et määratleda lühemas ja keskpikas perioodis rakendatavad meetmed;

42.

palub, et juba protsessi alguses kinnitataks rahalised küsimused, mis on kirjas kõrgetasemelise rühma aruandes, kuid mida ei ole mainitud komisjoni teatises;

43.

palub samuti, et asjaomased piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused kaasataks täielikult tegevuste kavandamisse ja elluviimisse, et saavutada tõeline sünergia kohalike arengutega nii majanduse kui ka ruumilise planeerimise valdkonnas.