27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/91

1.1

EMSK toetab komisjoni tegevust e-juurdepääsetavuse alal ja kutsub komisjoni üles seda jätkama. Kuna tegemist on elavat huvi pakkuva teemaga, jätab komitee endale võimaluse koostada selle kohta täiendav arvamus.

1.2

EMSK on arvamusel, et komisjon peab võtma ühenduse tasandil meetmeid, mis sisaldaksid järgmist:

1.3

Organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide osalus on oluline kohase e-juurdepääsetavusealase poliitika rakendamiseks, näiteks toetusmeetmete edendamise kaudu käitumisjuhiste või kaasregulatsiooni osas.

1.4

Toetusmeetmed peaksid keskenduma valdkondadele, mis edendavad eakate ja puuetega inimeste juurdepääsu infoühiskonnale ja julgustavad neid kasutama uusi tehnoloogiaid kui sobivat vahendit nende sotsiaalseks kaasamiseks, digitaalse tõrjutuse vältimiseks ja nende elukvaliteedi tõstmiseks.

1.5

Liikmesriikide asutused peaksid riigiüleseid suuniseid järgides võtma toetusmeetmeid rahastamaks puuetega inimeste ja eakate organisatsioonide kaasamist e-keskkonda ja hõlbustamaks nende juurdepääsu sellele.

2.1

EMSKle saadetud kirjas palub komisjon komiteel koostada ettevalmistav arvamus tulevase õigusraamistiku kohta e-juurdepääsetavuse valdkonnas, keskendudes eriti eakatele inimestele.

„e-juurdepääsetavus” tähendab tehniliste takistuste ja raskuste ületamist, millega puutavad kokku puuetega inimesed ja teised rühmad, püüdes võrdsetel tingimustel infoühiskonnas osaleda. See mõiste on osa laiemast mõistest „e-kaasamine”, mis hõlmab ka teisi — majanduslikke, geograafilisi ja hariduslikke — takistusi.

2.2

Eelkõige on eesmärk määrata kindlaks, millist liiki teisese õigusakti alusel arendada ELi eesmärki luua täielikult kaasav ühiskond, võttes arvesse praegu toimuvaid kiireid majanduslikke ja sotsiaalseid ümberkorraldusi.

2.3

Kahtlemata peab kõnealune seadusandlik projekt lähtuma Euroopa väärtusi ja põhimõtteid kandvatest õiguslikest alustest, nagu EÜ asutamislepingu artikkel 13 või spetsiaalsed viited kõigi Euroopa elanike osalusele demokraatias ja sotsiaalses arengus, mis on toodud põhiseaduse lepingu teises ja neljandas lõigus, selle artiklites I-3 lõige 3, II-81 ja II-86 ning teistes sätetes.

2.4

Samuti on ELi institutsioonide ja organite asjaomastest seisukohavõttudest ja otsustest juba moodustunud mahukas korpus, mis vaatamata ebaühtsusele on abiks sellise ühenduse poliitika väljatöötamisel, mis on proaktiivselt suunatud mittediskrimineerimisele ja e-juurdepääsetavusele, sh:

2.4.1

komisjon avaldas 2005. aastal teatise „i2010” (3), mille eesmärk oli luua Euroopa infoühiskonna uus strateegiline raamistik, ja hiljem teatise e-juurdepääsetavuse kohta (4), mis sisaldas poliitiliste algatuste ettepanekuid e-juurdepääsetavuse edendamiseks.

2.4.2

Konkreetselt tuuakse nimetatud e-juurdepääsetavust käsitlevas teatises välja kolm uut lähenemisviisi probleemi lahendamiseks:

Kaks aastat pärast komisjoni teatise avaldamist oli ette nähtud hindamine, et kaaluda vajadusel võimalikke täiendavaid meetmeid.

2.4.3

Komitee võttis nimetatud teatise kohta vastu arvamuse (5), milles käsitleti selliseid aspekte nagu ühtlustatud standardid ja koostalitlusvõime; riigihanked, sertifitseerimine ja testimine kolmandate isikute poolt vastandina enda koostatud deklaratsioonile, õigusaktide kasutamine, integratsioon, veebi kättesaadavus, õigusaktid ja infoühiskonna uus strateegiline raamistik.

2.5

Nõukogu 22. märtsi 2007. aasta resolutsioonis Euroopa turvalise infoühiskonna strateegia kohta rõhutatakse kuuendas punktis vajadust pöörata eritähelepanu erivajadustega ning võrgu- ja teabeturbe küsimustes vähe teadlikele IKT kasutajatele, kelle hulka kuuluvad ka eakad ja puuetega inimesed.

3.1

EMSK suhtub suure huviga komisjoni palvesse koostada kõnealune ettevalmistav arvamus ja leiab, et kuigi ühenduse meetmed, mille eesmärk on kõigi kaasamine infoühiskonda, peavad üldiselt olema globaalsed, vajavad teatud rühmad, nt eakad või puuetega inimesed, siiski eritähelepanu nende kohaseks kaasamiseks infoühiskonda (6).

Kuna kõnealune teema on väga huvipakkuv, on võimalik, et EMSK koostab lisaks käesolevale veel täiendava arvamuse.

3.1.1

See on ka täielikult kooskõlas Riias vastu võetud ministrite deklaratsiooni (7) kaheksanda punktiga, milles öeldakse: „Tõhusaks e-kaasamiseks tuleks 2010. aastaks vähendada poole võrra erinevusi eakate, puudega inimeste, naiste, madala haridustasemega rühmade, töötute ja vähem arenenud piirkondade elanike interneti kasutamises võrreldes ELi keskmise internetikasutajaga.”

EMSK leiab, et viimaste aastate poliitilisi ja sotsiaalseid muutusi arvestades on ühenduse e-juurdepääsetavuse meede prioriteetse tähtsusega ja juurdepääs info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele peab saama avalike teenuste puhul kodanikuõiguseks.

Kõnealune ühenduse meede peab sisaldama õigusvahendit, mis tugevdaks olemasolevaid õigusakte, ja seda toetavaid mittesiduvaid meetmeid eri poliitikavaldkondades, arvestades ühenduse meetme lisaväärtust.

EMSK toetab kõnealust ühenduse meedet, sest:

3.2

e-juurdepääsetavuse küsimusi reguleerivate eeskirjade õigusliku aluse osas on soovitav kasutada

Seejuures ei tohi kahjustada e-juurdepääsetavuse meetmete vajalikku horisontaalset mõju.

3.2.1

Kuna Euroopa põhiseaduse leping ei kehti, ei saa kõnealuseid õigusakte kahjuks vastu võtta artikli III-124-1 alusel, milles sätestatakse ühehäälne vastuvõtmine nõukogus pärast Euroopa Parlamendi heakskiitu. Kuna kehtivas EÜ asutamislepingu artiklis 13 nähakse ette kõnealuste õigusaktide ühehäälne vastuvõtmine nõukogus „pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga”, puudub ulatusliku demokraatliku arutelu võimalus ja neil ei ole nii tugevat õiguspärasust kui kaasotsustamismenetlusega vastu võetud ELi õigusaktidel.

3.2.2

Selgesõnaline nõukogu ühehäälse otsuse nõue on siiski väga otstarbekas, sest kõik kõnealused õigusaktid peavad järgima subsidiaarsuse põhimõtet. Mõistagi tähendab ELi liikmesriikide valitsuste ühehäälne toetus asjaomaste riiklike asutuste tõhusamat tööd nende siseriiklikul kohaldamisel ja arendamisel. See tähendab ka, et kohaldatavate meetmete eesmärgid ei piirdu praegu kõnealuses valdkonnas olemas olevate takistuste kõrvaldamisega, vaid pakuvad kaasamist tõepoolest edendavaid elemente, mis vastavad EÜ asutamislepingu artiklitel 13 ja 95 põhinevate ühenduse meetmete proaktiivsuse nõudele.

3.2.3

Seetõttu oleks kohane õigusakti liik direktiiv, sest direktiiv jätab tavaliselt liikmesriikidele suure vabaduse riigiülesel tasandil seatud eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite valikul.

3.3

Tulevase ühenduse õigusraamistiku konkreetne sisu peab muu hulgas tingimata hõlmama järgnevalt nimetatud eesmärke, eristades seejuures üldiseid ja spetsiifilisi eesmärke.

3.4

Üldise iseloomuga eesmärgid oleksid järgmised:

3.4.1

Sõltuvalt pädevusalast peavad ühenduse ja liikmesriikide asutused kehtestama siseturul tegutsevatele IKT ettevõtetele tegevuskriteeriumid, eelkõige sellistes valdkondades nagu standardimine, ja kontrollima nende nõuetekohast täitmist.

3.4.2

Võimaluse piires tuleb neid nõudeid kohaldada ühisele kaubanduspoliitikale, et paremast juurdepääsust võiks kasu saada mitte üksnes Euroopa vaid ka maailma tasandil. Samas tuleb edendada ebasoodsas olukorras rühmade vajadustele vastavaid käitumisjuhiseid, loomaks kõnealuses valdkonnas ettevõtete sotsiaalse vastutuse kultuuri.

3.4.3

Samuti tuleb asjaomased kodanikuühiskonna osalejad kaasata IKT-le juurdepääsu ja selle kasutamisega seotud tehnoloogilisse uuendustegevusse ja heade tavade levitamisse, luues selleks riigiüleseid võrgustikke, mis ühendavad ülikoolide ja kõnealuse sektori ettevõtete uurimiskeskused. Muude meetmete hulgas tuleks luua ELi ja riiklike asutuste poolt kaasrahastatavaid iga-aastaseid projekte ning edendada tippteaduse kultuuri, asutades muu hulgas Euroopa auhinna kõrge kvaliteediga uutele e-kaasamist soodustavatele tehnoloogiatele.

3.5

Spetsiifilised eesmärgid oleksid järgmised:

4.1

Rahvastiku püramiidis ehk vanuserühmade jaotuses rahvastiku struktuuris suureneb üle 65-aastaste inimeste rühm. Madal sündimus ning elukvaliteedi ja oodatava eluea tõus on selle nähtuse peamised põhjused. Seetõttu on nõukogu eesistujariigid võtnud rahvastiku vananemise probleemi ühisesse tööprogrammi.

4.2

Eakate tänapäevases ühiskonnas on elemente, mis võivad kaasa tuua üksinduse, nagu suurpere kadumine ja ühe vanemaga perekonna levimine. Infoühiskond pakub sotsiaalse isoleerituse vältimiseks uusi võimalusi, mida eakad peaksid ära kasutama, seetõttu tuleb edendada meetmeid praeguse digitaalse lõhe vähendamiseks.

Eriti ilmne on see e-juurdepääsetavuse valdkonnas. Riias ühehäälselt vastu võetud ministrite deklaratsioonis märgiti, et üksnes 10 % Euroopas elavatest üle 65aastastest inimestest kasutab internetti.

4.3

Lisaks internetijuurdepääsu tagamisele kõigi jaoks on eakate ja puuetega inimeste paremaks sotsiaalseks kaasamiseks infoühiskonda vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele vaja ka valdkonnaüleseid sotsiaalmeetmeid võrdsuse ja elukvaliteedi parandamiseks, parandades teenuseid ja edendades eakate osalust infoühiskonnas ning kõrvaldades takistused, mis piiravad juurdepääsu arvutikoolitusele ja vabale tarkvarale.

Muutes juurdepääsu infoühiskonnale eakatele ja puuetega inimestele hõlpsamaks, võib elavdada nende intellektuaalset tegevust ja teha nende elu mugavamaks, pakkudes neile muu hulgas järgmisi teenuseid:

EMSK rõhutab IKT olulisust eakate ja puudega inimeste majandusliku ja sotsiaalse kaasamise edendamiseks, et nende esindusorganisatsioonide kaudu ELis olukorda parandada. Organiseeritud kodanikuühiskonna osalejate kaasamine võib olla oluline sellistes valdkondades nagu kaasregulatsioon, käitumisjuhendite koostamine või ettevõtete sotsiaalne vastutus.

4.4

EMSK on arvamusel, et tuleb võtta meetmeid toetamaks projekte ja tegevusi, mis edendavad eakate ja puuetega inimeste juurdepääsu infoühiskonnale ja julgustavad neid kasutama uusi tehnoloogiaid kui sobivat vahendit nende sotsiaalseks kaasamiseks, digitaalse tõrjutuse vältimiseks ja nende elukvaliteedi tõstmiseks. Konkreetselt peaksid kõnealused meetmed sisaldama järgmist:

4.5

Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust on võimalik tugevdada, rakendades ELi poliitikas eakaid käsitlevaid ÜRO põhimõtteid, edendades nende kohast juurdepääsu haridus- ja koolitusprogrammidele.

4.6

Uue lähenemisviisi läbivaatamisel peab komisjon õigusaktide väljatöötamisel arvestama eakate vajadustega, et lihtsustada arendatavate toodete abil pakutavaid teenuseid. Samuti peavad standardiasutused ja tööstus oma tegevusvaldkonnas nimetatud aspekte silmas pidama.

4.7

Keskkonnakaitse seisukohast tuleks e-tehnoloogiat laiemalt kasutada. See vähendab vajadust ühest kohast teise liikuda, tehes teatud teenused kättesaadavaks in situ. Komisjon peaks kõnealust potentsiaali uurima, et tulevikus esitada ettepanekuid ambitsioonikamateks riigiülesteks e-juurdepääsetavuse meetmeteks.