27.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 175/78

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel”. Kuid komitee nendib kahetsusega, et teatis ei küündi ulatusliku strateegiani, mille koostamisele kutsuti nõukogu 5. juuni 2001. aasta järeldustes.

1.2

Kõnealuses arvamuses käsitletakse alkoholi põhjustatud kahju vähendamist rahvatervise aspektist: alkoholi kuritarvitamine ning alaealiste alkoholitarbimine suurendavad alkoholi põhjustatud kahju.

1.3

Komitee lootis, et komisjon esitab ulatuslikuma ja läbipaistvama analüüsi kõigi ELi asjaomaste poliitikavaldkondade kohta, nii nagu need on määratletud mõjuhinnangus, ning raskuste kohta, mis on ELi turueeskirjade tõttu mõnes liikmesriigis kvaliteetse tervishoiu- ja alkoholipoliitika säilitamisel tekkinud.

1.4

Komitee tuletab komisjonile meelde tolle asutamislepingujärgseid kohustusi ning soovitab tungivalt näidata üles sihikindlat juhtimist ja toetada aktiivselt liikmesriike nende püüetes pakkuda kõrgetasemelist tervisekaitset alkoholi põhjustatud kahju vähendamisega ning tagada riiklike poliitikameetmete täiendamine ühenduse meetmetega.

1.5

Komitee tunnistab, et kultuuritavad on Euroopas erinevad. Kavandatud algatustes ja meetmetes tuleks kõnealuste erinevustega arvestada.

1.6

Komitee tervitab ühtse tõenditekogu koostamist, sealhulgas ühtlustatud määratluste loomist andmete kogumisele, mis tagavad tugeva ELi lisaväärtuse mõõtme. Komitee avaldab kahetsust, et enamik määratletud prioriteetsetest valdkondadest ei sisalda konkreetseid, selgelt mõõdetavate sihtide ja tähtaegadega eesmärke.

1.7

Komitee avaldab kahetsust, et komisjon ei tunnista teatises, et üks põhjustest, miks alkohol nii palju kahju põhjustab, on see, et alkohol on psühhoaktiivne aine, liiga suurtes kogustes tarbides mürgine ning teatud hulgal inimestel sõltuvust tekitav.

1.8

Komitee toetab täiel määral laste õigusi ning leiab, et lapsed vajavad oma haavatavuse ja eriliste vajaduste tõttu spetsiaalset kaitset ja tähelepanu, sh asjakohast õiguslikku kaitset. Komitee soovitab strateegia eesmärke silmas pidades, et last käsitletaks kui iga alla kaheksateistkümne aastast isikut, kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.

1.9

Komitee soovitab tungivalt, et konkreetseks eesmärgiks seataks laste kokkupuute vähendamine alkoholitoodete ja -reklaamiga, et lapsi tõhusamalt kaitsta.

1.10

Komitee kutsub komisjoni üles käsitlema alkoholi tekitatud kahju majanduslikke tagajärgi. Alkoholi negatiivsed tagajärjed on vastuolus Lissaboni strateegia eesmärkidega ning mõjutavad tööd, ühiskonda ja majandust.

1.11

EMSK tervitab alkoholi- ja tervisefoorumi loomist, mis võiks asjaomastele sidusrühmadele anda kasuliku dialoogiplatvormi ning viia konkreetsete meetmeteni alkoholi põhjustatud kahju vähendamiseks. Komitee tervitaks võimalust osaleda alkoholi- ja tervisefoorumil vaatlejana.

1.12

Komitee soovitab tungivalt, et koolitus- ja teadlikkust tõstvad algatused oleksid üks osa alkoholi tekitatud kahju vähendamise üldisest integreeritud strateegiast.

1.13

Komitee avaldab muret häiriva vastuolu üle alkoholi tekitatud kahju vähendamise uuringute tulemusena leitud tõhusate meetmete ja väljapakutud ühenduse meetmete vahel. Teatises on kavandatud meetmetena sageli nimetatud koolitust ja teavitamist. Kuid uurimistulemused näitavad, et nende meetmete tõhusus alkoholi põhjustatud kahju vähendamisel on väike.

2.1

Euroopa Liidul on pädevus ja kohustus tegeleda alkoholi kuritarvitamisega seotud tervishoiuprobleemidega. EÜ asutamislepingu (1) artikli 152 lõikes 1 on öeldud: „Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.” Lisaks on öeldud: „Ühenduse meetmed, mis täiendavad riikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele.”

2.2

2001. aastal võttis nõukogu vastu soovituse noorte, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta (2) ning kutsus komisjoni üles järgima, hindama ja kontrollima sellealaseid arengusuundi ja võetud meetmeid ning teatama vajadusest edasiste meetmete järele.

2.3

5. juuni 2001. aasta järeldustes kutsus nõukogu komisjoni üles koostama ettepanekuid ühenduse ulatusliku strateegia kohta, mille eesmärk oleks vähendada alkoholi põhjustatud kahju ja mis täiendaks riiklikke poliitikameetmeid. Nõukogu kordas oma üleskutset 2004. aasta juunis. (3)

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni teatist „Euroopa Liidu strateegia liikmesriikide toetamiseks alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel” (4).

3.1.1

Alkoholi tarbimises ja alkoholi tekitatud kahju erineb riigiti märkimisväärselt nii koguste, nähtuse vormide kui ka ohu osas, mida see tervisele ja ühiskonnale tähendab. Selles kontekstis leiab EMSK, et pakutavaid ühenduse meetmeid, mis on kooskõlas liikmesriikide pädevustega, tuleks pigem tõlgendada kui ühiseid suundumusi, mis lähtuvad üldiselt heakskiidetud põhimõtetest võitluses alkoholismi ja selle vormide vastu. Seoses kõnealuste ühiste suundumustega peaks iga liikmesriik määratlema tegevuse viisid, võtted ja intensiivsuse.

3.2

Kuid komitee nendib kahetsusega, et teatis ei küündi ulatusliku strateegiani, mille koostamisele kutsuti nõukogu järeldustes, hoolimata pikast arenguprotsessist, alkoholitarbimisega seotud probleemidest terves Euroopa Liidus ning nende mõjust Euroopa kodanike tervisele, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule jõukusele.

3.3

Nõukogu kutsus komisjoni üles pakkuma kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades välja ühenduse meetmeid, mille abil tagada tervisekaitse kõrge tase. Nimetatud poliitikavaldkonnad hõlmavad aktsiisi, transporti, reklaami, turundust, sponsorlust, tarbijakaitset ja teadustööd, austades samas aga liikmesriikide pädevust.

3.4

Komitee tervitab nendingut, et alkoholi kuritarvitamine on üks peamisi tervist määravaid tegureid ning halva tervise ja varase surma põhjuseid Euroopa Liidus. Paljude alkoholi põhjustatud tervisehäirete puhul ei ole olemas „ohutut” alkoholikogust. (5)

3.5

Komitee avaldab kahetsust, et komisjon ei tunnista teatises, et üks põhjustest, miks alkohol nii palju kahju tekitab, on see, et alkohol on psühhoaktiivne aine, liiga suurtes kogustes tarbides mürgine ning teatud hulgal inimestel sõltuvust tekitav. See valmistab pettumust, arvestades asjaolu, et strateegia on välja töötanud komisjoni rahvatervise direktoraat, kellel on ulatuslikud meditsiinilised teadmised.

3.6

Komitee tervitab komisjoni kinnitust, et alkoholi kuritarvitamine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult tarbijat ennast vaid ka teisi inimesi, eriti õnnetuste, vigastuste ja vägivalla kaudu. Komitee tunnistab, et ohule on kõige haavatavamad lapsed ning haavatavad on ka õpiraskustega ja vaimse tervise probleemidega inimesed ning alkoholi- ja teiste uimastite sõltlased.

3.7

Paljudes riikides on tõsine probleem koduvägivald (6). Komitee nõuab sellele probleemile erilise tähelepanu pööramist, sest seos koduvägivalla ja suure alkoholitarbimise vahel on tugev (7). Kuigi koduvägivalda võib esineda ka alkoholimõjuta, põhjustab suur alkoholitarbimine teatud inimeste puhul teatud tingimustes vägivaldsust. Suure alkoholitarbimisega kaasneb rohkem vägivallategusid ja suurem vägivaldsus. On tõestatud, et alkoholisõltuvuse ravi vähendab lähisuhtevägivalda. Suure alkoholitarbimise vähenemine ei too kasu mitte ainult vägivalla ohvritele ja toimepanijatele vaid ka sellistes peredes elavatele lastele.

3.8

Euroopa saatus sõltub terve ja tootliku elanikkonna olemasolust. Seepärast tekitavad komiteele suurt muret tõendid selle kohta, et alkoholi kuritarvitamisest tulenevate haiguste all kannatavad järjest sagedamini noored (8).

3.9

Kuigi alkoholitarbimisega seotud kultuuritavad Euroopas on jätkuvalt erinevad, on noorte täiskasvanute ja laste joomisharjumused muutunud järjest sarnasemaks. Komiteele teeb muret alkoholi kuritarvitamine, eriti juhusliku suure alkoholitarbimise ehk joomingute sagenemine noorte täiskasvanute ja laste seas paljudes liikmesriikides viimase kümne aasta jooksul. Kui ühiskond kiidab heaks elustiili, mille lahutamatu osa on alkohol, siis julgustab see alkoholi kuritarvitama.

3.10

Komitee soovitab komisjonil tunnistada asjaolu, et tavaliselt mõõdukalt alkoholi tarbivad inimesed, kes aeg-ajalt alkoholi kuritarvitavad, tekitavad suurt alkoholi põhjustatud kahju, näiteks joobeseisundis autot juhtides, avalikes kohtades alkoholi põhjustatud vägivalda toime pannes või tarbides alkoholi suurtes kogustes spordi- ja muudel üritustel. Selline juhuslik alkoholi kuritarvitamine enamiku mõõdukalt alkoholi tarbivate inimeste seas võib põhjustada märkimisväärseid rahvatervise ja avaliku julgeoleku probleeme. (9)

3.11

Strateegias juhitakse sõnaselgelt tähelepanu EÜ asutamislepingu järgsele ELi pädevusele täiendada rahvatervise kaitsele suunatud riiklikke poliitikameetmeid. Samuti märgitakse selles, et Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et alkoholi põhjustatud kahju vähendamine on oluline ja põhjendatud tervishoiueesmärk, mille saavutamiseks tuleb kasutada sobivaid ja subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas olevaid meetmeid.

3.12

Eelöeldut arvestades lootis komitee, et komisjon esitab ulatuslikuma ja läbipaistvama analüüsi ELi kõigi asjaomaste poliitikavaldkondade kohta.

3.13

Komisjoni läbiviidud mõjuhinnang määratles küll kõik asjaomased poliitikavaldkonnad ja raskused, mis on mõnes liikmesriigis tekkinud kvaliteetse tervishoiu- ja alkoholipoliitika säilitamisel piiriülese tegevuse tõttu, näiteks piiriülese eraviisilise sisseveo ja piiriülese reklaami tõttu. Kuid alkoholistrateegia ei esita ühtegi ettepanekut selle probleemiga tegelemiseks.

4.1

Euroopa Liidus tarbitakse maailma piirkondadest kõige rohkem alkoholi, st 11 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas (10). Kuigi üldine alkoholitarbimine on vähenemas, esineb järjest enam kahjulikumaid joomisharjumusi.

4.2

Märkides, et enamik inimestest tarbib alkoholi mõistlikult, väljendab komitee siiski muret, et hinnanguliselt tarbib 55 miljonit täiskasvanut ELis (15 % täiskasvanud elanikkonnast) alkoholi regulaarselt kahjulikul tasemel (11). Alkoholi kuritarvitamine põhjustab ELis õnnetuste, maksahaiguste, vähi jms tõttu hinnanguliselt umbes 195 000 surmajuhtumit aastas. Alkoholi kuritarvitamine on kolmas peamine varase surma ja haiguste põhjus ELis. (12)

4.3

Alkoholi kuritarvitamine mõjutab suuremate tervishoiu- ja sotsiaalkulude ning väiksema tootlikkuse tõttu ka majandust. Alkoholi tekitatud kahju ELi majandusele oli 2003. aastal hinnanguliselt 125 miljardit eurot ehk 1,3 % SKT-st, hõlmates kuritegevust, liiklusõnnetusi, tervishoidu, enneaegset surma ning haiguste ravi ja ennetamist (13).

5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab kahetsust, et viiest prioriteetsest valdkonnast nelja puhul ei sisalda teatis konkreetseid, selgelt mõõdetavate sihtide ja tähtaegadega eesmärke.

5.2

Eriti haavatavad alkoholi põhjustatud kahju suhtes on lapsed. Hinnanguliselt mõjutab peredes tarvitatav alkohol negatiivselt 5 kuni 9 miljonit last, alkohol on 16 %-l juhtudest laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise üks põhjustest ning põhjustab igal aastal 60 000 alakaalulise lapse sünni (14).

5.3

Komisjon tunnistab laste õigusi ning toetab nende põhivajaduste rahuldamiseks vajalikke meetmeid. Komisjon peab laste õigusi üheks prioriteediks ning on märkinud, et lastel on õigus tõhusale kaitsele majandusliku ekspluateerimise ja väärkohtlemise kõigi vormide vastu (15).

5.4

Komitee toetab täiel määral laste õigusi ning leiab, et lapsed vajavad oma haavatavuse ja eriliste vajaduste tõttu spetsiaalset kaitset ja tähelepanu, sh asjakohast õiguslikku kaitset. Komitee tunnistab samuti perekonna olulist rolli ning liikmesriikide kohustust lapsevanemaid nende lapsekasvatamise ülesannetes aidata. (16)

5.5

Komitee möönab, et laste kokkupuude alkoholi põhjustatud kahjulike mõjudega võib neile kaasa tuua tõsiseid negatiivseid tagajärgi, sealhulgas hooletussejätmine, vaesus, sotsiaalne tõrjutus, väärkohtlemine ja vägivald, mis mõjutavad nende tervist, haridust ja heaolu nii sellel hetkel kui ka tulevases elus.

5.6

Komitee soovitab tungivalt võtta kavandatava „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia” üheks konkreetseks eesmärgiks laste kaitsmine alkoholi põhjustatud kahju eest, kehtestades sellealaseid prioriteete ja kaasates see konsultatsiooniprotsessi.

5.7

Komitee soovitab, et ELi alkoholistrateegias käsitletaks last kui iga alla kaheksateistkümne aastast isikut, kooskõlas ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ning nagu on kinnitatud teatises „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine”.

5.8

Komitee kutsub komisjoni üles soodustama kohalike kogukondade võetavaid meetmeid, sest uuringute tulemused näitavad, et selline lähenemisviis aitab vähendada alaealiste alkoholi kuritarvitamist ning alkoholi põhjustatud kahju. Tõhusad kogukondlikud meetmed ühendavad endas kohaliku poliitika ja praktika kujundamise, mida toetavad teavitustöö ja koolitus ning mis hõlmab kõiki asjaomaseid sidusrühmi. (17)

5.9

Komitee kutsub komisjoni üles tunnustama Maailma Terviseorganisatsiooni „Euroopa Alkoholihartat” (18), mille ELi kõik liikmesriigid 1995. aastal vastu võtsid, ning eelkõige selle järgmist eetikapõhimõtet: „Kõigil lastel ja noorukitel on õigus kasvada üles keskkonnas, mis on kaitstud alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgede ning, nii palju kui võimalik, ka alkohoolsete jookide propageerimise eest”.

5.10

Euroopa Liidu Nõukogu soovituses kutsuti liikmesriike üles looma tõhusaid mehhanisme reklaami, turunduse ja jaekaubanduse valdkonnas ning tagama, et alkoholitooteid ei kujundataks ega reklaamitaks lapsi ja noorukeid silmas pidades. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu Euroopa teismeliste seas praegu valitsevale trendile juua alkoholi sisaldavaid karastusjooke (alcopops (19)).

5.11

Joomingute sagenemine ja alkoholitarbimise varane alustamine paljude liikmesriikide laste seas näitab, et praegu kohaldatavad meetmed ei avalda soovitud mõju. Komisjon möönab oma teatises vajadust kaaluda edasiste meetmete võtmist alaealiste alkoholitarbimise ja alkoholi kuritarvitamise piiramiseks noorte seas. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu Euroopa teismeliste seas praegu valitsevale trendile juua alkoholi sisaldavaid karastusjooke (alcopops).

5.12

Komitee soovitab tungivalt, et konkreetseks eesmärgiks seataks laste kokkupuute vähendamine alkoholitoodete ja -reklaamiga, et lapsi tõhusamalt kaitsta.

5.13

Komitee tervitab alkohoolsete jookide ketis osalejate poolt teatises esitatud avaldust, milles nad väljendavad oma valmisolekut muutuda regulatsiooni ja iseregulatsiooni meetmete jõustamisel ennetavamaks. Alkoholitööstuse sidusrühmadel on oluline roll, sest nad peavad tagama oma toodete vastutustundliku tootmise, turustamise ja turunduse ning seeläbi aitama vähendada alkoholi põhjustatud kahju.

5.14

Komitee kutsub liikmesriike üles kaaluma noorte kaitsmiseks maksude kohaldamise võimalusi, et lahendada probleeme, mida võivad tekitada konkreetsed alkohoolsed joogid, mis on eriti populaarsed noorte seas, näiteks alkoholi sisaldavad karastusjoogid (alcopops).

5.15

Komitee tervitab konkreetset sihtmärki vähendada liiklusõnnetuste arvu poole võrra: vähendada 10 aasta jooksul (2000–2010) Euroopa teedel hukkuvate inimeste arvu 50 000-lt 25 000-le (20). Alkoholi põhjustatud liiklusõnnetuste tulemuseks võib olla ka pikaajaline invaliidsus.

5.16

Komitee nõustub, et sagedane ja süstemaatiline pisteline alkomeetrikontroll on märkimisväärselt tõhus vahend alkoholi põhjustatud liiklusõnnetuste vähendamisel. Koolitus ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad on lisastrateegia, mis ei ole aga tõestanud oma tõhusust alkoholi põhjustatud liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamisel (21). Komitee ettepanekul peaks maksimaalne lubatud alkoholisisaldus veres olema 0,5 mg/ml või vähem. Algajatele juhtidele ja kutselistele juhtidele peaks norm olema veel madalam kooskõlas ELi liiklusohutuse soovitusega (22). Peale vere alkoholisisalduse rangema reguleerimise on vaja tõhusat järelevalvet ja jõustamist.

5.17

Komitee kutsub komisjoni üles käsitlema alkoholi tekitatud kahju majanduslikke tagajärgi. Alkoholi negatiivsed tagajärjed on vastuolus Lissaboni strateegiaga ning mõjutavad tööd, ühiskonda ja majandust.

5.18

Komitee arvates tuleb tulemuslikult reguleerida alkoholi kättesaadavust, turustust ja reklaami, nt lahtiolekuaegade, pakkumiste „kaks ühe hinnaga” ja vanusepiirangute reguleerimise teel. Komitee arvates ei ole kõnealuses valdkonnas iseregulatsioon sobiv.

5.19

Töökoht on keskkond, kus alkohol võib põhjustada kahju mitte ainult alkoholi tarbijale, vaid ka kolmandatele isikutele. Alkoholi põhjustatud probleeme tuleks püüda lahendada ka töökohal tervishoiu- ja ohutuseeskirjade raames, mis on peamiselt tööandja vastutusalas. Töökeskkonna alkoholipoliitika võib aidata vähendada alkoholi põhjustatud õnnetusi ja töölt puudumist ning suurendada töövõimet (23).

5.20

Komitee kutsub tööandjaid, ametiühinguid, kohalikke omavalitsusi ja teisi asjaomaseid organisatsioone üles suhtuma kõnealusesse küsimusse tõsisemalt ning tegema koostööd alkoholi põhjustada kahju vähendamiseks töökohal. Mitmes liikmesriigis on näiteid tihedast ja pikaajalisest koostööst sotsiaalpartneritega alkoholivaba töökeskkonna loomiseks (24).

5.21

Komitee tervitab komisjoni arusaama, et koolituse ja teavitamise üks peamisi ülesandeid on võita avalikkuse toetus tõhusate meetmete rakendamisele. Teine oluline ülesanne, mis teatises välja tuuakse, on tagada usaldusväärne ja asjakohane teave alkoholi kuritarvitamisest tulenevate terviseohtude ja tagajärgede kohta.

5.22

Komitee soovitab tungivalt, et koolitus- ja teadlikkust tõstvad algatused oleksid üks osa üldisest integreeritud strateegiast. Koolitus ei tohiks olla suunatud mitte ainult noortele, vaid arvestada tuleb asjaoluga, et alkoholi kuritarvitamine toimub igas vanuserühmas. Sellised algatused peaksid julgustama noori järgima tervislikke eluviise ning püüdma korrigeerida ilustatud pilte alkoholist ja muutma arusaama, et ülemäärane tarbimine on normaalne, nagu sageli meedias kajastatakse.

5.23

Komitee tervitab seda, et komisjon koostab ja toetab ühtset tõenditekogu, mille kaudu kehtestada ühtlustatud määratlused alkoholitarbimist ja alkoholi põhjustatud kahju puutava teabe osas, arvestades sugude erinevusi, vanuserühmi ja ühiskonnakihti. Samuti toetab komitee teatises esitatud alkoholipoliitika ja algatuste mõju hindamist. Komitee kutsub üles töötama välja mõõdetavad näitajad, mille abil mõõta alkoholi põhjustatud kahju vähendamise edu Euroopas. Meetmete ettepanekud antud valdkonnas tagavad tugeva ELi lisaväärtuse mõõtme.

6.1

Kõnealuse ELi strateegia väljatöötamise eel tellis komisjon põhjaliku ekspertaruande, mis hõlmas ka uuringutulemusi tõhusate vahendite kohta alkoholi põhjustatud kahju vähendamisel. Seetõttu on hämmastav, et komisjon neid tulemusi strateegias ignoreerib. (25)

6.2

Komitee avaldab muret häiriva vastuolu üle alkoholi tekitatud kahju vähendamise uuringute tulemusena leitud tõhusate meetmete ja väljapakutud ühenduse meetmete vahel. Komisjoni teatises on alkoholi tekitatud kahju vähendamise kavandatud meetmetena nimetatud sageli koolitust ja teavitamist. Kuid uurimistulemused näitavad, et koolituse ja teavitamise tõhusus alkoholi põhjustatud kahju vähendamisel on väike.

6.3

Samuti märgib komitee, et liikmesriikide poolt rakendatud meetmete kaardistamisel on komisjon välja jätnud kaks tõhusat strateegiat, nimelt hinnapoliitika alkoholi kõrgema maksustamise näol ja alkoholi turustamise reguleerimise õigusaktide kaudu. Neid meetmeid on mõni liikmesriik edukalt kasutanud alkoholi põhjustatud kahju vähendamisel.

7.1

Komitee tuletab komisjonile meelde tolle asutamislepingust tulenevaid kohustusi ning soovitab tungivalt näidata üles sihikindlat juhtimist ja toetada aktiivselt liikmesriike nende püüetes pakkuda kõrgetasemelist tervisekaitset alkoholi põhjustatud kahju vähendamisega ning tagada riiklike poliitikameetmete täiendamine ühenduse meetmetega.

7.2

Komitee tervitab komisjoni rolli parimate tavade levitamise soodustamisel liikmesriikides ning komisjoni tahet parandada sidusust ELi poliitikavaldkondade vahel, mis mõjutavad alkoholi põhjustatud kahju.

7.3

EMSK tervitab alkoholi- ja tervisefoorumi loomist ning eeldusel, et see täidab komisjoni teatises määratletud rolli, võib foorum anda kasuliku dialoogiplatvormi kõigi asjaomaste sidusrühmade jaoks ning viia konkreetsete meetmeteni alkoholi põhjustatud kahju vähendamiseks. Komitee tervitaks võimalust osaleda alkoholifoorumil vaatlejana.

7.4

Kui välja arvata tugevama üleeuroopalise tõenditekogu loomine, põhineb ELi alkoholipoliitika liikmesriikide tegevusel: liikmesriigid peaksid võtma initsiatiivi meetmete rakendamisel alkoholist põhjustatud kahju vähendamiseks. Ent ELi siseturu eeskirjad põhjustavad jätkuvalt mõne liikmesriigi jaoks probleeme ning võivad seega alkoholi põhjustatud kahju vähendamise edenemist aeglustada. Komitee avaldab kahetsust, et ELi alkoholistrateegias puudub ettepanek, kuidas seda puudujääki heastada.

7.5

Komitee kutsub komisjoni üles võtma kohustust viia läbi tervishoiualaseid mõjuhinnanguid hea tava näitena, et tagada kõrgetasemeline kaitse ühenduse teistes poliitikavaldkondades. Nii järgitaks paremini asutamislepingu artiklis 152 sätestatud kohustust.