30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/15

1.1

Nõukogu on palunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada arvamus ettepaneku kohta: nõukogu määrus võõrliikide (1) ja piirkonnast puuduvate (2) liikide kohta vesiviljeluses.

1.2

Komisjoni ettepaneku eesmärk on kaitsta veekeskkonda ja selle mitmekesisust ohtude eest, mis kaasnevad võõrliikidega. Komisjoni hinnangul on olemasolev raamistik, mis hõlmab ka elupaikade direktiivi (3), ebapiisav.

1.3

Komisjon teeb ettepaneku koostada määrus olemasolevate tavade ja tegevusjuhiste alusel, välistamata samas tulevikus rakendatavaid strateegiaid.

1.4

Määruse ettepanek ei käsitle probleeme seoses õngitsemise, dekoratiivsete kalade ja teiste eksootiliste loomadega, vaid selle eesmärgiks on näha ette, ennetada ja hallata probleeme, mida võivad tulevikus põhjustada võõrliigid, mis ei ela oma looduslikus elupaigas.

1.5

Komitee arvates on Euroopa Liidus kalduvus üle reguleerida. See ei tohiks kehtida käesoleva määruse ettepaneku puhul.

1.6

Bürokraatia vähendamiseks nimetatud liikide puhul teeb EMSK ettepaneku koostada kohanenud liikide nimekiri (nt “kodustatud” võõrliigid).

1.7

Komitee teeb ettepaneku, et määratletaks korrektselt mõiste “piirkonnast puuduv liik”. Käesoleva määruse taustal tuleks määratleda ka mõisted “piirkond” ja “ökopiirkond”.

1.8

Samuti leiab EMSK, et kuna Euroopa Liit on siseturg, siis peaks tegema vahet võõrliikidel ja piirkonnast puuduvatel liikidel Euroopa Liidus ja väljaspool Euroopa Liitu.

1.9

EMSK märgib, et väikestel ettevõtetel võib käesoleva määruse rakendamisel probleeme tekkida. Eriti toob komitee esile määruse pikad vormid lisas 1.

2.1

EMSK kiidab põhimõtteliselt heaks ettepaneku reguleerida Euroopa Liidu tasemel vesiviljeluse jaoks ühenduse alale imporditavaid võõrliike. Sellega kaitstakse erinevat looduslikku faunat ja floorat (4), edendades samal ajal vesiviljeluse arengut.

2.2

Komitee tunnistab, kui oluline ja vajalik on vastu võtta määrus võõrliikide kasutamise kohta vesiviljeluses, et kaitsta veekeskkonda ja selle bioloogilist mitmekesisust.

2.3

Käesoleva määruse vastuvõtmisel julgustab komitee komisjoni algatama kohast teavituskampaaniat määruse kohta, et ennetada selle kuritarvitamist meedias sooviga hirmutada tarbijaid ja tõsta ajalehe müüginumbreid.

2.4

EMSK arvates on määruse puhul väga oluline soodustada vesiviljeluse arengut Euroopas (5), kuna tegemist on tulevikus palju võimalusi pakkuva areneva sektoriga, kui just arengut ei takistata määrusega selle praeguses vormis.

2.5

EMSK nendib sektori kiiret arengut väljaspool Euroopa Liitu, lisades, et sektor on ülekoormatud ja vaja on arendada uusi liike. Samuti toob EMSK esile, et vesiviljeluse sektor võib kalandussektoris ühise kalanduspoliitika raames edukas olla.

2.6

EMSK arvates tuleks Euroopa Liidu sisest kaubandust lihtsustada, vähendades bürokraatiat ja täidetavaid dokumente, et mitte üle reguleerida.

2.7

Komitee rõhutab vajadust tagada, et määrus ei takistaks sektori edasist arengut ja tunneb muret ökoloogiliste, majanduslikke ja sotsiaalsete aspektide ühtsuse üle. Ta leiab, et liikide ümberasustamist kontrollitakse Euroopa Liidus juba piisavalt.

2.8

Tegelikke probleeme Euroopa veekeskkonnas põhjustab eksootiliste ja võõrliikide asustamine vesiviljeluses. Selleks, et määruse ettepanekut võimalikult lihtsustada ja lühendada, teeb komitee ettepaneku keskenduda ainult võõrliikidele ja tegeleda piirkonnast puuduvate liikidega eraldi. Piirkonnast puuduvate liikide kasutamine ei ole vesiviljeluses nii oluline. Teine probleem on seotud sellega, et komisjon ei täpsusta, millistes piirkondades need liigid puuduvad.

2.9

Veelgi lihtsam oleks teha vahet Euroopa Liidu liikidel ning võõrliikidel ja piirkonnast puuduvatel liikidel Euroopa Liidust väljaspool. EMSK soovitab, et sellega arvestataks, kuna Euroopa Liit liigub rohkem integreeritud ühisturu poole.

2.10

Komitee märgib, et sektori muutlikkuse tõttu ei pruugi tootjatel alati olla võimalik nii pikalt ette kavandada, nagu komisjon peab vajalikuks, et saada impordi- ja teisaldamisluba.

2.11

Näiteks, kui tootja kasvatab Iisraelist pärit liike ja kui need surevad, siis peab tootja tegutsema kiiresti ja importima USAst, et mitte kaotada väärtuslikku aega. Praeguse ettepaneku kohaselt peaks tootja oma tegevuse peatama seniks, kuni ta saab uue loa. Pärast teaduslikku tõestust, et võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasvatamise oht vesiviljeluses on “madal”, peaks käesoleva määruse rakendusalast välja jätma ümberasustamised ja liikumised, eriti kaubanduse liikumised.

2.12

EMSK märgib, et antud sektori spetsialistid on komisjoni lähenemises pettunud. Seetõttu on ka oluline tagada, et määrust lihtsustataks, muudetaks praktiliseks ning et asjaosaliste kulusid minimeeritaks.

2.13

Komitee märgib, et ettepanekust on välja jäetud dekoratiivsed kalad ja lõhe, kuid rõhutab, et eelmainitud võivad avaldada mõju kogu probleemile.

2.14

EMSK rõhutab, kui oluline on tagada, et määruse eesmärgid, rakendusala ja piirid oleksid selged. Arvestades, et sektori kohta ei ole laiahaardelisi ja detailseid eeskirju, siis soovitab EMSK, et komisjon koostaks üldmääruse või vähemalt algataks tegevuskava sektori edasiseks suuniseks.

2.15

EMSK on teadlik, et ettepanek koostati enne Euroopa Liidu 2005. aasta lihtsustamisalgatust, kuid leiab, et praegune ettepanek peaks sellega siiski arvestama ja seda tuleks lihtsustada.

3.1

Ettepanek läheb vajalikest ja õigustatud meetmetest palju kaugemale, kuna selles ei arvestata mõningate liikide praeguse olukorraga, mida on Euroopa vesiviljeluses juba aastasadu kasutatud (nt karpkala, vikerforell, mägihõrnas jt). Siiamaani ei ole nende liikide kasvatus ökosüsteemi kahjustanud. Nende liikide liikumise ohu hindamine kõikidel arenguetappidel ja pikad lubade taotlemise protsessid ei ole reaalsed ega teostatavad. Vesiviljelusega tegelevad ettevõtted teevad ühenduse alal tavaliselt piiriülest koostööd, pidades kinni veterinaaria nõuetest, ning liigutavad lühiajaliselt karpkalu, forelle ja teisi kodustatud kalu ühest kohast teise.

3.2

Komitee teeb ettepaneku jätta lubatud liikide või erandite loetelu abil igas liikmesriigis kohanenud kalaliigid (6) määruse eelnõust välja. Samuti tuleks välja jätta piirkonnast puuduvate liikide küsimus. Mõistetamatu on, kuidas saab seostada kontrollitud vesiviljelust pärismaise, kuid piirkonnast puuduvate kalade või teiste liikide levimise või ümberasustamisega.

3.3

Piirkonnast puuduvate liikide küsimus on juba reguleeritud liikmesriikide erisätetega. Käesolev määrus peaks keskenduma Euroopa Liidu veemitmekesisuse kaitsele ohtude eest, mis kaasnevad võõrliikidega. Nimelt oleks väga raske rakendada käesolevat määrust piirkonnast puuduvatele liikidele, sest kohalikke piirkondi ei ole sellest kontekstis selgelt määratletud. Kui piirkonnast puuduvate liikide sätted välja jätta, muutuks nõukogu määrus palju paremini mõistetavaks ning seda oleks palju lihtsam ja odavam rakendada.

3.4

Komitee toob välja, et kuni aastapikkuse otsuse tegemise ajaga liikumisloa saamiseks (artikkel 10) võtaks tootmisega seotud otsused liiga palju aega, mis häiriks majandust oluliselt. Seetõttu soovitab komitee seda aega lühendada.

3.5

EMSK rõhutab ka, kui oluline on kaaluda, kas artikli 10 all oleks võimalik arvestada juhtudega, kui loa taotlusele ei vastata. Näiteks Hispaania seadusandluses võrdub vaikimine nõusolekuga, kui taotlusele ei vastata ühe aasta jooksul. EMSK leiab, et kui see on õiguslikult võimalik, siis peaks Hispaania näidet käesoleva artikli puhul rakendama.

3.6

Kuni viie aasta jooksul toimuvate korduvate liikumiste sätted (artikkel 6) ei ole teostatavad, kuna tihtipeale tuleb teha väga lühiajalisi kavandamata otsuseid erinevates arengujärkudes kalade ostu, müügi ja vahetuse kohta. Määrus oleks otseselt vastuolus kavandatud sätetega, milles tuuakse välja eesmärk toetada vesiviljelust ja paljude liikide mitmekesisust vesiviljeluses.

3.7

Kuna otsused seoses taotlusega importida vesiviljeluse jaoks veeorganisme ühenduse alale on olulised, siis peaksid need toetuma teaduslikule põhjendusele ning otsused peaks võimalikult varakult teatavaks tegema.

3.8

Ulatuslikud eeskirjad tähendaksid asjaomastele ametivõimudele, kavandatud nõuandekomiteele ja vesiviljeluse ettevõttetele palju suuremaid personaliga seonduvaid ja rahalisi väljaminekuid, mis ei oleks praeguse inimkapitali juures võimalik. See oleks vastuolus üldise sooviga vähendada bürokraatiat nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu tasemel.

3.9

EMSK arvates on väga vajalik vähendada üleliigseid eeskirju. Eelkõige peaks vähendama määruse lisas 1 olevaid kriteeriume.

3.10

Võõrkalaliikide impordi ja liikumisega võivad kaasneda suured ohud, kuigi nende ohtude hindamiseks on vaja teaduslikke andmeid. Selleks vajalikke teaduslikke andmeid ei saa nõuda taotlejalt, nagu on lisas 1 ette nähtud. Taotleja vajab eksperdi nõuandeid.

3.11

Komitee arvates peaks tootjate abistamiseks neile andma nimekirja käesoleval alal pädevatest Euroopa Liidu teadlastest. Samas peaks neil olema võimalik saada teavet või koolitust taotluse esitamise kohta.

3.12

Komitee teeb ettepaneku, et iga taotluse eraldi hindamise asemel viiks kvalifitseeritud teadusasutused iga ökopiirkonna või liikmesriigi puhul läbi ainult ühe proovihindamise. Kui proovihindamisel peetakse ohtu “madalaks”, siis võiks selles ökopiirkonnas taotluse esitamisel piirduda ainult andmetega asukoha, personali ja kuupäeva kohta. Kui käesolevat ettepanekut järgitakse, siis saaks ohtu paremini hinnata ning samas hoiaksid vesiviljeluse ettevõtted ja ametivõimud bürokraatlikke kulutuste pealt palju kokku. Teadusasutuses läbi viidava proovihindamise kulud peaks kandma Euroopa Kalandusfond (EFF).

3.13

Komitee rõhutab veel, et liikmesriikide vahelise kooskõlastatuse jaoks on vaja, et nõukogu määruses määratletaks ökopiirkonnad.

3.14

EMSK arvates oleks kasulik, kui määruse avaldamise ja jõustumise vahel oleks vähemalt üks aasta, et viia siseriiklikud õigusaktid määrusega kooskõlla ja teavitada sektori töötajaid ja asjaosalisi tehtavatest muudatustest.

3.15

Komitee pöörab tähelepanu komitee varasematele arvamustele ühise kalanduspoliitika (7), vesiviljeluse (8) ja bioloogilise mitmekesisuse kohta (9) ning toetab täielikult neid käesoleva arvamuse konteksti ja tegevusulatuse osas.

3.16

Komitee pöörab komisjoni tähelepanu GMOde ja polüploidsetele liikidele. Ei tohiks alahinnata nende potentsiaalset ohtu veekeskkonnale. Vesiviljeluses kasutatavate geneetiliselt muundatud organismide, lõhe ning ümberasustamise ja dekoratiivsete liikide kohta on vaja rangemaid eeskirju.

3.17

Komitee kutsub komisjoni üles arvestama nii käesoleva arvamuse kui ka eelnevalt mainitud arvamustega, et luua vesiviljeluse sektori jaoks parem töökeskkond seoses võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamisega.