11.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/32

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Parlamendiga, et naiste suurem esindatuses Euroopa Liidu sotsiaalsete ja majanduslike huvirühmade otsuseid tegevates organites on oluline küsimus. Komitee toetab Euroopa Parlamendi üleskutset asjaomastele riiklikele organisatsioonidele ja nende Euroopa liitudele, samuti komisjonile, pöörata kõnealusele küsimusele suuremat ja süstemaatilisemalt tähelepanu. Euroopa Parlament palus komisjonil alustada andmete kogumist ja andmebaasi loomist seoses naiste esindatusega Euroopa Liidu sotsiaalsete ja majanduslike huvirühmade otsuseid tegevates organites. Komitee võtab teadmiseks, et sellega on nüüdseks algust tehtud. Komitee on arvamusel, et olulise panuse võivad anda Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond. Näitajate osas märgib komitee, et komisjon töötab momendil üheksa kriteeriumiga, mis sõnastati Itaalia eesistumise ajal 2003. aastal.

1.2

Euroopa Parlament keskendub oma analüüsis peamiselt tööandjate organisatsioonidele ja ametiühingutele. Ilmneb, et ametiühingute puhul on toimunud positiivsem areng, kui on võimalik järeldada resolutsioonist ja raportist. Teisest küljest ilmneb, et selleks, et olla võimeline andma korrektset hinnangut olukorrale ja arengule tööandjate ning samuti teiste majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade puhul, on vaja teadvustada tõsiasja, et asjaomased organisatsioonid toimivad teistsugusel moel kui organisatsioonid, mille liikmed on füüsilised isikud.

1.2.1

Kõigil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees esindatud majanduslikel ja sotsiaalsetel huvirühmadel on oma tunnusjooned. Strateegiad, millel on positiivne mõju üht tüüpi organisatsioonis, ei pruugi ilmtingimata omada samasugust mõju teistes organisatsioonides.

1.2.2

Arvestades eeltooduga on komitee võtnud huviga teadmiseks ETUC (Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon), UNICE (Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Keskliitude Ühendus)/UEAPME (Euroopa Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Keskliit) ja CEEP (Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus) sugude võrdõiguslikkuse alaste tegevuste raamistiku ning eriti prioriteedi, mille need organisatsioonid on andnud teemale “naised otsustusprotsessis”. Komitee ootab huviga riikide ja Euroopa iga-aastaseid eduaruandeid, mille peatsest ilmumisest on teavitatud.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, nagu ka Euroopa Parlament, toetab Euroopa Liidu praegust poliitikat seoses meeste ja naiste tasakaalustatud osalusega otsustusprotsessis. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Parlamendiga, et üles tuleb näidata tegelikku poliitilist tahet, viimaks ellu muudatusi ja saavutada tasakaalustatud esindatust. Paljudes organisatsioonides, ka väljaspool tööandjate ja töövõtjate ringkondi, näidatakse tõepoolest üles sellist poliitilist tahet. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab kõigil esindatud organisatsioonidel teavitada komisjoni korrapäraselt oma jõupingutuste tulemusest ja komisjonil luua tihedas koostöös Euroopa föderatsioonidega nimetatud andmepank, samuti tuleks täiendusena 2003. aastal Itaalia kui eesistuja poolt tehtud algatusele määrata kindlaks sobivad näitajad naiste mõju suurendamiseks sotsiaalsete ja majanduslike huvirühmade otsuseid tegevates organites.

1.4

Organisatsioonid, mis lähetavad esindajaid riiklikele ja rahvusvahelistele foorumitele või siis osalema sotsiaaldialoogis, peaksid pöörama erilist tähelepanu juhtkonna tasandile. Organisatsioonid, mis soovivad anda oma panuse naiste paremasse esindatusesse, peavad suunama oma pilgu ka tasandile, kus tegeletakse poliitika ettevalmistamisega ja kust paljud organisatsioonid värbavad juba praegu oma saadikuid.

1.5

Eraldiseisvad ja lisastruktuurid, samuti naissoost personali ja liikmete võrgustikud on märkimisväärselt kaasa aidanud positiivsetele muudatustele mõnedes organisatsioonides. Ehkki sellised vahendid ei ole kõikjal ja alati imeravim, peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vajalikuks neid edaspidi ja laiemalt edendada, pidades silmas organisatsiooni välist esindatust.

1.6

Haridus ja kutseõpe ning töö ja pereelu ühildamine tunduvad olevat kõige sobivamad meetodid, edendamaks naiste karjäärivõimalusi asjaomastes organisatsioonides. Ülimalt oluline on sellise poliitika edendamine komisjoni asjaomaste teenistuste poolt, kes töötasid välja meetmed diskrimineerimise vastu võitlemiseks ning sugude võrdõiguslikkuse poliitika edendamiseks ja süvalaiendamiseks. Tööandjate organisatsioonidel ja ametiühingutel on selle teostamisel mängida oluline roll.

1.7

Paljud spetsialistid pooldavad kvootide süsteemi. Kvootide süsteem on mõnedes riikides ja ühiskondlikes organisatsioonides osutunud poliitiliselt mõjusaks; asjaomased organisatsioonid ja komisjon peaksid kõnealust vahendit põhjalikult uurima, et selgitada välja nende tõhususe ja edu faktorid.

1.8

Komiteel oleks hea meel, kui liikmesriigid seaksid eesmärgiks, et nende majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade poolt ametiajaks 2006–2010 nimetatud liikmete hulgas oleks vähemalt 30 % ala-esindatud sugupoole esindajaid, perspektiiviga tõsta see protsendimäär järgmiseks ametiajaks 40-ni.

1.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vaatab nüüd teostatud uuringu tulemused uuesti üle aastatel 2006/2007, pärast komitee koosseisu iga nelja aasta järel toimuvat uuendamist. Siis on kohe võimalik ka välja selgitada, kas uute liikmesriikide organisatsioonide poliitika ja praktikad erinevad suuresti vanade omadest. Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Parlament annaks selleks ajaks päevakajalisele olukorrale uue hinnangu, võttes taustaks oma 2002. aastal koostatud resolutsiooni ja raporti.

2.1.1

2003. aasta jaanuaris taotles Euroopa Parlament Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt arvamuse koostamist, mis käsitleks naiste esindatust “sotsiaalpartnerite” otsuseid tegevates organites (1). Kõnealuse taotluse eesmärk oli, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiendaks statistilisi andmeid, mis olid Euroopa Parlamendi käsutuses resolutsiooni ja raporti koostamisel teemal “Naiste esindatus Euroopa Liidu sotsiaalpartnerite hulgas” (2002/2026 INI), ja annaks soovitusi selle kohta, kuidas oleks võimalik parandada naiste esindatust nende “sotsiaalpartnerite” erinevates organisatsioonides.

2.1.2

Kõnealuses resolutsioonis nentis Euroopa Parlament, et naised on alaesindatud organites ja struktuurides, kus sotsiaalpartnerid konsulteerivad omavahel sotsiaalpoliitika teemal. Resolutsioonis öeldakse, et tasakaalustatuma esindatuse saavutamiseks on vaja programme ja strateegiaid. Euroopa Parlament kutsub komisjoni ja “sotsiaalpartnereid” üles koguma süstemaatiliselt olulisi andmeid ja võtma asjakohaseid meetmeid, et tõsta naiste mõjuvõimu sotsiaal- ja majandusorganisatsioonide otsuseid tegevates organites, seda mitte üksnes naiste esindatuse suurendamise teel nendes organites, vaid ka soolise võrdõiguslikkuse mõõtme lisamise teel oma poliitikasse.

2.1.2.1

Kõnealuses seoses märkis Euroopa Parlament, et mittesiduvad huvide deklaratsioonid ei ole piisavad ning “sotsiaalpartnerite” organisatsioonides peab olema tegelik poliitiline tahe, et viia ellu muutusi ja saavutada tasakaalustatud esindatust.

2.1.3

Oma resolutsioonis ja raportis ei pöördunud Euroopa Parlament Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee poole.

2.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kõige representatiivsem sotsiaalsete ja majanduslike huvirühmade esinduskogu (“organiseeritud kodanikuühiskond”) Euroopa Liidus. Ehkki komitee ülesanne ei ole nõustada esindatud organisatsioone nende poliitika osas, mis puudutab naiste esindatust otsuseid tegevates organites, ega nende soolise võrdõiguslikkuse poliitika osas, võib tema koosseisu näha kindlasti selle poliitika osalise peegeldusena. See on üks Euroopa Parlamendi poolt nimetatud organisatsioonidest, kus saavad kokku majanduslikud ja sotsiaalsed huvirühmad, ning üks neist organitest ja struktuuridest, kus nad üksteisega sotsiaalpoliitika teemal mõtteid vahetavad. Seepärast on komitee liikmed Euroopa Parlamendi poolt palutud teabe ja nõu head allikad.

2.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Parlamendiga, et naiste esindatus Euroopa Liidu sotsiaalsete ja majanduslike huvirühmade otsuseid tegevates struktuurides on oluline küsimus. Samuti jagab komitee arvamust, et rohkem statistilisi andmeid ja enam teavet kõnealuste organisatsioonide poliitika kohta antud valdkonnas on olulised eeltingimused, et rakendada Euroopa Liidu poliitikat naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse kohta otsuste tegemise protsessis.

2.2.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täheldab, et Euroopa Komisjon on alustanud asjaomaste andmete kogumisega. Praeguseks on alustatud Euroopa Parlamendi poolt soovitud andmepanga koostamisega ja näitajate välja töötamisega, mis on suunatud naiste mõju suurendamiseks Euroopa Liidu sotsiaal- ja majandusküsimustes otsuseid tegevates organites. Komisjon on muuseas arvamusel, et asjaomaste huvirühmade esindusorganite andmeid on keeruline kätte saada. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut saab loodetavasti tulevikus anda oma panuse, nii nagu seda teeb Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond juba praegu.

2.2.1.2

Lisaks peab komisjon jätkama üldiste poliitikameetmete väljatöötamist, mis peaksid tasandama teed naiste suuremale osalusele otsuste tegemise protsessis, nagu näiteks meetmed võitlemaks töökohtadel ja ametipostidel ikka veel jätkuva diskrimineerimisega ning lihtsustamaks töö ja pereelu ühildamist Euroopa Liidu liikmesriikides, samuti meetmed võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks töökohal.

2.2.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on üldjoontes nõus Euroopa Parlamendi taotluste ja üleskutsetega, mis on suunatud kogu Euroopa Liidu tööandjatele, töötajatele ja organiseeritud kodanikuühiskonnale. Komitee pöördus enamiku nende poole uuringus, mis põhines 2003. aastal kõigile (tolleaegsetele) 222 liikmele (2) saadetud küsimustikul. Kõnealuse küsimustiku täitis 107 liiget, mis annab vastuste määraks ligikaudu 50 % (3).

2.2.2.1

Vastused jagunesid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kolme rühma vahel suhteliselt võrdselt: 34 % olid I rühmast (tööandjad), 31 % II rühmast (töötajad) ja 34 % III rühmast (erinevate elualade esindajad).

2.2.2.2

Naiste esindatus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees oli uuringu ajal 23 % (4).

2.2.2.3

Ilmselt on vastanute seas veidi üleesindatud organisatsioonid, mille liikmete hulgas on naised oluliselt esindatud. See võis endaga kaasa tuua pildi, mis kaldus pisut “naistesõbralikkuse” poole.

2.2.3

Küsimustikus esitati üksteise järel küsimusi esindatava organisatsiooni tüübi ja tunnuste, selle juhtimisstruktuuride kohta, organisatsiooni esindatuse kohta riikliku ja rahvusvahelise tasandi organisatsioonides ja foorumites, naiste osaluse kohta organisatsioonis ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika kohta.

2.2.4

Lisaks analüüsiti veel ka olemasolevat materjali, mis pärines ekspertide kuulamiselt, kus kõneldi Belgia, Hispaania ja Skandinaaviamaade olukorrast ja kogemustest, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmelt saadud materjali. Nimetatud materjal oli peamiselt seotud ametiühingutega. Nagu ka Euroopa Parlamendi resolutsioonis ja raportis, oli hinnangute faktiline alus tööandjaid puudutavas osas nõrk ja teave teiste organisatsioonide kohta peaaegu puudus (5).

2.2.5

Uuring ja täiendavad materjalid kinnitasid Euroopa Parlamendi resolutsioonis ilmnenud esialgset muljet: a) käsutuses on väga vähe statistilisi andmeid, ainus erand on ametiühingud, kuid sel juhul ei kajasta materjal viimasel ajal toimunud positiivset arengut (6), ja b) erinevate organisatsioonide andmete võrdlemine ei ole lihtne, kui mitte lausa võimatu — raske on võrrelda näiteks organisatsioone, mille liikmed on füüsilised isikud (näiteks ametiühingud) nendega, mille liikmed on omakorda organisatsioonid (näiteks ettevõtted). Võttes arvesse organisatsioonide erinevaid tunnusjooni (näiteks põllumajandustootjate või väike- ja keskmise suurusega ettevõtete organisatsioonid) võib osutada vajalikuks hinnata meeste ja naiste tasakaalustatud esindatust eri viisidel. Samuti tuleb märkida, et naiste madal esindatus otsuseid tegevates organites ei ole tingimata tõend selle kohta, et organisatsioonis puudub soolise võrdõiguslikkuse poliitika.

2.2.6

Üks Euroopa Parlamendi resolutsioonis kriitika osaliseks saanud punkt oli, et uuringus keskenduti vaid esindatuse kvantitatiivsetele aspektidele, jättes kõrvale nende organisatsioonide poliitikakujundamise kvalitatiivsed aspektid, kus naised mängivad mõnikord suuremat rolli kui seda võiks arvata puhtalt esindatuse põhjal. Kuigi viimati nimetatud aspektid on kindlasti olulised, otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee neid põhjalikumalt mitte käsitleda. Küll aga vaatles komitee naiste esindatust poliitika kavandamisega tegelevates struktuurides. Poliitikakujundamise nimetatud kvalitatiivsed aspektid väärivad sotsiaalsete ja majanduslike huvirühmade, nende Euroopa katusorganisatsioonide, aga ka Euroopa Parlamendi ja komisjoni suuremat tähelepanu.

2.2.7

Uurides poliitikat, mis käsitleb naiste esindatust sotsiaalsetes ja majanduslikes huvirühmades ja vastavaid meetmeid Euroopa Liidus, otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee analüüsida seda poliitikat integreeritud moel (riiklikul ja Euroopa tasandil (sealhulgas sotsiaalne dialoog) ning rahvusvahelisel tasandil).

2.2.7.1

Teostatud uuringusse ei kaasatud Euroopa töönõukogusid. See oleks nõudnud suuri jõupingutusi eraldi uurimistöö tegemiseks, milleks teistel on paremad võimalused ja oskused kui Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel (7).

2.2.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee viitab ETUC, UNICE/UEAPME ja CEEP poolt 1. märtsil 2005 koostatud tegevuste raamistikule soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, milles naiste osaluse edendamine otsuste tegemise protsessis on üks neljast prioriteedist.

2.3.1

Peaaegu pooltes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees esindatud kaht peamist tüüpi organisatsioonides (ühelt poolt eri tüüpi katusorganisatsioonid ja teiselt poolt individuaalsel liikmelisusel põhinevad organisatsioonid) on kõrge naissoost liikmete suhtarv (40 % ja enam). Ainult 10–15 % organisatsioonidest on naiste liikmelisus on madal (0–19 %). Kokkuvõttes on naiste liikmelisuse suhtarv organisatsioonides 36 %. (Märkus: nagu eespool mainitud, oli uuringu ajal naiste liikmelisuse määr Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees 23 %.)

2.3.2

Kõnealustes organisatsioonides esindatud naisi leiab tavaliselt poliitilisi otsuseid tegeva personali hulgast, harvem on nad saadikud organisatsiooni kongressil või osalevad korraldustoimkondades ja kõige harvem on nad esindatud juhatuses.

2.3.3

See on ilmselt oluline seletus, miks naiste liikmelisuse määr Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on suhteliselt madal, kuna paljud liikmed delegeeritakse sinna juhatustest.

2.3.4

Organisatsioonid, kes delegeerivad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse palju naissoost esindajaid, saadavad sinna esindajaid oma poliitilisi otsuseid tegeva personali hulgast või kasutavad teist tüüpi menetlust esindajate määramiseks (näiteks segatüüpi), selle asemel et saata komiteesse üksnes inimesi kõrgeimalt otsuste tegemise tasandilt.

2.3.5

Riiklikel või rahvusvahelistel foorumitel eelistavad organisatsioonid segatüüpi esindatust. Sel juhul esindavad juhatuse liikmed organisatsiooni alles teises järjekorras.

2.3.6

Paljud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees esindatud organisatsioonidest ei osale Sotsiaaldialoogi Komitees (ligikaudu üks neljandik). Komitees osalevatest organisatsioonidest kasutab ligikaudu üks kolmandik segatüüpi esindatust või delegeerib oma esindajad juhatusest.

2.3.7

Nagu Euroopa Parlament märkis, on üks meetod otsuseid tegevates organites tasakaalustatuma naiste esindatuse saavutamiseks struktuuride loomine naiste jaoks organisatsiooni sees. Samal ajal nendib Euroopa Parlament, et nendel struktuuridel on tihti vaid sümboolne funktsioon või need piirduvad isoleeritud arutelufoorumiga. Euroopa Parlamendi arvates ei tohi sellised struktuurid hoida naisi eemal otsuste tegemise protsessist, vaid peavad neid just kaasama ja lihtsustama nende osalemist kõnealuses protsessis. Komitee on selle seisukohaga nõus.

2.3.7.1

Euroopa Parlamendi arvates on naiste jaoks väga oluline ka juhendamine ja võrgustike loomine, et valmistada neid ette töötamiseks juhtivatel kohtadel.

2.3.8

Vaid väikesel osal küsimustikule vastanud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees esindatud organisatsioonidest (33 %) on eraldiseisev või lisaorganisatsioon naissoost liikmetele. Peaaegu kõigil juhtudel on need struktuurid esindatud organisatsioonide juhtkonnas ja ligikaudu pooltel neist on teised kanalid, mille kaudu organisatsioone mõjutada. 15 %-l on naissoost personal ja liikmed moodustanud võrgustiku; 4 %-l on mõlemad (st eraldiseisvad/lisaorganisatsioonid ja võrgustikud).

2.3.8.1

Eraldiseisvad organisatsioonid ja võrgustikud on peamiselt organisatsioonides, mis kuuluvad II rühma (st ametiühingud): III rühmas on nende protsent 19-39 ja I rühmas esindab seda märkimisväärselt vähem, vaid 6-19 % juhtudest. Lisaorganisatsioonid on levinud põllumajandustootjate organisatsioonides (33 %) ning need eksisteerivad umbes 10 % tarbijate ja tervishoiuorganisatsioonidest.

2.3.9

46 % vastanutest väitis, et nende organisatsioon rakendab poliitikat, mille eesmärk on edendada naiste karjääri, eelkõige valmistada neid ette tööks juhtivatel ametkohtadel. Eeltoodu toimub eelkõige läbi kursuste (26 %), töö ja pereelu ühitamist võimaldavate meetmete (22 %) ning läbi järelevalve/võrdlusuuringute (19 %). Kuid kõigest neljandikus organisatsioonidest on olemas kõnealused karjääri edendamise vormid.

2.3.10

Eriline tähelepanu naissoost töötajate vastu väljendub ka statistiliste andmete kogumises naiste osaluse kohta organisatsioonis. Peaaegu pooled esindatud organisatsioonidest (48 %) väitsid, et nad koguvad statistikat ja enamik neist ütles, et nad uuendavad seda igal aastal (67 %).

2.3.10.1

II rühma organisatsioonid on selles valdkonnas ilmselgelt kõige aktiivsemad (üle 50 %), neile järgnevad III rühma organisatsioonid ligikaudu ühe kolmandikuga. I rühmas on protsendimäärad madalad. Siinkohal on näha märkimisväärset erinevust väga madala teatatud statistiliste andmete kogumise taseme (1 %) ja karjääri edendamise poliitika (11 %) vahel.

2.3.11

61-st organisatsioonist, kus rakendatakse poliitikat naiste karjääri edendamiseks, märkis 75 % vastanutest, et seda poliitikat saab nimetada edukaks. 40 organisatsioonil on osakond või ametnik, kes vastutab soolise võrdõiguslikkuse poliitika eest, pooltel juhtudest on tegu täistööajaga töötava isikuga.

2.3.11.1

49 %-l juhtudest täheldati edu, st kõrgetel ametikohtadel kasvas naiste osakaal; 46 % märkis, et suurenes naiste osakaal poliitilisi otsuseid tegevatel kohtadel.

2.3.12

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on levinud ametiühingutes (II rühm) (68 %), III rühma organisatsioonides on vastav näitaja 25 % ja I rühmas kõigest 5 %.

2.3.13

Mõningad organisatsioonid (33 liiget) väitsid, et küsimused naiste karjääri edendamise poliitika ja soolise võrdõiguslikkuse poliitika kohta neid ei puuduta.

2.3.14

Meeste ja naiste suhtarv organisatsioonide esindajate hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees näib olevat tihedalt seotud kõnealuste organisatsioonide esindatusega rahvusvahelisel tasandil (meeste ja naiste suhtarvude osas), see kehtib palju vähem sotsiaaldialoogi osas ning üldsegi mitte esindatuse osas riiklikes foorumites.

2.3.15

Võttes arvesse tõsiasja, et I rühma kuuluvad vastajad hindasid meeste ja naiste arvulist suhet oma organisatsioonides 70/30 %-le, on selle rühma meeste ja naiste suhtarv Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees suhteliselt kõrge (35 %) ja märkimisväärselt kõrgem kui vastavad arvud II rühmas (25 %, meeste ja naiste arvuline suhe organisatsiooni liikmete hulgas 60/40 %) ja III rühmas (vastavalt 27 % ja 65/35 %).

2.3.16

Meeste ja naiste arvuline suhe organisatsioonide juhtkonnas näib uuringu põhjal olevat suures osas määravaks faktoriks, mis puudutab meeste ja naiste suhtarvu nende esindajate hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (vrd eeltoodud punktid 3.2 ja 3.3). Euroopa Parlament on kutsunud sotsiaalpartnereid (majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade esindusorganisatsioone) üles “vaatama üle oma esindatuse mehhanisme ja valimisprotseduure, et kesksel kohal oleks naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus, ja lülitama selle oma põhikirja” (8).

2.3.16.1

Pidades silmas meeste ja naiste suhtarvu otsuseid tegevates organites, küsis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uuringus ka seda, milline näeb välja juhatuse liikmete ametisse nimetamise protseduur. Selgus, et naiste jaoks kõige ebasoodsam protseduur on koopteerimine, sellele järgnes juhatuse liikmete nimetamine sidusorganisatsioonide poolt. Vastajate arvates positiivsemate tulemustega protseduure nimetati liiga vähe, et nende põhjal oleks võimalik teha kindlaid järeldusi.

2.3.17

Kui suhestada keskmist meeste ja naiste suhtarvu poliitika kujundamisega tegelevates organites ja poliitikameetmeid naiste karjäärivõimaluste parandamiseks, siis võib teha järelduse, et ainult sihtarvud näivad andvat tulemuse, milleks on naiste suur esindatus. Vastajad mainisid väga harva topeltkandidaate ja kvoote (mille osas on Euroopa Liidu poliitiliste parteide poolt poliitika üle peetavas arutelus veel palju ära teha).