EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52005AE0138
Opinion of the European Economic and Social Committee on the Communication from the Commission to the Council and the European Parliament: Clearing and Settlement in the European Union — The way forward (COM(2004) 312 final)
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Kliiring ja arveldamine Euroopa Liidus — tee tulevikku”KOM(2004) 312 (lõplik)
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Kliiring ja arveldamine Euroopa Liidus — tee tulevikku”KOM(2004) 312 (lõplik)
OJ C 221, 8.9.2005, p. 126–133
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
8.9.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 221/126 |
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Kliiring ja arveldamine Euroopa Liidus — tee tulevikku”
KOM(2004) 312 (lõplik)
(2005/C 221/21)
Euroopa Komisjon otsustas 29. aprillil 2004 konsulteerida Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteega EÜ asutamislepingu artikli 262 alusel ülalmainitud teemal.
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee juhatus tegi 1. juunil 2004. aastal ühte turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile ülesandeks valmistada ette vastavad materjalid.
Töö pakilisuse tõttu otsustas komitee 414. plenaaristungil 9.–10. veebruaril 2005 (10. veebruari istung) määrata hr BURANI pearaportööriks ning võttis 99 poolt- ja 2 erapooletu häälega vastu järgneva arvamuse:
1. Sissejuhatus
1.1 |
Finantsteenustealase tegevuskava raames, mis käivitati 1999. aastal, käsitleb komisjon väätpaberitehingute keerukat probleemi, eelkõige kliiringut ja arveldusi, mis on kõnealuste tehingute nurgakivi. Süsteemide ohutus ja tõhusus, mis jäävad jaeinvestorile nähtamatuks, on väärtpaberiturgude arengus põhjapaneva tähtsusega. Põhimõte on lihtne — kliiring võimaldab osalistele tagatise “asenduskulude” ohu vastu (ühe tehingupoole maksejõuetus), ning arveldus tagab makse müüdud väärtpaberite eest. Kõnealused protsessid, mehhanismid ja eeskirjad on siiski äärmiselt keerukas ja spetsiifiline teema. Käesolevas peatükis võetakse kokku komisjoni dokumendi võtmeküsimused. |
1.2 |
Riiklikul tasandil töötavad süsteemid rahuldavalt kulutasuvuse ja turvalisuse vaatepunktist, kuid probleemid tekivad riikidevahelisel tasandil, kus esinevad ebaefektiivsus, riskid ja suurenenud kulud turgude põhjendamatu killustatuse tõttu, mida omakorda põhjustavad erinevad seadused, reeglid ja tavad erinevates riikides. Reformivajadust tunnetavad turul osalejad ise. |
1.3 |
Teatis, millele järgneb peatselt avaldatav direktiiv, toob esile probleemi erinevaid aspekte huvipooltele arutamiseks, põhjapaneva eesmärgiga luua tõhus, integreeritud ja ohutu Euroopa turg väärtpaberitehingute kliiringuks ja arveldamiseks. Süsteemide integreerimine tuleb saavutada turujõudude ja riigiasutuste ühise sekkumise abil. Komisjon teeb ettepaneku aidata kaasa koordineeritusele erasektori organisatsioonide, reguleerivate asutuste ja seadusandjate vahel. |
1.4 |
Raamdirektiiv on vajalik, et tagada infrastruktuuripakkujate ja teenusekasutajate (ametlikud turul osalejad) juurdepääs nende poolt valitud kliiringu- ja arveldussüsteemile, millel peab olema nõuetekohane luba, järelevalve ja mis peavad vastama konkurentsireeglitele. Komisjon kinnitab, et järgib direktiivi kavandades subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, võttes arvesse nõuet võimalusel vältida sekkumist riiklike asutuste kehtestatud eeskirjadesse asjakohaste turustruktuuride reguleerimisel. Kõnealuse lähenemise tulemuseks peaks olema selge, usaldusväärne ja järjepidev õigusbaas. |
1.5 |
Komisjonil puudub kavatsus sekkuda kliiringu- ja arveldustegevuse võimaliku (piiriülese) konsolideerimise teemasse, uskudes et see peaks toimuma turukeskselt. Komisjon teeb siiski ettepaneku tagada avalike poliitiliste probleemide (konkurents, süsteemide usaldusväärsus/tõhusus) arvestamine. |
2. Hetkeolukord
2.1 |
Kliiringu ja arvelduste kord on keerukas. Komisjon kasutab neid mõisteid, et kirjeldada “väärtpaberi- või tuletisväärtpaberitehingu lõpuleviimiseks nõutavate kokkulepete täiskomplekti”. Täpsemalt hõlmab kliiringutoiming uuendamist (arvelduskoja sekkumist ja vastaspooleriski juhtimist), ja tasaarveldust (deebet- ja kreeditpositsioonide arvutamist ja kahepoolsete kohustuste arveldamist). Lisaks on ka abifunktsioon tasaarveldus koos uuendamisega (netting with novation) , mis kaitseb osalisi “asenduskulu ohu eest” (tehingu vastaspoole maksmatajätmisel tekkivate kahjude oht). |
2.1.1 |
Arveldustoimingute iseloom väga lihtsalt kirjeldatuna on (a) notariaalne (väärtpaberite kodifitseerimine, väärtpaberite keskhoiustamine, isikuandmete vahetamine väärtpaberihoiustajate ja -väljaandjate vahel jne); (b) väärtpaberite keskregister (väärtpaberijooksevkontode haldus, positsioonide jälgimine jne) ning (c) arveldamine otseses tähenduses (vastaspoolte arvutamine, väärtpaberijooksevkontode vahelised ülekanded, sidemed keskpankadega, automatiseeritud saldoülekanded, korduvad tehingud päeva jooksul raha- ja väärtpaberisüsteemide likviidsuse tõstmiseks, rahapoliitikatehingute rakendamine jne). |
2.1.2 |
Toimingute, tehniliste terminite ja nende tähenduste definitsioonid pole alati üheselt mõistetavad, sest et terminoloogia erinevates keeltes pole alati täpses vastavuses ning riiklikel turgudel võidakse erinevate nüansside puhul rakendada erinevaid tähendusvarjundeid. Seetõttu on äärmiselt oluline, et kavandatavas direktiivis kasutatakse täpselt kontrollitud terminoloogiat, mis on üleüldiselt mõistetav ning mis tõlgitakse erinevatesse keeltesse koostöös riikide spetsialistidega. |
2.2 |
Kliiringuteenuseid pakuvad asutused, mida tavaliselt nimetatakse keskseteks osalejateks. Arveldamist teostavad väärtpaberite keskdepositooriumid. Kesksed osalejad ja keskdepositooriumid moodustavad suletud ringi, mis lisaks nende vastastikusele suhtele hõlmab ka keskpanku ning heakskiidetud panku ja finantsasutusi. Investoritel puudub suhe kesksete osalejate või keskdepositooriumitega; kumbki on kättesaadav ainult turukorraldajatele (st pankadele ja finantsasutustele, kes on arveldavad liikmed). |
2.3 |
Piiriülesed tehingud võivad aset leida erinevate protsesside abil, vastavalt järgmistele alternatiividele:
|
2.3.1 |
Lisaks sellele, et mitte kõik need pole kõigile turul osalejaile kättesaadavad, on igaühel neist valikutest eeliseid ja puudujääke. Siiski on neil üks ühine probleem: suur kulukus ja ebaefektiivsus, millest viimane pole süsteemiviga, vaid kaasneb paratamatult keerukate toimingutega ja vajadusega kaitsta kõiki osalejaid maksmatajätmise või mittetarnimise ohu eest. |
2.4 |
Eelmises lõigus öeldust oleks lihtne järeldada, et integreeritud, konkurentsivõimelise ja turvalise turu loomiseks piisaks sellest, kui võtta vastu ühtsed standardid, ühtlustada seadusandlus ja maksundus ning ratsionaliseerida ja internatsionaliseerida struktuurid. Komitee hoiatab kergemeelse optimismi eest — lahendusi, mis võivad näida lihtsad teoorias, tuleb hoolikalt hinnata 25st üksteisest suuruse ja majanduskaalu poolest oluliselt erinevast riigist koosneva Euroopa hetkeolukorra taustal. Euroopa Liidus tervikuna on 24 väärtpaberite keskdepositooriumi, millest kõigest kaks käsitsevad 32,2 % tehingute arvust ja 60,4 % nende kogumahust, 25-st riigist 14-s puudub kliiringustruktuur (keskne osaleja). Lisaks sellele ületavad 15-liikmelise Euroopa Liidu puhul arveldused keskpanga rahaga arveldusi kommertspankade rahaga, moodustades 67 % nii tehingute arvust kui ka mahust. |
2.4.1 |
Kõnealune ilmselgelt tasakaalust väljas olukord on mõistetav, kui kaalutleda, et erinevatel madala turukapitalisatsiooniga riikidel pole ega saagi olla keskdepositooriumi või keskse osaleja laadi struktuure: need on kulukad ja peavad vastu ainult siis, kui saavad tugineda järjekindlatele mahtudele. Mõned struktuurid on riiklikul tasandil saavutanud monopolilähedase positsiooni (mis ei tähenda tingimata, nagu rikuksid nad konkurentsiseadusi) ning töötavad tõhusalt ja madalate kuludega. |
3. Üldised märkused
3.1 |
Komitee võtab arvesse komisjoni algatust ja tervitab sellise dokumendi koostamist, mis esindab edasiminekut teel Euroopa väärtpaberiturgude integreerimise poole. Teemavaldkond on spetsiifiline. See on loomult äärmiselt tehniline ning sisaldab majanduslikku ja rahanduslikku osa, mis ei pruugi olla alati lihtsalt mõistetav, kuid ka poliitilisi ja konkurentsi aspekte, millel võiks olla märkimisväärne mõju turgude tulevikule. Uuendusi — olgu siis vabatahtlikke või kehtestatuid — tuleks seetõttu alati rakendada järkjärgult, hinnates nii vahetuid kui ka pikaajalisi mõjusid. |
3.2 |
Kuigi komisjoni algatuse kaudne eesmärk on muuta Euroopa turg konkurentsivõimeliseks Ameerika turu suhtes (mida vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule nähakse orientiirina), ei tohi unustada, et hiljutine Euroopa Liidu laienemine on kaasa toonud suhteliselt “nõrku” või veel konsolideerumata kogemuse ja struktuuridega turge. Nende vahetuid ja, veelgi olulisemalt, pikaajalisi tagajärgi hindamata tehtud muudatustel võiks olla traumeeriv mõju koos “tugevamate” süsteemide põhjendamatu domineerimise kaasohuga. Konsolideerumisi, mida komisjon on nimetanud integratsiooni kasutoovaks teguriks (ja mille suhtes ta end neutraalseks nimetab), ei peaks määrama ellujäämisvajadus, vaid pigem peaksid vastava otsuse langetama turujõud, kes nende sobilikkust vabalt hindavad. |
3.3 |
Välja arvatud punktis 2.4 kirjeldatud olukord, on turgude killustatuse peamisteks määravateks teguriteks erinevused riiklikes seadusandlustes ja maksusüsteemides, nii omandiseaduse kui ka tehingute puhul. Neis valdkondades tuleb ühendusel sekkuda, et saavutada õiguslik harmoniseerimine, mis eemaldaks praegu olemasolevad õiguslikud (eelkõige fiskaalse loomuga) takistused. |
3.4 |
Õiguslik harmoniseerimine on oluline, kuid mitte piisav eeltingimus. Kui eesmärgiks on luua tugev üleeuroopaline struktuur, on vaja võrdseid võimalusi pankade ja finantsasutuste konkurentsiks, mille aluseks on eeskätt vahendajate valikuvabadus (vt lõige 3.7) juurdepääsureeglite hoolika järelevalve kaudu. Optimaalseks konkurentsiks tingimuste loomine on investorite jaoks hindade alandamise vältimatu eeltingimus. |
3.5 |
Komisjon ei väljenda arvamust turukorraldajate (pangad ja finantsasutused) rollide selgitamise ja infrastruktuurist eraldamise teemal. Viimaste teostada on kliiringufunktsioon (kesksed osalejad) ning arveldused ja hoiustamine (väärtpaberite keskdepositooriumid). Kummalgi kategoorial on erinevad eesmärgid ja tegevusiseloom ning seetõttu vajab kumbki oma rollile vastavaid erinevaid reegleid ja järelevalvet. Komisjon sooviks siiski märkida, et kommertspankade puhul esineb kasvav tendents internaliseerida kliiringu- ja arveldusfunktsioone. |
3.5.1 |
Kaks suurimat organisatsiooni, mis esindavad täpselt eelmises lõigus kirjeldatud olukorda (st pankade ja vahendajate kombineerimine, kuigi eraldi arvepidamisega), on juba mõnda aega turul tegutsenud. Nende organisatsioonide kogemused tõhususe, mastaabisäästu ja kasumlikkuse mõistes on olnud positiivsed. Lisaks oleks ebarealistlik arvata, et käesolevas etapis on võimalik anda korraldus tükeldada või ümber korraldada firmad, mis moodustavad turu selgroo. |
3.5.2 |
Võimalikke tegevuskursse on kaks: kas aktsepteerida, et kombineeritud organisatsioonid võivad eksisteerida, või minna seaduse range sõnasõnalise tõlgendamise teed ning ühelt poolt pangandus- ning teiselt poolt kliiringu- ja arveldustegevused üksteisest eraldada. Esimene lahendus tuleks turule kasuks tõhususe ja kulude mõistes, kuid tõstab (vähemasti teoorias) suurenenud riskide ja vähem tõhusa kontrolli võimalust; teine oleks kooskõlas tegevuste eraldamise traditsioonilise doktriiniga, kuid ei tundu saavutatav, ning kõiki asjaolusid arvesse võttes, soovitav. Käesoleval etapil on selge, et komitee ainsaks võimalikuks soovituseks saab olla, et arvepidamiste eraldihoidmine oleks piisavalt läbipaistev, et võimaldada tõhusat kontrollimist nii järelevalveasutuste kui ka konkurentsiasutuste poolt. Direktiiv, milles esitatakse kõnealuseid tingimusi täitvad üksikasjad, oleks teretulnud, kui mitte öelda vajalik. |
3.6 |
Nagu eespool juba sedastatud, suhtlevad investorid ainult turukorraldajatega; kesksed osalejad ja väärtpaberite keskdepositooriumid on aga kättesaadavad ainult turukorraldajatele vastavalt arveldavate liikmete ja väärtpaberidepositooriumite vahendusele. Väärtpaberite keskdepositooriumid omakorda suhtlevad vastavate riikide keskpankade ja teiste siseriigi või välisriikide keskdepositooriumitega. |
3.7 |
Turukorraldajaid jälgivad juba järelevalveasutused, kuid vahendajad kehtestavad väga rangeid omandi- ja tehnilisi reegleid nende teenuste hindamise suhtes. Selle tulemusena on kõigest piiratud arvul turukorraldajatel otsesuhted vahendajatega, samas kui ülejäänutel tuleb riski kandvate tehingute läbiviimiseks kasutada kinnitatud turukorraldajaid. Vahendajate kehtestatud reeglid on mõjutatud avalikkuse huvist, nende ülesandeks on kindlustada turu stabiilsus ja, lõppanalüüsis, investorite kaitse. Ka järelevalve- ja konkurentsiasutustel tuleb tagada, et vahendajate kehtestatud juurdepääsureeglid poleks juurdepääsuvabaduse piiramist võimaldavad. |
3.8 |
Iga osaleja tegevuse iseloomu arvestades on turukorraldajate usaldusväärsus investorite otsehuvides; turg seevastu põhineb vahendajate usaldusväärsusel. Kuigi süsteemipõhine risk on turukorraldajatele ja vahendajatele ühine, peavad kummagi puhul läbi viidavad kontrollimised oma lähenemiselt erinema. Sellest ka punktis 3.5 eespool nimetatud vajadus säilitada rollide ja reeglite selge erisus. Niivõrd kui see puudutab väärtpaberite keskdepositooriume, väärib märkimist, et osaliste (kes enamasti on finantsasutused) krediidirisk on praktiliselt olematu, kuna liikmesriikide seadused kaitsevad investoreid keskdepositooriumi maksejõuetuse vastu nõudmisega, et hoiulolevad väärtpaberid ei kajastuks osaliste bilansis. |
3.9 |
Rollide erisuse teemal juurdleb komitee, nagu tõepoolest ka mõned turukorraldajad, teatud pangandusasutuste suundumuse üle osta üles väärtpaberite keskdepositooriume mitmes riigis, seeläbi integreerides — või segades — oma traditsioonilise rolli rahvusvahelise väärtpaberite keskdepositooriumiga. Komitee nõuab, et komisjon esmajärjekorras otsiks võimalikke konkurentsimoonutusi, mis võiks tuleneda turukorraldaja ja vahendaja funktsioonide segunemistest samas üksuses (või eraldiseisvates, kuid omavahel seotud üksustes). Täpsemalt on tarvis kontrollida, et väärtpaberite keskdepositooriumi ülesandeid ei kasutata muude tegevuste rahastamiseks või edendamiseks. |
3.10 |
Kui konkurentsi moonutamine vajab veel tõestamist, põhjustab selline ülesannete kombineerimine kahtlemata, nagu eespool sedastatudki, järelevalveraskusi ametiasutustele: pangana jäävad rahvusvahelisele väärtpaberite keskdepositooriumile kehtima asukohariigi panganduseeskirjad ja -järelevalve, samas kui väärtpaberite keskdepositooriumina allub ta teistsugustele reeglitele ja väärtpaberituru järelevalve eest vastutavatele ametiasutustele tegevuskohariigis. Isegi kui arvepidamine on eraldatud, võib seostega — olgu need siis rohkem või vähem nähtavad — kaasneda kohustuste kattumine või, mis veel halvem, ohtlikud tühikud järelevalves. Objektiivsuse huvides tuleks siiski meenutada, et väärtpaberite säilitamist käsitlevad õigusaktid (vt lõige 3.8) pakuvad investorile efektiivset kaitset. |
3.11 |
Üldiste märkuste lõpetuseks ja järgnevate spetsiifiliste märkuste sissejuhatuseks märgib komitee, et komisjoni dokument põhineb soovil luua integreeritud piirangutevaba turg, mis vastab konkurentsiseadustele ja toimib madalate kuludega. Kõiki neid kavatsusi tuleb toetada. Eeskätt soovib Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee rõhutada järgmist:
|
4. Erimärkused
4.1 Giovannini aruannetes nimetatud takistused
4.1.1 |
Giovannini (1) rühma kaks aruannet moodustavad komisjoni arutelude aluse. Kõnealuste aruannete järeldused pärinevad usaldusväärsetelt ja autoriteetsetelt asjatundjatelt. Kuigi faktid selliselt sedastatud kujul on vaieldamatud, usub komisjon siiski, et veel on ruumi väljendatud arvamusi käsitlevateks edasisteks aruteludeks. Seetõttu esitatakse konstruktiivses vaimus järgmised kommentaarid. |
4.1.2 |
Kahes Giovannini aruandes (kokku on neid 15) määratletud takistused saab jagada kolme rühma: tehnilised või turutavadest tulenevad, maksuformaalsustega seotud ja õiguslikud takistused. Vastavalt aruannetes väljendatud arvamusele, mida komisjon jagab, on üheks peamiseks takistuseks integreerimisele piirangud kliiringu ja arvelduste asukohtadele, mis rakendamisel jätavad turukorraldajad ilma kliiringu- ja arvelduskohtade valimise ja neile vaba juurdepääsu õigusest. Komisjon kinnitab õigusega, et kõnealused piirangud on konkurentsi piiravad; samas kui komitee sellega üldjoontes nõustub, pannes ette uurida lähemalt mõne taolise piirangu põhjusi, et kindlaks teha, kas nende õigustamiseks eksisteerib arvestatavaid põhjusi väljaspool tühipaljast protektsionismi. |
4.1.3 |
Teised määratletud takistused on sellised, mis põhjustavad või isegi sunnivad operaatoreid kasutama kohalikke osalejaid välisriigi väärtpaberiarveldussüsteemile juurdepääsemiseks. Ka sel juhul annab komitee nõu suhtuda ettevaatusega — nagu on esile tõstetud lõigus 3.11, pole mitte kõikide piirangute ja takistuste lähtepunktiks soov kaitsta siseturge. |
4.1.4 |
Komitee nõustub täielikult komisjoni kriitikaga fakti suhtes, et mõnes riigis peavad arveldussüsteemid hõlmama integreeritud mehhanismi allikamaksude kogumiseks, samas kui mõne teise süsteemi kasutamine võiks põhjustada kõrgemate maksude maksmist. See barjäär, mis kindlasti piirab turukorraldajate kulupõhist valikuvabadust, on siiski raskesti eemaldatav, kuna on seotud riikliku maksustamispoliitikaga. |
4.2 Ühise reguleeriva/järelevalveraamistiku puudumine
4.2.1 |
Kliiringu- ja arveldussüsteemidele kohaldatakse riiklike asutuste reguleerimist ja järelevalvet, Euroopa reguleeriv raamistik puudub. Ühise seadusandluse — ja seega “Euroopa passi” — puudumisel on riiklikel asutustel võimalik keelata juurdepääs oma turgudele selliste süsteemide abil, mida nad ei kontrolli. Nimetatud õigustus tuleneb faktist, et nende tööks on selle turu kaitsmine, mille eest nad vastutavad. Kõnealuse puudujäägi leevendamiseks on Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ja Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee (CESR) moodustanud töörühma ülesandega töötada välja ühised standardid Euroopa kliiringu- ja arveldusteenuseosutajatele, kohandades G-10 väärtpaberiarveldussüsteemide töökonna soovitused Euroopa kontekstiga. Selle töö tulemused tõlgendatakse loodetavasti soovitusteks ja mitte eeskirjadeks. Soovituste eeliseks on, et neid saab rakendada igaüks ning neid saab ka kiiresti muuta võttes arvesse tehnoloogilisi ja turul toimuvaid muutusi. |
4.2.2 |
Ühiste eeskirjade kehtestamine on turuintegratsiooni alus. EKPS/CESR kavandatavad standardid pole siduvad, kuna ainult ühenduse direktiiviga on võimalik muuta või täiendada riikide seadusi. Komitee loodab, et EKPS/CESR reeglid avaldatakse pärast raamdirektiivi kinnitamist ja on direktiiviga kooskõlas, piirdudes selles sätestatud reeglite integreerimise või võimalike õigustühikute täitmisega. Teistsuguse lähenemise korral riskitaks turgudel segaduse tekitamisega. |
4.3 Ühtsete tingimustega tegevusvälja puudumine
4.3.1 |
Mõned asutused, mis pakuvad kliiringu- ja arveldussüsteeme, omavad ühtlasi panga- või investeerimisfirma litsentsi. Komisjon märgib, et kuigi pangad ja investeerimisfirmad saavad pakkuda depootehinguid piiriülestel alustel kasutades oma ISD-passi (vastavalt investeerimisteenuste direktiivile), ei võimaldata võrreldavat õigust ainult kliiringu- ja arveldusteenuste pakkujatele. Lisaks kehtivad neile kahele turukorraldajatüübile erinevad kapitaliadekvaatsusnõuded ning erinevad järelevalve- ja teenuste tarne-eeskirjad. Komisjon järeldab, et selline olukord tõstatab olulisi probleeme ühtsete tingimustega tegevusvälja raames. |
4.3.2 |
Komisjon läheneb probleemile esmajärjekorras turgude avamise ja ühiste tingimustega tegevusvälja vaatevinklist; komitee eelistab olulisemaks seada turgude ohutuse ja kontrolli tõhususe. Praegu tekkinud olukorda tuleks vaadelda mõnevõrra murelikult. Selgete ühtsete reeglite puudumisel on loodud hübriid- või ühendstruktuure, mille puhul on raske ära tunda nende põhitegevust — on see pangandus, vahendusteenused või kliiring. Kuigi ühendatud või üksteist täiendavad tegevused võivad luua sünergiaid ja mastaabisäästu, on õige ka see, et tuleks vältida erinevate tegevuste allutamist arvukatele erinevatele kontrollimistele ja reeglitele. |
4.3.3 |
Kokkuvõttes suhtub komitee konkurentsi põhitähelepanus hoidvasse lähenemisse äärmise ettevaatusega, kõiki otsuseid vormivaks ülekaalukaks teguriks peab olema turgude ohutus. Kui nimetatud tingimus on täidetud, seisneb küsimus mõistliku tasakaalu leidmises ühelt poolt vabaturu reeglite respekteerimise ja teiselt poolt turukorraldajate ja investeeringute huvide kaitse vahel. |
5. Komisjoni eesmärgid
5.1 |
Komisjoni eesmärk on luua Euroopa Liidu väärtpaberite kliiringu- ja arveldussüsteemid, mis oleksid tõhusad ja ohutud ning kindlustaksid ühtsed konkurentsitingimused vastavate teenuste erinevatele osutajatele. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks soovitab komisjon vastu võtta järgmised asjakohased meetmed ja poliitikad:
|
5.2 |
Komitee kiidab heaks, kuigi mõningate reservatsioonidega, nii eesmärgid kui ka vastu võetavad korrad ja poliitikad. Komitee tervitab üldiselt komisjoni kavandatud tegutsemisviisi, seetõttu sisaldavad järgmised lõigud lihtsalt mõningaid kommentaare eesmärgiga aidata kaasa komisjoni teostatud suurepärasele tööle. |
5.3 |
Lamfalussy ja Giovannini ning komisjoni aruandes ollakse nõus sellega, et kui kõik vajalikud meetmed on vastu võetud, käivitub tervendav arveldus- ja kliiringusüsteemide konsolideerumisprotsess. Seda protsessi peab juhtima turg. Komisjon usub, et peab jääma neutraalsele positsioonile struktuuriküsimustes; seetõttu teeb komisjon ettepaneku jätta vastu võtmata seisukoht arveldussüsteemide või kesksete osaliste horisontaalse või vertikaalse konsolideerumise ning vahendus- ja/või pangandusteenuste pakkumise suhtes. |
5.4 |
Komitee soovib kõnealuses küsimuses teha mõningad märkused, et täiendada ja selgitada eespool punktis 4.3.2 öeldut. Komitee usub, et kuigi võrdväärsete asutuste riikidevaheline konsolideerumine tõenäoliselt võib luua mastaabisäästu ja protseduure lihtsustada, kipub erinevate tegevuste konsolideerimine ühte asutusse looma hiiglaslikke ärihübriide. Järelevalveasutused, tehes tihedat koostööd konkurentsiasutustega, peavad tagama, et see ei ohustaks väiksemate ettevõtete ellujäämist. Lisaks, kasvõi ainult läbipaistvuse vaatevinklist, tuleks turule anda võimalus aru saada, kes millega tegeleb. |
5.4.1 |
Komisjoni mittesekkumisdeklaratsiooni tuleks kaaluda ka käesolevas dokumendis mujal (vt lõik 6.2, viimane taane) esineva “kavatsuste deklaratsiooni” raames, milles kinnitatakse kavatsust jälgida konkurentsireeglitele vastavust. |
6. Komisjoni algatused
6.1 |
Komisjoni programm seatud eesmärkide saavutamiseks tundub täielikult kohane ja mõistlik ning, eelkõige, realistlik: uuendused tuleb juurutada järkjärgult, mis võimaldab piisavalt aega täielikuks rakendamiseks, ning alati kooskõlas turu reeglitega, rakendades õigusraamistikku ainult vajadusel. |
6.2 |
Komisjon on moodustanud nõuandva ja järelevalverühma ülesandega analüüsida takistusi, mis Giovannini aruandest lähtudes tuleks eemaldada erasektori algatuste teelt. Komisjon kavatseb sellele lisaks:
|
6.2.1 |
Enamik komisjoni tegevuskavas pakutud meetmeid ei nõua erilist kommentaari, komitee piirdub üksikute kommentaaride ja mõtisklustega. |
6.3 |
Juurdepääsu- ja valikuõigused (teatise punkt 2.1). Avatud üleeuroopalise turu loomise keskne probleem on mõnede asutuste (ja teatavas ulatuses nende kõigi) kehtestatud juurdepääsutõkked kliiringu- ja arveldusteenuste pakkujatele kliiringu ja arvelduste asukoha vabal valimisel. Seistes silmitsi mitmete riikide asutuste vastuseisuga, ei näe komisjon alternatiivi direktiivile, mis nõuaks kõnealuste takistuste eemaldamist ning tagaks kõigile huvitatud pooltele — investeerimisfirmadele ja pankadele, kesksetele osalejatele ning arveldussüsteemidele — juurdepääsuõiguse asjaomastele vastaspooltele igas Euroopa Liidu riigis. Nimetatud raamides oleks reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel ühtlasi võimalik sõlmida kokkuleppeid kesksete osalejate ja väärtpaberite keskdepositooriumitega, mis asuvad teistes Euroopa Liidu riikides. |
6.3.1 |
Komitee nõustub põhimõtteliselt komisjoni kavatsusega, kuid soovib siiski kutsuda ettevaatusele. Mitte kõik praegu olemasolevad tõkked ei tulene riiklike asutuste protektsionistlikest meetmetest; paljudel juhtudel on peamiseks kavatsuseks kaitsta turgu riskide eest, mille üle asutustel endil puudub kontroll. Need ettevaatusabinõud on õigustatud. Teabevahetus ei pruugi alati olla rahuldav, kuid eelkõige võib puududa reaalajas teave, mis oleks õigeaegse sekkumise eeltingimus. |
6.3.2 |
Komisjoni dokumendis mainitakse teatud kehtestatud ettevaatusabinõusid, eriti kapitali adekvaatsuse ja riskide juhtimise suhtes, säilitades päritoluriigi kontrolli põhimõtte. Juurutatakse järelevalve-alase koostöö mudel, et “vältida väärtpaberite kliiringu- ja arveldussüsteemid allutamist mitmekordsele järelevalvele”. See lähenemine on kahtlemata õige, kuid raskusi selle praktikas rakendamisel ei tohiks alahinnata. |
6.3.3 |
Turgude kasvav areng keerukuse suunas ning katkematus tempos konsolideerumised, liitmised ja korporatiivsed muudatused tähendavad, et järelevalveasutustel lasub raske töökoorem. Teoreetiliselt ei ole kahtlust, et koostöömeetmed on asjakohased ja mõistlikud. Komiteele valmistab siiski muret, et praktikas ilmnevad märkimisväärsed raskused: pole lihtne integreerida kahtkümmend viit süsteemi, mille tõhusus-, ressursi- ja kogemustasandid erinevad. Komitee usub, et liberaliseerimismeetmete jõustumiskuupäeva saab määrata alles pärast kõigi riiklike järelevalveasutuste tingimusteta nõusoleku saamist. Kõnealustel asutustel tuleb vastutustundlikult tagada, et nad on suutelised osalema teabevahetussüsteemis ning tagama turgude kaitse süsteemipõhise ohu eest. |
6.4 |
Üldjuhtimine (teatise punkt 2.3). Komisjon tunnistab, et ei soovi sekkuda arveldussüsteeme haldavate üksuste ja nende kesksete osalejate vormi . Komitee soovib siiski märkida, et paljud konkurentsi ja domineeriva positsiooniga seotud probleemid oleksid lahendatavad süsteemiosaliste teatud vormis koostöö abil, töötades pigem tasuvuspiiri kui kasumi taotlemise alusel. |
6.4.1 |
Arvestades vahendajate ülesannete tundlikku loomust ja nende märkimisväärset turujõudu, peab komisjon vajalikuks kehtestada tõhusa läbipaistva üldjuhtimise suunised, mille abil on võimalik jälgida ettevõtte poliitikat ja igapäevase äritegevuse juhtimist. Komitee nõustub, et sätestatud suunised ei vaja erilist kommentaari, ning et need on kooskõlas ettevõtete üldjuhtimise kaasaegsete põhimõtetega. |
6.4.2 |
Komisjon lisab, et need asutused just nimelt oma märkimisväärse mõju tõttu võivad harrastada konkurentsivastaseid tegevusi. Kindlustamaks, et seda ei juhtuks, peavad kesksed osalejad ja keskdepositooriumid hoidma arvepidamise lahus, et eraldada institutsioonilisi tegevusi muudest teenustest. Samu sätteid tuleks kohaldada tegevusele, mis komisjoni kirjelduses on “mis tahes mittepõhitegevus, näiteks pangandus”. Kesksete osalejate või keskdepositooriumite suurust arvestades tundub panganduse kirjeldamine “mittepõhitegevusena” mõnevõrra ülelihtsustatuna: arveldussüsteemi osalised vajavad kommertspanga (või keskpanga) rahakrediiti, et tasandada ajutisi puudujääke oma sularahapositsioonis. Pangandus võib hõlmata vägagi märkimisväärseid summasid, ja eriti pingelistel perioodidel turul ei tohiks alahinnata süsteemipõhise riski tekkimist. |
6.4.2.1 |
Erand nõudele hoida arvepidamine lahus tunduks siiski asjakohane keskdepositooriumite juhul, kuna nende asutuste puhul viitab “panganduse” funktsioon osalevatele pankadele ja on loomult arveldusi täiendav. Krediit on seetõttu teatud mõttes arvelduste lahutamatu osa ja sellisena võiks (või isegi tuleks) see siduda keskdepositooriumite institutsionaalsete ülesannetega. Sama on rakendatav kesksete osalejate puhul, kui krediiti vajatakse arvelduse ladusaks toimimiseks, mille lahutamatuks osaks seda võib lugeda. |
6.4.3 |
Siiski on ebaselge, kuidas saavad praktikas panganduse järelevalveasutused ning kesksete osalejate ja keskdepositooriumite järelevalve eest vastutavad asutused kriisiolukorras vajaliku kiirusega koostööd teha. Nagu eespool juba mainitud, loodab komitee, et võimalike tururiskide kaalumine viib selleni, et kõik pangandus- ja mitte-pangandustegevuste eest EKP egiidi all vastutavad järelevalveasutused kirjutavad alla vastastikustele koostöö- ja teabevahetuslepetele pidevatel alustel, ning võtavad vastu õigeaegsed ja tõhusad meetmed kriisiolukordadeks. |
6.5 |
Õiguslikud ja maksuõiguslikud erinevused (teatise punkt 3). Järjepidevad õiguslikud probleemid on nii arvukad ja keerulised, et kõiki pole võimalik ülevaatlikult loetleda. Erinevused seadusandluses mõjutavad lepingu- ja kapitaliaspekte, samuti rahvusvahelise, äri- ja pankrotiõiguse ainest ning neil on kaudsed õiguslikud mõjusid väärtpaberite ostu-, kliiringu- ja tarneprotsesside igal tasemel. Komisjon märgib, et “erinevused asjaomastes riiklikes materiaalõigusaktides võivad sellegipoolest kogu protsessi negatiivselt mõjutada”. |
6.5.1 |
Üldiselt on teada, et loendamatute ja keerukate õigusprobleemide lahendamisele kulub palju aega. Reaalselt võttes on kõigutamatuks faktiks, et siseriiklikud eripärad ja bürokraatlik konservatism on sageli põhjustanud õigusalase ühtlustamise pidurdumist ja takerdumist. Komitee loodab, et liikmesriikide vastutustunne pääseb korrakski mõjule siseriiklike huvide üle. Komisjon teeb ettepaneku moodustada akadeemilistest asjatundjatest, avalikest asutuste esindajatest ja kutselistest juristidest koosnev rühm, mille ülesandeks on heita sügavam pilk Giovannini rühma algatatud analüüsidesse ja pakkuda asjakohaseid lahendusi. Rühmal tuleb hoida kontakte organitega, mis on ette võtnud sarnase töö ülemaailmsel tasandil (UNIDROIT). Komitee soovitab kaasata kõnealusesse rühma tehnilisi ja õigusasjatundjaid turukorraldajate hulgast. |
6.5.2 |
Komisjoni poolt esitatud õigusalase ühtlustamise protsessi ei saa lõpule viia enne, kui on välja töötatud raamdirektiivi muud aspektid. Seniks tuleb meil elada olemasoleva seadusandlusega, sekkudes õiguslikul tasandil ainult siis, kui rangelt vaja; vältida tuleb kiirustavaid sekkumisi, mis võiksid vajada järgnevaid muudatusi. Pealegi märgib komitee, et turud on siiani toiminud ilma tõsisemate probleemideta ja seda väljakujunenud tavade alusel, mis on harva vaidlusteks põhjust andnud ja veelgi harvem olnud kohtulike otsuste aineks. Õiguslikke erinevusi tuleb seega lugeda mitte takistuseks selle ranges tähenduses, vaid protseduuriliseks komplikatsiooniks, mille tulemuseks on märgatavalt suuremad kulud. |
6.5.3 |
Eelmises lõigus tehtud märkused kehtivad ka maksustamismeetmete kohta. Õiguslike erinevuste ja liikmesriikide õigustatud soovi maksustada kapitalitulu tagajärjeks on terve hulk segadusseajavaid seadusesätteid, mis sageli on diskrimineerivad, mõnikord raskesti tõlgendatavad, kuid lähevad alati turule kalliks maksma. Komitee ei pea vajalikuks üksikasjalikult peatuda komisjoni pakutud meetmetel, mis on formaalselt korrektsed, kuid mida liikmesriigid ei pruugi tunnustada, eriti kui esmalt ei saada üle vastandlikest ideoloogilistest seisukohtadest. Peamiseks eesmärgiks on ühtlustada maksukogumise menetlus; kõigil valikuliselt välja pakutud meetoditel on eeliseid ja puudujääke, kuid oluline on, et vähemalt selles punktis on liikmesriikidel võimalik kokkuleppele jõuda. |
6.6 |
Konkurentsipoliitika (teatise punkt 4). Komisjoni dokumendis pööratakse kõnealusele probleemile erilist tähelepanu ja kehtestatakse oluline põhimõte: süsteemide liberaliseerimisele ja integreerimisele suunatud meetmed ning konkurentsipoliitika täiendavad üksteist. Nimetatud põhimõte võib tunduda ilmselge, kuid praktikas rakendatuna võimaldab erinevaid, sageli kitsendavaid tõlgendusi. Komisjon sedastab, et soovib jääda neutraalseks horisontaalse või vertikaalse konsolideerumise suhtes, kuid hoiatab, et võivad tekkida konkurentsialased probleemid, kui selliste konsolideerumiste tulemuseks on domineeriva turupositsiooni loomine või tugevnemine, nagu juba on juhtunud. Probleem pole domineerivas positsioonis, mis iseenesest pole illegaalne, vaid domineeriva positsiooni illegaalses kasutamises. Sellisel juhul võivad turu iseloomu arvesse võttes tekkida probleemid eeskirjade kohaldamisega. |
6.6.1 |
Juba on ilmnenud komisjoni osundatud näiteid riiklike ja rahvusvaheliste kesksete osalejate piiriülesest konsolideerumisest, mille tulemusena on tekkinud märkimisväärse suurusega organisatsioonid. Arutusel on muud konsolideerumise või struktureeritud koostöö vormid. Uurides, kas olemasolevad või soovitatud struktuurid vastavad konkurentsireeglitele, tuleb meeles pidada, et kesksed osalejad ja keskdepositooriumid on vähearvulised, aga suured. Nende eripära arvesse võttes pole realistlik arvata, nagu võiks igas riigis tekkida piisav arv asutusi selleks, et takistada ühel neist omamast ülejäänutest tugevamat positsiooni; sama on võimalik isegi rõhutatumalt väita Euroopa tasandi kohta. Vahe teistest tugevamate ja domineeriva positsiooniga ettevõtete vahel on väga väike. Konkurentsiasutuste otsus peaks baseeruma turu iseloomu ja selle operatiivvajaduste süvatundmisel. |
6.6.2 |
Otsus domineeriva positsiooni või konkurentsivastaste tegevuste kohta oleks veelgi raskem, kui suundumus — mille suhtes komisjon on neutraalne — kesksete osalejate ja pangandustegevuste horisontaalse integratsiooni suunas jätkuks. Hindade kontrollimine oleks sel juhul eriti keeruline ja raske. Hindu ei peaks saama reguleerida, kuid komisjon kinnitab, et neid ei tohiks kasutada diskrimineerivatel põhimõtetel. Hinnakujunduskriteeriumid vastavad, või peaksid vastama, turu reeglitele, ning on seotud mahu, turvalisuse, pakutavate garantiide ja rea kvalitatiivsete kaalutlustega; raske oleks kindlalt väita, millised hinnangud on subjektiivsed ja millised objektiivsed, ja millisel juhul on need diskrimineerivad. Domineerivast positsioonist tulenevate liialdatud hindade määramine võib osutuda veelgi raskemaks, sest puuduvad eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumid, mida rakendada sellistel puhkudel, mida tuleb hinnata individuaalselt. |
6.6.3 |
Käesoleva kokkuvõtva konkurentsiaspektide ülevaate lõpetuseks soovib komitee väljendada oma üldist nõusolekut komisjoni lähenemisega, kuid kutsub ka üles järelevalve- ja konkurentsiasutuste koostööle siduvate eeskirjade alusel nii riiklikul kui Euroopa tasandil. Järelevalveasutused (koostöös konkurentsiasutustega) võivad sooritada eelnevat kontrolli, et vältida domineerivate positsioonide kuritarvitamist ja turult väljatõrjumist. Niimoodi on võimalik hoida konfliktseid ja turgu kahjustavaid tagantjärgi tehtud sekkumisi miinimumi lähedal, kuni on juurutatud selged ja mõistlikud turu- ja järelevalveeeskirjad. |
6.6.4 |
Lõpetuseks käsitleb komisjon seisukohta võtmata kokkulepete (ainusõiguslikud ja muud) probleemi, selgelt eelistades arutleda iga juhtumit eraldi. See on tasakaalukas lähenemine, mida komitee toetab kogu südamest. |
7. Lõppjäreldused
7.1 |
Komitee tutvus komisjoni dokumendiga märkimisväärse huviga ja analüüsis seda eelkõige nende sotsiaalpartnerite vaatevinklist, keda ta esindab. Komitee nõustub kõnealuse lähenemise ja suunistega. Komitee mõistab, et teema on äärmiselt keerukas ja delikaatne ning et seetõttu on veel pikk tee läbida enne, kui on võimalik rakendada tulevane direktiiv. Asjatundjad usuvad, et eeskirjade rakendamisele võib kuluda mitu aastat. |
7.2 |
Komitee mõistab, et konsulteerimine kõigi huvipooltega — turu, järelevalveasutuste ja valitsustega — on vältimatult pikk ja raske protsess ning et tulevase direktiivi seadusandlik protsess võib kujuneda keerukaks. Seetõttu tegeleb komitee küsimusega, milliseks võib olukord vahepeal areneda. See on õigustatud küsimus, mida esitades ei soovita jätta põhjendamatult alarmeerivat muljet. Lõppude lõpuks on turud siiani näidanud, et olemasolevad reeglid võimaldavad neil piisavalt eriolukordadega toime tulla, ja võimuasutused on ka kõige raskemaid olukordi kontrolli all hoidnud. |
7.3 |
Probleem eksisteerib eelkõige lühiajalises tulevikus. Ameerika ja Aasia turgude areng hoogustab trendi luua tugevamaid tõhusamaid struktuure ka Euroopas. See suundumus on ratsionaalne ja kooskõlas turu reeglitega, mida pole võimalik — reguleerimise vaatepunktist — globaalsest kontekstist isoleerida. Seetõttu on vaja tervet mõistust ja ettevaatust, kui konkurentsireeglite valgel lubada või keelata ettevõtete konsolideerumisi või äri- või finantskontsernidele uute ülesannete võtmist. |
7.4 |
Teiselt poolt usub komitee, et otsuseid ei saa võtta konkurentsiasutused üksi. Järelevalveasutuste siduv arvamus peaks kujunema reegliks, mida — kuigi seda ei rakendata alati ja igal pool — rakendatakse nüüdsest alates. Soovides avada turge ja saavutada vastavus konkurentsieeskirjadega ei tohi ignoreerida turgude endi ohutust. Nimetatud aspekti saavad hinnata ainult selle eest vastutajad. |
Brüssel, 21. veebruar 2005
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee
president
Anne-Marie SIGMUND
(1) Giovannini aruanded on avaldatud komisjoni koduleheküljel aadressil: http://europa.eu.int/comm/internal_market/financial-markets/index_en.htm#otherdocs.