8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/1

1.1

2003. aasta aruanne konkurentsipoliitika kohta toob esile muudatused, mis on toimunud selle valdkonna sisemises korralduses ning komisjoni töökorralduses, ning selgitab, kuidas aitab Euroopa Komisjon kaasa sidusa majanduskorraldusliku raamistiku tekkele Euroopas.

1.2

Lissaboni strateegia konkurentsivõime eesmärkide elluviimisel on määrav roll ELi konkurentsipoliitikal, sest see ei hõlma mitte ainult konkurentsieeskirju, vaid ka tõhusate ja rangete eeskirjade kohaldamist riigiabi suhtes.

1.3

Et kümme uut kandidaatriiki võiksid “pehmelt maanduda”, on Euroopa Komisjon välja töötanud ühiste konkurentsieeskirjade süsteemi riigiabi eeskirjade ühtseks rakendamiseks ja rõhutab, kui tähtis on tegelda konkurentsi moonutavate riiklike meetmetega sama intensiivselt nagu ettevõtetele kehtivate reeglite täideviimisega.

1.4

2003. aastal registreeriti kokku 815 uut juhtumit, mille puhul rikuti konkurentsiõigust, ja muuhulgas nimetati tarbijate jaoks ametisse “kontaktametnik”, et tagada pidev dialoog Euroopa tarbijatega: tarbijate vajadused on konkurentsipoliitikas esiplaanil, ent nende häält ei võeta üksikute juhtumite selgitamisel või põhimõtteliste küsimuste üle arutamisel piisavalt kuulda. “Kontaktametniku” ülesanded ei piirdu ühinemise kontrolliga, vaid laienevad ka konkurentsiõiguse küsimustele — kartellide moodustamisele ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamisele — ning muudele selle valdkonna menetlustele ja meetmetele.

1.5

Euroopa Komisjon avaldas oktoobris 2003 määruse eelnõu ja suunised, mis käsitlevad tehnosiirde kokkuleppeid, mille kohta EMSK on juba arvamuse esitanud (1). Reformiettepanekus võetakse arvesse, milline on olnud sarnaste kokkulepete areng viimastel aastatel, ja taotletakse ühenduse grupierandi määruse rakendusala lihtsustamist ja laiendamist. Uutel reeglitel on järgmised eelised:

1.6

Peale selle nimetas Euroopa Komisjon alates 1. septembrist 2003 ametisse peaökonomisti konkurentsi alal ja tugevdas samaaegselt märgatavalt ärakuulamise eest vastutava ametniku rolli. Peaökonomist täidab kolme ülesannet:

1.7

Ärakuulamise eest vastutava ametniku volitused on suurenenud ja mõningates konkurentsimenetlustes on ta tegev õiguse kaitsele sõltumatu garanteerijana. Ta allub otseselt vastavale pädevale Euroopa Komisjoni liikmele ja ei võta konkurentsi peadirektoraadilt vastu mingeid juhiseid. Ta võib igal ajal sekkuda, kui tegemist on menetlusõiguslikku laadi põhjendatud küsimustega; ta korraldab suulisi kuulamisi ja viib need läbi objektiivselt, ta otsustab, kas tohib ära kuulata kolmandaid isikuid ja esitada uusi materjale. Kõige selle kohta annab ta aru pädevale Euroopa Komisjoni liikmele.

2.1

Oktoobris 2003 pani komisjon alguse konkurentsieeskirja elluviimise reformiprotsessi lõppfaasile (niinimetatud moderniseerimispakett), et muuta konkurentsiametite täitevvolitused kergemini kasutatavaks ja täpsustada määruses nr 1/2003 ettenähtud koostöömehhanisme komisjoni, liikmesriikide konkurentsiametite ja riiklike kohtute vahel.

2.2

Moderniseerimispakett hõlmab eelkõige uut määrust, mis käsitleb osapoolte kuulamise modaalsusi ning rida teisi menetlusküsimusi, nagu dokumentidega tutvumine ja konfidentsiaalse teabega ümberkäimine. Kuus eelnõuna esitatud teatist puudutavad muuhulgas koostöömehhanisme väljaspool Euroopa konkurentsiametite võrku ning Euroopa Komisjoni ja riiklike kohtute vahel, liikmesriikidevahelise kaubanduse kitsendamise kontseptsiooni ning kaebuste ja juhisdokumentide käsitlemine, mis koostakse aitamaks ettevõtetel anda hinnangut uutele või lahendamata õigusküsimustele. Kõnealuse moderniseerimispaketi kui terviku osas osundatakse EMSK arvamusele (1), mis käsitleb konkurentsieeskirju artiklite 81 ja 82 kohaselt.

2.3

2003. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu viis otsust lubamatute horisontaalsete kokkulepete vastu: prantsuse veiseliha, sorbaadid, elektrilised ja mehaanilised süsinikust ja grafiidist tooted, orgaanilised peroksiidid ja tööstuslikud vasktorud. Määratud rahatrahvid ulatusid kokku 400 miljoni euroni: trahvid arvestati nii, et neil oleks hoiatav mõju. Kontrolle teostatakse ka ettevõtetes. Ettevõte, mis annab esimesena ütlusi ja esitab piisavalt tõendusvahendeid kontrolli teostamiseks, vabastatakse täielikult rahatrahvist. Ent on ette nähtud, et Euroopa Komisjon esitab pooldava arvamuse, kui ettevõtetevahelised kokkulepped ei piira konkurentsi asjaomasel turul ja tarbijad sellest koostööst võidavad. Samuti 2003. aastal väljendas Euroopa Komisjon oma arvamust kolme artikli 82 rikkumise juhtumi suhtes:

3.1

2003. aasta tõi kaasa tuntava, kuigi mitte täielikult rahuldava progressi energiasektori liberaliseerimisprotsessis (elekter ja gaas): juunis võeti vastu seadusandluspakett, mille kohaselt võivad kõik Euroopa elektri- ja gaasitarbijad hiljemalt alates 1. juulist 2007 teenusepakkujat vabalt valida. Nende sätete eesmärgiks on saavutada tasakaal stiimulite vahel uute infrastruktuuride loomiseks ja ühisturu täielikuks lõpuleviimiseks.

3.2

Erinevate EL-i liikmesriikide tarbijate ja ettevõtete hulgas on jätkuvalt laialt levinud rahulolematus ikka veel kõrge hinnataseme ja teenuste mitte alati piisava tõhususe tõttu. Lisaks sellele nõuavad eelkõige uutes liikmesriikides sotsiaalpartnerid ja tarbijaühendused rõhutatult riiklike konkurentsiametite ja kommunaalteenuseid reguleerivate organite sõltumatuse säilitamist.

3.2.1

Eelkõige uutes liikmesriikides, kus on kehtestatud asjaomased ja igakülgsed konkurentsieeskirjad, kohtavad järelevalve- ja rakendusorganid oma töös sageli vastasseisu. Seetõttu osutuvad kõnealused tarbijate ja efektiivselt toimivate turgude huve kaitsvad meetmed kohati ebatõhusaks. Komitee pooldab funktsionaalsemat lähenemist konkurentsi- ja tarbijakaitsepoliitika koostoimele. Organiseerunum ja tugevamini kaasatud tarbijaliikumine on võimeline toetama ka valituse tasandi otsustusprotsessi ja andma teavet turgude ning konkurentsivastaste tegevuste kohta.

3.3

Postiteenuste valdkonnas on 2002. aasta postidirektiivi eesmärgiks postiteenuste siseturu lõpuleviimine, eelkõige reserveeritud teenuste valdkonna järk-järgulise vähendamise ja väljamineva rahvusvahelise posti turu liberaliseerimise teel. Lisaks sellele koostab Euroopa Komisjon 2006. aasta jooksul Euroopa Ülemkogu saavutatud kokkuleppe alusel uurimuse universaalteenuste mõju hindamiseks igale liikmesriigile. Lähtuvalt kõnealuse uurimuse tulemustest võtab komisjon vastu ettepaneku, mille eesmärgiks on postituru täielik avamine alates 2009. aastast või iga teine meede, mis tagaks teenuste universaalsuse.

3.4

Elektroonilist kommunikatsiooni reguleeriva raamistiku ülevõtmise tähtaeg möödus juulis 2004. Komisjon tõstis oma sellekohases aruandes eelkõige esile järgmisi põhimõtteid: turgusid tuleb analüüsida konkurentsipõhimõtete alusel; operaatori suhtes saab võtta korralduslikke meetmed vaid siis, kui ta on valitsevas seisundis; kõiki elektroonilisi kommunikatsiooniteenuseid ja –võrke tuleb kohelda võrdselt (tehnoloogiline neutraalsus). Elektrooniliste kommunikatsioonide arendamine ja neile juurdepääs üksi ei suuda majanduskasvu uuesti käivitada. Selles osas on otsustava tähtsusega pigem kõigi nende isikute teadmiste ja oskuste taseme tõstmine, kellel teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutada tuleb.

3.5

Seoses õhutranspordisektoriga otsustas komisjon 2003. aastal astuda ulatuslikku ja mitte üksikjuhtumitel põhinevasse dialoogi sektori asjaomaste sidusrühmadega, et valmistada ette läbipaistvad konkurentsisuunised liitumiste/ühinemiste alal õhutranspordi valdkonnas.

3.5.1

Edusamme tehti ka töös ühiste suuniste kindlaksmääramiseks ja rakendamiseks, et viia ellu monopolivastased sätted raudteetranspordisektoris seoses kauba- ja reisijateveoga.

3.5.2

Dialoog kõnealuse sektoriga on edasi arenenud ka meretranspordi ja mootorsõidukite turustuse ning kindlustuse valdkonnas; eesmärgiks on vaadata läbi olemasolevad grupierandi eeskirjad või võtta vastu uued sobivad eeskirjad.

3.5.3

Valdkonnasiseses dialoogis, mida ülaltoodud transpordivaldkondades edasi arendatakse, tuleb arvesse võtta ka maksustamisrežiimi võrreldavaid vorme.

3.6

Meediad: komisjon omistab meediakanalite paljususele otsustava tähtsuse ELi toimimise ja liikmesriikide kultuurilise identiteedi suhtes, ent rõhutab siiski, et meedia koondumise kontroll on esmajärjekorras liikmesriikide otsustada. Konkurentsipoliitika vahendite rakendamine meediasektoris piirdub selle aluseks oleva turustruktuuri, meediaettevõtete käitumise majandusliku mõju ja riigiabi kontrollimisega. Kõnealused vahendid ei suuda asendada meedia koondumise kontrolli ega meediakanalite paljususe tagamise meetmeid riiklikul tasandil. Konkurentsieeskirjade rakendamise eesmärgiks on ainult probleemide lahendamine, mis on seotud valitseva seisundi loomise või tugevdamisega asjaomastel turgudel ja kontroll konkurentide turult väljatõrjumise üle.

3.6.1

Tuleb tõdeda, et kõnealuse komisjoni lähenemise abil, mis on küll formaalselt õige, ei ole just eelkõige mõnedes liikmesriikides õnnestunud takistada turguvalitseva seisundi loomist ja sellega seostuvaid konkurentsireeglite vastaseid praktikaid või nende vastu võidelda. See puudutab erinevaid turgusid ning telereklaamiturg, mida seni ei ole veel adekvaatselt uuritud, omandab nende hulgas järjest kasvava tähtsuse, kui tegemist on mitmekesisuse kaitsega.

3.6.2

Lisaks sellele jäeti kontrollimistegevuse käigus tähelepanuta meetodid, mida rakendavad mõned meediakontsernid oma valitseva seisundi tugevdamiseks: eelkõige kaitsemeetmed vältimaks vaenulikku ülevõtmist sihtettevõtte võlgadega koormatuse tõttu või mitmekordse hääleõiguse andmise teel, mis kergendab äriühingu kontrollimist vähemusaktsionäride poolt.

3.6.3

Seepärast peab komisjon olema eriti valvas konkurentsieeskirjade rakendamisel ja konkurentsipraktikate järelvalve osas.

3.7

Vabad elukutsed: Euroopa Komisjon on muutnud avalikkusele kättesaadavaks Viini Süvauuringute Instituudi (IHS) uurimuse, mille kohaselt erineb vabakutseliste teenuste reguleerimise tase liikmesriikide ja erinevate elukutsete kaupa tugevasti. Uuringus järeldatakse, et riikides, kus toimub restriktiivsem reguleerimine ja valitseb suurem vabadus ametikohustuste täitmisel, on võimalik luua suuremat lisandväärtust.

3.7.1

Vabakutseliste teenuste reguleerimist käsitleval konverentsil 28. oktoobril 2003 Brüsselis, millel osales 260 asjaomaste huvigruppide esindajat, selgitati reeglite ja eeskirjade mõju turustruktuurile ja tarbijakaitsele.

3.7.2

Samal konverentsil tegi Euroopa Komisjoni liige Monti teatavaks komisjoni kavatsuse anda 2004. aastal välja aruanne konkurentsi kohta vabakutseliste teenuste vahel. Kõnealune aruanne, mis sisaldab äärmiselt olulisi suuniseid, avaldati 9. veebruaril 2004.

4.1

27. novembril 2003 saavutas nõukogu poliitilise kokkuleppe ühinemismääruse uue redaktsiooni suhtes, inkorporeerides suures osas Euroopa Komisjoni 2002. aasta detsembris tehtud reformiettepanekutest. Need muutused hõlmasid mitteseadusandlikke meetmeid, mille eesmärgiks on otsustusmenetluse ladusamaks muutmine, majandusanalüüsi kui vahendi osatähtsuse suurendamine ja õiguse kaitsele tõhus säilitamine. Nii nimetati näiteks ametisse peaökonomist konkurentsi alal ning võeti kasutusele vaekogud tagamaks, et järeldused on täiesti sõltumatud. Seoses koondumiste kontrolliga osundatakse EMSK arvamusele, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut eri liikmeriikide kapitaliühingute ühinemise kohta (2).

4.2

Eesmärk: Tuleb tagada, et ühinemismääruses ette nähtud materiaalõiguslik kontrollimine (valitseva seisundi kriteerium) hõlmaks tõhusalt kõiki konkurentsireeglite vastaseid ühinemisi, garanteerides samas jätkuva õiguskindluse. Materiaalõigusliku kontrollimise kriteerium vastandatakse konkurentsi olulise vähendamise (“substantial lessening of competition”) kriteeriumile ning kriteerium sõnastatakse uuesti järgmiselt: “iga ühenduse seisukohalt oluline koondumine, mis märkimisväärselt takistaks tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas, iseäranis turguvalitseva seisundi loomise või tugevdamise kaudu, tuleb kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks.”

4.2.1

Uus määratlus, sedastades, et “iseäranis turguvalitseva seisundi loomise või tugevdamise kaudu…”, viitab võimalusele mitte enam siduda keelu rakendusala rangelt valitseva seisundi nõudega. Ent seda eeskirja tuleb tõlgendada nõukogu ja komisjoni ühise avalduse valguses artikli 2 kohta, võttes arvesse määruse (3) 25. põhjendust, milles on öeldud, et mõistet “tuleks tõlgendada selliselt, et see hõlmab peale turgu valitseva seisundi ka selliseid konkurentsi kahjustavaid koordineerimata mõjusid, mis tulenevad koondumisest selliste ettevõtjate vahel, kes koondumise tulemusena ei saavutaks asjaomasel turul valitsevat seisundit.” Sellest järeldub, et rakendusala defineeritakse jätkuvalt suhtestatult valitseva seisundi mõistega.

4.3

Suunised horisontaalsete ühinemiste hindamiseks: s.t ühinemised konkureerivate või potentsiaalselt konkureerivate ettevõtete vahel. Sellised ühinemised on ebaseaduslikud niivõrd, kui need tugevdavad ettevõtete turujõudu viisil, mis võiks põhjustada negatiivseid tagajärgi tarbijate jaoks, eelkõige kõrgemate hindade, halvema tootekvaliteedi ja väiksema valiku näol. See kehtib sõltumata sellest, kas konkurentsireeglite vastane mõju tuleneb turgu valitseva seisundi loomisest või tugevdamisest või siis eksisteerivast oligopolist. Hinnates koondumise mõju konkurentsile uuritakse siiski, kuidas oleks turg arenenud muul juhul. See võib tähendada näiteks, et “pankrotiohus ettevõtte” omandamine ei õigustaks komisjoni sekkumist.

4.4

Uued parimad tavad: kooskõlas 2002. aasta reformipaketiga toimus avalik kuulamine, mis jõudis lõpule veebruaris 2003; selle eesmärgiks oli anda huvitatud pooltele suuniseid ühinemiskontrollimenetluse tavalise kulu kohta EL-is.

5.1

Euroopa Komisjon tegutseb aktiivselt ICN-i (International Competition Network) töörühmas “ühinemiskontroll”, mis tegeleb multijurisdiktsiooniliste, s.o mitme riigi või riikide rühma pädevusse kuuluvate ühinemistega. Töörühm on jagatud kolmeks alarühmaks:

5.1.1

Komisjon osaleb kõigi kolme alarühma töös. Olulisim siht on parandada erinevate õigussüsteemide vahelist mõistmist kujundamaks välja tõhusam koondumiste kontroll.

5.1.2

Üldisemalt vaadates on ICNi näol tegemist eri konkurentsiametite virtuaalse võrguga rahvusvahelise koostöö kergendamiseks ja ettepanekute levitamiseks ühinemiskontrolli põhjustatud kulude vähendamise ja menetlus- ja materiaalõigusliku lähenemise edendamise eesmärgil.

5.1.3

ICNi teisel konverentsil juunis 2003 Meridas, Mehhikos, rõhutati eriti, et konkurentsikaitse vallas tuleb kasutada selget ja kergestimõistetavat keelt ja et strateegilise tähtsusega on konkurentsi edendavad tegevused reguleeritud sektorites, et nii vähendada ühinemiskontrollist põhjustatud kulusid ja vähendada tõkkeid, mis raskendavad eri õigussüsteemide vahelist mõistmist.

6.1

Riigiabi kontrollimine aitab välja selgitada liikmesriikide poolt ettevõtetele eraldatava abi mõju konkurentsile. Eesmärk: tuleb kindlustada, et riigi sekkumine ei ohusta siseturu sujuvat funktsioneerimist, et soodustatakse konkurentsi ja konkurentsiturge ühenduses ning edendatakse struktuurireforme. Eriti tuleb jälgida, et riigiabimeetmed ei tühistaks liberaliseerimise tõendatud kasulikke mõjusid. Stockholmi Euroopa Ülemkogu: liikmesriikide ülesandeks on alandada riigiabi kogutaset ja orienteerida abi ühist huvi pakkuvatele horisontaalsetele eesmärkidele, nagu näiteks majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine, keskkonnakaitse, teadus- ja arendustegevuse edendamine ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtete arendamine. Komisjon käsitab liikmesriikide ebaseadusliku abi tagasimaksmist ühena oma prioriteetidest.

6.1.1

Selles kontekstis on kahetsusväärne, et mitmed liikmesriigid ei ole oma riigihankeid avanud teiste liikmesriikide pakkujatele. ELis on riigihangete iga-aastane maht enam kui 1,5 miljardit eurot: mõnes liikmesriigis levinud tegutsemisviis — oma riigi ettevõtete eelistamine –, kahjustab konkurentsi ja suurendab tarbijate maksukoormust.

6.2

Riigiabi raskustes ettevõtete päästmiseks ja restruktureerimiseks. Asjaomased suunised, mis aegusid oktoobris 2004, näevad ette, et abi käsitatakse lubatuna ainult teatud rangetel tingimustel. Kõnealused suunised vaadati läbi, vaagides seejuures peamiselt järgmisi võimalusi:

6.3

Mitut sektorit hõlmav raamistik suurte investeerimisprojektide jaoks: ranged reeglid struktuuriliste raskustega majandusharude jaoks. Majandusharude nimekiri peaks valmima 2003. aasta lõpuks. Metodoloogiliste ja tehniliste raskuste tõttu lükkas Euroopa Komisjon nimekirja vastuvõtmise edasi ning olemasolevaid tundlike sektorite üleminekueeskirju pikendati kuni detsembrini 2006.

6.4

Abi VKEdele teadus- ja arendustegevuseks: abi teadus- ja arendustegevuseks võib aidata kaasa suuremale majanduskasvule, konkurentsivõimele ja tööhõivele. Eriline tähtsus on sellel VKEdele.

6.5

Keskkonnakaitseline abi, abi teadus- ja arendustegevuseks, maksusoodustused. Maksusoodustuste vallas uuriti alternatiivseid maksustamismeetodeid, nagu nn. kulude liitmise meetod (maksustatav sissetulek määratakse kindla väljaminekute ja tegevuskulude protsendi alusel). Sektoraalse abi raames (vaata eelkõige ajutise kaitsemehhanismi rakendamine) võeti arvesse järgmisi sektoreid: teras, telekommunikatsioon, süsi, raudteetransport, kombineeritud transport, maanteetransport, mere- ja õhutransport.

6.6

Põllumajandus: 23. detsembril 2003 võttis Euroopa Komisjon vastu uue määruse, millega antakse teatud abikategooriatele kuni teatud summani grupierand. Kõnealusest abist pole enam tarvis eelnevalt Euroopa Komisjonile teatada. Kuni 2006. aasta lõpuni kehtiv määrus puudutab põllumajanduses tegevaid VKEsid. VKE definitsiooni järgi (kuni 250 töötajat, käive kuni 40 miljonit eurot või bilansisumma kuni 270 miljonit eurot) kuuluvad peaaegu kõik põllumajandusettevõtted selle määruse alla. Lõpuks võtab Euroopa Komisjon kasutusele uue vahendi läbipaistvuse loomiseks: viis päeva enne väljamaksete algust avaldatakse kõik vabastatud toetused riikide kaupa lühikujul internetis tagamaks, et kõik asjahuvilised pääsevad ligi kogu vajalikule teabele.

7.1

Pärast XXXIII konkurentsipoliitika aruande (2003) kokkuvõtet ja mõningaid kommentaare ootavad esitamist mõned üldised kaalutlused aruande kui terviku ja selle mõnede olulisemate tulevikkusuunatud aspektide kohta.

7.2.1

Tänu uute monopolidevastaste menetluste kasutuselevõtule, ühinemismääruse uuele läbitöötamisele ja ka Euroopa Komisjoni uuele organisatoorsele korraldusele on Euroopa Liidu konkurentsipoliitika muutunud ettevõtete ja tarbijate vahelise positiivse suhte loomisel tõhusamaks ja avatumaks.

7.2.2

Tänu konkurentsipoliitikale on EL teinud liberaliseerimispoliitikas olulisi edusamme, jättes terved majandusharud taas turu loogika ja dünaamika meelevalda ja andes nii konkreetse panuse Euroopa siseturu loomisse. Konkurentsipoliitika on seepärast olulise tähtsusega ja pidevalt peab olema tagatud selle täielik autonoomia.

7.2.3

Samas ei suuda konkurentsipoliitika üksi katta praegust üle-euroopalist teravat vajadust jõulise majanduskasvu järele nagu ka innovatsioonil ja sotsiaalsel dialoogil põhineva jätkusuutliku majandusarengu poliitika järele. Ülemaailmsed struktuurimuutused tootmises ja kaubanduses, alustades uue tehnoloogilise süsteemi põhjustatutega, nõuavad komisjonilt täiendavate majanduspoliitiliste vahendite kasutuselevõtmist ja kooskõlastamist, et säilitada ja taaselavdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet, tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada tööhõivet, keskkonnakaitset ning laiaulatuslikke ja kaalukaid teadus- ja arendusprogramme. Komisjoni teatises teemal “Strukturaalse muutuse edendamine: laienenud Euroopa tööstuspoliitika” ning EMSK vastavas arvamuses (4) väljendatud seisukoht osutab selgelt selles suunas. Lissaboni tegevuskavas kirjeldatakse eesootavat teed. Sellegipoolest tuleb võimaldada ja kiirendada ka vastavate meetmete rakendamist nii üldisel kui eri sektorite tasandil.

7.2.3.1

Seoses eri sektorite tasandiga rõhutab EMSK, kinnitades EMSK 30. juuni 2004. aasta arvamuses teemal “LeaderSHIP 2015 — Euroopa laevaehitus- ja laevaremonditööstuse tuleviku kindlustamine: konkurentsivõime tänu pädevusele” (5) väljendatut, et uus täielikult integreeritud kontseptsioon, mille määratles konkurentsivõime nõukogu novembris 2003, tuleb tegusalt ellu viia tugevdamaks nõnda tööstuse konkurentsivõimet ning edendamaks teadusuuringuid, arengut ja innovatsiooni kõigis sektorites.

7.3.1

Reformiprotsessis riigiabi kontrollimise menetluse ladusamaks ja lihtsamaks muutmiseks on tehtud suuri edusamme, järgides sealjuures Stockholmi Euroopa Ülemkogu etteantud rada: riigiabi suuruse vähendamine ja ümbersuunamine ühist huvi pakkuvatele horisontaalsetele eesmärkidele, sealhulgas ühtekuuluvuse eesmärkidele. Selles mõttes peab Euroopa Komisjon tõepoolest võtma erinevaid meetmeid, nagu teadus- ja arendustegevusele suunatud abi rakendusala teatav laiendamine, suunised, mis käsitlevad tehnosiirde kokkuleppeid, raskustes ettevõtete restruktureerimist ja haridusele ning keskkonnakaitsele suunatud abi, nagu ka mitut sektorit hõlmavaid eeskirju ulatuslike investeerimisprojektide jaoks.

7.3.2

Oma Altmarki asjas (juulis 2003) tehtud otsusega kinnitas Euroopa Kohus, et hüvitised üldhuviteenuseid osutavatele firmadele arvatakse mõnede tingimuste tõttu riigiabi definitsiooni alt välja. Mõned probleemid jäävad siiski lahendamata, pidades eriti silmas optimaalset vahekorda, mis tuleb saavutada riigiabi ja üldhuviteenuste vahel. Ent Euroopa Kohtu seatud tingimuste olemus nõuab õiguskindluse, eelkõige kulude hindamise vallas, teenuste rahastamise eeskirjade defineerimist (4) ja hüvitiskõlbliku avaliku teenuse kohustuste täpsustamist. Vahepeal tunnustati juba rohelises raamatus üldhuviteenuste kohta (avaldatud mais 2003) vajadust uurida, kas üldhuviteenuste suhtes kehtivad põhimõtted vajavad edasist tugevdamist ja täpsustamist üldises ühenduse kontekstis, ning et nende teenuste ja meetmete jaoks tuleb täpselt kindlaks määrata optimaalsed eeskirjad, et suurendada õiguskindlust kõigi osalejate jaoks.

7.3.3

Kui universaalteenuste osutamise kohustusi korralikult ei defineerita ega rahastata, siis võivad ettevõtted, millel kohustus lasub, kanda kasvavaid kahjusid, kuna konkureerivad ettevõtted võivad tungida nende tegevusala kõige kasumlikumatesse segmentidesse.

7.3.4

Sel põhjusel rõhutab EMSK juba oma arvamuses (1) komisjoni rohelise raamatu kohta esiletõstetud vajadust võtta vastu üheselt mõistetav õigusakt üldhuviteenuste kohta, mis tagaks kõigile kasutajatele tõhusa ja võrdse ligipääsu kõrgekvaliteedilistele teenustele, mis vastavad nende nõudmistele. Lisaks sellele soovitab EMSK, eriti seoses sotsiaalteenuste ümberkorraldamise ja funktsioneerimisega, õhutada võimalikult laia dialoogi sotsiaalpartnerite ning valitsusväliste organisatsioonidega.

7.4.1

Süvendatud analüüs, mille teostas Euroopa Komisjon vabade elukutsete osutatavate teenuste reguleerimissüsteemide kohta liikmesriikides, oli väga kasulik, kuna see näitas mõjusalt vajadust asjaomaste piiravate eeskirjade hoolikaks läbivaatamiseks ja vabade elukutsete suurte kultuuriliste ja teadmiste ressursside viljakamaks ja konkurentsivõimelisemaks kasutamiseks.

7.4.2

Nii on nüüdseks üldist tunnustust leidnud põhimõte, mida on mitmel korral kinnitanud Euroopa Kohus, et ka vabakutseliste teenuste osutamisel tuleb konkurentsireeglitest kinni pidada. On küll täiesti õige, et majanduslikud kriteeriumid ei saa olla ainsateks parameetriteks vabakutseliste teenuste hindamisel, kuna need ei ole puhtalt tehnilist laadi ning neid ei rakendata monotoonselt, vaid pakuvad pigem spetsiaalseid probleemiga seotud teadmisi; ent samuti on õige, et nad kujutavad endast majandustegevust, mis, kui seda teostakse konkurentsireeglite alusel, loob suuremat heaolu ning võib anda olulise panuse Lissaboni tegevuskava elluviimisse.

7.4.2.1

Selles kontekstis on oluline komisjoni teatise teemal “Aruanne konkurentsi kohta vabakutseliste teenuste vahel” (6) sisu. Ühest küljest rõhutatakse selles tähtsat rolli, mida vabakutseliste teenused ELi majanduse konkurentsivõime parandamisel täita võivad, kuna need on oluliseks sisendiks ettevõtetele ja perekondadele. Teisest küljest arutatakse muuhulgas empiiriliste uurimuste baasil negatiivse mõju üle, mis võib olla või on tarbijatele liigsel või vananenud reguleerimisel — nagu näiteks seoses hindade, reklaami, ligipääsueelduste ja ainuõiguste ning ettevõtte vormiga.

7.4.3

Reformiprotsessi tuleb niisiis rakendada ja kiirendada. Sel eesmärgil kutsub EMSK Euroopa Komisjoni üles täitma võetud kohustust ja avaldama 2005. aastal uue aruande edusammude kohta piiravate ja põhjendamatute eeskirjade kõrvaldamisel. Lisaks meenutab EMSK, et Euroopa Komisjon kohustus selles kontekstis uurima süvitsi, milline suhe valitseb reguleerituse taseme, majandustulemuste (hinnad ja kvaliteet) ja tarbijarahulolu vahel.

7.4.4

Samaaegselt rõhutab EMSK taas Euroopa Kohtu 9. oktoobri 2003. aasta otsuse asjas Consorzio Industrie Fiammiferi tähtsust, mis lubab siseriiklikel ametiasutustel mitte rakendada siseriiklikke eeskirju, mis kohustavad ettevõtteid EÜ asutamislepingu artikliga 81 vastuolus olevaks käitumiseks.

7.4.5

Lõpetuseks, tuleb edendada asjaomaste ringkondade suuremat ja teadlikumat osalust reformiprotsessis.

7.5.1

Komisjoni XXXIII konkurentsipoliitika aruandes tõdeb Euroopa Komisjon ühest küljest, et Euroopa Liidu põhieesmärkideks on säilitada ja arendada meediakanalite paljusust ja vabadust edastada ja saada teavet, kuna nad kujutavad endast demokraatliku protsessi olulisi väärtusi; teisest küljest selgitab Euroopa Komisjon, et kontroll meedia koondumise üle on esmajärjekorras liikmesriikide asi. Nagu Euroopa Komisjon lisab, on konkurentsipoliitika vahendite meediasektoris rakendamise eesmärgiks ainult probleemide lahendamine, mis on seotud asjaomastel turgudel valitseva seisundi loomise või tugevdamisega ja kontroll konkurentide turult väljatõrjumise üle. EMSK on seisukohal, et eristamine ELi ja liikmesriikide ülesannete vahel on ühest küljest äärmiselt ebamäärane ja jätab teisest küljest mõned probleemid lahendamata:

7.5.2

Uus Euroopa Liidu põhiseadus laiendab märgatavalt Euroopa Komisjoni mandaati. EMSK on veendunud, et tänu uutele õiguslikule raamistikule on Euroopa Komisjonil võimalik täita oma rolli infovabaduse ja mitmekesisuse juhtimisel ja/või selles osalemisel.