6.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 117/106

A.

arvestades, et kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud varasemad Euroopa Liidu ja AKV riikide vahelised kaubandussuhted – millega anti neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääs ELi turgudele – olid erand WTO üldeeskirjadest;

B.

arvestades, et WTO tingimustele vastavate majanduspartnerluslepingute eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja edendada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, ühtlasi edendada nende riikide säästvat sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning aidata kaasa üldistele jõupingutustele AKV riikides vaesuse kaotamiseks ja heaolu loomiseks;

C.

arvestades, et vahepealsed majanduspartnerluslepingud on oma olemuselt WTO tingimustele vastavad kaubavahetuse lepingud, mis sisaldavad olulisi kohustusi ja mille eesmärk on vältida häireid AKV riikide kaubanduses Euroopa Liiduga, tuleks neid lepinguid pidada ajutiseks lahenduseks, kuni läbirääkimised kõikehõlmava majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks Lääne-Aafrika piirkonnaga kestavad;

D.

arvestades, et vahepealses majanduspartnerluslepingus sisalduvate kaubanduseeskirjadega peaks kaasnema suurem toetus kaubandusega seotud abile, nagu haldussuutlikkuse suurendamisele ja hea valitsemistava edendamise meetmetele;

E.

arvestades, et Transparency Internationali 2008. aasta korruptsiooni tajumise indeksi alusel on Côte d’Ivoire 163 riigi arvestuses 151. kohal;

F.

arvestades, et ELi kaubandusabi strateegia eesmärk on toetada arengumaade suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

G.

arvestades, et mõned AKV riigid on majanduspartnerluslepingute läbirääkimiste raames taotlenud enamsoodustusrežiimi klauslit, millega kaupade impordile kehtestatakse normaalne mittediskrimineeriv toll eesmärgiga tagada, et kõiki eksportijaid koheldakse sama hästi kui kaubanduspartnerit, kelle suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi;

H.

arvestades, et konkurents ELi ja AKV riikide majanduste vahel on vähene, sest valdav enamus ELi ekspordist koosneb kaupadest, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad kas otseseks tarbimiseks või sisendina kodumaises tööstuses; arvestades, et see ei ole nii põllumajandustoodetega kauplemisel, kus ELi eksporditoetused on AKV tootjatele põllumajandus-, loomakasvatus- ja piimasektoris tõsiseks takistuseks, lõhkudes ja sageli hävitades nii kohalikud kui piirkondlikud turud, ning seetõttu peaks EL kaotama viivitamatult ja järkjärgult igasugused eksporditoetused;

I.

arvestades, et Euroopa Ühenduse ja AKV riigid on pidanud läbirääkimisi uute, täiustatud ja paindlikumate päritolureeglite üle, mis võiksid nõuetekohase rakendamise korral ja AKV riikide piiratud suutlikkuse asjakohase arvestamise korral anda neile märkimisväärsed eelised,

1.

rõhutab, et majanduspartnerluslepinguid on rahuldavad, kui nendega saavutatakse kolm eesmärki: anda AKV riikidele toetust jätkusuutlikuks arenguks, soodustada nende osalemist maailmakaubanduses ja tugevdada regionaliseerimisprotsessi;

2.

rõhutab. et selle lepingu põhieesmärk on kaubavahetuse ja arengu, vaesuse vähendamise ja põhiliste inimõiguste kaudu kaasa aidata aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

3.

tuletab meelde, et kuigi vahepealne leping vastab WTO tingimustele ning seda võib pidada protsessi esimeseks etapiks, ei pruugi see automaatselt viia täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseni;

4.

soovitab täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimise üle käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku ja pragmaatilist lähenemisviisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Côte d'Ivoire'i nõudmisi, mis käsitlevad lepingu arenguaspekte; väljendab sellega seoses heameelt üldasjade ja välissuhete nõukogu 2008. aasta mai järelduste üle;

5.

palub komisjonil kaaluda Côte d'Ivoire'i mis tahes taotlusi uuesti läbi rääkida vaidlusaluseid küsimusi puudutavad sätted, mida see riik soovib muuta või tühistada;

6.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult lepinguga seotud majandusarenguid; toetab seepärast komisjoni kavatsust vaadata täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste käigus üle kõik lepingu aspektid; rõhutab, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks sisaldama läbivaatamisklauslit ja mõju hindamise läbiviimise nõuet, kusjuures mõju hindamine tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu allkirjastamist, et määrata kindlaks lepingu sotsiaalmajanduslik mõju, sealhulgas selle rakendamise maksumus ja tagajärjed; nõuab lepingu muutmise korral Euroopa Parlamendi kaasamist;

7.

tuletab meelde, et majanduspartnerluslepingud peaksid vastama WTO eeskirjadele, mis ei nõua ega keela liberaliseerimiskohustusi või regulatiivseid kohustusi teenuste, intellektuaalomandi õiguste kaitse ega nn Singapuri küsimuste valdkonnas;

8.

nõuab teenuseid käsitleva reguleeriva raamistiku loomist ajutiselt majanduspartnerluslepingult täiemahulisele lepingule ülemineku ajal; kutsub üles võimaluse korral tagama üldhuviteenuseid, sealhulgas olulisi avalikke teenuseid sätestavate eeskirjade olemasolu; kinnitab sellega seoses taas neid seisukohti, mis on esitatud Euroopa Parlamendi 4. septembri 2008. aasta resolutsioonis teenuskaubanduse kohta (11);

9.

on seisukohal, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks sisaldama peatükki poliitilise dialoogi ja inimõiguste kaitse kohta;

10.

väljendab lootust, et Côte d'Ivoire saab võimalikult kiiresti vastutustundliku ja demokraatlikult valitud valitsuse; seetõttu tervitab kõiki sõltumatu valimiskomisjoni tehtud ettevalmistusi, kuid nõuab sellelt komisjonilt tungivalt uue ja realistliku valimiste ajakava avalikustamist esimesel võimalusel; on veendunud, et ELi ja Cote d'Ivoire’i vahelise täiemahulise majanduspartnerluslepingu toetamisel peaks Euroopa Parlament arvesse võtma seda, kas valimised on toimunud ja kas võimul on demokraatlikult valitud valitsus; palub, et Euroopa Parlamendiga konsulteeritaks võimalikult ruttu;

11.

avaldab lepingule allakirjutanutele tunnustust tollireformide soodustamise eest Lääne-Aafrika piirkonnas, pidades eriti silmas Côte d'Ivoire'i positsiooni, mis tal on Lääne-Aafrika piirkonna kõige arenenuma ja jõukama majandusena ning kaubandus- ja majandusarengu eestvedajana;

12.

tunneb heameelt tolliliidu arendamise üle Lääne-Aafrika piirkonna riikide vahel, eelkõige kasu üle, mida Côte d'Ivoire saaks Lääne-Aafrika piirkonna sünkroniseerimisest, mis looks suurema turu ning suurendaks kaubavahetust ja võimalusi saavutada mastaabisäästu;

13.

tuletab meelde, et piirkonnasisene kaubandus moodustab vaid väikese osa Côte d'Ivoire'i kaubandusest, ning rõhutab vajadust luua rohkem piirkondlikke kaubandussidemeid, et tagada selles piirkonnas püsiv majanduskasv; kutsub seepärast komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) poliitikat;

14.

rõhutab, et võimalik Lääne-Aafrika riikidega tulevikus sõlmitav piirkondlik majanduspartnerlusleping ei tohi mitte mingil juhul ohustada kõnealuste riikide ühtekuuluvust ega nõrgendada piirkondlikku integratsiooni;

15.

on seisukohal, et täiemahuline majanduspartnerlusleping peaks soodustama töödeldud kaupade eksporti lihtsamate ja täiustatud päritolureeglite abil, eeskätt sellistes olulistes sektorites nagu tekstiilitööstus, kalandus ja põllumajandus;

16.

kutsub Euroopa Liitu üles andma Côte d'Ivoire'ile, sealhulgas riigi erasektorile ja kodanikuühiskonnale, suuremat asjakohast tehnilist ja haldusabi, et hõlbustada Côte d'Ivoire'i majanduse kohanemist pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

17.

tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks kaubandusega seotud ELi kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et Côte d'Ivoire saaks sellest asjakohase ja õiglase osa; nõuab kaubandusabi vahendite varakult määratlemist ja eraldamist; rõhutab, et kõnealused vahendid peaksid olema lisavahendid ja mitte tulenema üksnes Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite ümberjagamisest, need peaksid vastama Côte d'Ivoire’i prioriteetidele ning nende väljamaksmine peaks olema õigeaegne, prognoositav ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste ja arengukavade täitmise ajakavadega; on vastu majanduspartnerluslepingu ratifitseerimisega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

18.

rõhutab loodusvarade läbipaistva haldamise tähtsust, kuna loodusvarad on arengu jaoks määrava tähtsusega; nõuab lõpliku majanduspartnerluslepingu läbirääkijatelt, et nad annaksid sellise mehhanismi kohta täiel määral aru ning soovitaksid häid tavasid, et Côte d'Ivoire sellistest varadest maksimaalset kasu saaks; kinnitab sellega seoses veel kord oma seisukohti, mis on esitatud 13. märtsi 2007. aasta resolutsioonis ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta - uus partnerlus (12) ja palub komisjonil tagada, et ELis asuvad rahvusvahelised ettevõtted, millel on tootmisrajatised Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides, peaksid kinni ILO põhistandarditest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest paktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, et saavutada kogu maailmas tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel;

19.

kutsub Côte d'Ivoire'i ametivõime üles vahepealse majanduspartnerlusslepingu allkirjastamist silmas pidades toetama ja kaitsma väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid); väljendab heameelt selle üle, et vahepealse majanduspartnerluslepinguga antakse VKEdele 15 aastat aega muutustega kohanemiseks;

20.

on veendunud, et piirkonna inimressursside arendamine on ajakohastatud kaubandussüsteemist tuleneva kasu kindlustamiseks ülioluline, ning soovitab ergutavate abinõude väljatöötamist, mis aitaksid hoida ja leida haritud ja kvalifitseeritud töötajaid Côte d'Ivoire'i tööturu jaoks;

21.

väljendab oma jätkuvat toetust täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimisele Euroopa Ühenduse ja Côte d'Ivoire'i vahel; on seisukohal, et läbirääkimisi tuleb pidada järgmiste võtmeküsimuste üle:

22.

peab kahetsusväärseks, et paljud tooted, sealhulgas tsement, bensiin ja autod, mille madalamad impordikulud võivad kohalikele ettevõtjatele ja uutele tööstusharudele väärtusahelas üles liikumisel väga olulised olla, on liberaliseerimisest välja jäetud;

23.

nõuab, et täiemahuline majanduspartnerlusleping sisaldaks sätteid hea valitsemistava, läbipaistvuse ja inimõiguste austamise põhinormide kohta;

24.

on veendunud, et täiemahulise majanduspartnerluslepingu kasu laieneb täies ulatuses Côte d'Ivoire’i kodanikele, kui kõnealuses riigis on vastutustundlik ja demokraatlikult valitud valitsus; väljendab lootust, et aja jooksul saab Côte d'Ivoire endale sellise valitsuse;

25.

peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; arvab, et kõnealune parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV-ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

26.

palub nõukogul ja komisjonil üleminekuläbirääkimiste vältel õigeaegselt teavitada Euroopa Parlamenti;

27.

kutsub komisjoni üles pakkuma toimivaid alternatiive, millega tagatakse turulepääs nendele riikidele, kes ei soovi end siduda täiemahulise majanduspartnerluslepinguga;

28.

rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osaliste väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning palub, et komisjon toetaks nende jõudude kaasamist käimasolevatesse läbirääkimistesse; rõhutab, et see nõuab AKV riikide ja ELi vahelist selget tegevuskava, mis põhineks kaasaval lähenemisel;

29.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV–ELi ministrite nõukogule ja AKV–ELi parlamentaarsele ühisassambleele.