(1)

Euroopa Ülemkogu leidis oma kohtumisel 8.–9. märtsil 2007, et äriühingute halduskoormust tuleks 2012. aastaks vähendada 25 %, selleks et suurendada äriühingute konkurentsivõimet ühenduses.

(2)

Äriühinguõigus on üks valdkond, kus äriühingute jaoks kehtib suur hulk teabekohustusi, millest mõned tunduvad olevat aegunud või liigsed.

(3)

Kõnealused teabekohustused tuleb läbi vaadata, et vähendada äriühingutel lasuvat halduskoormust ühenduses miinimumini, mis on vajalik teiste sidusrühmade huvide kaitse tagamiseks.

(4)

9. märtsi 1968. aasta esimese nõukogu direktiivi 68/151/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks) (3) kohaselt peavad piiratud vastutusega äriühingud avalikustama avaldamise teel teatavad andmed, mis kantakse liikmesriikide keskregistrisse, äriregistrisse või äriühingute registrisse. Paljudes liikmesriikides tuleb asjaomane teave avaldada ametlikus väljaandes ja vahel sellele lisaks ka riiklikes või piirkondlikes ajalehtedes.

(5)

Enamikul juhtudel põhjustavad avaldamiskohustused äriühingule lisakulusid, loomata tõelist lisaväärtust, arvestades et äriregistrite andmed on kättesaadavad Internetis. Algatused, nagu tulevane Euroopa e-kohtu portaal , mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu äriregistritele kogu ühenduses, vähendavad veelgi vajadust avaldada asjaomane teave ametlikus väljaandes või muus trükiväljaandes.

(6)

Et võimaldada teabe kulutasuvat avaldamist sellisel moel, mis tagaks kasutajatele hõlpsa juurdepääsu teabele, peaksid liikmesriigid muutma kohustuslikuks keskse elektroonilise platvormi kasutamise. See platvorm peaks sisaldama kas kogu avalikustatavat teavet või võimaldama juurdepääsu kõnealusele teabele, mis sisaldub liikmesriikide registrites asuvas äriühingu elektroonilises toimikus. Liikmesriigid peaksid lisaks sellele tagama, et kõik kõnealuse avaldamise eest äriühingutelt sissenõutavad kulud sisalduksid ühekordses tasus, mis hõlmab olemasolu korral ka tasusid, mida võetakse registrikannete tegemise eest. Liikmesriikides kehtivate mis tahes avaldamiskohustuste tõttu ei tohiks lisanduda eraldi tasu. See ei tohiks siiski piirata liikmesriikide vabadust edastada äriühingutele platvormi loomise ja toimimise, sealhulgas dokumentide vormindamise kulud, arvestades need kulud registreerimistasude sisse või nõudes äriühingutelt kohustuslikku perioodilist tasu .

(7)

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega võivad liikmesriigid jätkata teabe avaldamist liikmesriigis kehtival viisil nagu seni tingimusel, et avaldamise viis on selgelt määratletud ja põhineb objektiivsetel tingimustel, mis arvestavad eelkõige õiguskindluse ja infoturbe huve ning Internetile ligipääsu võimalusi ja siseriiklikke tavasid. Liikmesriigid peaksid täiendava avaldamiskohustusega seotud kulud katma ühekordse tasu abil.

(8)

Pidades silmas keskse elektroonilise platvormi kasutamist, tuleks muuta teist nõukogu 13. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/91/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks  (4) .

(9)

21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnenda nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt) (5) kohaselt tuleb avalikustada teatavad andmed äriühingu kohta. Liikmesriigil, kus filiaal asub, (edaspidi „asukoha liikmesriik”) on sellega seoses praegu võimalus nõuda teatava piiratud arvu dokumentide tõlkimist teise ühenduse ametlikku keelde.

(10)

See võimalus tuleks säilitada, nagu ka asukoha liikmesriigi õigus nõuda teatavatel üksikjuhtudel tõlke tõestamist, kuna kolmandate isikute huvide kaitseks võib olla vajalik tõestamisega tagada, et tõlge on piisavalt usaldusväärsne.

(11)

Tõlget võib siiski pidada piisavalt usaldusväärseks, kui tõlke on tõestanud teises liikmesriigis ametlikult ametisse nimetatud vandetõlk või mõni muu isik, kellel on teises liikmesriigis õigus tõestada tõlkeid vastavasse keelde. Sellisel juhul ei tohiks asukoha liikmesriigil olla diskretsiooniõigust nõuda oma eeskirjade kohaselt täiendavat tõestamist.

(12)

Sama kehtib juhul, kui register, kus asub äriühingu toimik, suudab filiaali registreerimiseks vajaliku dokumendi väljastada asukoha liikmesriigi nõutud ühenduse ametlikus keeles. Ka sel juhul ei oleks täiendav tõestamine põhjendatud.

(13)

Samuti ei tohiks liikmesriikidel olla võimalik kehtestada dokumendi keele suhtes mis tahes vorminõudeid, mis on tõestamisest rangemad. Eelkõige ületab eelnevalt juba tõestatud tõlke notariaalse kinnitamise nõue tõlke piisaval tasemel usaldusväärsuse tagamiseks vajaliku.

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on vähendada halduskoormust, mis seondub teatavat liiki äriühingute avaldamis- ja tõlkekohustustega ühenduses, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning nende ulatuse ja mõju tõttu on neid lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)

Direktiive 68/151/EMÜ, 77/91/EMÜ ja 89/666/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,