15.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 63/11

(1)

Autovedude valdkonnas tuleb nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3820/85 (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise kohta) (3) kohaselt ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi, eriti autoveo osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Nendes valdkondades saavutatud edusamme tuleks säilitada ja edasi arendada.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/15/EÜ autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (4) on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, mis piiravad autojuhtide maksimaalset nädalast tööaega.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 3820/85 sõidukijuhtide sõiduaegu, vaheaegu ja puhkeaegu riigisisesel ja rahvusvahelisel autoveol ühenduse piires käsitlevate teatud sätete ühetaoline tõlgendamine, kohaldamine, jõustamine ja täitmise jälgimine kõikides liikmesriikides on osutunud raskeks, kuna sätted on liiga üldised.

(4)

Et saavutada sätete eesmärke ja vältida negatiivset suhtumist eeskirjade kohaldamisse, on soovitav nimetatud sätete tõhus ja ühetaoline kohaldamine. Seetõttu on vajalikud selgemad ja lihtsamad eeskirjad, mis on nii veoettevõtjatele kui ka rakendusasutustele kergemini mõistetavad, tõlgendatavad ja kohaldatavad.

(5)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed töötingimuste osas ei tohiks kahjustada tööturu osapoolte õigust leppida kokku töötajate jaoks soodsamates tingimustes kollektiivläbirääkimiste käigus või muul viisil.

(6)

On soovitav selgelt määratleda käesoleva määruse kohaldamisala, määrates kindlaks hõlmatud sõidukite põhikategooriad.

(7)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada autoveol, mida teostatakse kas eranditult ühenduse piires või ühenduse, Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel.

(8)

1. juuli 1970. aasta rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalase Euroopa kokkuleppe (AETR) kehtiva redaktsiooni sätteid tuleb ka edaspidi kohaldada veose ja sõitjate kohaletoimetamisel sõidukitega, mis on registreeritud ühes liikmesriigis või AETRiga ühinenud riigis, kogu teekonna kestel ühenduse ja kolmanda riigi, välja arvatud Šveitsi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel või läbi taolise riigi territooriumi.

(9)

Sõitjate või veose kohaletoimetamisel sõidukitega, mis on registreeritud kolmandas riigis, mis ei ole AETRi kokkuleppeosaline, tuleb AETRi sätteid kohaldada teekonna selles osas, mis jääb ühenduse või AETRi kokkuleppeosaliste riikide piiresse.

(10)

Kuna AETRi kokkuleppe objekt jääb käesoleva määruse kohaldamisalasse, on läbirääkimiste pidamise ja lepingu sõlmimise õigus ühendusel.

(11)

Kui ühenduse eeskirjade muutmine asjaomases valdkonnas nõuab vastavaid muudatusi AETRi kokkuleppes, tegutsevad liikmesriigid ühiselt, et taolised muudatused AETRi selles sätestatud menetluse kohaselt võimalikult kiiresti sisse viia.

(12)

Erandite loetelu tuleks ajakohastada, et arvestada autoveosektoris viimase üheksateistkümne aasta jooksul toimunud arengutendentse.

(13)

Tõlgendamise kergendamiseks ja käesoleva määruse ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleb kõik olulised mõisted täielikult määratleda. “Nädala” määratlus käesolevas määruses ei tohiks takistada sõidukijuhti alustamast oma tööd mis tahes nädalapäeval.

(14)

Tõhusa rakendamise tagamiseks on äärmiselt oluline, et teedel kontrolli teostavad asjakohased asutused oleksid pärast üleminekuaega võimelised tuvastama, et antud päeva ja sellele eelnenud 28 päeva sõidu- ja puhkeaegadest on nõuetekohaselt kinni peetud.

(15)

Põhieeskirjad sõiduaja osas tuleb sätestada lihtsamalt ja selgemalt, et võimaldada tõhusat ja ühetaolist rakendamist digitaalse sõidumeeriku abil kooskõlas nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määrusega (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (5) ning käesoleva määrusega. Lisaks sellele peaksid liikmesriikide rakendusasutused püüdma saavutada alalises komitees üksmeelt käesoleva määruse rakendamise osas.

(16)

Määruse (EMÜ) nr 3820/85 sätted lubasid valida ööpäevaseid sõidu- ja vaheaegu nii, et sõidukijuhid said ilma sõitu täielikult katkestamata sõita liiga kaua, tuues sellega kaasa liiklusohutuse olukorra ja juhtide töötingimuste halvenemise. Seetõttu tuleks tagada selline vaheaegade jaotus, mis ei võimaldaks kuritarvitusi.

(17)

Käesoleva määruse eesmärgiks on parandada määruse kohaldamisalasse kuuluvate töötajate sotsiaalseid tingimusi ning üldist liiklusohutust. Seda eesmärki teenivad esmajoones sätted maksimaalse ööpäevase, nädalase ja kahenädalase sõiduaja kehtestamise kohta, säte, mis kohustab sõidukijuhte kasutama regulaarset iganädalast puhkeaega vähemalt korra kahe järjestikuse nädala jooksul, ning sätted, mille kohaselt ööpäevane puhkeaeg ei tohi mingil juhul olla lühem üheksatunnisest katkematust puhkeajast. Kuna nimetatud sätetega on tagatud kohane puhkeaeg, ei ole vähendatud ööpäevaste puhkeaegade hüvitussüsteem enam vajalik, arvestades sätete praktilise rakendamisega seotud viimaste aastate kogemusi.

(18)

Paljud autoveod ühenduse piires sisaldavad teekonnalõike, mis tuleb läbida parvlaeva või rongiga. Taoliste vedude puhul tuleb seetõttu kehtestada selged ja asjakohased eeskirjad ööpäevaste puhkeaegade ja vaheaegade osas.

(19)

Piiriülese kauba- või reisijateveo kasvu silmas pidades on liiklusohutuse ning teedel ja ettevõtjate valdustes korraldatavate kontrollide tõhusama rakendamise huvides, et kontrollitakse ka teistes liikmesriikides või kolmandates riikides teostatud vedude sõiduaegu, puhkeaegu ja vaheaegu ning tuvastatakse, kas asjakohastest eeskirjadest peeti täies ulatuses ja nõuetekohaselt kinni.

(20)

Veoettevõtjate vastutust tuleb kohaldada vähemalt nende veoettevõtjate suhtes, kes on juriidilised või füüsilised isikud, välistamata siiski menetlusi füüsiliste isikute suhtes, kes on käesolevat määrust rikkuvate kuritegude puhul täideviijad, kihutajad või kaasaaitajad.

(21)

Sõidukijuhid, kes töötavad mitme veoettevõtja juures, peaksid iga ettevõtjat asjakohaselt teavitama, et võimaldada neil täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

(22)

Sotsiaalse progressi edendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks peab iga liikmesriik säilitama õiguse teatud otstarbekohaste meetmete võtmiseks.

(23)

Siseriiklikud erandid peavad peegeldama autoveosektoris toimuvaid muudatusi ja piirduma nende elementidega, mis ei jää hetkel konkurentsisurve alla.

(24)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad sõidukite osas, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui läbitav teekond ei ole pikem kui 50 km. Need eeskirjad peaksid pakkuma piisavat kaitset lubatud sõiduaegade ning kohustuslike vaheaegade ja puhkeaegade kujul.

(25)

Määruse tõhusa rakendamise huvides on soovitav, et kõiki riigisiseseid ja piiriüleseid reisijateveoteenuseid kontrollitakse standardse sõidumeerikuga.

(26)

Liikmesriigid peavad kehtestama karistused, mida tuleb käesoleva määruse rikkumisel kohaldada, ja tagama nende jõustamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja mittediskrimineerivad. Liikmesriikide käsutuses olevate võimalike meetmete paketti tuleks lisada võimalus raske rikkumise korral sõiduki kasutamist takistada. Käesolevas määruses sisalduvad sätted karistuste või menetluste kohta ei tohiks mõjutada tõendamiskohust käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.

(27)

Selge ja tõhusa rakendamise huvides on soovitav tagada nende sätete ühetaolisus, mis käsitlevad veoettevõtjate ja sõidukijuhtide vastutust käesoleva määruse rikkumise eest. Selline vastutus võib vastavalt liikmesriigile kaasa tuua kriminaal- või halduskaristuse või tsiviilvastutuse.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt selgeid ühiste sõidu- ja puhkeaegu käsitlevate eeskirjade kehtestamist, ei ole võimalik liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutada, mistõttu see on tulenevalt kooskõlastatud tegevuse vajadusest paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(29)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(30)

Määrust (EMÜ) nr 3821/85 tuleks muuta, et väljendada veoettevõtjate ja juhtide eriomaseid kohustusi selgemalt ning edendada õiguskindlust ja maksimaalsete sõidu- ja puhkeaegade piirmäärade jõustamist teedel korraldatavate kontrollide ajal.

(31)

Ühtlasi tuleks muuta määrust (EMÜ) nr 3821/85, et tagada õiguskindlus digitaalsete sõidumeerikute kasutuselevõtu ja juhikaartide kättesaadavuse uute tähtpäevade osas.

(32)

Selguse ja otstarbekohasuse huvides tuleks määrus (EMÜ) nr 3820/85 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega,

a)

kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni või

b)

reisijateveoks kasutatavate sõidukitega, mis on ehitatud või alaliselt ümberkohandatud rohkem kui üheksa inimese veoks, juht kaasa arvatud, ning on selleks otstarbeks ette nähtud.

a)

üksnes ühenduse piires ja

b)

ühenduse, Šveitsi ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riikide vahel.

a)

sõidukite suhtes, mis on registreeritud ühenduses või AETRi kokkuleppega ühinenud riikides kogu teekonna osas;

b)

sõidukite suhtes, mis on registreeritud kolmandas riigis, mis ei ole, AETRi lepinguosaline, üksnes ühenduse või AETRi kokkuleppeosaliste riikide piires kulgeva teekonna osas.

a)

sõidukitega, mida kasutatakse regulaarseks reisijateveoks, kui liini pikkus ei ületa 50 km;

b)

sõidukitega, mille suurim lubatud kiirus ei ületa 30 km/h;

c)

sõidukitega, mis kuuluvad relvajõududele, pääste- ja tuletõrjeteenistustele ning korrakaitseorganitele või on nende käsutuses ilma juhita, kui vedu leiab aset nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks ja sõidukite kasutus on nende kontrolli all;

d)

sõidukitega, mida kasutatakse eriolukordade või päästeoperatsioonide korral;

e)

meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavate erisõidukitega;

f)

avariiliste sõidukite veoks kasutatavate eriotstarbeliste sõidukitega, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast;

g)

sõidukitega, mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uute ja ümberehitatud sõidukitega, mis pole veel kasutusse võetud;

h)

kaupade mitteäriliseks veoks kasutatavate sõidukite või sõidukite kombinatsioonidega, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni;

i)

kaubanduslike sõidukitega, mis on selle liikmesriigi, kus neid kasutatakse, õigusaktide kohaselt ajaloolised, ning mida ei kasutata reisijate- või kaubaveoks.

a)

autovedu – reisijate- või kaubaveoks kasutatava mis tahes koormaga või koormata sõiduki teekond täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel;

b)

sõidukid – mootorsõidukid, traktorid, täishaagised või poolhaagised või nende mootorsõidukite kombinatsioonid, mis on määratletud järgmiselt:

c)

juht – isik, kes juhib sõidukit kas lühiajaliselt või kes sõidab kaasa selleks, et olla vajaduse korral kättesaadav sõiduki juhtimiseks;

d)

vaheaeg – mis tahes ajavahemik, mil juht ei juhi sõidukit ega tegele teiste töödega ning mida kasutatakse üksnes puhkuseks;

e)

teised tööd – kõik direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a tööajana määratletud tegevused, välja arvatud sõiduki juhtimine, samuti mis tahes töö sama või mõne teise tööandja jaoks transpordisektoris või väljaspool seda;

f)

puhkus – mis tahes katkestamatu ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada;

g)

ööpäevane puhkeaeg – ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab “regulaarset ööpäevast puhkeaega” või “lühendatud ööpäevast puhkeaega”:

h)

iganädalane puhkeaeg – katkematu puhkeaeg, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset iganädalast puhkeaega või lühendatud iganädalast puhkeaega:

i)

nädal – ajavahemik alates 00.00 esmaspäeval ja lõpetades 24.00 pühapäeval;

j)

ööpäevane sõiduaeg – ööpäevase puhkeaja lõpu ja sellele järgneva ööpäevase puhkeaja alguse või ööpäevase ja iganädalase puhkeaja vahele jääv summeeritud sõiduaeg;

k)

iganädalane sõiduaeg – ühe nädala piiresse jääv summeeritud sõiduaeg;

l)

lubatud täismass – täiskoormaga sõiduki maksimaalne ekspluatatsiooniks lubatud mass;

m)

regulaarne reisijatevedu – siseriiklik ja rahvusvaheline vedu vastavalt nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (7) artiklis 2 sätestatud mõistele;

n)

mitme juhiga vedu – vedu, kus kahe järjestikuse ööpäevase puhkeaja vahele või ööpäevase ja iganädalase puhkeaja vahele jääva sõiduaja kestel juhib sõidukit sõidukijuhi kõrval veel vähemalt üks juht. Mitme juhiga veo korral on esimese tunni jooksul teise juhi või teiste juhtide kohalolek vabatahtlik, ülejäänud ajal aga kohustuslik;

o)

veoettevõtja – iga füüsiline isik, iga juriidiline isik, iga tulunduslik või mittetulunduslik ühendus või isikute rühm, mis ei ole juriidiline isik, samuti iga iseseisva õigusvõimega ametiasutus või iseseisva õigusvõimega asutuse alluvuses olev ametiasutus, mis tegeleb autovedudega kas rendi või tasu eest või omal kulul;

p)

sõiduaeg - summeeritud sõiduaeg alates ajahetkest, mil juht pärast puhkeaega või regulaarset vaheaega alustab sõiduki juhtimist, kuni ajahetkeni, mil juht alustab puhkeaega või regulaarset vaheaega. Sõiduaeg võib olla katkematu või katkestatud;

q)

regulaarne vaheaeg - vähemalt 15minutiline katkematu vaheaeg, mis moodustab vähemalt viis minutit regulaarse vaheaja alguse hetkeks kogunenud summeeritud sõiduaja iga poole tunni või alustatud poole tunni kohta.

a)

autovedu teostatakse ühes liikmesriigis 50 km raadiuses sõiduki paiknemiskohast, kaasa arvatud kohalikud omavalitsused, mille keskused jäävad nimetatud raadiusse;

b)

vähendamine toimub kutseõppe huvides ja

c)

ei minda vastuollu asjaomase liikmesriigi tööseadusandlusega.

—

kaks regulaarset iganädalast puhkeaega või

—

üks regulaarne iganädalane puhkeaeg ja üks vähendatud iganädalane vähemalt 24tunnine puhkeaeg. Seejuures kompenseeritakse vähendatud puhkeaeg samaväärse puhkusega, mis tuleb võtta tervikuna enne kõnealusele nädalale järgneva kolmanda nädala lõppu.

5.

a)

eraõiguslike veoettevõtjatega mittekonkureerivate asutuste omanduses olevad või nende poolt ilma juhita rendile võetud kauba- või reisijateveoks kasutatavad sõidukid;

b)

sõidukid, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames ettevõtte asukohast kuni 100 km raadiuses;

c)

põllu- ja metsamajanduslikud traktorid, mida kasutatakse põllu- või metsamajanduslikel töödel sõidukit omava, rentiva või liisiva ettevõtte asukohast 100 km raadiuses;

d)

sõidukid või sõidukite kombinatsioonid, mille lubatud täismass ei ületa 7,5 tonni ja mida universaalsete postiteenuste osutajad kasutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta, direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) (8) artikli 2 lõike 13 mõistes postisaadetiste kohaletoimetamiseks universaalse postiteenuse raames või selliste materjalide ja seadmete veoks, mida juht vajab seoses oma tööga. Neid sõidukeid tohib kasutada ettevõtte asukohast 50 km raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;

e)

sõidukid, mis on käigus ainult saartel, mille pindala ei ületa 2 300 km2 ja mis ei ole riigi ülejäänud territooriumiga ühendatud mootorsõidukitele kasutamiseks avatud silla, koolme ega tunneli kaudu;

f)

ettevõtte asukohast 50 km raadiuses kaubaveoks kasutatavad ning survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvad sõidukid, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7,5 tonni;

g)

sõidukid, mida kasutatakse sõidukoolitusel ja juhiloa või kutsetunnistuse saamiseks vajaliku sõidueksami sooritamiseks, tingimusel et selliseid sõidukeid ei kasutata kauba- või reisijateveoks ärieesmärkidel;

h)

sõidukid, mida asjaomased ametid kasutavad seoses kanalisatsiooni, üleujutusvastase kaitse või veevarustuse, tänavate hoolduse ja kontrolliga ning olmejäätmete veoga;

i)

10–17kohalised sõidukid, mida kasutatakse ainult mitteäriliseks reisijateveoks;

j)

erisõidukid, mis veavad tsirkuste ja lõbustusparkide varustust;

k)

erivarustusega projektsõidukid mobiilsete projektide jaoks, mida kasutatakse statsionaarselt põhiliselt koolituseesmärkidel;

l)

sõidukid, mida kasutatakse taludest piima kogumiseks ning taludesse piimamahutite tagastamiseks või loomasöödaks mõeldud piimatoodete kohaletoimetamiseks;

m)

sõidukid, mis on spetsiaalselt kohandatud raha ja/väärtasjade vedamiseks;

n)

inimtoiduks mittemõeldud loomsete jäätmete või korjuste vedamiseks kasutatavad sõidukid;

o)

sõidukid, mida kasutatakse üksnes kaupade jaotuskeskustes, näiteks sadamates, ümberlaadimisrajatistes ja raudteeterminaalides asuvatel teedel.

—

riigisisene regulaarne reisijatevedu, mille sõiduplaan on ametiasutuste poolt kinnitatud (sellisel juhul on lubatud üksnes vaheaegadega seotud erandid) ja

—

sellised riigisisesed autoveod, mille puhul veetakse kaupu enda arvel või rendi või tasu eest ja mis ei avalda mõju ühtsele turule ja on vajalikud teatud majandusharude säilitamiseks riigi territooriumil ja mille puhul käesolevas määruses sätestatud erandid näevad maksimaalse raadiusena ette 100 km.

a)

regulaarne siseriiklik reisijatevedu ja

b)

regulaarne rahvusvaheline reisijatevedu, mille marsruudi lõpp-punktid asuvad linnulennul mitte rohkem kui 50 km kaugusel kahe liikmesriigi vahelisest piirist ja mille liini pikkus ei ületa 100 km.

a)

peab sisaldama kõiki lõikes 2 nimetatud üksikasju ajavahemiku kohta, mis hõlmab eelnenud 28 päeva; nimetatud üksikasju tuleb ajakohastada korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ületa ühte kuud;

b)

peab olema alla kirjutatud veoettevõtja juhi või teda esindama volitatud isiku poolt;

c)

peab olema veoettevõtjas säilitatud ühe aasta jooksul alates graafikuga hõlmatud aja möödumisest. Veoettevõtja annab asjassepuutuvatele juhtidele, kes seda nõuavad, töögraafikust väljavõtte ja

d)

peab olema esitatud ja väljastatud volitatud kontrolliametnikule viimase vastavasisulisel nõudmisel.

—

mida ei pandud toime asjaomase liikmesriigi territooriumil ja

—

mille pani toime veoettevõtja, kelle asukoht on mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis, või juht, kelle töökoht on mõnes teises liikmesriigis või kolmandas riigis,

a)

mitteresidentide poolt toime pandud II peatüki sätete rikkumiste ning nende eest kehtestatud karistuste kohta;

b)

liikmesriigi poolt oma residentide suhtes kehtestatud karistuste kohta rikkumiste eest, mis on toime pandud mõnes teises liikmesriigis.

a)

kontrollib komisjon juhtumeid, mil käesoleva määruse sätteid, eriti sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeaegade osas, kohaldatakse ja jõustatakse erinevalt;

b)

selgitab komisjon ühise lähenemisviisi tagamiseks käesoleva määruse sätteid.

1.

Artiklit 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr (teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamise ning nõukogu määruste (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 muutmise kohta) (10) artiklis 4 esitatud mõisted.

2.

Artikli 3 lõikeid 1, 2 ja 3 muudetakse järgmiselt:

“1.   Sõidumeerik paigaldatakse ja seda kasutatakse liikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühes liikmesriigis, välja arvatud määruse (EMÜ) nr … artiklis 3 osutatud sõidukid. Määruse (EÜ) nr …* artikli 16 lõikes 1 osutatud sõidukid ning sõidukid, mille suhtes oli määruse (EMÜ) nr 3820/85 kohaldamisel antud erand, kuid mille suhtes erand määruse nr (EÜ) …* kohaselt enam ei kehti, peavad nimetatud nõude täitma hiljemalt 31. detsembriks 2007.

2.   Liikmesriigid võivad anda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EMÜ) nr …* artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukite suhtes.

3.   Pärast komisjonilt loa saamist võivad liikmesriigid anda käesoleva määruse kohaldamisel erandi määruse (EMÜ) nr …* artiklis 14 osutatud vedudel kasutatavate sõidukite suhtes”.

3.

Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Ettevõtja säilitab salvestuslehed ja väljatrükid – juhul, kui need artikli 15 lõike 1 kohaselt on olemas – kronoloogilises järjekorras ja loetaval kujul vähemalt aasta pärast nende kasutamist ja väljastab asjaomastele juhtidele nende taotluse korral koopiad. Lisaks sellele väljastab ettevõtja asjaomatele juhtidele nende nõudmisel juhikaartidelt allalaetud andmete koopiad ja koopiate väljatrükid. Salvestuslehed, väljatrükid ja allalaetud andmed esitatakse või antakse üle mis tahes volitatud kontrolliametniku nõudmisel.”

4.

Artikli 15 muudetakse järgmiselt:

1.

Määruse (EÜ) nr 2135/98 artikli 2 lõige 1 punkt a asendatakse järgmisega:

2.

artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada oma suutelisus anda välja juhikaarte välja andma hiljemalt 5. maiks 2005.”