Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Keskkonnamüra hindamine ja kontrollimine

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2002/49/EÜ keskkonnamüra hindamise ja kontrollimise kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Keskkonnamüra direktiivi eesmärk on

  • luua ühine alus, et võidelda keskkonnamüra* kahjulike mõjude vastu kogu ELis;
  • võtta järk-järgult kasutusele meetmed
    • ühise müraindikaatori* loomiseks, et mõõta inimeste pikaajalist kokkupuudet keskkonnamüraga kogu päeva jooksul ja unehäireid,
    • kohustades ELi riike koostama strateegilisi mürakaarte*, mis on müra ennetamise ja vähendamise tegevuskavade* aluseks,
    • rakendades riiklikke tegevuskavasid,
    • et teavitada üldsust ja sellega konsulteerida, eelkõige riiklike tegevuskavade osas.

PÕHIPUNKTID

Direktiivi eesmärk on kontrollida müra:

  • kompaktse hoonestusega aladel,
  • avalikes parkides või linnastu muudes vaiksetes piirkondades,
  • maal vaiksetes piirkondades,
  • koolide, haiglate ja muude müratundlike hoonete ja piirkondade lähedal.

Direktiivi ei kohaldata müra suhtes,

  • mida tekitab müraga kokkupuutuv inimene ise või naabrite tekitatud müra;
  • koduse tegevuse müra;
  • töökoha müra;
  • transpordivahendi sisemüra ja
  • sõjaväepiirkondades sõjaväelise tegevusega tekitatud müra suhtes.

Müra indikaatorid ja nende hindamise meetodid

  • Strateegiliste mürakaartide koostamisel kasutatakse kahte indikaatorit:
    • Lden on päevase-õhtuse-öise müra üldise taseme indikaator, mida kasutatakse müraga kokkupuutest põhjustatud häirivuse kirjeldamiseks;
    • Lnight on öise müra taseme indikaator, mida kasutatakse unehäirete kirjeldamiseks.

    Nende väärtused on määratletud direktiivi II lisas sätestatud ühiste hindamismeetodite abil.

  • Euroopa Komisjon pidi need ühised hindamismeetodid kehtestama. Enne seda, võisid ELi riigid kasutada oma meetodeid, kui need vastasid II lisale.
  • I lisas loetletud erijuhtudel võib akustilise kavandamise ja müra tsoneerimise jaoks kasutada muid müraindikaatoreid.
  • Müra taseme-mõju suhe* lisatakse III lisasse direktiivi tulevaste muudatustega, et oleks võimalik hinnata müra mõju elanikkonnale.
  • 18. juuliks 2005 pidid ELi riigid komisjoni teavitama kõigist või ettevalmistatavatest asjakohastest piirväärtustest, mis on väljendatud Lden ja Lnight ning vajaduse korral Lday ja Levening (päevase müra indikaator) ja Levening (õhtuse müra indikaator) väärtustena:
    • maanteeliikluse müra,
    • õhuliikluse müra,
    • raudteeliikluse müra ja
    • tööstusettevõtete müra kohta.

Müra strateegiline kaardistamine

  • Müra strateegiline kaardistamine peab vastama IV lisas sätestatud miinimumnõuetele.
  • ELi riigid pidid:
    • hiljemalt 18. juulil 2005 teavitama avalikkust strateegiliste mürakaartide koostamise ja kinnitamise eest vastutavatest asutustest;
    • hiljemalt 30. juunil 2005 teavitama komisjoni
      • põhimaanteedest, mida kasutab aastas üle kuue miljoni sõiduki
      • põhiraudteedest, mida kasutab üle 60 000 rongi aastas
      • põhilennuväljadest ning
      • üle 250 000 elanikuga linnastutest;
    • hiljemalt 30. juunil 2007 koostama ja kiitma heaks strateegilised mürakaardid eelneva aasta olukorra kohta nende infrastruktuuride ja linnastute läheduses;
    • hiljemalt 31. detsembril 2008 teavitama komisjoni kõikidest nende territooriumil asuvatest rohkem kui 100 000 elanikuga linnastutest, kõikidest põhimaanteedest ja põhiraudteedest;
    • hiljemalt 30. juunil 2012 koostama ja kiitma heaks strateegilised mürakaardid eelneva aasta olukorra kohta nendes linnastutes, maanteedel ja raudteedel.
  • Mürakaardid vaadatakse läbi ja neisse tehakse vajaduse korral muudatused iga viie aasta tagant.

Tegevuskavad

  • Tegevuskavad peavad vastama V lisas sätestatud miinimumnõuetele.
  • Kavas sisalduvad meetmed peavad
    • tegelema prioriteetidega, mida võib kindlaks teha asjakohaste piirväärtuste ületamise või muude ELi riikide valitud kriteeriumide abil ja
    • neid peaks eelkõige kohaldama kõige tähtsamate müra strateegilisel kaardistamisel kindlaksmääratud alade suhtes.
  • ELi riigid pidid:
    • hiljemalt 18. juulil 2005 teavitama avalikkust tegevuskavade koostamise ja kinnitamise eest vastutavatest asutustest:
    • koostama tegevuskavad:
      • hiljemalt 18. juuliks 2008
        • põhimaanteedest, mida kasutab aastas üle kuue miljoni sõiduki
        • põhiraudteedest, mida kasutab üle 60 000 rongi aastas
        • põhilennuväljadest ning
        • üle 250 000 elanikuga linnastutest;
      • hiljemalt 18. juuliks 2013 kõigist peamistest linnastutest, põhilennuväljadest, põhimaanteedest ja põhiraudteedest.
  • Tegevuskavad vaadatakse vastavalt muutmismäärusele (EL) 2019/1010 läbi, kui praegune müraolukorda on põhjalikult muutunud, ja vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende kinnitamise kuupäeva.

Üldsuse teavitamine

ELi riigid tagavad, et

  • üldsusega konsulteeritakse ja tulemusi võetakse enne tegevuskavade kinnitamist arvesse;
  • strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja levitatakse vastavalt IV ja V lisale ning ELi keskkonnateabele vaba juurdepääsu käsitlevatele ELi õigusnormidele;
  • komisjon saab teavet strateegiliste mürakaartide ja tegevuskavade kokkuvõtete kohta kuue kuu jooksul alates artiklites 7 (müra strateegiline kaardistamine) ja 8 (tegevuskavad) sätestatud kuupäevadest, millele on osutatud VI lisas. Komisjon, keda abistab Euroopa Keskkonnaagentuur, töötab rakendusaktide abil välja digitaalse teabevahetuse mehhanismi.

ELi riikide mürakaartide ja tegevuskavadega saab tutvuda ka Euroopa Keskkonnaagentuuri süsteemis ReportNet. Vastavalt muutmismäärusele (EL) 2019/1010 on ReportNet andmehoidla – infosüsteem, mis sisaldab keskkonnamüra käsitlevat teavet ja ELi riikide poolt kättesaadavaks tehtud andmeid.

Aruanne

Komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi kohaldamise kohta aruande.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 18. juulist 2002 ning see pidi ELi riikides jõustuma 18. juuliks 2004.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Keskkonnamüra – soovimatu või kahjulik väljas leviv heli, mille tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas transpordivahendi, maanteeliikluse, raudteeliikluse, lennuliikluse ning direktiivis 96/61/EÜ määratletud tööstusettevõtete tekitatud müra.
Ühine müraindikaator – kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline skaala.
Strateegiline mürakaart – kaart, mille abil antakse üldhinnang teatud piirkonna eri müraallikate tekitatud mürakoormuse kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna kohta.
Tegevuskavad – müra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, ettenähtud kavad.
Müra taseme-mõju suhe – seos müraindikaatori väärtuse ja kahjuliku mõju vahel

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (ELT L 189, 18.7.2002, lk 12–25)

Direktiivi 2002/49/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule keskkonnamüra direktiivi rakendamise kohta kooskõlas direktiivi 2002/49/EÜ artikliga 11 (COM(2017) 151 final, 30.3.2017)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13–22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26–32)

Viimati muudetud: 19.09.2019

Top