This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Eelarveraskustes olevate euroala riikide majanduse järelevalve
Selle määruse peamine eesmärk on tugevdada majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, kellel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel.
ÕIGUSAKT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel.
KOKKUVÕTE
See 2013. aasta mais jõustunud määrus rajaneb olemasolevatel eelarve ja makromajanduslike parameetrite seire alastel Euroopa Liidu eeskirjadel.
Seda kohaldatakse eurot rahaühikuna kasutavate ELi riikide suhtes (neid nimetatakse euroala riikideks), kellel on tõsised eelarveprobleemid, mis võivad tekitada raskusi finantsstabiilsuse tagamisel. Näiteks võib neil olla probleeme valitsemissektori võla vähendamisega jätkusuutlikule tasemele või taskukohase intressimääraga laenude saamisega. Põhieesmärk on tagada eurala stabiilsus, vältides võimalikke negatiivseid mõjusid teistele euroala riikidele.
Seega kohaldatakse seda ka teiste euroala riikide suhtes, kes paluvad või saavad finantsabi ELi riikidelt, kolmandatelt riikidelt, ELi stabiilsusmehhanismidelt või rahvusvahelistelt finantsasutustelt.
Määruses käsitletakse kolme liiki tugevdatud järelevalvet.
|
1. |
Tõhustatud/tugevdatud järelevalve: seda kohaldatakse eelarveraskustes euroala riikide suhtes, kelle puhul on oht negatiivsete mõjude ülekandumiseks teistesse euroala riikidesse (nende turgude vastastikuse sõltuvuse tõttu, eriti investeeringute osas). Sellisele järelevalvele allutatud euroala riik edastab komisjonile täiendavat teavet oma eelarve kohta. Seejärel teeb see euroala riik komisjoniga koostööd oma rahanduse olukorra parandamiseks. Komisjon võib iga kuue kuu järel otsustada, kas sellist koostööd jätkata või mitte. |
|
2. |
Makromajanduslik kohandamisprogramm: seda kohaldatakse finantsabi (nt laenude näol) saavate riikide suhtes. Finantsabi andmisega kõnealusele euroala riigile kaasnevad tavaliselt tingimused. Need tingimused peavad olema kooskõlas makromajandusliku kohandamisprogrammiga, mille esitab kõnealune riik ning mis peab seejärel saama nõukogu heakskiidu. Selle eesmärk on muu hulgas aidata euroala riigil oma rahanduse olukorda parandada. |
|
3. |
Programmijärgne järelevalve: pärast kõigi finantsabi osamaksete tasumist jääb kõnealune euroala riik programmijärgse järelevalve alla (kuni vähemalt 75% finantsabist on tagasi makstud). Selles faasis teeb komisjon, suheldes Euroopa Keskpangaga, kõnealusesse euroala riiki korrapäraseid kontrollkäike ning edastab oma hinnangu riigi edusammude kohta riigi rahanduse olukorra parandamisel. Vajadusel võib komisjon teha nõukogule ettepaneku soovitada asjaomasel riigil võtta täiendavaid meetmeid. |
VIITED
|
Õigusakt |
Jõustunud |
Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg |
Euroopa Liidu Teataja |
|
Määrus (EL) nr 472/2013 |
30.5.2013. |
- |
ELT L 140, 27.5.2013. |
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 140, 27.5.2013).
Komisjoni 27. juuni 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 877/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta (ELT L 244, 13.9.2013).
Komisjoni teatis, mis käsitleb kaht määrusele (EL) nr 472/2013 vastavate finantsabi andmise instrumentide loetelu (ELT L 300, 16.10.2013).
Viimati muudetud: 04.04.2014