EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62005CJ0142
Judgment of the Court (Second Chamber) of 4 June 2009.#Åklagaren v Percy Mickelsson and Joakim Roos.#Reference for a preliminary ruling: Luleå tingsrätt - Sweden.#Directive 94/25/EC - Approximation of laws - Recreational craft - Prohibition of using personal watercraft on waters other than general navigable waterways - Articles 28 EC and 30 EC - Measures having equivalent effect - Access to the market - Impediment - Protection of the environment - Proportionality.#Case C-142/05.
Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 4. juuni 2009.
Åklagaren versus Percy Mickelsson ja Joakim Roos.
Eelotsusetaotlus: Luleå tingsrätt - Rootsi.
Direktiiv 94/25/EÜ - Õigusaktide ühtlustamine - Väikelaevad - Keeld kasutada jette väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid - EÜ artiklid 28 ja 30 - Samaväärse toimega meetmed - Turulepääs - Takistus - Keskkonnakaitse - Proportsionaalsus.
Kohtuasi C-142/05.
Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 4. juuni 2009.
Åklagaren versus Percy Mickelsson ja Joakim Roos.
Eelotsusetaotlus: Luleå tingsrätt - Rootsi.
Direktiiv 94/25/EÜ - Õigusaktide ühtlustamine - Väikelaevad - Keeld kasutada jette väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid - EÜ artiklid 28 ja 30 - Samaväärse toimega meetmed - Turulepääs - Takistus - Keskkonnakaitse - Proportsionaalsus.
Kohtuasi C-142/05.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2009:336
EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
4. juuni 2009 ( *1 )
„Direktiiv 94/25/EÜ — Õigusaktide ühtlustamine — Väikelaevad — Keeld kasutada jette väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid — EÜ artiklid 28 ja 30 — Samaväärse toimega meetmed — Turulepääs — Takistus — Keskkonnakaitse — Proportsionaalsus”
Kohtuasjas C-142/05,
mille ese on EÜ artikli 234 alusel Luleå tingsrätt (Rootsi) 22. veebruari 2005. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 24. märtsil 2005, menetluses
Åklagaren
versus
Percy Mickelsson,
Joakim Roos,
EUROOPA KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees C. W. A. Timmermans, kohtunikud J. Makarczyk, P. Kūris, G. Arestis (ettekandja) ja J. Klučka,
kohtujurist: J. Kokott,
kohtusekretär: ametnik J. Swedenborg,
arvestades kirjalikus menetluses ja 13. juulil 2006 toimunud kohtuistungil esitatut,
arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:
— |
P. Mickelsson ja J. Roos, esindajad: advokat P. Olofsson ja advokat H. Tiberg, |
— |
Rootsi valitsus, esindaja: A. Kruse, |
— |
Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja U. Forsthoff, |
— |
Austria valitsus, esindajad: E. Riedl ja G. Eberhard, |
— |
Norra valitsus, esindajad: A. Eide, F. Platou Amble ja G. Hanssen, |
— |
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Ström van Lier ja M. van Beek, |
olles 14. detsembri 2006. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 |
Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada EÜ artikleid 28–30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiivi 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 164, lk 15; ELT eriväljaanne 13/13, lk 196), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/44/EÜ (ELT L 214, lk 18; ELT eriväljaanne 13/31, lk 409; edaspidi „direktiiv 94/25”). |
2 |
Eelotsusetaotlus esitati kriminaalmenetluse raames, mille algatas Åklagaren (prokuratuur) P. Mickelssoni ja J. Roosi vastu, kuna nad ei pidanud kinni jettide kasutamise keelust, mis on ette nähtud förordning (1993:1053) om användning av vattenskoter’iga (määrus 1993:1053 jettide kasutamise kohta), mida on muudetud förordning’iga (2004:607) (määrus 2004:607; edaspidi „siseriiklik määrus”). |
Õiguslik raamistik
Ühenduse õigusnormid
3 |
Direktiivi 94/25 põhjenduse 2 kohaselt: „[E]rinevates liikmesriikides kehtivad väikelaevade ohutusalaseid omadusi puudutavad õigusaktid erinevad üksteisest ulatuselt ja sisult; niisugused erinevused takistavad kaubavahetust ja loovad siseturul ebavõrdseid konkurentsitingimusi”. |
4 |
Direktiivi 94/25 põhjendus 3 sätestab: „[S]iseriiklike õigusaktide ühtlustamine on ainus viis niisuguste vaba kaubanduse tõkete kõrvaldamiseks; liikmesriigid ei suuda üksi seda eesmärki rahuldaval viisil saavutada; käesoleva direktiiviga kehtestatakse vaid need nõuded, mis on olulised väikelaevade liikumisvabaduse seisukohast”. |
5 |
Direktiivi 94/25 artikkel 1 määrab kindlaks selle direktiivi kohaldamisala. See säte asendati direktiivi 2003/44 artiklis 1 sätestatuga, mis eelkõige laiendas seda kohaldamisala, et see hõlmaks ka jetid. |
6 |
Direktiivi 94/25 artikkel 2 „Turule toomine ja kasutuselevõtt” sätestab: „1. Liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid tagamaks artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete turule toomise ja ekspluatatsiooni andmise sihtotstarbel kasutamiseks ainult juhul, kui need ei sea ohtu inimeste turvalisust ja tervist, omandit või keskkonda, kui need on nõuetekohaselt ehitatud ja neid hooldatakse nõuetekohaselt. 2. Käesoleva direktiivi sätted ei tohi takistada liikmesriikidel kooskõlas [EÜ] asutamislepinguga vastu võtta teatud vetel navigeerimist puudutavaid sätteid seoses keskkonnakaitsealaste ja veeteede struktuuri kaitsmise eesmärkidega ning ohutuse tagamisega veeteedel, seda eeldusel, et see ei nõua käesolevale direktiivile vastava veesõiduki modifitseerimist.” |
7 |
Direktiivi 94/25 artikli 4 lõige 1, mida on muudetud direktiiviga 2003/44, sätestab: „Liikmesriigid ei keela, piira ega takista selliste artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete turuletoomist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil, mis kannavad IV lisas osutatud CE-märgist näitamaks nende vastavust kõigile käesoleva direktiivi sätetele, sealhulgas II peatükis sätestatud vastavusmenetlustele.” |
8 |
Direktiivi 2003/44 artikli 3 lõige 1 sätestab: „Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi nõuete järgimiseks vajalikud õigusnormid 30. juuniks 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2005.” |
Siseriiklikud õigusnormid
9 |
Siseriiklik määrus jõustus 15. juulil 2004. |
10 |
Selle määruse artikkel 1 sätestab: „Käesoleva määruse mõistes on jetid alla 4 m pikkused veesõidukid, mis 1) kasutavad sisepõlemismootorit, mille peamiseks liikumapaneva jõu allikaks on turbiin ning 2) mis on kavandatud juhitavaks kas ühe või mitme selle kerel istuva, seisva või põlvitava isiku poolt.” |
11 |
Nimetatud määruse artikkel 2 sätestab: „Jette võib kasutada ainult avalikel laevatatavatel veeteedel ning artikli 3 esimeses lõigus osutatud veekogudel.” |
12 |
Siseriikliku määruse artikli 3 kohaselt: „Länsstyrelsen [(läänivalitsus)] võib läänisiseselt kindlaks määrata need väljaspool avalikke laevatatavaid veeteesid asuvad veekogud, kus on jettide kasutamine lubatud. Sellega seoses on länsstyrelsenil kohustus võtta õigusnormid vastu osas, mis puudutab:
Samuti võib länsstyrelsen piirata jettide kasutamist avalike laevatatavate veeteede teatavail osadel, kui see on vajalik sellise saastuse või kahjustamise ohu ennetamiseks, millele on osutatud esimese lõigu punktis 3. Ta võib reguleerida avalikele laevatatavatele veeteedele ligipääsu ja neilt väljapääsu.” |
13 |
Vastavalt siseriikliku määruse artiklile 5 karistatakse rahatrahviga kõiki isikuid, kes juhivad jette artikleid 2 või 3ter või artikli 3 alusel vastu võetud sätteid rikkudes. |
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
14 |
Åklagaren esitas 8. augustil 2004. aastal P. Mickelssoni ja J. Roosi vastu Luleå tingsrättile süüdistuse siseriikliku määruse rikkumises, kuna nad juhtisid jette veekogudel, mis asusid väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid. Süüdistatud ei vaidlusta nimetatud asjaolusid, kuid väidavad, et nimetatud määrus on vastuolus EÜ artikliga 28 ja direktiiviga 94/25. |
15 |
Eeltoodut arvestades otsustas Luleå tingsrätt menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
|
Eelotsuse küsimused
16 |
Nende küsimustega, mida tuleb uurida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 94/25 või vajaduse korral EÜ artikleid 28 ja 30 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis keelavad jettide kasutamise väljaspool selleks määratud veeteid. |
Direktiivi 94/25 tõlgendamine
17 |
Direktiivi 94/25 artikli 1 esialgse redaktsiooni muutmisega laiendas direktiiv 2003/44 esimesena nimetatud direktiivi kohaldamisala, et see hõlmaks muu hulgas ka jetid. |
18 |
Vastavalt direktiivi 2003/44 artikli 3 lõikele 1 peavad liikmesriigid võtma vastu ja avaldama selle direktiivi nõuete järgimiseks vajalikud õigusnormid 30. juuniks 2004. Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. jaanuarist 2005. |
19 |
Sellest tuleneb, et direktiiv 2003/44 ei olnud kohaldatav ajal, mil põhikohtuasja aluseks olevad, jettide kasutamist puudutavad asjaolud aset leidsid. |
20 |
Lisaks täpsustab direktiivi 94/25 artikli 2 lõige 2, et selle direktiivi sätted ei tohi takistada liikmesriikidel kooskõlas asutamislepinguga vastu võtta teatud vetel navigeerimist puudutavaid sätteid seoses keskkonnakaitsealaste ja veeteede struktuuri kaitsmise eesmärkidega ning ohutuse tagamisega veeteedel, seda eeldusel, et see ei nõua nimetatud direktiivile vastava veesõiduki modifitseerimist. |
21 |
Direktiivi artikli 2 lõike 2 järgi ei ole selle direktiiviga niisiis vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid, mis keskkonnakaitse eesmärgil keelavad jettide kasutamise teatud vetel – seda tingimusel, et need sätted ei riku asutamislepingu nõudeid. |
22 |
Põhikohtuasjas kõne all olev siseriiklik määrus kuulub direktiivi 94/25 eespool nimetatud sättes osutatud riiklike meetmete kategooriasse. Lisaks sätestab see määrus üldise keelu kasutada jette avalikel laevatatavatel veeteedel. Vastavalt selle määruse artikli 3 esimesele lõigule võib länsstyrelsen läänisiseselt kindlaks määrata need väljaspool avalikke laevatatavaid veeteesid asuvad veekogud, kus on jettide kasutamine lubatud. Siiski on länsstyrelsenil kohustus vastavad õigusnormid vastu võtta nende vete osas, millele on osutatud nimetatud määruse artikli 3 punktides 1–3. |
23 |
Järelikult on oluline uurida, kas sellised siseriiklikud eeskirjad, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on vastuolus EÜ artiklitega 28 ja 30. |
EÜ artiklite 28 ja 30 tõlgendamine
24 |
Tuleb meenutada, et „koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmeteks” tuleb EÜ artikli 28 tähenduses pidada liikmesriigi võetud meetmeid, mille eesmärk või toime seisneb teistest liikmesriikidest pärit kaupade ebasoodsamas kohtlemises, ning kaupade vabale liikumisele seatud tõkkeid, mis tulenevad siseriiklike õigusaktide ühtlustamise puudumisel teistest liikmesriikidest pärit ja seaduslikult toodetud ja turustatud kaupadele nõudeid kehtestavatest õigusaktidest, isegi kui neid nõudeid kohaldatakse vahet tegemata kõikidele toodetele (vt selle kohta 20. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 120/78: Rewe-Zentral, nn Cassis de Dijoni kohtuotsus, EKL 1979, lk 649, punktid 6, 14 ja 15; 26. juuni 1997. aasta otsus kohtuasjas C-368/95: Familiapress, EKL 1997, lk I-3689, punkt 8, ning 11. detsembri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-322/01: Deutscher Apothekerverband, EKL 2003, lk I-14887, punkt 67). Sama mõiste alla kuuluvad kõik muud meetmed, mis takistavad teistest liikmesriikidest pärit kaupade pääsu liikmesriigi turule (vt 10. veebruari 2009. aasta otsus kohtuasjas C-110/05: komisjon vs. Itaalia, EKL 2009, lk I-519, punkt 37). |
25 |
Euroopa Kohtule esitatud toimikust ilmneb, et põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude asetleidmise ajal ei olnud jettidega liiklemiseks kindlaks määratud ühtegi veekogu, seega oli jettide kasutamine lubatud ainult avalikel laevatatavatel veeteedel. Siiski väidavad nii süüdistatavad kui ka Euroopa Ühenduste Komisjon, et kõnealused veeteed on ette nähtud kaubanduslikuks raskeliikluseks, mis muudab need jettide kasutamiseks ohtlikuks ning et igal juhul asub suurem osa Rootsi laevatatavatest vetest väljaspool nimetatud veeteid. Järelikult on Rootsis jettide kasutamise tegelikud võimalused suhteliselt piiratud. |
26 |
Isegi kui kõne all olevate siseriiklike õigusnormide eesmärk ega toime ei seisne teistest liikmesriikidest pärit kaupade ebasoodsamas kohtlemises – seda peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima –, siis kauba liikmesriigi territooriumil kasutamise keeld avaldab vastavalt oma ulatusele olulist mõju tarbijate käitumisele, mis omakorda mõjutab kauba pääsu selle liikmesriigi turule (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 56). |
27 |
Lisaks, kui tarbijad teavad, et selliste õigusnormidega lubatud kasutamine on väga piiratud, vähendab see nende huvi kõne all olevat toodet osta (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 57). |
28 |
Sellega seoses, kui nende siseriiklike eeskirjade toime, millega määratakse kindlaks laevatatavad veed ja veeteed, seisneb jettide kasutajatele takistuste tegemises nende toodete sobival ja sihtotstarbelisel kasutamisel või nende kasutamise ranges piiramises – seda peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima –, siis on nende eeskirjade toimeks kaupade pääsu takistamine kõne all olevale siseriiklikule turule ning seega kujutavad need eeskirjad endast koguseliste impordipiirangutega samaväärse toimega meetmeid, mis on EÜ artikli 28 alusel keelatud, välja arvatud juhul, kui need on õigustatud tulenevalt EÜ artiklist 30 või siis ülekaaluka üldise huvi tõttu. |
29 |
Lisaks peab liikmesriigi meede mõlemal juhul olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 59 ja viidatud kohtupraktika). |
30 |
Rootsi valitsus väidab, et siseriiklik määrus on põhjendatud keskkonnakaitse ning EÜ artiklis 30 osutatud eesmärkidel. Eelkõige hoiab jettide kasutamise piirang kindlaksmääratud veekogudel ära keskkonna lubamatu häirimise. Lisaks võivad jettide kasutamisel olla negatiivsed tagajärjed faunale, eriti juhtudel, kui sellist sõidukit kasutatakse piiratud alal pikema aja jooksul või juhitakse suurel kiirusel. Kogu tekkiv müra häirib inimesi ja loomi ja eriti teatavaid kaitsealuseid linnuliike. Lisaks hõlbustab vaba liiklemine jettidega loomahaiguste levikut. |
31 |
Sellega seoses tuleb märkida, et EÜ artikli 30 kohaselt ei välista EÜ artikkel 28 impordi suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud muu hulgas inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks. |
32 |
Lisaks võib keskkonnakaitse eesmärk väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õigustada siseriiklikke meetmeid, mis tõkestavad ühendusesisest kaubandust, kui need meetmed on taotletava eesmärgiga võrreldes proportsionaalsed (vt 11. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-524/07: komisjon vs. Austria, punkt 57 ja viidatud kohtupraktika). |
33 |
Kuna keskkonnakaitse eesmärk ühelt poolt ja inimeste ja loomade tervise kaitse ning taimestiku säilitamise eesmärk teiselt poolt on käesoleval juhul omavahel tihedalt seotud, siis tuleb niisuguste õigusnormide õigustatuse hindamiseks, mis on kõne all põhikohtuasjas, analüüsida neid eesmärke koos. |
34 |
On selge, et jettide kasutamise piiramine või keelamine on keskkonnakaitse tagamiseks sobiv vahend. Selleks et siseriiklikke õigusnorme võiks pidada õigustatuks, tuleb riiklikel ametivõimudel siiski veelkord tõendada, et nende õigusnormide piirav toime kaupade vabale liikumisele ei lähe kaugemale sellest, mis on nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik. |
35 |
Rootsi valitsus väidab, et jettide kasutamise keeld jätab nende kasutajatele vähemalt 300 avalikku laevatatavat veeteed Rootsi rannikul ning suured järved, mis moodustavad väga ulatusliku ala. Lisaks välistab Rootsi veekogude geograafiline paiknemine teistsuguse ulatusega meetmed kui need, mida sisaldavad põhikohtuasjas kõne all oleva määruse sätted. |
36 |
Ehkki käesolevas kohtuasjas ei ole välistatud, et teatav keskkonnakaitse tase oleks võimalik tagada muude meetmete abil kui siseriikliku määruse artiklis 2 sätestatud keeld, ei või liikmesriikidelt siiski võtta võimalust saavutada keskkonnakaitse taoline eesmärk niisuguste üldkohaldatavate eeskirjade kehtestamisega, mis esiteks on vajalikud, arvestades asjassepuutuva liikmeriigi geograafilisi eripärasid, ning teiseks on pädevate siseriiklike asutuste jaoks hõlpsasti hallatavad ja kontrollitavad (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 67). |
37 |
Siseriiklik määrus sätestab üldise jettide kasutamise keelu väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid, välja arvatud kui länsstyrelsen on kindlaks määranud väljaspool laevatatavaid veeteid asuvad veekogud, kus jettide kasutamine on lubatud. Sellega seoses on länsstyrelsenil siseriikliku määruse artikli 3 kohaselt kohustus võtta vastu õigusnormid nimetatud artiklis kindlaks määratud tingimustel. |
38 |
Kõnealuse meetme väidetava vajalikkuse kohta tuleb seega märkida, et juba siseriikliku määruse sõnastus lubab eeldada, et veekogudel, mis on rakendusmeetmete võtmise läbi selleks määratud, võib jette kasutada ilma, et see põhjustaks ohtu või tooks kaasa lubamatuid keskkonnahäiringuid. Sellest tuleneb, et taoliste toodete kasutamise üldine keeld väljaspool avalikke laevatatavaid veeteid on meede, mis läheb kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. |
39 |
Niisuguseid õigusnorme nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib põhimõtteliselt pidada proportsionaalseiks tingimusel, et esiteks on pädevad riiklikud ametivõimud kohustatud võtma ettenähtud rakendusmeetmed ning et teiseks on riiklikud ametivõimud tegelikult kasutanud neile selleks antud pädevust ja määranud kindlaks siseriiklikus määruses sätestatud tingimustele vastavad veekogud ning viimaseks, et sellised meetmed võetakse mõistliku tähtaja jooksul, arvates selle määruse jõustumisest. |
40 |
Sellest tuleneb, et selline siseriiklik määrus nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib olla õigustatud keskkonnakaitse eesmärgil, kui eespool viidatud tingimustest on kinni peetud. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas on need tingimused täidetud. |
41 |
Sellega seoses tuleb meenutada, et EÜ artikli 234 kohases menetluses, mis põhineb siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, on kohtuasja faktiliste asjaolude hindamine siseriikliku kohtu pädevuses (14. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C-450/06: Varec, EKL 2008, lk I-581, punkt 23). Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus siiski siseriiklike kohtutega tehtava koostöö raames anda viimastele juhiseid, mida ta peab vajalikuks (vt eelkõige 1. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-49/07: MOTOE, EKL 2008, lk 4863, punkt 30). |
42 |
Põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude asetleidmise ajal oli siseriiklik määrus jõus olnud vaid umbes kolm nädalat. Niisiis ei mõjuta asjaolu, et vahetult pärast määruse jõustumist ei olnud kõnealuseid rakendusmeetmeid veel võetud, tingimata selle määruse proportsionaalsust, kuna pädeval ametivõimudel ei pruukinud olla piisavalt aega kõne all olevate meetmete ettevalmistamiseks – seda peab kontrollima siseriiklik kohus. |
43 |
Lisaks, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus teeb kindlaks, et rakendusmeetmed võeti mõistliku tähtaja jooksul, kuid peale põhikohtuasja aluseks olevate asjaolude asetleidmist, ning et need määravad laevatatavate veekogudena kindlaks need veed, kus põhikohtuasjas süüdistatavad isikud jettidega sõitsid, mistõttu neile esitati süüdistus, siis selleks, et siseriiklik meede võiks jääda proportsionaalseks ja seega ka keskkonnakaitse eesmärgist tulenevalt õigustatuks, tuleks lubada süüdistatavatel sellisele kindlaksmääramisele tugineda, arvestades lisaks, et seda näeb ette ka ühenduse õiguse üldpõhimõte, mille järgi kohaldatakse – juhtumipõhiselt – tagasiulatuvalt soodsamat karistusseadust ja kergemat karistust (3. mai 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-387/02, C-391/02 ja C-403/02: Berlusconi jt, EKL 2005, lk I-3565, punkt 68). |
44 |
Eelnevatest kaalutlustest tulenevalt tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiiviga 94/25, mida on muudetud direktiiviga 2003/44, ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis keskkonnakaitse huvides keelavad jettide kasutamise väljaspool selleks kindlaks määratud veeteid. EÜ artiklid 28 ja 30 ei välista selliseid siseriiklikke õigusnorme tingimusel, et:
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas on need tingimused täidetud. |
Kohtukulud
45 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiviga 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/44/EÜ, ei ole vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis keskkonnakaitse huvides keelavad jettide kasutamise väljaspool selleks kindlaks määratud veeteid. |
EÜ artiklid 28 ja 30 ei välista selliseid siseriiklikke õigusnorme tingimusel, et: |
|
|
|
Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas on need tingimused täidetud. |
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: rootsi.