EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020AE5637

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 640/2010“ (COM(2020) 670 final – 2020/0302 (COD))

EESC 2020/05637

OJ C 123, 9.4.2021, p. 72–75 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.4.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 123/72


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püügi dokumenteerimise programm ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 640/2010“

(COM(2020) 670 final – 2020/0302 (COD))

(2021/C 123/11)

Üksikraportöör:

Florian MARIN

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Parlament, 11.11.2020

nõukogu, 11.11.2020

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkt d ja artikkel 304

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

11.1.2021

Vastuvõtmine täiskogus

27.1.2021

Täiskogu istungjärk nr

557

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

250/0/9

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee leiab, et Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste vastuvõtmine on oluline ja asjakohane, sest EL on olnud ICCATi konventsiooni osaline alates 1986. aastast ja peab tagama kõigi ICCATi heaks kiidetud meetmete järgimise ELi õiguse raames.

1.2.

Komitee soovitab, et Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide prioriteediks peab jääma kalurite ja turustusahelas osalejate jaoks teaberessurssidele ja tehnilisele abile juurdepääsu tagamine ning lihtsustamine hariliku tuuni püügi dokumenteerimise elektroonilise süsteemi (eBCD-süsteem) kasutamiseks.

1.3.

ICCATi soovituses 18-13 sätestatud tähtaegade puhul tuleb arvesse võtta COVID-19 pandeemia mõju ja sellest tekkinud olukorda, sealhulgas võimalikke viivitusi ICCATi kehtestatud aruandlusnõuete täitmisel.

1.4.

Komitee on seisukohal, et tuleb teha kõik vajalik selleks, et tagada BCDde (hariliku tuuni püügi dokument) ja eBCDde vastavus, täpsus ja koostoime ning jälgimise, kinnitamise ja kontrollimise protsessi tõhusus.

1.5.

Komitee leiab, et artikkel 4 on osaliselt üle võetud soovituse 18-13 II osa „BCDde kinnitamine“, punktist 11, mille kohaselt tuleb kinnitamist taotleda iga püütud, lossitud, sumpadesse paigutatud, väljapüütud, ümberlaaditud, riigisiseselt müüdud või eksporditud tonni puhul ja iga kord kui harilikku tuuni lossitakse, välja püütakse, ümber laaditakse, riigisiseselt müüakse või eksporditakse.

1.6.

Komitee soovitab laiendada ettepanekut, lähtudes ICCATi soovituse 18-13 II osa „BCDde kinnitamine“, punktist 12, millega reguleeritakse olukordi, kus BCD vorm ei ole piisav, et tagada hariliku tuuni teekonna täielik jälgimine selle püüdmisest kuni turustamiseni. Algset BCDd võiks täiendada lisaga, kasutades algse BCD vormingut ja selle numbrit.

1.7.

Komitee soovitab lisada artikli 2 lõike 5 punkti b sõnad „või mõrraga“, nagu on toodud artikli 2 lõike 5 punktis a. Artikkel kõlaks siis järgmiselt „kauplemine ühes liikmesriigis või kahe või enama liikmesriigi vahel kalakasvanduse hariliku tuuniga, mis on püütud konventsiooni alal liidu kalapüügilaeva poolt või mõrraga ning on sumpadesse paigutatud liidu territooriumile rajatud kalakasvanduses“.

1.8.

Komitee soovitab lisada artikli 3 lõikesse 2 sõna „partii“. See kõlaks siis järgmiselt „BCD täidetakse iga hariliku tuuni partii kohta, mis on püütud kalalaeva või mõrraga või nende poolt üle antud, lossitud või ümber laaditud või sumpadesse paigutatud või kalakasvandustes välja püütud“.

1.9.

Komisjon peaks kaaluma artikli 5 lõike 3 punkti b rakendamise mõju, sest kuigi tegemist on ICCATi soovitusega, nõuab selle täitmine ettevõtjatelt oma logistika muutmist – kaubaaluste lahti pakkimist ja iga pakendi uuesti märgistamist.

1.10.

Komitee soovib, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid kalaosade registreerimist ja kinnitamist, isegi ilma sumpadesse paigutamise kinnitamiseta, et maksimeerida väärtust ja vältida jäätmete teket. Praegu on nii et, kui tuun sureb pärast kasvandusse saabumist, ei tohi seda müüa, sest sumpadesse paigutamine ei ole veel kinnitatud. Sumpadesse paigutamine sõltub stereoskoopiliste kaameratega tehtud hindamisest, mis võtab aega umbes kaks kuud, nii et need isendid tuleb külmutada või hävitada. See on vastuolus komisjoni toidukao ja toidujäätmete tekke vähendamise algatustega.

2.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

2.1.

Kõnealuse ettepaneku (1) eesmärk on võtta liidu õigusse üle uued hariliku tuuni püügi dokumenteerimise meetmed, mis on vastu võetud rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga (ICCAT), mille osaline on Euroopa Liit (EL) olnud alates 1986. aastast.

2.2.

ICCATi konventsiooniga on kehtestatud raamistik piirkondlikuks koostööks, et kaitsta ja majandada Atlandi ookeanis ja sellega piirnevates meredes leiduvat tuuni ja sellele lähedasi liike ning võtta vastu ICCATi konventsioonialas kohaldatavaid soovitusi, mis muutuvad konventsiooniosalistele siduvaks.

2.3.

Seega peab Euroopa Liit tagama kõigi ICCATi heaks kiidetud meetmete järgimise ELi õigusaktides. Kavandatud määrusega tunnistatakse kehtetuks 7. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 640/2010, võttes üle ICCATi uued meetmed, mis on seotud hariliku tuuni püügi dokumenteerimise elektroonilise süsteemi (eBCD-süsteem) kohustusliku kasutamisega hariliku tuuni päritolu kindlaks määramiseks ning mis lubavad hariliku tuuni püügi dokumentide esitamist paberkandjal üksnes erandjuhtudel.

2.4.

Ettepanekuga nähakse ette delegeeritud volitused, mis antakse komisjonile kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et ICCATi soovituste edasised muudatused saaks tulevikus kiiresti liidu õigusesse üle võtta.

2.5.

ELi õigusaktides tuleks ICCATi soovitusi rakendada selleks, et seada liidu ja kolmandate riikide kalurid võrdsesse olukorda ja tagada, et normid oleksid kõigi jaoks täielikult vastuvõetavad.

2.6.

Ettepanekus kavandatud meetmed käsitlevad hariliku tuuni püügidokumendi ja reekspordisertifikaadi tehnilisi aspekte, selle kinnitamist liikmesriikide poolt, saagi ja edasiste kaubatehingute registreerimist ja kinnitamist eBCD-süsteemis, märgistamissätteid, teabe kontrollimist liikmesriikide poolt ja iga-aastast aruandlust ICCATile.

2.7.

Kalapüügilaeva kaptenid, mõrra käitajad, kalakasvanduse käitajad, müüjad ja eksportijad peavad täitma hariliku tuuni püügidokumendi iga kord, kui nad harilikku tuuni lossivad, üle viivad, sumpadesse paigutavad, välja püüavad, ümber laadivad, sellega sisekaubanduse raames kauplevad või seda ekspordivad. Kõik kaubatehingud tuleb registreerida ja eBCD-süsteemis kinnitada.

2.8.

Iga reeksporditava hariliku tuuni partiiga peab olema kaasas liikmesriigi kinnitatud hariliku tuuni reekspordisertifikaat. Reekspordi eest vastutav käitaja väljastab hariliku tuuni reekspordisertifikaadi ja taotleb selle kinnitamist.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee peab asjakohaseks ja oluliseks võtta ELi õigusesse üle Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) vastu võetud meetmed, mis tulevad kasuks hariliku tuuni varude majandamisele. Komiteel on heameel, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on teinud jõupingutusi, et täita kõiki ICCATi tingimusi ja soovitusi, võttes need üle konkreetsetesse õigusaktidesse, kuna neil on olnud liikmesriikide tasandil nii majanduslik kui ka sotsiaalne mõju.

3.2.

Komitee hindab komisjoni, liikmesriikide ja kalandussektori jõupingutusi ja ohvreid, mis on tehtud hariliku tuuni varude taastamiseks, kohaldades ICCATi rangeid eeskirju. Hariliku tuuni varude majandamine Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres on olnud edukas, kuna varud on ajaloo kõrgeimal tasemel.

3.3.

Komitee nõustub üldjoontes kavandatava määrusega, kuna sellega võetakse üle Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni soovitus. Samal ajal leiab komitee, et elektroonilise dokumenteerimissüsteemi olemasolu ja kasutamine on võimaldanud koguda ja kasutada hariliku tuuni jälgimise andmeid palju kiiremini. Seda süsteemi on täielikult rakendatud alates 2017. aasta jaanuarist. Digitaalsete lahenduste kasutamine hariliku tuuni varude kestlikkuse kontrolli tagamiseks lihtsustab ja tõhustab andmete tõlgendamist.

3.4.

Komitee soovitab järgida ICCATi eeskirju ja soovitusi, mis Euroopa Liit on oma õigusaktidesse üle võtnud, et tagada kõigile kaluritele õiglased ja võrdsed tingimused.

3.5.

Komitee soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel tagada kaluritele ja turustusahelas osalejatele juurdepääsu teaberessurssidele ja tehnilisele abile ning seda juurdepääsu lihtsustada, et nad saaksid eBCD-süsteemi korrektselt ja tõhusalt kasutada.

3.6.

ICCATi soovituses 18-13 sätestatud tähtaegade puhul tuleb arvesse võtta COVID-19 pandeemia mõju, tunnistades, et ICCATi kehtestatud aruandluse esitamisel võib esineda viivitusi.

3.7.

Komitee soovitab teha kõik võimaliku, et tagada hariliku tuuni jälgimise ja aruandlussüsteemi eduka ja nõuetekohase dokumenteerimise huvides BCDde ja eBCDde vastavus, täpsus ja koostoime, pidades eelkõige silmas soovituses 18-13 nimetatud erandeid ja mööndusi.

4.   Erimärkused

4.1.

Komitee leiab, et artikkel 4 on osaliselt üle võetud soovituse 18-13 II osa „BCDde kinnitamine“, punktist 11, mille kohaselt tuleb kinnitamist taotleda iga püütud, lossitud, sumpadesse paigutatud, väljapüütud, ümberlaaditud, riigisiseselt müüdud või eksporditud tonni puhul ja iga kord kui harilikku tuuni lossitakse, välja püütakse, ümber laaditakse, riigisiseselt müüakse või eksporditakse.

4.2.

Komitee soovitab laiendada ettepanekut, lähtudes ICCATi soovituse 18-13 II osa „BCDde kinnitamine“, punktist 12, millega reguleeritakse olukordi, kus BCD vorm ei ole piisav, et tagada hariliku tuuni teekonna täielik jälgimine selle püüdmisest kuni turustamiseni. Algset BCD võiks täiendada lisaga, kasutades algse BCD vormingut ja selle numbrit neil harvadel juhtudel, kui see võib olla vajalik.

4.3.

Komitee soovitab lisada artikli 2 lõike 5 punkti b sõnad „või mõrraga“, nii et see kõlaks järgmiselt „kauplemine ühes liikmesriigis või kahe või enama liikmesriigi vahel kalakasvanduse hariliku tuuniga, mis on püütud konventsiooni alal liidu kalapüügilaeva poolt või mõrraga ning on sumpadesse paigutatud liidu territooriumile rajatud kalakasvanduses“;

4.4.

Komitee soovitab lisada artikli 3 lõikesse 2 sõna „partii“, nii et see kõlaks järgmiselt „BCD täidetakse iga hariliku tuuni partii kohta, mis on püütud kalalaeva või mõrraga või nende poolt üle antud, lossitud või ümber laaditud või sumpadesse paigutatud või kalakasvandustes välja püütud“.

4.5.

Komisjon peaks kaaluma artikli 5 lõike 3 punkti b rakendamise mõju, sest kuigi tegemist on ICCATi soovitusega, nõuab selle täitmine ettevõtjatelt oma logistika muutmist – kaubaaluste lahti pakkimist ja iga pakendi uuesti märgistamist.

4.6.

Komitee soovib, et komisjon ja liikmesriigid kaaluksid kalaosade registreerimist ja kinnitamist, isegi ilma sumpadesse paigutamise kinnitamiseta, et maksimeerida väärtust ja vältida jäätmete teket. Praegu on nii et, kui tuun sureb pärast kasvandusse saabumist, ei tohi seda müüa, sest sumpadesse paigutamine ei ole veel kinnitatud. Sumpadesse paigutamine sõltub stereoskoopiliste kaameratega tehtud hindamisest, mis võtab aega umbes kaks kuud, nii et need isendid tuleb külmutada või hävitada. See on vastuolus komisjoni toidukao ja toidujäätmete tekke vähendamise algatustega.

Brüssel, 27. jaanuar 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG


(1)  Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Ameerika Troopikatuunide Komisjoni konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 520/2007 [COM(2020) 308 final]: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0308&qid=1603701098515.


Top