„LISA JJ

JJ.1.   LAHTISTE KÜSIMUSTE LOETELU

Allpool esitatud tabelis on tehtud kokkuvõte käesoleva KTKga seotud lahtistest küsimustest, mis on rühmitatud asjaomase võrgustiku ja veeremi tehnilise ühilduvusega seotud (veerg „JAH”) või mitteseotud (veerg „EI”) küsimusteks.

Viide KTK-le	Pealkiri	JAH	EI
4.2.3.3.2	Teljepukside ülekuumenemise kindlakstegemine	X
4.2.6.2	Aerodünaamilised mõjurid		X
4.2.6.3	Külgtuuled	X
4.3.3	Käitamise ja liikluskorralduse alasüsteem		X
6.1.2.2	Keevisliiteid peab hindama vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.	X
6.2.2.1	Keevisliiteid peab hindama vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.	X
6.2.2.3	Hoolduse hindamine	X
6.2.3.4.2	Aerodünaamilised mõjurid		X
6.2.3.4.3	Külgtuuled	X
Lisa E	Rataste veerepinnad jäävad lahtiseks küsimuseks seni, kuni avaldatakse Euroopa standard EN.	X
Lisa L	Valuterasest rataste spetsifikatsioon jääb lahtiseks küsimuseks. Taotletakse uut Euroopa standardit EN.	X
Lisa P
P.1.1	Jaotur		X
P.1.2	Ümberlülitusventiil muutuva koormuse ja automaatse tühi-/koormusrežiimi ümberlülituseks		X
P.1.3	Rataste lohisemise vältimise seade		X
P.1.7	Otsakraanid		X
P.1.10	Klotspidurite piduriklotsid – konstruktsiooni hindamine	X
P.1.11	Kiirendusklapp		X
P.1.12	Automaatne koormuse muutust tuvastav seade ja tühi-/koormusrežiimi ümberlülitusseade		X
P.2.10	Klotspidurite piduriklotsid – toote hindamine	X

JJ.2.   LAHTISTE KÜSIMUSTE LAHENDAMINE JA TÄIENDAVAD SPETSIFIKATSIOONID PUNKTIS 7.6.4 OSUTATUD VAGUNITE PUHUL

1.   Lahtiste küsimuste lahendamine

Käesoleva KTK punktis 7.6 osutatud vagunite puhul on lisa JJ punkti JJ.1 veerus „JAH” esitatud lahtised küsimused käesoleva punktiga lahendatud.

1.1.   Teljepuksi ülekuumenemise kindlakstegemine

Käesoleva KTK punktis 4.2.3.3.2 esitatud lahtine küsimus on lahendatud, kui vagun vastab ERA vastava tehnilise dokumendi spetsifikatsioonidele.

1.2.   Külgtuuled

Käesoleva KTK punktides 4.2.6.3 ja 6.2.3.4.3 esitatud lahtised küsimused on lahendatud ilma vaguni konstruktsiooni käsitlevate kohustuslike säteteta. Võidakse rakendada mõnda rakendusmeedet.

1.3.   Keevisliidete hindamine

Käesoleva KTK punktides 6.1.2.2 ja 6.2.21 esitatud lahtine küsimus lahendatakse 2007. aasta oktoobri Euroopa standardi EN 15085-5 kohaldamisega.

1.4.   Hoolduse hindamine

Käesoleva KTK lisas D esitatud lahtine küsimus lahendatakse järgmiselt. Selline hooldusdokument,

a)	mida endise RIV-kokkuleppe kohane registreeritud raudtee-ettevõtja kohaldas RIV-kokkuleppe tühistamise ajal või

b)	mis kiideti heaks kooskõlas siseriiklike või rahvusvaheliste eeskirjadega

ja mis vastab ka käesoleva KTK nõuetele, on kehtiv. Tööomadusi käsitatakse rahuldavana.

1.5.   Rataste veerepinnad

Käesoleva KTK lisas E esitatud lahtine küsimus lahendatakse järgmiselt: rataste veerepinna defekte käsitletakse hoolduse raames.

1.6.   Valuterasest rattad

Käesoleva KTK lisas L esitatud lahtine küsimus lahendatakse järgmiselt: valuterasest rattad ei ole lubatud enne vastava Euroopa standardi avaldamist.

1.7.   Liitmaterjalist klotspidurite piduriklotside konstruktsioon ja hindamine

Käesoleva KTK lisades P.1.10 ja P.2.10 esitatud lahtine küsimus lahendatakse vastava tehnilise dokumendi avaldamisega ERA veebisaidil.

2.   Täiendavad spetsifikatsioonid

Järgmised täiendavad spetsifikatsioonid on nõutavad ka punktis 7.6.4 määratletud vagunite puhul.

2.1.   Puhvrid ja veoseadmed –

—	Lisaks käesoleva KTK punktis 4.2.2.1.2.1 esitatud spetsifikatsioonidele nõutakse ka, et vagunite puhvrid peavad olema varustatud plunžeri juhtseadmega, mis ei lase plunžeril vabalt pöörelda ümber pikitelje. Uute puhvrite lubatav tolerants pöörlemisel on ± 2o.

—

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.2.1.2.2 spetsifikatsioonidele on ka nõutav, et a) püsivalt sidestatud iga vagunikomplekti (või mitmikvagunite) vahel asuvate veoseadmete tõmbetugevus peab olema suurem kui otstes asuvate veoseadmete tõmbetugevus; b) samuti kohaldatakse ERA tehnilist dokumenti tõmbejõu suhtes kehtivate täiendavate spetsifikatsioonide kohta (standard prEN 15551 avaldatakse eeldatavasti aprillis 2009) seoses järgmiste küsimustega: — energianeelamisvõime; — kinnitused; — käik ja pöörlemist takistav seadis; — mehaaniline vastupanu; — elastsusomadused; — märgistused; — puhvri ülekatte arvutus ja puhvitaldriku materjal; — puhvriprussi ava mõõtmed; c) seoses koostude mehhaanilise vastupanuga on veoseadmete (v.a elastsed seadmed), veokonksude ja kruvisidurite kavandatud kasutusiga 30 aastat. Kliendi palvel võidakse kokku leppida, et kasutusiga on 20 aastat; d) allpool esitatud tabel näitab jõudude suurusi ja tsüklite arvu, mida kohaldatakse dünaamilise katse puhul. Dünaamilise katse tingimused Kasutusnõuded Kohaldatavate jõudude suurus Kasutusiga (aastat) Vastupidavuse tõenäosus ( %) Ohutustegur (fN) Nimetus 1. etapp 2. etapp       1 MN ΔF1 = 200 kN ΔF2 = 675 kN       1,2 MN ΔF1 = 240 kN ΔF2 = 810 kN       1,5 MN ΔF1 = 300 kN ΔF2 = 1015 kN         N1 tsüklis N2 tsüklis 20 97,5 1,7 Kõik 106 1,45 x 103 30 97,5 1,7 Kõik 1,5 x 106 2,15 x 103

Dünaamilised katsed tuleb teha kolme veoseadmega, millel puuduvad elastsed elemendid. Kõik kõnealused kolm seadet peavad katse läbima ilma kahjustusteta. Neil ei tohi tekkida mõrasid ning tõmbejõud ei tohi olla väiksem kui 1 000 kN.

2.2.   Veeremiüksuse põhikonstruktsiooni tugevus

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.2.3.1 spetsifikatsioonidele on ka nõutav, et

—	tunnustatakse üksnes katseid ja arvutusi, mille puhul on numbriline simulatsioon valideeritud;

—	hooldusdokumendis tuleks arvestada seda, et termomehaaniliselt valtsitud terase kasutamine eeldab erimeetmeid seoses kuumusega (töötlemine).

2.3.   Tõstmine

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.2.3.2.4 spetsifikatsioonile on nõutav, et tõstmine vastaks allpool esitatud joonisele.

Joonis

Relevage sur la voie / Rerailing

2.4.   Teljed

Lisaks käesoleva KTK punkti 5.4.2.4 ja lisa M punkti M.1.4 spetsifikatsioonidele kohaldatakse maksimaalsete lubatavate pingete puhul järgmisi standardeid: EN 13103 punkt 7, EN 13260 punkt 3.2.2 ja EN 13261 punkt 3.2.3.

2.5.   Veeremi dünaamiline käitumine

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.3.4 spetsifikatsioonidele on nõutav, et teatavate selliste pöördvankrite puhul, mis ei ole loetletud lisas Y, kohaldatakse standardit EN 14363 või UIC andmelehte 432.

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.3.4.2.2 (rööbastelt mahasõidu vältimise turvamine väändunud teedel liikumisel) spetsifikatsioonidele:

—	kohaldatakse ühte standardis EN 14363 esitatud kolmest meetodist;

—	kaubavagunite suhtes ei kohaldata selliseid katseid, kui nad vastavad UIC andmelehe 530-2 nõuetele.

2.6.   Pikisuunalised survejõud

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.3.5 ja lisa R spetsifikatsioonidele on nõutav kooskõla UIC andmelehe 530-2 punktiga 3.2, v.a nõue suhelda ja jõuda kokkuleppele UIC 2. uurimisrühmaga.

2.7.   Pidurdamine

2.7.1.   Energiavaru

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.4.1.2.4 spetsifikatsioonidele on nõutav, et energiavaru kavandatakse nii, et pärast piduri rakendamist (maksimaalne rõhk pidurisilindris ja maksimaalne võimalik vagunisilindri jõud ükskõik millise koormatuse astme juures) on välianuma rõhk vähemalt 0,3 baari kõrgem kui pidurisilindri rõhk ilma täiendava energia lisamiseta.

2.8.   Kaheteljelised vagunid

Lisaks käesoleva KTK punkti 4.2.3.4.2.4 spetsifikatsioonidele on kaheteljeliste vagunite vedrustuse arvutamisel kohustuslik kohaldada UIC andmelehte 517.

2.9.   Elektrilised või elektromagnetilised häired

Vaguneid, millele on paigaldatud energiaallikad, mis võivad põhjustada elektrilisi häireid, tuleb kontrollida andmelehtede UIC 550-2 ja 550-3 raames. Rongi maksimaalse koosseisu elektromagnetiline signatuur tuleb valideerida.

2.10.   Vagunite eritüübid

Järgmiste vagunitüüpide puhul kohaldatakse sellekohaseid täiendavaid spetsifikatsioone:

—	sisepõlemismootoriga vagunid: UIC andmeleht 538;

—	mitmik- ja liigendvagunid: UIC infoleht 572;

—	konteinerite, poolhaagiste ning horisontaalselt liikuvate laetud ühikute veoks ette nähtud vagunid: UIC andmeleht 571-4;

—	soojusisolatsiooni ja külmutusseadmetega vagunid: UIC andmeleht 554-2;

—	pöördvankritel olevad poolhaagised: UIC andmeleht 597.

2.11.   Ühendkuningriiki suunduvad vagunid

Ühendkuningriiki suunduvad vagunid peavad vastama ka UIC andmelehe 503 nõuetele, mis käsitlevad Ühendkuningriigi konkreetseid tingimusi.”;

„LISA LL

TELJEPUKSIDE ÜLEKUUMENEMISE KINDLAKSTEGEMISEKS KASUTATAV VIITEDOKUMENT

Märkus: käesolev lisa avaldatakse ka Euroopa Raudteeagentuuri tehnilise dokumendina ning seda kohaldatakse vastavalt artikli 1a punktile 4.

1.   MÕISTED JA MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid ja määratlusi.

Teljelaager: raudteeveeremi telje laager või laagrikoost, mis kannab osa raudteeveeremi koormusest otse üle rattapaarile.

Teljepuks: konstruktsioon, mis koosneb nt laagripuksi vahetükist, milles asub teljekaela laager või mis puutub sellega kokku ning mis on pöördvankri ja/või vedrustuse liides.

Teljepuksi ülekuumenemise detektor

Sihtpiirkond: teljepuksi alumise külje konkreetne ala, mis on ette nähtud selleks, et teljepuksi ülekuumenemise detektor saaks temperatuuri jälgida.

Sihtala: mõõtmete pealtvaade, st sihtpiirkonna XY-tasapind.

Keelupiirkond: piirkond, kus sellised soojusallikad nagu väljalasketorud, mis võivad mõjutada teljepuksi ülekuumenemise detektori toimimist, on välistatud või kus kasutatakse soojuskaitset.

Veeremi koordinaadid: joonisel 1 esitatud veeremi koordinaadid põhinevad paremakäelisel Cartesiuse koordinaadistikul, kus positiivne X-telg (pikitelg) on veeremi liikumissuunaline, Z-telg on vertikaalselt ülespoole ning alguspunkt on rattapaari telje keskel. Y-telg on põiktelg.

Joonis 1

Veeremi koordinaadid

Rattapaar: koost, mis koosneb teljest ning kahest rattast ja nende teljelaagritest või samas pikiasendis asuvatest eraldi ratastest ja nende laagritest.

Soojusallikas: veeremi selline osa nagu kuumlast või väljalasketoru, mille temperatuur võib olla kõrgem kui töötava teljepuksi alumise külje temperatuur.

2.   TÄHISED JA LÜHENDID

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi tähiseid ja lühendeid:

HABD	teljepuksi ülekuumenemise detektor
IM	infrastruktuuriettevõtja (nagu on määratletud KTKs)
LPZ	keelupiirkonna pikkus pikisuunas (millimeetrites)
LTA	sihtala pikkus pikisuunas (millimeetrites)
PZ	keelupiirkond
RST	veerem (nagu on määratletud KTKs)
RU	raudtee-ettevõtja (nagu on määratletud KTKs)
TA	sihtala
TSI	koostalitluse tehniline kirjeldus
WPZ	keelupiirkonna laius põiksuunas (millimeetrites)
WTA	sihtala laius põiksuunas (millimeetrites)
YPZ	keeluala keskpunkti asend külgsuunas veeremi keskjoone suhtes (millimeetrites)
XTA	sihtala keskpunkti asend pikisuunas veeremi keskjoone suhtes
YTA	sihtala keskpunkti asend põiksuunas veeremi keskjoone suhtes

3.   RAUDTEEVEEREMI NÕUDED

Käesolevas punktis on esitatud nõuded seoses veeremi selle küljega, kus asub HABD-liides.

3.1.   Sihtpiirkond

Sihtpiirkond on teljepuksi alumise külje konkreetne ala, mida iseloomustab teljepuksi lõikumine kujutletava risttahukaga, mille horisontaalne ristlõikepindala esitatakse XTA ja YTA mõõtmetena, kasutades veeremi koordinaate. Kujutletava risttahuka horisontaalne ristlõikepindala ühildub seega sihtala pealtvaatega (st XY-tasapinnaga), edaspidi nimetatakse seda sihtalaks.

3.2.   Sihtala

Sihtala asub alal, mis on seotud telje mõõtmetega, ning sellega määratletakse ala, kus HABD võib jälgida teljepuksi temperatuuri. Joonisel 2 on näidatud sihtala asend ja miinimummõõtmed, kasutades veeremi koordinaate.

Joonis 2

Sihtala mõõtmed ja asend XY-tasapinnal (altvaates)

3.3.   Sihtala mõõtmed

Arvestades mehhaanilisi tolerantse, on sihtala

—	laius põiksuunas (WTA) vähemalt 50 mm;

—	pikkus pikisuunas (LTA) vähemalt 100 mm.

3.4.   Sihtala asend XY-tasapinnal

Sihtala keskpunkt XY-tasapinnal asub põiksuunas telje keskpunkti (YTA) suhtes (või samas asendis asuva rattapaari keskpunkti suhtes), kus YTA on kuni 1 065 mm või kuni 1 095 mm. Pikiteljel ühildub sihtala keskpunkt telje keskjoonega.

3.5.   Sihtala nähtavuse nõuded

Veerem kavandatakse nii, et sihtala ja HABD vahel ei ole takistusi, mis raskendaksid HABD-l sihtpiirkonda fokuseerida või ei võimaldaks seda teha ja seega takistaksid soojuskiirguse mõõtmist.

Märkus

:

veeremi teljepuksi konstruktsioon peaks olema selline, mis võimaldaks saavutada temperatuuri ühtlast jaotumist sihtpiirkonnas.

4.   MUUD MEHHAANILISE KONSTRUKTSIOONI NÕUDED

Vähendamaks ohtu, et HABD mõõdab mõne muu soojusallika kui teljepuksi temperatuuri, peaks veerem olema konstrueeritud nii, et muud soojusallikad (nt kuumlast või väljalasketoru) ei asuks sihtala vahetus läheduses või otse selle kohal. Seepärast ei tohi ükski muu soojusallikas asuda käesolevas dokumendis määratletud keelupiirkonnas.

Märkus 1	:	kui tulenevalt veeremi konstruktsioonist võib muu soojusallikas kui teljepuks asuda keelupiirkonnas või kui see on vältimatu, kasutatakse soojuskaitset, et välistada olukord, kus HABD arvestab soojuskiirguse mõõtmisel temperatuuri valesti.
Märkus 2	:	keelupiirkond säilitatakse kõikide veeremiüksuste, sh siselaagritega veeremiüksuste puhul.

4.1.   Keelupiirkond

Keelupiirkond on määratletud ristkülikukujulise alaga, mis hõlmab sihtala ja mida on vertikaalselt laiendatud nii, et see moodustab kujutletava risttahuka. Risttahuka mõõtmed XY-tasapinnal on LPZ ja WPZ ning vertikaaltelgedel HPZ. Joonisel 3 on veeremi koordinaate abil näidatud sihtala võimalik asend keelupiirkonnas.

Keelupiirkonna risttahuka mõõtmed on mehhaanilisi tolerantse arvestades järgmised:

—	laius põiksuunas (WPZ) vähemalt 100 mm;

—	pikkus pikisuunas (LPZ) vähemalt 500 mm;

—	vertikaaltelje kõrgus HPZ algab punktist, mis asub XY-tasapinnal vahetult HABD kohal ja lõppeb kas sihtala kõrgusel või soojuskaitse kõrgusel või veeremi kõrgusel.

Keelupiirkonna keskpunk asub XY-tasapinnal:

—	põiksuunas YPZ = 1 080 mm ± 5 mõõdetuna telje keskpunkti suhtes (või samas asendis asuva rattapaari keskpunkti suhtes);

—	pikisuunas ühildub see telje keskjoonega ± 5 mm.

Joonis 3

Keelupiirkonna (PZ) mõõtmed XY-tasapinnal (altvaade), näidates sihtala võimalikku asendit

5.   VIITETABEL

Jälgitavuse eesmärgil lisatakse viitetabel, milles seotakse käesolev dokument algse standardiga prEN 15437.

Viide dokumendi punktile	Viide standardi prEN15437 punktile
1	3.0
2	4.0
3	5
3.1	5.1
3.2	5.1.1
3.3	5.1.2
3.4	5.1.3
3.5	5.1.4
4	5.2
4.1	5.2.1”