EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006D1719

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/2006/EÜ, 15. november 2006 , millega kehtestatakse programm Aktiivsed noored perioodiks 2007–2013

OJ L 327, 24.11.2006, p. 30–44 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 16 Volume 003 P. 10 - 24
Special edition in Romanian: Chapter 16 Volume 003 P. 10 - 24
Special edition in Croatian: Chapter 16 Volume 001 P. 176 - 190

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013R1288

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/1719/oj

24.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/30


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1719/2006/EÜ,

15. november 2006,

millega kehtestatakse programm “Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse asutamislepinguga luuakse Euroopa Liidu kodakondsus ja sätestatakse, et ühenduse tegevuse eesmärk hariduse, kutseõppe ja noorte valdkonnas on eelkõige soodustada noortevahetust ja noortejuhtide vahetust sotsiaalhariduse alal ning kvaliteetse hariduse arengut.

(2)

Euroopa Liidu leping on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ning mittediskrimineerimise põhimõtetel. Noorte kodanikuaktiivsuse edendamine peaks aitama kaasa nende väärtuste edasiarendamisele.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2000. aasta otsusega nr 1031/2000/EÜ (4) loodi ühenduse tegevusprogramm “Noored”. Selle programmi abil omandatud kogemuste alusel on vajalik jätkata ja tugevdada koostööd ja ühenduse tegevust kõnealuses valdkonnas.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 790/2004/EÜ (5) kehtestati ühenduse tegevusprogramm noortevaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks.

(5)

23. ja 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud erakorralisel Euroopa Ülemkogul määrati kindlaks ELi strateegiline eesmärk, mis sisaldab muu hulgas aktiivset tööhõivepoliitikat, millega pööratakse rohkem tähelepanu elukestvale õppele; seda strateegiat täiendab Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2001. aasta Göteborgi kohtumisel määratletud säästva arengu strateegia.

(6)

14. ja 15. detsembri 2001. aasta Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldustele lisatud Laekeni deklaratsioonis kinnitatakse, et üks ELi peamistest väljakutsetest on lähendada kodanikke ja eelkõige just noori Euroopa üritusele ja Euroopa institutsioonidele.

(7)

Komisjon võttis 21. novembril 2001. aastal vastu valge raamatu “Uus hoog Euroopa noortele”, milles kavandatakse noortevaldkonda kuuluvat koostööraamistikku, mis keskendub osalusele, teabele, vabatahtlikule tegevusele ja noorte paremale mõistmisele. Euroopa Parlament võttis need ettepanekud vastu oma 14. mai 2002. aasta resolutsioonis (6).

(8)

Nõukogu ja 27. juunil 2002. aastal nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooniga (7) luuakse eelkõige avatud kooskõlastusmeetod, mis hõlmab selliseid prioriteetseid valdkondi nagu osalus, noorteinfo, noorte vabatahtlik tegevus ja noorte parem mõistmine. Seda tuleb programmi “Aktiivsed Noored” (edaspidi “programm”) elluviimisel arvestada.

(9)

Nõukogu rõhutab oma 6. mai 2003. aasta järeldustes (8), et on vajalik säilitada ja arendada noortele suunatud olemasolevaid ühenduse vahendeid, sest need on olulised liikmesriikide noortevaldkonna koostöö tugevdamiseks, ning et lisaks peaksid kõnealuste vahendite prioriteedid ja eesmärgid olema vastavuses Euroopa noortevaldkonna koostööraamistikuga.

(10)

22. ja 23. märtsi 2005. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu võttis vastu Euroopa noortepakti kui ühe vahendeist, mis aitab kaasa Lissaboni strateegia kohaste majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärkide saavutamisele. Paktis keskendutakse kolmele valdkonnale: tööhõive, integratsioon ja sotsiaalolude parandamine; haridus, koolitus ja liikuvus; töö- ja pereelu ühildamine.

(11)

Kooskõlas asutamislepingu artikli 3 lõikega 2 annab ühenduse tegevus panuse hariduse ja koolituse heasse kvaliteeti ning peab olema suunatud meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

(12)

Samuti tuleb käsitleda puuetega inimeste erivajadusi.

(13)

Tuleb edendada kodanikuaktiivsust ja tegevussuuniste elluviimisel tõhustada võitlust mis tahes kujul esineva tõrjutuse ja diskrimineerimisega, sealhulgas diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 13 lõikes 1.

(14)

Kandidaatriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, kes on EMP lepingu osalised, võivad osaleda ühenduse programmides kooskõlas nendega sõlmitud kokkulepetega.

(15)

Euroopa Ülemkogu võttis 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel vastu “Lääne-Balkanit käsitlevad Thessaloniki tegevussuunised: Euroopa integratsiooni poole”, milles sätestatakse, et ühenduse programmid peaksid olema avatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevatele riikidele ühenduse ja nende riikide vahel sõlmitavate raamkokkulepete alusel.

(16)

Tuleb astuda samme programmi avamiseks Šveitsile.

(17)

Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsil 1995. aastal vastu võetud Barcelona deklaratsioonis sätestatakse, et noorte vahetusprogrammid peaksid olema vahendiks, mis valmistavad tulevasi põlvkondi ette tihedamaks koostööks Euroopa ja Vahemere piirkonna partnerite vahel, austades samas inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtteid.

(18)

Nõukogu sätestab oma 16. juuni 2003. aasta järeldustes, toetudes komisjoni teatisele pealkirjaga “Laiem Euroopa – naabruskond: uus raamistik suhetele meie ida- ja lõunanaabritega”, ühenduse tegevuse põhisuundadena kultuurialase koostöö ja üksteisemõistmise tõhustamise ning koostöö naaberriikidega hariduse ja koolituse valdkonnas.

(19)

Praegu käimas oleva programmi “Noored” hindamise vahearuandest ja avalikest aruteludest ühenduse haridus-, koolitus- ja noortealase tegevuse tuleviku küsimustes ilmneb tungiv ja mõnel juhul kasvav vajadus jätkata Euroopa tasandil koostööd ja liikuvuse arendamist noortevaldkonnas ning töötada välja lihtsam, kasutajasõbralikum ja paindlikum viis kõnealuse tegevuse läbiviimiseks.

(20)

Järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet, saab programmi elluviimist lihtsustada toetuste summaarse väljamaksmisega kas programmis osalejatele või ühenduse abiga riiklikul tasandil programmi haldamiseks loodud struktuuridele.

(21)

Programmi tuleks regulaarselt jälgida ja hinnata komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö raames viisil, mis võimaldaks programmi, eelkõige just meetmete rakendamise prioriteetidesse, teha kohandusi. Selline jälgimine ja hindamine peaks hõlmama mõõdetavaid ja asjaomaseid eesmärke ning näitajaid.

(22)

Programmi õigusliku aluse sõnastus peaks olema piisavalt paindlik võimaldamaks asjakohaste kohanduste tegemist tegevustesse, et vastata perioodi 2007–2013 jooksul muutuvatele vajadustele ja vältida eelnevate programmide asjatult üksikasjalikke sätteid; seega piirdutakse otsuses tahtlikult tegevuste ning nendega kaasnevate haldus- ja finantssätete võimalikult üldise määratlemisega.

(23)

On vaja tagada programmi korrektne lõpetamine, eelkõige seoses programmi juhtimisega seotud mitmeaastaste meetmete (nt tehnilise ja haldusabi rahastamine) jätkumisega. Alates 1. jaanuarist 2014 tagatakse tehnilise ja haldusabiga vajaduse korral selliste programmi tegevuste juhtimine, mida pole 2013. aasta lõpuks veel lõpule viidud.

(24)

Tuleb sätestada erikord nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (9) ja selle rakendamismeetmete kohaldamiseks ning erandite lubamiseks nendest tekstidest, kui seda tingib toetusesaajate eripära ja tegevuste laad.

(25)

Tuleb rakendada sobivad meetmed, et ära hoida eeskirjade eiramist ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

(26)

Käesolev otsus kehtestab kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispaketi, mis on eelarvepädevale institutsioonile iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (10) punkti 37 tähenduses.

(27)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, mis eeldavad mitmepoolseid partnerlussuhteid, riikidevahelise liikumise meetmeid ja teabevahetust Euroopa tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on programmi tegevuste ja meetmete riikideülese ja mitmepoolsete suhete mõõtme tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (11).

(29)

Tuleb vastu võtta ajutised meetmed, et vastavalt otsusele nr 1031/2000/EÜ ja otsusele nr 790/2004/EÜ kontrollida enne 31. detsembrit 2006 alustatud tegevusi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi kehtestamine

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse meetmena programm “AKTIIVSED NOORED”, edaspidi “programm”, mille eesmärk on arendada noortevaldkonna koostööd Euroopa Liidus.

2.   Programm algab 1. jaanuaril 2007 ja lõpeb 31. detsembril 2013.

Artikkel 2

Programmi üldeesmärgid

1.   Programmi üldeesmärgid on järgmised:

a)

noorte kodanikuaktiivsuse edendamine ja eelkõige nende Euroopa kodanikuks kujunemise toetamine;

b)

noortes solidaarsuse arendamine ning sallivuse edendamine eelkõige ELi sotsiaalse sidususe tugevdamiseks;

c)

vastastikuse mõistmise soodustamine erinevate riikide noorte vahel;

d)

noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi parandamisele ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamisele kaasaaitamine;

e)

Euroopa koostöö edendamine noortevaldkonnas.

2.   Programmi üldeesmärgid täiendavad ühenduse teiste tegevusvaldkondade eesmärke, eelkõige elukestva õppe (sh kutsehariduse, mitteformaalse ja informaalse õppimise) valdkonnas ning teistes valdkondades, nagu kultuur, sport ja tööhõive.

3.   Programmi üldeesmärgid aitavad kaasa ELi poliitikasuundade arengule, eelkõige seoses Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse tunnustamisega, sotsiaalse sidususe edendamisega ning võitlusega igasuguse sool, rassil või etnilisel kuuluvusel, usul või veendumustel, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu ning seoses säästva arenguga.

Artikkel 3

Programmi alaeesmärgid

Programmi alaeesmärgid on järgmised.

1.

Üldeesmärgi – noorte kodanikuaktiivsuse üldine edendamine ja eelkõige nende Euroopa kodanikuks kujunemise toetamine – raames:

a)

noortele ja noorteorganisatsioonidele võimaluse andmine osalemiseks ühiskonna üldises ja eelkõige ELi arengus;

b)

noortes ELi kuulumise tunde arendamine;

c)

noorte Euroopa demokraatias osalemise soodustamine;

d)

noorte liikuvuse edendamine Euroopas;

e)

kultuuridevahelise õppimise arendamine noortevaldkonnas;

f)

ELi põhiväärtuste, eelkõige inimväärikuse austamise, võrdsuse, inimõiguste austamise, sallivuse ja mittediskrimineerimise teadvustamine noorte seas;

g)

algatusvõime, ettevõtlikkuse ja loovuse soodustamine;

h)

vähemate võimalustega, sealhulgas puudega noorte programmis osalemise hõlbustamine;

i)

meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimise tagamine programmis osalemisel ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise tagamine programmi tegevustes;

j)

võimaluste pakkumine Euroopa mõõtmega mitteformaalseks ja informaalseks õppimiseks ning kodanikuaktiivsusega seotud uuenduslike võimaluste loomine.

2.

Üldeesmärgi – noorte solidaarsuse ja sallivuse arendamine eelkõige ELi sotsiaalse sidususe tugevdamiseks – raames:

a)

noortele võimaluse loomine oma isikliku panuse andmiseks vabatahtliku tegevuse kaudu Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

b)

noorte kaasamine tegevustesse, mis edendavad solidaarsust ELi kodanike vahel.

3.

Üldeesmärgi – vastastikuse mõistmise edendamine erinevate riikide noorte vahel – raames:

a)

Euroopa noorte ja naaberriikide vahelise noortevahetuse ja kultuuridevahelise dialoogi arendamine;

b)

kõnealustes riikides noortevaldkonna tugistruktuuride kvaliteedi parandamise toetamine ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate rolli edendamine;

c)

noori ning noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejaid kaasavate temaatiliste koostööprojektide arendamine teiste riikidega.

4.

Üldeesmärgi – noorte tegevuste tugisüsteemide kvaliteedi parandamisele ja noortevaldkonnas tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse parandamisele kaasaaitamine – raames:

a)

asjaomaste organisatsioonide võrgustiku loomisele kaasaaitamine;

b)

noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolituse edendamine ja nendevahelise koostöö arendamine;

c)

uuenduste toetamine noorte tegevuste arendamisel;

d)

noorteinfo parandamisele kaasaaitamine, pöörates samas erilist tähelepanu puuetega noorte juurdepääsule teabele;

e)

piirkondlike ja kohalike organite pikaajaliste noorteprojektide ja -algatuste toetamine;

f)

noorte mitteformaalse õppimise ja kõnealuses programmis osalemise kaudu omandatud oskuste tunnustamise hõlbustamine;

g)

heade kogemuste vahetamine.

5.

Üldeesmärgi – Euroopa koostöö edendamine noortevaldkonnas – raames, võttes asjakohaselt arvesse kohalikke ja piirkondlikke aspekte:

a)

kogemuste vahetamise ning koostöö soodustamine kõigi tasandite haldusasutuste ja poliitikute vahel;

b)

poliitikute ja noorte vahelise struktureeritud dialoogi soodustamine;

c)

noorte parem mõistmine ja tundmine;

d)

koostöö soodustamine noorte riiklike ja rahvusvaheliste vabatahtlike tegevuste vahel.

Artikkel 4

Tegevused

Programmi alaeesmärke ja üldeesmärke viiakse ellu järgmiste tegevuste kaudu, mida on üksikasjalikult kirjeldatud lisas.

1.

“Noored Euroopas”

Kõnealuse tegevuse eesmärgid on järgmised:

toetada noorte liikuvuse suurendamiseks noortevahetust,

toetada noorte algatusi, projekte ja tegevusi, mis käsitlevad osalemist demokraatlikus elus, et arendada noorte kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist.

2.

“Euroopa vabatahtlik teenistus”

Selle tegevuse eesmärk on toetada noorte osalust erinevat liiki vabatahtlikes tegevustes nii ELis kui ka väljaspool.

3.

“Noored maailmas”

Kõnealuse tegevuse eesmärgid on järgmised:

toetada artikli 5 lõikes 2 nimetatud partnerriikidega ellu viidavaid ühisprojekte, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetusi,

toetada algatusi, mis tugevdavad noortevahelist vastastikust mõistmist, solidaarsust ja sallivust ning noorte ja kodanikuühiskonna valdkonna koostööd nendes riikides.

4.

Noorte tugisüsteemid

Selle tegevuse eesmärk on noortevaldkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organite, eelkõige valitsusväliste noorteorganisatsioonide tegevuse, nende võrgustiku loomise toetamine, projektidega seotud isikute nõustamine, tagades kvaliteedi noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetuse, koolitamise ja vastava võrgustiku loomise kaudu, soodustades uuendusi ja kvaliteeti, teavitades noori ning töötades välja programmi eesmärkide saavutamiseks vajalikke struktuure ning tegevusi ja toetades koostööd kohalike ning piirkondlike ametiasutustega.

5.

Euroopa koostöö toetamine noortevaldkonnas

Kõnealuse tegevuse eesmärgid on järgmised:

korraldada struktureeritud dialoogi noortevaldkonna erinevate osalejate, eelkõige noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ning poliitikute vahel,

toetada noorte seminare noori huvitavatel sotsiaalsetel, kultuurilistel ja poliitilistel teemadel,

aidata kaasa poliitilise koostöö arengule noortevaldkonnas,

hõlbustada noorte paremaks mõistmiseks vajalike võrgustike loomist.

Artikkel 5

Programmis osalemine

1.   Programm on osalemiseks avatud järgmistele riikidele, edaspidi osalevad riigid:“”

a)

liikmesriigid;

b)

EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

c)

ühinemiseelse strateegia raames abi saavad kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on sätestatud nende riikidega sõlmitud raamkokkulepetes nende osalemise kohta ühenduse programmides;

d)

Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis määratakse kindlaks, lähtudes nende riikidega sõlmitavatest raamkokkulepetest, mis näevad ette nende riikide osalemise ühenduse programmides;

e)

Šveits vastavalt selle riigiga sõlmitavale kahepoolsele kokkuleppele.

2.   Lisa punktides 2 ja 3 nimetatud tegevused on avatud koostööks kolmandate riikidega, kes on allkirjastanud ühendusega noortevaldkonda käsitlevad lepingud, edaspidi “partnerriigid”.

Selline koostöö põhineb vajaduse korral partnerriikide lisaassigneeringutel, mis eraldatakse nimetatud riikidega kokku lepitud korras.

Artikkel 6

Programmile juurdepääs

1.   Programm on mõeldud toetama noortele, noortegruppidele, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejatele, mittetulundusorganisatsioonidele ja -liitudele ning teatud põhjendatud juhtudel muudele noortevaldkonnas tegevatele partneritele suunatud mittetulunduslikke projekte.

2.   Ilma et see piiraks lisas sätestatud korda tegevuste rakendamiseks, on programm suunatud 15–28aastastele noortele, samas on mõned tegevused osalemiseks avatud ka alates 13aastastest noortest kuni 30aastastele noortele.

3.   Toetusesaajad peavad olema mõne programmis osaleva riigi või, sõltuvalt tegevuse laadist, mõne partnerriigi seadusjärgsed elanikud.

4.   Kõikidele noortele tuleb diskrimineerimata võimaldada juurdepääs programmi tegevustele lisas toodud tingimustel. Komisjon ja osalevad riigid tagavad, et erilisi jõupingutusi tehakse nende noorte osas, kellel on programmis osalemine raskendatud hariduslikel, sotsiaalsetel, füüsilistel, psühholoogilistel, majanduslikel või kultuurilistel põhjustel või seetõttu, et nad elavad äärealadel.

5.   Osalevad riigid püüavad võtta asjaomaseid meetmeid, et programmis osalejad saaksid kasutada tervishoiuteenuseid kooskõlas ühenduse õigusega. Päritoluriik püüab võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et “Euroopa vabatahtlikus teenistuses” osalejad säilitaksid oma sotsiaalkaitse. Samuti püüavad osalevad riigid vastavalt asutamislepingule võtta asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada programmis osalemist takistavad juriidilised ja haldustõkked.

Artikkel 7

Rahvusvaheline koostöö

Programm on avatud ka koostööks noortevaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukoguga.

Artikkel 8

Programmi rakendamine

1.   Komisjon tagab käesoleva programmiga hõlmatud tegevuste rakendamise vastavalt lisale.

2.   Komisjon ja osalevad riigid võtavad asjakohased meetmed, et arendada Euroopa, riigi ja vajaduse korral piirkondlikul või kohalikul tasandil struktuure programmi eesmärkide saavutamiseks ning programmi tegevustest suurima kasu saamiseks.

3.   Komisjon ja osalevad riigid võtavad asjakohased meetmed, et soodustada noorte mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamist, võttes arvesse konkreetse riigi tingimusi, näiteks tunnistuste või sertifikaatide väljaandmise kaudu, millega tunnustatakse toetusesaajate omandatud kogemusi ja kinnitatakse noorte või noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate otsest osalemist mõnes programmi tegevuses. Eesmärgi saavutamisele võidakse aidata kaasa muid ühenduse meetmeid täiendades, nagu on sätestatud artiklis 11.

4.   Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega ühenduse finantshuvide nõuetekohase kaitse, võttes selleks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid meetmeid ning kohaldades halduskontrolle ja -karistusi.

5.   Komisjon ja osalevad riigid tagavad, et programmi kaudu toetatavate tegevuste kohta antakse nõuetekohast teavet.

6.   Osalevad riigid

a)

võtavad vajalikud meetmed programmi sujuvaks toimimiseks siseriiklikul tasandil, kaasates noortevaldkonnaga seotud osapooli kooskõlas siseriiklike tavadega;

b)

loovad/määravad vajalikud siseriiklikud asutused ja teostavad nende asutuste üle järelevalvet nende asutuste tegevuse üle programmi tegevuste rakendamisel riiklikul tasandil kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ning järgmiste kriteeriumidega:

i)

organ, mis luuakse või määratakse siseriiklikuks asutuseks, on juriidiline isik või kuulub organisatsiooni, mis on juriidiline isik (ning seda juhitakse osaleva riigi õigusaktide alusel). Kõnealuseks siseriiklikuks asutuseks ei määrata ministeeriumi;

ii)

organil peab olema piisav arv asjakohaste oskustega töötajaid, et ta saaks tegutseda rahvusvahelise koostöö keskkonnas, asjakohane infrastruktuur ning halduskeskkond, mis võimaldab tal vältida mis tahes huvide konflikti;

iii)

asutus peab olema valmis kohaldama fondijuhtimise eeskirju ja ühenduse tasandil sätestatud lepingulisi tingimusi;

iv)

asutusel peab olema piisavalt finantstagatisi (soovitavalt riigiasutuselt) ja haldussuutlikkus, mis on vastavuses ühenduse vahendite mahuga, mida tal tuleb hallata;

c)

vastutavad selle eest, et punktis b nimetatud siseriiklikud asutused haldaksid usaldusväärselt projektide elluviimiseks nende käsutusse antud assigneeringuid. Eelkõige vastutavad nad selle eest, et siseriiklikud asutused järgiksid läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja muude ühenduse vahendite kasutamisest tuleneva topeltrahastamise vältimise põhimõtteid, samuti vastutavad nad toetusesaajate poolt tagastatavate rahaliste vahendite sissenõudmise eest;

d)

võtavad vajalikud meetmed punktis b nimetatud siseriiklike asutuse nõuetekohase auditeerimise ja finantsjärelevalve tagamiseks, eelkõige

i)

esitavad komisjonile enne siseriikliku asutuse tegevuse alustamist kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kinnituse sobivate menetluste, järelevalvesüsteemide, raamatupidamissüsteemide ning lepingute sõlmimise ja toetuste andmise reeglite olemasolu, asjakohasuse ja toimimise kohta siseriiklikus asutuses;

ii)

annavad komisjonile iga eelarveaasta lõpus kinnituse siseriiklike asutuste finantssüsteemide ja -korralduse usaldusväärsuse ning nende raamatupidamisarvestuse täpsuse kohta;

iii)

vastutavad mis tahes tagastamata rahaliste vahendite eest punktis b osutatud siseriiklikes asutustes toime pandud eeskirjade eiramise, hooletuse või pettuse korral, mille tagajärjel komisjon on sunnitud nõudma rahaliste vahendite tagastamist siseriiklikult asutuselt.

7.   Artikli 10 lõikes 1 sätestatud menetluse osana võib komisjon koostada suunised iga lisas nimetatud tegevuse jaoks, et kohandada programmi mis tahes muudatustega Euroopa noortevaldkonna koostöö prioriteetides.

Artikkel 9

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kaks kuud.

3.   Kui osutatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

1.   Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras ja need on seotud järgmiste küsimustega:

a)

programmi rakendamiseks vajalikud tingimused, kaasa arvatud iga-aastane tööplaan;

b)

üldine tasakaal programmi erinevate tegevuste vahel;

c)

rahastamise kriteeriumid (nt noorte osakaal elanikkonnas, SKT, riikidevaheline geograafiline kaugus), mida kohaldatakse liikmesriikidevahelise rahaliste vahendite suunava jaotuse kehtestamiseks, et hallata tegevusi detsentraliseeritult;

d)

lisa punktis 4.2 osutatud korralduse, sealhulgas Euroopa Noortefoorumi aastase töökava ja aastaaruande järelevalve;

e)

programmi hindamise tingimused;

f)

noorte tegevustes osalemise tõendamise tingimused;

g)

artikli 8 lõikes 7 sätestatud programmi kohandamise tingimused.

2.   Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud muude küsimustega seotud meetmed võetakse vastu artikli 9 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 11

Vastastikune täiendavus ühenduse teiste tegevustega

1.   Komisjon tagab käesoleva programmi ja ELi teiste tegevuste vastastikuse täiendavuse eelkõige hariduse, kutseõppe, kultuuri, kodanikuaktiivsuse, spordi, keelte, tööhõive, tervise, teadustegevuse, ettevõtluse liidu välistegevuse, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise vallas.

2.   Programmi vahendid võib kokkusobivuse korral ühendada muude ühenduse vahenditega selliste tegevuste rakendamiseks, mis vastavad kõnealuse programmi ja nimetatud muude vahenditega seotud ühistele eesmärkidele.

3.   Komisjon ja liikmesriigid tõstavad esile programmi tegevusi, mis aitavad kaasa ühenduse teiste tegevusvaldkondade, näiteks hariduse, kutseõppe, kultuuri ja spordi, keelte, sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimisevastase võitluse valdkonna eesmärkide arengule.

Artikkel 12

Vastastikune täiendavus siseriikliku poliitika ja siseriiklike vahenditega

1.   Osalevad riigid võivad komisjonilt taotleda õiguse anda Euroopa märgis siseriiklikele, piirkondlikele või kohalikele tegevustele, mis sarnanevad artiklis 4 kirjeldatud tegevustega.

2.   Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse programmi eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada programmi detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

Artikkel 13

Üldised finantssätted

1.   Käesoleva programmi rakendamise eelarveks artiklis 1 nimetatud ajavahemikul nähakse käesolevaga ette 885 000 000 EUR.

2.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires.

Artikkel 14

Toetusesaajatega seotud finantssätted

1.   Programmi raames võivad toetusi saada juriidilised ja füüsilised isikud.

2.   Komisjon võib toetusesaaja ja tegevuste omadustest olenevalt otsustada, kas toetusesaaja võib vabastada kavandatud tegevuse või tööprogrammi täitmises vajaliku kutsealase pädevuse ja kvalifikatsiooni tõendamisest. Komisjon peab rahalise toetuse suurust käsitlevate nõuete kindlaksmääramisel austama proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse toetusesaaja omadusi, vanust, tegevuse laadi ja rahalise toetuse suurust.

3.   Sõltuvalt tegevuse laadist võib rahalist toetust anda subsiidiumi või stipendiumi vormis. Lisaks võib komisjon programmi raames rakendatavaid tegevusi ja projekte auhinnata. Sõltuvalt tegevuse laadist võib lubada kindlasummalist rahastamist ja/või ühikukulu määrade kohaldamist.

4.   Tegevustoetuse puhul tuleb lepingud allkirjastada kahe kuu jooksul alates toetuse andmisest.

5.   Tegevustoetusi, mis määratakse programmi raames Euroopa tasandil tegutsevatele organisatsioonidele, nagu on sätestatud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (12) artiklis 162, ei vähendata pikendamise korral automaatselt vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 113 lõikele 2.

6.   Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c võib komisjon usaldada riigiasutuse ülesandeid, eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid, artikli 8 lõikes 2 nimetatud struktuuridele.

7.   Vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikli 38 lõikele 1 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 6 kirjeldatud võimalust ka kõikide osalevate riikide struktuuride puhul.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1.   Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise regulaarse järelevalve. Järelevalve hõlmab lõikes 3 nimetatud aruandeid ning konkreetseid tegevusi. Komisjon kaasab nimetatud järelevalvet käsitlevatesse konsultatsioonidesse noori inimesi.

2.   Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise.

3.   Osalevad riigid esitavad komisjonile 30. juuniks 2010 programmi rakendamise aruande ning 30. juuniks 2015 aruande programmi mõju kohta.

4.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

a)

31. märtsiks 2011 hindamise vahearuande saavutatud tulemuste ning kõnealuse programmi rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)

31. detsembriks 2011 teatise käesoleva programmi jätkamise kohta;

c)

31. märtsiks 2016 järelhindamise aruande.

Artikkel 16

Üleminekusäte

Enne 31. detsembrit 2006 otsuse nr 1031/2000/EÜ ja otsuse nr 790/2004/EÜ alusel alustatud tegevusi jätkatakse kuni nende lõpetamiseni vastavalt nimetatud otsuste sätetele.

Vajaduse korral võib eelarvesse assigneeringuid kirjendada ka pärast 2013. aastat, et katta tehnilise ja haldusabi kulusid, mida on vaja 31. detsembriks 2013 veel lõpetamata tegevuste juhtimiseks. Otsuse nr 1031/2000/EÜ artikliga 8 ette nähtud komitee asendatakse käesoleva otsuse artiklis 9 ette nähtud komiteega.

Nagu on sätestatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 18, võib programmi rahastamiseks kasutada assigneeringuid, mis vastavad sihtotstarbelisele tulule ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest otsuse nr 1031/2000/EÜ ja otsuse nr 790/2004/EÜ alusel.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.

Strasbourg, 15. november 2006.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

P. LEHTOMÄKI


(1)  ELT C 234, 22.9.2005, lk 46.

(2)  ELT C 71, 22.3.2005, lk 34.

(3)  Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. juuli 2006. aasta ühine seisukoht (ELT C 251 E, 17.10.2006, lk 20) ja Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2006. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  EÜT L 117, 18.5.2000, lk 1. Otsust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

(5)  ELT L 138, 30.4.2004, lk 24.

(6)  ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 145.

(7)  EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.

(8)  ELT C 115, 15.5.2003, lk 1.

(9)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(10)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(12)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.


Lisa

Programmi üld- ja alaeesmärkide saavutamiseks läbi viidavate tegevuste raames toetatakse väikesemahulisi projekte, mis soodustavad noorte aktiivset osalust, samas tagades projektide nähtavuse ja mõju Euroopa tasandil.

Programmis osalemiseks ei pea noortel olema kogemusi ega kindlat kvalifikatsiooni, välja arvatud erandjuhtudel.

Programmi tuleks rakendada kasutajasõbralikul viisil.

Programm peaks soodustama noorte algatusvõimet, ettevõtlusvaimu ja loovust, hõlbustama vähemate võimalustega, sh puuetega noorte osalemist programmis ning tagama, et programmis osalemist silmas pidades austatakse meeste ja naiste vahelise võrdsuse põhimõtet ning et programmi kõikide tegevuste raames edendatakse soolist võrdõiguslikkust.

Osalemine tegevustes on võimalik eeldusel, et kasutada saab asjakohast kindlustuskaitset, et tagada noorte kaitse programmi tegevuste elluviimise ajal.

TEGEVUSED

Tegevusi võib liigitada järgmisteks meetmeteks.

1. tegevus – “Noored Euroopas”

Selle tegevuse eesmärk on tugevdada noorte kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist järgmiste meetmete kaudu.

1.1.   Noortevahetused

Noortevahetuse raames võõrustab ühe riigi noortegrupp ühte või mitut teise riigi noortegruppi eesmärgiga osaleda ühises tegevusprogrammis. Noortevahetused on enamasti mõeldud 13–25aastastele noortele.

Projekti erinevate osalejate riikidevahelisel partnerlusel põhinevad tegevused eeldavad noorte aktiivset osalust ning nende eesmärk on anda noortele võimalus avastada ja teadvustada sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi, üksteiselt vastastikku õppida ning tugevdada nende Euroopa kodanikuks olemise tunnet. Toetus keskendub gruppide mitmepoolse liikuvusega seotud tegevustele, kuid ei välista samalaadi kahepoolseid tegevusi.

Noortegruppide kahepoolsed vahetused on õigustatud eelkõige juhul, kui see on nende esimene samalaadne tegevus Euroopa tasandil või kui tegemist on väikeste või kohalike noortegruppidega ning neil puudub eelnev Euroopa tasandil tegutsemise kogemus. Erilist tähelepanu pööratakse eelkõige vähemate võimalustega noorte vahetustele, et suurendada nende programmis osalemist.

Kõnealuse meetme raames toetatakse ka ettevalmistus- ja järeltegevusi, mille eesmärk on suurendada noorte aktiivset osalemist projektides, eriti keeleõpet ja kultuuridevahelisi suhteid edendavates tegevustes.

1.2.   Noorte algatuste toetamine

Käesolev meede toetab projekte, mille puhul noored osalevad aktiivselt ja otseselt enda kavandatud tegevustes, milles neil on keskne roll, et arendada nende algatusvõimet, ettevõtlusvaimu ja loovust. Kuigi see meede on peamiselt mõeldud 18–30aastastele noortele, võivad mõningates vabatahtlikes algatustes osaleda ka noored alates 15. eluaastast, tingimusel et on tagatud piisav järelevalve.

See meede toetab noortegruppide algatatud projekte, mis on välja töötatud kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, samuti erinevate riikide sarnaste projektide võrgustiku loomist, et tugevdada algatuste Euroopa-aspekte ning tõhustada noortevahelist koostööd ja kogemustevahetust.

Erilist tähelepanu pööratakse vähemate võimalustega noortele.

1.3.   Osalusdemokraatia projektid

Käesolev meede toetab noorte osalemist demokraatlikus elus. Need projektid ja tegevused julgustavad noori aktiivselt osalema ühiskondlikus elus kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil.

See meede on enamasti mõeldud 13–30 aastastele noortele.

Need rahvusvahelisel partnerlusel põhinevad projektid ja tegevused võimaldavad Euroopa tasandil koondada ideid ja kogemusi ning kohalikul või piirkondlikul tasandil ellu viidud projektide häid tavasid ja need on mõeldud noorte osaluse suurendamiseks erinevatel tasanditel. Need tegevused võivad hõlmata ka noorte seas arvamusküsitluste korraldamist, et selgitada välja nende vajadused ja soovid, pidades silmas uue lähenemise kujundamist noorte aktiivse osalemise kohta demokraatlikus Euroopas.

2. tegevus – “Euroopa vabatahtlik teenistus”

Vabatahtliku teenistuse eesmärk on arendada noorte solidaarsust ning edendada nende kodanikuaktiivsust ja vastastikust mõistmist järgmiste meetmete kaudu.

Noor vabatahtlik osaleb mõnes mittetulunduslikus ja tasustamata üldkasulikus tegevuses mujal kui tema enda elukohariigis. Euroopa vabatahtlik teenistus ei tohi piirata ega asendada potentsiaalseid või olemasolevaid tasustatavaid töökohti.

Teenistus kestab vähemalt kaks kuud ja võib kesta kuni kaksteist kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, eelkõige vähemate võimalustega noorte osalemise hõlbustamiseks võib lubada vabatahtliku teenistuse lühemaajalist kestust ja vabatahtlikke projekte, milles võivad osaleda noortegrupid.

Käesolev meede toetab vabatahtliku tegevuse projekte, mis võimaldavad noortegruppidel kollektiivselt osaleda kohaliku, piirkondliku, riikliku, Euroopa või rahvusvahelise tasandi tegevustes näiteks kultuuri, spordi, kodanikukaitse, keskkonna ja arenguabi valdkonnas.

Erandjuhtudel ning vastavalt määratud ülesannetele ja olukordadele, kus vabatahtlikke rakendatakse, võivad mõned projektid õigustada nende erioskustega kandidaatide valimist.

See meede on mõeldud 18–30aastastele noortele; mõningates tegevustes võivad osaleda noored alates 16. eluaastast, tingimusel et on tagatud piisav järelevalve.

See meede katab kas täielikult või osaliselt vabatahtliku noore kulutused, kindlustuse, elamis- ja reisikulud ning vajaduse korral ka täiendava toetuse vähemate võimalustega noortele.

Meede toetab ka noorte vabatahtlike koolituse ja juhendamisega ning erinevate partnerite vahelise kooskõlastamisega seotud tegevusi, samuti Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saadud kogemuste edasiarendamisele suunatud algatusi.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et järgitakse teatud kvaliteedistandardeid: vabatahtlik tegevus peab sisaldama mitteformaalse õppimise mõõdet, mis avaldub noorte isiklikule, kultuuridevahelisele ja tehnilisele ettevalmistamisele suunatud pedagoogilistes tegevustes ning jätkuvas isiklikus toetamises. Eriti oluliseks peetakse projekti erinevate osalejate vahelist partnerlust, samuti riskide ennetamist.

3. tegevus – “Noored maailmas”

Käesoleva tegevuse eesmärk on arendada avatuse vaimus rahvastevahelist vastastikust mõistmist ning aidata samas kaasa asjaomastes riikides noorte tegevust toetavate kvaliteetsete süsteemide väljaarendamisele. Tegevuses võivad osaleda programmi partnerriigid.

3.1.   Koostöö ELi naaberriikidega

Selle meetme abil toetatakse projekte programmi partnerriikidega, mida loetakse naaberriikideks ELi Euroopa naabruspoliitika ja artikli 5 lõike 2 kohaselt, ning ka Vene Föderatsiooni ja Lääne-Balkani riike, kuni nad on täitnud artikli 5 lõike 1 punkti d tingimused.

Meede toetab noortevahetusi (enamasti mitmepoolseid, kuid ei välistata ka kahepoolseid), mis võimaldavad mitmetel programmis osalevatest riikidest ja Euroopa naaberriikidest pärit noortegruppidel kohtuda ja ühiselt mõnes tegevusprogrammis osaleda. See meede on enamasti suunatud 13–25aastastele noortele. Need projekti erinevate osalejate riikidevahelisel partnerlusel põhinevad tegevused eeldavad juhendajate eelnevat koolitust ning noorte aktiivset osalust, et võimaldada neil avastada ja teadvustada sotsiaalseid ja kultuurilisi erinevusi. Abikõlblikud võivad olla need tegevused, mille eesmärk on julgustada noori projektides osalema, eelkõige need tegevused, mis edendavad keeleõpet ja kultuuridevahelist suhtlust.

Asjakohaste riiklike haldusstruktuuride loomiseni naaberriikides võidakse toetada nende riikide noorte kohaliku, regionaalse või riikliku tasandi algatusi, kui neid viiakse ellu koos programmis osalevate riikide samalaadsete algatustega. Siin mõeldakse tegevusi, mille noored on ise kavandanud ja milles neil endil on keskne roll. See algatus on mõeldud peamiselt 18–30aastastele noortele, ent mõningates algatustes võivad osaleda ka noored alates 16. eluaastast, tingimusel et on tagatud piisav järelevalve.

Meede toetab tegevusi, mille eesmärk on noortevaldkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse tõhustamine ja nendevahelise võrgustiku loomine, tunnustades olulist rolli, mida nad võivad mängida naaberriikide kodanikuühiskonna arendamisel. Meede hõlmab noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolitust ning nendevahelist kogemuste, kutseoskuste ja heade tavade vahetust. Toetatakse tegevusi, mis võivad viia pikaajaliste ja kvaliteetsete projektide ning partnerlussuhete tekkimiseni.

Meede toetab samuti projekte, mis edendavad uuenduslikkust ja kvaliteeti ning mille eesmärk on juurutada, rakendada ja soodustada uuenduslikku lähenemist noortevaldkonnas.

Noortele, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejatele suunatud teabetegevusteks võidakse anda rahalist toetust.

Käesolev meede toetab samuti tegevusi, mis soodustavad noortevaldkonna koostööd naaberriikidega, nt noortevaldkonna koostöö edendamine ning ideede ja heade tavade vahetamine, samuti teisi meetmeid noortevaldkonna projektide ja tegevuste tulemuste väärtustamiseks ja levitamiseks kõnealustes riikides.

3.2.   Koostöö teiste riikidega

Käesolev meede toetab noortevaldkonna koostöötegevusi, eelkõige heade kogemuste vahetamist teiste partnerriikidega.

See soodustab noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahetuste korraldamist ja nende koolitamist ning noorteorganisatsioonide partnerluse ja võrgustike arendamist.

Kõnealuste riikide ja osalevate riikide vahel võib rakendada temaatilisi mitmepoolseid ja kahepoolseid noortevahetusi.

Toetatakse tegevusi, millel on potentsiaalne mitmekordistav mõju.

Kui koostööd tehakse tööstusriigiga, siis rahastatakse käesoleva meetmega vaid Euroopast pärit toetusesaajate tegevust.

4. tegevus – noorte tugisüsteemid

Selle tegevuse eesmärk on arendada noorte tugistruktuuride kvaliteeti, toetada noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate tegevust, parandada programmi kvaliteeti ja soodustada Euroopa tasandil noorte kodanikutegevusi, toetades Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevaid organeid.

4.1.   Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevate organite toetamine

Käesolev meede toetab Euroopa tasandil noortevaldkonnas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone, kelle eesmärk on Euroopa ühishuvi. Nende tegevused peavad aitama kaasa noorte osalemisele avalikus elus ja ühiskonnas, samuti Euroopa koostöötegevuste arengule ja rakendamisele noortevaldkonnas laiemas tähenduses.

ta peab olema olnud juriidiliselt asutatud vähemalt aasta tagasi,

ta peab olema mittetulunduslik,

ta peab olema asutatud ühes osalevatest riikidest kooskõlas artikli 5 lõikega 1 või ühes kindlaksmääratud Ida-Euroopa riikidest (Moldova, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ukraina),

ta peab tegutsema Euroopa tasandil üksinda või kooskõlas teiste ühendustega ning tema struktuur ja tegevused peavad hõlmama vähemalt kaheksat osalevat riiki; tegemist võib olla üleeuroopalise võrgustikuga, milles on esindatud erinevad noortevaldkonna organid,

tema tegevused peavad olema kooskõlas põhimõtetega, mis on aluseks ühenduse tegevusele noortevaldkonnas,

tegemist võib olla organiga, mille tegevused on suunatud eranditult noortele või ulatuslikuma sihiga organiga, mis suunab osa oma tegevustest noortele,

organi struktuur peab rakendama noori nende tegevuste juhtimises, mis on välja töötatud noorte heaks.

Toetusesaajad valitakse välja projektikonkursside alusel. Väljavalitud organitega võidakse sõlmida mitmeaastased partnerluse raamkokkulepped. Sellised raamkokkulepped ei välista siiski iga-aastaste projektikonkursside korraldamist täiendavate toetusesaajate valimiseks.

noorte vaadete ja huvide esindamine Euroopa tasandil kogu nende mitmekesisuses,

noortevahetus ja vabatahtlik teenistus,

mitteformaalse ja informaalse õppimise ning noorte tegevusprogrammid,

kultuuridevahelise õppimise ja kultuuridevahelise mõistmise edendamine,

mõttevahetuste korraldamine Euroopa küsimustes, ELi poliitika või noortepoliitika küsimustes,

teabe levitamine ühenduse tegevuse kohta,

tegevused, mis soodustavad noorte osalust ja nende algatusvõimet.

Käesoleva meetme kohaselt arvestatakse tegevustoetuse kindlaksmääramisel vaid neid kulusid, mis on vajalikud väljavalitud organi normaalseks toimimiseks, eelkõige personalikulusid, üldkulusid (rent, kinnisvaraga seotud kulud, sisseseade, kontoritarbed, sidevahendid, postikulud jne), sisenõupidamiste kulusid ning teabe avaldamise, edastamise ja levitamise kulusid.

Toetuse andmisel tagatakse organi sõltumatus oma liikmete valikul ja tema vabadus oma tegevuste üksikasjalikul määratlemisel.

Vähemalt 20 % asjaomaste organite eelarvest peab olema kaetud muudest kui ühenduse allikatest pärinevate vahenditega.

4.2.   Euroopa Noortefoorumi toetamine

foorum on oma liikmete valimisel sõltumatu ja tagab erinevat tüüpi noorteorganisatsioonide võimalikult laialdase esindatuse,

foorum on vaba oma tegevuste üksikasjalikul määratlemisel,

foorum kaasab oma tegevustesse võimalikult palju noorteorganisatsioone, mis ei ole foorumi liikmed, ja noori, kes ei kuulu organisatsioonidesse,

foorum aitab aktiivselt kaasa noortega Euroopa tasandil seotud poliitilistele protsessidele, eelkõige osaledes Euroopa institutsioonide konsultatsioonides kodanikuühiskonnaga ja selgitades oma liikmetele kõnealuste institutsioonide seisukohti.

Foorumi abikõlblikud kulutused hõlmavad tegevuskulusid ja tema tegevuste elluviimiseks vajalikke kulutusi. Pidades silmas vajadust tagada Euroopa Noortefoorumi järjepidevus, eraldatakse programmi vahendeid kooskõlas järgmise suunisega: Euroopa Noortefoorumile määratud aastased ressursid on vähemalt kaks miljonit eurot.

Toetusi võib foorumile anda asjakohase tööplaani ja eelarve esitamisel. Toetused võivad olla iga-aastased või komisjoniga sõlmitud partnerluslepingute raames korduvalt määratavad.

Vähemalt 20 % foorumi eelarvest peab olema kaetud muudest kui ühenduse allikatest pärinevate vahenditega.

noorteorganisatsioonide esindamine suhetes ELiga,

oma liikmete seisukohtade kooskõlastamise ELi seisukohtadega,

noori käsitleva teabe vahendamine Euroopa institutsioonidele,

ELiga seotud teabe vahendamine riiklikele noortenõukogudele ja valitsusvälistele organisatsioonidele,

noorte ettevalmistamine osalemiseks demokraatlikus elus ja nende osalemise edendamine,

ELi tasandil kehtestatud uue noortevaldkonna koostööraamistiku toetamine,

noortepoliitika, noorsootöö ja haridusvõimaluste arengule, samuti noori puudutava teabe vahendamisele ning noori terves Euroopas esindavate struktuuride arendamisele kaasaaitamine,

Euroopa ja maailma teiste piirkondade noori ning noortega seotud ühenduse tegevusi käsitlevates aruteludes ja mõttevahetustes osalemine.

4.3.   Noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate koolitamine ja nendevahelise võrgustiku loomine

Käesolev meede toetab noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate, eelkõige projektijuhtide, noorte nõustajate ja juhendajate koolitamist antud valdkonnas. Samuti toetab meede kogemuste, kutseoskuste ja heade tavade vahetamist noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate vahel ning tegevusi, mille tulemuseks võivad olla pikaajalised ja kvaliteetsed projektid, partnerlussuhted ja võrgustikud. See võib hõlmata ka näiteks juhendaja käe all töötamist.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata tegevustele, mis soodustavad nende noorte osalemist, kellel on kõige raskem ühenduse tegevustes osaleda.

4.4.   Uuendusi ja kvaliteeti soodustavad projektid

Käesolev meede toetab projekte, mille eesmärk on juurutada, rakendada ja edendada uuenduslikku lähenemist noortevaldkonnas. Uuenduslik lähenemine võib olla seotud sisu ja eesmärkidega kooskõlas Euroopa koostööraamistiku arenguga noortevaldkonnas, erineva taustaga partnerite tegevustesse kaasamisega või teabe levitamisega.

4.5.   Noortele, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejatele suunatud teabetegevused

Käesolev meede toetab noortele suunatud teabe- ja kommunikatsioonimeetmeid, parandades noorte juurdepääsu asjakohastele teabe- ja kommunikatsiooniteenustele eesmärgiga suurendada nende osalemist avalikus elus ning muuta nende jaoks lihtsaks aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemine. Sel eesmärgil toetatakse siseriiklikul ja Euroopa tasandil tegevusi, mis parandavad noorte juurdepääsu teabe- ja kommunikatsiooniteenustele ning parandavad kvaliteetse teabe levitamist, samuti noorte osalust teabe ettevalmistamisel ja levitamisel.

Meede aitab näiteks kaasa Euroopa, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike noorteportaalide loomisele, mille eesmärk on konkreetselt noortele suunatud teabe levitamine kõikvõimalike teabekanalite kaudu, eelkõige noorte poolt kõige sagedamini kasutatavate kanalite kaudu. Samuti võib selle kaudu toetada meetmeid, mis edendavad noorte kaasamist arusaadavate, kasutajasõbralike ja suunatud teabetoodete ettevalmistamisse ja levitamisse, eesmärgiga parandada teabe kvaliteeti ja kindlustada kõikide noorte juurdepääs teabele. Kogu avaldatud teabes austatakse võrdsust ja mitmekesisust.

4.6.   Partnerlussuhted

Käesoleva meetmega rahastatakse partnerlussuhteid piirkondlike või kohalike organite vahel eesmärgiga arendada pikaajalisi projekte, milles kasutatakse kombineerituna programmi erinevaid meetmeid. Rahastamisel keskendutakse projektidele ja kooskõlastustegevustele.

4.7.   Programmi struktuuride toetamine

Käesoleva meetmega rahastatakse artikli 8 lõikes 2 ette nähtud struktuure, eelkõige siseriiklikke asutusi. Samuti võidakse käesoleva meetme raames rahastada samalaadsete organite, nagu riiklike koordineerijate, uurimiskeskuste, EURODESKi võrgustiku, Euroopa-Vahemere piirkonna noorteplatvormi ja Euroopa vabatahtlike noorte ühenduste tegevust; need organid tegutsevad siseriiklikul tasandil täidesaatvate organitena täielikus kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktiga c ja lõikega 3.

4.8.   Programmile väärtuse lisamine

Komisjon võib korraldada seminare, kollokviume või koosolekuid eesmärgiga hõlbustada programmi rakendamist, samuti võib komisjon korraldada asjakohaseid teabetegevusi, anda välja trükiseid ja neid levitada ning teostada programmi järelevalvet ja hindamist. Neid tegevusi võib rahastada toetuste kaudu või osta avalike hangetega, samuti võib komisjon neid otse korraldada ja rahastada.

5. tegevus – Euroopa noortevaldkonna koostöö toetamine

Käesoleva tegevuse eesmärk on Euroopa noortevaldkonna koostöö edendamine.

5.1.   Noorte ja noortepoliitika eest vastutavate isikute kohtumised

Käesolev meede toetab noorte, noorsootöös ja noorteorganisatsioonides osalejate ja noortepoliitika eest vastutavate isikute vahelist koostööd, seminare ja nendevahelist struktureeritud dialoogi. Tegevused hõlmavad eelkõige noortevaldkonna koostöö ning noortevaldkonnaga seotud ideede ja heade tavade vahetuse edendamist, konverentside korraldamist ELi eesistujariikide poolt ning teisi meetmeid, mis aitavad rakendada ja levitada ühenduse noortevaldkonna tegevuste ja projektide tulemusi.

See meede hõlmab Euroopa noortenädalat, mis võib hõlmata liikmesriikide ja Euroopa tasandil toimuvaid Euroopa institutsioonide tööd käsitlevaid üritusi, dialooge Euroopa otsustajate ja noorte vahel ning programmi raames edendatud kvaliteetsete projektide tunnustamist.

Eelkõige toetatakse selle meetmega eesmärke, mille saavutamiseks kasutatakse noortevaldkonnas avatud koordinatsioonimeetodit ja Euroopa noortepakti ning ka koostööd noorte vabatahtlike tegevuste vahel riigi ja rahvusvahelisel tasandil.

5.2.   Noortevaldkonna paremale mõistmisele ja tundmaõppimisele suunatud tegevuste toetamine

Käesolev meede toetab projekte, mille eesmärk on teha kindlaks olemasolevad teadmised avatud koordinatsioonimeetodi raames määratletud noortevaldkonna prioriteetide kohta, ja projekte, mille eesmärk on neid teadmisi täiendada, ajakohastada ja lihtsustada neile juurdepääsu.

Samuti on meetme eesmärk toetada uuringutulemuste analüüsi- ja võrdlusmeetodite ning vastavate kvaliteedi tagamise meetodite arendamist.

Programm võib samuti toetada võrgustiku loomist noortevaldkonna erinevate osalejate vahel.

5.3.   Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Selle tegevusega saab toetada ELi koostööd noortevaldkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Euroopa Nõukogu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või selle asjaomase valdkonna institutsioonidega.

TEAVE

Et tuua näiteid heade tavade ja näidisprojektide kohta, töötatakse välja andmebaas, mis sisaldab teavet Euroopa tasandi noortetegevusi käsitlevate olemasolevate ideede kohta.

Komisjon avaldab juhendi, milles selgitatakse programmi eesmärke, eeskirju ja menetlusi, eelkõige selgitatakse toetuse vastuvõtmisel kohaldatavaid juriidilisi õigusi ja kohustusi.

PROGRAMMI HALDAMINE

Eraldiste alammäär

Artikli 13 kohaselt on tegevustele eraldatav alammäär seoses käesolevas artiklis määratletud rahastamispaketiga järgmine.

1. tegevus: “Noored Euroopas” 30 %

2. tegevus: “Euroopa vabatahtlik teenistus” 23 %

3. tegevus: “Noored maailmas” 6 %

4. tegevus: noorte tugisüsteemid 15 %

5. tegevus: Euroopa noortevaldkonna koostöö toetamine 4 %

Programmi eelarvest võib katta ka kulutusi, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistus-, kontrolli-, järelevalve-, auditi- ja hindamistegevustega, eelkõige uuringute, kohtumiste, teabetegevusega ja teabe avaldamisega seotud tegevusega ja teabevahetuseks kasutatavate arvutivõrkudega seotud kulutusi ning muid haldus- või tehnilise toe kulutusi, mida komisjon võib otsustada teha programmi haldamiseks.

KONTROLL JA AUDIT

Projektide jaoks, mis on välja valitud vastavalt käesoleva otsuse artikli 14 lõikes 3 osutatud menetlusele, on loodud pistelise kontrolli süsteem.

Toetuse saajad peavad komisjonile kontrollimiseks säilitama kõik tõendavad dokumendid kulutuste kohta, mis tehti viie aasta jooksul alates viimasest toetusmaksest. Nad peavad vajaduse korral tagama, et nende partnerite või liikmete käsutuses olevad tõendavad dokumendid oleksid komisjonile kättesaadavad.

Komisjon võib auditeerida toetusrahade kasutamist kas otse oma ametnike või mõne teise tema valitud kvalifitseeritud asutuse vahendusel. Kõnealust auditeerimist võib läbi viia kogu lepingu kehtivusaja vältel ja viie aasta jooksul alates toetuse lõppmakse kuupäevast. Vajaduse korral võib komisjon auditi tulemuste põhjal nõuda makstud summade tagastamist.

Komisjoni töötajatel ja komisjoni volitatud kolmandatel isikutel on õigus juurdepääsuks toetusesaaja büroole ja kõnealuste auditite läbiviimiseks vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilises vormis talletatud teabele.

Kontrollikojal ja Euroopa Pettusevastasel Ametil (OLAF) on samad õigused nagu komisjonil, eelkõige juurdepääsuõigus.

Komisjoni otsused, mis on vastu võetud artikli 10 alusel, lepingud siseriiklike asutustega, kokkulepped programmis osalevate kolmandate riikidega ning nendega seotud lepingud ja kokkulepped näevad ette eelkõige komisjoni või selle volitatud esindaja, OLAFi ja kontrollikoja õiguse viia läbi kontrolli ja finantsauditit vajaduse korral ka kohapeal. Kontrollida võib ka siseriiklikke asutusi või vajaduse korral toetuse saajaid.

Samuti võib komisjon viia läbi kohapealset kontrolli vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (1).

Käesolevas otsuses nimetatud ühenduse tegevuste puhul tähendab nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (2) artikli 1 lõikes 2 nimetatud “eiramine” igasugust ühenduse õiguse sätte rikkumist või igasugust lepingulise kohustuse täitmatajätmist ühe lepinguosalise tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustas või oleks võinud kahjustada ELi üldeelarvet või ühenduste poolt hallatavaid eelarveid.


(1)  EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

(2)  EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.


Top