EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32002L0035

Komisjoni direktiiv 2002/35/EÜ, 25. aprill 2002, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskordEMPs kohaldatav tekst.

OJ L 112, 27.4.2002, p. 21–33 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
Special edition in Czech: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Estonian: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Latvian: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Lithuanian: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Hungarian Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Maltese: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Polish: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Slovak: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Slovene: Chapter 07 Volume 006 P. 233 - 245
Special edition in Bulgarian: Chapter 07 Volume 009 P. 133 - 145
Special edition in Romanian: Chapter 07 Volume 009 P. 133 - 145
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 014 P. 8 - 20

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/35/oj

32002L0035



Official Journal L 112 , 27/04/2002 P. 0021 - 0033


KOMISJONI DIREKTIIV 2002/35/EÜ,

25. aprill 2002,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/70/EÜ, millega kehtestatakse vähemalt 24 meetri pikkustele kalalaevadele ühtne ohutuskord,1 muudetud komisjoni direktiiviga 1999/19/EÜ,2 eriti selle artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1) 2. aprillil 1993 võeti vastu 1977. aasta Torremolinose kalapüügilaevade ohutuse rahvusvahelise konventsiooniga seotud Torremolinose protokoll, edaspidi "Torremolinose protokoll".

(2) Direktiiviga 97/70/EÜ kehtestatakse ühtne ohutuskord teatavatele kalalaevadele, kohaldades nende suhtes Torremolinose protokolli.

(3) Selleks et tagada Torremolinose protokolli lisa sätete ühtne kohaldamine direktiivi 97/70/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaldamisel, on vaja ühtlustada teatavate sätete tõlgendused, mis jäeti liikmesriikide asutuste otsustada. Neid ühtlustatud tõlgendusi tuleks kohaldada üksnes 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud kalalaevade suhtes, kuna need eeldavad olulisi muudatusi kalalaevade ehituses.

(4) Seepärast tuleks direktiivi 97/70/EÜ vastavalt muuta.

(5) Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 93/75/EMÜ,3 viimati muudetud komisjoni direktiiviga 98/74/EÜ,4artikli 12 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 97/70/EÜ I lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad enne 1. jaanuari 2003 käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. jaanuarist 2003.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. aprill 2002

Komisjoni nimel

asepresident

Loyola DE PALACIO

LISA

"I LISA

Torremolinose protokolli lisa sätete kohandamine direktiivi 97/70/EÜ artikli 3 lõike 1 kohaldamiseks

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. "1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uus kalalaev" tähendab uut kalalaeva:

a) mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse 1. jaanuaril 2003 või hiljem; või

b) mille ehitamist või olulist ümberehitamist käsitlev leping sõlmitakse enne 1. jaanuari 2003 ja mis antakse üle vähemalt kolm aastat pärast seda kuupäeva; või

c) mille puhul toimub ehituslepingu puudumisel üks järgmistest tegevustest 1. jaanuaril 2003 või hiljem:

- kiil pannakse maha või

- algab kindla laeva ehitusena käsitletav tegevus või

- algab kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem.

A OSA

Kohandused, mida kohaldatakse kõigi käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävate kalalaevade suhtes, välja arvatud 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uued kalalaevad

I PEATÜKK: ÜLDSÄTTED

2. reegel: Mõisted

Punktis 1 asendatakse "uus laev" käesoleva direktiivi artiklis 2 sisalduva mõistega "uus kalalaev".

V PEATÜKK: TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS JA -TÕRJE

2. reegel: Mõisted

Standardset tulekindluskatset käsitleva punkti 2 lõppu muudetakse standardse temperatuurikõvera osas järgmiselt:

" Standardne aja-temperatuurikõver määratletakse sujuva kõverana, mis tõmmatakse läbi järgmiste sisekolde temperatuuripunktide:

- sisekolde algtemperatuur: 20 C

- viie minuti pärast: 576 C

- 10 minuti pärast: 679 C

- 15 minuti pärast: 738 C

- 30 minuti pärast: 841 C

- 60 minuti pärast: 945 C"

VII PEATÜKK: PÄÄSTEVAHENDID JA -SEADMED

1. reegel: Kohaldamine

Punkti 2 muudetakse järgmiselt: "13. ja 14. reeglit kohaldatakse ka vähemalt 45 meetri pikkuste olemasolevate laevade suhtes, tingimusel et ametiasutus võib nende reeglite nõuete rakendamist edasi lükata 1. veebruarini 1999."

13. reegel: Päästevahendite raadioseadmed

Punkti 2 muudetakse järgmiselt: "Ametiasutus võib olemasolevate laevade kahesuunalisi VHF raadiotelefone (saatja-vastuvõtja), mis ei vasta organisatsiooni vastuvõetud toimimisnormidele, lubada kasutada 1. veebruarini 1999, tingimusel et ametiasutus on veendunud nende kokkusobivuses tunnustatud kahesuunaliste VHF raadiotelefonidega (saatja-vastuvõtja)."

IX PEATÜKK: RAADIOSIDE

1. reegel: Kohaldamine

Punkti 1 teine lause muudetakse järgmiseks:

"Olemasolevate laevade puhul võib ametiasutus nõuete rakendamist siiski edasi lükata 1. veebruarini 1999."

3. reegel: Erandid

Punkti 2 alapunkti c muudetakse järgmiselt:

"kui laeva kasutamine lõpetatakse alatiseks enne 1. veebruari 2001."

B OSA

Kohandused, mida kohaldatakse 1. jaanuaril 2003 või hiljem ehitatud uute kalalaevade suhtes

Järgmiste reeglite olemasolev tekst asendatakse järgmisega:

I PEATÜKK: ÜLDSÄTTED

2. reegel: Mõisted

Punkti 22 alapunkti a alapunkt ii

Vaheseina kaugus vööriperpendikulaarist peab olema: alla 45 m pikkuste laevade puhul mitte vähem kui 0,05 L ja mitte rohkem kui 0,05 L pluss 1,35 m.

6. reegel: Ülevaatused

Punkti 1 alapunkt c

Lisaks alapunkti b alapunktis i nõutavale korrapärasele ülevaatusele tuleb teha vaheülevaatused laeva ehituse ja masinate osas iga kahe aasta (pluss/miinus kolm kuud) järel laevade puhul, mis on ehitatud muust materjalist kui puit, ja asutuse määratud ajavahemike järel puidust ehitatud laevade puhul. Samuti tuleb ülevaatustega tagada, et ei tehtaks muudatusi, mis kahjustaksid laeva või meeskonna ohutust.

II PEATÜKK: EHITUS, VEEKINDLUS JA VARUSTUS

1. reegel: Ehitus

Punkt 1

Laevakere, tekiehitiste, tekimajade, masinakatete, kajutitreppide ja muude konstruktsioonide ning laeva varustuse tugevus ning ehitus peavad olema sellised, et need taluksid kõiki ettenähtud kasutuse puhul eeldatavaid tingimusi, ja vastama tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele.

2. reegel: Veekindlad uksed

Punkt 1

1. reegli punktis 3 nõutavates veekindlates vaheseintes olevate avade arv tuleb viia laeva üldise korralduse ja tegevusvajadustega sobiva miinimumini; avadesse paigaldatakse tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele vastavad veekindlad sulgemisvahendid. Veekindlad uksed peavad olema nende kõrval asuva läbistamata struktuuriga samaväärse tugevusega.

2. reegel: Veekindlad uksed

Punkti 3 alapunkt a

Vähemalt 45 meetri pikkuste laevade veekindlad uksed peavad olema lükanduksed:

ruumides, kus nad on kavandatud avamiseks merel, ja juhul, kui nende läved asuvad allpool sügavaimat veeliini, kui lipuriigi asutus ei pea seda laeva tüüpi ja tegevust arvestades võimatuks või tarbetuks.

Liikmesriik lubab käesolevast reeglist erandeid käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud korras.

5. reegel: Luugid

Punkt 3

Tuleb tagada puust luugikatete ilmastikukindlus vastavalt 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni1 I lisa 14. ja 15. reeglis esitatud standarditele.

9. reegel: Ventilaatorid

Punkt 1

Vähemalt 45 m pikkustel laevadel peab ventilaatori koomingute, mis ei ole masinaruumi ventilaatori koomingud, kõrgus tekist olema vähemalt 900 mm töötekil ja vähemalt 760 mm tekiehitiste tekil. Alla 45 meetri pikkustel laevadel peab nende koomingute kõrgus olema vastavalt 760 mm ja 450 mm. Masinaruumi pidevaks varustamiseks ja vajaduse korral generaatoriruumi viivitamatuks varustamiseks vajaliku masinaruumi ventilaatori avade kõrgus tekist peab üldiselt vastama reegli II/9 punktile 3. Kui see ei ole laeva suuruse ja korralduse tõttu võimalik, võib lubada väiksemaid kõrgusi, aga igal juhul mitte vähem kui 900 mm töötekist ja pealisehitiste tekist kõrgemal, kui tagatakse reegli II/9 punktile 2 vastavad ilmastikukindlad sulgemisvahendid koos muude sobivate seadmetega ruumide katkematu ja piisava ventilatsiooni tagamiseks.

12. reegel: Illuminaatorid

Punkt 6

Asutus võib lubada töötekil või kõrgemal asuvate tekimajade külg- ja ahtrivaheseintes ilma kateteta illuminaatoreid ja aknaid, kui ta on veendunud, et see ei kahjusta laeva ohutust, võttes arvesse asjakohastel ISO standarditel põhinevaid tunnustatud organisatsioonide eeskirju.

15. reegel: Ankruseade

Laeval peavad olema kiireks ja ohutuks kasutamiseks kavandatud ankruseadmed, mis koosnevad ankurdamisseadmetest, ankrukettidest või terastrossidest, sulguritest ja vintsist või muudest seadmetest ankru langetamiseks ja tõstmiseks ning laeva ankrus hoidmiseks kõigis eeldatavates töötingimustes. Samuti tuleb laevad varustada piisavate sildumisseadmetega ohutuks sildumiseks kõigis töötingimustes. Ankru- ja sildumisseadmed peavad vastama tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele.

III PEATÜKK: PÜSTUVUS JA SELLEGA SEOTUD MERESÕIDUKÕLBLIKKUS

1. reegel: Üldsätted

Laevad peavad olema kavandatud ja ehitatud nii, et käesoleva peatüki nõuded oleksid 7. reeglis nimetatud töötingimustes täidetud. Püstuvusõla kõveraid arvutatakse vastavalt mis tahes tüüpi vigastamata laeva püstuvuse IMO koodeksile.2

2. reegel: Püstuvusnõuded

Punkt 1

Laev peab vastama järgmistele püstuvuse miinimumnõuetele, kui asutus ei leia, et nendest kõrvalekaldumine on praktiliste kogemuste alusel õigustatud. Liikmesriik võib lubada kõrvalkaldeid nõutavatest püstuvusnõuetest vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud menetlusele.3

Punkt 1 alapunkt d

Metatsentriline algkõrgus GM ei tohi olla väiksem kui 350 mm ühetekiliste laevade puhul. Täieliku tekiehitisega laevadel võib metatsentrilist kõrgust asutuse loal vähendada, kuid see ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 150 mm. Liikmesriik võib lubada nõutava metatsentrilise kõrguse vähendamist vastavalt käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud menetlusele.

Punkt 3

Kui punkti 1 järgimise tagamiseks on ette nähtud ballast, peavad selle laad ja korraldus vastama asutuse nõuetele. Laevadel pikkusega alla 45 m on selline ballast püsiv. Püsiballasti korral peab see olema tahke ja laevas kindlalt kinnitatud. Asutus võib lubada vedelballasti, kui seda hoitakse täielikult täidetud paakides, mis ei ole ühendatud ühegi laeva pumbasüsteemiga. Kui punkti 1 järgimise tagamiseks kasutatakse vedelballasti alatise ballastina, peavad kõik andmed sisalduma vastavussertifikaadis ja püstivuslehel.

Püsiballasti ei tohi laevalt eemaldada ega ümber paigutada ilma asutuse loata.

4. reegel: Teatavad kalapüügiviisid

Laevad, mis tegelevad teatavate kalapüügiviisidega, mille puhul kalastustegevuse käigus mõjutavad laeva täiendavad välised jõud, peavad vastama 2. reegli punkti 1 püstuvusnõuetele, mida asutus võib vajaduse korral suurendada. Piimtraalipüügiga tegelevad laevad peavad vastama järgmistele suurendatud püstuvusnõuetele:

a) 2. reegli punkti 1 alapunktides a ja b esitatud püstuvusõla pindala ja püstuvusõlgade nõudeid suurendatakse 20 % võrra;

b) metatsentriline kõrgus peab olema vähemalt 500 mm;

c) alapunktis a esitatud nõudeid kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille paigaldatud peamasinate efektiivne koguvõimsus ei ületa järgmistes valemites esitatud väärtust kilovattides:

- N = 0,6 Ls2 laevade puhul pikkusega 35 m või vähem ja

- N = 0,7 Ls2 laevade puhul pikkusega 37 m ja rohkem,

- vahepealse pikkusega laeva puhul saadakse Ls koefitsient 0,6 ja 0,7 vahelise interpoleerimise abil,

- Ls on kogupikkus vastavalt mõõdukirjale.

Kui paigaldatud peamasinate efektiivne koguvõimsus ületab eespool esitatud valemitele vastava standardvõimsuse, suurendatakse alapunktis a nimetatud nõudeid otseselt võrdeliselt suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega.

Asutus peab veenduma, et eespool nimetatud piimtraalerite suurendatud püstuvusnõuded oleksid käesoleva peatüki 7. reegli punktis 1 nimetatud kasutustingimustes täidetud.

Püstuvusarvutuste puhul eeldatakse, et piimid on tõstetud horisontaalist 45kraadise nurgani.

5. reegel: Tugev tuul ja külgõõtsumine

Laevad peavad suutma taluda tugeva tuule ja külgõõtsumise mõju vastavates meretingimustes, võttes arvesse aastaajalisi ilmastikutingimusi, mereolusid, milles laev tegutseb, laeva tüüpi ja selle käitamisviisi. Asjakohased arvutused tehakse vastavalt mis tahes tüüpi vigastamata laeva püstuvuse IMO koodeksile.

8. reegel: Jäätumine

Käesolevat reeglit ei kohaldata juhtudel, kui 2. soovitusega4 asutuse otsustada jäetud lubatud jäätumise muutmine on keelatud.

9. reegel: Kreenikatse

Punkt 2

Kui laeval tehakse muudatusi, mis mõjutavad selle seisukorda tühjalt ja/või raskuskeskme asukohta, peab laev uuesti läbima kreenikatse ja teave püstuvuse kohta tuleb üle vaadata, kui asutus peab seda laeva püstuvusmarginaali arvestades vajalikuks. Kui tühimassi muudatus ületab 2 % esialgsest tühimassist ja arvutustega ei saa tõestada, et laev vastab jätkuvalt püstuvusnõuetele, peab laev uuesti läbima kreenikatse.

12. reegel: Vööri kõrgus

Vööri kõrgus peab olema piisav, et takistada liigse vee tungimist laeva.

Laevadel, mis tegutsevad piiratud aladel kuni 10 miili kaugusel kaldast, peab minimaalne vööri kõrgus vastama asutuse nõuetele ja selle määramisel võetakse arvesse aastaajalisi ilmastikutingimusi, mereolusid, milles laev tegutseb, laeva tüüpi ja selle käitamisviisi.

Kõigis muudes piirkondades tegutsevate laevade puhul:

1. kui kalapüügi ajal tuleb saak paigutada kalatrümmidesse luukide kaudu, mis asuvad avatud töötekil tekimajast või tekiehitisest eespool, arvutatakse minimaalne vööri kõrgus Torremolinose konverentsi lõppakti 3. lisa 4. soovituses sisalduva arvutusmeetodi abil;

2. kui saak paigutatakse kalatrümmidesse luugi kaudu, mis asub avatud töötekil tekimaja või tekiehitisega kaitstuna, peab minimaalne vööri kõrgus vastama 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni I lisa 39. reeglile, kuid ei tohi olla väiksem kui 2 000 mm. Sel puhul võetakse määratud suvise vabaparda asemel arvesse suurimat lubatud ekspluatatsioonilist süvist.

14. reegel: Vaheruumideks jaotumine ja vigastatud laeva püstuvus

Vähemalt 100 m pikkused laevad, mille veetavate inimeste koguarv on 100 või rohkem, peavad jääma vee peale ja säilitama positiivse püstuvuse pärast vee sissevoolu igasse eeldatavasti kahjustatud vaheruumi, pidades silmas laeva tüüpi, ettenähtud kasutust ja tegevuspiirkonda.5 Arvutused tehakse vastavalt joonealuses märkuses nimetatud suunistele.

IV PEATÜKK: MASINAD, ELEKTRISEADMED JA AJUTI MEHITAMATA MASINARUUMID

3. reegel: Üldsätted

Punkt 1

Peajõuseade, juhtimis-, aurutoru-, kütteõli-, suruõhu-, elektri- ja jahutussüstemid; abimehhanismid; katlad ja muud surveanumad; torustiku- ja pumbaseadmed; rooliseadmed ning jõuülekande ajamid, ülekandevõllid ja sidurid tuleb kavandada, ehitada, katsetada, paigaldada ja neid teenindada vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele. Need masinad ja seadmed, nagu ka tõsteseadmed, vintsid, kala käitlemise ning kala töötlemise seadmed peavad olema kaitstud nii, et vähendada mis tahes ohtu pardal viibivatele isikutele miinimumini. Erilist tähelepanu tuleb pöörata liikuvatele osadele, kuumadele pindadele ja muudele ohtudele.

Punkt 7

Asutus veendub, et 16.-18. reeglit rakendatakse ühtselt ja kohaldatakse vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele.6

Punkt 9

Tuleb võtta asutuse nõuetele vastavad meetmed, et kindlustada kõikide seadmete usaldusväärne toimimine kõigis tegutsemistingimustes, kaasa arvatud manööverdamine, ja korrapäraste ülevaatuste ja kontrollide tegemine vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele, et tagada jätkuv usaldusväärse toimimine.

Punkt 10

Laevadel peavad olema tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele vastavad dokumendid nende sobivuse kohta tööks ajuti mehitamata masinaruumides.

6. reegel: Aurukatlad, toitesüsteemid ja aurutorustikud

Punkt 1

Iga aurukatel ja leekkuumutuseta aurugeneraator tuleb varustada vähemalt kahe piisava võimsusega kaitseklapiga. Asutus võib iga aurukatla või leekkuumutuseta aurugeneraatori tootlikkust või muid omadusi arvestades lubada siiski ainult ühe kaitseklapi paigaldamist, kui ta on veendunud, et sellega tagatakse piisav kaitse ülerõhu eest vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele.

8. reegel: Peajõuseadme juhtimine roolikambrist

Punkti 1 alapunkt b

Kui on tagatud peajõuseadme kaugjuhtimine roolikambrist, kohaldatakse järgmist: alapunktis a nimetatud kaugjuhtimine peab toimuma tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele vastava juhtimisseadme abil, millel on vajaduse korral peajõuseadme ülekoormuse kaitse.

10. reegel: Kütteõli, määrdeõli ja muude tuleohtlike õlide kasutamine

Punkt 4

Õlitorud, mis vigastamise korral võimaldaksid õlil väljuda topeltpõhjast kõrgemal asuvast hoiu-, sette- või igapäevasest kulupaagist, tuleb varustada paagi juures kraani või ventiiliga, mida saab sulgeda ohutust kohast väljaspool kõnealust ruumi juhul, kui selliste paakidega ruumis tekib tulekahju. Erijuhul, kui sügavad paagid asuvad mõnes võlli- või torutunnelis või samalaadses ruumis, tuleb paagile paigaldada ventiilid, aga nende juhtimine tulekahju korral võib toimuda torule või torudele tunnelist või samalaadsest ruumist väljaspool paigaldatud lisaventiili abil. Kui selline lisaventiil paigaldatakse masinaruumi, peab seda saama juhtida väljaspoolt seda ruumi.

Punkti 7 alapunkt a

Kütteõli torud ning nende ventiilid ja liitmikud peavad olema terasest või muust samaväärsest materjalist, kuigi lubada võib lõdvikute piiratud kasutamist. Sellised lõdvikud ja otsakud peavad olema piisavalt tugevad ning valmistatud tunnustatud tulekindlast materjalist või olema tulekindla kattega vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele. Lõdvikute paigaldus peab vastama IMO ringkirjale MSC 647 "Suunised lekete minimeerimiseks tuleohtlike vedelike süsteemidest".

Punkt 10

Survestatud määrdesüsteemides kasutatava õli ladustamis-, jaotus- ja kasutusseadmed peavad vastama tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele. Sellised seadmed A-kategooria masinaruumides ja võimaluse korral muudes masinaruumides peavad vastama vähemalt punktide 1, 3, 6 ja 7 sätetele ning võimaluse piires vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele ka punktidele 2 ja 4. See ei välista voolu kontrollsilmade kasutamist määrdesüsteemides tingimusel, et katsetega on näidatud nende piisav tulekindlus.

Punkt 11

Seadmed selliste tuleohtlike õlide ladustamiseks, jaotuseks ja kasutamiseks, mida kasutatakse surve all jõuülekandesüsteemides, välja arvatud punktis 10 nimetatud õli, juhtimis- ja käivitussüsteemides ning küttesüsteemides, peavad vastama tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele. Kohtades, kus leidub süütamisvahendeid, peavad sellised seadmed vastama vähemalt punktide 2 ja 6 nõuetele ning tugevuse ja ehituse osas punktide 3 ja 7 nõuetele.

12. reegel: Kaitse müra eest

Tuleb võtta meetmed müra mõju vähendamiseks masinaruumides töötajatele laeva müratasemete IMO koodeksi7 tasemeteni.

13. reegel: Rooliseade

Punkt 1

Laevadel peab olema pearooliseade ja rooli kasutamiseks ettenähtud abivahend vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele. Pearooliseade ja rooli kasutamiseks ettenähtud abivahend peavad olema seadistatud nii, et mõistuspäraselt ja võimaluste piires ei muudaks ühe seadme rike teist töövõimetuks.

16. reegel: Peatoiteallikas

Punkti 1 alapunkt a

Kui elektritoide on ainus laeva edasiliikumise ja ohutuse jaoks vajalike abiteenuste säilitamise vahend, tuleb laev varustada põhitoiteallikaga, mis koosneb vähemalt kahest generaatorseadmest, millest üks võib töötada peamasina jõul. Vastavalt tunnustatud organisatsiooni eeskirjadele võib lubada muid samaväärse elektrilise võimsusega seadmeid.

V PEATÜKK: TULEKAITSE, TULEKAHJU AVASTAMINE JA TULEKUSTUTUS JA -TÕRJE

1. reegel: Üldsätted

Alapunkt c

Meetod IIIF: Automaatne tulekahju häire- ja avastamissüsteem paigaldatakse kõigisse ruumidesse, kust eeldatavasti võib tulekahju alata, ning üldiselt ei ole sisemiste jaotuste vaheseinte tüüpide suhtes piiranguid, kuid mingil juhul ei tohi ühegi A- või B-klassi vaheseinaga piiratud eluruumi või -ruumide pindala ületada 50 m2. Asutus võib seda pindala üldkasutatavate ruumide puhul siiski suurendada kuni 75 m2-ni.

2. reegel: Mõisted

Punkt 1

"Mittesüttiv materjal" on materjal, mis ei põle ega eralda umbes temperatuurini 750 °C kuumutatuna tuleohtlikku auru isesüttimiseks piisavas koguses, mis määratakse kindlaks vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.8 Kõik muud materjalid on süttivad materjalid.

Punktis 2 asendatakse "standardne tulekindluskatse" järgmisega:

"Standardne tulekindluskatse" on katse, mille käigus vaheseinte või tekkide katsekehad allutatakse katseahjus temperatuuridele, mis ligilähedaselt vastavad standardsele aja-temperatuurikõverale. Katsemeetodid peavad vastama IMO tulekatsekoodeksile.

Punkti 3 viimane lause

Asutus peab nõudma vaheseina või teki prototüübi katsetamist, et veenduda selle vastavuses nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetega vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

Punkti 4 viimane lause

Asutus peab nõudma vaheseina prototüübi katsetamist, et veenduda selle vastavuses nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetega vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

Punkti 6 viimane lause

Asutus peab nõudma vaheseina prototüübi katsetamist, et veenduda selle vastavuses nimetatud terviklikkuse ja temperatuuritõusu nõuetega vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

Punkt 9

Halb leegilevik tähendab, et sellise kirjeldusega pind piirab piisavalt leegi levikut, mis määratakse kindlaks vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

4. reegel: Vaheseinad elu- ja tööruumides

Punkt 4

Meetod IIIF: Selliste vaheseinte ehituse suhtes, mis vastavalt käesolevale reeglile või muudele käesoleva osa reeglitele ei pea olema A- või B- klassi vaheseinad, piiranguid ei ole. Mingil juhul ei tohi ühegi läbiulatuva A- või B-klassi vaheseinaga piiratud eluruumi või -ruumide pindala ületada 50 m2, välja arvatud üksikjuhtudel, kui vastavalt 7. reegli tabelile 1 on nõutavad C-klassi vaheseinad. Asutus võib seda pindala üldkasutatavate ruumide puhul siiski suurendada kuni 75 m2-ni.

7. reegel: Vaheseinte ja tekkide tulekindlus

Viimane märkus tabelite juurde

* Kui tabelites esineb tärn, peab vahesein olema terasest või samaväärsest materjalist, kuid see ei pea vastama A-klassi standardile.

Kui tekk läbistatakse elektrijuhtmete, torude ja ventilatsioonikanalite läbiviimiseks, tuleb sellised läbiviigud tihendada, et takistada leegi ja suitsu läbipääsu.

8. reegel: Ehituse üksikasjad

Punkt 3, meetodid IF, IIF ja IIIF

a) Välja arvatud lastiruumides või tööruumide jahutusruumides, peavad isoleermaterjalid olema mittesüttivad. Isolatsiooniga seoses kasutatavad aurutõkked ja liimid, samuti toruliitmikud külmades teenindussüsteemides ei pea olema mittesüttivast materjalist, kuid nende hulk peab olema võimalikult väike ning nende avatud pindadel peavad olema madala tuleohtlikkuse karakteristikud, mis määratakse vastavalt IMO tulekatsekoodeksile. Ruumides, kuhu võivad pääseda õlitooted, peab isolatsiooni pind olema õli- või õliaurukindel.

9. reegel: Ventilatsioonisüsteemid

Punkti 1 alapunkt a

Ventilatsioonikanalid peavad olema mittesüttivast materjalist. Lühikesed kanalid, mille pikkus ei ületa üldjuhul 2 m ja mille läbilõige ei ületa 0,02 m2, ei pea olema mittesüttivad sõltuvalt järgmistest tingimustest:

i) need kanalid peavad olema madala tuleohtlikkuse karakteristikutega materjalist, mis määratakse vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

11. reegel: Mitmesugust

Punkt 2

Avatud sisepindadel kasutatavad värvid, lakid ja muud viimistlusvahendid ei tohi tekitada liigses koguses suitsu ega mürgiseid gaase või aurusid, mis määratakse vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

12. reegel: Gaasiballoonide ja ohtlike materjalide ladustamine

Punkt 4

Tuleohtlike vedelike või veeldatud gaaside ladustamiseks kasutatavates vaheruumides ei tohi olla elektrijuhtmeid ega -seadmeid, kui need ei ole vajalikud ruumi teenindamiseks. Kui sellised elektriseadmed paigaldatakse, peavad need olema sertifitseeritud ohutut tüüpi ja vastama rahvusvahelise standardi IEC trükise 79 "Gaasist tingitud plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed" asjakohastele sätetele. Soojuseallikad hoitakse sellistest ruumidest eemal ning nähtavale kohale paigutatakse sildid "Suitsetamine keelatud" ja "Lahtine tuli keelatud".

13. reegel: Evakuatsiooniteed

Punkt 1

Eluruumidesse ja ruumidesse, kus meeskond tavaliselt töötab, välja arvatud masinaruumid, ning neist välja viivad trepid ja redelid peavad olema paigutatud nii, et nende kaudu saaks kergesti evakueeruda avatud tekile ja sealt päästepaatidesse või -parvedele. Eelkõige seoses nende ruumidega tuleb täita järgmised tingimused:

e) evakuatsiooniteede pidevus peab vastama asutuse nõuetele. Evakuatsiooniteedena kasutatavate treppide ja koridoride läbipääsu laius peab olema vähemalt 700 mm ja vähemalt ühel küljel peab olema käsipuu. Trepile pääsu võimaldavate ukseavade läbipääsu laius peab olema vähemalt 700 mm.

Punkt 2

Igal A-kategooria masinaruumil peab olema kaks evakuatsiooniteed, mis on lahendatud järgmiselt:

a) kaks teineteisest võimalikult kaugel asuvat terasredelite komplekti, mis viivad sarnaselt eraldatud usteni ruumi ülaosas, kust pääseb avatud tekile. Üldjuhul peab üks neist redelitest pakkuma pidevat kaitset tule eest alates ruumi alumisest osast kuni ohutu punktini väljaspool ruumi. Asutus ei tarvitse siiski nõuda sellise kaitse olemasolu, kui masinaruumi eriseadmete või mõõtmete tõttu on tagatud ohutu evakuatsioonitee selle ruumi alumisest osast. See kaitse peab olema terasest, isoleeritud vastavalt A-60-klassi standardile ning varustatud alumises osas A-60-klassi isesulguva terasuksega; või

14. reegel: Automaatsed sprinkler- ning tulekahju häire- ja avastamissüsteemid (meetod IIF)

Punkt 11

Igale sprinklerite sektsioonile tuleb tagada tagavarasprinklerid.

Tagavarasprinklerid peavad sisaldama kõiki laeva paigaldatud sprinkleritüüpe ja -suurusi ning neid peab olema järgmiselt:

- vähem kui 100 sprinklerit: 3 tagavarasprinklerit,

- vähem kui 300 sprinklerit: 6 tagavarasprinklerit,

- 300-1000 sprinklerit: 12 tagavarasprinklerit.

15. reegel: Automaatsed tulekahju häire- ja avastamissüsteemid (meetod IIIF)

Punkt 4

Süsteemi peab käivitama ebatavaline õhutemperatuur, ebatavaline suitsu kontsentratsioon või muud tegurid, mis näitavad tulekahju algust ükskõik millises kaitstavas ruumis. Õhutemperatuurile reageerivad süsteemid ei tohi rakenduda vähem kui 54 °C juures ega rohkem kui 78 °C juures, kui temperatuur tõuseb sellele tasemele kuni 1 °C minutis. Asutuse loal võib kuivatusruumides ja samalaadsetes tavalisest kõrgema õhutemperatuuriga ruumides töötemperatuuri tõsta kuni 30 °C üle tekilae maksimumtemperatuuri. Suitsu kontsentratsioonile reageerivad süsteemid peavad rakenduma edastatava valguskiire intensiivsuse vähenemisel. Suitsuandurid peavad sertifitseeritult käivituma enne, kui suitsu tihedus ületab 12,5 % neeldumist meetri kohta, kuid mitte enne, kui suitsu tihedus jõuab 2 % neeldumiseni meetri kohta. Asutus võib lubada muid sama tõhusaid rakendumismeetodeid. Tulekahju avastamissüsteemi ei tohi kasutada muudel eesmärkidel kui tulekahjude avastamiseks.

17. reegel: Tuletõrjepumbad

Punkt 2

Kui tuli mis tahes laevaruumis võiks muuta kõik tuletõrjepumbad töövõimetuks, peab olema alternatiivne vahend tuletõrjele vee tagamiseks. Laevadel pikkusega 75 meetrit ja rohkem peab see alternatiivne vahend olema sõltumatu toitega paikne tuletõrje-avariipump. Tuletõrje-avariipump peab suutma anda kaks veejuga minimaalse survega 0,25 N/mm2.

20. reegel: Tulekustutid

Punkt 2

1. Iga tulekustutitüübi kohta, mida saab pardal täita, tuleb esimese 10 kustuti jaoks tagada 100 % tagavaratäidiseid ja ülejäänud kustutite jaoks 50 %, kuid mitte rohkem kui 60.

2. Tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tuleb tagavaratäidiste asemel tagada vähemalt 50 % sama tüüpi ja sama mahuga täiendavaid tulekustuteid.

3. Pardal peab olema täitmise juhend. Täitmiseks võib kasutada üksnes kõnealuste tulekustutite puhul tunnustatud täidiseid.

Punkt 4

Tulekustuteid peab igal aastal kontrollima asutuse volitatud pädev isik. Iga tulekustuti tuleb varustada märgiga, mis näitab, et see on kontrollitud. Kõigi alaliselt survestatud tulekustutite konteinerite ja survestamata kustutite survepadrunite puhul tehakse iga 10 aasta järel hüdrauliline survekatse.

21. reegel: Käsitulekustutid juhtimisruumides ning elu- ja tööruumides

Punkt 2

1. Tulekustutite puhul, mida saab pardal täita, tuleb esimese 10 kustuti jaoks tagada 100 % tagavaratäidiseid ja ülejäänud kustutite jaoks 50 %, kuid mitte rohkem kui 60.

2. Tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tuleb tagavaratäidiste asemel tagada vähemalt 50 % sama tüüpi ja sama mahuga täiendavaid tulekustuteid.

3. Pardal peab olema täitmise juhend. Täitmiseks võib kasutada üksnes kõnealuste tulekustutite puhul tunnustatud täidiseid.

24. reegel: Tuletõrjuja varustus

Punkt 1

Pardal peab olema vähemalt kaks komplekti tuletõrjuja varustust. Tuletõrjuja varustus peab vastama tuleohutussüsteemide IMO koodeksi III peatüki reeglitele 2.1, 2.1.1 ja 2.1.2. Igale nõutavale tuletõrjuja hingamisaparaadile peab olema kaks tagavaratäidist.

25. reegel: Tuletõrjeplaan

Laeval peab olema püsivalt nähtaval tuletõrjeplaan. Sellise plaani sisu peab vastama IMO resolutsioonile A.654 (16) "Tuletõrjeplaanide graafilised sümbolid" ja IMO resolutsioonile A.756 (18) "Suunised tuletõrjeplaanidega antava teabe kohta".

28. reegel: Ehituslik tulekaitse

Punkti 2 alapunkt a

Laevadel, mille kere on ehitatud mittesüttivatest materjalidest, tuleb A-kategooria masinaruume eluruumidest, teenindusruumidest või juhtimispostidest eraldavad tekid ja vaheseinad ehitada vastavalt A-60-klassi standardile, kui A-kategooria masinaruum ei ole varustatud statsionaarse tulekustutussüsteemiga, ning vastavalt A-30-klassi standardile juhul, kui selline süsteem on paigaldatud. Muid masinaruume elu- ja teenindusruumidest ning juhtimispostidest eraldavad tekid ja vaheseinad ehitatakse vastavalt A-0-klassi standardile.

Juhtimisposte elu- ja teenindusruumidest eraldavad tekid ja vaheseinad peavad olema ehitatud vastavalt A-klassi standardile kooskõlas käesoleva peatüki 7. reegli tabelitega 1 ja 2, kuigi asutus võib lubada B-15-klassi vaheseinte paigaldamist selliste ruumide eraldamiseks nagu kaptenikajut ja roolikamber, kui selliseid ruume loetakse roolikambri osaks.

31. reegel: Mitmesugust

Punkt 1

Avatud pinnad elu- ja teenindusruumides, juhtimispostides ning koridorides ja kinnistel treppidel ning varjatud pinnad elu- ja teenindusruumides ning juhtimispostide vaheseinte, lagede, tahveldiste ja vooderdiste taga peavad olema madala tuleohtlikkuse karakteristikutega, mis määratakse vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

Punkt 3

Avatud sisepindadel kasutatavad värvid, lakid ja muud viimistlusvahendid ei tohi tekitada liigses koguses suitsu ega mürgiseid gaase või aurusid, mis määratakse vastavalt IMO tulekatsekoodeksile.

32. reegel: Gaasiballoonide ja ohtlike materjalide ladustamine

Punkt 4

Tuleohtlike vedelike või veeldatud gaaside ladustamiseks kasutatavates vaheruumides ei tohi olla elektrijuhtmeid ega -seadmeid, kui need ei ole vajalikud ruumi teenindamiseks. Kui sellised elektriseadmed paigaldatakse, peavad need olema sertifitseeritud ohutut tüüpi ja vastama rahvusvahelise standardi IEC trükise 79 "Gaasist tingitud plahvatusohtliku keskkonna elektriseadmed" asjakohastele sätetele. Soojuseallikad hoitakse sellistest ruumidest eemal ning nähtavale kohale paigutatakse sildid "Suitsetamine keelatud" ja "Lahtine tuli keelatud".

38. reegel: Tulekustutid

Punkt 2

1. Välja arvatud punktis 2 nimetatud juhtudel tuleb iga tulekustutitüübi kohta, mida saab pardal täita, esimese 10 kustuti jaoks tagada 100 % tagavaratäidiseid ja ülejäänud kustutite jaoks 50 %, kuid mitte rohkem kui 60.

2. Laevadel pikkusega kuni 45 m ja tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tuleb tagavaratäidiste asemel tagada vähemalt 50 % sama tüüpi ja sama mahuga täiendavaid tulekustuteid.

3. Pardal peab olema täitmise juhend. Täitmiseks võib kasutada üksnes kõnealuste tulekustutite puhul tunnustatud täidiseid.

Punkt 4

Tulekustuteid peab igal aastal kontrollima asutuse volitatud pädev isik. Iga tulekustuti tuleb varustada märgiga, mis näitab, et see on kontrollitud. Kõigi alaliselt survestatud tulekustutite konteinerite ja survestamata kustutite survepadrunite puhul tehakse iga 10 aasta järel hüdrauliline survekatse.

39. reegel: Käsitulekustutid juhtimispostides ning elu- ja teenindusruumides

Punkt 2

1. Välja arvatud punktis 2 nimetatud juhtudel tuleb iga tulekustutitüübi kohta, mida saab pardal täita, esimese 10 kustuti jaoks tagada vähemalt 100 % tagavaratäidiseid ja ülejäänud kustutite jaoks 50 %, kuid mitte rohkem kui 60.

2. Laevadel pikkusega kuni 45 m ja tulekustutite puhul, mida ei saa pardal täita, tuleb tagavaratäidiste asemel tagada vähemalt 50 % sama tüüpi ja sama mahuga täiendavaid tulekustuteid.

3. Pardal peab olema täitmise juhend. Täitmiseks võib kasutada üksnes kõnealuste tulekustutite puhul tunnustatud täidiseid.

41. reegel: Tuletõrjuja varustus

Laevadel pikkusega 45 m ja rohkem peab olema vähemalt kaks tuletõrjuja varustuse komplekti, mida tuleb hoida kergesti ligipääsetavates ja teineteisest eraldatud kohtades, millele säilib juurdepääs ka tulekahju korral. Tuletõrjuja varustus peab vastama tuleohutussüsteemide IMO koodeksi III peatüki reeglitele 2.1, 2.1.1 ja 2.1.2.

Igale nõutavale tuletõrjuja hingamisaparaadile peab olema vähemalt kaks tagavaratäidist.

42. reegel: Tuletõrjeplaan

Laeval peab olema püsivalt nähtaval tuletõrjeplaan.

Sellise plaani sisu peab vastama IMO resolutsioonile A.654 (16) "Tuletõrjeplaanide graafilised sümbolid" ja IMO resolutsioonile A.756 (18) "Suunised tuletõrjeplaanidega antava teabe kohta".

Laevade puhul pikkusega kuni 45 m võib asutus sellest nõudest loobuda.

VI PEATÜKK: MEESKONNA KAITSE

3. reegel: Umbreelingud, käsipuud ja piirded

Punkt 2

Minimaalne vertikaalkaugus sügavaimast veeliinist umbreelingu tipu kõige alumise punktini või tööteki servani, kui paigaldatud on kaitsereelingud, peab tagama meeskonna piisava kaitse tekile sattuva vee eest, arvestades mereolusid ja ilmastikutingimusi, milles laev võib töötada, tegevuspiirkondi, laeva tüüpi ja kalapüügiviisi. Vabaparras, mõõdetuna laeva keskpaigas tööteki servast, kus toimub kalapüük, ei tohi olla väiksem kui 300 mm või väiksem kui suurimale lubatud süvisele vastav vabaparras, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kaitstud töötekkidega laevadel, mis on ehitatud nii, et vesi ei pääse kaitstud tööruumidesse, on nõutav suurimale lubatud süvisele vastav vabaparras.

4. reegel: Trepid ja redelid

Meeskonna ohutuseks tuleb tagada piisava suuruse ja tugevusega ning käsipuude ja libisemiskindlate astmetega varustatud trepid ja redelid, mis on ehitatud vastavalt asjakohastele ISO standarditele.

VII PEATÜKK: PÄÄSTEVAHENDID JA -SEADMED

3. reegel: Päästevahendite ja -seadmete hindamine, kontrollimine ja tunnustamine

Punkt 2

Enne päästevahendite ja -seadmete tunnustamist peab asutus veenduma, et sellised päästevahendid ja -seadmed on kontrollitud, et tagada nende vastavus käesoleva peatüki nõuetele kooskõlas nõukogu direktiiviga 96/98/EÜ laevavarustuse kohta,9 mis hõlmab IMO soovitusi päästevahendite kontrollimise kohta.

Punkt 6

Käesoleva peatükiga ettenähtud päästevahendid, mille üksikasjalikke erisusi ei kirjeldata C osas, peavad vastama asutuse nõuetele, võttes arvesse üksikasjalikke erisusi, mis on nende vahendite kohta esitatud muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni III peatükis ja IMO rahvusvahelises päästevahendite koodeksis.

6. reegel: Päästepaatide või -parvede ja valvepaatide kättesaadavus ja paigutus

Punkti 4 alapunkt a

Iga päästepaat või -parv peab olema paigutatud:

- nii, et päästepaat või -parv ega selle paigutusseadmed ei takista muude päästepaatide või -parvede või valvepaatide tööd üheski teises veeskamispunktis,

- ohutust arvestades veepinnale võimalikult lähedale ja päästepaatide või -parvede puhul, mis ei ole üle parda visates veesatavad päästeparved, sellises asendis, et päästepaat või -parv on pardalemineku asendis vähemalt 2 m veeliinist kõrgemal, kui laev on täiskoormuses ebasoodsates tingimustes kuni 10 ° diferendis ja kuni 20 ° kreenis ükskõik kummale poole või nurgani, mille juures laeva ülatekk jääb vee alla, olenevalt sellest, kumb kalle on väiksem,

- pidevasse valmisolekusse, nii et meeskonnaliikmed saavad pardalemineku ja veeskamise ettevalmistused teha vähem kui 5 minuti jooksul,

- täielikult varustatuna vastavalt käesoleva peatüki nõuetele.

23. reegel: Valvepaadid

Punkti 1 alapunkt b

Valvepaadid võivad olla jäiga konstruktsiooniga või täispuhutavad või kombinatsioon mõlemast ja:

i) peavad olema vähemalt 3,8 m ja mitte rohkem kui 8,5 m pikkused, välja arvatud kuni 45 m pikkustel laevadel, kus laeva mõõtmete tõttu või muudel põhjustel, kui selliste paatide vedamist loetakse ebasoovitavaks või võimatuks, võib asutus lubada väiksema pikkusega valvepaati, kuid mitte lühemat kui 3,3 m;

ii) peavad suutma kanda vähemalt viit istuvat inimest ja üht lamavat inimest või laevadel pikkusega kuni 45 m valvepaadi korral, mille pikkus on vähem kui 3,8 m, vähemalt nelja istuvat inimest ja üht lamavat inimest.

Punkti 1 alapunkt c

Asutus määrab lubatud inimeste arvu, keda paat mahutab, istekohtade katse abil. Minimaalne kandevõime peab vastama 23. reegli punkti 1 alapunkti b alapunktis ii esitatud nõuetele. Istekohad võivad olla põrandal, välja arvatud roolimehe puhul. Ükski istekoha osa ei tohi olla pardalatil, ahtripeeglil või täispuhutaval ujukil paadi külgedel.

1 EÜT L 34, 9.2.1998, lk 1.

2 EÜT L 83, 27.3.1999, lk 48.

3 EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19.

4 EÜT L 276, 13.10.1998, lk 7.

11966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon, mis kehtestati 5. aprillil 1966 rahvusvahelisel laadungimärgi konverentsil ja mille võttis 25. oktoobril 1967 vastu Rahvusvaheline Mereorganisatsioon oma resolutsiooniga A.133 (V).

2 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt 4. novembril 1993 resolutsiooniga A.749 (18) vastu võetud vigastamata laeva püstuvuse koodeks kõikidele IMO õigusaktidega hõlmatud laevatüüpidele, muudetud resolutsiooniga MSC.75 (69).

3 Avamere varustuslaevade püstuvusnõudeid mis tahes tüüpi vigastamata laeva püstuvuse IMO koodeksi punktides 4.5.6.2.1-4.5.6.2.4 võib lugeda samaväärseks 2. reegli punkti 1 alapunktide a-c püstuvusnõuetega. Seda samaväärsust võib kohaldada asutuse nõusolekul üksnes kalalaevade suhtes, mille kere kuju on sarnane avamere varustuslaevade omale.

4 Merepiirkondade puhul, kus võib esineda jäätumist ja soovitatavad on lubatud jäätumise muudatused, vt Torremolinose konverentsi lõppakti 3. lisa 2. soovituses sisalduvaid suuniseid jäätumise kohta.

5 Vt Torremolinose konverentsi lõppakti 3. lisa 5. soovituses sisalduvaid suuniseid vaheruumideks jaotumise ja vigastatud laeva püstuvuse arvutuste kohta.

6 Vt ka Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni avaldatud soovitusi, eelkõige väljaannet 92 "Elektriseadmed laevadel".

7 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt 19. novembril 1981 resolutsiooniga A.468 (XII) vastu võetud laeva müratasemete koodeks.

8 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni mereohutuskomitee poolt resolutsiooniga MSC. 61 (67) vastu võetud tulekatse (FTP koodeks) kohaldamise rahvusvaheline koodeks."

9 EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

Top