EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 22018A0824(01)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vaheline strateegilise partnerluse leping

ST/8463/2018/INIT

OJ L 216, 24.8.2018, p. 4–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2018/1197/oj

Related Council decision

24.8.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 216/4


Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Jaapani vaheline

STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“,

ja

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK ning

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid“,

edaspidi „liidu pool“,

ühelt poolt

ning

JAAPAN

teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“,

KINNITADES veel kord oma pühendumust ühistele väärtustele ja põhimõtetele, eelkõige demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, inimõigustele ja põhivabadustele, mis on aluseks nende tihedale ja kauakestvale koostööle strateegiliste partneritena;

TULETADES meelde omavahelisi tihedaid sidemeid, mis on kujunenud välja pärast Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Jaapani suhteid käsitleva ühisdeklaratsiooni allakirjutamist 1991. aastal;

SOOVIDES tugineda väärtuslikule panusele, mida olemasolevad eri valdkondades sõlmitud lepingud on andnud nende suhetesse, ning seda laiendada;

TUNNISTADES, et üha süvenev vastastikune sõltuvus maailmas on tekitanud vajaduse süvendatud rahvusvahelise koostöö järele;

OLLES sarnaselt meelestatud rahvusvaheliste partneritena teadlikud oma jagatud vastutusest ja pühendumusest püsiva rahvusvahelise korra loomisele kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega ning rahu, stabiilsuse ja heaolu saavutamisele maailmas, samuti inimeste julgeolekule;

OLLES otsustanud teha tihedat koostööd selliste rahvusvahelise avalikkuse ees seisvate üleilmsete probleemide lahendamiseks nagu massihävitusrelvade levik, terrorism, kliimamuutused, vaesus ja nakkushaigused ning merenduse, küberruumi ja kosmose valdkonnas ühiseid huve ähvardavad ohud;

OLLES otsustanud, et rahvusvahelisele avalikkusele muret tekitavad kõige raskemad kuriteod ei tohi jääda karistuseta;

OLLES otsustanud igakülgselt tugevdada omavahelist üldist partnerlust, laiendades poliitilisi, majanduslikke ja kultuurisidemeid ning sõlmides lepinguid,

OLLES samuti otsustanud laiendada omavahelist koostööd ja säilitada koostöö üldine järjepidevus, sealhulgas tihendades kõigil tasanditel konsultatsioone ning võttes ühismeetmeid kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, ning

MÄRKIDES, et juhul, kui lepinguosalised otsustavad sõlmida vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas käesoleva lepingu kohaldamisala piires erilepinguid, mille liit peaks sõlmima vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, ei ole sellised tulevikus sõlmitavad lepingud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduvad, välja arvatud juhul, kui liit ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad seoses asjakohaste varasemate kahepoolsete suhetega Jaapanile ühiselt, et asjaomane tulevane erileping on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes); märkides, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes ei ole siduvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt hiljem käesoleva lepingu rakendamiseks võetavad liidusisesed meetmed, välja arvatud juhul, kui nimetatud riigid teatavad oma soovist neis meetmetes osaleda või need heaks kiita vastavalt protokollile nr 21; märkides samuti, et asjaomased tulevased erilepingud või hilisemad liidusisesed meetmed kuuluvad Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaldamisalasse,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk ja üldpõhimõtted

1.   Lepinguosaliste jaoks on käesoleva lepingu eesmärk:

a)

tugevdada lepinguosaliste üldist partnerlust, edendades poliitilist ja sektoripõhist koostööd ning ühismeetmeid ühist huvi pakkuvates küsimustes, sh piirkondlikud ja globaalprobleemid;

b)

tagada pikaajaline õiguslik alus kahepoolse koostöö laiendamisele ning koostööle rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides ja foorumitel;

c)

anda ühine panus rahvusvahelisse rahusse ja stabiilsusse, edendades vaidluste rahumeelset lahendamist kooskõlas õigluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse põhimõtetega, ning

d)

anda ühine panus ühiste väärtuste ja põhimõtete, eelkõige demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja põhivabaduste edendamisse.

2.   Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rakendavad lepinguosalised käesolevat lepingut vastastikuse austuse, võrdse partnerluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse järgimise põhimõtete alusel.

3.   Lepinguosalised tugevdavad oma partnerlust dialoogi ja koostöö kaudu vastastikust huvi pakkuvates poliitilistes küsimustes, välis- ja julgeolekupoliitikas ning muudes sektoripõhise koostöö valdkondades. Selleks korraldavad lepinguosalised kohtumisi kõigil tasanditel, sh riigijuhtide, ministrite ja kõrgemate ametnike tasandil, ning edendavad laiemat suhtlemist kodanike vahel ja parlamentidevahelisi kontakte.

Artikkel 2

Demokraatia, õigusriigi põhimõte, inimõigused ja põhivabadused

1.   Lepinguosalised kaitsevad jätkuvalt demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ja põhivabadusi kui ühiseid väärtusi, mis on nende sise- ja rahvusvahelise poliitika aluseks. Seoses sellega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et nad järgivad inimõiguste ülddeklaratsiooni ja asjaomaseid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid lepinguid, millega nad on ühinenud.

2.   Lepinguosalised edendavad neid ühiseid väärtusi ja põhimõtteid rahvusvahelistel foorumitel. Lepinguosalised teevad koostööd ja kooskõlastavad asjakohasel juhul nende väärtuste ja põhimõtete edendamist ja elluviimist, sh koos kolmandate riikidega ja kolmandates riikides.

Artikkel 3

Rahu ja julgeoleku edendamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvahelise ja piirkondliku rahu ja julgeoleku edendamiseks.

2.   Lepinguosalised edendavad ühiselt vaidluste rahumeelset lahendamist, sh oma piirkonnas, ja innustavad rahvusvahelist avalikkust lahendama kõik vaidlused rahumeelsete vahenditega kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega.

Artikkel 4

Kriisiohje

Lepinguosalised laiendavad arvamustevahetust ja püüavad toimida ühiselt kriisiohje ja rahu tagamise valdkonnas seoses ühist muret tekitavate probleemidega, sh edendades ühiseid seisukohti, tehes rahvusvahelistes organisatsioonides ja rahvusvahelistel foorumitel koostööd resolutsioonide ja otsuste osas, toetades konfliktist väljuvate riikide jõupingutusi kestliku rahu saavutamiseks ning tehes koostööd kriisiohjeoperatsioonide ja muude asjaomaste programmide ja projektide raames.

Artikkel 5

Massihävitusrelvad

1.   Lepinguosalised teevad koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korra tugevdamisel, et tõkestada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikut, täites täies ulatuses oma kohustusi vastavalt rahvusvahelisele avalikule õigusele, sh lepinguosaliste suhtes kehtivad rahvusvahelised lepingud ja muud rahvusvahelised kohustused.

2.   Lepinguosalised edendavad 1. juulil 1968 Londonis, Moskvas ja Washingtonis koostatud tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, mis on tuumadesarmeerimise saavutamise põhialus, üleilmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi ja tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alus. Lepinguosalised aitavad oma poliitika ja tegevusega kaasa üleilmsetele jõupingutustele muuta maailm ohutumaks kõikide jaoks, rõhutades, kui oluline on lahendada massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise korda ohustavad probleemid, toetada ja tugevdada tuumarelva leviku tõkestamise lepingut, ning kujundada tuumarelvavaba maailma loomise tingimused vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkidele, edendades rahvusvahelist stabiilsust ja tuginedes üldise püsiva julgeoleku põhimõttele.

3.   Lepinguosalised on jätkuvalt vastu massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikule, arendades ja kasutades eelkõige tõhusat kahesuguse kasutusega ja massihävitusrelvadega seotud kaupade ja tehnoloogia ekspordikontrolli süsteemi, mis hõlmab lõppkasutuse kontrolli ja rangeid karistusi ekspordikontrolli reeglite rikkumise eest.

4.   Lepinguosalised peavad ja laiendavad selles valdkonnas dialoogi, et tugevdada käesolevas artiklis nimetatud meetmeid.

Artikkel 6

Tavarelvad, sealhulgas väike- ja kergrelvad

1.   Lepinguosalised teevad koostööd ja kooskõlastavad tegevust tavarelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia üleandmise kontrolli valdkonnas üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riigi tasandil, eesmärgiga hoida ära nende kõrvaletoimetamine ning panustada rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisse, samuti inimkannatuste vähendamisse kõigil nimetatud tasanditel. Lepinguosalised töötavad välja oma üleandmise kontrolli poliitika ja rakendavad seda vastutustundlikul viisil, võttes muu hulgas nõuetekohaselt arvesse üksteise julgeolekukaalutlusi nii üleilmsel tasandil kui ka oma piirkonnas ja teistes piirkondades.

2.   Kinnitades oma kohustusi, mis tulenevad asjaomastest rahvusvahelistest õiguslikest vahenditest, nagu 2. aprillil 2013 New Yorgis koostatud relvakaubandusleping, väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitlev ÜRO tegevuskava ning ÜRO asjaomased resolutsioonid, teevad lepinguosalised koostööd ja kooskõlastavad asjakohasel juhul nimetatud vahendite raames oma tegevust, et reguleerida rahvusvahelist kaubandust ning ennetada ja likvideerida ebaseaduslikku kauplemist tavarelvadega, sh väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga ja takistada nende kõrvaletoimetamist. Käesoleva lõike kohane koostöö tähendab asjakohasel juhul ka nimetatud raamistike üleilmse kohaldamise edendamist ja nende täieliku rakendamise toetamist kolmandates riikides.

3.   Lepinguosalised peavad ja laiendavad dialoogi, et toetada ja tugevdada käesoleva artikli alusel võetavaid meetmeid.

Artikkel 7

Rahvusvaheliselt muret tekitavad rasked kuriteod ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus

1.   Lepinguosalised teevad koostööd rahvusvaheliselt muret tekitavate raskete kuritegude uurimise ja nende eest vastutusele võtmise edendamiseks, sh Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ja kui see on asjakohane, asjakohaste ÜRO resolutsioonidega loodud erikohtute kaudu.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd 17. juulil 1998 Roomas alla kirjutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi (edaspidi „statuut“) eesmärkide edendamisel. Sel eesmärgil nad

a)

edendavad jätkuvalt statuudi üleilmset kohaldamist, ja kui see on asjakohane, jagavad kogemusi selle sõlmimiseks ja rakendamiseks vajalike meetmete võtmisel;

b)

kaitsevad statuudi terviklust, kaitstes selle keskseid põhimõtteid, ja

c)

teevad koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse edasiseks tõhustamiseks.

Artikkel 8

Terrorismivastane võitlus

1.   Lepinguosalised teevad kooskõlas kehtiva rahvusvahelise avaliku õiguse, sh rahvusvaheliste terrorismivastase võitlusega seotud lepingute, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja rahvusvahelise inimõigustealase õigusega, mida lepinguosaliste suhtes kohaldatakse, ning ÜRO põhikirja põhimõtetega koostööd kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil mis tahes vormis terroriaktide tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2.   Lepinguosalised laiendavad koostööd, võttes arvesse üleilmset terrorismivastase võitluse strateegiat ja ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid resolutsioone.

3.   Lepinguosalised edendavad dialoogi ning vahetavad teavet ja arvamusi kõigi terroriaktide ning nendega seotud meetodite ja tavade kohta, kaitstes samal ajal kooskõlas rahvusvahelise õiguse ning vastavate riigisiseste õigusnormidega eraelu puutumatust ja isikuandmeid.

Artikkel 9

Keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu vähendamine

1.   Lepinguosalised laiendavad koostööd keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu ennetamise, vähendamise, kontrolli ja sellele reageerimise valdkonnas.

2.   Lepinguosalised laiendavad koostööd kolmandate riikide institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumaohu haldamiseks.

Artikkel 10

Rahvusvaheline ja piirkondlik koostöö ning ÜRO reformimine

1.   Juhindudes tõhusast mitmepoolsusest, püüavad lepinguosalised selle toetuseks vahetada arvamusi ja laiendada koostööd ning asjakohasel juhul kooskõlastada oma seisukohti ÜRO ning muude rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ja foorumite raames.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd ÜRO reformimise edendamisel, et suurendada kogu ÜRO süsteemi, sh julgeolekunõukogu tõhusust, tulemuslikkust, läbipaistvust, aruandekohustust, võimekust ja representatiivsust.

Artikkel 11

Arengupoliitika

1.   Lepinguosalised laiendavad arengupoliitika üle peetavat arvamustevahetust, sh regulaarse dialoogi kaudu, ja kooskõlastavad asjakohasel juhul oma kestliku arengu ja vaesuse kaotamise poliitikat üleilmsel tasandil.

2.   Asjakohasel juhul kooskõlastavad lepinguosalised rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel oma seisukohti arengu küsimustes.

3.   Lepinguosalised püüavad edendada teabevahetust ja koostööd oma arenguasutuste ja -üksuste vahel ning asjakohasel juhul riigisiseste meetmete kooskõlastamist.

4.   Lepinguosalised püüavad vahetada arenguabi valdkonnas teavet, parimaid tavasid ja kogemusi ning teha koostööd ebaseaduslike rahavoogude piiramiseks ning õigusnormide rikkumise, pettuste ja muu sellise ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ja ennetamiseks, mis riivab nende ja vastuvõtjariikide finantshuve igal tasandil.

Artikkel 12

Katastroofide ohjamine ja humanitaartegevus

1.   Lepinguosalised laiendavad koostööd ja edendavad asjakohasel juhul kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil katastroofide ennetamise, nende tagajärgede leevendamise, nendeks valmisoleku ja nendest taastumise koordineerimist, et vähendada katastroofiohtu ja suurendada vastupanuvõimet selles valdkonnas.

2.   Lepinguosalised püüavad teha koostööd humanitaarabimeetmete, sh hädaabioperatsioonide valdkonnas, et tagada tegevuse tulemuslikkus ja koordineerimine.

Artikkel 13

Majandus- ja finantspoliitika

1.   Lepinguosalised laiendavad teabe- ja kogemustevahetust, et edendada tihedat kahe- ja mitmepoolset poliitika koordineerimist nende ühiste kestliku ja tasakaalustatud majanduskasvu eesmärkide ning töökohtade loomise toetamiseks ja võitlemiseks ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ja protektsionismi kõigi vormide vastu.

2.   Lepinguosalised laiendavad oma finantspoliitikat ja õigusnorme käsitleva teabe vahetust, et tugevdada koostööd finantsstabiilsuse ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh täiustades raamatupidamise, auditeerimise, panganduse, kindlustuse, finantsturgude ja muude finantssektori osade reguleerimis- ja järelevalvekorda, toetamaks asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel tehtavat tööd.

Artikkel 14

Teadus, tehnoloogia ja innovatsioon

Toetudes 30. novembril 2009 Brüsselis sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelisele teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingule (selle võimalike muudatustega), laiendavad lepinguosalised koostööd teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu vastastikust huvi pakkuvatele prioriteetidele.

Artikkel 15

Transport

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, laiendades transpordipoliitika ja -tavade ning muudes vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kõigi transpordiliikide üle peetavat teabevahetust ja dialoogi, ning kooskõlastavad asjakohasel juhul oma seisukohti rahvusvahelistel transpordifoorumitel.

2.   Lõikes 1 osutatud koostöövaldkonnad on järgmised:

a)

lennundus, näiteks lennundusohutus, lennuliikluse korraldamine ja muud asjakohased õigusnormid, mille eesmärk on võimaldada laiemaid ja vastastikku kasulikke lennutranspordisuhteid, ja kui see on asjakohane, tehnilise ja õigusalase koostöö ning täiendavate, vastastikusel huvil ja nõusolekul põhinevate lepingute sõlmimise kaudu;

b)

meretranspordisektor ja

c)

raudteesektor.

Artikkel 16

Kosmos

1.   Lepinguosalised laiendavad oma kosmosepoliitikat ja kosmosega seotud tegevust käsitlevat arvamuste- ja teabevahetust.

2.   Lepinguosalised püüavad teha asjakohasel juhul koostööd, sh regulaarse dialoogi kaudu, kosmose uurimise ja rahumeelse kasutamise valdkonnas, sh sellistes valdkondades nagu nende satelliitnavigatsioonisüsteemide ühilduvus, maa jälgimine ja seire, kliimamuutused, kosmoseteadus ja -tehnoloogia, kosmosega seotud meetmete julgeolekuaspektid ja muud vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad.

Artikkel 17

Tööstuskoostöö

1.   Lepinguosalised edendavad tööstuskoostööd, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet. Selleks laiendavad nad oma tööstuspoliitika kohta arvamuste ja parimate tavade vahetamist sellistes valdkondades nagu innovatsioon, kliimamuutused, energiatõhusus, standardimine, ettevõtja sotsiaalne vastutus ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine ja nende rahvusvahelistumise toetamine.

2.   Lepinguosalised toetavad avaliku ja erasektori vaheliste koostöömeetmete algatamist, et parandada oma ettevõtjate konkurentsivõimet ja koostööd, sh ettevõtjate vahelise dialoogi teel.

Artikkel 18

Toll

Lepinguosalised laiendavad tollikoostööd, sh lihtsustades seaduslikku kaubandust, tagades samal ajal tõhusa tollikontrolli ning järgides tollialaseid õigusnorme, mis põhinevad 30. jaanuaril 2008 Brüsselis sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Jaapani valitsuse vahelisel tolliküsimustes toimuva koostöö ja vastastikuse haldusabi lepingul (selle võimalike muudatustega). Samuti vahetavad nad arvamusi ja teevad koostööd asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes.

Artikkel 19

Maksustamine

Lepinguosalised püüavad hea maksuhaldustava edendamiseks laiendada koostööd kooskõlas rahvusvaheliste maksustandarditega, eelkõige innustades kolmandaid riike suurendama läbipaistvust, tagama teabevahetust ja kaotama kahjulikud maksutavad.

Artikkel 20

Turism

Lepinguosalised laiendavad koostööd turismi kestliku arengu tagamiseks ja turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks, mis võib aidata kaasa majanduskasvule, kultuurivahetusele ja inimestevaheliste kontaktide laiendamisele.

Artikkel 21

Infoühiskond

Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika ja õigusnormide kohta, et laiendada koostööd muu hulgas järgmistes olulistes valdkondades:

a)

elektrooniline side, sh interneti haldamine ning ohutus ja julgeolek internetis;

b)

teadusuuringute võrgustike omavaheline ühendamine, sh piirkondlikul tasandil;

c)

teadusuuringute ja innovatsioonitegevuse edendamine ning

d)

uue tehnoloogia standardimine ja levitamine.

Artikkel 22

Tarbijapoliitika

Lepinguosalised edendavad dialoogi ja arvamustevahetust heal tasemel tarbijakaitsele suunatud poliitika ja õigusnormide üle ning laiendavad koostööd sellistes olulistes valdkondades nagu tooteohutus, tarbijakaitsealaste õigusnormide täitmise tagamine ning tarbijate harimine, võimestamine ja kaebuste lahendamine.

Artikkel 23

Keskkond

1.   Lepinguosalised laiendavad arvamuste-, teabe- ja parimate tavade vahetust keskkonnapoliitika ja õigusnormide teemal ning laiendavad koostööd näiteks järgmistes olulistes valdkondades:

a)

ressursside kasutamise tõhusus;

b)

bioloogiline mitmekesisus;

c)

kestlik tarbimine ja tootmine;

d)

keskkonnakaitset toetavad tehnoloogiad, kaubad ja teenused;

e)

metsade kaitse ja kestlik haldamine, sh asjakohasel juhul võitlus ebaseadusliku raie vastu, ning

f)

muud valdkonnad, mis otsustatakse asjaomase valdkonnapoliitika dialoogi raames.

2.   Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd nende suhtes kehtivate rahvusvaheliste lepingute ja õigusaktide raames, samuti rahvusvahelistel foorumitel.

Artikkel 24

Kliimamuutused

1.   Tunnistades vajadust kogu maailma kasvuhoonegaasi heidet kiiresti, põhjalikult ja kestvalt vähendada, et maailma keskmine temperatuuritõus jääks oluliselt väiksemaks kui 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega, ja pingutada selle nimel, et temperatuuritõus ei ületaks 1,5 °C võrreldes industrialiseerimiseelse tasemega, asuvad lepinguosalised kliimamuutuste ja nende kahjuliku toime vastase võitluse etteotsa muu hulgas riiklike ja rahvusvaheliste inimtekkeliste kasvuhoonegaasi heidete vastaste meetmete abil. Lepinguosalised teevad asjakohasel juhul koostööd 9. mail 1992 New Yorgis koostatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames selle konventsiooni eesmärgi saavutamiseks, 12. detsembril 2015 Pariisis sõlmitud Pariisi kokkuleppe rakendamisel ning mitmepoolse õigusraamistiku tugevdamisel. Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd ka muude asjaomaste rahvusvaheliste foorumite raames.

2.   Lepinguosalised teevad kestliku arengu edendamiseks koostööd, laiendades teabe ja parimate tavade vahetamist ning edendades asjakohasel juhul poliitika kooskõlastamist muu hulgas järgmistes kliimamuutuste valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes:

a)

kliimamuutuste leevendamine mitmesuguste meetmetega, nagu teadus- ja arendustegevus vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia vallas, turupõhised mehhanismid ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete vähendamine;

b)

kohanemine kliimamuutuste kahjuliku toimega ja

c)

abi kolmandatele riikidele.

Artikkel 25

Linnapoliitika

Lepinguosalised laiendavad kogemuste ja heade tavade vahetamist linnapoliitika valdkonnas, eelkõige selleks, et lahendada selles valdkonnas ühiseid probleeme, sh neid, mis tulenevad rahvastiku dünaamikast ja kliimamuutustest. Lepinguosalised innustavad asjakohasel juhul selliseid kogemusi ja häid tavu vahetama ka oma kohalikke omavalitsusi või linnavalitsusi.

Artikkel 26

Energeetika

Lepinguosalised püüavad laiendada koostööd, ja kui see on asjakohane, koordineerida rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumite raames meetmeid energeetika valdkonnas, sh energiajulgeolek, üleilmne energiakaubandus ja investeeringud, üleilmsete energiaturgude toimimine, energiatõhusus ja energiaga seotud tehnoloogiad.

Artikkel 27

Põllumajandus

1.   Lepinguosalised laiendavad koostööd põllumajanduse, maaelu arengu ja metsamajanduspoliitika alal, sh sellistes valdkondades nagu kestlik põllumajandus, toiduga kindlustatus, keskkonnanõuete integreerimine põllumajanduspoliitikasse, maapiirkondade arengupoliitika, põllumajanduslike toiduainete propageerimine ja kvaliteedipoliitika, mahepõllumajanduslik tootmine, põllumajanduse väljavaated rahvusvahelisel tasandil ja kestlik metsamajandamine, samuti kestliku põllumajanduse, maaelu arengu ja metsamajanduspoliitika ning keskkonna- ja kliimamuutuste poliitika seosed.

2.   Lepinguosalised laiendavad koostööd teaduse ja innovatsiooni alal põllumajanduse ja metsa majandamise valdkonnas.

Artikkel 28

Kalandus

1.   Lepinguosalised edendavad dialoogi ja laiendavad koostööd kalanduspoliitika valdkonnas kooskõlas ettevaatusprintsiibi ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et edendada kalavarude pikaajalist säilitamist, tõhusat majandamist ja jätkusutlikku kasutamist parimate kättesaadavate teaduslike andmete alusel.

2.   Lepinguosalised laiendavad arvamuste- ja teabevahetust ning edendavad rahvusvahelist koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

3.   Lepinguosalised tihendavad koostööd asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.

Artikkel 29

Merendus

Lepinguosalised edendavad kooskõlas 10. detsembril 1982 Montego Bays koostatud ÜRO mereõiguse konventsioonis (edaspidi „UNCLOS“) ette nähtud rahvusvahelise avaliku õigusega dialoogi ja laiendavad vastastikust mõistmist merendusküsimustes ning teevad koostööd, et edendada

a)

selles valdkonnas õigusriigi põhimõtte järgimist, sh meresõidu- ja ülelennuvabadust ja muid avamerevabadusi, mis on sätestatud UNCLOSi artiklis 87, ning

b)

ökosüsteemi ning merede ja ookeanide eluta loodusvarade pikaajalist säilitamist, kestlikku majandamist ja paremat mõistmist kooskõlas kehtiva rahvusvahelise avaliku õigusega.

Artikkel 30

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1.   Lepinguosalised laiendavad koostööd tööhõive, sotsiaalküsimuste ja inimväärse töö alal sellistes valdkondades nagu tööhõivepoliitika ja sotsiaalkindlustussüsteemid, üleilmastumise ja demograafiliste muutuste sotsiaalse mõõtme raames, arvamuste ja kogemuste vahetamise kaudu ja tehes asjakohasel juhul koostööd ühist huvi pakkuvates küsimustes.

2.   Lepinguosalised püüavad austada, edendada ja viia ellu rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid standardeid ning edendada inimväärset tööd nende kohustuste alusel, mille nad on võtnud seoses asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 18. juunil 1998 vastu võetud tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioon ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 10. juuni 2008. aasta deklaratsioon sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.

Artikkel 31

Tervishoid

Lepinguosalised laiendavad arvamuste-, teabe- ja kogemustevahetust tervishoiu valdkonnas, et lahendada tulemuslikult piiriüleseid terviseprobleeme, eelkõige nakkus- ja mittenakkushaiguste ärahoidmise ja kontrolli valdkonnas tehtava koostöö abil, sh edendades asjakohasel juhul rahvusvahelisi tervishoiualaseid lepinguid.

Artikkel 32

Õigusalane koostöö

1.   Lepinguosalised laiendavad õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades, eelkõige seoses õigusalast koostööd tsiviilasjades käsitlevate konventsioonide edendamise ja mõjususega.

2.   Lepinguosalised laiendavad õigusalast koostööd kriminaalasjades vastavalt 15. detsembril 2009 Tōkyōs ja 30. detsembril 2009 Brüsselis alla kirjutatud Euroopa Liidu ja Jaapani vahelisele lepingule, mis käsitleb vastastikust õigusabi kriminaalasjades (selle võimalike muudatustega).

Artikkel 33

Võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu

Lepinguosalised laiendavad vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele lepingutele koostööd korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse, sh tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise ning finants- ja majanduskuritegude vastase võitluse valdkonnas.

Artikkel 34

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

Lepinguosalised laiendavad koostööd muu hulgas infovahetuse kaudu, et hoida ära oma finantssüsteemide kasutamine kriminaaltulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste asutuste, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud üldtunnustatud norme.

Artikkel 35

Võitlus ebaseaduslike uimastite vastu

Lepinguosalised laiendavad koostööd ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, et

a)

vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust;

b)

tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate lähteainete kõrvaletoimetamist;

c)

kaitsta rahvatervist ja heaolu ning

d)

kaotada uimastikaubandusega tegelevad rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud, eelkõige selleks, et hoida ära nende imbumine seaduslikku kaubandusse ja finantssektorisse, muu hulgas vahetades teavet ja parimaid tavasid.

Artikkel 36

Koostöö küberküsimustes

1.   Lepinguosalised vahetavad oma küberküsimusi käsitleva poliitika ja meetmete kohta arvamusi ja teavet ning edendavad sellist arvamuste- ja teabevahetust rahvusvahelistel ja piirkondlikel foorumitel.

2.   Lepinguosalised laiendavad koostööd, et edendada ja kaitsta inimõigusi ja teabe vaba liikumist küberruumis nii palju kui võimalik. Sel eesmärgil ja saades aru, et rahvusvaheline avalik õigus kehtib ka küberruumi kohta, teevad nad asjakohasel juhul koostööd rahvusvaheliste normide kehtestamisel ja väljatöötamisel ning küberruumi usaldusväärsuse suurendamisel.

3.   Lepinguosalised teevad asjakohasel juhul koostööd, et suurendada kolmandate riikide suutlikkust tugevdada oma küberturvalisust ja võidelda küberkuritegevuse vastu.

4.   Lepinguosalised laiendavad koostööd küberkuritegevuse, sh ebaseadusliku sisu internetis levitamise tõkestamisel ja võitlusel selle vastu.

Artikkel 37

Broneeringuinfo

Lepinguosalised püüavad kasutada terroriaktide ja raskete kuritegude tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks olemasolevaid vahendeid, nagu broneeringuinfo, sellises ulatuses, mis vastab nende õigusnormidele, austades samal ajal õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele.

Artikkel 38

Ränne

1.   Lepingosalised edendavad rände valdkonnas poliitilist dialoogi sellistel teemadel nagu seaduslik ränne, ebaseaduslik sisseränne, inimkaubandus ja piirihaldus, sh viisade ja reisidokumentide turvalisus, võttes arvesse rände sotsiaal-majanduslikke tõsiasju.

2.   Lepinguosalised laiendavad koostööd ebaseadusliku sisserände ärahoidmiseks ja kontrollimiseks, sh tagades oma kodanike viivitamatu tagasivõtmise ja varustades nad asjakohaste reisidokumentidega.

Artikkel 39

Isikuandmete kaitse

Lepinguosalised laiendavad koostööd heal tasemel isikuandmete kaitse tagamiseks.

Artikkel 40

Haridus, noored ja sport

1.   Lepinguosalised laiendavad oma haridus-, noorte- ja spordipoliitika üle peetavat arvamuste- ja teabevahetust.

2.   Lepinguosalised stimuleerivad asjakohasel juhul hariduse, noorte ja spordi valdkonnas selliseid koostöömeetmeid nagu ühisprogrammid, vahetusprogrammid ning teadmiste ja kogemuste vahetamine.

Artikkel 41

Kultuur

1.   Lepinguosalised püüavad edendada kultuuritegelaste ja kunstiteoste vahetust ja korraldada asjakohasel juhul eri kultuurivaldkondades ühisalgatusi, sh audiovisuaalseid projekte, nagu filmid.

2.   Lepinguosalised soodustavad oma kodanikuühiskonna ja kultuuriasutuste vahelist dialoogi ja koostööd, et suurendada vastastikust teadlikkust ja mõistmist.

3.   Lepinguosalised püüavad teha vastastikust huvi pakkuvates küsimustes koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis, et saavutada ühised eesmärgid ning edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandi kaitset.

Artikkel 42

Ühiskomitee

1.   Moodustatakse mõlema lepinguosalise esindajatest koosnev ühiskomitee. Ühiskomiteed juhatavad mõlema lepinguosalise esindajad ühiselt.

2.   Ühiskomitee

a)

koordineerib käesoleval lepingul põhinevat üldist partnerlust;

b)

nõuab asjakohasel juhul teavet komiteedelt või muudelt organitelt, mis on loodud lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute või kokkulepitud korra alusel, ning vahetab arvamusi ühist huvi pakkuvates küsimustes;

c)

otsustab täiendavate koostöövaldkondade üle, mida ei ole käesolevas lepingus nimetatud, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega;

d)

tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise ja tulemusliku rakendamise;

e)

püüab lahendada käesoleva lepingu tõlgendamisel, kohaldamisel või rakendamisel tekkivaid vaidlusi;

f)

on platvormiks, mille kaudu selgitada käesoleva lepinguga seotud poliitikas, programmides ja volitustes tehtavaid asjakohaseid muudatusi, ning

g)

annab soovitusi ja võtab vastu otsuseid ning aitab asjakohasel juhul kaasa käesoleva lepingu põhise koostöö konkreetsete aspektide hõlbustamisele.

3.   Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel.

4.   Ühiskomitee koguneb tavaliselt üks kord aastas vaheldumisi Tōkyōs ja Brüsselis. Samuti koguneb see ühe lepinguosalise taotluse alusel.

5.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 43

Vaidluste lahendamine

1.   Lepinguosalised lähtuvad käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike üldiste ja konkreetsete meetmete võtmisel vastastikuse austuse, võrdse partnerluse ja rahvusvahelise avaliku õiguse austamise põhimõtetest.

2.   Kui käesoleva lepingu tõlgendamisel, kohaldamisel või rakendamisel peaks tekkima vaidlusi, teevad lepinguosalised suuri jõupingutusi, et omavahel konsulteerida ja teha koostööd eemärgiga lahendada vaidlus kiiresti ja sõbralikult.

3.   Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib kumbki lepinguosaline taotleda vaidluse suunamist edasiseks arutamiseks ja uurimiseks ühiskomiteesse.

4.   Lepinguosalised on seisukohal, et käesoleva lepingu kohase koostöö aluste hulka kuuluvate oluliste osade, artikli 2 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 kirjeldatud kohustuste eriti rasket ja sisulist rikkumist võidakse käsitada kiireloomulise eriolukorrana, kui see oma raskusastme ja laadi tõttu ohustab rahu ja julgeolekut ning kui sellel on rahvusvahelised tagajärjed.

5.   Sellisel ebatõenäolisel ja ootamatul juhul, kui ühe lepinguosalise territooriumil on tekkinud lõikes 4 osutatud kiireloomuline eriolukord, korraldab ühiskomitee teise lepinguosalise taotluse korral 15 päeva jooksul kiireloomulise konsulteerimise.

Kui ühiskomitee ei suuda leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust, koguneb ta selles küsimuses kiirkorras ministrite tasemel.

6.   Kui kiireloomulise eriolukorra puhul ei leita mõlemale lepinguosalisele vastuvõetavat lahendust ka ministrite tasemel, võib see lepinguosaline, kes esitas lõikes 5 osutatud taotluse, otsustada peatada käesoleva lepingu sätete kohaldamise kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega. Peale selle märgivad lepinguosalised, et lõikes 5 osutatud taotluse esitanud lepinguosaline võib kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega võtta muid, käesoleva lepingu raamest välja jäävaid sobivaid meetmeid. Lepinguosaline teatab oma otsusest teisele lepinguosalisele viivitamata kirjalikult ja kohaldab seda otsust lühima ajavahemiku jooksul, mis võimaldab lahendada probleemi mõlemale lepinguosalisele vastuvõetaval viisil.

7.   Lepinguosalised jälgivad pidevalt käesoleva lepingu sätete kohaldamise peatamise põhjustanud kiireloomulise eriolukorra arengut. Käesoleva lepingu sätete kohaldamise peatamise algatanud lepinguosaline võtab selle otsuse tagasi niipea, kui olukord seda võimaldab, ja igal juhul niipea, kui kiireloomulist eriolukorda enam ei ole.

8.   Käesolev leping ei mõjuta ega piira lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute tõlgendamist või kohaldamist. Käesoleva lepinguga seotud vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei asenda ega mõjuta mingil viisil lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingutega seotud vaidluste lahendamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 44

Muud küsimused

Käesoleva lepingu kohast koostööd ja meetmeid rakendatakse kooskõlas lepinguosaliste õigusnormidega.

Artikkel 45

Lepinguosaliste määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised“ ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Jaapanit.

Artikkel 46

Teabe avaldamine

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist esitama teavet, mille avalikustamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks.

Artikkel 47

Jõustumine ja jõustumiseelne kohaldamine

1.   Jaapan ratifitseerib käesoleva lepingu ja liidu pool kas kiidab selle heaks või ratifitseerib selle kooskõlas oma vastavate kohaldatavate õiguslike menetlustega. Jaapani ratifitseerimiskirja ning liidu poole heakskiitmise ja ratifitseerimise lõpuleviimist kinnitava teate vahetamine toimub Tōkyōs. Käesolev leping jõustub nimetatud dokumentide vahetamise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldavad liit ja Jaapan kuni käesoleva lepingu jõustumiseni selle artikleid 1, 2, 3 ja 4, artikli 5 lõiget 1, artikleid 11, 12, 13, 14, 15 (v.a lõike 2 punkt b), 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ja 37, artikli 38 lõiget 1, artikleid 39, 40, 41, 42 (v.a lõike 2 punkt c), 43, 44, 45, 46 ja 47, artikli 48 lõiget 3 ning artikleid 49, 50 ja 51. Nende sätete kohaldamine algab teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil Jaapan teatab liidule lepingu ratifitseerimisest, või kuupäeva, mil liit teatab Jaapanile vajaliku õigusmenetluse lõpuleviimisest. Teavitamine toimub diplomaatiliste nootide abil.

3.   Käesoleva lepingu sätetel, mida kohaldatakse vastavalt lõikele 2 enne käesoleva lepingu jõustumist, on samad õiguslikud tagajärjed, kui need, mis oleks lepinguosaliste vahel jõustunud lepingul.

Artikkel 48

Lepingu lõpetamine

1.   Käesolev leping kehtib, kui seda ei lõpetata vastavalt lõikele 2.

2.   Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil teine lepinguosaline saab teate kätte.

3.   Lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest lõpetada käesoleva lepingu jõustumiseelne kohaldamine vastavalt artikli 47 lõikele 2. Lõpetamine jõustub kuue kuu möödumisel kuupäevast, mil teine lepinguosaline saab teate kätte.

Artikkel 49

Uute riikide ühinemine liiduga

1.   Liit teavitab Jaapanit, kui mõni kolmas riik on esitanud taotluse liiduga ühineda.

2.   Lepinguosalised arutavad, sh ühiskomitee raames, milliseid tagajärgi võib põhjustada kolmanda riigi ühinemine liiduga.

3.   Liit teavitab Jaapanit kolmanda riigi liiduga ühinemise lepingu allakirjutamisest ja jõustumisest.

Artikkel 50

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Jaapani territooriumi suhtes.

Artikkel 51

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja jaapani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Kui lepingu eri keeleversioonides esineb lahknevusi, annavad lepinguosalised küsimuse lahendamiseks ühiskomiteele.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Токио на седемнадесети юли две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Tokio, el diecisiete de julio de dos mil dieciocho.

V Tokiu dne sedmnáctého července dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Tokyo den syttende juli to tusind og atten.

Geschehen zu Tokyo am siebzehnten Juli zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta juulikuu seitsmeteistkümnendal päeval Tōkyōs.

Έγινε στο Τόκιο, στις δεκαεπτά Ιουλίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Tokyo on the seventeenth day of July in the year two thousand and eighteen.

Fait à Tokyo, le dix-sept juillet deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Tokiju sedamnaestog srpnja godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Tokyo, addì diciassette luglio duemiladiciotto.

Tokijā, divtūkstoš astoņpadsmitā gada septiņpadsmitajā jūlijā.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų liepos septynioliktą dieną Tokijuje.

Kelt Tokióban, a kétezer-tizennyolcadik év július havának tizenhetedik napján.

Magħmul f'Tokyo fis-sbatax-il jum ta' Lulju fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Tokio, zeventien juli tweeduizend achttien.

Sporządzono w Tokio dnia siedemnastego lipca roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Tóquio aos dezassete dias do mês de julho de dois mil e dezoito.

Întocmit la Tokyo la șaptesprezece iulie două mii optsprezece.

V Tokiu sedemnásteho júla dvetisícosemnásť.

V Tokiu, sedemnajstega julija leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Tokiossa seitsemäntenätoista päivänä heinäkuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Tokyo den sjuttonde juli år tjugohundraarton.

Image

Voor het Koninkrijk België

Pour le Royaume de Belgique

Für das Königreich Belgien

Image

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

За Република България

Image

Za Českou republiku

Image

For Kongeriget Danmark

Image

Für die Bundesrepublik Deutschland

Image

Eesti Vabariigi nimel

Image

Thar cheann Na hÉireann

For Ireland

Image

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Image

Por el Reino de España

Image

Pour la République française

Image

Za Republiku Hrvatsku

Image

Per la Repubblica italiana

Image

Για την Κυπριακή Δημοκρατία

Image

Latvijas Republikas vārdā –

Image

Lietuvos Respublikos vardu

Image

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Image

Magyarország részéről

Image

Għar-Repubblika ta' Malta

Image

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Image

Für die Republik Österreich

Image

W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej

Image

Pela República Portuguesa

Image

Pentru România

Image

Za Republiko Slovenijo

Image

Za Slovenskú republiku

Image

Suomen tasavallan puolesta

För Republiken Finland

Image

För Konungariket Sverige

Image

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Image

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

Image

Image


Top