2014L0032 — ET — 27.01.2015 — 001.003

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/32/EL, 26. veebruar 2014, mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 096 29.3.2014, lk 149)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2015/13, EMPs kohaldatav tekst 31. oktoober 2014,	L 3	42	7.1.2015

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 013, 20.1.2016, lk  57 (2014/32/EL)

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/32/EL,

26. veebruar 2014,

mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

1.

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded, millele peavad vastama mõõtevahendid turul kättesaadavaks tegemisel ja/või kasutuselevõtul artikli 3 lõikes 1 osutatud mõõtmiste osas.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse mõõtevahendite suhtes, mis on määratletud mõõtevahendeid käsitlevates III–XII lisas (edaspidi „mõõtevahendeid käsitlevad lisad”), mis puudutavad veearvesteid (MI-001), gaasiarvesteid ja gaasi leppekoguse mõõtureid (MI-002), aktiivelektrienergiaarvesteid (MI-003), soojusarvesteid (MI-004), kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteeme vedelike (välja arvatud vesi) koguste mõõtmiseks (MI-005), automaatkaale (MI-006), taksomeetreid (MI-007), materiaalmõõte (MI-008), dimensioonimõõtevahendeid (MI-009) ja heitgaasianalüsaatoreid (MI-010).

2.  Käesolev direktiiv on elektromagnetilise häiringukindluse nõuete suhtes eridirektiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/30/EL ( 10 ) artikli 2 lõike 3 tähenduses. Nimetatud direktiivi kohaldatakse jätkuvalt emissiooninõuete osas.

Artikkel 3

Vaba valik

1.  Liikmesriigid võivad sätestada mõõtevahendite kasutamise mõõtmisteks, kui nad peavad seda õigustatuks avaliku huvi, inimeste tervise, avaliku ohutuse ja korra, keskkonna- ja tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse tagamisel.

2.  Kui liikmesriigid ei sätesta sellist kasutust, teavitavad nad selle põhjustest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„mõõtevahend” – iga artikli 2 lõikega 1 reguleeritud mõõtmisfunktsiooniga seade või süsteem;

2)	„alakoost” – riistvaraseade, mis on nimetatud mõõtevahendeid käsitlevates lisades ja mis funktsioneerib iseseisvalt ja moodustab mõõtevahendi koos teiste ühilduvate alakoostudega või ühilduva mõõtevahendiga;

3)	„legaalmetroloogiline kontroll” – mõõtetegevuse kontroll mõõtevahendi sellisel kohaldamisalal, mis viiakse läbi avaliku huvi, inimeste tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse huvides;

4)	„tehniline normdokument” – Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni poolt vastu võetud dokument, mis sisaldab tehnilisi kirjeldusi;

5)	„turul kättesaadavaks tegemine” – mõõtevahendi tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

6)	„turule laskmine” – mõõtevahendi liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemine;

7)	„kasutuselevõtt” – lõppkasutajale ette nähtud mõõtevahendi esmakordne kasutuselevõtt selleks määratud eesmärkidel;

8)	„tootja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab või laseb projekteerida või toota mõõtevahendeid ja turustab neid mõõtevahendeid enda nime või kaubamärgi all või võtab neid kasutusele oma tarbeks;

9)	„volitatud esindaja” – iga liidu piires registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega.

10)	„importija” – iga liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb mõõtevahendi kolmandast riigist liidu turule;

11)	„levitaja” – iga turustusahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb mõõtevahendi turul kättesaadavaks;

12)	„ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

13)	„tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette mõõtevahendile esitatavad tehnilised nõuded;

14)	„harmoneeritud standard” – harmoneeritud standard määruse (EÜ) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses;

15)	„akrediteerimine” – akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

16)	„riiklik akrediteerimisasutus” – riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

17)	„vastavushindamine” – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas mõõtevahendit käsitlevad käesoleva direktiivi olulised nõuded on täidetud;

18)	„vastavushindamisasutus” – asutus, mis teeb vastavushindamise toiminguid, sealhulgas kalibreerib, katsetab, sertifitseerib ja kontrollib;

19)	„tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi mõõtevahend, mis on lõpptarbija jaoks juba kättesaadavaks tehtud;

20)	„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on takistada turustusahelas oleva mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist;

21)	„liidu ühtlustamisaktid” – toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid;

22)	„CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et mõõtevahend vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele.

Artikkel 5

Kohaldatavus alakoostude puhul

Kui mõõtevahendeid käsitlevates lisades on sätestatud olulised nõuded alakoostudele, kohaldatakse selliste alakoostude suhtes käesolevat direktiivi mutatis mutandis.

Alakooste ja mõõtevahendeid võib vastavustõendamise eesmärgil hinnata iseseisvalt ja eraldi.

Artikkel 6

Olulised nõuded

Mõõtevahend peab vastama I lisas ja asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Juhul kui mõõtevahendi korrektseks kasutamiseks vaja, võivad liikmesriigid nõuda, et I lisa punktis 9 või asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades osutatud andmed esitataks keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul mõõtevahend kättesaavaks tehakse.

Artikkel 7

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.  Liikmesriigid ei takista käesolevas direktiivis esitatud põhjustel ühegi käesoleva direktiivi nõuetele vastava mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu.

2.  Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, tagamaks mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemine ja/või kasutuselevõtt ainult juhul, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

3.  Liikmesriik võib nõuda, et mõõtevahend vastaks selle kasutuselevõttu reguleerivatele sätetele, mida õigustavad kohalikud kliimatingimused. Sellisel juhul valib liikmesriik I lisa tabelist 1 vajalikud ülemised ja alumised temperatuuri piirid ning võib määratleda niiskustingimused (kondenseerumine või mittekondenseerumine) ning selle, kas kasutuskoht on avatud või suletud.

4.  Kui mõõtevahendile on määratletud erinevad täpsusklassid:

Punkti a või b kohaldamisel võib omaniku valikul kasutusele võtta parema täpsusega mõõtevahendid.

5.  Liikmesriik ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate mõõtevahendite näitamist messidel, näitustel, esitlustel ja sarnastel üritustel, tingimusel et nende mittevastavus ning nende kõlbmatus turul kättesaadavaks tegemiseks ja/või kasutuselevõtuks enne nende vastavusse viimist käesoleva direktiivi sätetega on selgelt tähistatud.

2.

PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 8

Tootjate kohustused

1.  Tootjad tagavad oma mõõtevahendite turule laskmisel ja/või kasutusele võtmisel, et need on konstrueeritud ja toodetud kooskõlas oluliste nõuetega, mis on sätestatud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades.

2.  Tootjad koostavad artiklis 18 osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 17 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui vastavushindamismenetlusega on tõendatud mõõtevahendi vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise.

3.  Tootja säilitab tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

4.  Tootjad tagavad, et on olemas menetlused, mis võimaldavad säilitada seeriatoodangu vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi mõõtevahendi konstruktsioonis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites, tehnilistes normdokumentides või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal mõõtevahendi vastavust kinnitati.

Kui seoses mõõtevahendi toimimisega peetakse vajalikuks, kontrollivad tootjad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendeid, uurivad kaebusi, mittevastavaid mõõtevahendeid ja mõõtevahendite tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need, ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmetest.

5.  Tootjad tagavad, et mõõtevahendid, mille nad on turule lasknud, kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid identifitseerida, või kui mõõtevahendi suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on mõõtevahendiga kaasasolevas dokumendis ja pakendil, kui see olemas on, vastavalt I lisa punktile 9.2.

6.  Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi kas mõõtevahendile või, kui see ei ole võimalik, mõõtevahendiga kaasasolevasse dokumenti ja pakendile, kui see olemas on, vastavalt I lisa punktile 9.2. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.  Tootjad tagavad, et mõõtevahendiga, mille nad on turule lasknud, on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja teave ning igasugune märgistus on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.  Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikke parandusmeetmeid, et viia mõõtevahend nõuetega vastavusse või, kui see on asjakohane, kõrvaldada toode turult või võtta tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad mõõtevahendi kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.  Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle mõõtevahendi käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Volitatud esindajad

1.  Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.  Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses kindlaksmääratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

Artikkel 10

Importijate kohustused

1.  Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid mõõtevahendeid.

2.  Enne mõõtevahendi turule laskmist ja/või kasutusele võtmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et mõõtevahend kannab CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning et tootja on täitnud artikli 8 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et mõõtevahend ei vasta I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta mõõtevahendit turule ega võta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui mõõtevahend kujutab endast ohtu.

3.  Importijad märgivad oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi mõõtevahendile või, kui see ei ole võimalik, mõõtevahendiga kaasasolevasse dokumenti ja mõõtevahendi pakendile, kui see on olemas, vastavalt I lisa punktile 9.2. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on lõppkasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.  Importijad tagavad, et mõõtevahendiga on kaasas juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.  Importijad tagavad, et sel ajal, kui mõõtevahend on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine ega transportimine toote vastavust I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulistele nõuetele.

6.  Kui seda peetakse seoses mõõtevahendi toimimisega vajalikuks, kontrollivad importijad pisteliselt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendeid, uurivad kaebusi, ning kui see on vajalik, peavad registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate toodete ja nende tagasivõtmiste kohta ja teavitavad levitajaid nimetatud järelevalvest.

7.  Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed mõõtevahendi vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad mõõtevahendi kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.  Importijaid hoiavad 10 aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadaval ELi vastavusdeklaratsiooni koopiat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav.

9.  Importijad esitavad pädeva riigi ametiasutuse põhjendatud nõudmisel mõõtevahendi vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 11

Levitajate kohustused

1.  Mõõtevahendit turul kättesaadavaks tehes ja/või kasutusele võttes peavad levitajad arvestama käesoleva direktiivi nõuetega.

2.  Enne mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist kontrollivad levitajad, et toode kannab CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist, et sellega on kaasas ELi vastavusdeklaratsioon, nõutud dokumendid, juhised ja teave vastavalt I lisa punktile 9.3 keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi lõppkasutajad, mille turul mõõtevahend kättesaavaks tehakse ja/või kasutusele võetakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 8 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 10 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mõõtevahend ei vasta I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ei lase ta mõõtevahendit turule ega võta kasutusele enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mõõtevahend kujutab endast ohtu.

3.  Levitajad tagavad, et sel ajal, kui mõõtevahend on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise ega transportimise tingimused toote vastavust I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitletavates lisades sätestatud olulistele nõuetele.

4.  Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mõõtevahend, mille nad on turul kättesaadavaks teinud või kasutusele võtnud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune mõõtevahend nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui mõõtevahend kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.  Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle kogu mõõtevahendi vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni paberil või elektrooniliselt. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendite põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 12

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mõõtevahendi turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mõõtevahendit viisil, mis võib mõjutada vastavust käesolevale direktiivile, ja tema suhtes kohaldatakse artikli 8 alusel tootja kohustusi.

Artikkel 13

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui mõõtevahend neile tarniti, ja 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise mõõtevahendi tarnisid.

3.

PEATÜKK

MÕÕTEVAHENDITE VASTAVUS

Artikkel 14

Mõõtevahendi vastavuse eeldamine

1.  Mõõtevahendid, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad.

2.  Mõõtevahendid, mis on vastavuses normdokumentide osadega, mille loetelu on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud oluliste nõuetega, mida nimetatud normdokumentide osad käsitlevad.

3.  Tootja võib valida mis tahes tehnilise lahenduse, mis järgib I lisas ja asjaomastes kindlaid mõõtevahendite liike käsitlevates lisades sätestatud olulisi nõudeid. Et vastavuseeldusest kasu saada, peab tootja lisaks sellele rakendama õigesti lõigetes 1 ja 2 osutatud asjakohastes harmoneeritud standardites või tehnilistes normdokumentides toodud lahendusi.

4.  Liikmesriik eeldab artikli 18 lõike 3 punktis i nimetatud asjakohaste katsete järgimist juhul, kui vastav katseprogramm sooritati vastavuses lõigetes 1, 2 ja3 nimetatud asjakohaste dokumentidega ning kui katse tulemused tagavad vastavuse olulistele nõuetele.

Artikkel 15

Tehniliste normdokumentide viidete avaldamine

Komisjon, tegutsedes kas liikmesriigi taotlusel või oma algatusel, kui see on asjakohane:

Artikkel 16

Tehniliste normdokumentide viidete kehtetuks tunnistamine

1.  Kui liikmesriik või komisjon leiab, et tehniline normdokument, mille viited on avaldatud või kavatsetakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas, ei ole täielikult kooskõlas oluliste nõuetega, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud I lisas ja seadmeid käsitlevates lisades, otsustab komisjon

2.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud otsus võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.  Käesoleva artikli lõike 1 punktis b nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 17

Vastavushindamismenetlused

Mõõtevahendi vastavushindamine kohaldatavate oluliste nõuete suhtes toimub taotluse alusel tootja valikul ühe asjaomases seda liiki mõõtevahendit käsitlevas lisas nimetatud vastavushindamismenetluse järgi.

Vastavushindamismenetlused on sätestatud II lisas.

Vastavushindamismenetlusi puudutavad dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi riigikeeles/riigikeeltes, kus vastavushindamismenetlusi teostav teavitatud asutus asub, või selle asutuse poolt heaks kiidetud keeles.

Artikkel 18

Tehniline dokumentatsioon

1.  Tehniline dokumentatsioon peab tegema arusaadavaks mõõtevahendi ehituse, tootmise ja töötamise ning peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

2.  Tehniline dokumentatsioon peab olema piisavalt üksikasjalik, et tagada vastavus järgmistele nõuetele:

3.  Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama sel määral, kui tüübi ja/või mõõtevahendi hindamiseks ja tuvastamiseks on vaja, järgmist teavet:

4.  Tootja täpsustab, kuhu pandi plommid ja märgised.

5.  Kui see on asjakohane, peab tootja näitama ühilduvustingimused liideste ja alakoostudega.

Artikkel 19

ELi vastavusdeklaratsioon

1.  ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulised nõuded on täidetud.

2.  ELi vastavusdeklaratsioon järgib XIII lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus mõõtevahend turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse.

3.  Kui mõõtevahend peab vastama rohkem kui ühele liidu õigusaktile, millega nähakse ette ELi vastavusdeklaratsiooni esitamine, koostatakse üks ELi vastavusdeklaratsioon, mis hõlmab kõiki selliseid liidu õigusakte. Deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende õigusaktide avaldamisviiteid.

4.  ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse mõõtevahendi vastavuse eest käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele.

Artikkel 20

Vastavusmärgis

Mõõtevahendi vastavust käesolevale direktiivile tõendatakse CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise olemasoluga sellel mõõtevahendil nagu on määratletud artiklis 21.

Artikkel 21

CE-märgist ja metroloogilist lisamärgist käsitlevad üldpõhimõtted

1.  CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.  Metroloogiline lisamärgis koosneb suurest M-tähest ja selle pealekandmise aastaarvu kahest viimasest numbrist, mida ümbritseb ristkülik. Ristküliku kõrgus on võrdne CE-märgise kõrgusega.

3.  Metroloogilise lisamärgise suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 22

CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.  CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mõõtevahendile või selle andmeplaadile. Kui see ei ole võimalik või ei ole asjaomase mõõtevahendi olemust arvestades lubatud, kinnitatakse need kaasasolevatele dokumentidele ja toote pakendile, kui see on olemas.

2.  Kui mõõtvahend koosneb koos töötavate seadmete komplektist, mis ei ole alakoostud, kantakse CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis mõõtevahendi põhiseadmele.

3.  CE-märgis ja metroloogiline lisamärgis kantakse mõõtevahendile enne selle turule laskmist.

4.  Kui see on põhjendatud, võib CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise mõõtevahendile kanda tootmisprotsessi ajal.

5.  Metroloogiline lisamärgis järgneb vahetult CE-märgisele.

CE-vastavusmärgise ja metroloogilise lisamärgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi, nagu on sätestatud II lisas.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

Asjakohase teavitatud asutuse tunnusnumber peab olema kustumatu või eemaldamisel isehävinev.

6.  CE-vastavusmärgise, metroloogilise lisamärgise ja, kui see on nõutav, teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

7.  Liikmesriigid tuginevad CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.

PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 23

Teavitamine

1.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

2.  Kui liikmesriik ei ole vastu võtnud riigi õigusakte artiklis 3 osutatud mõõtmisteks, säilitab ta õiguse teavitada asutusest kõnealuse mõõtevahendiga seonduvateks vastavushindamistegevusteks.

Artikkel 24

Teavitavad asutused

1.  Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest ning artikli 29 sätetele vastavuse eest.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.  Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 25 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealune asutus olema korraldanud tema tegevusest tuleneva vastutuse katmise.

4.  Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 25

Nõuded teavitavale asutusele

1.  Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.  Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et oleks tagatud ameti objektiivsus ja erapooletus.

3.  Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused tehakse pädeva isiku poolt, kes ei viinud läbi hindamist.

4.  Teavitav asutus ei tohi pakkuda vastavushindamisasutuste poolt tehtavaid tegevusi ega osutada nõustamisteenuseid ärimajanduslikul eesmärgil ega vastavushindamisasutuste teenustega konkureerides.

5.  Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.  Teavitaval asutusel peab oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 26

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma vastavushindamisasutuste hindamise, nendest teavitamise ja teavitatud asutuste järelevalve menetlustest, ning neis tehtud muudatustest.

Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.

Artikkel 27

Nõuded teavitatud asutusele

1.  Teavituse esitamiseks peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.  Vastavushindamisasutus peab olema asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele ning olema juriidiline isik.

3.  Vastavushindamisasutus peab olema kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või mõõtevahendist, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende mõõtevahendite konstrueerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.  Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava mõõtevahendi projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osapoole esindaja. See ei välista hinnatud mõõtevahendite kasutamist vastavushindamisasutuse tegevuseks ega nende mõõtevahendite kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud mõõtevahendite projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi poolt, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda tegevuses, mis võib seada kahtluse alla nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsuse vastavushindamistoimingutes, mille tegemiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Teine lõik ei välista sellegipoolest tehnilise teabe vahetamist tootja ja asutuse vahel vastavushindamise eesmärgil.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või lepingupartnerite tegevus ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.  Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.  Vastavushindamisasutus peab olema võimeline täitma temale II lisa alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja mõõtevahendite iga tüübi või kategooria jaoks vajalikud

Vastavushindamisasutusel peavad olema vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.  Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema järgmised oskused:

8.  Tuleb tagada vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei tohi sõltuda tehtud hindamistoimingute arvust ega nende tulemustest.

9.  Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui vastutust kannab riik vastavalt riigisisestele õigusele või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.  Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on saadud II lisa või selle rakendamiseks kehtestatud riigisisese õiguse sätte kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asutus tegutseb. Tagatakse omandiõiguste kaitse.

11.  Vastavushindamisasutused osalevad asjakohases standardimistöös ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma töös või tagavad, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on sellisest tegevusest teadlikud, ning rakendavad nimetatud rühma töö tulemusena koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 28

Nõuetele vastavuse eeldamine teavitatud asutuse puhul

Kui vastavushindamisasutus tõendab, et teavitatud asutus vastab sellistes asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 29

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.  Kui teavitatud asutus sõlmib vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu või teeb selle ülesandeks tütarettevõtjale, tagab ta, et lepingupartner või tütarettevõtja vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.  Teavitatud asutus vastutab täielikult oma lepingupartnerite ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata sellest, kus nad asuvad.

3.  Lepingupartnerit või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.  Teavitatud asutus hoiab teavitavale asutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad lepingupartneri või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd II lisa alusel.

Artikkel 30

Ettevõttesisesed akrediteeritud asutused

▼C1

1.  Ettevõttesisest akrediteeritud asutust võib kasutada vastavushindamistoimingu teostamiseks ettevõtjale, mille osaks ta on, II lisa moodulis A2 ja moodulis C2 sätestatud menetluste rakendamise eesmärgil. Kõnealune asutus moodustab eraldioleva ja eristatava osa ettevõtjast ja ei osale nende mõõtevahendite konstrueerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

▼B

2.  Selline ettevõttesisene asutus vastab järgmistele kriteeriumitele:

3.  Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teavitata teisi liikmesriike või komisjoni, aga teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille osaks ta on, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel 31

Teavitamise taotlus

1.  Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.  Teavitamistaotlusele lisatakse vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja mõõtevahendi või mõõtevahendite kirjeldus, millega tegelemiseks asutus väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (kui selline on olemas), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 27 sätestatud nõuetele.

3.  Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele dokumendid, mille alusel saab vastavust artiklis 27 sätestatud nõuetele kontrollida, tunnustada ja korrapäraselt jälgida.

Artikkel 32

Teavitamismenetlus

1.  Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 27 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.  Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.  Teavitus sisaldab teavet mõõtevahendi(te) liigi (liikide) kohta, mille jaoks iga asutus on määratud, ja vajaduse korral vahendi täpsusklasside, mõõtepiiride, mõõtetehnoloogia ja muude omaduste kohta, mis teavituse ulatust piiravad. Teavitus annab täieliku ülevaate vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja mõõtevahendist või mõõtevahenditest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.  Kui teavitus ei põhine artikli 31 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et vastavushindamisasutus on pädev ja et on kehtestatud asutuse korrapärast järelevalvet tagav kord, millega tagatakse ka edaspidi vastavus artiklis 27 sätestatud nõuetele.

5.  Asjaomane asutus võib tegutseda teavitatud asutusena ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei ole esitanud vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist – kui kasutatakse akrediteerimistunnistust – või kahe kuu jooksul pärast teavitamist – kui akrediteerimist ei kasutata.

Ainult sellist asutust käsitatakse käesoleva direktiivi mõistes teavitatud asutusena.

6.  Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest olulistest teavituse muudatustest.

Artikkel 33

Identifitseerimisnumber ja loetelu teavitatud asutustest

1.  Komisjon annab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Komisjon annab üheainsa identifitseerimisnumbri isegi siis, kui asutuse kohta esitatakse teavitus mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.  Komisjon avalikustab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab, et loetelu ajakohastatakse.

Artikkel 34

Teavituse muutmine

1.  Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 27 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav asutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.  Juhul kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele asutustele.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.  Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal on kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või et teavitatud asutus ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.  Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmisel kogu teabe seoses teavituse alusega või asjaomase teavitatud asutuse pädevuse säilimisega.

3.  Komisjon tagab, et tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on kogunud, käsitatakse konfidentsiaalsena.

4.  Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas tühistaks vajaduse korral teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste töökohustused

1.  Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas II lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.  Vastavushindamistoiminguid tehakse tasakaalustatud viisil, ettevõtjaid liigselt koormamata. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mõõtevahendi tehnoloogia keerukuseastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada mõõtevahendi vastavus käesolevale direktiivile.

3.  Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas ja asjaomastes seda liiki mõõtevahendit käsitlevates lisades sätestatud olulisi nõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavustunnistust.

4.  Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et mõõtevahend ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.  Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, teavitatud asutus kas piirab sertifikaati, peatab selle või tunnistab kehtetuks.

Artikkel 37

Teavitatud asutuste otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.  Teavitatud asutus teavitab teavitavat asutust järgmisest:

2.  Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade mõõtevahenditega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 39

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste töö koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike ja valdkondade üleste teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad nende poolt teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otse või määratud esindajate vahendusel.

5.

PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE MÕÕTEVAHENDITE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUS

Artikkel 41

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate mõõtevahendite kontroll

Mõõtevahendite suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 42

Menetlus selliste mõõtevahenditega tegelemiseks, mis kujutavad endast ohtu liikmesriigi tasandil

1.  Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv mõõtevahend kujutab endast ohtu käesolevas direktiivis käsitletud avaliku huvi kaitse aspektidele, siis viivad nad läbi asjaomase mõõtevahendi hindamise kõigist käesolevas direktiivis sätestatud asjaomastest nõuetest lähtudes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajaduse korral koostööd.

Kui esimeses lõigus nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et mõõtevahend ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et mõõtevahend nimetatud nõuetega vastavusse viia, kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.  Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.  Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud mõõtevahendite suhtes võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed.

4.  Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata mõõtevahendi kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, mõõtevahend turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.  Lõike 4 teises lõigus osutatud teave sisaldab kõiki olemasolevaid andmeid, eelkõige mittevastava mõõtevahendi tuvastamiseks vajalikku teavet, mõõtevahendi päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva ohu laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavuse põhjus on:

6.  Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase mõõtevahendi mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, esitavad oma vastuväited.

7.  Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.  Liikmesriigid tagavad, et asjaomase mõõtevahendi suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse mõõtevahend turult.

Artikkel 43

Liidu kaitsemeetmete kaitsemenetlus

1.  Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et nimetatud meetmed on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab meetmele hinnangu. Hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

2.  Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava mõõtevahendi kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui leitakse, et riigisisene meede ei ole põhjendatud, tühistab asjaomane liikmesriik selle meetme.

3.  Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning mõõtevahendi mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

4.  Kui leitakse, et riigisisene meede on põhjendatud ning mõõtevahendi mittevastavust põhjendatakse käesoleva direktiivi artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites esinevate puudustega, kohaldab komisjon artiklis 16 sätestatud menetlust.

Artikkel 44

Vastavuses olevad mõõtevahendid, mis kujutavad endast ohtu

1.  Kui liikmesriik leiab pärast artikli 42 lõike 1 kohast hindamist, et mõõtevahend, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu avaliku huvi kaitse aspektidele, nõuab ta asjaomaselt ettevõtjalt, et see võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selline mõõtevahend ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades määrab.

2.  Ettevõtja tagab, et kõigi asjaomaste tema poolt liidu turul kättsaadavaks tehtud mõõtevahendite suhtes võetakse parandusmeede.

3.  Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Teave sisaldab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava mõõtevahendi tuvastamiseks vajalikku teavet, mõõtevahendi päritolu, turustusahelat, ohu laadi, võetud riigisiseste meetmete iseloomu ja kestvust.

4.  Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomas(t)e ettevõtja(te)ga ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

5.  Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomas(t)ele ettevõtja(te)le.

Artikkel 45

Vormiline mittevastavus

1.  Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

2.  Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik asjakohaseid meetmeid mõõtevahendi turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud.

6.

PEATÜKK

KOMITEE JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 46

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab mõõtevahendite komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.  Kui komitee arvamuse saamiseks on ette nähtud kirjalik menetlus, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemusele jõudmiseta juhul, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul otsustab nii komitee eesistuja või nõutakse seda komitee liikmete lihthäälteenamusega.

5.  Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 47

Lisade muutmine

Komisjonil on seoses järgmisega õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte mõõtevahendeid käsitlevate lisade muutmise kohta:

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artiklis 47 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. aprillist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volitustekohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase perioodi lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 47 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 47 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7.

PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 49

Karistused

Liikmesriigid sätestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud riigisiseste õigusaktide ettevõtjate poolse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kõnealused eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 50

Üleminekusätted

1.  Liikmesriigid ei takista oma territooriumil selliste mõõtevahendite kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 2004/22/EÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 20. aprilli 2016.

Direktiivi 2004/22/EÜ alusel välja antud sertifikaadid kehtivad käesoleva direktiivi alusel.

2.  Direktiivi 2004/22/EÜ artikli 23 toime kehtib kuni 30. oktoobrini 2016.

Artikkel 51

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid võtavad hiljemalt 19. aprilliks 2016 vastu õigusnormid, mis on vajalikud artikli 4 punktide 5–22, artiklite 8–11, 13, 14, 19 ja 21, artikli 22 lõigete 1, 3, 5 ja 6, artiklite 23–45, 49 ja 50 ning II lisa järgimiseks. Nad edastavad komisjonile viivitamata nimetatud meetmete teksti.

Nad kohaldavad neid meetmeid alates 20. aprillist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste riigisiseste õigusnormide teksti.

Artikkel 52

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 50 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 2004/22/EÜ, mida on muudetud XIV lisa A osas loetletud õigusaktidega, kehtetuks alates 20. aprillist 2016, ilma et see piiraks liikmesriike nende kohustuste täitmisel, mis on seotud XIV lisa B osas esitatud direktiivide riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega ja kohaldamise kuupäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XV lisa vastavustabelile.

Artikkel 53

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 1, 2, 3, artikli 4 lõikeid 1–4, artikleid 5, 6, 7, 15–18, ja 20, artikli 22 lõikeid 2 ja 4 ning I ja III–XII lisa kohaldatakse alates 20. aprillist 2016.

Artikkel 54

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

OLULISED NÕUDED

Mõõtevahend annab kõrgetasemelise metroloogilise kaitse, nii et iga mõjutatud osapool võib olla kindel mõõtetulemuses, ning see peab olema konstrueeritud ja toodetud kõrgel kvaliteeditasemel, pidades silmas mõõtmistehnoloogiat ja mõõtetulemuste turvalisust.

Olulised nõuded, millele mõõtevahendid vastavad, määratakse allpool ning neid täiendavad, kui see on asjakohane, lisades III–XII sätestatud mõõtevahendite erinõuded, millega täpsustatakse üksikasjalikumalt üldnõuete teatud aspekte.

Oluliste nõuete kohaselt vastuvõetud lahenduses arvestatakse mõõtevahendi kavandatavat kasutusala ja selle mis tahes võimalikku väärkasutust.

MÕISTED

OLULISED NÕUDED

1.    Lubatud vead

1.1.

Määratletud töötingimustel ja häiringu puudumise korral ei tohi mõõteviga ületada vastavatele mõõtevahenditele käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates lisades sätestatud lubatud piirvea (MPE) väärtust. Kui mõõtevahendeid käsitlevates lisades ei ole teisiti ette nähtud, väljendatakse lubatud piirvea väärtust plussmiinushälbena mõõtesuuruse tegelikust väärtusest.

1.2.

Määratletud töötingimustel ja häiring olemasolu korral vastab toimimisnõue käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates asjakohastes lisades sätestatud nõuetele. Kui mõõtevahend on ette nähtud kasutamiseks määratletud püsivas pidevas elektromagnetilises väljas, peab lubatud toimimine kiiratud elektromagnetilise välja moduleeritud katses olema lubatud piirvea väärtuse piires.

1.3.

Tootja peab määratlema kliima-, mehaaniliste ja elektromagnetiliste tingimuste klassid, milles kasutamiseks mõõtevahend on ette nähtud, toite ja muud mõjurid, mis võivad mõjutada selle täpsust, arvestades käesoleva direktiivi konkreetseid mõõtevahendeid käsitlevates asjakohastes lisades sätestatud nõudeid. 1.3.1.    Kliimatingimused Tootja määratleb temperatuuri ülemise piirväärtuse ja temperatuuri alumise piirväärtuse mis tahes tabelis toodud 1 väärtustest, välja arvatud juhul, kui see on lisades III–XII teisiti määratletud, ning peab osutama, kas seade on konstrueeritud kondenseeruvas või mittekondenseeruvas niiskuses kasutamiseks, samuti nimetama seadmele ettenähtud asukoha, st avatud või suletud. Tabel 1   Temperatuuri piirväärtused Temperatuuri ülemine piirväärtus 30 °C 40 °C 55 °C 70 °C Temperatuuri alumine piirväärtus 5 °C – 10 °C – 25 °C – 40 °C 1.3.2. a) Mehaanilised tingimused liigitatakse klassidesse M1–M3 vastavalt alltoodud kirjeldusele. M1 Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse madala tasemega vibratsiooni ja löökidega kohtades, näiteks kergetele tugikonstruktsioonidele kinnitatud mõõtevahendite puhul, mida mõjutavad kohalikest lõhkamis- või rammimistegevustest, uste paugutamisest jms tulenevad ebaolulised vibratsioonid ja löögid. M2 Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse olulise või kõrge tasemega vibratsiooni ja löökidega kohtades – mööduvate raskete masinate läheduses või kõrval, konveierliinide juures jms. M3 Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, kus vibratsiooni ja löögi tase on kõrge ja väga kõrge, näiteks seadmete puhul, mis on paigaldatud vahetult masinatele, konveierliinidele jms. b) Seoses mehaaniliste tingimustega peab arvestama järgmisi mõjureid: — vibratsioon; — mehaaniline löök. 1.3.3. a) Elektromagnetilised tingimused liigitatakse klassidesse E1, E2 või E3 vastavalt alltoodud kirjeldusele, välja arvatud juhul, kui käesoleva direktiivi mõõtevahendeid käsitlevates asjaomastes lisades on teisiti sätestatud. E1 Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, mille elektromagnetilised häiringud vastavad sellistele häiringutele, mis tõenäoliselt leiduvad elu-, äri- ja kergetööstushoonetes. E2 Klassi kohaldatakse mõõtevahendite puhul, mida kasutatakse kohtades, mille elektromagnetilised häiringud vastavad sellistele häiringutele, mis tõenäoliselt leiduvad muudes tööstusehitistes. E3 Klassi kohaldatakse seadmete puhul, mida toidetakse sõiduki akult. Sellised seadmed järgivad klassi E2 nõudeid ja järgmisi lisanõudeid: — pingelang, mis tekib sisepõlemismootori käiviti rakendamisel, — koormuse avariilise vähendamise siirded, mis esinevad tühjenenud aku lahtiühendamisel mootori töötamise ajal. b) Seoses elektromagnetiliste tingimustega tuleb arvestada järgmisi mõjureid: — pingekatkestused; — lühiajalised pingelangud; — pingesiire varustusliinidel ja/või signaalliinidel; — elektrostaatilised lahendused; — raadiosageduslikud elektromagnetväljad; — edastatavad raadiosageduslikud elektromagnetväljad varustusliinidel ja/või signaalliinidel; — pingetõusud varustusliinidel ja/või signaalliinidel. 1.3.4. Muud mõjurid, millega tuleb vajaduse korral arvestada: — pinge kõikumine; — võrgusageduse kõikumine; — võrgusageduslikud magnetväljad; — mis tahes muu suurus, mis tõenäoliselt mõjutab seadme täpsust olulised viisil.

1.4.

Käesolevas direktiivis ette nähtud katsete korraldamisel kohaldatakse järgmisi punkte: 1.4.1.    Katsetamise ja vea väärtuste määramise põhireeglid Punktides 1.1 ja 1.2 määratletud olulisi nõudeid kontrollitakse iga asjakohase mõjuri suhtes. Kui käesoleva direktiivi asjaomases mõõtevahendit käsitlevas lisas ei ole teisiti määratletud, kohaldatakse olulisi nõudeid nii, et iga mõjurit rakendatakse ja tema mõju hinnatakse eraldi ning kõik muud mõjurid hoitakse suhteliselt püsivalt nende tugiväärtuse juures. Metroloogilised katsed tuleb korraldada mõjuri rakendamise ajal või pärast seda, sõltuvalt milline tingimus vastab seadme tavalisele käitamisseisundile, kus antud mõjur tõenäoliselt ilmneb. 1.4.2.    Õhuniiskus a) Vastavalt klimaatilistele töötingimustele, milles seade on kasutamiseks ette nähtud, võib olla asjakohane niiske püsiva temperatuuriga (mittekondenseeruv) või niiske tsüklilise temperatuuriga (kondenseeruv) katse. b) Niiske tsüklilise temperatuuri katse on asjakohane siis, kui kondenseerumine on oluline või kui aurude läbitungimist kiirendab hingamisefekt. Tingimustes, kus teguriks on mittekondenseeruv niiskus, on kohane niiske püsiva temperatuuri katse.

2.    Korratavus

Sama mõõtesuuruse väärtuse määramine erinevas kohas või eri kasutaja poolt, kui kõik muud tingimused on samad, peab tagama järgnevate mõõtmiste lähedased tulemused. Erinevus mõõtetulemuste vahel peab olema väiksem kui lubatud piirvea väärtus.

3.    Korduvus

Sama mõõtesuuruse väärtuse määramine samades mõõtetingimustes peab tagama järgnevate mõõtmiste lähedased tulemused. Erinevus mõõtetulemuste vahel peab olema väiksem kui lubatud piirvea väärtus.

4.    Kostelävi ja tundlikkus

Mõõtevahend peab olema piisavalt tundlik ja selle kostelävi peab olema kavandatud mõõteülesande jaoks piisavalt madal.

5.    Vastupidavus

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud selliselt, et ta säilitab oma metroloogiliste omaduste piisava stabiilsuse tootja poolt hinnatud aja vältel, tingimusel et mõõtevahend on nõuetekohaselt paigaldatud ja hooldatud ning seda kasutatakse vastavalt tootja juhistele ja keskkonnatingimustes, milleks ta on ette nähtud.

6.    Usaldatavus

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud nii, et see vähendaks nii palju kui võimalik defekti mõju, mis võib põhjustada ebatäpset mõõtetulemust, välja arvatud juhul, kui taolise defekti olemasolu on ilmselge.

7.    Sobivus

8.    Korruptsioonivastane kaitse

9.    Teave, mida mõõtevahend peab kandma ja mis peab sellega kaasas olema

10.    Mõõtetulemuse esitamine

11.    Edasine andmetöötlus kaubatehingu lõpetamiseks

12.    Vastavushindamine

Mõõtevahend peab olema konstrueeritud viisil, et see võimaldaks selle vastavuse hindamist käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

---

II LISA

MOODUL A:   SISETOOTMISKONTROLL

1.	Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased tooted vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.	Tootmine Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

4.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 4.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 4.2. Tootja koostab mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riigi ametiasutuse käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahend, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

5.	Volitatud esindaja Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL A2:   SISETOOTMISKONTROLL KOOS MÕÕTEVAHENDI KONTROLLIMISEGA JUHUSLIKE AJAVAHEMIKE JÄREL

1.

Tootmise sisekontroll koos mõõtevahendi kontrollimisega teavitatud asutuse poolt juhuslike ajavahemike järel on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et kõnealused mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldavatele nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon võimaldab hinnata mõõtevahendi vastavust asjaomastele nõuetele ning sisaldab riski(de) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.	Tootmine Tootja võtab kõik asjakohased meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja nende suhtes kohaldatavate käesoleva direktiivi nõuetele.

4.

Mõõtevahendi kontroll Tootja valikul teeb või laseb teha mõõtevahendite kontrolli juhuslike ajavahemike järel kas ettevõttesisene akrediteeritud asutus või tootja poolt valitud teavitatud asutus, et tõendada mõõtevahendi sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas mõõtevahendite tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Mõõtevahendite lõpptoodangu sobivaid näidiseid, mida võtab asutus kohapeal enne toote turulelaskmist, eesmärgiga tõendada mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, kontrollitakse ning nendega viiakse läbi harmoneeritud standardite asjaomastes osades ja/või normdokumentides kindlaks määratud asjaomased katsed ja/või muudes asjakohastes tehnilistes spetsifikatsioonides kindlaks määratud võrdväärsed katsed. Asjakohase harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus. Sellistel juhtudel, kus asjakohane mõõtevahendite hulk näidises ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus asjakohased meetmed. Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

5.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 5.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riigi ametiasutuse käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahend, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.	Volitatud esindaja Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL B:   ELi TÜÜBIHINDAMINE

MOODUL C:   SISETOOTMISKONTROLLIL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.

Sisetootmiskontrollil põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 3 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.	Tootmine Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 3.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 3.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

4.	Volitatud esindaja Punktis 3 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL C2:   SISETOOTMISKONTROLLIL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS KOOS MÕÕTEVAHENDI KONTROLLIDEGA JUHUSLIKE AJAVAHEMIKE JÄREL

1.

Sisetootmiskontrollil ja mõõtevahendi kontrollidel juhuslike ajavahemike järel põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.	Tootmine Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3.

Mõõtevahendi kontroll Tootja valikul teeb või laseb teha mõõtevahendite kontrolli juhuslike ajavahemike järel kas ettevõttesisene akrediteeritud asutus või tootja poolt valitud teavitatud asutus, et tõendada mõõtevahendi sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas mõõtevahendite tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Mõõtevahendite lõpptoodangu sobivaid näidiseid, mida võtab ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus kohapeal enne toote turulelaskmist, kontrollitakse ning nendega viiakse läbi harmoneeritud standardite asjaomastes osades ja/või normdokumentides kindlaks määratud katsed ja/või tehnilistes spetsifikatsioonides kindlaks määratud võrdväärsed katsed, et tõendada mõõtevahendi vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Kui näidis ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab ettevõttesisene akrediteeritud asutus või teavitatud asutus asjakohased meetmed. Rakendatava proovivõtumeetodiga tuleks kindlaks määrata, kas mõõtevahendi valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada mõõtevahendi vastavus. Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

4.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 4.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 4.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

5.	Volitatud esindaja Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL D:   TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.

Tootmise kvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.	Tootmine Tootja kasutab vastavalt punktis 3 kirjeldatule mõõtevahendi tootmisel, lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 4.

3.

Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega. Taotlus sisaldab järgmist: a) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; b) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; c) kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta; d) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; e) kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ja ELi tüübihindamistõendi koopia. 3.2. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta: a) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga, b) asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed; c) enne ja pärast tootmist ja tootmise ajal läbiviidavad kontrollid ja katsed ning läbiviimise sagedus; d) kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded; e) vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist. 3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest. Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.

Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise: a) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; b) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta jne. 4.3. Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. 4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 5.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punkti 3 lõikes 1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid: a) punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon; b) teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; c) teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid, millele on osutatud punktides 3.5, 4.3 ja 4.4.

7.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

8.	Volitatud esindaja Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL D1:   TOOTMISE KVALITEEDI TAGAMINE

1.	Tootmise kvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.	Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

4.	Tootmine Tootja kasutab vastavalt punktis 5 kirjeldatule mõõtevahendi tootmisel, lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 6.

5.

Kvaliteedisüsteem 5.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega. Taotlus sisaldab järgmist: a) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse esitab volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; b) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; c) kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta; d) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; e) punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon. 5.2. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta: a) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga, b) asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed; c) enne ja pärast tootmist ja tootmise ajal läbiviidavad kontrollid ja katsed ning läbiviimise sagedus, d) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta; e) vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist. 5.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 5.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana. 5.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest. Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.

Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve 6.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 6.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise: a) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; b) punktis 2 nimetatud tehniline dokumentatsioon; c) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta. 6.3. Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. 6.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

7.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 7.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele. 7.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

8.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid: a) punktis 5.1 osutatud dokumentatsioon; b) teave punktis 5.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; c) teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid, millele on osutatud punktides 5.5, 6.3 ja 6.4.

9.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

10.	Volitatud esindaja Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

MOODUL E:   MÕÕTEVAHENDI KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.

Mõõtevahendi kvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on see osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.	Tootmine Tootja kasutab lõpliku mõõtevahendite lõpptoote kontrollimisel ja asjaomaste mõõtevahendite katsetamisel punktis 3 kirjeldatud kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 määratletud järelevalvet.

3.

Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele avalduse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega. Taotlus sisaldab järgmist: a) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; b) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; c) kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta; d) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; e) tehniline dokumentatsioon kinnitatud tüübi kohta ja ELi tüübihindamistõendi koopia. 3.2. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta: a) kvaliteedialased eesmärgid ja toote kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ning juhtkonna asjakohased kohustused ja volitused; b) tootmisjärgsed uuringud ja katsed; c) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta; d) kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid. 3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis e osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest. Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.

Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise: a) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; b) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta. 4.3. Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. 4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 5.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid: a) punktis 3.1 osutatud dokumentatsioon; b) teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; c) punktis 3.5 ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

8.	Volitatud esindaja Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL E1:   MÕÕTEVAHENDITE LÕPPTOODANGU KONTROLLIMISE JA KATSETAMISE KVALITEEDI TAGAMINE

1.

Mõõtevahendite lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedi tagamine on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist.

3.	Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

4.	Tootmine Tootja kasutab vastavalt punktis 5 kirjeldatule mõõtevahendite lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 6.

5.

Kvaliteedisüsteem 5.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega. Taotlus sisaldab järgmist: a) tootja nimi ja aadress; kui avalduse esitab teavitatud asutus, siis ka asutuse nimi ja aadress; b) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; c) kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta; d) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; e) punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon. 5.2. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon võimaldab kvaliteediprogrammide, -kavade, -käsiraamatute ja -aruannete järjepidevat tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta: a) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga, b) pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed; c) kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded; d) kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve vahendid. 5.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5,2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 5.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana. 5.5. Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest. Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

6.

Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve 6.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 6.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadele ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise: a) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; b) punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon; c) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta. 6.3. Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. 6.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et teha kindlaks kvaliteedisüsteemi õige toimimine. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

7.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 7.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 7.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

8.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid: a) punktis 5.1 osutatud dokumentatsioon; b) teave punktis 5.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; c) teavitatud asutuse otsused ja aruanded, millele on osutatud punktides 5.5, 6.3 ja 6.4.

9.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

10.	Volitatud esindaja Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL F:   TOOTE KONTROLLIMISEL (TAATLEMISEL) PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.

Toote kontrollimisel (taatlemisel) põhinev tüübivastavus on osa vastavushindamismenetlusest, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5.1 ja 6 sätestatud kohustusi ja tagab ning deklareerib omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.	Tootmine Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

3.

Kontrollimine (taatlemine) Tootja poolt valitud teavitatud asutus korraldab või laseb korraldada kontrollimisi ja katseid, et kontrollida mõõtevahendite vastavust ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Tootja valikul viiakse kontrollimised ja katsed mõõtevahendi vastavuse hindamiseks asjakohastele nõuetele läbi kas iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamisega, nagu on määratletud punktis 4, või mõõtevahendite kontrollimise ja katsetamisega statistilisel alusel, nagu on määratletud punktis 5.

4.

Kontrollimine iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamise teel 4.1. Kõiki mõõtevahendeid kontrollitakse eraldi ning vastavuse kontrollimiseks ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele viiakse läbi asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sätestatud katsed ja/või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed. Harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus. 4.2. Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri. Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutustele kontrollimiseks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.

Statistiline vastavuse kontrollimine 5.1. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessi ja selle jälgimisega iga toodetud partii ühtsus, ja esitab oma mõõtevahendid kontrollimiseks ühtsete partiide kujul. 5.2. Vastavalt punkti 5.3 nõuetele võetakse igast partiist juhuslik näidis. Kõiki näidises olevaid mõõtevahendeid kontrollitakse eraldi ning nende vastavuse kontrollimiseks ELi tüübihindamistõendis ja käesoleva direktiivi kohaldatavates nõuetes kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele korraldatakse asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides ja/või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed, et teha kindlaks, kas partii on vastu võetud või tagasi lükatud. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus. 5.3. Statistiline menetlus vastab järgmistele nõuetele: Statistiline kontrollimine põhineb kvaliteediomadustel. Pistelise kontrolli süsteemiga tagatakse järgmine: a) kvaliteeditase, mis vastab 95 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 1 %, b) kvaliteedi piirmäär, mis vastab 5 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 7 %. 5.4. Kui partii on vastu võetud, loetakse vastuvõetuteks ka kõik mõõtevahendid partiis, välja arvatud need mõõtevahendid partii hulgas, mis leiti olevat katsenõuetele mittevastavad. Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri. Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. 5.5. Kui partii lükatakse tagasi, võtab teavitatud asutus vajalikud meetmed, et selle partii turuleviimist tõkestada. Kui partiisid lükatakse tagasi korduvalt, võib teavitatud asutus statistilise vastavuskontrolli peatada.

6.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 6.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab ELi tüübihindamistõendis kirjeldatud kinnitatud tüübile ja käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele. 6.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste ametiasutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid. Kui punktis 3 osutatud teavitatud asutus on nõus, võib tootja tema vastutusel kanda mõõtevahenditele ka teavitatud asutuse tunnusnumbri.

7.	Kui teavitatud asutus on nõus ja tema vastutusel võib tootja kanda teavitatud asutuse tunnusnumbri mõõtevahenditele tootmisprotsessi ajal.

8.	Volitatud esindaja Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei või täita punktides 2 ja 5.1 sätestatud tootja kohustusi.

MOODUL F1:   TOOTE VASTAVUSTÕENDAMISEL (TAATLEMISEL) PÕHINEV VASTAVUS

1.

Toote vastavustõendamisel (taatlemisel) põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3, 6.1 ja 7 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist. Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riigi ametiasutuste käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

3.	Tootmine Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.

Vastavustõendamine (taatlemine) Tootja poolt valitud teavitatud asutus korraldab või laseb korraldada asjakohaseid kontrollimisi ja katseid, et tõendada mõõtevahendite vastavust käesoleva direktiiviga kohaldatavatele nõuetele. Tootja valikul viiakse kontrollimised ja katsed nõuetele vastavuse kontrollimiseks läbi iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamisega, nagu on määratletud punktis 5, või mõõtevahendite kontrollimise ja katsetamisega statistilisel alusel, nagu on määratletud punktis 6.

5.

Vastavustõendamine iga mõõtevahendi kontrollimise ja katsetamise teel 5.1. Selleks et tõendada kaalude vastavust nende suhtes kohaldatavatele nõuetele, kontrollitakse kõiki mõõtevahendeid eraldi ja viiakse läbi asjaomastes harmoneeritud standardites ja või normdokumentides ette nähtud katsed ja/või muudes asjaomastes tehnilistes spetsifikatsioonides ette nähtud samaväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus. 5.2. Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri. Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

6.

Statistiline vastavustõendamine 6.1. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tootmisprotsessiga iga toodetud partii ühtsus, ja esitab oma mõõtevahendid tõendamiseks ühtsete partiide kujul. 6.2. Vastavalt punkti 6.4 nõuetele võetakse igast partiist juhuslik näidis. 6.3. Kõiki näidises olevaid mõõtevahendeid kontrollitakse eraldi ning et tõendada nende vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele ja teha kindlaks, kas partii on vastu võetud või tagasi lükatud, korraldatakse asjakohastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sätestatud katsed ja/või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus. 6.4. Statistiline menetlus vastab järgmistele nõuetele: Statistiline kontrollimine põhineb kvaliteediomadustel. Pistelise kontrolli süsteemiga tagatakse järgmine: a) kvaliteeditase, mis vastab 95 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 1 %, b) kvaliteedi piirmäär, mis vastab 5 % ulatuses vastuvõtmise tõenäosusele, mittevastavusega vähem kui 7 %. 6.5. Kui partii on vastu võetud, loetakse vastuvõetuteks ka kõik mõõtevahendid partiis, välja arvatud need mõõtevahendid partii hulgas, mis leiti olevat katsenõuetele mittevastavad. Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda igale kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri. Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. Kui partii tagasi lükatakse, võtab teavitatud asutus asjakohased meetmed, et takistada selle partii turulelaskmist. Pideva tagasilükkamise korral võib teavitatud asutus peatada statistilise vastavustõendamise ja võtta asjakohased meetmed.

7.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 7.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 7.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid. Kui punktis 5 osutatud teavitatud asutus on nõus, võib tootja tema vastutusel kanda mõõtevahenditele ka teavitatud asutuse tunnusnumbri.

8.	Kui teavitatud asutus on nõus ja tema vastutusel võib tootja kanda teavitatud asutuse tunnusnumbri mõõtevahenditele tootmisprotsessi ajal.

9.	Volitatud esindaja Tootja kohustusi võib tema nimel ja tema vastutusel täita tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punkti 2 lõikes 1, punktis 3 ja punktis 6.1 sätestatud tootja kohustusi.

MOODUL G:   ÜKSIKTOOTE VASTAVUSTÕENDAMISEL (TAATLEMISEL) PÕHINEV VASTAVUS

1.

Üksiktoote vastavustõendamisel (taatlemisel) põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3, ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomane mõõtevahend, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastab käesoleva direktiiviga tema suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tehniline dokumentatsioon Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklis 18 kirjeldatule ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist. Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni asjakohaste riigi ametiasutuste käsutuses kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist.

3.	Tootmine Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele.

4.

Vastavustõendamine (taatlemine) Selleks, et tõendada mõõtevahendi vastavust käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, teeb või laseb teha tootja valitud teavitatud asutus asjaomastes harmoneeritud standardites ja/või normdokumentides sätestatud kontrollitoimingud ja katsed või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud võrdväärsed katsed. Sellise harmoneeritud standardi või normdokumendi puudumisel otsustab sobivate katsete läbiviimise asjaomane teavitatud asutus. Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavustõendi ja kannab või laseb oma vastutusel kanda kinnitatud mõõtevahendile tunnusnumbri. Tootja hoiab vastavustõendeid riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 5.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast kaalu turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse seade, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. Iga mõõtevahend varustatakse ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga.

6.	Volitatud esindaja Punktides 2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL H:   TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.	Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.	Tootmine Tootja kasutab vastavalt punktis 3 kirjeldatule mõõtevahendi konstrueerimisel, tootmisel ning lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 4.

3.

Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega. Taotlus sisaldab järgmist: a) tootja nime ja aadressi ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nime ja aadressi; b) artiklis 18 kirjeldatud tehnilist dokumentatsiooni iga kavandatava mõõtevahendite kategooria ühe mudeli kohta. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse hindamiseks vajalikul määral mõõtevahendi konstrueerimist, tootmist ja töötamist. c) kvaliteedisüsteemi käsitlevaid dokumente, ja d) kirjalikku kinnitust selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele. 3.2. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta: a) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga, b) tehnilise konstruktsiooni kirjeldused, sealhulgas standardid, mida rakendatakse, et tagada käesoleva direktiiviga mõõtevahendite suhtes kohaldatavate oluliste nõuete järgimine muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kohaldamisega, juhul kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente täielikult ei kohaldata, c) konstruktsioonihindamise ja konstruktsiooni vastavustõendamise meetodid, menetlused ja süstemaatiline tegevus, mida kasutatakse käsitletava mõõtevahendi liigi alla kuuluvate mõõtevahendite konstrueerimisel, d) asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed; e) enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus; f) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta; g) vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist. 3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellise kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgib asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavatest nõuetest. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 alapunktis b osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi kohaldatavatest nõuetest ja on võimeline tegema vajalikke kontrollitoiminguid, et tagada mõõtevahendi vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedinõuded heaks kiitnud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest. Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine. Otsusest teatatakse tootjale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4.

Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve 4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu konstrueerimise, tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadesse ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise: a) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; b) konstruktsiooni käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediaruanded, nagu analüüsitulemused, kalkulatsioonid, katsed; c) tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded. 4.3. Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. 4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

5.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 5.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

6.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid: a) punktis 3.1 osutatud tehniline dokumentatsioon; b) kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon, millele viidatakse punktis 3.1, c) teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; d) punktis 3.5 ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja juhtumitest, mil kvaliteedisüsteemi kas ei kinnitatud, kinnitus peatati või seda piirati muul viisil.

8.	Volitatud esindaja Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

MOODUL H1:   TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL JA KONSTRUKTSIOONIHINDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.

Täielikul kvaliteedi tagamisel ja konstruktsioonihindamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 6 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab omal vastutusel, et asjaomased mõõtevahendid vastavad käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavatele nõuetele.

2.

Tootmine Tootja kasutab vastavalt punktis 3 kirjeldatule mõõtevahendi konstrueerimisel, tootmisel ning lõpptoote kontrollimisel ja katsetamisel kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse järelevalvet, nagu on kirjeldatud punktis 5. Mõõtevahendi tehnilise konstruktsiooni vastavust kontrollitakse vastavalt punktile 4.

3.

Kvaliteedisüsteem 3.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks seoses asjaomaste mõõtevahenditega. Taotlus sisaldab järgmist: a) tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress; b) kogu asjakohane teave ettenähtud mõõtevahendikategooria kohta; c) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; d) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele. 3.2. Kvaliteedisüsteem tagab mõõtevahendite vastavuse käesoleva direktiiviga nende suhtes kohaldatavale nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena. Need kvaliteedisüsteemi dokumendid peavad võimaldama kvaliteediprogrammide, -kavade, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta: a) kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses toote kvaliteediga; b) tehnilise konstruktsiooni kirjeldused, sealhulgas standardid, mida rakendatakse, et tagada käesoleva direktiiviga mõõtevahendite suhtes kohaldatavate oluliste nõuete järgimine muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide kohaldamisega, juhul kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente täielikult ei kohaldata; c) konstruktsioonihindamise ja konstruktsiooni vastavustõendamise meetodid, menetlused ja süstemaatiline tegevus, mida kasutatakse käsitletava mõõtevahendi liigi alla kuuluvate mõõtevahendite konstrueerimisel; d) asjakohased tootmise, kvaliteedi kontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, menetlused ning süstemaatiliselt kasutatavad meetmed; e) enne tootmist, selle kestel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus; f) kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, aruanded asjaomaste töötajate erialase pädevuse kohta; g) vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist. 3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et nendele nõuetele vastavad sellised kvaliteedisüsteemi elemendid, mis järgivad asjakohasele harmoneeritud standardile vastavaid spetsifikatsioone. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide osas peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase mõõtevahendi ja tootetehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Audit hõlmab hindamist tootja ettevõttes. Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma seda süsteemi jätkuvalt nõuetekohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele igast kvaliteedisüsteemis kavandatavast muudatusest. Teavitatud asutus hindab kõiki kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja läbi viia ümberhindamine. Ta teatab oma otsusest tootjale või selle volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust. 3.6. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ning teeb oma teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil.

4.

Konstruktsioonihindamine 4.1. Tootja esitab taotluse konstruktsiooni kontrollimiseks punktis 3.1 osutatud teavitatud asutusele. 4.2. Taotlus võimaldab mõõtevahendi konstruktsioonist, tootmisest ja tööpõhimõttest aru saada ning hinnata selle vastavust käesoleva direktiiviga selle suhtes kohaldatavatele nõuetele. See sisaldab järgmist: a) tootja nimi ja aadress; b) kirjalik kinnitus selle kohta, et sama taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele; c) artiklis 18 kirjeldatud tehniline dokumentatsioon. Dokumentatsioon peab võimaldama hinnata mõõtevahendi vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab riskide nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Dokumentatsioonis käsitletakse, sedavõrd kui on sellise hindamise puhul asjakohane, mõõtevahendi konstrueerimist ja tööpõhimõtet, d) täiendavat tõendusmaterjali tehnilise konstruktsiooni vastavuse kohta. Täiendavas tõendusmaterjalis mainitakse mis tahes kasutatud dokumente, eelkõige juhul, kui asjakohaseid harmoneeritud standardeid ja/või normdokumente ei ole täielikult kohaldatud, ning vajaduse korral esitatakse ka tootja asjakohases laboris või muus laboris tema nimel ja vastutusel läbiviidud katsete tulemused, mille puhul kohaldati muid asjaomaseid spetsifikatsioone. 4.3. Teavitatud asutus kontrollib taotlust ja, kui konstruktsioon vastab käesoleva direktiiviga mõõtevahendi suhtes kohaldatavatele nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi projektihindamistõendi. Tõend sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrolli põhjal tehtud järeldusi, kehtivustingimusi (kui on) ja heakskiidetud projekti identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Tõendil võib olla üks või enam lisa. Tõend ja selle lisad sisaldavad kogu asjakohast teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud mõõtevahendite vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli. See võimaldab hinnata toodetud mõõtevahendite vastavust kontrollitud konstruktsioonile nende mõõtmise korduvteostatavuse suhtes, kui need on nõuetekohaselt reguleeritud, kasutades sobivaid vahendeid, sealhulgas järgmist: a) mõõtevahendi konstruktsiooni metroloogilised omadused; b) mõõtevahendite terviklikkuse tagamiseks vajalikud meetmed (pitseerimine, tarkvaramärgis); c) mõõtevahendite tuvastamiseks vajalik teave teiste elementide kohta ja nende välise visuaalse tüübivastavuse kontroll; d) mis tahes eriteave, mis on vajalik toodetud mõõtevahendite omaduste kindlakstegemiseks, kui see on asjakohane, e) alakoostu puhul kogu vajalik teave, et tagada selle ühildumine teiste alakoostude või mõõtevahenditega. Teavitatud asutus koostab sellele vastavalt hindamisaruande ja hoiab seda teda määranud liikmesriigi käsutuses. Ilma et see piiraks artikli 27 lõike 10 kohaldamist, avaldab teavitatud asutus täielikult või osaliselt selle aruande sisu ainult kokkuleppel tootjaga. Tõend kehtib kümme aastat alates selle väljaandmise kuupäevast ning seda võib iga kümne aasta järel uuendada. Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiiviga ettenähtud nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi projektihindamistõendi väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, keeldumist üksikasjalikult põhjendades. 4.4. Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis näitavad, et kinnitatud projekt võib mitte enam vastata käesoleva direktiivi raames kohaldatavatele nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad täiendavaid uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale. Tootja teavitab ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutust kõikidest kinnitatud projektis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada vastavust käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele või tõendi kehtivuse tingimusi. Sellised muudatused nõuavad ELi projektihindamistõendi väljastanud teavitatud asutuse lisakinnitust, mis väljastatakse esialgse ELi projektihindamistõendi lisana. 4.5. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavale asutusele ELi projektihindamistõenditest ja/või nende lisadest, mille ta on välja andnud või tühistanud ning teeb teavitavale asutusele korrapäraselt või selle taotluse korral kättesaadavaks nimekirja tõenditest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida piirati muul viisil. Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi projektihindamistõendi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollimiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi projektihindamistõendi, selle lisade ja täienduste koopia ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku kuni tõendi kehtivusaja lõpuni. 4.6. Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana ELi projektihindamistõendit, selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist.

5.

Teavitatud asutuse vastutusel toimuv järelevalve 5.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 5.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu konstrueerimise, tootmise, kontrolli, katsetamise ja ladustamise kohtadesse ja annab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige järgmise: a) kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon; b) konstruktsiooni käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediaruanded, nagu analüüsitulemused, kalkulatsioonid, katsed jms, c) tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms. 5.3. Teavitatud asutus viib läbi korralisi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale auditiaruande. 5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde ootamatuid kontrollkäike. Selliste käikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral läbi viia või lasta läbi viia mõõtevahendite katsetusi, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja juhul, kui tehti katseid, ka katseprotokolli.

6.

Vastavusmärgis ja ELi vastavusdeklaratsioon 6.1. Tootja kannab käesolevas direktiivis sätestatud CE-märgise ja metroloogilise lisamärgise ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel viimase tunnusnumbri igale mõõtevahendile, mis vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele. 6.2. Tootja koostab iga mõõtevahendi mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja säilitab seda riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana vähemalt kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsiooniga määratletakse mõõtevahendi mudel, mille jaoks see oli koostatud, ja selles märgitakse projektihindamistõendi number. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste taotluse korral neile kättesaadavaks. ELi vastavusdeklaratsiooni koopiaga varustatakse iga mõõtevahend, mis turule lastakse. Seda nõuet võib siiski tõlgendada ka selliselt, et seda kohaldatakse pigem partii kui üksikmõõtevahendi puhul, kui üksikkasutajale tarnitakse suur arv mõõtevahendeid.

7.

Tootja säilitab riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana kümne aasta jooksul pärast mõõtevahendi turule laskmist järgmised dokumendid: a) kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon, millele viidatakse punktis 3.1; b) teave punktis 3.5 osutatud muudatuse kohta heakskiidetud kujul; c) punktides 3.5, 5.3 ja 5.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

8.	Volitatud esindaja Tootja jaoks volitatud esindaja võib esitada punktides 4.1 ja 4.2 osutatud taotluse ning täita punktides 3.1, 3.5, 4.4, 4.6, 6 ja 7 sätestatud kohustusi tema nimel ja vastutusel, kui need on volituses täpsustatud.

---

III LISA

VEEARVESTID (MI-001)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse elumajades, ärides ja väiketööstustes kasutatava puhta, külma või sooja vee koguse mõõtmiseks ette nähtud veearvestite suhtes.

MÕISTED

ERINÕUDED

Töötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendiga töötamise tingimused, eelkõige järgmise:

▼M1

▼B

Lubatud piirvea väärtus

Lubatud häiringumõju

7.1.    Elektromagnetiline häiringukindlus

7.2.    Vastupidavus

Pärast asjakohase katse teostamist, arvestades sealjuures tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab olema täidetud järgmine kriteerium:

Sobivus

Mõõtühikud

Kasutuselevõtt

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.

---

IV LISA

GAASIARVESTID JA LEPPEKOGUSE MÕÕTURID (MI-002)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud gaasiarvestite ja leppekoguse mõõturite puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.

MÕISTED

I   OSA

ERITINGIMUSED

GAASIARVESTID

1.    Töötingimused

Gaasiarvesti töötingimused määrab kindlaks tootja, võttes sealjuures arvesse järgmist:

1.1.	Gaasi voolukulu vastab vähemalt järgmistele tingimustele: Klass Qmax/Qmin Qmax/Qt Qr/Qmax 1,5 ≥ 150 ≥ 10 1,2 1,0 ≥ 20 ≥ 5 1,2

1.2.	Gaasi temperatuurivahemik, vähemalt 40 °C

1.3.	Kütuse/gaasiga seotud tingimused Gaasiarvesti on konstrueeritud erinevate gaaside ja torustikusurvete jaoks sihtkohariigis. Eelkõige näitab tootja: — gaasirühma, — suurima töörõhu.

1.4.	Klimaatiliste tingimuste temperatuurivahemik on vähemalt 50 °C.

1.5.	Toite vahelduvpinge nimiväärtus ja/või alalispingeallika piirväärtused.

2.    Lubatud piirviga

2.1.   Mõõtetingimustes mahtu või massi näitav gaasiarvesti

Gaasiarvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

2.2.

Temperatuuriteisendusega (temperatuurikompensatsiooniga) gaasiarvestite puhul, mis näitavad ainult teisendatud kogust, suurendatakse arvesti lubatud piirviga 0,5 % võrra sümmeetriliselt 30 °C ulatuses tootja poolt määratletud temperatuuri ümber vahemikus 15–25 °C. Väljaspool seda ulatust lubatakse 0,5 % suurust lisaviga iga 10 °C kohta.

3.    Häiringute lubatud mõju

3.1.    Elektromagnetiline häiringukindlus

3.2.    Voolusuuna häiringute mõju

Tootja poolt määratletud tingimustes ei tohi vooluhäiringute mõju ületada üht kolmandikku lubatud piirvea väärtusest.

4.    Vastupidavus

Pärast asjakohase katse teostamist, arvestades sealjuures tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab olema täidetud järgmine kriteerium:

▼C1

4.1.    Klass 1,5 arvestid

▼B

▼C1

4.2.    Klass 1,0 arvestid

▼B

5.    Sobivus

6.    Ühikud

Mõõdetud kogust näidatakse kuupmeetrites või kilogrammides.

II   OSA

ERINÕUDED

LEPPEKOGUSE MÕÕTURID

Leppekoguste mõõtur moodustab alakoostu, kui see on koos ühilduva mõõtevahendiga.

Kui need on kohaldatavad, rakendatakse leppekoguse mõõturi puhul gaasiarvesti olulisi nõudeid. Lisaks kohaldatakse järgmiseid nõudeid:

7.    Põhinõuded teisendatud kogustele

Teisendatud koguste põhinõuded määrab kindlaks tootja.

8.    Lubatud piirvea väärtus

Märkus:

Gaasiarvesti viga ei ole arvesse võetud.

Gaasi leppekoguse mõõtur ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

9.    Sobivus

III   OSA

KASUTUSELEVÕTT JA VASTAVUSHINDAMINE

Kasutuselevõtt

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille vahel tootja võib valida, on

B + F või B + D või H1.

---

V LISA

AKTIIVELEKTRIENERGIA ARVESTID (MI-003)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse aktiivelektrienergia arvestite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.

Märkus:

Elektrienergiaarvesteid võib kasutada sõltuvalt rakendatavast mõõtmistehnikast koos väliste mõõtetrafodega. Käesolev lisa käsitleb sellegipoolest ainult elektrienergiaarvesteid, mitte mõõtetrafosid.

MÕISTED

Aktiivelektrienergia arvesti on seade, mis mõõdab vooluahelas tarbitud aktiivelektrienergia kogust.

ERINÕUDED

1.    Täpsus

Arvesti klassi indeksi määratleb tootja. Klasside indeksid määratletakse järgmiselt: klass A, B ja C.

2.    Töötingimused

Arvesti töötingimused määrab kindlaks tootja, eelkõige:

fn, Un, In, Ist, Imin, Itr ja Imax väärtused, mida arvestile kohaldatakse. Määratletud vooluväärtuste puhul vastab arvesti tabelis 1 toodud tingimustele;

Pinge, sageduse ja võimsusteguri piirkonnad, milles arvesti vastab lubatud piirvea väärtuse nõuetele, on määratletud tabelis 2. Need piirid vastavad avalike jaotussüsteemide elektrienergia tüüpilistele omadustele.

Pinge- ja sageduspiirkonnad on vähemalt järgmised:

võimsusteguri piirid vähemalt cos φ = 0,5 (induktiivne) kuni cos φ = 0,8 (mahtuvuslik).

3.    Lubatud piirvea väärtus

Erinevate mõõtesuuruste ja mõjurite (a, b, c…) mõjusid hinnatakse eraldi, hoides kõik muud mõõtesuurused ja mõjurid suhteliselt püsivana nende võrdlusväärtuste juures. Mõõteviga, mis ei ületa tabelis 2 toodud lubatud piirvea väärtusi, arvutatakse järgmiselt:

Kui arvesti toimib vahelduva koormusvooluga, ei tohi suhtvead ületada tabelis 2 toodud piirmäärasid.

Kui arvesti töötab erinevate temperatuuride juures, kohaldatakse vastavaid lubatud piirvea väärtusi.

Arvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

4.    Häiringute lubatud mõju

4.1.    Üldtingimused

Et elektrienergiaarvestid on otseühenduses võrgutoitega ja võrgu vool on ühtlasi üks mõõtesuurustest, kasutatakse elektriarvestite puhul erilist elektromagnetilist keskkonda.

Arvesti peab vastama elektromagnetilise keskkonna klassile E2 ja punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud lisatingimustele.

Elektromagnetiline keskkond ja lubatud vead näitavad olukorda, et on olemas pikemaajalised mõjud, mis ei mõjuta täpsust üle kriitiliste muutusväärtuste, ja lühiajalised häiringud, mis võivad põhjustada töö või soorituse halvenemist või kadu, kuid millest arvesti peab taastuma ning mis ei tohi mõjutada täpsust üle kriitilise muutusväärtuse.

Kui seoses välguga eksisteerib prognoositav oht või kui valdavad on õhuliinid, tuleb arvesti metroloogilisi omadusi kaitsta.

4.2.    Pikaajaliste häiringute mõju

4.3.    Lühiaegsete elektromagnetiliste ilmingute lubatud mõju

5.    Sobivus

5.1.	Arvesti positiivne viga allpool määratletud tööpinget ei tohi ületada 10 %.

5.2.	Koguenergia näidikul peab olema piisav arv numbrikohti, tagamaks, et kui arvesti toimib 4 000 tundi täiel koormusel (I = Imax, U = Un ja PF = 1), ei lülitu näit tagasi oma esialgsele väärtusele ja seda ei saa kasutamise ajal nullida.

5.3.	Elektrikatkestuse puhul vooluahelas peavad jääma mõõdetud elektrienergiakogused loetavaks vähemalt 4 kuu jooksul.

5.4.	Tühijooks Kui rakendatakse pinget ilma vooluta vooluahelas (vooluahel on avatud), ei tohi arvesti registreerida energiat pingeväärtuste ja 1,1 Un vahel.

5.5.	Käivitamine Arvesti peab alustama ja jätkama registreerimist Un, PF = 1 juures (mitmefaasiline arvesti sümmeetriliste koormustega) ja voolu juures, mis on võrdne Ist-ga.

6.    Ühikud

Mõõdetud elektrienergia kogus esitatakse kilovatt-tundides või megavatt-tundides.

7.    Kasutuselevõtt

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.

---

VI LISA

SOOJUSARVESTID (MI-004)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesolevas lisas loetletud erinõudeid ja vastavushindamismenetlusi kohaldatakse soojusarvestitele, mis on ette nähtud kasutamiseks elumajades, ärides ja väiketööstustes.

MÕISTED

Soojusarvesti – mõõtevahend, mis on konstrueeritud soojuse mõõtmiseks, mida soojusvahetuskontuuris eraldab vedelik, mida nimetatakse soojuskandjaks.

Soojusarvesti on iseseisev mõõtevahend või kombineeritud mõõtevahend, mis koosneb artikli 4 lõikes 2 määratletud alakoostudest, kulumõõtemuundurist (kulumuundurist), temperatuuriandurite paarist ja arvutusplokist või nende kombinatsioonist.

ERINÕUDED

1.    Töötingimused

Tootja määrab kindlaks määratletud töötingimuste väärtused järgmiselt:

2.    Täpsusklassid

Soojusarvestitele on määratletud järgmised täpsusklassid: 1, 2, 3.

3.    Komplektsetele soojusarvestitele kohaldatavad lubatud piirvea väärtused

Komplektsetele soojusarvestitele kohaldatavad lubatud piirvea väärtused, mida väljendatakse iga täpsusklassi puhul protsendina tegelikust väärtusest, on järgmised:

Komplektne soojusarvesti ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

4.    Elektromagnethäiringute lubatud mõjud

5.    Vastupidavus

Pärast asjakohase katse teostamist, arvestades sealjuures tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab olema täidetud järgmine kriteerium:

6.    Soojusarvesti kirjed

7.    Alakoostud

Alakoostudele kehtivaid sätteid võib kohaldada sama või erineva tootja poolt toodetud alakoostudele. Kui soojusarvesti koosneb sellistest alakoostudest, kohaldatakse asjaomastele alakoostudele soojusarvestite olulisi nõudeid. Lisaks kohaldatakse alljärgnevat:

7.1.

Vooluandurite suhteline lubatud piirvea väärtus täpsusklassidele, väljendatuna protsentides, on järgmine: — klass 1: , kuid mitte üle 5 %, — klass 2: , kuid mitte üle 5 %, — klass 3: , kuid mitte üle 5 %, kus viga Ef väljendab näidu erinevust kulumuunduri väljundsignaali ja vedeliku massi või mahu seose tegelikust väärtusest.

7.2.	Temperatuuriandurite paari suhteline lubatud piirvea väärtus, väljendatud protsentides, on järgmine: —  , kui viga Et väljendab näidu erinevust temperatuuriandurite paari väljundi ja temperatuurierinevuse vahelise seose tegelikust väärtusest.

7.3.	Arvutusüksuse suhteline lubatud piirvea väärtus, väljendatud protsentides, on järgmine: —  , kui viga Ec väljendab soojuse väärtuse näidu erinevust soojuse tegelikust väärtusest.

7.4.	Soojusarvesti alakoostu kriitiline muutusväärtus on võrdne alakoostule kohaldatava lubatud piirvea vastava absoluutväärtusega (vt punktid 7.1, 7.2 või 7.3)

7.5.

Alakoostude kirjed Kulumõõtemuundur Täpsusklass Kulupiirid Temperatuuripiirid Arvesti nimitegur (nt liitrit impulsi kohta) või sellele vastav väljundsignaal Voolusuuna tähis Temperatuuriandurite paar: ►C1  Tüübitunnus (nt Pt100) ◄ Temperatuuripiirid Temperatuurivahe piirid Arvutusüksus: Temperatuuriandurite tüüp — Temperatuuripiirid — Temperatuurivahe piirid — Nõutav arvesti nimitegur (nt liitrit impulsi kohta) või sellele vastav väljundsignaal kulumõõtemuundurist tulev sisendsignaal — Kulumõõtemuunduri paigaldamise koht: peale- või tagasivoolul

KASUTUSELEVÕTT

8.

a) Kui liikmesriik määrab kodukasutamise mõõtmise, lubab ta sellist mõõtmist teostada mis tahes 3. klassi arvestiga. b) Kui liikmesriik määrab ärilise ja/või väiketööstusliku kasutamise mõõtmise, on tal õigus nõuda mis tahes 2. klassi arvestit. c) Punktides 1.1–1.4 sätestatud nõuete puhul tagavad liikmesriigid, et omadused määrab kommunaalettevõtja või isik, kes on õiguslikult määratud arvesteid paigaldama nii, et arvesti on asjakohane ettenähtud või ettenähtava koguse täpseks mõõtmiseks.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.

---

VII LISA

KESTVA DÜNAAMILISE TOIMIMISEGA MÕÕTESÜSTEEMID VEDELIKE (VÄLJA ARVATUD VESI) KOGUSTE MÕÕTMISEKS (MI-005)

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse mõõtesüsteemidele, mis on ette nähtud muude vedelike kui vee koguste (mahtude või masside) pidevaks ja dünaamiliseks mõõtmiseks. Kui see on asjakohane, võib käesolevas lisas lugeda mahtu ja liitreid kui massi ja kilogramme.

MÕISTED

ERINÕUDED

1.    Töötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendi töötingimused, eelkõige järgmise:

1.1.    Kulupiirkond

Kulupiirkond peab vastama järgmistele tingimustele:

1.2.	Mõõtevahendiga mõõdetava vedeliku omadused, määrates vedeliku nimetuse või tüübi või selle asjaomased omadused, näiteks: — temperatuuripiirid (-vahemik), — rõhupiirid, — tihedusvahemik, — viskoossusvahemik.

1.3.	Vahelduvpingetoite nimiväärtus ja/või alalispinge allika piirväärtused.

1.4.

Teisendatud väärtuste baastingimused Märkus: Punkti 1.4 kohaldamine ei piira liikmesriikide kohustusi nõuda vastavalt nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/96/EÜ millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik ( 11 ) artikli 12 lõikele 2 temperatuuri 15 °C.

2.    Täpsusklassid ja lubatud piirvea väärtused

2.1.	Koguste puhul, mis on võrdsed või suuremad kui 2 liitrit, on näitude lubatud piirvea väärtused järgmised: Tabel 2   Täpsusklass   0,3 0,5 1,0 1,5 2,5 Mõõtesüsteemid (A) 0,3 % 0,5 % 1,0 % 1,5 % 2,5 % Mõõturid (B) 0,2 % 0,3 % 0,6 % 1,0 % 1,5 %

2.2.

Koguste puhul, mis on väiksemad kui 2 liitrit, on näitude lubatud piirvea väärtused järgmised: Tabel 3 Mõõdetud maht V Lubatud piirvea väärtus V < 0,1 L 4 × väärtus tabelis 2, kohaldatud mahule 0,1 l 0,1 L ≤ V < 0,2 L 4 × väärtus tabelis 2 0,2 L ≤ V < 0,4 L 2 × väärtus tabelis 2, kohaldatud mahule 0,4 l 0,4 L ≤ V < 1 L 2 × väärtus tabelis 2 1 L ≤ V < 2 L Väärtus tabelis 2, kohaldatud mahule 2 l

2.3.	Olenemata mõõdetud kogusest antakse lubatud piirvea absoluutväärtus sellegipoolest järgmisest kahest väärtusest suuremaga: — tabelis 2 või tabelis 3 antud lubatud piirvea absoluutväärtus, — väikseima mõõdetava koguse (Emin) lubatud piirvea absoluutväärtus.

2.4.1.

Väikseima mõõdetava koguse puhul, mis on vähemalt 2 liitrit, kehtivad järgmised tingimused: Tingimus 1 Emin täidab tingimust: Emin ≥ 2 R, kui R on näidumõõtevahendi väikseim skaalajaotise väärtus. Tingimus 2 Emin saadakse valemiga: , kus — MMQ on väikseim mõõdetud kogus, — A on tabeli 2 real A määratletud arvuline väärtus.

2.4.2.

Väikseima mõõdetud koguse puhul, mis on vähem kui kaks liitrit, kehtib ülalmainitud tingimus 1 ja Emin on tabelis 3 määratletud ja tabeli 2 reaga A seonduva väärtuse kahekordne väärtus.

2.5.	Teisendatud näit Teisendatud näidu puhul on lubatud piirvead samad nagu tabeli 2 real A.

2.6.

Teisendusseadmed Teisendatud näitude lubatud piirvead tulenevalt vahetusmõõtevahendist on võrdsed ± (A-B), kusjuures A ja B on tabelis 2 määratletud väärtused. Teisendusseadmete osad, mida võib eraldi katsetada a)    Arvutusüksus Arvutatavate vedelikunäitude koguste lubatud piirvead, kas positiivsed või negatiivsed, on võrdsed ühe kümnendikuga tabelis 2 real A määratletud lubatud piirvigadest. b)    Kaasmõõtevahendid Kaasmõõtevahendite täpsus on vähemalt sama suur kui väärtused tabelis 4: Tabel 4 Mõõtmise lubatud piirviga Mõõtesüsteemi täpsusklassid 0,3 0,5 1,0 1,5 2,5 Temperatuuri mõõtmisel ± 0,3 °C ± 0,5 °C ± 1,0 °C Rõhu mõõtmisel Väiksem kui 1 MPa: ± 50 kPa 1–4 MPa: ± 5 % Üle 4 MPa: ± 200 kPa Tiheduse mõõtmisel ± 1 kg/m3 ± 2 kg/m3 ± 5 kg/m3 Neid väärtusi kohaldatakse vedelikke iseloomustavate suuruste näidu suhtes teisendusseadmel. c)    Arvutusfunktsiooni täpsus Iga vedeliku iseloomuliku suuruse arvutamise lubatud piirviga, positiivne või negatiivne, on võrdne kahe viiendikuga punktis b määratud väärtusest.

2.7.	Punkti 2.6 alapunkti a nõue kehtib iga arvutuse, mitte ainult teisendamise suhtes.

2.8.	Mõõtesüsteem ei tohi võimaldada lubatud piirvea ärakasutamist ega süstemaatiliselt eelistada ühtegi poolt.

3.    Häiringute lubatud mõju

4.    Vastupidavus

Peale sobiva katse sooritamist, võttes arvesse tootja poolt hinnatud ajavahemikku, peab järgmine kriteerium olema täidetud:

Mõõtetulemuse variatsioon peale vastupidavuskatset võrreldes esialgsete mõõtetulemustega ei tohi ületada mõõturi jaoks kehtestatud väärtust tabeli 2 real B.

5.    Sobivus

5.1.

Mis tahes sama mõõtmisega seonduva mõõdetud koguse puhul ei tohi erinevate seadmete näidud üksteisest erineda enam kui ühe skaalajaotise väärtuse võrra, kui seadmetel on sama skaalajaotiste väärtus. Kui seadmetel on erinevad skaalajaotiste väärtused, ei tohi hälve olla suurem kui suurima skaalajaotise väärtus. Selve puhul on mõõtesüsteemi põhinäidiku skaalajaotise väärtus ja selvemõõtevahendi skaalajaotiste väärtused sellegipoolest samad ja mõõtetulemused üksteisest ei erine.

5.2.	Mõõdetud kogust ei tohi olla tavalistes kasutustingimustes võimalik kõrvale juhtida, välja arvatud juhul, kui see on selgelt nähtav.

5.3.

Mis tahes õhu või gaasi sisaldus, mida ei ole vedelikus lihtne avastada, ei tohi põhjustada suuremat vea variatsiooni kui: — 0,5 % vedelike puhul, mis ei ole joogivedelikud, ja vedelike puhul, mille viskoossus ei ületa 1 mPa.s, või — 1 % joogivedelike puhul ja vedelike puhul, mille viskoossus ületab 1 mPa.s. Sellegipoolest ei tohi lubatud muutus olla väiksem kui 1 % väikseimast mõõdetud kogusest. See väärtus kehtib õhu- või gaasitaskute puhul.

5.4.

Otsemüügiks ette nähtud mõõtevahendid 5.4.1. Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteem peab olema varustatud seadmetega, mida on vaja näituri nullimiseks. Mõõdetud kogust ei tohi olla võimalik kõrvale juhtida. 5.4.2. Koguse näit, millel tehing põhineb, on jääv kuni hetkeni, mil kõik tehingu asjaosalised on mõõtetulemuse aktsepteerinud. 5.4.3. Otsemüügiks ette nähtud mõõtesüsteemid peavad olema katkestatavad. 5.4.4. Õhu või gaasi mis tahes protsent vedelikus ei tohi põhjustada suuremat variatsiooni kui punktis 5.3 määratletud väärtused.

5.5.

Kütusetankurid 5.5.1. Kütusetankurite näite ei tohi olla võimalik mõõtmise ajal nullida. 5.5.2. Uue mõõtmise algus peab olema takistatud seni, kuni näit on nullitud. 5.5.3. Kui mõõtesüsteemile on paigaldatud hinnanäidik, ei tohi erinevus näidatud hinna ning ühikuhinna ja näidatud koguse põhjal arvutatud hinna vahel ületada hinda, mis vastab Emin-ile. See erinevus ei pea sellegipoolest olema väiksem kui väikseim rahaline väärtus.

6.    Voolukatkestus

Mõõtesüsteem peab olema varustatud avariitoiteallikaga, mis kaitseb katkestuse ajal kõiki mõõtefunktsioone põhitoiteallika häiringu ajal, või seadmetega, mis võimaldavad salvestatud andmeid säilitada ja näidata, et võimaldada poolelioleva tehingu lõpetamist, ja voolu peatamise seadmega põhitoiteallika häiringu hetkel.

7.    Kasutuselevõtt

8.    Mõõtühikud

Arvestatud kogust näidatakse milliliitrites, kuupsentimeetrites, kuupmeetrites, grammides, kilogrammides või tonnides.

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1 või G.

---

VIII LISA

AUTOMAATKAALUD (MI-006)

I lisa asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesoleva lisa I peatükis loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud automaatkaalude puhul, mis on ette nähtud keha massi mõõtmiseks, kasutades selleks kehale mõjuvat gravitatsiooni.

MÕISTED

ERINÕUDED

I   PEATÜKK

Kõigile automaatkaalutüüpidele ühised nõuded

1.    Töötingimused

Tootja määrab kindlaks mõõtevahendi määratletud töötingimused järgmiselt:

2.    Lubatud häiringumõju – elektromagnetiline keskkond

Nõutud sooritus ja kriitiline muutusväärtus on antud käesoleva lisa asjakohases peatükis iga mõõtevahendiliigi kohta.

3.    Sobivus

4.    Vastavushindamine

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

II   PEATÜKK

Automaatpiirkaalud

1.    Täpsusklassid

2.    X-kategooria mõõtevahendid

3.    Y-kategooria mõõtevahendid

Y-kategooriat kohaldatakse kõigile muudele automaatpiirkaaludele.

4.    Lubatud piirvea väärtus

4.1.    X-kategooria vea keskväärtus/Y-kategooria lubatud piirvea väärtus

4.2.    Standardhälve

X (x) klassi mõõtevahendite standardhälbe lubatud piirväärtus on teguri x ja alltoodud tabelis 2 (esitatud) väärtuse korrutis.

Klassi XI ja XII korral peab x olema väiksem kui 1.

Klassi XIII korral ei tohi x olla suurem kui 1.

Klassi XIIII korral peab x olema suurem kui 1.

4.3.    Taatlusskaala jaotise väärtus – ühe ühemõõtepiirkonnalised kaalud (mõõtevahendid)

4.4.    Taatlusskaala jaotise väärtus – liitpiirkonnalised kaalud

Kus:

i

=

1, 2, … r

i

=

osamõõtepiirkond

r

=

osamõõtepiirkondade arv

5.    Mõõtepiirkond

Määratledes Y-klassi mõõtevahendite kaalumispiirkonda, võtab tootja arvesse, et miinimumkoormus ei tohi olla väiksem kui:

6.    Dünaamiline seadistus

7.    Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

7.1.

Mõjuritest tulenevad lubatud piirvea väärtused on järgmised: 7.1.1. X-kategooria mõõtevahendite puhul: — automaatrežiimil; vastavalt tabelites 1 ja 2 määratletule, — staatilise kaalumise puhul mitteautomaatrežiimil vastavalt tabelis 1 määratletule 7.1.2. Y-kategooria mõõtevahendite puhul: — iga koormuse puhul automaatrežiimil vastavalt tabelis 1 määratletule, — staatilise kaalumise puhul mitteautomaatrežiimil vastavalt tabelis 1 X-kategooriale määratletule

7.2.	Häiringust põhjustatud kriitiline muutusväärtus on üks taatlusskaala jaotise väärtus.

7.3.	Temperatuuripiirid: — klasside XI ja Y(I) puhul on vähim ulatus 5 °C, — klasside XII ja Y(II) puhul on vähim ulatus 15 °C.

III   PEATÜKK

Automaatsed gravimeetrilised kaalannustid

1.    Täpsusklassid

2.    Lubatud piirvea väärtus

2.1.    Viga staatilisel kaalumisel

2.2.    Hälve keskmisest kaalutisest

Märkus:

Iga kaalutise arvutuslikku hälvet keskmisest võib kohandada, võttes arvesse materjaliosakeste suuruse mõju.

2.3.    Eelseadistatud väärtusega seonduv viga (seadmisviga)

Mõõtevahendite puhul, kui kaalutise massi on võimalik eelseadistada, ei tohi suurim erinevus eelseadistatud väärtuse ja kaalutiste keskmise massi vahel ületada 0,312 mis tahes kaalutise lubatud piirhälbest keskväärtusest, nagu on määratletud tabelis 5.

3.    Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

IV   PEATÜKK

Tsüklilise toimega summeerkaalud (punkerkaalud)

1.    Täpsusklassid

Mõõtevahendid on jagatud nelja täpsusklassi järgmiselt: 0,2; 0,5; 1; 2.

2.    Lubatud piirvea väärtus

3.    Summeerimisskaala jaotise väärtus

Summeerimisskaala jaotise väärtus (dt) peab jääma vahemikku

0,01 % Max ≤ dt ≤ 0,2 % Max

4.    Väikseim summeeritav koormus (Σmin)

Väikseim summeeritud koormus (Σmin) ei tohi olla väiksem kui koormus, mille puhul lubatud piirviga on võrdne summeerimisskaala jaotise väärtusega (dt), ega väiksem, kui tootja poolt määratletud väikseim kaalutis.

5.    Nullimisseade

Mõõtevahenditel, mis ei tareeri kaalu peale iga tühjendamist, peab olema nullimisseadis. Automaatrežiim peab olema katkestatud, kui nullinäit erineb järgmisest:

6.    Kasutajaliides

Kasutajapoolne justeerimine ja algseadistusvõimalus peab olema automaatrežiimi ajal takistatud.

7.    Väljatrükk

Trükiseadisega varustatud mõõtevahenditel peab olema kogusumma algseadistamine takistatud nii kaua, kuni kogusumma on välja trükitud. Kui automaatrežiim katkestatakse, peab toimuma kogusumma väljatrükk.

8.    Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

V   PEATÜKK

Pideva toimega summeerkaalud

1.    Täpsusklassid

Mõõtevahendid jagatakse järgmiselt kolme täpsusklassi: 0,5, 1, 2.

2.    Mõõtepiirkond

3.    Lubatud piirvea väärtus

4.    Lindi kiirus

Lindi kiiruse määratleb tootja. Ühe kiirusega konveierkaalude puhul ja käsitsi reguleeritava kiirusega konveierkaalude puhul ei tohi kiirus erineda rohkem kui 5 % nimiväärtusest. Kaalutaval materjalil ei tohi olla lindikiirusest erinevat kiirust.

5.    Põhisummeerimisseade

Põhisummeerimisseadet ei tohi olla võimalik nullida.

6.    Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

VI   PEATÜKK

Automaatsed raudteekaalud

1.    Täpsusklassid

Mõõtevahendid on jagatud nelja täpsusklassi järgmiselt:

0,2, 0,5, 1; 2.

2.    Lubatud piirvea väärtus

3.    Skaalajaotise väärtus (d)

Täpsusklassi ja skaalajaotise väärtuse vaheline seos peab vastama tabelis 10 määratletule.

4.    Mõõtepiirkond

5.    Sooritus mõjurite ja elektromagnetiliste häiringute puhul

---

IX LISA

TAKSOMEETRID (MI-007)

I lisa asjakohaseid nõuded, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse taksomeetritele.

MÕISTED

Taksomeeter

Seade, mis töötades koos impulsianduriga ( 13 ) moodustab mõõtevahendi.

Taksomeeter mõõdab sõidu kestust ja arvutab impulsianduri poolt edastatud signaali alusel läbitud vahemaa pikkust. Lisaks arvutab ja näitab ta arvutatud vahemaa pikkuse või mõõdetud sõidu kestuse põhjal tasumisele kuuluvat sõidutasu.

Sõidutasu

Sõidu eest tasutav summa, mis põhineb fikseeritud sõidualustustasul ja/või läbitud vahemaa pikkusel ja/või sõidu kestusel. Sõidutasu ei sisalda lisatasusid täiendavate teenuste eest.

Üleminekukiirus

Kiiruse väärtus, mis saadakse ajatariifi väärtuse jagamisel sõidukilomeetri tariifi väärtusega.

Tavaline arvutusrežiim S (ühekordne tariifi rakendamine)

Sõidutasu arvutamine, mis põhineb ajatariifi rakendamisel allpool üleminekukiirust ning sõidukilomeetri tariifi rakendamisel üleminekukiirusest suurema kiiruse puhul.

Tavaline arvutusrežiim D (kahekordne tariifi rakendamine)

Sõidutasu arvutamine, mis põhineb ajatariifi ja sõidukilomeetri tariifi üheaegsel rakendamisel kogu sõidu vältel.

Tööseisund

Mitmesugused režiimid, mille juures taksomeeter täidab oma erinevaid tööülesandeid. Tööseisundeid eristatakse järgmiste näitude järgi:

KONSTRUKTSIOONINÕUDED

TÖÖTINGIMUSED

LUBATUD PIIRVEA VÄÄRTUSED

LUBATUD HÄIRINGUMÕJU

8.    Elektromagnetiline häiringukindlus

ENERGIAVARUSTUSE HÄIRING

MUUD NÕUDED

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.

---

X LISA

MATERIAALMÕÕDUD (MI-008)

I   PEATÜKK

Pikkusmõõdud

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas peatükis loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud pikkusmõõtude suhtes. Nõuet vastavusdeklaratsioonide koopia esitamise kohta võib siiski tõlgendada nii, et seda kohaldatakse pigem partii kui iga üksikvahendi kohta.

MÕISTED

ERINÕUDED

Normaaltingimused

Lubatud piirvea väärtus

Materjalid

Märgised

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

F 1 või D1 või B + D või H või G.

II   PEATÜKK

Baarimõõdunõud

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas peatükis loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud baarimõõdunõudele. Nõuet vastavusdeklaratsioonide koopia esitamise kohta võib siiski tõlgendada nii, et seda kohaldatakse pigem partii kui iga üksikvahendi kohta. Samuti ei kohaldata nõuet, mille järgi peab mõõtevahend kandma teavet oma täpsuse kohta.

MÕISTED

ERINÕUDED

1.    Normaaltingimused

2.    Lubatud piirvea väärtus

3.    Materjalid

Baarimõõdunõud tuleb valmistada materjalist, mis on piisavalt jäik ja stabiilsete mõõtmetega, et säilitada mahtu lubatud piirvea piires.

4.    Kuju

5.    Kirjed

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

A2 või F1 või D1 või E1 või B + E või B + D või H.

---

XI LISA

DIMENSIOONIMÕÕTEVAHENDID (MI-009)

I lisa asjakohaseid olulisi nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud dimensioonimõõtevahenditele.

MÕISTED

I   PEATÜKK

Kõigi dimensioonmõõtevahendite ühised nõuded

Elektromagnetiline häiringukindlus

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

II   PEATÜKK

Pikkusmõõtemasinad

Mõõdetava toote omadused

Töötingimused

2.1.    Ulatus

Mõõdud ja K-tegur, kui see on kohaldatav, peavad olema tootja poolt mõõtevahendile määratletud ulatuses. K-teguri ulatused on antud tabelis 1:

2.2.	Kui mõõdetavat objekti ei teisaldata mõõtevahendiga, peab selle kiirus olema mõõtevahendile tootja poolt määratletud ulatuse piirides.

2.3.	Kui mõõtetulemus sõltub materjali paksusest, pinnatingimustest ja tarnetüübist (näiteks suurest rullist või kuhjast), määratleb vastavad piirangud tootja.

Lubatud piirvea väärtus

3.    Mõõtevahend

Kus Lm on väikseim mõõdetav pikkus, see tähendab väikseim tootja poolt kindlaksmääratud pikkus, mille puhul on mõõtevahend kasutamiseks kavandatud.

Erinevat tüüpi materjalide tegeliku pikkuse väärtust mõõdetakse, kasutades sobivaid mõõtevahendeid (näiteks mõõdulinte). Sealjuures peab mõõdetav materjal olema sirgelt ja venitamata asetatud sobivale alusele (näiteks sobivale lauale).

Muud nõuded

III   PEATÜKK

Pindala mõõtevahendid

Töötingimused

1.1.    Ulatus

Mõõtmed tootja poolt mõõtevahendile määratud ulatuses.

1.2.    Toote tingimused

Tootja määratleb kiirusele ja vajaduse korral toote pinnatingimuste paksusele vastavad mõõtevahendi piirangud.

Lubatud piirvea väärtus

2.    Mõõtevahend

Lubatud piirvea väärtus on 1,0 %, kuid vähemalt 1 dm2.

Muud nõuded

3.    Toote etteandmine

Toote tagasitõmbamisel või peatamisel ei tohi mõõteviga olla võimalik või näit peab olema tühi.

4.    Skaalajaotise väärtus

Mõõtevahenditel peab olema skaalajaotise väärtus 1,0 dm2. Lisaks peab olema võimalik katsetamiseks kasutada skaalajaotist 0,1 dm2.

IV   PEATÜKK

Mitme dimensiooni mõõtemasinad

Töötingimused

1.1.    Ulatus

Mõõtmed tootja poolt mõõtevahendile määratud ulatuses.

1.2.    Väikseim mõõde

Väikseima mõõtme alampiir kõigi skaalajaotiste väärtuse puhul on esitatud tabelis 1.

1.3.    Toote liikumiskiirus

Kiirus peab olema mõõtevahendile tootja poolt määratletud ulatuse piires.

Lubatud piirvea väärtus

2.    Mõõtevahend

Lubatud piirviga on ± 1,0 d.

---

XII LISA

HEITGAASIANALÜSAATORID (MI-010)

Lisa I asjakohaseid nõudeid, käesoleva lisa erinõudeid ja käesolevas lisas loetletud vastavushindamismenetlusi kohaldatakse allpool määratletud heitgaasianalüsaatoritele, mis on ette nähtud kasutuses olevate mootorsõidukite ülevaatuseks ja professionaalseks hoolduseks.

MÕISTED

ERINÕUDED

Mõõtevahendiklassid

Töötingimused

Lubatud piirvea väärtused

Häiringute lubatud mõju

Muud nõuded

VASTAVUSHINDAMINE

Artiklis 17 osutatud vastavushindamismenetlused, mille hulgast tootja võib valida, on järgmised:

B + F või B + D või H1.

---

XIII LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX ( 15 ))

---

XIV LISA

A   OSA

B   OSA

---

XV LISA

---

( 1 ) ELT C 181, 21.6.2012, lk 105.

( 2 ) Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 20. veebruari 2014. aasta otsus.

( 3 ) ELT L 135, 30.4.2004, lk 1.

( 4 ) Vt XIV lisa A osa.

( 5 ) ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

( 6 ) ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

( 7 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 24.

( 8 ) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

( 9 ) ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk79).

( 11 ) ELT L 283, 31.10.2003, lk 51.

( 12 ) EÜT L 46, 21.2.1976, lk 1.

( 13 ) Kaugussignaali generaator jääb käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

( 14 ) ELT L 42, 15.2.2012, lk 1.

( 15 ) Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.