EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02012R0648-20190101
Regulation (EU) No 648/2012 of the European Parliament and of the Council of 4 July 2012 on OTC derivatives, central counterparties and trade repositories (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02012R0648 — ET — 01.01.2019 — 009.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201 27.7.2012, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, |
L 176 |
1 |
27.6.2013 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1002/2013, 12. juuli 2013, |
L 279 |
2 |
19.10.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/59/EL, EMPs kohaldatav tekst 15. mai 2014, |
L 173 |
190 |
12.6.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, |
L 173 |
84 |
12.6.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/849, EMPs kohaldatav tekst 20. mai 2015, |
L 141 |
73 |
5.6.2015 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1515, 5. juuni 2015, |
L 239 |
63 |
15.9.2015 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/2365, 25. november 2015, |
L 337 |
1 |
23.12.2015 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/610, 20. detsember 2016, |
L 86 |
3 |
31.3.2017 |
|
|
L 148 |
1 |
10.6.2017 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2402, 12. detsember 2017, |
L 347 |
35 |
28.12.2017 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 648/2012,
4. juuli 2012,
börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
I
JAOTIS
SISU, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Sisu ja kohaldamisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse kliirimise ja kahepoolse riskijuhtimisega seotud nõuded börsivälistele tuletislepingutele, tuletislepingutega seotud aruandluskohustus ning ühtsed nõuded kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate tegevusele.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse kesksete vastaspoolte ja nende kliirivate liikmete, finantssektori vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate suhtes. Seda kohaldatakse finantssektoriväliste vastaspoolte ja kauplemiskohtade suhtes, kui see on ette nähtud.
3. Käesoleva määruse V jaotist kohaldatakse üksnes direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 18 alapunktides a ja b ning punktis 19 määratletud vabalt võõrandatavate väärtpaberite [varem siirdväärtpaberid] ja rahaturuinstrumentide suhtes.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata:
a) Euroopa Keskpankade Süsteemi (edaspidi „EKPS”) liikmete suhtes ja teiste samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes, samuti teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse;
b) Bank for International Settlements suhtes;
c) keskpankade ja ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse järgmistes riikides:
i) Jaapan,
ii) Ameerika Ühendriigid,
iii) Austraalia,
iv) Kanada,
v) Hongkong,
vi) Mehhiko,
vii) Singapur,
viii) Šveits.
5. Käesolevat määrust, v.a artikli 9 kohane aruandluskohustus, ei kohaldata:
a) direktiivi 2006/48/EÜ VI lisa 1. osa punktis 4.2 loetletud mitmepoolsete arengupankade suhtes;
b) avaliku sektori asutuste suhtes direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punkti 18 tähenduses, kui need alluvad keskvalitsustele ja neil on keskvalitsuste antud otsesed tagatised;
c) Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi suhtes.
6. Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 82 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 4 esitatud loetelu.
Selleks esitab komisjon hiljemalt 17. novembriks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hindab selliste avaliku sektori asutuste, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, ning keskpankade rahvusvahelist käsitlust.
Aruanne sisaldab võrdlevat analüüsi nende asutuste ja keskpankade käsitlemise kohta märkimisväärse hulga kolmandate riikide (sh lepingute kauplemismahult kolme kõige olulisema jurisdiktsiooni) õigusraamistikus, samuti riskijuhtimisstandardite kohta, mida kohaldatakse nendes jurisdiktsioonides nende asutuste ja keskpankade poolt tehtud tuletistehingute suhtes. Kui aruandes jõutakse – eelkõige võrdleva analüüsi põhjal – järeldusele, et kolmandate riikide keskpankade kui rahaasutuste suhtes tehtav erand kliirimis- ja aruandluskohustusest on vajalik, lisab komisjon nad lõikes 4 esitatud loetellu.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel asuv juriidiline isik, kes on iga müüja jaoks ostja ja iga ostja jaoks müüja;
2) „kauplemisteabehoidla” – juriidiline isik, kes keskselt kogub ja säilitab andmeid tuletisinstrumentide kohta;
3) „kliirimine” – positsioonide kindlaksmääramise protsess, sealhulgas netokohustuste arvutamine, ning selle tagamine, et finantsinstrumendid, sularaha või mõlemad on kättesaadavad nendest positsioonidest tulenevate riskide maandamiseks;
4) „kauplemiskoht” – süsteem, mille tööd korraldab investeerimisühing või turu korraldaja direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktide 1 ja 13 tähenduses, v.a kliendi korralduste ühingusisene täitja artikli 4 lõike 1 punkti 7 tähenduses, ning mis viib süsteemis kokku finantsinstrumentide ostu- ja müügihuvid viisil, mille tulemuseks on leping kooskõlas nimetatud direktiivi II või III jaotisega;
5) „tuletisinstrument” või „tuletisleping” – finantsinstrument, mis on määratletud direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4 kuni 10, nagu seda on rakendatud määruse (EÜ) nr 1287/2006 artiklitega 38 ja 39;
6) „tuletislepingu liik” – kogum tuletislepinguid, millel on ühised ja olulised tunnused, sealhulgas vähemalt seos alusvaraga, alusvara tüüp ja teoreetiline valuuta. Samasse liiki kuuluvatel tuletislepingutel võivad olla erinevad lunastamise tähtajad;
7) „börsiväline tuletisinstrument” või „börsiväline tuletisleping” – tuletisleping, millega ei tehta tehinguid reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, ega kolmanda riigi turul, mis on tunnistatud samaväärseks reguleeritud turuga vastavalt käesoleva määruse artiklile 2a;
8) „finantssektori vastaspool” – kooskõlas direktiiviga 2004/39/EÜ tegevusloa saanud investeerimisühing, kooskõlas direktiiviga 2006/48/EÜ tegevusloa saanud krediidiasutus, kooskõlas direktiiviga 73/239/EMÜ tegevusloa saanud kindlustusselts, kooskõlas direktiiviga 2002/83/EÜ tegevusloa saanud elukindlustusselts, kooskõlas direktiiviga 2005/68/EÜ tegevusloa saanud edasikindlustusselts, kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofond) ja kui see on asjakohane, selle valitseja, tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses ning kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL tegevusloa saanud või registreeritud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate valitsetav alternatiivne investeerimisfond;
9) „finantssektoriväline vastaspool” – ettevõtja, mis on asutatud liidus ning mis ei kuulu punktides 1 ja 8 osutatud isikute hulka;
10) „pensioniskeem”
a) tööandjapensioni kogumisasutus direktiivi 2003/41/EÜ artikli 6 punkti a tähenduses, sealhulgas iga tegevusloa saanud üksus, kes vastutab sellise asutuse juhtimise eest ja tegutseb selle nimel, nagu on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1, ning samuti juriidilised isikud, mis on asutatud selliste asutuste investeeringute tegemise eesmärgil ning tegutsevad üksnes selliste asutuste huvides;
b) direktiivi 2003/41/EÜ artiklis 3 osutatud asutuste tööandjapensioni kogumisasutused;
c) direktiiviga 2002/83/EÜ hõlmatud elukindlustusandjate tööandjapensioni kogumisasutused, tingimusel, et kogu vara ja kõiki kohustusi hoitakse ja hallatakse kindlustusandja muudest tegevustest eraldi ning neid ei ole võimalik üle kanda;
d) muud tegevusloa saanud järelevalvele alluvad ja siseriiklikul alusel tegutsevad üksused või skeemid, eeldusel et:
i) neid tunnustatakse siseriikliku õiguse kohaselt ning
ii) nende peamine eesmärk on maksta pensionihüvitisi;
11) „vastaspoole krediidirisk” – risk, et tehingu vastaspool jätab enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist kohustused täitmata;
12) „koostalitluskokkulepe” – kokkulepe kahe või enama keskse vastaspoole vahel, mis hõlmab tehingute süsteemiülest täitmist;
13) „pädev asutus” – käesoleva artikli punktis 8 osutatud õigusaktides osutatud pädev asutus, artikli 10 lõikes 5 osutatud pädev asutus või iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 22 määratud asutus;
14) „kliiriv liige” – ettevõtja, kes osaleb keskses vastaspooles ning kes vastutab kõnealusest osalemisest tulenevate finantskohustuste täitmise eest;
15) „klient” – ettevõtja, kellel on lepinguline suhe keskse vastaspoole kliiriva liikmega, mis võimaldab sellel ettevõtjal kliirida oma tehinguid kõnealuse keskse vastaspoolega;
16) „konsolideerimisgrupp” – emaettevõtjast ja selle tütarettevõtjatest koosnev ettevõtjate grupp direktiivi 83/349/EMÜ artiklite 1 ja 2 tähenduses või direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikes 1 ja artikli 80 lõigetes 7 ja 8 osutatud ettevõtjate grupp;
17) „finantseerimisasutus” – ettevõtja, mis ei ole krediidiasutus ning mille põhitegevus on osaluste omandamine või tegelemine direktiivi 2006/48/EÜ I lisa punktides 2 kuni 12 loetletud tegevusaladega;
18) „finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutus, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, kusjuures vähemalt üks tütarettevõtjatest on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ (milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet) ( 1 ) artikli 2 punkti 15 tähenduses;
19) „krediidiasutuse abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;
20) „oluline osalus” – otsene või kaudne osalus keskses vastaspooles või kauplemisteabehoidlas, kui osalus kapitalis või hääleõiguses on vähemalt 10 %, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) ( 2 ) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada selle keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla juhtimist, milles osalust omatakse;
21) „emaettevõtja” – emaettevõtja nagu kirjeldatud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2;
22) „tütarettevõtja” – tütarettevõtja nagu kirjeldatud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, sealhulgas põhiemaettevõtja iga tütarettevõtja kõik tütarettevõtjad;
23) „kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 kirjeldatud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel;
24) „märkimisväärne seos” – olukord, kus kaks või rohkem füüsilist või juriidilist isikut on seotud:
a) osaluse kaudu, mis tähendab otsese omandiõiguse või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;
b) kontrolli kaudu või sarnase suhte kaudu füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja või tütarettevõtja tütarettevõtja vahel, keda käsitatakse samuti kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjana.
Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on kontrollsuhte kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.
25) „kapital” – märgitud kapital nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta) ( 3 ) artikli 22 tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ning sellega seotud aažio; see kompenseerib täielikult kahjumi tegevuse jätkumise kahtluse korral ning pankroti või likvideerimise korral reastatakse see kõigi teiste nõuete järele;
26) „reservid” – reservid 25. juuli 1978. aasta neljanda nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ (mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) ( 4 ) artiklis 9 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;
27) „juhtorgan” – juhatus või nõukogu või mõlemad vastavalt siseriiklikule äriühinguõigusele;
28) „juhtorgani sõltumatu liige” – juhtorgani liige, kellel puudub äriline, perekondlik või muu suhe, mis tekitab huvide konflikti seoses asjaomase keskse vastaspoole, kontrolli omava(te) aktsionäri(de) või juhtkonna või kliirivate liikmetega, ning kellel ei ole olnud sellist suhet viie aasta jooksul enne juhtorgani liikmeks saamist;
29) „kõrgem juhtkond” – isik või isikud, kes tegelikult juhivad keskse vastaspoole või kauplemisteabehoidla tegevust ning juhtorgani juhtiv liige või juhtivad liikmed;
30) „pandikiri“ – võlakiri, mis vastab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 129 nõuetele;
31) „pandikirja üksus“ – pandikirja emitent või pandikirja tagatiste kogum.
Artikkel 2a
Samaväärsust kinnitavad otsused börsiväliste tuletisinstrumentide määratlemise eesmärgil
1. Käesoleva määruse artikli 2 punkti 7 kohaldamisel loetakse kolmanda riigi turg samaväärseks reguleeritud turuga direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, kui see täidab õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed kõnealuse direktiivi III jaotises sätestatud nõuetega, ja kui selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi, nagu komisjon on kindlaks määranud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud korraga.
2. Komisjon võib lõike 1 kohaldamisel võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi turg täidab õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed direktiivi 2004/39/EÜ III jaotises sätestatud nõuetega, ja selle suhtes kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tõhusat ja pidevat järelevalvet ja riiklikku sundi.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjon ja Väärtpaberiturujärelevalve avaldavad oma veebisaitidel nende turgude loetelu, mida loetakse samaväärseteks vastavalt lõikes 2 osutatud rakendusaktile. Seda loetelu ajakohastatakse korrapäraselt.
Artikkel 3
Konsolideerimisgrupi sisetehingud
1. Finantssektorivälise vastaspoole puhul on konsolideerimisgrupi sisetehing börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ja nende suhtes kohaldatakse sobivaid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure ning et nimetatud vastaspool on asutatud liidus või, juhul kui see on asutatud kolmandas riigis, on komisjon artikli 13 lõike 2 alusel kõnealuse kolmanda riigi kohta vastu võtnud rakendusakti.
2. Finantssektori vastaspoole puhul on konsolideerimisgrupi sisetehing üks järgmistest:
a) börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:
i) finantssektori vastaspool on asutatud liidus või, juhul kui see on asutatud kolmandas riigis, on komisjon kõnealuse kolmanda riigi kohta võtnud vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud rakendusakti;
ii) teine vastaspool on finantssektori vastaspool, krediidiasutus, investeerimisühing, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;
iii) mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ning
iv) mõlema vastaspoole suhtes kohaldatakse sobivaid keskseid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure;
b) börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud teise vastaspoolega, kui mõlemad vastaspooled osalevad samas asutuste kaitsesüsteemis, millele on osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 80 lõikes 8, tingimusel, et käesoleva lõike punkti a alapunktis ii sätestatud tingimus on täidetud;
c) börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud sama keskasutusega seotud krediidiasutuste vahel või sellise krediidiasutuse ja keskasutuse vahel, millele on osutatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 3 lõikes 1, või
d) börsiväline tuletisleping, mis on sõlmitud finantssektorivälise vastaspoolega, mis kuulub samasse konsolideerimisgruppi, eeldusel et mõlemad vastaspooled on täielikult hõlmatud sama konsolideeritud aruandlusega ja nende suhtes kohaldatakse sobivaid riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduure ning et nimetatud vastaspool on asutatud liidus või kolmandas riigis, mille suhtes komisjon on kõnealuse kolmanda riigi kohta vastu võtnud artikli 13 lõikes 2 osutatud rakendusakti.
3. Käesoleva artikli tähenduses käsitatakse vastaspooli hõlmatuna sama konsolideeritud aruandlusega, kui nad mõlemad:
a) koostavad konsolideeritud aruanded vastavalt direktiivile 83/349/EMÜ või rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele, mis on vastu võetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1606/2002, või konsolideerimisgrupi puhul, mille emaettevõtja peakorter on kolmandas riigis, vastavalt kolmanda riigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, mida määruse (EÜ) nr 1569/2007 kohaselt käsitatakse samaväärsena rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (või vastavalt kolmanda riigi raamatupidamisstandarditele, mille kasutamine on lubatud vastavalt nimetatud määruse artiklile 4), või
b) alluvad samale konsolideeritud järelevalvele vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ või direktiivile 2006/49/EÜ, või konsolideerimisgrupi puhul, mille emaettevõtja peakorter on kolmandas riigis, samale konsolideeritud järelevalvele kolmanda riigi pädeva asutuse poolt, mida peetakse samaväärseks järelevalvega, mida reguleerivad direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 143 või direktiivi 2006/49/EÜ artiklis 2 sätestatud põhimõtted.
II
JAOTIS
BÖRSIVÄLISTE TULETISINSTRUMENTIDE KLIIRIMINE, ARUANDLUS JA RISKIDE MAANDAMINE
Artikkel 4
Kliiringukohustus
1. Vastaspooled kliirivad kõik börsivälised tuletislepingud, mis kuuluvad sellesse börsiväliste tuletislepingute liiki, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust vastavalt artikli 5 lõikele 2, kui nimetatud lepingud täidavad mõlemad järgmised tingimused:
a) need on sõlmitud ühel järgmistest viisidest:
i) kahe finantssektori vastaspoole vahel;
ii) finantssektori vastaspoole ja sellise finantssektorivälise vastaspoole vahel, mille puhul on täidetud artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud tingimused;
iii) kahe finantssektorivälise vastaspoole vahel, mille puhul on täidetud artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud tingimused;
iv) finantssektori vastaspoole või sellise finantssektorivälise vastaspoole, mille puhul on täidetud artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud tingimused, ning kolmandas riigis asutatud üksuse vahel, mille suhtes tuleks kohaldada kliiringukohustust, kui ta oleks asutatud liidus, või
v) ühes või mitmes kolmandas riigis asutatud kahe üksuse vahel, mille suhtes kohaldataks kliiringukohustust, kui nad oleksid asutatud liidus, tingimusel et lepingul on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus või kui sellised kohustused on vajalikud või asjakohased selleks, et vältida käesoleva määruse sätetest kõrvalekaldumist, ning
b) need on sõlmitud või neid on uuendatud kas:
i) kliiringukohustuse jõustumise kuupäeval või pärast seda või
ii) artikli 5 lõikes 1 osutatud teate saatmise kuupäeval või pärast seda, kuid enne kliiringukohustuse jõustumise kuupäeva, ning nende lepingute lunastamise tähtaeg on pikem kui komisjoni poolt vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile c kindlaks määratud minimaalne lunastamise tähtaeg.
2. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaseid riskimaandamismeetodeid, ei kohaldata kliiringukohustust börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on konsolideerimisgrupi sisetehingud, nagu kirjeldatud artiklis 3.
Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse ainult:
a) siis, kui kaks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat liidus asutatud vastaspoolt on eelnevalt teavitanud asjaomaseid pädevaid asutusi kirjalikult, et nad kavatsevad nende vahel sõlmitud börsiväliste tuletislepingute suhtes erandit kasutada. Teavitada tuleb vähemalt 30 kalendripäeva enne erandi rakendamist. Pädevad asutused võivad 30 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist esitada vastuväite erandi kasutamisele, kui vastaspoolte vahelised tehingud ei vasta artiklis 3 sätestatud tingimustele, ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust esitada vastuväiteid pärast selle 30 kalendripäeva pikkuse perioodi lõppu, kui tehingud enam ei vasta tingimustele. Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi, võib Väärtpaberiturujärelevalve neid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaste volitustega;
b) börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on sõlmitud ühte konsolideerimisgruppi kuuluva kahe vastaspoole vahel, kellest üks on asutatud liidus ja teine kolmandas riigis, kui liidus asutatud vastaspool on saanud loa erandit kohaldada pädeva asutuse käest 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui ta on pädevat asutust teavitanud, tingimusel et artiklis 3 sätestatud tingimused on täidetud. Pädev asutus teavitab sellest otsusest Väärtpaberiturujärelevalvet.
3. Börsivälised tuletislepingud, millele laieneb lõike 1 kohane kliiringukohustus, kliirib keskne vastaspool, kellele on antud artikli 14 alusel tegevusluba või keda on artikli 25 alusel tunnustatud sellise börsiväliste tuletislepingute liigi kliirimiseks ning kes on loetletud registris kooskõlas artikli 6 lõike 2 punktiga b.
Sel eesmärgil hakkab vastaspool kliirivaks liikmeks või kliendiks või loob kaudse kliirimiskorra kliiriva liikmega, tingimusel, et see kord ei suurenda vastaspoole riski ning tagab, et vastaspoole vara ja positsioonid on kaitstud samal tasemel, nagu on viidatud artiklites 39 ja 48.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse lepingud, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, või juhtumid, mille puhul on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist mis tahes käesoleva määruse sättest, nagu on osutatud lõike 1 punkti a alapunktis v, ning kaudse lepingulise korra liigid, mis vastavad lõike 3 teises lõigus osutatud tingimustele.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
5. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses väärtpaberistamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 ( 5 ) tähenduses, tingimusel et:
a) väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja puhul emiteerib viimane üksnes väärtpaberistamisi, mis vastavad määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artikli 18 ja artiklite 19–22 või artiklite 23–26 nõuetele;
b) börsivälist tuletislepingut kasutatakse üksnes intressimäärade või valuutade mittevastavuste maandamiseks pandikirja või väärtpaberistamise puhul ning
c) pandikirjade või väärtpaberistamise kord maandab piisaval määral vastaspoole krediidiriski seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses pandikirja või väärtpaberistamisega.
6. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks ning võttes arvesse õigusliku arbitraaži ennetamise vajadust, töötavad Euroopa järelevalveasutused välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, milline pandikirjade või väärtpaberistamise kord maandab piisaval määral vastaspoole krediidiriski lõike 5 tähenduses.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 5
Kliiringukohustuse menetlus
1. Kui pädev asutus annab kesksele vastaspoolele loa kliirida teatavat börsivälise tuletislepingu liiki vastavalt artiklile 14 või 15, teatab ta viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele kõnealusest loast.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse teave, mis peab sisalduma esimeses lõigus osutatud teadetes.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
2. Kuue kuu jooksul pärast lõike 1 kohaselt teate saamist või artiklis 25 sätestatud tunnustamismenetluse lõpuleviimist – pärast avalikku arutelu ja konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega – koostab Väärtpaberiturujärelevalve ja esitab komisjonile kinnitamiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mis täpsustavad järgmist:
a) börsivälise tuletislepingute liik, mille suhtes tuleks kohaldada artiklis 4 osutatud kliiringukohustust;
b) kliiringukohustuse jõustumise kuupäev või kuupäevad, sealhulgas selle võimalik järkjärguline kohaldamine ning vastaspoolte kategooriad, kelle suhtes kohustust kohaldatakse, ning
c) artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud börsiväliste tuletislepingute minimaalne lunastamise tähtaeg.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei piira käesoleva lõike alusel regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel direktiivi 2014/65//EL ( 6 ) artiklis 95 sätestatud üleminekusätte kohaldamist seoses C jao punkti 6 kohastele energiaalaste tuletislepingutega.
3. Väärtpaberiturujärelevalve määrab omal algatusel ja pärast avalikku arutelu ning konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja vajaduse korral kolmandate riikide pädevate asutustega kooskõlas lõike 4 punktides a, b ja c esitatud kriteeriumitega kindlaks ja teatab komisjonile need tuletislepingute liigid, millele tuleks kohaldada artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust, kuid mille jaoks ükski keskne vastaspool ei ole veel saanud tegevusluba.
Pärast teatamist avaldab Väärtpaberiturujärelevalve kutse teha ettepanekuid selliste tuletislepingute liikide kliirimiseks.
4. Süsteemse riski vähendamise üldeesmärgil võetakse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu puhul lõike 2 punktis a osutatud osas arvesse järgmisi kriteeriume:
a) asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi tingimuste ning tegevusprotsesside standardimise aste;
b) asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi maht ja likviidsus;
c) asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi osas õiglase, usaldusväärse ja üldiselt vastuvõetava hinnateabe kättesaadavus.
Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ettevalmistamisel võib Väärtpaberiturujärelevalve võtta arvesse asjaomaste börsiväliste tuletislepingute liike kasutavate vastaspoolte omavahelist seotust, vastaspoolte vahelise krediidiriski tasemele eeldatavalt avaldatavat mõju ning mõju konkurentsitingimustele kogu liidus.
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, millega täpsustab täiendavalt esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kriteeriumeid.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
5. Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu puhul võetakse lõike 2 punktis b osutatud osas arvesse järgmisi kriteeriume:
a) asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi eeldatav maht;
b) kas rohkem kui üks keskne vastaspool juba kliirib sama börsivälise tuletislepingu liiki;
c) asjaomaste kesksete vastaspoolte võime tulla toime eeldatava mahuga ning juhtida asjaomase börsivälise tuletislepingu liigi kliirimisest tulenevat riski;
d) käsitletavat liiki börsiväliste tuletislepingute turul tegutsevate ja eeldatavalt tegutsevate vastaspoolte tüpoloogia ja arv;
e) ajavahemik, mida kliiringukohustusega vastaspool vajab selleks, et korraldada oma börsiväliste tuletislepingute kliirimine keskse vastaspoole kaudu;
f) nende vastaspoolte riskijuhtimine ning õigus- ja tegevusvõime, kes tegutsevad käsitletavat liiki börsiväliste tuletislepingute turul ning keda vastavalt artikli 4 lõikele 1 seob kliiringukohustus.
6. Kui börsivälise tuletislepingu liigil ei ole enam keskset vastaspoolt, kellel on käesoleva määruse alusel luba neid lepinguid kliirida, ei kohaldata selle liigi suhtes enam artiklis 4 osutatud kliiringukohustust, vaid kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 3.
Artikkel 6
Avalik register
1. Väärtpaberiturujärelevalve loob avaliku registri, mille eesmärk on teha täpselt ja ühemõtteliselt kindlaks need börsiväliste tuletislepingute liigid, mille suhtes kohaldatakse kliiringukohustust, ning haldab ja ajakohastab seda registrit. Avalik register on kättesaadav Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidil.
2. Register sisaldab järgmist teavet:
a) börsiväliste tuletislepingute liigid, mille suhtes kohaldatakse artikli 4 kohast kliiringukohustust;
b) kesksed vastaspooled, kellel on luba täita kliiringukohustus või keda on selleks tunnustatud;
c) kliiringukohustuse jõustumise kuupäevad, kaasa arvatud igasugune järkjärguline rakendamine;
d) börsiväliste tuletislepingute liigid, mille Väärtpaberiturujärelevalve on kooskõlas artikli 5 lõikega 3 kindlaks teinud;
e) artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii osutatud tuletislepingute minimaalne lunastamise tähtaeg;
f) kesksed vastaspooled, kellest pädev asutus on Väärtpaberiturujärelevalvele teatanud seoses kliiringukohustusega ning nendest teatamise kuupäev.
3. Kui kesksel vastaspoolel ei ole enam käesoleva määruse kohaselt luba või tunnustust kliirida teatavate tuletislepingute liiki, eemaldab Väärtpaberiturujärelevalve sellise keskse vastaspoole seoses kõnealuste börsiväliste tuletislepingute liigiga viivitamata avalikust registrist.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib Väärtpaberiturujärelevalve koostada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse andmed, mida peab sisaldama lõikes 1 osutatud avalik register.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 7
Juurdepääs kesksele vastaspoolele
1. Keskne vastaspool, kellel on luba kliirida börsiväliseid tuletislepinguid, on nõus kliirima kõnealuseid lepinguid sõltumata kauplemiskohast mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil, sealhulgas seoses tagatisnõuete ja tasudega, mis on seotud juurdepääsuga. Eelkõige peaks sellega tagatama, et kauplemiskohal on õigus mittediskrimineerivale kohtlemisele asjaomases kauplemiskohas kaubeldavate lepingute puhul järgmistes aspektides:
a) tagatise nõuded ja majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus, kui selliste lepingute lisamine keskse vastaspoole tegevuse lõpetamisel toimuva tasaarvestuse ja muude tasaarvestusmenetluste hulka kohaldatava maksejõuetusõiguse alusel ei seaks ohtu selliste menetluste sujuvat ja korrektset toimimist, kehtivust ja/või maksmapanekut, ning
b) artikli 41 kohase riskimudeli raames risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega.
Keskne vastaspool võib nõuda, et kauplemiskoht järgiks keskse vastaspoole kehtestatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid, sh riskijuhtimisega seotud nõudeid.
2. Keskne vastaspool rahuldab või lükkab tagasi kauplemiskoha esitatud ametliku juurdepääsutaotluse kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest.
3. Kui keskne vastaspool lükkab lõike 2 alusel juurdepääsutaotluse tagasi, põhjendab ta seda igakülgselt kauplemiskohale.
4. Välja arvatud kui kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevad asutused keelduvad võimaldamast juurdepääsu, võimaldab keskne vastaspool, kui teisest lõigust ei tulene teisiti, endale juurdepääsu kolme kuu jooksul alates kauplemiskoha ametlikku taotlust rahuldava otsuse tegemisest vastavalt lõikele 2.
Kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevad asutused võivad keelduda juurdepääsu võimaldamisest kesksele vastaspoolele pärast kauplemiskoha ametlikku taotlust ainult juhul, kui juurdepääs seaks ohtu turgude tõrgeteta ja nõuetekohase toimimise või mõjutaks negatiivselt süsteemset riski.
5. Väärtpaberiturujärelevalve lahendab pädevate asutuste vahelised erimeelsustest tingitud mis tahes vaidlused kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.
6. Lõikes 1 sätestatud mittediskrimineeriva kohtlemise tingimusi selles osas, milliseid tagatise nõudeid selles kauplemiskohas kaubeldavate lepingute puhul esitatakse, kuidas toimub majanduslikult samaväärsete lepingute tasaarvestus ning risttagatiste andmine sama keskse vastaspoole poolt kliiritud korreleeruvate lepingutega, täpsustatakse määruse (EL) nr 600/2014 ( 7 ) artikli 35 lõike 6 punkti e kohaselt vastu võetavate tehniliste standarditega.
Artikkel 8
Juurdepääs kauplemiskohale
1. Kauplemiskoht annab mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil kauplemisteavet igale kesksele vastaspoolele, kellel on luba kliirida börsiväliseid tuletislepinguid, millega kaubeldakse kõnealuses kauplemiskohas, kui keskne vastaspool seda teavet taotleb.
2. Kui keskne vastaspool on kauplemiskohale esitanud ametliku taotluse juurdepääsuks kauplemiskohale, vastab kauplemiskoht kesksele vastaspoolele kolme kuu jooksul.
3. Kui kauplemiskoht keeldub võimaldamast juurdepääsu, teavitab sellest keskset vastaspoolt seda igakülgselt põhjendades.
4. Ilma et see piiraks kauplemiskoha ja keskse vastaspoole pädevate asutuste otsust, võimaldab kauplemiskoht juurdepääsu kolme kuu jooksul pärast juurdepääsutaotluse rahuldamist.
Kesksele vastaspoolele võimaldatakse juurdepääs kauplemiskohale üksnes siis, kui selliseks juurdepääsuks ei ole vaja koostalitlust ning see ei ohusta turgude tõrgeteta ja nõuetekohast toimimist, eelkõige likviidsuse killustumise tõttu, ning kui kauplemiskoht on loonud piisavad mehhanismid sellise killustumise ärahoidmiseks.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu likviidsuse killustumise mõiste täpsustamiseks.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 9
Teatamiskohustus
1. Vastaspooled ja kesksed vastaspooled tagavad vastavalt artiklile 55 registreeritud või vastavalt artiklile 77 tunnustatud kauplemisteabehoidlale iga nende sõlmitud tuletislepingu ning lepingu muudatuste või lepingu lõpetamise üksikasjade teatamise. Üksikasjad teatatakse hiljemalt üks tööpäev pärast lepingu sõlmimist, muutmist või lõpetamist.
Teatamiskohustust kohaldatakse nende tuletislepingute suhtes, mis:
a) sõlmiti enne 16. augustit 2012 ja mis on nimetatud kuupäeval veel täitmata;
b) sõlmiti 16. augustil 2012 või pärast seda.
Vastaspool või keskne vastaspool, kellel on teatamiskohustus, võib tuletislepingute üksikasjadest teatamise delegeerida.
Vastaspool ja keskne vastaspool tagavad, et nende poolt sõlmitud tuletislepingute üksikasju ei teatata topelt.
2. Vastaspooled säilitavad kõigi sõlmitud tuletislepingute ja nende muudatuste üksikasjad vähemalt viis aastat pärast lepingu lõpetamist.
3. Kui kauplemisteabehoidlale ei saa tuletislepingu üksikasju teatada, tagavad vastaspooled ja kesksed vastaspooled, et tuletislepingute üksikasjad teatatakse Väärtpaberiturujärelevalvele.
Väärtpaberiturujärelevalve tagab sellisel juhul kõikidele artikli 81 lõikes 3 osutatud asjaomastele üksustele juurdepääsu kõikidele tuletislepingute üksikasjadele, mida nad vajavad oma ülesannete ja volituste täitmiseks.
4. Vastaspool või keskne vastaspool, kes teatab kauplemisteabehoidlale või Väärtpaberiturujärelevalvele tuletislepingu üksikasjad, või vastaspoole või keskse vastaspoole nimel need andmed esitav üksus ei riku sellega kõnealuses lepingus või õigus- ja haldusnormides teabe avaldamisele seatud piiranguid.
Aruandev üksus või tema juhid või töötajad ei kanna vastutust teabe avaldamise eest.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab lõigetes 1 ja 3 osutatud teatamise üksikasjad ja viisi vastavalt tuletisinstrumentide liikidele.
Lõigetes 1 ja 3 osutatud teated täpsustavad vähemalt järgmist:
a) tuletislepingu pooled ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste kandja, juhul kui need on erinevad;
b) tuletislepingu põhijooned, sealhulgas liik, lunastamise tähtaeg, teoreetiline väärtus, hind ja arvelduskuupäev.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
6. Selleks et tagada lõigete 1 ja 3 kohaldamise ühetaolised tingimused, koostab Väärtpaberiturujärelevalve rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab järgmist:
a) lõigetes 1 ja 3 osutatud teadete vorm ja esitamissagedus vastavalt tuletislepingute liikidele;
b) tuletislepingu üksikasjade esitamise kuupäev, sealhulgas selliste lepingute puhul määruse järkjärguline kohaldamine, mis sõlmiti enne teatamiskohustuse kohaldamist.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 10
Finantssektorivälised vastaspooled
1. Kui finantssektoriväline vastaspool omandab börsiväliste tuletislepingute positsioonid ja need positsioonid ületavad lõike 3 alusel kindlaks määratud kliirimiskünnist, siis:
a) asjaomane finantssektoriväline vastaspool teavitab sellest viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvet ja lõikes 5 osutatud pädevat asutust;
b) asjaomasele finantssektorivälisele vastaspoolele kohaldatakse kliiringukohustust tulevaste lepingute puhul vastavalt artiklile 4, kui libisev keskmine positsioon ületab 30 tööpäeva vältel kliirimiskünnist, ning
c) asjaomane finantssektoriväline vastaspool kliirib kõik asjaomased tulevased lepingud nelja kuu jooksul pärast seda, kui tema suhtes hakati kohaldama kliiringukohustust.
2. Finantssektorivälise vastaspoole suhtes, kelle suhtes otsustati kohaldada kliiringukohustust vastavalt lõike 1 punktile b ja kes seejärel tõendab vastavalt lõikele 5 määratud asutusele, et tema libisev keskmine positsioon ei ületa 30 tööpäeva vältel kliirimiskünnist, ei kohaldata enam artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust.
3. Lõikes 1 osutatud positsioonide arvutamisel võtab finantssektoriväline vastaspool arvesse kõiki tema või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste finantssektoriväliste üksuste poolt sõlmitud börsiväliseid tuletislepinguid, mis ei vähenda objektiivselt mõõdetaval viisil asjaomase vastaspoole või konsolideerimisgrupi äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve pärast avalikku arutelu ja konsulteerimist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja muude asjaomaste asutustega regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab:
a) kriteeriumid selle kindlaksmääramiseks, millised börsivälised tuletislepingud vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevuse või finantseerimistegevusega otseselt seotud riske nagu osutatud lõikes 3, ning
b) kliirimiskünniste väärtused, võttes arvesse netopositsioonide summa ja positsioonide süsteemset olulisust vastaspoolte ning börsiväliste tuletislepingute liikide kaupa.
Pärast avaliku arutelu läbiviimist esitab Väärtpaberiturujärelevalve kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Väärtpaberiturujärelevalve vaatab künnised pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja teiste asjaomaste asutustega konsulteerimist regulaarselt läbi ning esitab ettepanekud künniste muutmiseks vajalike regulatiivsete tehniliste standardite kohta.
5. Iga liikmesriik määrab asutuse, kes vastutab lõike 1 kohase kohustuse täitmise tagamise eest.
Artikkel 11
Nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega
1. Finantssektori vastaspooled või finantssektorivälised vastaspooled, kes sõlmivad börsivälise tuletislepingu, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, tagavad piisava hoolsusega, et tegevusriski ja vastaspoole krediidiriski mõõtmiseks, kontrollimiseks ja maandamiseks on olemas asjakohased süsteemid ja protseduurid, sealhulgas vähemalt:
a) asjaomase börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegne kinnitamine, võimaluse korral elektrooniliste vahendite abil;
b) töökindlad, vastupidavad ja auditeeritavad formaalsed protsessid kauplemisportfellide vastavusse viimiseks, et juhtida nendega seotud riske ning tuvastada ja lahendada varakult pooltevahelised eriarvamused, ning jälgida kehtivate lepingute väärtust.
2. Finantssektori vastaspooled ja artiklis 10 osutatud finantssektorivälised vastaspooled hindavad iga päev kehtivate lepingute väärtust turuhinnas. Kui turutingimused takistavad turuhinnas hindamist, siis kasutatakse usaldusväärset ja kindlat mudelipõhist hindamist.
3. Finantssektori vastaspooltel peavad olema kehtestatud riskijuhtimise kord, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eristatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis sõlmitakse 16. augustil 2012 või pärast seda. Artiklis 10 osutatud finantssektoriväliste vastaspooltel peab olema riskijuhtimise kord, millega nõutakse tagatiste õigeaegset, täpset ja asjakohaselt eristatud vahetamist seoses börsiväliste tuletislepingutega, mis sõlmitakse kliirimiskünnise ületamise kuupäeval või pärast seda.
4. Finantssektori vastaspoolte kapitali suurus on piisav ja proportsionaalne, et juhtida riski, mida ei kata tagatiste asjakohane vahetamine.
5. Käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuet ei kohaldata artiklis 3 osutatud konsolideerimisgrupi sisetehingu suhtes, mis on sõlmitud vastaspoolte vahel, kes on asutatud samas liikmesriigis, tingimusel, et puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised ja õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
6. Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides a, b või c, mille on sooritanud eri liikmesriikides asutatud vastaspooled, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, tuginedes mõlema asjaomase pädeva asutuse positiivsele otsusele, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
a) vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Kui pädevad asutused ei suuda teha positiivset otsust 30 kalendripäeva jooksul alates erandi tegemise taotluse saamisest, võib Väärtpaberiturujärelevalve aidata asjaomastel asutustel jõuda kokkuleppele kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.
7. Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud eri liikmesriikides asutatud finantssektorivälised vastaspooled, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõude täitmisest eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
a) vastaspoolte riskijuhtimise protseduurid on piisavalt usaldusväärsed, töökindlad ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Finantssektorivälised vastaspooled teatavad kavatsusest erandit kohaldada artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevatele asutustele. Erand on kehtiv, kuni üks teavitatud pädevatest asutustest leiab kolme kuu jooksul alates teatamisest, et esimese lõigu punktis a või b esitatud tingimused ei ole täidetud.
8. Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõike 2 punktides a kuni d, mille on sooritanud liidus asutatud vastaspool ja kolmandas riigis asutatud vastaspool, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, tuginedes liidus asutatud vastaspoole järelevalve eest vastutava asjaomase pädeva asutuse positiivsele otsusele, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
a) vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
9. Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud liidus asutatud finantssektoriväline vastaspool ja kolmandas riigis asutatud vastaspool, vabastatakse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõude täitmisest eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
a) vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Finantssektoriväline vastaspool teatab kavatsusest erandit kohaldada artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevatele asutustele. Erand on kehtiv, kuni üks teavitatud pädevatest asutustest leiab kolme kuu jooksul alates teatamisest, et esimese lõigu punktis a või b esitatud tingimused ei ole täidetud.
10. Konsolideerimisgrupi sisetehingud, millele on osutatud artikli 3 lõikes 1, mille on sooritanud finantssektoriväline vastaspool ja finantssektori vastaspool, kes on asutatud eri liikmesriikides, vabastatakse täielikult või osaliselt käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, lähtudes finantssektori vastaspoole järelevalve eest vastutava pädeva asutuse otsusest, eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:
a) vastaspoolte riskijuhtimise protsess on piisavalt usaldusväärne, töökindel ja tuletistehingu keerukuse tasemega kooskõlas;
b) puuduvad olemasolevad või prognoositavad praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgnevuste tagasimaksmiseks vastaspoolte vahel.
Finantssektori vastaspoole järelevalve eest vastutav pädev asutus teatab igast sellisest otsusest artikli 10 lõikes 5 osutatud pädevale asutusele. Erand ei ole kehtiv, kui teavitatud pädev asutus leiab, et esimese lõigu punktides a või b esitatud tingimused ei ole täidetud. Kui pädevate asutuste vahel esineb erimeelsusi, võib Väärtpaberiturujärelevalve neid asutusi kokkuleppe saavutamisel abistada kooskõlas oma volitustega vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19.
11. Konsolideerimisgrupi sellise sisetehingu vastaspool, mille puhul on tehtud erand käesoleva artikli lõikes 3 kehtestatud nõude täitmisest, avalikustab erandi kohta teabe.
Pädev asutus teatab Väärtpaberiturujärelevalvele kõigist otsustest, mis on vastu võetud tulenevalt lõikest 6, 8 või 10, ja kõigist teatistest, mis on saadud tulenevalt lõikest 7, 9 või 10, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele asjaomase konsolideerimisgrupi sisetehingu üksikasjad.
12. Lõigetes 1–11 sätestatud kohustusi kohaldatakse börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis on sõlmitud selliste kolmandate riikide üksuste vahel, kelle suhtes kohaldataks kliirimiskohustust, kui nad oleksid asutatud liidus, tingimusel et sellistel lepingutel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus või kui selline kohustus on vajalik või asjakohane, et vältida kõrvalekaldumist käesoleva määruse sätetest.
13. Väärtpaberiturujärelevalve teostab korrapäraselt järelevalvet niisuguste tuletisinstrumentidega seotud tegevuse üle, mis ei ole kliirimiseks kõlblikud, et tuvastada juhtumid, kus teatav tuletislepingu liik võib kujutada endast süsteemset riski, ning et ennetada õiguslikku arbitraaži kliiritud ja kliirimata tuletistehingute vahel. Eelkõige võtab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist vastavalt artikli 5 lõikele 3 meetmeid või vaatab läbi käesoleva artikli lõikes 14 ning artiklis 41 sätestatud võimendustagatise nõuete tehnilised standardid.
14. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
a) lõikes 1 osutatud süsteemid ja protsessid;
b) turutingimused, mis takistavad turuhinnas hindamist, ning lõikes 2 osutatud mudelipõhise hindamise kasutamise tingimused;
c) andmed, mis tuleb esitada lõigetes 7, 9 ja 10 osutatud teates konsolideerimisgrupi sisetehingute kohta, mille puhul on tehtud erand;
d) andmed, mis tuleb esitada lõikes 11 osutatud teates konsolideerimisgrupi sisetehingu kohta, mille puhul on tehtud erand;
e) lõikes 12 osutatud lepingud, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, või juhtumid, mille puhul on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist käesoleva määruse mis tahes sättest.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
15. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötavad Euroopa järelevalveasutused välja ühised regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
a) riskijuhtimise protsess, sh tagatise tase ja liik ning eraldamiskord, mida on vaja lõike 3 täitmiseks;
b) menetlused, mida vastaspooled ja asjaomased pädevad asutused peavad järgima, kui nad kohaldavad lõigetes 6–10 nimetatud erandeid;
c) lõigetes 5–10 osutatud kohaldatavad kriteeriumid, sealhulgas eelkõige selle kohta, mida tuleks pidada praktiliseks ja õiguslikuks takistuseks omavahendite kohesele ülekandmisele ja võlgnevuste tagasimaksmisele vastaspoolte vahel.
Tagatise tase ja liik, mis on nõutavad seoses börsiväliste tuletislepingutega, mille on sõlminud pandikirja üksus seoses pandikirjaga või väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja seoses sellise väärtpaberistamisega käesoleva määruse tähenduses, mis vastab käesoleva määruse artikli 4 lõike 5 tingimustele ja määruse (EL) 2017/2402 [väärtpaberistamise määrus] artiklis 18 ja artiklites 19–22 või 23–26 sätestatud nõuetele, määratakse kindlaks, võttes arvesse takistusi, millega puututakse kokku tagatiste vahetamisel seoses olemasolevate tagatiskokkulepetega pandikirja või väärtpaberistamise raames.
Euroopa järelevalveasutused esitavad kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 18. juuliks 2018.
Sõltuvalt vastaspoole õiguslikust vormist antakse komisjonile õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 või (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.
Artikkel 12
Karistused
1. Liikmesriigid kehtestavad karistusi käsitlevad eeskirjad, mida kohaldatakse käesoleva jaotise sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kõnealused karistused hõlmavad vähemalt haldustrahve. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Liikmesriigid tagavad, et finantssektori ja vajaduse korral finantssektoriväliste vastaspoolte järelevalve eest vastutavad pädevad asutused avalikustavad kõik karistused, mis on määratud artiklite 4, 5 ja 7 kuni 11 rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või põhjustaks asjaosalistele ebaloomulikult suurt kahju. Liikmesriigid avaldavad kohaldatavate karistuseeskirjade tõhususe kohta korrapäraste ajavahemike järel hindamisaruandeid. Avalikustamisel ega avaldamisel isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses ei avaldata.
Liikmesriigid annavad lõikes 1 osutatud eeskirjadest komisjonile teada hiljemalt 17. veebruariks 2013. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nende eeskirjade muudatustest.
3. Käesoleva jaotise kohaste eeskirjade rikkumine ei mõjuta börsiväliste tuletislepingute kehtivust ega osaliste võimalust börsiväliste tuletislepingute sätteid jõustada. Käesoleva jaotise kohaste eeskirjade rikkumine ei anna alust börsivälise tuletislepingu poolelt hüvitist nõuda.
Artikkel 13
Dubleerivate või vastuolus olevate eeskirjade vältimise mehhanism
1. Komisjon, keda abistab Väärtpaberiturujärelevalve, jälgib artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud põhimõtete rahvusvahelist kohaldamist, eelkõige turuosalistele kehtestatavate võimalike dubleerivate või käesoleva määrusega vastuolus olevate nõuete osas ja koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruandeid ning pakub välja võimalikke meetmeid.
2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted
a) on käesoleva määruse artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega samaväärsed;
b) tagavad ametisaladuse kaitse tasemel, mis on samaväärne käesolevas määruses sätestatuga, ning
c) leiavad tõhusat kohaldamist ja rakendamist õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil ning tagab seega selles kolmandas riigis tõhusa järelevalve ja riikliku sunni teostamise.
Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Lõikes 2 osutatud samaväärsust kinnitav rakendusakt tähendab seda, et kui vähemalt üks vastaspooltest, kes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tehingu sõlmivad, on asutatud asjaomases kolmandas riigis, loetakse käesoleva määruse artiklites 4, 9, 10 ja 11 esitatud kohustused täidetuks.
4. Komisjon jälgib koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega seda, kas kolmandad riigid, kelle kohta on samaväärsust kinnitav rakendusakt vastu võetud, rakendavad artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega samaväärseid nõudeid tõhusalt, ning annavad sellest vähemalt kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru. Kui aruandest ilmneb, et kolmanda riigi ametiasutused rakendavad samaväärseid nõudeid puudulikult ja ebajärjekindlalt, võtab komisjon 30 kalendripäeva jooksul pärast aruande esitamist asjaomase kolmanda riigi õigusraamistikule antud samaväärsustunnustuse tagasi. Samaväärsust kinnitava rakendusakti kehtetuks tunnistamise korral kohalduvad vastaspooltele uuesti automaatselt kõik käesolevas määruses sätestatud nõuded.
III
JAOTIS
KESKSETELE VASTASPOOLTELE TEGEVUSLOA ANDMINE JA JÄRELEVALVE NENDE ÜLE
1.
PEATÜKK
Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused ja menetlus
Artikkel 14
Kesksele vastaspoolele tegevusloa andmine
1. Kui liidus asutatud juriidiline isik kavatseb keskse vastaspoolena osutada kliirimisteenuseid, taotleb ta vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta on asutatud (keskse vastaspoole pädev asutus), tegevusluba.
2. Artikli 17 kohaselt antud tegevusluba kehtib kogu liidu territooriumil.
3. Lõikes 1 osutatud tegevusluba antakse ainult kliirimisega seotud tegevuste jaoks ning selles täpsustatakse teenused ja tegevused, mida kesksel vastaspoolel on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide liigid.
4. Keskne vastaspool peab tegevusloa saamise tingimusi täitma igal ajal.
Keskne vastaspool teatab pädevale asutusele viivitamata kõigist olulistest muudatustest, mis tegevusloa saamise tingimuste täitmist mõjutavad.
5. Lõikes 1 osutatud tegevusluba ei takista liikmesriikidel kehtestada nende territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele lisanõudeid ega jätkata selliste nõuete kohaldamist, sealhulgas teatud lubade nõudmist direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt.
Artikkel 15
Tegevuste ja teenuste laiendamine
1. Keskne vastaspool, kes soovib oma äritegevust laiendada lisateenustele või -tegevustele, mida esmane tegevusluba ei kata, esitab oma pädevale asutusele laiendamistaotluse. Selliste kliirimisteenuste osutamist, mille osas kesksele vastaspoolele ei ole tegevusluba veel antud, käsitatakse tegevusloa laiendamisena.
Tegevusloa laiendamisele kohaldatakse artiklis 17 sätestatud menetlust.
2. Kui keskne vastaspool soovib laiendada tegevust teise liikmesriiki kui see, milles ta on asutatud, teavitab keskse vastaspoole pädev asutus kohe kõnealuse teise liikmesriigi pädevat asutust.
Artikkel 16
Kapitalinõuded
1. Keskse vastaspoole püsiv ja olemasolev kapital peab artikli 14 kohase tegevusloa saamiseks olema vähemalt 7,5 miljonit eurot.
2. Keskse vastaspoole kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega peab olema proportsionaalne keskse vastaspoole tegevusriskiga. See peab olema kogu aeg piisav, et tagada tegevuste korrakohane likvideerimine või restruktureerimine ettenähtud aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41 kuni 44 osutatud rahaliste vahenditega juba hõlmatud.
3. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Pangandusjärelevalve tihedas koostöös EKPS-iga ja pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse kesksele vastaspoolele seatavad lõikes 2 osutatud kapitali, jaotamata kasumi ja reservide nõuded.
Pangandusjärelevalve esitab kõnealused regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 17
Tegevusloa andmise ja sellest keeldumise kord
1. Tegevusluba taotlev keskne vastaspool esitab taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus ta on asutatud.
2. Tegevusluba taotlev keskne vastaspool esitab kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja veendumaks, et tegevusluba taotlev keskne vastaspool on tegevusloa andmise ajaks teinud kõik vajaliku, et täita käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid. Pädev asutus edastab viivitamata kogu teabe, mille ta on tegevusluba taotlevalt keskselt vastaspoolelt saanud, Väärtpaberiturujärelevalvele ja artikli 18 lõikes 1 osutatud kolleegiumile.
3. Pädev asutus hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab pädev asutus tähtaja, mille jooksul tegevusluba taotlev keskne vastaspool peab esitama täiendava teabe. Kui pädev asutus on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, annab ta sellest teada tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele ning artikli 18 lõike 1 kohaselt loodud kolleegiumi liikmetele ja Väärtpaberiturujärelevalvele.
4. Pädev asutus annab tegevusloa üksnes juhul, kui ta on täiesti veendunud, et tegevusluba taotlev keskne vastaspool täidab käesoleva määruse nõuded ja kui kesksest vastaspoolest kui süsteemist on vastavalt direktiivile 98/26/EÜ teatatud.
Pädev asutus võtab nõuetekohaselt arvesse artikli 19 kohast kolleegiumi arvamust. Kui keskse vastaspoole pädev asutus ei nõustu kolleegiumi positiivse arvamusega, peab ta oma otsust igakülgselt põhjendama ja selgitama kõiki märkimisväärseid lahknevusi kolleegiumi positiivsest arvamusest.
Kesksele vastaspoolele ei anta tegevusluba, kui kõik kolleegiumi liikmed, välja arvatud selle liikmesriigi asutused, kus keskne vastaspool on asutatud, annavad vastastikusel kokkuleppel artikli 19 lõike 1 kohaselt ühise arvamuse, et kesksele vastaspoolele ei saa tegevusluba anda. Kõnealuses kirjalikus arvamuses esitatakse ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks kolleegium leiab, et käesoleva määruse või muu liidu õiguse nõuded ei ole täidetud.
Juhul kui vastastikusel kokkuleppel ei anta kolmandas lõigus viidatud ühist arvamust, ning kui kolleegium on kahekolmandikulise häälteenamusega avaldanud negatiivse arvamuse, võib mis tahes asjakohane pädev asutus kolleegiumi kahekolmandikulise häälteenamuse alusel edastada küsimuse 30 kalendripäeva jooksul alates negatiivse arvamuse vastuvõtmisest Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.
Osutatud negatiivses kirjalikus otsuses esitatakse ammendavad ja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks asjaomased kolleegiumi liikmed leiavad, et käesoleva määruse või muu liidu õiguse nõuded ei ole täidetud. Keskse vastaspoole pädev asutus lükkab sel juhul tegevusloa andmise otsuse tegemise edasi ning ootab ära tegevusloa andmise otsuse, mille Väärtpaberiturujärelevalve võib teha määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõike 3 kohaselt. Pädev asutus võtab oma otsuse vastu kooskõlas Väärtpaberiturujärelevalve otsusega. Pärast neljandas lõigus osutatud 30-päevase ajavahemiku möödumist küsimust Väärtpaberiturujärelevalvele ei edastata.
Kui kõik kolleegiumi liikmed, välja arvatud selle liikmesriigi asutused, kus keskne vastaspool on asutatud, annavad vastastikusel kokkuleppel artikli 19 lõike 1 kohaselt ühise arvamuse, et kesksele vastaspoolele ei saa tegevusluba anda, võib keskse vastaspoole pädev asutus edastada küsimuse Väärtpaberiturujärelevalvele kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19.
Selle liikmesriigi pädev asutus, kus keskne vastaspool on asutatud, edastab otsuse teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
5. Juhul, kui keskse vastaspoole pädev asutus ei ole käesoleva määruse sätteid kohaldanud või on neid kohaldanud viisil, millega ilmselt rikutakse liidu õigust, toimib Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 17
Kolleegiumi liikme taotlusel või omal algatusel ja pärast pädeva asutuse teavitamist võib Väärtpaberiturujärelevalve uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või kohaldamata jätmist.
6. Oma ülesannete täitmisel ei tohi ühegi kolleegiumi liikme tegevus otseselt ega kaudselt diskrimineerida mõnda liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kliirimisteenuse osutamise koha osas mis tahes vääringus.
7. Pädev asutus annab tegevusluba taotlevale kesksele vastaspoolele kuue kuu jooksul pärast täieliku taotluse esitamist igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas ta annab kesksele vastaspoolele tegevusloa või keeldub selle andmisest.
Artikkel 18
Kolleegium
1. Keskse vastaspoole pädev asutus asutab 30 kalendripäeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamist kooskõlas artikliga 17 kolleegiumi, et hõlbustada artiklites 15, 17, 49, 51 ja 54 osutatud ülesannete täitmist, ning juhib eesistujana seda kolleegiumi.
2. Kolleegiumisse kuuluvad:
a) Väärtpaberiturujärelevalve;
b) keskse vastaspoole pädev asutus;
c) pädevad asutused, kes vastutavad keskse vastaspoole nende kliirivate liikmete järelevalve eest, kes on asutatud kolmes liikmesriigis, kelle agregeeritud osamaksed keskse vastaspoole artiklis 42 osutatud tagatisfondi on üheaastase ajavahemiku jooksul kõige suuremad;
d) keskse vastaspoole teenindatud kauplemiskohtade järelevalve eest vastutavad pädevad asutused;
e) pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksete vastaspoolte üle;
f) pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet väärtpaberite keskdepositooriumide üle, millega keskne vastaspool on seotud;
g) EKPSi asjaomased liikmed, kes vastutavad keskse vastaspoole järelevalve eest, ning EKPSi asjakohased liikmed, kes vastutavad nende kesksete vastaspoolte järelevalve eest, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;
h) keskpangad, kes emiteerivad kliiritud finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid.
3. Liikmesriigi pädev asutus, kes ei ole kolleegiumi liige, võib taotleda kolleegiumilt mis tahes teavet, mis on asutuse järelevalveülesannete täitmiseks vajalik.
4. Ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaseid pädevate asutuste kohustusi, tagab kolleegium:
a) artiklis 19 osutatud arvamuse ettevalmistamise;
b) teabevahetuse, sealhulgas teabe taotlemise vastavalt artiklile 84;
c) ülesannete vabatahtlikus delegeerimises kokkuleppimise oma liikmete vahel;
d) keskse vastaspoole riskihindamisel põhinevate järelevalvealaste kontrolliprogrammide kooskõlastamise ning
e) artiklis 24 osutatud eriolukordades kasutatavate protseduuride ja varuplaanide kindlaksmääramise.
5. Kolleegiumi asutamine ja töö põhineb kõigi selle liikmete kirjalikul kokkuleppel.
Selles kokkuleppes määratakse kindlaks kolleegiumi töökord, sealhulgas artikli 19 lõikes 3 osutatud hääletamismenetlust käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, ja võidakse määratleda ülesanded, mis tuleb delegeerida selle keskse vastaspoole pädevale asutusele või mõnele teisele kolleegiumi liikmele.
6. Selleks et tagada kogu liidus kolleegiumide järjepidev ja ühetaoline toimimine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse, millistel tingimustel loetakse lõike 2 alapunktis h osutatud liidu vääringud kõige olulisemateks, ning lõikes 5 osutatud üksikasjalik töökord.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 19
Kolleegiumi arvamus
1. Keskse vastaspoole pädev asutus hindab keskse vastaspoole riske ja esitab sellekohase aruande kolleegiumile nelja kuu jooksul pärast täieliku taotluse esitamist keskse vastaspoole poolt vastavalt artiklile 17.
Kolleegium annab aruandes esitatud faktiliste asjaolude alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast aruande saamist ühise arvamuse selle kohta, kas tegevusluba taotlev keskne vastaspool täidab käesoleva määruse nõuded.
Ilma et see piiraks artikli 17 lõike 4 neljanda lõigu kohaldamist, ning kui ühist arvamust vastavalt teisele lõigule ei anta, võtab kolleegium juhul, annab kolleegium enamuse arvamuse sama ajavahemiku jooksul.
2. Väärtpaberiturujärelevalve aitab kaasa ühisarvamuse vastuvõtmisele vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 31 sätestatud üldisele koordineerivale rollile.
3. Kolleegiumi enamuse arvamus antakse kolleegiumi liikmete lihthääleenamusega. Kuni 12 liikmest koosnevate kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kahel samast liikmesriigist pärit kolleegiumi liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Suuremate kui 12 liikmega kolleegiumide puhul on hääleõigus maksimaalselt kolmel samast liikmesriigist pärit liikmel ning igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Väärtpaberiturujärelevalvel kolleegiumi arvamuse puhul hääleõigust ei ole.
Artikkel 20
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
1. Ilma et see piiraks artikli 22 lõike 3 kohaldamist, tunnistab keskse vastaspoole pädev asutus tegevusloa kehtetuks, kui keskne vastaspool
a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelmise kuue kuu jooksul teenuseid osutanud ega tegelenud äritegevusega;
b) on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;
c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel talle tegevusluba anti, ega ole kindlaksmääratud aja jooksul võtnud keskse vastaspoole pädeva asutuse nõutavaid parandusmeetmeid;
d) on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud mõnda käesoleva määruse nõuet.
2. Kui keskse vastaspoole pädev asutus leiab, et esineb mõni lõikes 1 osutatud asjaoludest, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul vastavalt Väärtpaberiturujärelevalvet ja kolleegiumi liikmeid.
3. Keskse vastaspoole pädev asutus konsulteerib kolleegiumi liikmetega kesksele vastaspoolele antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise vajaduse üle, välja arvatud juhul, kui selline otsus tuleb teha kiiresti.
4. Iga kolleegiumi liige võib mis tahes ajal nõuda, et keskse vastaspoole pädev asutus kontrollib, kas keskne vastaspool täidab endiselt nõudeid, mis olid tegevusloa andmise aluseks.
5. Keskse vastaspoole pädev asutus võib tegevusloa tunnistada kehtetuks osaliselt, piirdudes teatava teenuse, tegevuse või finantsinstrumendi liigiga.
6. Keskse vastaspoole pädev asutus saadab Väärtpaberiturujärelevalvele ja kolleegiumi liikmetele oma igakülgselt põhjendatud otsuse, milles võetakse arvesse kolleegiumi liikmete reservatsioone.
7. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib kogu liidus.
Artikkel 21
Läbivaatamine ja hindamine
1. Ilma et see piiraks kolleegiumi pädevust, kontrollivad artiklis 22 osutatud pädevad asutused, kuivõrd kesksete vastaspoolte rakendatud eeskirjad, strateegiad, protseduurid ja süsteemid vastavad käesolevale määrusele, ning hindab kesksete vastaspoolte olemasolevaid või võimalikke riske.
2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamine ja hindamine puudutavad kõiki käesolevas määruses kesksetele vastaspooltele kehtestatud nõudeid.
3. Pädevad asutused määravad kindlaks lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja põhjalikkuse, võttes arvesse asjaomaste kesksete vastaspoolte tegevuse mahtu, süsteemset olulisust, laadi, ulatust ja keerukust. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt kord aastas.
Keskse vastaspoole tegevust kontrollitakse kohapeal.
4. Pädevad asutused annavad kolleegiumile vähemalt kord aastas teada lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemustest, sealhulgas võetud parandusmeetmetest või määratud karistustest.
5. Pädevad asutused nõuavad, et keskne vastaspool, kes ei täida käesoleva määruse nõudeid, võtaks kiiresti olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid.
6. Selleks, et luua ühine järelevalvekultuur ja järjepidevad järelevalvetavad, millega tagada ühtsed menetlused ja järjepidevad käsitlused ning suurendada järelevalvetulemuste sidusust, täidab Väärtpaberiturujärelevalve pädevate asutuste ja kolleegiumide vahel koordineerija rolli.
Esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamiseks teeb Väärtpaberiturujärelevalve vähemalt kord aastas järgmist:
a) koostab vastastikuse eksperdihinnangu kõigi pädevate asutuste järelevalvetegevuse kohta kesksetele vastaspooltele tegevuslubade andmisel ja nende järelevalve alal vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 30 ning
b) algatab ja koordineerib vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõikele 2 kogu liitu hõlmavaid hinnanguid kesksete vastaspoolte kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral.
Kui teise lõigu punktis b osutatud hinnangust selgub, et ühe või mitme keskse vastaspoole kohanemisvõimes esineb puudusi, esitab Väärtpaberiturujärelevalve vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16 vajalikud soovitused.
2.
PEATÜKK
Kesksete vastaspoolte järelevalve ja kontroll
Artikkel 22
Pädev asutus
1. Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmise eest seoses tema territooriumil asutatud kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega, ning teavitab sellest komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet.
Kui liikmesriik määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, määrab ta selgelt kindlaks nende rollid ja nimetab ühe asutuse, kes vastutab koosöö koordineerimise ning teabevahetuse eest komisjoni, Väärtpaberiturujärelevalve, teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja Pangandusjärelevalvega ning EKPSi asjaomaste liikmetega vastavalt artiklitele 23, 24, 83 ja 84.
2. Iga liikmesriik tagab, et pädeval asutusel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.
3. Iga liikmesriik tagab, et kooskõlas riigisisese õigusega saab võtta asjakohaseid haldusmeetmeid füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes vastutavad käesoleva määruse nõuete täitmata jätmise eest.
Need meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata nõuet võtta kindlaksmääratud aja jooksul parandusmeetmeid.
4. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebilehel lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.
3.
PEATÜKK
Koostöö
Artikkel 23
Asutuste koostöö
1. Pädevad asutused teevad üksteise, Väärtpaberiturujärelevalve ja vajaduse korral EKPSiga tihedat koostööd.
2. Pädevad asutused peavad oma üldülesannete täitmisel hoolikalt kaaluma oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti artiklis 24 osutatud eriolukordades, võttes aluseks vastaval ajahetkel kättesaadava teabe.
Artikkel 24
Eriolukord
Keskse vastaspoole pädev asutus või mis tahes teine asutus teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet, kolleegiumi, EKPSi asjaomaseid liikmeid ja teisi asjaomaseid asutusi asjatult viivitamata keskse vastaspoolega seotud mis tahes eriolukorrast, sealhulgas muutustest finantsturgudel, millel võib olla ebasoodne mõju turulikviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus keskne vastaspool või üks tema kliirivatest liikmetest on asutatud.
4.
PEATÜKK
Suhted kolmandate riikidega
Artikkel 25
Kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamine
1. Kolmandas riigis asutatud keskne vastaspool võib osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele üksnes juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on keskset vastaspoolt tunnustanud.
2. Väärtpaberiturujärelevalve võib pärast lõikes 3 osutatud asutustega konsulteerimist tunnustada kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt, kes on taotlenud tunnustamist teatud kliirimisteenuste või -tegevuste osutamiseks, kui:
a) komisjon on vastu võtnud lõike 6 kohase rakendusakti;
b) keskne vastaspool on saanud tegevusloa asjaomases kolmandas riigis ja seal laieneb talle tõhus järelevalve ning riiklik sund, millega tagatakse selles riigis kohaldatavate usaldatavusnõuete täielik järgimine;
c) koostöökord on kehtestatud vastavalt lõikele 7;
d) keskne vastaspool on asutatud või tegevusloa saanud kolmandas riigis, kelle riiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras ei ole komisjon tuvastanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 8 ) kohaselt strateegilisi puudusi, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu finantssüsteemile.
3. Lõikes 2 osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve
a) selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid ja mille keskne vastaspool on valinud;
b) pädevate asutustega, kes vastutavad selliste kolmes liikmesriigis asutatud keskse vastaspoole kliirivate liikmete järelevalve eest, kelle agregeeritud osamaksed keskse vastaspoole artiklis 42 osutatud tagatisfondi ühe aasta vältel on või keskse vastaspoole hinnangul tõenäoliselt on kõige suuremad;
c) pädevate asutustega, kes vastutavad keskse vastaspoole teenindatud või teenindatavate liidus asuvate kauplemiskohtade järelevalve eest;
d) pädevate asutustega, kes teostavad järelevalvet selliste liidus asutatud kesksete vastaspoolte üle, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;
e) selliste liikmesriikide EKPSi asjaomaste liikmetega, kus keskne vastaspool osutab või kavatseb osutada kliirimisteenuseid, ning EKPSi asjaomaste liikmetega, kes teostavad järelevalvet nende kesksete vastaspoolte üle, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped;
f) keskpankadega, kes emiteerivad kliiritud või kliiritavate finantsinstrumentide kõige olulisemaid liidu vääringuid.
4. Lõikes 1 osutatud keskne vastaspool esitab Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse.
Tunnustust taotlev keskne vastaspool esitab Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mis on tema tunnustamiseks vajalik. Väärtpaberiturujärelevalve hindab 30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kas see on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks tunnustust taotlev keskne vastaspool peab esitama täiendava teabe.
Tunnustamise otsus põhineb lõikes 2 sätestatud tingimustel ja ei sõltu hinnangutest, mis on tehtud artikli 13 lõikes 3 osutatud samaväärsust kinnitava otsuse alusel.
Väärtpaberiturujärelevalve konsulteerib enne otsuse tegemist lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega.
Väärtpaberiturujärelevalve annab tunnustust taotlevale kesksele vastaspoolele 180 tööpäeva jooksul pärast täieliku taotluse esitamist seda igakülgselt põhjendades kirjalikult teada, kas ta tunnustab keskset vastaspoolt või keeldub sellest.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebilehel käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kesksete vastaspoolte nimekirja.
5. Väärtpaberiturujärelevalve vaatab pärast lõikes 3 osutatud asutuste ja üksustega konsulteerimist kolmandas riigis asutatud keskse vastaspoole tunnustamise läbi, kui see keskne vastaspool on oma tegevusala ja teenuseid liidus laiendanud. Läbivaatamisel toimitakse vastavalt lõigetele 2, 3 ja 4. Väärtpaberiturujärelevalve võib kõnealuse keskse vastaspoole tunnustamise kehtetuks tunnistada, kui lõikes 2 osutatud tingimused ei ole enam täidetud ja kui esinevad samad põhjused, mida on kirjeldatud artiklis 20.
6. Komisjon võib võtta määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 alusel vastu rakendusakti, millega määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et kõnealuses kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesoleva määruse IV jaotises sätestatud nõuetega, ning et kõnealustele kesksetele vastaspooltele laieneb kõnealuses kolmandas riigis tõhus ja pidev järelevalve ning riiklik sund ning et kõnealuse kolmanda riigi õigusraamistik näeb ette tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi õiguskorras tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.
7. Väärtpaberiturujärelevalve sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud vastavalt lõikele 6 käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöölepingus kehtestatakse vähemalt:
a) Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vaheline teabevahetusmehhanism, sealhulgas juurdepääs kolmandas riigis tegevusloa saanud keskset vastaspoolt puudutavale igasugusele teabele, mida Väärtpaberiturujärelevalve nõuab;
b) mehhanism Väärtpaberiturujärelevalve kiireks teavitamiseks juhul, kui kolmanda riigi pädev asutus leiab, et keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teostab, rikub tegevusloa saamise aluseks olevaid tingimusi või muude õigusaktide sätteid, mida ta on kohustatud järgima;
c) mehhanism, mille abil kolmanda riigi pädev asutus teavitab kiiresti Väärtpaberiturujärelevalvet juhul, kui keskne vastaspool, kelle üle ta järelevalvet teostab, on saanud õiguse osutada kliirimisteenuseid liidus asutatud kliirivatele liikmetele või klientidele;
d) järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus, sealhulgas vajaduse korral kohapealsed kontrollid.
8. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse teave, mida tunnustust taotlev keskne vastaspool peab taotluses Väärtpaberiturujärelevalvele esitama.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
IV
JAOTIS
KESKSETELE VASTASPOOLTELE ESITATAVAD NÕUDED
1.
PEATÜKK
Organisatsioonilised nõuded
Artikkel 26
Üldsätted
1. Kesksel vastaspoolel peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda.
2. Keskne vastaspool võtab vastu piisavalt tõhusad põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesoleva määruse kõiki sätteid.
3. Keskse vastaspoole organisatsiooniline struktuur peab olema selline, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt. Ta kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure.
4. Keskne vastaspool eraldab selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustuse keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest.
5. Keskse vastaspoole tasustamispoliitika peab olema selline, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.
6. Keskse vastaspoole IT-süsteemid peavad olema sellised, mis sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks ning millega tagatakse turvalisuse kõrge tase ja säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus.
7. Keskne vastaspool teeb oma juhtimiskorra, eeskirjad ning kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriumid avalikkusele tasuta kättesaadavaks.
8. Keskset vastaspoolt auditeeritakse sageli ja sõltumatult. Nende auditite tulemused edastatakse juhtorganile ja need tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks.
9. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõigete 1 kuni 8 kohaste eeskirjade ja juhtimiskorra minimaalne sisu.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 27
Kõrgem juhtkond ja juhtorgan
1. Keskse vastaspoole kõrgemal juhtkonnal peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.
2. Kesksel vastaspoolel on juhtorgan. Juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed. Juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldusalasse kuuluvaid küsimusi, kutsutakse kliirivate liikmete klientide esindajad. Juhtorgani sõltumatute ja juhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamist ei seota keskse vastaspoole majandustulemustega.
Keskse vastaspoole juhtorgani liikmetel, sealhulgas selle sõltumatutel liikmetel, peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad erialateadmised finants-, riskijuhtimis- ja kliirimisteenuste valdkonnas.
3. Keskne vastaspool määrab kindlaks juhtorgani ülesanded ja kohustused ning teeb pädevale asutusele ja audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolli.
Artikkel 28
Riskikomitee
1. Keskne vastaspool moodustab riskikomitee, mis koosneb tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest. Riskikomitee võib kutsuda keskse vastaspoole töötajaid ja sõltumatuid väliseksperte osalema riskikomitee koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena. Pädevad asutused võivad taotleda enda osalemist riskikomitee koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena ning taotleda nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta. Riskikomitee nõuanded on sõltumatud ning ei ole mis tahes moel otseselt mõjutatud keskse vastaspoole juhtkonna poolt. Ükski esindajate rühm ei ole riskikomitees arvulises ülekaalus.
2. Keskne vastaspool määrab selgelt kindlaks riskikomitee pädevuse ja selle sõltumatuse tagava juhtimiskorra, samuti riskikomitee tegevuskorra, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriumid ja liikmete valimise korra. Juhtimiskord avalikustatakse ning sellega määratakse vähemalt kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige, kes annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid.
3. Riskikomitee annab juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes sellise tegevuse nagu riskimudeli olulise muutmise, rikkumismenetluse, kliirivate liikmete vastuvõtmise kriteeriumide, instrumentide uute liikide kliirimise või funktsioonide allhanke kohta. Riskikomitee nõuanne ei ole nõutav keskse vastaspoole igapäevategevuse korraldamisel. Keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukorras mõjutavate sündmuste puhul tehakse mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks.
4. Ilma et see mõjutaks pädevate asutuste õigust olla nõuetekohaselt informeeritud, kehtib riskikomitee liikmete suhtes konfidentsiaalsusnõue. Kui riskikomitee eesistuja leiab, et teatavas küsimuses on liikmel huvide konflikt või et see võib tekkida, ei lubata asjaomasel liikmel selle küsimuse osas hääletada.
5. Keskne vastaspool teavitab pädevat asutust kohe mis tahes küsimusest, mille puhul juhtorgan otsustab, et ta ei järgi riskikomitee nõuannet.
Artikkel 29
Andmete säilitamine
1. Keskne vastaspool säilitab vähemalt kümme aastat kõik dokumendid osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et pädev asutus saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust.
2. Keskne vastaspool säilitab vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teabe kõikide tema töödeldud lepingute kohta. Kõnealuse teabe alusel peab olema võimalik vähemalt teha kindlaks tehingu algtingimused enne keskse vastaspoolega kliirimist.
3. Keskne vastaspool teeb taotluse korral pädevale asutusele, Väärtpaberiturujärelevalvele ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumendid ja kogu teabe kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõigetes 1 kuni 3 osutatud säilitatavate dokumentide ja teabe üksikasjad.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
5. Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 rakendamiseks ühetaolised tingimused, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mis täpsustavad säilitatavate dokumentide ja teabe vormi.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 30
Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed
1. Pädev asutus ei anna kesksele vastaspoolele tegevusluba enne, kui talle on teatatud olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikud ning nende kõnealuse osaluse suurus, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud.
2. Pädev asutus keeldub kesksele vastaspoolele tegevusloa andmisest, kui tema arvates ei ole keskse vastaspoole olulise osalusega aktsionärid ja liikmed piisavalt usaldusväärsed, arvestades vajadust tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.
3. Kui keskse vastaspoole ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annab pädev asutus tegevusloa üksnes juhul, kui nimetatud seos ei takista pädeval asutusel teostamast tõhusat järelevalvet.
4. Kui lõikes 1 osutatud isikute mõju juhtimisele on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus sobivad meetmed sellise olukorra lõpetamiseks, mis võib muu hulgas tähendada keskse vastaspoole tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
5. Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui keskse vastaspoolega märkimisväärses seoses oleva ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku suhtes kohaldatavad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või nende rakendamisega seotud raskused takistavad pädeval asutusel tõhusa järelevalve teostamist.
Artikkel 31
Pädevatele asutustele esitatav teave
1. Keskne vastaspool teavitab oma pädevat asutust juhtimises tehtavatest muudatustest ja esitab pädevale asutusele kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 ning artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud.
Kui juhtorgani liikmete käitumine on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega, võtab pädev asutus kõik sobivad meetmed, sealhulgas võib ta liikme juhtorgani tööst kõrvaldada.
2. Üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandav omandaja”), kes on otsustanud omandada olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid või see oleks selline, et kõnealune keskne vastaspool muutuks nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine”), teavitavad kirjalikult kõigepealt sellise keskse vastaspoole pädevat asutust, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, märkides kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 32 lõikele 4.
Iga füüsiline või juriidiline isik, kes on otsustanud olulise osaluse keskses vastaspooles kas otseselt või kaudselt võõrandada (edaspidi „kavandav müüja”), peab kõigepealt pädevale asutusele kirjalikult teatama niisuguse osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teavitama pädevat asutust juhul, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et osa hääleõigusest või kapitalist langeks alla 10 %, 20 %, 30 % või 50 % või et keskne vastaspool lakkaks olemast tema tütarettevõtja.
Pädev asutus edastab viivitamata, ent igal juhul kahe tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes osutatud teate ja lõikes 3 osutatud teabe kättesaamisest kavandavale omandajale või müüjale kirjaliku kinnituse selle kättesaamise kohta.
Pädeval asutusel on alates teate ja kõikide artikli 32 lõikes 4 osutatud nimekirja alusel teatele lisatavate dokumentide kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva aega (edaspidi „hindamisaeg”) artikli 32 lõikes 1 sätestatud hindamise (edaspidi „hindamine”) teostamiseks.
Kättesaamist tõendava kinnituse andmisel teatab pädev asutus kavandavale omandajale või müüjale hindamisaja lõppkuupäeva.
3. Vajaduse korral võib pädev asutus hindamisaja jooksul, kuid hiljemalt hindamisaja viiekümnendal tööpäeval nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Lisateavet nõutakse kirjalikult ning seejuures täpsustatakse, millist lisateavet on vaja.
Pädeva asutuse esitatud teabenõude ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. Selline peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädev asutus võib omal äranägemisel taotleda täiendavat või selgitavat teavet, kuid selle tõttu ei tohi hindamisaeg peatuda.
4. Pädev asutus võib lõike 3 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja või müüja:
a) kas asub väljaspool liitu või tema üle teostatakse järelevalvet väljaspool liitu või
b) on füüsiline või juriidiline isik ja tema suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva määruse ega direktiivi 73/239/EMÜ, nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta) ( 9 ) ega direktiivide 2002/83/EÜ, 2003/41/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ, 2006/48/EÜ, 2009/65/EÜ ega 2011/61/EL alusel.
5. Kui pädev asutus otsustab hinnangu valmimise järel esitada kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatab ta sellest tähtaega ületamata kavandavale omandajale kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitab oma otsuse põhjendused. Pädev asutus annab sellest teada artiklis 18 osutatud kolleegiumile. Kui liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti, võib kavandava omandaja taotlusel otsuse põhjendused sobivas vormis avalikustada. Liikmesriigid võivad siiski lubada pädeval asutusel nimetatud teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.
6. Kui pädev asutus ei esita hindamisaja jooksul kavandatavale omandamisele vastuväidet, loetakse kavandatav omandamine heakskiidetuks.
7. Pädev asutus võib kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimaalse tähtaja ning seda vajaduse korral pikendada.
8. Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid selliste teadete suhtes, mis käsitlevad pädeva asutuse teavitamist hääleõiguste või kapitali otsesest või kaudsest omandamisest, ning kõnealuste teadete heakskiitmise suhtes.
Artikkel 32
Hindamine
1. Arvestades kavandava omandaja tõenäolist mõju kesksele vastaspoolele, ning selleks, et tagada omandatava keskse vastaspoole arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindab pädev asutus artikli 31 lõikega 2 ette nähtud teate ja artikli 31 lõikes 3 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise finantseerimise usaldusväärsust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:
a) kavandava omandaja reputatsioon ja finantsseisundi usaldusväärsus;
b) kavandatava omandamise tulemusel keskse vastaspoole äritegevust tõenäoliselt juhtima hakkava isiku reputatsioon ja kogemused;
c) kas keskne vastaspool on suuteline käesolevat määrust järjepidevalt täitma;
d) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine direktiivi 2005/60/EÜ artikli 1 tähenduses või pannakse toime või on toime pandud osutatud rahapesu või terrorismi rahastamise katse, või kas kavandatav omandamine võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.
Kavandatava omandaja finantsseisundi usaldusväärsuse hindamisel pöörab pädev asutus eelkõige tähelepanu keskse vastaspoole praeguse ja kavandatava äritegevuse laadile.
Kui pädev asutus hindab keskse vastaspoole võimet täita käesoleva määruse nõudeid, pöörab ta eelkõige tähelepanu sellele, kas kontsernil, mille osaks keskne vastaspool saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada pädevate asutuste vahel tõhusalt teavet ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel.
2. Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele tuginedes või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.
3. Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandatava osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.
4. Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabest, mida vajatakse hinnangu andmiseks ja mis tuleb esitada pädevatele asutustele artikli 31 lõikes 2 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldatavuse hindamiseks.
5. Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas keskses vastaspooles, tagab pädev asutus, olenemata artikli 31 lõigetest 2, 3 ja 4, et kõiki kavandavaid omandajaid koheldakse mittediskrimineerival viisil.
6. Asjaomased pädevad asutused teevad hindamise läbiviimisel üksteisega tihedalt koostööd, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:
a) teises liikmesriigis tegevusloa saanud teine keskne vastaspool, krediidiasutus, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja;
b) teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, avatud investeerimisfondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja emaettevõtja;
c) teises liikmesriigis tegevusloa saanud teise keskse vastaspoole, krediidiasutuse, elukindlustusandja, kahjukindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu, turu korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, eurofondi valitseja või alternatiivse investeerimisfondi valitseja üle kontrolli omav füüsiline või juriidiline isik.
7. Pädevad asutused edastavad viivitamata üksteisele hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Pädevad asutused edastavad üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale kesksele vastaspoolele tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.
Artikkel 33
Huvide konflikt
1. Kesksel vastaspoolel peavad olema kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide sisekonfliktid, sealhulgas konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otseselt või kaudselt kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt pool kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik. Võimalike huvide konfliktide lahendamiseks rakendab keskne vastaspool nõuetekohast konfliktide lahendamise menetlust.
2. Kui keskse vastaspoole organisatsiooniline või halduskord ei ole huvide konfliktide lahendamiseks piisav, et tagada küllaldase kindlusega kliiriva liikme huvide kahjustamise ohu vältimine, avalikustab keskne vastaspool kliirivale liikmele enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldise laadi ja/või allika. Kui keskne vastaspool tunneb klienti, teavitab ta seda klienti ja seda kliirivat liiget, kelle klient on kaasatud.
3. Kui keskne vastaspool on ema- või tütarettevõtja, käsitletakse kirjalikes eeskirjades ka mis tahes olukorda, millest keskne vastaspool on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe.
4. Lõike 1 kohastes kirjalikes eeskirjades käsitletakse vähemalt järgmist:
a) asjaolud, mis tekitavad või võivad tekitada huvide konflikti, millega võib kaasneda ühe või mitme kliiriva liikme või kliendi huvide olulise kahjustamise oht;
b) menetlus, mida tuleb järgida, ja meetmed, mis tuleb võtta sellise konflikti juhtimiseks.
5. Keskne vastaspool võtab kõik mõistlikud abinõud, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, ja väldib kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel. Füüsiline isik, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos või juriidiline isik, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, ei tohi selle keskse vastaspoole juures säilitatavat konfidentsiaalset teavet äriotstarbel kasutada, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma kirjaliku nõusoleku.
Artikkel 34
Talitluspidevus
1. Kesksel vastaspoolel on talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuste kiire taastamine ja kohustuste täitmine. Selline kava võimaldab vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamine lõpule kavandatud kuupäeval.
2. Keskne vastaspool kehtestab asjakohased protseduurid, mis tagavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt kliendi ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 20 kohase otsuse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral, ning rakendab ja järgib seda.
3. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse talitluspidevuse põhimõtete ja avariitaastekava minimaalne sisu ning neile esitatavad nõuded.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 35
Allhanked
1. Kui keskne vastaspool ostab funktsioonide täitmise või mõne teenuse või tegevuse allhankena, peab ta jätkuvalt täitma kõik käesoleva määruse kohased kohustused ning tagab igal ajal, et:
a) allhankega ei delegeerita keskse vastaspoole kohustusi;
b) ei muudeta keskse vastaspoole suhet kliirivate liikmete või klientidega ega tema kohustusi;
c) kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud;
d) allhange ei takista järelevalve teostamist, sealhulgas kohapealset juurdepääsu, et saada kõnealuste volituste täitmiseks vajalikku teavet;
e) allhanke tulemusel ei jäeta keskset vastaspoolt kõrvale süsteemidest ega kontrollidest, mis on vajalikud tema riskide juhtimiseks;
f) teenuse osutaja rakendab talitluspidevuse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida keskne vastaspool peab täitma käesoleva määruse kohaselt;
g) keskne vastaspool säilitab pädevuse ja vahendid, mida on vaja selleks, et hinnata osutatavate teenuste kvaliteeti ning teenuse osutaja organisatsioonilist suutlikkust ja kapitali adekvaatsust, ning et tõhusalt jälgida allhangitud tegevusi ja juhtida allhankega seotud riske, ning ta jälgib selliseid tegevusi ja juhib kõnealuseid riske pidevalt;
h) kesksel vastaspoolel on vahetu juurdepääs allhangitavaid tegevusi käsitlevale asjakohasele teabele;
i) teenuse osutaja teeb allhanke osas koostööd pädeva asutusega;
j) teenuse osutaja kaitseb keskse vastaspoolega ning tema kliirivate liikmete ja klientidega seotud konfidentsiaalset teavet või kui teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis, tagab ta, et selle kolmanda riigi või asjaomaste poolte vahelises lepingus ette nähtud andmekaitsestandardid on võrreldavad liidus kehtivate andmekaitsestandarditega.
Keskne vastaspool ei osta allhankena riskijuhtimisega seotud peamisi tegevusi, välja arvatud juhul, kui pädev asutus sellise allhanke heaks kiidab.
2. Pädev asutus nõuab, et keskne vastaspool kirjeldab kirjalikus lepingus selgelt, kuidas jaotuvad tema ja teenuse osutaja õigused ja kohustused.
3. Keskne vastaspool teeb taotluse korral kättesaadavaks kogu teabe, mida on pädeval asutusel vaja, et hinnata, kas allhangitud tegevusi sooritatakse kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.
2.
PEATÜKK
Äritegevuse eeskirjad
Artikkel 36
Üldsätted
1. Kui keskne vastaspool osutab teenuseid oma kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele, käitub ta ausalt ja professionaalselt kooskõlas nende kliirivate liikmete ja klientide parimate huvidega ja usaldusväärse riskijuhtimise põhimõtetega.
2. Keskne vastaspool kasutab kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid eeskirju.
Artikkel 37
Osalusnõuded
1. Keskne vastaspool kehtestab, vajaduse korral kliiritava toote liigi kaupa, vastuvõetavate kliirivate liikmete kategooriad ja vastuvõtukriteeriumid riskikomiteelt saadud nõuande põhjal vastavalt artikli 28 lõikele 3. Sellised kriteeriumid peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed, et tagada aus ja avatud juurdepääs kesksele vastaspoolele ja tagada, et kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita keskses vastaspooles osalemisega kaasnevad kohustused. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida keskse vastaspoole riski.
2. Keskne vastaspool tagab, et lõikes 1 osutatud kriteeriume kohaldatakse pidevalt, ning ta peab pääsema hindamiseks vajalikule teabele juurde õigeaegselt. Keskne vastaspool kontrollib vähemalt korra aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed täidavad käesolevat artiklit.
3. Kliirivatel liikmetel, kes kliirivad tehinguid oma klientide nimel, on selliseks tegevuseks vajalikud täiendavad rahalised vahendid ja tegevussuutlikkus. Reeglid, mis keskne vastaspool on kehtestanud kliirivatele liikmetele, lubavad tal koguda asjakohast põhiteavet klientidele pakutavate teenustega seotud riskide kontsentreerumise kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks. Kliirivad liikmed teavitavad keskset vastaspoolt taotluse korral kriteeriumidest ja eeskirjadest, mille nad võtavad vastu selleks, et nende klientidel oleks juurdepääs keskse vastaspoole teenustele. Kliirivatele liikmetele jääb vastutus tagada, et kliendid oma kohustusi täidavad.
4. Keskne vastaspool kehtestab objektiivse ja läbipaistava korra, mille kohaselt peatatakse lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt.
5. Keskne vastaspool võib keelduda lõikes 1 osutatud tingimusi täitvatele kliirivatele liikmetele juurdepääsu andmisest üksnes siis, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist.
6. Keskne vastaspool võib kehtestada kliirivatele liikmetele konkreetsed lisakohustused, nagu kohustus osaleda selliste kliirivate liikmete positsioonide oksjonitel, kes oma kohustusi ei täida. Sellised lisakohustused peavad olema proportsionaalsed kliiriva liikmega kaasneva riskiga ning need ei tohi osalust piirata teatavat liiki kliirivatele liikmetele.
Artikkel 38
Läbipaistvus
1. Keskne vastaspool ja tema kliirivad liikmed avalikustavad osutatavate teenuste hinnad. Nad avalikustavad iga osutatud teenuse hinna eraldi, sealhulgas hinna alandamine või vähendamine ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimused. Keskne vastaspool võimaldab oma kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele.
Keskne vastaspool peab eraldi arvet osutatavate teenuste kulude ja tulude üle ning avalikustab selle teabe pädevale asutusele.
2. Keskne vastaspool avaldab kliirivatele liikmetele ja klientidele osutatavate teenustega seotud riskid.
3. Keskne vastaspool avaldab oma kliirivatele liikmetele ja oma pädevale asutusele hinnateabe, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid kliirivate liikmete suhtes.
Keskne vastaspool avaldab iga instrumendi liigi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahu.
4. Keskne vastaspool avaldab sideprotokollide talitlus- ja tehnilised nõuded, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilised nõuded.
5. Keskne vastaspool avalikustab kõik juhud, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume ja käesoleva artikli lõike 1 nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on pärast Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist seisukohal, et rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.
Artikkel 39
Eristamine ja ülekantavus
1. Keskne vastaspool säilitab eraldi andmeid ja peab eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest.
2. Keskne vastaspool pakub eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, mis võimaldavad igal kliirival liikmel eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest (edaspidi „klientide koonderistamine”).
3. Keskne vastaspool pakub eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, mis võimaldavad igal kliirival liikmel keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest (edaspidi „üksikklientide eristamine”). Taotluse korral pakub keskne vastaspool kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid oma nimel või nende klientide nimel ja arvel.
4. Kliiriv liige säilitab andmeid eraldi ja peab eraldi kontosid, mis võimaldavad tal eristada keskse vastaspoole juures asuvatel kontodel ning oma kontodel oma varasid ja positsioone keskse vastaspoole juures oma klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest.
5. Kliiriv liige võimaldab oma klientidele valida vähemalt klientide koonderistamise ja üksikklientide eristamise vahel ja teavitab neid lõikes 7 osutatud kuludest ja kaitse tasemetest, mis iga valikuga kaasnevad. Klient kinnitab oma valiku kirjalikult.
6. Kui klient valib üksikklientide eristamise, esitatakse kliendi nõuet ületav võimendustagatis samuti kesksele vastaspoolele, see eristatakse teiste klientide või kliirivate liikmete võimendustagatistest ning see ei tohi olla avatud kahjule, mis on seotud teisele kontole kirjendatud positsioonidega.
7. Kesksed vastaspooled ja kliirivad liikmed avalikustavad nende poolt pakutava eristamise kaitstuse tasemed ja eristamise eri tasemetega seotud kulud ning osutavad neid teenuseid äris tavalistel tingimustel. Eri eristamise tasemete üksikasjades kirjeldatakse muu hulgas iga taseme peamist õiguslikku mõju, sh antakse teavet vastavates jurisdiktsioonides kohaldatava maksevõimetusõiguse kohta.
8. Kesksel vastaspoolel on kasutusõigus seoses võimendustagatise või tagatisfondi maksetega, mis on kogutud finantstagatiskokkulepete alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta) ( 10 ) artikli 2 lõike 1 alapunkti c tähenduses, tingimusel et selliste kokkulepete kasutamine on tema tegevuseeskirjades ette nähtud. Kliiriv liige kinnitab tegevuseeskirjadega nõustumist kirjalikult. Keskne vastaspool avalikustab nimetatud kasutusõiguse, mida kasutatakse kooskõlas artikliga 47.
9. Keskse vastaspoole kontodel varade ja positsioonide eristamise nõue on täidetud, kui:
a) varad ja positsioonid on kirjendatud eraldi kontodele;
b) eri kontodele kirjendatud positsioonide tasaarveldus on välistatud;
c) kontole kirjendatud positsioone katvad varad ei ole avatud kahjule, mis on seotud teisele kontole kirjendatud positsioonidega.
10. Viidet varadele käsitatakse viitena tagatisele, mida hoitakse positsioonide katmiseks, ning see hõlmab õigust kanda üle selle tagatisega samaväärseid varasid või mis tahes tagatise realiseerimisest saadud tulu, ent ei hõlma tagatisfondi makseid.
3.
PEATÜKK
Usaldatavusnõuded
Artikkel 40
Krediidiriski juhtimine
Keskne vastaspool mõõdab ja hindab iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, likviidsusriski ja krediidiriski positsiooni peaaegu reaalajas. Kesksel vastaspoolel peab olema õigeaegne ja mittediskrimineeriv juurdepääs hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone. Seda tehakse mõistlikest kuludest lähtuvalt.
Artikkel 41
Tagatise nõuded
1. Selleks et piirata oma krediidiriski positsioone, näeb keskne vastaspool kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele ette võimendustagatised ja nõuab nende seadmist. Tagatis peab olema piisav, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda. Tagatis peab samuti olema piisav, et katta vähemalt 99 % kahjudest, mis on tingitud riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul ning tagada, et keskne vastaspool hangiks kliirivatelt liikmetelt ja vajaduse korral teistelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped vähemalt kord päevas tagatised, et täies ulatuses katta oma riskipositsioonid. Keskne vastaspool jälgib pidevalt tagatiste määra ja vajaduse korral vaatab selle läbi sõltuvalt valitsevatest turutingimustest, võttes arvesse selliste läbivaatamiste võimalikku protsüklilist mõju.
2. Tagatisnõuete kehtestamiseks võtab keskne vastaspool vastu mudelid ja parameetrid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul. Pädev asutus valideerib mudelid ja parameetrid ning nende kohta esitatakse arvamus vastavalt artiklile 19.
3. Keskne vastaspool näeb ette võimendustagatise ja nõuab selle seadmist päevasiseselt, ent hiljemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künnis.
4. Keskne vastaspool kehtestab ja nõuab sellise tagatise seadmist, millest piisab igal kooskõlas artikliga 39 hoitaval kontol registreeritud positsioonidest tulenevate riskide katmiseks seoses konkreetsete finantsinstrumentidega. Keskne vastaspool võib finantsinstrumentide portfelliga seotud võimendustagatise arvutada tingimusel, et kasutatakse ettevaatlikku ja kindlat metoodikat.
5. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve ja EKPSiga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud sobivad määrad ning likvideerimisperiood ja varasema volatiilsuse arvutamise aeg, mida tuleks kaaluda finantsinstrumentide eri liikide puhul, võttes arvesse protsüklilisuse piiramise eesmärki ja tingimusi, mille kohaselt saab rakendada lõikes 4 osutatud portfelli tagatisvara arvutamist.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 42
Tagatisfond
1. Et veelgi piirata kliirivate liikmete krediidiriskile avatust, moodustab keskne vastaspool eelrahastatud tagatisfondi, et katta kohustuste mittetäitmisega seotud kahjusid, mis ületavad artiklis 41 sätestatud tagatisnõuetega kaetava kahju, sealhulgas ühe või mitme kliiriva liikme maksevõimetusmenetluse algatamisega kaasneva kahju.
Keskne vastaspool kehtestab miinimumsumma, millest allapoole ei tohi tagatisfondi suurus mingil juhul langeda.
2. Keskne vastaspool kehtestab tagatisfondi maksete minimaalse suuruse ja kriteeriumid kliirivate liikmete individuaalsete maksete arvutamiseks. Maksete suurus on proportsionaalne iga kliiriva liikme riskipositsioonidega.
3. Tagatisfond võimaldab kesksel vastaspoolel tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise või kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes. Keskne vastaspool töötab välja ekstreemsete, kuid usutavate turutingimuste stsenaariumid. Need stsenaariumid hõlmavad selle turu kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi. Nendes võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist.
4. Keskne vastaspool võib moodustada rohkem kui ühe tagatisfondi selliste eri liiki instrumentide jaoks, mida ta kliirib.
5. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve tihedas koostöös EKPSiga ja pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse raamistik lõikes 3 osutatud ekstreemsete, kuid usutavate turutingimuste kindlaksmääramiseks, mida tuleks kasutada tagatisfondi ja artiklis 43 osutatud muude rahaliste vahendite suuruse kindlaksmääramisel.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 43
Muud rahalised vahendid
1. Keskne vastaspool tagab piisavad eelrahastatud ja olemasolevad rahalised vahendid, et katta võimalik kahju, mis ületab artiklis 41 sätestatud tagatisnõuetega ja artiklis 42 osutatud tagatisfondist kaetavad kahjud. Selliste eelrahastatud rahaliste vahendite hulka kuuluvad keskse vastaspoole selleks otstarbeks määratud omavahendid, mis on keskse vastaspoole käsutuses, kuid mida ei kasutata artikli 16 kohaste kapitalinõuete täitmiseks.
2. Artiklis 42 osutatud tagatisfond ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid peavad igal ajal võimaldama kesksel vastaspoolel toime tulla vähemalt kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes.
3. Keskne vastaspool võib nõuda, et kliirivad liikmed, kes täidavad oma lepingulisi kohustusi, annaksid lisavahendeid, kui mõni teine kliiriv liige oma kohustusi ei täida. Keskse vastaspoole kliirivate liikmete riskipositsioonid asjaomases keskses vastaspooles on piiratud.
Artikkel 44
Likviidsusriski kontrollimine
1. Kesksel vastaspoolel on igal ajal juurdepääs piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi. Selleks muretseb keskne vastaspool vajalikud krediidiliinid või sõlmib sarnased kokkulepped, et katta likviidsusvajadus, kui tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ei saa kohe kasutada. Ükski kliiriv liige ning tema ema- või tütarettevõtjad ei või kokku anda rohkem kui 25 % keskse vastaspoole vajalikest krediidiliinidest.
Keskne vastaspool mõõdab oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev. Keskne vastaspool võtab arvesse likviidsusriski, mis tuleneb vähemalt kahe tema suhtes kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest.
2. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomaste asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse sellise likviidsusriski juhtimise raamistik, millega keskne vastaspool peab toime tulema kooskõlas lõikega 1.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
Artikkel 45
Kaskaadi põhimõte
1. Keskne vastaspool kasutab kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid.
2. Kui selle kliiriva liikme antud tagatised, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ei ole keskse vastaspoole kahju katmiseks piisavad, kasutab keskne vastaspool kahjude katmiseks makseid, mille kohustusi mittetäitev liige on teinud tagatisfondi.
3. Keskne vastaspool kasutab oma lepingulisi kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud makseid ja muid artikli 43 lõikes 1 osutatud rahalisi vahendeid üksnes pärast seda, kui kohustusi mittetäitva kliiriva liikme maksed on ammendatud.
4. Keskne vastaspool kasutab selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist. Keskne vastaspool ei kasuta ühe kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahju katmiseks kohustusi täitvate kliirivate liikmete antud tagatisi.
5. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomaste pädevate asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse keskse vastaspoole selliste omavahendite summa arvutamise ja säilitamise meetod, mida kasutatakse vastavalt lõikele 4.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 46
Tagatisnõuded
1. Keskne vastaspool aktsepteerib kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks väga likviidseid tagatisi, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne. Finantssektoriväliste vastaspoolte puhul võivad kesksed vastaspooled aktsepteerida pangatagatisi, võttes selliseid tagatisi arvesse kliiriva liikmena tegutseva panga riskipositsiooni arvutamisel. Ta teeb vajalikke väärtuskärpeid, mis kajastavad vara väärtuse võimalikku vähenemist ajavahemikus alates vara viimasest hindamisest kuni ajani, mil selle saab hinnanguliselt likvideerida. Ta võtab arvesse turuosalise kohustuste täitmatajätmisest tulenevat likviidsusriski ja teatava vara kontsentratsiooniriski, millest tulenevalt võidakse ette näha aktsepteeritav tagatis ja teha vastavad väärtuskärped.
2. Keskne vastaspool võib nõustuda vajaduse korral ja kui piisav usaldusväärsus on tagatud, et selle tuletislepingu või finantsinstrumendi, millest keskse vastaspoole riskipositsioon tuleneb, alusvara on tagatis, millega kaetakse tagatisvaranõuded.
3. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja EKPSiga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse:
a) millist liiki tagatisi võiks käsitada väga likviidsetena, näiteks sularaha, kuld, riigivõlakirjad ja kvaliteetsete äriühingute võlakirjad ning tagatud võlakirjad,
b) lõikes 1 osutatud väärtuskärped ning
c) tingimused, mille alusel võib kommertspankade garantiisid tagatisena aktsepteerida vastavalt lõikele 1.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 47
Investeerimispoliitika
1. Keskne vastaspool investeerib oma rahalisi vahendeid üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne. Keskse vastaspoole investeeringuid peab olema võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida.
2. Keskse vastaspoole kapitali koos kasumi ja reservidega, mida ei investeerita vastavalt lõikele 1, ei võeta arvesse artikli 16 lõike 2 või artikli 45 lõike 4 tähenduses.
3. Tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumendid antakse võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse. Alternatiivina võib kasutada muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid.
4. Keskse vastaspoole raha hoiustamine toimub volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või selle alternatiivina keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust kasutades.
5. Kui keskne vastaspool hoiustab varasid kolmanda isiku juures, tagab ta, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või mis tahes muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse. Kesksel vastaspoolel on vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada.
6. Keskne vastaspool ei investeeri oma kapitali ega artiklites 41, 42, 43 või 44 sätestatud nõuetest tulenevaid summasid oma väärtpaberitesse ega oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse.
7. Keskne vastaspool võtab investeerimisotsuste tegemisel arvesse oma üldist krediidiriskipositsiooni üksikute võlgnike suhtes ja tagab, et tema üldine riskipositsioon üksikute võlgnike suhtes jääb riskide kontsentreerumise aktsepteeritavatesse piirmääradesse.
8. Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise tagamiseks töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve ja EKPS-iga konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud finantsinstrumendid, mida võib käsitada väga likviidsetena ning minimaalse turu- ja krediidiriskiga, lõigetes 3 ja 4 osutatud kõrge turvalisusega kokkulepped ning lõikes 7 osutatud riskide kontsentreerumise piirmäärad.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 48
Rikkumismenetlus
1. Keskne vastaspool näeb ette üksikasjaliku menetluse, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud keskse vastaspoole osalusnõudeid keskse vastaspoole kehtestatud tähtaja jooksul kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega. Keskne vastaspool kirjeldab üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud. Kõnealune menetlus vaadatakse läbi kord aastas.
2. Keskne vastaspool tegutseb kohe, et piirata kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet, ning tagab, et mis tahes kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei olnud võimalik ette näha ega kontrollida.
3. Kui keskne vastaspool leiab, et kliiriv liige ei suuda oma tulevasi kohustusi täita, teavitab ta kohe pädevat asutust veel enne, kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud. Pädev asutus edastab selle teabe viivitamata Väärtpaberiturujärelevalvele, EKPSi asjaomastele liikmetele ja kohustusi mittetäitva kliiriva liikme järelevalve eest vastutavale asutusele.
4. Keskne vastaspool teeb kindlaks, et rikkumismenetlust on võimalik maksma panna. Ta võtab kõik mõistlikud sammud tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida.
5. Kui keskse vastaspoole dokumentide ja kontode kohaselt hoitakse kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide nimel ja arvel varasid ja positsioone vastavalt artikli 39 lõikele 2, võtab keskne vastaspool vähemalt lepingulise kohustuse algatada menetlused, et kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide nimel ja arvel hoitavad varad ja positsioonid üle iga kliendi määratud teisele kliirivale liikmele vastavalt kliendi taotlusele ja vajamata kohustusi mittetäitva kliiriva liikme nõusolekut. Teisel kliirival liikmel on kohustus võtta need varad ja positsioonid vastu üksnes siis, kui ta on kliendiga eelnevalt sõlminud lepingu, millega ta on võtnud endale kohustuse seda teha. Kui ülekanne asjaomasele teisele kliirivale liikmele ei ole toimunud eelnevalt kindlaksmääratud ja keskse vastaspoole tegevuseeskirjades ette nähtud ülekandeperioodi jooksul, võib keskne vastaspool võtta tegevuseeskirjadega lubatud mis tahes meetmeid, et aktiivselt juhtida kõnealustest positsioonidest tulenevat riski, sealhulgas likvideerida varad ja positsioonid, mida kohustusi mittetäitev kliiriv liige hoiab oma klientide nimel ja arvel.
6. Kui keskse vastaspoole dokumentide ja kontode kohaselt hoitakse kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kliendi nimel ja arvel varasid ja positsioone vastavalt artikli 39 lõikele 3, võtab keskne vastaspool vähemalt lepingulise kohustuse algatada menetlused, et kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme kliendi nimel ja arvel hoitavad varad ja positsioonid üle selle kliendi poolt määratud teisele kliirivale liikmele vastavalt kliendi taotlusele ja vajamata kohustusi mittetäitva kliiriva liikme nõusolekut. Teisel kliirival liikmel on kohustus võtta need varad ja positsioonid vastu üksnes siis, kui ta on kliendiga eelnevalt sõlminud lepingu, millega ta on võtnud endale kohustuse seda teha. Kui ülekanne teisele kliirivale liikmele ei ole toimunud eelnevalt kindlaksmääratud ja keskse vastaspoole tegevuseeskirjades ette nähtud ülekandeperioodi jooksul, võib keskne vastaspool võtta tegevuseeskirjadega lubatud mis tahes meetmeid, et aktiivselt juhtida kõnealustest positsioonidest tulenevat riski, sealhulgas likvideerida varad ja positsioonid, mida kohustusi mittetäitev kliiriv liige hoiab oma kliendi nimel ja arvel.
7. Klientide tagatisi, mida eristatakse artikli 39 lõigete 2 ja 3 kohaselt, kasutatakse üksnes nende nimel ja arvel hoitavate positsioonide katmiseks. Kõik summad, mida keskne vastaspool võlgneb pärast kliiriva liikme suhtes keskse vastaspoole poolt rakendatava rikkumismenetluse lõppu, tagastatakse kohe kõnealustele klientidele, juhul kui nad on kesksele vastaspoolele teada, ning vastasel korral tagastatakse need kliirivale liikmele tema klientide arvele.
Artikkel 49
Mudelite läbivaatamine, stressitestid ja järeltestid
1. Keskne vastaspool vaatab korrapäraselt läbi tagatisvaranõuete arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid, tagatisfondi maksed, tagatisnõuded ja muud riskikontrollimehhanismid. Keskne vastaspool kohaldab mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes, ning korraldab järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust. Keskne vastaspool hangib sõltumatu hinnangu ning teavitab oma pädevat asutust ja Väärtpaberiturujärelevalvet tehtud testide tulemustest ja peab enne mudelite või parameetrite olulist muutmist saama nende hinnangu.
Kolleegium esitab vastuvõetud mudelite ja parameetrite ning sealhulgas nende olulisel määral muutmise kohta artikli 19 kohaselt arvamuse.
Väärtpaberiturujärelevalve tagab stressitestide tulemusi puudutava teabe edastamise Euroopa järelevalveasutustele, et neil oleks võimalik hinnata finantsettevõtete avatust riskidele, kui keskne vastaspool ei täida oma kohustusi.
2. Keskne vastaspool testib rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt, et võtta mõistlikud meetmed tagamaks, et kliirivad liikmed saavad menetlusest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mis rakendub kohustuste mittetäitmisel.
3. Keskne vastaspool avalikustab põhilise teabe riskijuhtimismudeli kohta ja lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Pangandusjärelevalve, muude asjaomaste pädevate asutuste ja EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse järgmine:
a) eri liiki finantsinstrumentide ja portfellide puhul korraldatavate testide liigid;
b) kliirivate liikmete või muude osaliste testidesse kaasatus;
c) testide sagedus;
d) testimise ajakava;
e) lõikes 3 osutatud põhiline teave.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 50
Arveldamine
1. Kui see on praktiline ja võimalik, kasutab keskne vastaspool oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha. Kui keskpanga raha ei kasutata, võetakse meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks.
2. Keskne vastaspool esitab selgelt oma kohustused seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märgib, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele.
3. Kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid, välistab keskne vastaspool põhiriski võimalikult suures ulatuses, kasutades väärtpaberiülekannet makse vastu.
4. PEATÜKK
Arvutamine ja aruandlus määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamisel
Artikkel 50a
KCCP arvutamine
►C1 1. Keskne vastaspool arvutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta) ( 11 ) artikli 308 kohaldamisel KCCP ◄ väärtuse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt kõigi lepingute ja tehingute puhul, mida ta kliirib kõigi oma kliirivate liikmetega, kes on hõlmatud vastava tagatisfondiga.
2. Keskne vastaspool arvutab hüpoteetilise kapitali (KCCP) järgmiselt:
kus
|
EBRMi |
= |
riskipositsiooni väärtus enne riskimaandust, mis on võrdne keskse vastaspoole sellise nõude riskipositsiooni väärtusega, mis tal on kliiriva liikme i vastu ja mis tuleneb kõigist selle kliiriva liikmega sõlmitud lepingutest ja sooritatud tehingutest, arvutatuna ilma selle kliiriva liikme poolt antud tagatist arvesse võtmata; |
|
IMi |
= |
kliiriva liikme i poolt kesksele vastaspoolele antud alustamise tagatis; |
|
DFi |
= |
kliiriva liikme i eelrahastatud osamaks; |
|
RW |
= |
riskikaal 20 %; |
|
omavahendite suhtarv |
= |
8 %. |
Esimeses lõigus esitatud valemi kõik väärtused seonduvad päeva lõpu hindamisega enne selle päeva viimase lisatagatise nõude tarvis sissetulnud lisatagatise üleandmist.
3. Keskne vastaspool teeb lõikes 2 nõutud arvutuse vähemalt kord kvartalis või sagedamini, kui seda nõuavad nende kliirivate liikmete pädevad asutused, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud.
4. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada seoses lõikega 3 järgmist:
a) lõikes 2 sätestatud arvutuste sagedus ja kuupäevad;
b) olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda sagedamat arvutamist ja aruandlust kui see, millele on osutatud punktis a.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 50b
KCCP arvutamise üldeeskirjad
Artikli 50a lõikes 2 sätestatud arvutuse suhtes kohaldatakse järgmist:
a) keskne vastaspool arvutab oma kliirivate liikmete vastu olevate nõuete puhul riskipositsiooni väärtuse järgmiselt:
i) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides a ja d loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate nõuete puhul arvutab ta need kooskõlas nimetatud määruse artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodiga;
ii) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõike 1 punktides b, c ja e loetletud lepingutest ja tehingutest tulenevate nõuete puhul arvutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse vastavalt nimetatud määruse artiklis 223 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodile, kasutades nimetatud määruse artiklites 223 ja 224 käsitletud regulatiivseid volatiilsuskoefitsiente. Nimetatud määruse artikli 285 lõike 3 punkti a kohast erandit ei kohaldata;
iii) nõuete puhul, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 301 lõikes 1 loetlemata tehingutest, millega kaasneb ainult arveldusrisk, arvutab keskne vastaspool riskipositsiooni väärtuse vastavalt nimetatud määruse III osa V jaotisele;
b) määruse (EL) nr 575/2013 reguleerimisalasse kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tasaarvestavate tehingute kogum sama kui nimetatud määruse III osa II jaotises määratletud tasaarvestavate tehingute kogum;
c) punktis a osutatud väärtuste arvutamisel lahutab keskne vastaspool oma nõuetest oma kliirivate liikmete antud tagatise, mida on asjakohaselt vähendatud regulatiivsete volatiilsuskoefitsientidega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 224 sätestatud finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodile;
e) kui kesksel vastaspoolel on nõuded ühe või enama teise keskse vastaspoole vastu, käsitleb ta mis tahes selliseid nõudeid nii, nagu need oleksid nõuded kliirivate liikmete vastu, ning võtab nendelt kesksetelt vastaspooltelt saadud mis tahes võimendustagatise või eelrahastatud osamaksud KCCP arvutamisel arvesse;
f) kui kesksel vastaspoolel on kehtestatud siduv lepingupõhine kokkulepe oma kliirivate liikmetega, mis lubab tal kasutada oma kliirivatelt liikmetelt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest eelrahastatud osamaksudena, käsitleb keskne vastaspool seda alustamise tagatist lõike 1 kohases arvutuses eelrahastatud osamaksudena mitte alustamise tagatisena;
h) kui keskne vastaspool kasutab määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodit, kasutab ta nimetatud määruse artikli 298 lõike 1 punkti c alapunktis ii esitatud valemi asemel järgmist valemit:
kus lugeja NGR arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 274 lõikele 1 ja vahetult enne variatsioonitagatiste tegelikku üleandmist arveldusperioodi lõpus ning nimetaja on brutoasenduskulu;
i) kui keskne vastaspool ei saa arvutada NGRi väärtust vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 298 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatule, teeb ta järgmist:
i) teavitab oma kliirivatest liikmetest neid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevaid asutusi sellest, et ta ei saa arvutada NGRi väärtust, ja esitab põhjused, miks ta ei saa seda arvutust teha;
ii) kolme kuu jooksul võib ta käesoleva artikli punktis h sätestatud PCEred arvutamiseks kasutada NGRi väärtusena 0,3;
j) kui punkti i alapunktis ii sätestatud perioodi lõpus ei suudaks keskne vastaspool ikka veel arvutada NGR-i väärtust, teeb ta järgmist:
i) lõpetab KCCP arvutamise;
ii) teavitab oma kliirivatest liikmetest neid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevaid asutusi sellest, et ta on lõpetanud KCCP arvutamise;
k) selleks et arvutada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 274 sätestatud turuväärtuse meetodi alusel optsioonide ja vahetusoptsioonide potentsiaalne tuleviku riskipositsioon, korrutab keskne vastaspool lepingu tingliku väärtuse optsiooni delta absoluutväärtusega (δV/ δp), mis on sätestatud nimetatud määruse artikli 280 lõike 1 punktis a;
l) kui kesksel vastaspoolel on rohkem kui üks tagatisfond, teeb ta artikli 50a lõikes 2 sätestatud arvutuse iga tagatisfondi kohta eraldi.
Artikkel 50c
Teabe edastamine
1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 308 kohaldamisel edastab keskne vastaspool oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, ja nende pädevatele asutusele järgmise teabe:
a) hüpoteetiline kapital (KCCP);
b) eelrahastatud osamaksude summa (DFCM);
c) nende eelrahastatud rahaliste vahendite summa, mille kasutamist temalt nõutakse tulenevalt õigusnormidest või kliirivate liikmetega sõlmitud lepingupõhisest kokkuleppest selleks, et katta oma kahju ühe või enama kliiriva liikme makseviivituse järel enne ülejäänud kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud osamaksude kasutamist (DFCCP);
d) kliirivate liikmete koguarv (N);
e) kontsentratsioonitegur (β) vastavalt artiklis 50d sätestatule;
Kui kesksel vastaspoolel on rohkem kui üks tagatisfond, edastab ta esimese lõigu kohase teabe iga tagatisfondi kohta eraldi.
2. Keskne vastaspool teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused ja investeerimisühingud, vähemalt kord kvartalis või sagedamini, kui seda nõuavad kõnealuste kliirivate liikmete pädevad asutused.
3. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmine:
a) ühtne vorm lõikes 1 ette nähtud teabe edastamiseks;
b) lõikes 2 sätestatud teavitamise sagedus ja kuupäevad;
c) olukorrad, kus kliiriva liikmena tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu pädev asutus võib nõuda punktis b osutatust sagedamat aruandlust.
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
Artikkel 50d
Keskse vastaspoole edastatavate konkreetsete kirjete arvutamine
Artikli 50c kohaldamisel kehtib järgmine:
a) kui keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et ta kasutab osa oma rahalistest vahenditest või kõiki oma rahalisi vahendeid paralleelselt kliirivate liikmete eelrahastatud osamaksudega viisil, mis teeb need vahendid samaväärseks kliiriva liikme eelrahastatud osamaksudega selles osas, kuidas need katavad keskse vastaspoole kahjusid ühe või mitme tema kliiriva liikme makseviivituse või maksejõuetuse korral, liidab keskne vastaspool nende vahendite vastava summa DFCM-ile;
b) kui keskse vastaspoole eeskirjadega on ette nähtud, et ta kasutab osa oma rahalistest vahenditest või kõiki oma rahalisi vahendeid selleks, et katta oma kahju, mis tuleneb ühe või enama tema kliiriva liikme makseviivitusest, pärast seda, kui ta on kasutanud ära oma tagatisfondi, kuid enne seda, kui ta nõuab sisse oma kliirivate liikmete lepinguliselt siduvad osamaksud, liidab keskne vastaspool kõnealuste täiendavate rahaliste vahendite vastava summa
eelrahastatud osamaksude kogusummale (DF) järgmiselt:
.
c) keskne vastaspool arvutab kontsentratsiooniteguri (β) vastavalt järgmisele valemile:
kus
|
PCEred,i |
= |
keskse vastaspoole poolt kliiriva liikmega i sõlmitud kõigi lepingute ja tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud näitaja; |
|
PCEred,1 |
= |
keskse vastaspoole poolt kliiriva liikmega, kelle PCEred väärtus on suurim, sõlmitud kõigi lepingute ja tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud näitaja; |
|
PCEred,2 |
= |
keskse vastaspoole poolt kliiriva liikmega, kelle PCEred väärtus on suuruselt teine, sõlmitud kõigi lepingute ja tehingute potentsiaalse tuleviku krediidiriski positsiooni vähendatud näitaja. |
V
JAOTIS
KOOSTALITLUSKOKKULEPPED
Artikkel 51
Koostalitluskokkulepped
1. Keskne vastaspool võib sõlmida teise keskse vastaspoolega koostalitluskokkuleppe, kui artiklites 52, 53 ja 54 sätestatud nõuded on täidetud.
2. Kui teise keskse vastaspoolega sõlmitakse koostalitluskokkulepe konkreetsele kauplemiskohale teenuste osutamiseks, on kesksel vastaspoolel mittediskrimineeriv juurdepääs nii andmetele, mida ta vajab kõnealuselt kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile.
3. Koostalitluskokkuleppe sõlmimisest või juurdepääsu võimaldamisest andmekanalile või arveldussüsteemile kooskõlas lõigetega 1 ja 2 keeldutakse või seda piiratakse otseselt või kaudselt üksnes selleks, et kontrollida kõnealuse kokkuleppe või juurdepääsuga seotud riske.
Artikkel 52
Riskijuhtimine
1. Koostalitluskokkuleppeid sõlmivad kesksed vastaspooled peavad:
a) välja töötama vajalikud põhimõtted, protseduurid ja süsteemid, et efektiivselt tuvastada kokkuleppest tulenevad riskid ning neid jälgida ja juhtida, et kohustusi oleks võimalik õigel ajal täita;
b) leppima kokku õigustes ja kohustustes, sealhulgas nende suhteid reguleeriva õiguse osas;
c) tuvastama krediidi- ja likviidsusriskid ning neid jälgima ja tõhusalt juhtima, nii et kui üks keskse vastaspoole kliiriv liige ei täida oma lepingulisi kohustusi, siis ei mõjutaks see koostalitlevat keskset vastaspoolt;
d) tuvastama koostalitluskokkuleppest tulenevad võimalikud sellised sõltuvused ja korrelatsioonid, mis võivad mõjutada kliiriva liikme kontsentreerumisest tingitud krediidi- ja likviidsusriski ja ka ühendatud rahalisi vahendeid ning kõnealuseid tegureid jälgima ja need kõrvaldama.
Esimese lõike punkti b kohaldamisel kasutavad kesksed vastaspooled vajaduse korral samu süsteemidesse maksejuhiste sisestamist ja tühistamatuks muutumise aega käsitlevaid reegleid, nagu on ette nähtud direktiiviga 98/26/EÜ.
Esimese lõike punkti c kohaldamisel kirjeldatakse kokkuleppe tingimustes menetlust, mida järgitakse kohustuste mittetäitmise tagajärgedega toimetulekuks, kui üks koostalitluskokkuleppe sõlminud keskne osapool ei täida oma lepingulisi kohustusi.
Esimese lõike punkti d kohaldamiseks peavad kesksetel vastaspooltel olema kehtestatud töökindlad kontrollid kliiriva liikme kokkuleppejärgse tagatise uuesti kasutamise osas, kui pädevad asutused seda lubavad. Kokkuleppes kirjeldatakse, kuidas kõnealuseid riske maandatakse, võttes arvesse piisavat katet ja vajadust piirata riskide edasilevimise ohtu.
2. Kui kesksete vastaspoolte riskijuhtimismudelid, mida nad kasutavad oma kliirivate liikmete riskipositsioonide või oma vastastikuste riskipositsioonide katmiseks, on erinevad, teevad kesksed vastaspooled sellised erinevused kindlaks, hindavad nendega seotud võimalikke riske ning võtavad meetmeid, sealhulgas tagavad täiendavad rahalised vahendid, mis piiravad erinevuste mõju koostalitluskokkuleppele ning ka nende võimalikke tagajärgi seoses edasilevimise ohuga, ning tagavad, et need erinevused ei mõjuta ühegi keskse vastaspoole võimet toime tulla kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega.
3. Kõik lõigetega 1 ja 2 kaasnevad kulud kannab koostalitluskokkuleppe sõlmimist või juurdepääsu taotlev keskne vastaspool, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Artikkel 53
Tagatiste andmine kesksete vastaspoolte vahel
1. Keskne vastaspool eristab oma kontodel nende kesksete vastaspoolte arvel hoitavaid varasid ja positsioone, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe.
2. Kui keskne vastaspool, kes sõlmib koostalitluskokkuleppe teise keskse vastaspoolega, annab kõnealusele kesksele vastaspoolele alustamise tagatise piiratud asjaõiguse vormis finantstagatisena, ei ole vastuvõtval kesksel vastaspoolel õigust teise keskse vastaspoole antud alustamise tagatisi käsutada.
3. Finantsinstrumentidena saadud tagatised antakse hoiule väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale, kellest on komisjonile teatatud vastavalt direktiivile 98/26/EÜ.
4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud varad on neid vastu võtvatele kesksetele vastaspooltele kättesaadavad ainult juhul, kui keskne vastaspool, kes andis koostalitluskokkuleppe raames tagatise, oma kohustusi ei täida.
5. Kui koostalitluskokkuleppe raames tagatise saanud keskne vastaspool ei täida oma kohustusi, siis tagastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud tagatis kohe tagatise andnud kesksele vastaspoolele.
Artikkel 54
Koostalitluskokkuleppe heakskiitmine
1. Koostalitluskokkuleppe peavad kaasatud kesksete vastaspoolte pädevad asutused eelnevalt heaks kiitma. Kohaldatakse artiklis 17 sätestatud menetlust.
2. Pädevad asutused kiidavad koostalitluskokkuleppe heaks üksnes siis, kui selles osalevatele kesksetele vastaspooltele on vastavalt artiklile 17 antud kliirimisluba või neid on artikli 25 alusel tunnustatud või neile on antud luba eelnevalt olemas oleva riikliku lubade andmise korra kohaselt vähemalt kolmeks aastaks, artiklis 52 sätestatud nõuded on täidetud ning kokkuleppe tingimuste kohased kliirimistehingute tehnilised tingimused võimaldavad tagada finantsturgude sujuva ja nõuetekohase toimimise ning kui kokkulepe ei vähenda järelevalve tõhusust.
3. Kui pädev asutus leiab, et lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud, esitab ta pädevatele asutustele ja kaasatud kesksetele vastaspooltele kirjaliku selgituse riskikaalutluste kohta. Samuti teavitab ta Väärtpaberiturujärelevalvet, kes esitab arvamuse selle kohta, mil määral riskikaalutlused on tõesed ja annavad põhjust koostalitluskokkuleppe tagasilükkamiseks. Väärtpaberiturujärelevalve arvamus tehakse kättesaadavaks kõigile asjaomastele kesksetele vastaspooltele. Kui Väärtpaberiturujärelevalve arvamus erineb vastava pädeva asutuse hinnangust, kaalub kõnealune pädev asutus oma hinnangut uuesti, võttes arvesse Väärtpaberiturujärelevalve arvamust.
4. Selleks et töötada välja järjekindel, tulemuslik ja tõhus koostalitluskokkulepete hindamine, esitab Väärtpaberiturujärelevalve hiljemalt 31. detsembriks 2012 juhised või soovitused kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 16 sätestatud menetlusega.
Väärtpaberiturujärelevalve töötab kõnealuste juhiste või soovituste eelnõud välja pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist.
VI
JAOTIS
KAUPLEMISTEABEHOIDLATE REGISTREERIMINE JA JÄRELEVALVE
1.
PEATÜKK
Kauplemisteabehoidla registreerimise tingimused ja kord
Artikkel 55
Kauplemisteabehoidla registreerimine
1. Kauplemisteabehoidla registreerib ennast Väärtpaberiturujärelevalve juures artiklis 9 sätestatud eesmärgil.
2. Käesoleva artikli kohaseks registreerimiseks peab kauplemisteabehoidla olema juriidiline isik, kes asub liidus ja vastab VII jaotises sätestatud nõuetele.
3. Kauplemisteabehoidla registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil.
4. Registreeritud kauplemisteabehoidla peab igal ajal vastama registreerimise tingimustele. Kauplemisteabehoidla teavitab Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.
Artikkel 56
Registreerimistaotlus
1. Kauplemisteabehoidla esitab registreerimistaotluse Väärtpaberiturujärelevalvele.
2. 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik.
Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks kauplemisteabehoidlal tuleb esitada täiendav teave.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest kauplemisteabehoidlat.
3. Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab lõikes 1 osutatud registreerimistaotluse üksikasjad.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10 kuni 14.
4. Selleks et tagada lõike 1 rakendamiseks ühetaolised tingimused, koostab Väärtpaberiturujärelevalve rakendusliku tehnilise standardi eelnõu, mis täpsustab Väärtpaberiturujärelevalvele esitatava registreerimistaotluse vormi.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslik tehniline standard kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
Artikkel 57
Pädevate asutuste registreerimiseelne teavitamine ja nendega konsulteerimine
1. Kui registreerimist taotlev kauplemisteabehoidla on üksus, millele on andnud tegevusloa või mille on registreerinud selle liikmesriigi pädev asutus, kus kauplemisteabehoidla on asutatud, teavitab Väärtpaberiturujärelevalve põhjendamatu viivituseta kõnealust pädevat asutust ja konsulteerib sellega enne kauplemisteabehoidla registreerimist.
2. Väärtpaberiturujärelevalve ja asjakohane pädev asutus vahetavad mis tahes teavet, mis on vajalik kauplemisteabehoidla registreerimiseks ning järelevalve teostamiseks selle üle, et üksus täidab tingimusi, mis on tema asutamisjärgses liikmesriigis kehtestatud registreerimiseks või tegevusloa andmiseks.
Artikkel 58
Taotluse läbivaatamine
1. Väärtpaberiturujärelevalve vaatab registreerimistaotluse läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 56 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud teavitamise kuupäevast, lähtudes sellest, kas kauplemisteabehoidla täidab artikleid 78 kuni 81, ning võtab vastu üksikasjalikult põhjendatud registreerimisotsuse või registreerimisest keeldumise otsuse.
2. Väärtpaberiturujärelevalve poolt lõike 1 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.
Artikkel 59
Teavitamine Väärtpaberiturujärelevalve otsustest seoses registreerimisega
1. Kui Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu registreerimisotsuse, registreerimisest keeldumise või registreerimise tühistamise otsuse, teavitab ta kauplemisteabehoidlat sellest viie tööpäeva jooksul, põhjendades igakülgselt oma otsust.
Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 57 lõikes 1 osutatud asjakohast pädevat asutust oma otsusest.
2. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab vastavalt lõikele 1 tehtud mis tahes otsusest komisjoni.
3. Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt registreeritud kauplemisteabehoidlate loetelu. Loetelu ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmisest.
Artikkel 60
Artiklites 61 kuni 63 osutatud pädevuste kasutamine
Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 61 kuni 63 antud pädevusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib õigusabi konfidentsiaalsus.
Artikkel 61
Teabenõue
1. Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et kauplemisteabehoidlad ning nendega seotud kolmandad isikud, kes täidavad kauplemisteabehoidlate tööülesandeid või osutavad teenust allhanke korras, esitavad kogu teabe, mida Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
2. Kui Väärtpaberiturujärelevalve saadab lihtteabenõude vastavalt lõikele 1, siis
a) viitab ta käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
b) nimetab ta teabenõude eesmärgi;
c) täpsustab ta, millist teavet nõutakse;
d) määrab ta tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;
e) teavitab ta isikut, kellelt teavet taotletakse, et ta ei ole kohustatud seda andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav, ning
f) viitab ta trahvile, mis on sätestatud artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga a, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.
3. Kui Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis
a) viitab ta käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;
b) nimetab teabenõude eesmärgi;
c) täpsustab, millist teavet nõutakse;
d) määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;
e) viitab artiklis 66 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;
f) viitab trahvile, mis on sätestatud artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga a, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad, ning
g) viitab õigusele kaevata otsus edasi Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusele vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus”) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.
4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad teavet esitada oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.
5. Väärtpaberiturujärelevalve edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.
Artikkel 62
Üldised uurimised
1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 61 lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Sel eesmärgil antakse Väärtpaberiturujärelevalve ametnikele ja muudele volitatud isikutele õigus:
a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, protseduure ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale, sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;
b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, protseduuridest ja muudest materjalidest tõendatud koopiaid või väljavõtteid;
c) kutsuda artikli 61 lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;
d) küsitleda teisi küsitlemisega nõustuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, et koguda uurimise esemega seotud teavet;
e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.
2. Lõikes 1 osutatud Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise ese ja eesmärk. Volituses viidatakse ka artiklis 66 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 61 lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või esitatakse osaliselt, ning artiklis 65 koostoimes I lisa IV jao punktiga b sätestatud trahvidele, kui artikli 61 lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.
3. Artikli 61 lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise ese ja eesmärk, artiklis 66 sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.
4. Aegsasti enne uurimist teavitab Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.
5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnede ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on liikmesriigi eeskirjade kohaselt nõutav kohtu luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.
6. Lõikes 5 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi kohus Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks uurimise eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi kohus küsida Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ja kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli liikmesriigi kohus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli üksnes Euroopa Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.
Artikkel 63
Kohapealsed kontrollid
1. Käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks võib Väärtpaberiturujärelevalve teha mistahes vajalikke kohapealseid kontrolle artikli 61 lõikes 1 osutatud juriidiliste isikute äriruumides või kinnistutel. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib Väärtpaberiturujärelevalve kohapealse kontrolli läbi viia ette teatamata.
2. Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud läbi viima kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende juriidiliste isikute äriruumidesse või kinnistutele, kelle suhtes kohaldatakse Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning neil isikutel on kõik artikli 62 lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli läbiviimiseks.
3. Ametnikud ja muud isikud, keda Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli ese ja eesmärk ning artiklis 66 sätestatud perioodilised karistusmaksed puhuks, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollidest aegsasti enne kontrolle selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub.
4. Artikli 61 lõikes 1 osutatud isikud alluvad Väärtpaberiturujärelevalve otsusega ette nähtud kohapealsetele kontrollidele. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli ese ja eesmärk, selle alustamise kuupäev ning märgitakse artiklis 66 sätestatud perioodilised karistusmaksed, määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt. Väärtpaberiturujärelevalve võtab kõnealused otsused vastu pärast konsulteerimist selle liikmesriigi pädeva asutusega, kus kontrollimine toimub.
5. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikke ja muid isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse esitamisel samuti osaleda kohapealses kontrollis.
6. Väärtpaberiturujärelevalve võib samuti paluda pädevatel asutustel teha Väärtpaberiturujärelevalve nimel konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 62 lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel Väärtpaberiturujärelevalvega samad õigused, nagu sätestatud käesolevas artiklis ja artikli 62 lõikes 1.
7. Kui Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli läbiviimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.
8. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on liikmesriigi õiguse kohaselt nõutav kohtu luba, taotletakse see eelnevalt. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.
9. Lõikes 8 osutatud loataotluse läbivaatamisel kontrollib liikmesriigi kohus Väärtpaberiturujärelevalve otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi kohus küsida Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi. Üksikasjalike selgituste taotlus võib eelkõige käsitleda põhjuseid, miks Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, ning samuti kahtlustatava rikkumise raskusastet ja selle isiku seotust, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei või liikmesriigi kohus kontrollida kontrolli vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkuse üle teostab kohtulikku kontrolli ainult Euroopa Kohus vastavalt määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlusele.
Artikkel 64
Järelevalvemeetmete võtmise ja trahvide määramise menetluseeskirjad
1. Kui Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut I lisas nimetatud rikkumist, määrab Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega ole varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomase kauplemisteabehoidla järelevalve ega registreerimismenetlusega ja täidab oma ülesandeid Väärtpaberiturujärelevalvest sõltumatult.
2. Uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute mistahes seisukohti, ning esitab Väärtpaberiturujärelevalvele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.
Oma ülesannete täitmiseks võib uurija kasutada õigust esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 61 ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 62 ja 63. Nimetatud õiguste kasutamisel järgib uurija artikli 60 nõudeid.
Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.
3. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Väärtpaberiturujärelevalvele annab uurija isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise all olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele.
4. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Väärtpaberiturujärelevalvele teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele, mis puudutab kolmandaid isikuid.
5. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, otsustab Väärtpaberiturujärelevalve pärast uurimise all olevate isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 67, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu I lisas nimetatud rikkumistest, mispuhul Väärtpaberiturujärelevalve võtab järelevalvemeetme vastavalt artiklile 73 ja määrab trahvi vastavalt artiklile 65.
6. Uurija ei osale Väärtpaberiturujärelevalve aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Väärtpaberiturujärelevalve otsustusprotsessi.
7. Komisjon võtab vastu täiendavad menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise pädevuse teostamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalisi sätteid ja trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist, ning võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad karistuste määramise ja täitmise aegumistähtaegade kohta.
Esimeses lõigus osutatud eeskirjad võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 82.
8. Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riigiasutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Peale selle hoidub Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata jõu.
Artikkel 65
Trahvid
1. Juhul kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 64 lõikele 5, et kauplemisteabehoidla on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne I lisas loetletud rikkumise, teeb ta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.
Kauplemisteabehoidla toime pandud rikkumine loetakse tahtlikuks, kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et kauplemisteabehoidla või selle kõrgem juhtkond on rikkumise toime pannud tahtlikult.
2. Lõikes 1 osutatud trahvide põhisummadel on järgmised piirmäärad:
a) I lisa I jao punktis c ning I lisa II jao punktides c kuni g ning I lisa III jao punktides a ja b osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 10 000 eurot ning see ei ületa 20 000 eurot;
b) I lisa I jao punktides a, b ja d kuni h ning I lisa II jao punktides a, b ja h osutatud rikkumiste puhul on trahvisumma vähemalt 5 000 eurot ning see ei ületa 10 000 eurot.
Selleks et otsustada, kas trahvide põhisummad peaksid jääma esimeses lõigus sätestatud piirmäärade alam-, keskmise või ülemmäära lähedusse, võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase kauplemisteabehoidla eelmise majandusaasta käivet. Põhisumma jääb alammäära lähedusse, kui kauplemisteabehoidla aastane käive on alla 1 miljoni euro, keskmise määra lähedusse, kui kauplemisteabehoidla käive on 1 kuni 5 miljonit eurot, ning ülemmäära lähedusse, kui kauplemisteabehoidla aastane käive on üle 5 miljoni euro.
3. Lõikes 2 sätestatud põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas II lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega.
Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.
4. Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase kauplemisteabehoidla eelmise majandusaasta käibest, kuid juhul, kui kauplemisteabehoidla on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, peab trahvisumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.
Kui kauplemisteabehoidla tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks I lisas loetletud rikkumine, kohaldatakse üksnes ühe rikkumisega seonduvat ning vastavalt lõigetele 2 ja 3 arvutatud kõrgemat trahvisummat.
Artikkel 66
Perioodilised karistusmaksed
1. Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:
a) kauplemisteabehoidlat rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 73 lõike 1 punkti a alusel, või
b) artikli 61 lõikes 1 osutatud isikut:
i) esitama artikli 61 alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;
ii) alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 62 kohase otsusega, või
iii) alluma artikli 63 alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollimisele.
2. Perioodiline karistusmakse peab olema tõhus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.
3. Olenemata lõikest 2 on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates päevast, mis on kehtestatud otsusega, millega määratakse perioodiline karistusmakse.
4. Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemise kuupäevast. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.
Artikkel 67
Asjaomaste isikute ärakuulamine
1. Enne otsuse tegemist trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta artiklite 65 ja 66 alusel annab Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht Väärtpaberiturujärelevalve uurimistulemuste kohta. Väärtpaberiturujärelevalve otsused võivad põhineda üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.
2. Menetluse käigus tagatakse täielikult niisuguste isikute õigus kaitsele, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.
Artikkel 68
Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine
1. Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 65 ja 66 määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Niisugune avalikustamine ei hõlma isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.
2. Vastavalt artiklitele 65 ja 66 määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusõiguslikud.
3. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.
4. Vastavalt artiklitele 65 ja 66 määratud trahvi- ja perioodiliste karistusmaksete otsused kuuluvad täitmisele.
Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Otsuse täitmise määruse ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.
Kui need formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune pool taotleda täitmist kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.
Täitmise võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaseaduslikkuse kohta.
5. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.
Artikkel 69
Otsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus
Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.
Artikkel 70
II lisa muutmine
Selleks et võtta arvesse muutusi finantsturgudel, antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 82 meetmete kohta II lisa muutmiseks.
Artikkel 71
Registreerimise kehtetuks tunnistamine
1. Ilma et see piiraks artikli 73 kohaldamist, tunnistab Väärtpaberiturujärelevalve kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks, kui kauplemisteabehoidla:
a) loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;
b) registreerimisel on esitatud valeandmeid või registreerimine on toimunud muul ebaseaduslikul moel;
c) ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti.
2. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta artikli 57 lõikes 1 osutatud asjaomast pädevat asutust oma otsusest tunnistada kauplemisteabehoidla registreerimine kehtetuks.
3. Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomane kauplemisteabehoidla teenuseid osutab ja tegevusi sooritab, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda Väärtpaberiturujärelevalvel kontrollida, kas asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui Väärtpaberiturujärelevalve otsustab, et ta ei tunnista asjaomase kauplemisteabehoidla registreerimist kehtetuks, esitab ta täieliku põhjenduse.
4. Lõikes 3 osutatud pädeva asutusena käsitatakse artikli 22 kohaselt määratud asutust.
Artikkel 72
Järelevalvetasu
1. Väärtpaberiturujärelevalve võtab kauplemisteabehoidlatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktile. Need tasud katavad täielikult Väärtpaberiturujärelevalve kulutused, mis on vajalikud kauplemisteabehoidlate registreerimiseks ja järelevalveks ning kõigi kulutuste hüvitamiseks, mida pädevad asutused võivad kanda käesoleva määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige ülesannete delegeerimise tõttu vastavalt artiklile 74.
2. Kauplemisteabehoidlalt võetav tasu katab kõik Väärtpaberiturujärelevalve halduskulud, mis on seotud kauplemisteabehoidla registreerimise ja järelevalvega ning see on proportsionaalne asjaomase kauplemisteabehoidla käibega.
3. Komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artiklile 82, et täpsustada tasu liike ja sissenõudmise aluseid, tasumäärasid ja tasu maksmise korda.
Artikkel 73
Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed
1. Juhul kui Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 64 lõikele 5, et kauplemisteabehoidla on toime pannud mõne I lisas loetletud rikkumise, võtab ta vastu ühe või mitu järgmistest otsustest, millega:
a) nõuab kauplemisteabehoidlalt rikkumise lõpetamist;
b) kehtestab trahvid vastavalt artiklile 65;
c) teeb avaliku teadaande;
d) viimase võimalusena tunnistab kauplemisteabehoidla registreerimise kehtetuks.
2. Lõikes 1 osutatud otsuse tegemisel võtab Väärtpaberiturujärelevalve arvesse rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumitest:
a) rikkumise kestus ja sagedus;
b) kas rikkumine on paljastanud olulisi või süsteemseid puudusi ettevõtja protseduurides või tema juhtimissüsteemides või sisekontrollis;
c) kas rikkumisega koos on toimunud finantskuritegu või on rikkumine seda hõlbustaud või on muul viisil sellega seostatav;
d) kas rikkumine pandi toime tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.
3. Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta asjaomast kauplemisteabehoidlat lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest ning edastab selle otsuse liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.
Kui Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab esimese lõigu kohaselt oma otsuse, avalikustab ta ka asjaomase kauplemisteabehoidla õiguse see otsus edasi kaevata, vajadusel selle edasikaebuse esitamise fakti, täpsustades, et edasikaebamine ei peata otsuse täitmist, ning samuti selle, et Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.
Artikkel 74
Väärtpaberiturujärelevalve ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele
1. Kui see on järelevalveülesande nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Väärtpaberiturujärelevalve on andnud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16. Kõnealused konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 61 ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklile 62 ja artikli 63 lõikele 6.
2. Enne ülesande delegeerimist konsulteerib Väärtpaberiturujärelevalve asjaomase pädeva asutusega. Selline konsulteerimine hõlmab järgmist:
a) delegeeritava ülesande ulatus;
b) ülesande täitmise ajakava ning
c) vajaliku teabe edastamine Väärtpaberiturujärelevalvele ja tema poolt.
3. Vastavalt artikli 72 lõike 3 alusel komisjoni poolt vastu võetud tasusid käsitlevale määrusele hüvitab Väärtpaberiturujärelevalve kulud, mida pädev asutus kandis delegeeritud ülesannete täitmisel.
4. Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõikes 1 osutatud otsuse läbi asjakohaste ajavahemike järel. Delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.
5. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ega piira Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja nende üle järelevalvet teostada. Käesoleva määruse kohaseid järelevalveülesandeid, sealhulgas registreerimisotsuste, rikkumistega seotud lõpphindamiste ja järelevalvealaste otsuste tegemist, ei delegeerita.
2.
PEATÜKK
Suhted kolmandate riikidega
Artikkel 75
Samaväärsus ja rahvusvahelised lepingud
1. Komisjon võib vastu võtta rakendusakti, milles määratakse kindlaks, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord tagab, et:
a) vastavas kolmandas riigis tegevusloa saanud kauplemisteabehoidlad täidavad õiguslikult siduvaid nõudeid, mis on samaväärsed käesolevas määruses sätestatud nõuetega;
b) vastavas kolmandas riigis toimub pidev kauplemisteabehoidlate tõhus järelevalve ning asjakohaste eeskirjade rakendamine nende suhtes, ning
c) on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas on tagatud sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega, ning need nõuded on vähemalt samaväärsed käesolevas määruses sätestatuga.
See rakendusakt võetakse vastu vastavalt artikli 86 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
2. Vajadusel ja igal juhul pärast lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule soovitused pidada asjaomaste kolmandate riikidega läbirääkimisi selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, milles käsitletakse vastastikust juurdepääsu kõnealustes kolmandates riikides asutatud kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid käsitlevale teabele ning sellise teabe vahetamist sellisel viisil, et on tagatud liidu asutuste, sealhulgas Väärtpaberiturujärelevalve kohene ja pidev juurdepääs kogu teabele, mida neil on oma ülesannete täitmiseks vaja.
3. Pärast lõikes 2 osutatud lepingute sõlmimist kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas nimetatud lepingutega koostöökorra asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutustega. Koostöökorras täpsustatakse vähemalt järgmine:
a) mehhanism, mida kasutatakse teabe vahetamiseks ühelt poolt Väärtpaberiturujärelevalve ja liidu mõne muu sellise asutuse, mis täidab ühelt poolt käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, ning teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste vahel, ning
b) järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.
4. Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab isikuandmete edastamise puhul kolmandale riigile määrust (EÜ) nr 45/2001.
Artikkel 76
Koostöökord
Niisuguste kolmandate riikide asjaomased asutused, kelle jurisdiktsioonis ei ole asutatud ühtegi kauplemisteabehoidlat, võivad võtta Väärtpaberiturujärelevalvega ühendust eesmärgiga kehtestada koostöökord juurdepääsu saamiseks liidu kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid hõlmavale teabele.
Väärtpaberiturujärelevalve võib kehtestada kõnealuste asjaomaste asutustega koostöökorra, mis käsitleb juurdepääsu liidu kauplemisteabehoidlates hoitavale tuletislepinguid hõlmavale teabele, mida need asutused vajavad oma kohustuste ja volituste täitmiseks, tingimusel et on olemas ametisaladuse hoidmise nõuded, sealhulgas sellise ärisaladuse kaitse, mida ametiasutused jagavad kolmandate isikutega.
Artikkel 77
Kauplemisteabehoidlate tunnustamine
1. Kolmandas riigis asutatud kauplemisteabehoidla võib liidus asutatud üksuste jaoks osutada teenuseid ja sooritada tegevusi artikli 9 kohaldamiseks üksnes pärast seda, kui Väärtpaberiturujärelevalve on teda lõike 2 kohaselt tunnustanud.
2. Lõikes 1 osutatud kauplemisteabehoidla esitab Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse tunnustamiseks koos kogu vajaliku teabega, sealhulgas vähemalt teabe, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks, et sellel kauplemisteabehoidlal on kolmandas riigis tegutsemiseks luba ja tema üle teostatakse tõhusat järelevalvet selles kolmandas riigis,
a) kelle puhul komisjon on vastavalt artikli 75 lõikele 1 rakendusaktiga tunnustanud, et tal on samaväärne ja rakendatav regulatiivne ja järelevalveraamistik;
b) kes on sõlminud liiduga artikli 75 lõike 2 kohaselt rahvusvahelise lepingu ning
c) kelle puhul on vastavalt artikli 75 lõikele 3 kehtestatud koostöökord, et tagada liidu ametiasutuste, sealhulgas Väärtpaberiturujärelevalve kohene ja pidev juurdepääs kogu vajalikule teabele.
30 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab Väärtpaberiturujärelevalve, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks tunnustamist taotlev kauplemisteabehoidla peab esitama täiendava teabe.
Väärtpaberiturujärelevalve teavitab 180 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse esitamisest kirjalikult tunnustamist taotlevat kauplemisteabehoidlat tunnustamisest või sellest keeldumisest, põhjendades oma otsust igakülgselt.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil käesoleva määruse kohaselt tunnustatud kauplemisteabehoidlate loetelu.
VII
JAOTIS
KAUPLEMISTEABEHOIDLATELE ESITATAVAD NÕUDED
Artikkel 78
Üldnõuded
1. Kauplemisteabehoidlatel peab olema töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldusjuhtimis- ja raamatupidamiskorda, mis välistab konfidentsiaalse teabe igasuguse avalikustamise.
2. Kauplemisteabehoidlal peavad olema kirjalikud ning tõhusad organisatsioonilist ja haldusjuhtimiskorda käsitlevad eeskirjad, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, mis hõlmavad selle juhte, töötajaid või mis tahes selliseid isikuid, kes on otseselt või kaudselt nendega tihedalt seotud.
3. Kauplemisteabehoidla töötab välja asjakohased põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla, sealhulgas tema juhid ja töötajad, täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid.
4. Kauplemisteabehoidla organisatsiooniline struktuur peab tagama, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt. Ta kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure.
5. Kui kauplemisteabehoidla osutab kõrvalteenuseid, näiteks kauplemise kinnitamine, kauplemise sobitamine, teenuste osutamine krediidikvaliteeti mõjutava sündmusega seoses, portfellide vastavusse viimise või portfellide tihendamise teenused, hoiab kauplemisteabehoidla kõnealused kõrvalteenused talitluslikult eraldi kauplemisteabehoidla ülesandest keskselt koguda ja säilitada andmeid tuletisinstrumentide kohta.
6. Kauplemisteabehoidla kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel peavad olema piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogenud, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine.
7. Kauplemisteabehoidla kehtestab objektiivsed, mittediskrimineerivad ja avalikustatud juurdepääsunõuded ettevõtjatele, kelle suhtes kehtib artikli 9 kohane aruandluskohustus. Kauplemisteabehoidla annab teenuse osutajatele mittediskrimineerival viisil juurdepääsu kauplemisteabehoidlas hoitavale teabele tingimusel, et asjaomased vastaspooled on andnud selleks nõusoleku. Juurdepääsu piiravate kriteeriumide kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui nende eesmärk on kontrollida kauplemisteabehoidlas säilitatavate andmetega seotud riski.
8. Kauplemisteabehoidla avalikustab käesoleva määruse kohaselt osutatavate teenuste hinnad. Ta avalikustab iga osutatava teenuse hinna eraldi, sealhulgas hinnaalandused ja hinnavähendid ning sellise hinnavähendamise tingimused. Ta võimaldab aruandvatel üksustel pääseda konkreetsetele teenustele eraldi juurde. Kauplemisteabehoidlate kehtestatud hinnad peavad olema kulupõhised.
Artikkel 79
Töökindlus
1. Kauplemisteabehoidla teeb kindlaks operatsiooniriski allikad ja töötab nende minimeerimiseks välja asjakohased süsteemid, kontrollid ja protseduurid. Sellised süsteemid peavad olema usaldusväärsed ja turvalised ning nad peavad olema piisavalt suutlikud saadud teavet käitlema.
2. Kauplemisteabehoidla töötab välja asjakohase talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine. Sellise kavaga nähakse ette vähemalt tagavarasüsteemide loomine.
3. Kauplemisteabehoidla, mille registreerimine on kehtetuks tunnistatud, tagab nõuetekohase asendamise, sh andmete ülekandmine teistesse kauplemisteabehoidlatesse ja teabevoo suunamine teistesse kauplemisteabehoidlatesse.
Artikkel 80
Andmete kaitse ja säilitamine
1. Kauplemisteabehoidla tagab artikli 9 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kaitse.
2. Kauplemisteabehoidla võib kasutada käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid ärilistel eesmärkidel ainult siis, kui asjaomased vastaspooled on andnud selleks oma nõusoleku.
3. Kauplemisteabehoidla salvestab kohe artikli 9 kohaselt saadud teabe ja säilitab seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist. Ta rakendab kiired ja tõhusad protseduurid, et salvestada säilitatavas teabes tehtavad muudatused.
4. Kauplemisteabehoidla arvutab artikli 9 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioonid tuletisinstrumentide iga liigi kohta ja andmed esitanud üksuse kohta.
5. Kauplemisteabehoidla võimaldab lepingupooltel pääseda kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde ja seda õigeaegselt muuta.
6. Kauplemisteabehoidla võtab kõik mõistlikud meetmed, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamist.
Füüsiline isik, kes on kauplemisteabehoidlaga märkimisväärselt seotud või juriidiline isik, kellel on kauplemisteabehoidlaga ema- või tütarettevõtja suhe, ei tohi kauplemisteabehoidlas säilitatavat konfidentsiaalset teavet kasutada äriotstarbel.
Artikkel 81
Läbipaistvus ja andmete kättesaadavus
1. Kauplemisteabehoidla avaldab korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletislepingute liigi kohta agregeeritud positsiooni.
2. Kauplemisteabehoidla kogub ja säilitab andmeid ning tagab, et lõikes 3 osutatud üksustel on otsene ja kohene juurdepääs tuletislepingute sellistele üksikasjalikele andmetele, mida nad vajavad oma vastavate kohustuste ja volituste täitmiseks.
3. Kauplemisteabehoidla teeb vajaliku teabe kättesaadavaks järgmistele üksustele eesmärgiga võimaldada neil täita oma vastavaid ülesandeid ja volitusi:
a) Väärtpaberiturujärelevalve;
b) Pangandusjärelevalve;
c) Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;
d) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;
e) pädev asutus, kes teostab järelevalvet selliste kesksete vastaspoolte üle, kellel on juurdepääs kauplemisteabehoidlatele;
f) pädev asutus, kes teostab järelevalvet teatatud lepingutega seotud kauplemiskohtade üle;
g) EKPSi asjaomased liikmed, sealhulgas EKP oma ülesannete täitmisel ühtse järelevalvemehhanismi raames vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 ( 12 );
h) liiduga artiklis 75 osutatud rahvusvahelise lepingu sõlminud kolmanda riigi asjaomased asutused;
i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ ( 13 ) artikli 4 kohaselt määratud järelevalveasutused;
j) liidu asjaomased väärtpaberi- ja turuasutused, kelle vastavad järelevalveülesanded ja -volitused hõlmavad lepinguid, turge, turuosalisi ja alusvarasid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse;
k) Väärtpaberiturujärelevalvega artiklis 76 osutatud koostöökorra kokku leppinud kolmanda riigi asjaomased asutused;
l) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 713/2009 ( 14 ) loodud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet;
m) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL ( 15 ) artikli 3 kohaselt määratud kriisilahendusasutused;
n) määrusega (EL) nr 806/2014 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu;
o) pädevad asutused või riiklikud pädevad asutused määruste (EL) nr 1024/2013 ja (EL) nr 909/2014 ning direktiivide 2003/41/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL ja 2014/65/EL tähenduses ning järelevalveasutused direktiivi 2009/138/EÜ tähenduses;
p) käesoleva määruse artikli 10 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused.
Kauplemisteabehoidla edastab andmed pädevatele asutustele kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 ( 16 ) artiklis 26 sätestatud nõuetega.
4. Väärtpaberiturujärelevalve jagab teiste asjaomaste liidu asutustega teavet, mida neil läheb vaja oma ülesannete täitmiseks.
5. Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev kohaldamine, töötab Väärtpaberiturujärelevalve pärast EKPSi liikmetega konsulteerimist välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, milles täpsustatakse lõigete 1 ja 3 kohase teabe esitamise sagedus ja üksikasjad, samuti tegevusstandardid, mida on vaja kauplemisteabehoidlate andmete summeerimiseks ja võrdlemiseks ning selleks, et lõikes 3 osutatud üksustel oleks vajaduse korral juurdepääs sellele teabele. Regulatiivse tehnilise standardi eelnõu eesmärk on tagada, et lõike 1 kohaselt avaldatud teabe põhjal ei oleks võimalik lepingute osapooli tuvastada.
Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2012.
Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10 kuni 14 sätestatud korras.
Artikkel 82
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 1 lõikes 6, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.
3. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist püüab komisjon konsulteerida Väärtpaberiturujärelevalvega.
4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 64 lõikes 7, artiklis 70, artikli 72 lõikes 3 ja artikli 85 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 1 lõike 6, artikli 64 lõike 7, artikli 70, artikli 72 lõike 3 ja artikli 85 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.
VIII
JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 83
Ametisaladus
1. Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõigi nende isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artikli 22 kohaselt määratud pädevate asutuste ning artikli 81 lõikes 3 osutatud asutuste heaks, Väärtpaberiturujärelevalve heaks või pädevate asutuste või Väärtpaberiturujärelevalve juures väljaõppe saanud audiitorite ja ekspertide heaks. Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid või käesoleva määruse kohaldamist, ei avalda need isikud mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad saavad oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises üldises vormis, mille põhjal üksikuid keskseid vastaspooli, kauplemisteabehoidlaid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.
2. Keskse vastaspoole pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib tsiviil- ja kaubandusõiguse menetluse käigus avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid ja mis on vajalik menetluse läbiviimiseks.
3. Ilma et see piiraks kriminaal- või maksuõigusega reguleeritud juhtumeid, võivad pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve, organid või muud füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused, kes saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks; pädevate asutuste puhul tähendab see käesoleva määruse reguleerimisala eesmärki, muude asutuste, organite või füüsiliste või juriidiliste isikute puhul eesmärki, mille jaoks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse konteksti, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui Väärtpaberiturujärelevalve, pädev asutus või muu asutus, organ või isik annab teavet edastades selleks nõusoleku, võib teabe saav asutus kasutada seda siiski muudel mitteärilistel eesmärkidel.
4. Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe suhtes kehtivad lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused. Need tingimused ei takista aga Väärtpaberiturujärelevalvet, pädevaid asutusi ega asjaomaseid keskpanku vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas käesoleva määruse ja muude õigusaktidega investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turu korraldajate või muu kohta teabe edastanud pädeva asutuse, muu asutuse või organi või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.
5. Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista pädevatel asutustel kooskõlas liikmesriigi oma õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.
Artikkel 84
Teabevahetus
1. Pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve ja muud asjaomased asutused annavad üksteisele viivitamata teavet, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks.
2. Vastavalt käesolevale määrusele oma ülesannete täitmise käigus konfidentsiaalset teavet saavad pädevad asutused, Väärtpaberiturujärelevalve, muud asjaomased asutused ja teised organid või füüsilised või juriidilised isikud kasutavad seda üksnes oma ülesannete täitmiseks.
3. Pädevad asutused edastavad teabe EKPSi asjaomastele liikmetele, kui kõnealune teave on neile nende ülesannete täitmisel vajalik.
IX
JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 85
Aruandlus ja läbivaatamine
1. Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi ja koostab selle kohta üldaruande 17. augustiks 2015. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Komisjon teeb eelkõige järgmist:
a) hindab koostöös EKPSi liikmetega vajadust meetmete järgi, millega lihtsustataks kesksete vastaspoolte juurdepääsu keskpankade likviidsusvahenditele;
b) hindab koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja asjaomaste valdkondlike asutustega finantssektoriväliste ettevõtete börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute süsteemset olulisust ning eelkõige käesoleva määruse mõju börsiväliste tuletisinstrumentide kasutamisele finantssektoriväliste ettevõtete poolt;
c) hindab kogemuste põhjal kesksete vastaspoolte järelevalveraamistiku toimimist, sh järelevalvekolleegiumite tulemuslikkust, artikli 19 lõikes 3 sätestatud hääletuskorda ja Väärtpaberiturujärelevalve rolli eelkõige kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmisel;
d) hindab koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga tagatisvaranõuete tõhusust protsüklilisuse piiramisel ja vajadust määrata kindlaks täiendav sekkumisvõime selles valdkonnas;
e) hindab koostöös Väärtpaberiturujärelevalvega tagatisvaranõudeid ja tagatise tagamise nõudeid käsitlevate kesksete vastaspoolte poliitikameetmete arengut ja nende kohandamist nende kasutajate konkreetse tegevuse ja riskiprofiilidega.
Esimese lõigu punktis a osutatud hindamisel võetakse arvesse keskpankade vahel liidu ja rahvusvahelisel tasandil käimasoleva töö kõiki tulemusi. Hindamisel võetakse arvesse ka keskpankade sõltumatuse põhimõtet ja nende õigust võimaldada juurdepääs likviidsusvahenditele omal äranägemisel ning samuti potentsiaalset kavatsuseta avalduvat mõju kesksete vastaspoolte ja siseturu käitumisele. Ühegi sellega kaasneva ettepanekuga ei tohi ei otseselt ega kaudselt diskrimineerida ühtki liikmesriiki ega liikmesriikide rühma kliirimisteenuste osutamise kohana.
2. Komisjon koostab pärast konsulteerimist Väärtpaberiturujärelevalve ja Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega hiljemalt 17. augustiks 2014 aruande, milles hinnatakse kesksete vastaspoolte tehtud edusamme ja jõupingutusi tehniliste lahenduste väljatöötamisel pensioniskeemide poolt sularaha mittesisaldava tagatise üleandmiseks hinnakõikumise riskiga seoses antava tagatisena ning vajadust võtta meetmeid sellise lahenduse saavutamise hõlbustamiseks. Kui komisjon leiab, et asjakohaste tehniliste lahenduste väljatöötamiseks ei ole tehtud vajalikke jõupingutusi ning et tuletislepingute keskse kliirimise ebasoodsad mõjud tulevaste pensionäride pensionihüvitistele on muutumatud, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 82, et pikendada artikli 89 lõikes 1 osutatud kolmeaastast perioodi ühe korra kahe aasta võrra ja ühe korra ühe aasta võrra.
3. Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile aruanded, milles käsitletakse järgmist:
a) II jaotise kohase kliiringukohustuse kohaldamist ja eelkõige kliiringukohustuse puudumist nende börsiväliste tuletislepingute puhul, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva;
b) artikli 5 lõike 3 kohase kindlaksmääramise menetluse kohaldamist;
c) artiklis 39 sätestatud eraldatuse nõuete kohaldamist;
d) V jaotise kohaste koostalitluskokkulepete reguleerimisala laiendamist tehingutele, mis hõlmavad muid finantsinstrumente kui vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid;
e) kesksete vastaspoolte juurdepääsu kauplemiskohtadele, teatavate tavade mõju konkurentsivõimele ja mõju likviidsuse killustumisele;
f) Väärtpaberiturujärelevalve personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmisest;
g) liikmesriikide poolt artikli 14 lõike 5 kohaste täiendavate tingimuste kohaldamise mõju.
Need aruanded edastatakse komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2014 lõikes 1 sätestatud eesmärgil. Aruanded esitatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja Väärtpaberiturujärelevalvega ning pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogult hinnangu taotlemist iga-aastase aruande, milles hinnatakse koostalitluskokkulepetest tulenevaid võimalikke süsteemseid riske ja kulusid.
Aruandes käsitletakse vähemalt kõnealuste kokkulepete arvu ja keerukust ning riskijuhtimissüsteemide ja -mudelite asjakohasust. Komisjon esitab nimetatud aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab komisjonile hinnangu koostalitluskokkulepetest tulenevate võimalike süsteemsete riskide kohta.
5. Väärtpaberiturujärelevalve esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile iga-aastase aruande pädevate asutuste poolt määratud karistuste kohta, sealhulgas järelevalvemeetmete, trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta.
Artikkel 86
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 17 ) loodud Euroopa väärtpaberikomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 87
Direktiivi 98/26/EÜ muutmine
1. Direktiivi 98/26/EÜ artikli 9 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:
„Kui süsteemi korraldaja on koostalitleva süsteemi puhul andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale, ei mõjuta tagatise võtnud süsteemi korraldaja suhtes maksevõimetusmenetluse algatamine tagatise andnud süsteemi korraldaja õigusi kõnealusele tagatisele.”
2. Liikmesriigid võtavad vastu ja avalikustavad lõike 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 17. augustiks 2014. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite direktiivile 98/26/EÜ. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 88
Veebisaidid
1. Väärtpaberiturujärelevalve haldab veebisaiti, mis sisaldab järgmisi üksikasju:
a) artikli 5 kohase kliiringukohustuse kõlblikud lepingud;
b) artiklite 4, 5 ja 7 kuni 11 rikkumise eest määratud karistused;
c) kesksed vastaspooled, kellel on luba osutada liidu piires teenuseid või sooritada tegevusi ja kes on asutatud liidus, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas nende tegevusloaga kaetud finantsinstrumentide liigid;
d) IV ja V jaotise rikkumise eest määratud karistused;
e) kolmandas riigis asutatud kesksed vastaspooled, kellel on luba osutada liidu piires teenuseid või sooritada tegevusi, samuti teenused või tegevused, mida neil on lubatud osutada või sooritada, sealhulgas loaga kaetud finantsinstrumentide liigid;
f) kauplemisteabehoidlad, kellel on luba osutada teenuseid või sooritada tegevusi liidu piires;
g) artiklite 65 ja 66 kohased karistused ja trahvid;
h) artiklis 6 osutatud avalik register.
2. Lõike 1 punktide b, c ja d kohaldamiseks haldavad pädevad asutused veebisaite, mis ühendatakse Väärtpaberiturujärelevalve veebisaidiga.
3. Kõigile käesolevas artiklis osutatud veebisaitidele on üldsusel juurdepääs, neid ajakohastatakse korrapäraselt ja neil antakse teavet selgel kujul.
Artikkel 89
Üleminekusätted
1. ►M8 Kuni 16. augustini 2018 ei kohaldata artiklis 4 kehtestatud kliiringukohustust selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil investeerimisriske, mis on otseselt seotud artikli 2 punktis 10 esitatud määratlusele vastava pensioniskeemi maksevõimega. Üleminekuperioodi kohaldatakse samuti nende üksuste puhul, mis on asutatud pensioniskeemi liikmetele kompensatsiooni maksmiseks kohustuste mittetäitmise korral. ◄
Sellistele börsivälistele tuletislepingutele, mille suhtes muidu kohaldataks artiklis 4 sätestatud kliiringukohustust ning mille on kõnealusel perioodil sõlminud kõnealused üksused, kohaldatakse artiklis 11 sätestatud nõudeid.
2. Seoses artikli 2 punkti 10 alapunktides c ja d osutatud pensioniskeemidega annab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud erandi kohaldamise õiguse teatud liiki üksustele või skeemidele asjaomane pädev asutus. Pädev asutus teavitab pärast taotluse saamist Väärtpaberiturujärelevalvet ja Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet. 30 kalendripäeva jooksul alates selle teatise saamisest esitab Väärtpaberiturujärelevalve pärast Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega konsulteerimist arvamuse, milles hinnatakse vastavat liiki üksuse või skeemi vastavust artikli 2 punkti 10 alapunktile c või d ning samuti põhjusi, miks erandi tegemine on põhjendatud tulenevalt raskustest hinnakõikumise riskiga seoses antavale tagatisele esitatavate nõuete täitmisel. Pädev asutus annab loa erandit kohaldada üksnes juhul, kui ta on täielikult veendunud, et vastavat liiki üksused või skeemid vastavad artikli 2 punkti 10 alapunktile c või d ning et neil on raskusi hinnakõikumise riskiga seoses antavale tagatisele esitatavate nõuete täitmisel. Pädev asutus võtab otsuse vastu kümne tööpäeva jooksul alates Väärtpaberiturujärelevalve avamuse saamisest, võttes kõnealust arvamust nõuetekohaselt arvesse. Kui pädev asutus ei ole nõus Väärtpaberiturujärelevalve arvamusega, peab ta oma otsuses esitama kõik põhjendused ja selgitama iga olulist arvamusest kõrvalekaldumist.
Väärtpaberiturujärelevalve avaldab oma veebisaidil nende artikli 2 punkti 10 alapunktides c ja d osutatud vastavat liiki üksuste ja skeemide loetelu, kelle suhtes on antud luba kohaldada esimese lõigu kohaselt erandit. Järelevalvetulemuste sidususe täiendavaks suurendamiseks korraldab Väärtpaberiturujärelevalve igal aastal loetelus toodud üksuste vastastikuse hindamise kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 30.
3. Keskne vastaspool, kes on saanud oma asutamise liikmesriigis loa kliirimisteenuste osutamiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 4, 5, 8 kuni 11, 16, 18, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 46, 47, 49, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb käesoleva määruse eesmärgil tegevusluba vastavalt artiklile 14 kuue kuu jooksul pärast kõigi artiklites 16, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.
Keskne vastaspool, kes on asutatud kolmandas riigis ja keda on tunnustatud liikmesriigis kliirimisteenuste osutajana vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb käesoleva määruse eesmärgil tunnustamist vastavalt artiklile 25 kuue kuu jooksul pärast kõigi artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.
4. Kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise või keskse vastaspoole tunnustamise kohta kohaldatakse jätkuvalt vastavaid kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmist ja nende tunnustamist käsitlevaid siseriiklikke eeskirju ning keskse vastaspoole üle teostab jätkuvalt järelevalvet tema asutamise või tunnustamise liikmesriigi pädev asutus.
5. Kui pädev asutus on andnud kesksele vastaspoolele loa kliirida teatud tuletislepingu liiki vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, teavitab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvet sellisest loast ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõike 1 kohaste regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.
Kui pädev asutus on tunnustanud kolmandas riigis asutatud keskset vastaspoolt kliirimisteenuste osutajana vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 16, 26, 29, 34, 41, 42, 45, 47 ja 49 sätestatud regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, teavitab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus Väärtpaberiturujärelevalvet sellisest tunnustamisest ühe kuu jooksul alates artikli 5 lõike 1 kohaste regulatiivsete tehniliste standardite jõustumise kuupäevast.
5a. Kuni 15 kuu möödumiseni sellest, kui jõustub viimane artiklites 16, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 osutatud regulatiivsest tehnilisest standardist, või kuni artikli 14 kohaselt tehakse otsus kesksele vastaspoolele tegevusloa andmise kohta, sõltuvalt selles, kumb kuupäev on varasem, kohaldab keskne vastaspool käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud käsitlust.
Kuni 15 kuu möödumiseni sellest, kui jõustub viimane artiklites 16, 25, 26, 29, 34, 41, 42, 44, 45, 47 ja 49 osutatud regulatiivsest tehnilisest standardist, või kuni artikli 25 kohaselt tehakse otsus keskse vastaspoole tunnustamise kohta, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev on varasem, kohaldab keskne vastaspool käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud käsitlust.
Kuni käesoleva lõike kahes esimeses lõigus määratletud tähtaegade möödumiseni ning võttes arvesse käesoleva lõike neljandas lõigus sätestatut, kui kesksel vastaspoolel ei ole tagatisfondi ja ta ei ole kehtestanud siduvat korda oma kliirivate liikmetega, mis võimaldab tal kasutada oma kliirivatelt liikmetelt saadud kogu alustamise tagatist või osa sellest eelrahastatud osamaksudena, hõlmab teave, mida ta artikli 50c lõike 1 kohaselt edastab, tema kliirivatelt liikmetelt saadud alustamise tagatise kogusummat.
Käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus osutatud tähtaegu võib pikendada kuue kuu võrra kooskõlas komisjoni rakendusaktidega, mis on võetud vastu kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 497 lõikega 3.
6. Kauplemisteabehoidla, kes on oma asutamise liikmesriigis saanud tegevusloa või on registreeritud tuletisinstrumente käsitlevate andmete kogumiseks ja säilitamiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 9, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb registreerimist vastavalt artiklile 55 kuue kuu jooksul pärast kõnealuste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.
Kauplemisteabehoidla, kes on asutatud kolmandas riigis ning kellel on lubatud koguda ja säilitada tuletisinstrumente käsitlevaid andmeid liikmesriigis vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 9, 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, taotleb tunnustamist vastavalt artiklile 77 kuue kuu jooksul pärast kõnealuste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite jõustumise kuupäeva.
7. Kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla registreerimise või tunnustamise kohta kohaldatakse jätkuvalt vastavaid kauplemisteabehoidlatele tegevusloa andmist ning nende registreerimist ja tunnustamist käsitlevaid riigisiseseid eeskirju ning kauplemisteabehoidla üle teostab jätkuvalt järelevalvet tema asutamise või tunnustamise liikmesriigi pädev asutus.
8. Kauplemisteabehoidlat, kes on oma asutamise liikmesriigis saanud tegevusloa või on registreeritud tuletisinstrumente käsitlevate andmete kogumiseks ja säilitamiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusnormidele enne artiklites 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, võib kasutada artikli 9 kohase aruandluskohustuse täitmiseks kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla registreerimise kohta.
Kauplemisteabehoidlat, kes on asutatud kolmandas riigis ning kellele on antud luba koguda ja säilitada tuletisinstrumente käsitlevaid andmeid vastavalt liikmesriigi õigusnormidele enne kõikide artiklites 56 ja 81 sätestatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite vastuvõtmist komisjoni poolt, võib kasutada artikli 9 kohase aruandluskohustuse täitmiseks kuni käesoleva määruse alusel otsuse tegemiseni kauplemisteabehoidla tunnustamise kohta.
9. Olenemata artikli 81 lõike 3 punktist f, võib kauplemisteabehoidla juhul, kui kolmas riik ja liit ei ole sõlminud omavahel rahvusvahelist lepingut vastavalt artiklile 75, teha vajaliku teabe selle kolmanda riigi asjaomastele asutustele kättesaadavaks 17. augustini 2013 tingimusel, et ta teavitab sellest Väärtpaberiturujärelevalvet.
Artikkel 90
Väärtpaberiturujärelevalve töötajad ja ressursid
Väärtpaberiturujärelevalve hindab hiljemalt 31. detsembriks 2012, kui palju töötajaid ja ressursse on tal käesoleva määruse kohaste volituste ja ülesannete täitmiseks vaja, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta aruande.
Artikkel 91
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Artikli 65 lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu
I. Organisatsiooniliste nõuete või huvide konfliktidega seotud rikkumised:
a) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 1, kui tal puudub töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldusjuhtimis- ja raamatupidamiskorda, mis välistab konfidentsiaalse teabe avalikustamise;
b) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 2, kui tal ei ole kirjalikke ja tõhusaid organisatsioonilist ja haldusjuhtimiskorda käsitlevaid eeskirju, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, mis hõlmavad selle juhte, selle töötajaid ning mis tahes selliseid isikuid, kes on otseselt või kaudselt nendega tihedalt seotud;
c) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 3, kui ta ei tööta välja asjakohaseid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla, sh tema juhid ja töötajad täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid;
d) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 4, kui tema organisatsiooniline struktuur ei ole selline, mis tagab, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt;
e) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 5, kui ta ei hoia kõrvalteenuseid talitluslikult eraldi ülesandest keskselt koguda ja säilitada andmeid tuletisinstrumentide kohta;
f) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 6, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja kogemused, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine;
g) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 7, kui ta ei kehtesta objektiivseid, mittediskrimineerivaid ja avalikustatud juurdepääsunõudeid teenuse osutajatele ja ettevõtjatele, kelle suhtes kehtib artikli 9 kohane aruandluskohustus;
h) kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 8, kui ta ei avalikusta käesoleva määruse kohaselt osutatavate teenuste hindu, kui ta ei võimalda aruandvatel üksustel eraldi juurdepääsu konkreetsetele teenustele või kui tema kehtestatud hinnad ei ole kulupõhised.
II. Tegevusnõuetega seotud rikkumised:
a) kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 1, kui ta ei tee kindlaks operatsiooniriski allikaid ega tööta nende minimeerimiseks välja asjakohaseid süsteeme, kontrolle ega protseduure;
b) kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 2, kui ta ei tööta välja asjakohast talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine või kohustuste täitmine;
c) kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 1, kui ta ei taga artikli 9 kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsust, terviklust või kaitset;
d) kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 2, kui ta kasutab käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid ärilistel eesmärkidel asjaomaste vastaspoolte nõusolekuta;
e) kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 3, kui ta ei salvesta kohe artikli 9 kohaselt saadud teavet või kui ta ei säilita seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist või kui ta ei rakenda kiireid ja tõhusaid protseduure, et salvestada säilitatavas teabes tehtavad muudatused;
f) kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 4, kui ta ei arvuta artikli 9 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioone tuletisinstrumentide iga liigi kohta ja andmeid esitanud üksuse kohta;
g) kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 5, kui ta ei võimalda lepingupooltel kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde pääseda ja seda õigeaegselt muuta;
h) kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 6, kui ta ei võta kõiki mõistlikke meetmeid, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamist.
III. Läbipaistvuse ja teabe kättesaadavusega seotud rikkumised:
a) kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 1, kui ta ei avalda korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletislepingu liigi kohta agregeeritud positsiooni;
b) kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 2, kui ta ei võimalda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsest ja kohest juurdepääsu tuletislepingute üksikasjalikele andmetele, mida nad vajavad oma vastavate kohustuste ja volituste täitmiseks.
IV. Järelevalvetegevuse takistamisega seotud rikkumised:
a) kauplemisteabehoidla rikub artikli 61 lõiget 1, andes ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 61 lõike 2 alusel Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 61 lõike 3 alusel Väärtpaberiturujärelevalve koostatud otsusele teabe nõudmise kohta;
b) kauplemisteabehoidla annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele;
c) kauplemisteabehoidla ei järgi õigeaegselt vastavalt artiklile 73 Väärtpaberiturujärelevalve võetud järelevalvemeedet.
II LISA
Artikli 65 lõike 3 kohaldamisel kasutatavate raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kajastavate koefitsientide loetelu
Artikli 65 lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi koefitsiente.
I. Raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:
a) kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul koefitsienti 1,1;
b) kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;
c) kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi kauplemisteabehoidla töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;
d) kui rikkumine avaldab negatiivset mõju kauplemisteabehoidla poolt säilitatavate andmete kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5;
e) kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;
f) kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;
g) kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.
II. Kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid:
a) kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;
b) kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7;
c) kui kauplemisteabehoidla on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;
d) kui kauplemisteabehoidla on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.
( 1 ) ELT L 35, 11.2.2003, lk 1.
( 2 ) ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.
( 3 ) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.
( 4 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
( 9 ) EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.
( 10 ) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.
( 11 ) ELT L 176, 27.6.2013, p.1.
( 12 ) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (ELT L 142, 30.4.2004, lk 12).
( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).
( 17 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.