EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.10.2017

COM(2017) 616 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

programmide Galileo ja EGNOS rakendamise ning Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse kohta

{SWD(2017) 346 final}

1.SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu toimimise lepingu 60. aastapäeval andsid Rooma tegevuskava rakendamisele pühendunud ELi juhid, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon lubaduse teha koostööd turvalise ja kaitstud Euroopa, jõuka ja jätkusuutliku Euroopa, sotsiaalse Euroopa ning ülemaailmses plaanis tugevama Euroopa nimel. Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid EGNOS ja Galileo aitavad kõnealust tegevuskava rakendada.

Kooskõlas liidu kosmosestrateegiaga 1 ja GNSSi 2 määruse 3 eesmärkidega keskenduvad Galileo ja EGNOS järgmisele:

•kosmose maksimaalne integreerimine Euroopa ühiskonda ja majandusse, suurendades satelliitnavigatsiooni tehnoloogia ja rakenduste kasutamist avaliku sektori poliitika toetamiseks;

•ülemaailmselt konkurentsivõimelise Euroopa kosmosesektori edendamine, toetades kõikides liikmesriikides teadusuuringuid, innovatsiooni ja ettevõtlust majanduskasvu ja töökohtade loomiseks;

•tsiviil- ja julgeolekumeetmete tugevam koostoime navigatsiooni valdkonnas ning Euroopa autonoomsuse tagamine;

•liidu rolli edendamine maailmas ja uute ärivõimaluste loomine Euroopa satelliitnavigatsioonitööstusele.

Käesolevas aruandes esitatakse Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammide Galileo ja EGNOS vahehindamise ning Euroopa GNSSi Agentuuri hindamise tulemused, nagu on nõutud määruse (EL) nr 1285/2013 4 (Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, edaspidi „GNSSi määrus“) artikliga 34 ja määruse (EL) nr 912/2010 5 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, edaspidi „GNSSi Agentuuri määrus“) artikliga 26. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles esitatakse tõenditel põhineva hindamise üksikasjad.

Vahehindamises keskendutakse ajavahemikule alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2016. Selles vaadeldakse Euroopa GNSSi programmide Galileo ja EGNOS saavutusi parema õigusloome suunistes 6 kehtestatud järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja Euroopa lisaväärtus, GNSSi määruses kehtestatud konkreetsed nõuded ning liidu üldised poliitilised eesmärgid. Kuna GNSSi määrusega antakse Euroopa GNSSi Agentuurile Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide rakendamisel keskne roll, pidas komisjon kohaseks hinnata Euroopa GNSSi Agentuuri koos programmide hindamisega.

2.PEAMISED JÄRELDUSED EUROOPA GNSSi PROGRAMMIDE RAKENDAMISE KOHTA

2.1.Programmide Galileo ja EGNOS asjakohasus

Euroopa Liidu omandis olevad Euroopa satelliitnavigatsiooniprogrammid Galileo ja EGNOS on ülimalt olulised nii Euroopa majanduse kui ka julgeoleku seisukohast. Satelliitnavigatsioonisüsteemidelt saadavaid positsioneerimis- ja ajamääramissignaale kasutatakse mitmes Euroopa majanduse jaoks elutähtsates valdkondades, nagu mobiilsidevõrkudes, autode navigatsioonisüsteemides, liikluskorralduses, elektrivõrgu sünkroniseerimises ja elektroonilises kauplemises. Satelliitnavigatsiooniteenused mõjutavad hinnanguliselt ligikaudu 11 % Euroopa majandusest 7 . Seetõttu peab EL kindlasti haldama ja käitama sõltumatuid satelliitnavigatsiooniprogramme, et tagada rakenduste ja teenuste ülemaailmne kättesaadavus, sealhulgas polaarpiirkondades. Lisaks on kosmosealane suutlikkus strateegiliselt tähtis tsiviil-, äri-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnaga seotud poliitikaeesmärkide puhul. Seetõttu peab Euroopa tagama autonoomse, turvalise ja kulutõhusa juurdepääsu kosmosele.

2.2.Peamiste eesmärkide saavutamine

2.2.1.Kasutuselevõtt turul

Hindamisperioodil on programmide Galileo ja EGNOS kasutuselevõtt turul hästi edenenud. Euroopa GNSSi tööstus on kasvanud ja 2015. aastal moodustas see 25 % ülemaailmsest GNSSi turust 8 . Euroopa tootjad olid maantee ja merenduse turusegmendi tootjate hulgas enamuses. Euroopa süsteemiintegraatorid moodustasid suurema osa merenduse, põllumajanduse ja järelevalve turusegmendi integraatoritest.

Euroopa on tugev lisandväärtusega rakenduste väljatöötamisel, millele aitavad kaasa paar suurettevõtjat ja hulk innovatiivseid VKEsid ja idufirmasid 9 .

Galileo areng on Euroopale juba praeguseks toonud suurt kasu, mille näitena võib tuua teenuste arengu. Seetõttu on kiipseadmete ja vastuvõtjate tootjatele avanenud pärast Galileo esialgsete teenuste väljakuulutamist võimalus hakata kasutama tõhusamaid GNSSi signaale, eelkõige nutitelefonide ja autode navigatsioonisüsteemide tarbeks. Suurem osa uutest navigatsiooni kiipseadmetest pakuvad võimalust Galileo signaalide töötlemiseks ja neid integreeritakse järk-järgult kasutajate vastuvõtjatesse eri turusegmentides. Kahe suurima nutitelefonide tootja kõik uued tooted on varustatud Galileoga ühilduvate kiipseadmetega, mis on Galileo edu tegelik mõõdupuu. ELi võetud regulatiivsed meetmed autotööstuses (eCall ehk automaatne hädaabikõne ja digitaalne sõidumeerik) aitavad kaasa GNSSil põhinevat tehnoloogiat integreerivate lahenduste kasutuselevõtmisele, tagades samal ajal ühilduvuse Galileo ja EGNOSega. Tuleks rõhutada, et Galileo konkureerib muude GNSS-süsteemidega, mida toetatakse regulatiivsete meetmetega, et muuta kõnealuste süsteemide kasutamine kohustuslikuks või seda stimuleerida.

EGNOS on juba toonud suurt sotsiaal-majanduslikku kasu eelkõige kolmes suure turuosaga tööstusvaldkonnas: lennunduses, põllumajanduses ja järelevalves. Muudes sektorites, nagu merendus ja raudteetransport, on Euroopa GNSSi Agentuur asunud rakendama turu hõivamise tegevuskavasid. Uue tehnoloogia aeglasema juurutamise ja alternatiivse maapealse tehnoloogia olemasolu tõttu on kasutuselevõtt nende sektorite turgudel olnud siiski aeglasem.

2.2.2.Süsteemi kasutuselevõtmine ja teenused

Galileo programm on saavutanud hindamisperioodiks püstitatud peamise eesmärgi – süsteem kuulutati kasutusvalmis olevaks ja osutab alates 2016. aasta detsembrist esialgseid teenuseid, mille hulka kuuluvad esialgne avatud teenus, otsingu- ja päästeteenus ning avalik reguleeritud teenus.

Galileo kosmosesegmenti tõhustati 14 täiendava satelliidiga, mis saadeti orbiidile hindamisperioodil, mis oli üks Galileo esialgsete teenuste väljakuulutamist võimaldavatest asjaoludest. 2016. aasta novembris saadeti Ariane-5 raketi abil esmakordselt orbiidile korraga neli Galileo satelliiti. Keerukate ja ülitehnoloogiliste programmide rakendamine kätkeb endas siiski ka ohtusid. Galileo ei ole selles suhtes erand. Sellised ohud said tõeks 2014. aastal, kui kanderaketi Sojuz stardi ajal juhtunud intsidendi tõttu saadeti kaks satelliiti valele orbiidile. Samuti kujutas endast ohtu anomaalia, mis mõjutas mõnda Galileo satelliitide pardal olnud aatomkella. Mõlemal juhul tehti kindlaks probleemi algpõhjus ja rakendati vajalikud leevendamismeetmed. Kandkeraketi stardi ajal toimunud õnnetuse tõttu tekkinud viivitus kasutuselevõtmise ajakavas tehti tasa Galileo kosmosesegmendi kiirendatud käivitamisega ning kaht kõnelust satelliiti kasutatakse juba otsingu- ja päästeteenuse tarbeks. Mis puutub kelladesse, siis läbivad järgmised orbiidile saadetavad satelliidid ümberehitusprogrammi ning orbiidil olevate satelliitide jaoks on paika pandud töökord. Kogetud probleemid ei mõjutanud süsteemi pakutavate teenuste kvaliteeti ning süsteemi töökindlus on ootuspärasest suurem.

EGNOSe teenuseid osutati ja parandati ajavahemikus 2014–2016 pidevalt. Seetõttu pakub EGNOS praegu lennuliinide ja lennuväljade käitajatele kõrgeima kvaliteediga lähenemislennu juhtimisteenuseid, mis suurendab lennu- ja maandumise ohtust ning toob kasu kütusekulu optimeerimisel. Lisaks on EGNOSel ka mitmeid muid kasutajaid – 2016. aasta lõpus kasutas EGNOSe maandumiseelse lähenemise korda rohkem kui 230 lennuvälja 20 riigis 10 .

EGNOSe prioriteediks jääb siiski kogu EL-28 territooriumi katmine EGNOSe teenusega ja selle laiendamine ülejäänud 1,02 %-le EL-28 territooriumist (Küprose idaosa, Assoorid ning Norra ja Soome põhjaosa).

2.2.3.Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise koostöö valdkonnas võeti mitmeid meetmeid Euroopa osatähtsuse suurendamiseks GNSSi valdkonna rahvusvahelise tegutsejana. Eelkõige lõpetati 2016. aastal läbirääkimised Aafrika ja Madagaskari Lennuohutusametiga („ASECNA“) ja kehtestati tingimused EGNOSel rajanevate kosmosepõhiste tugisüsteemide kasutamiseks Aafrikas. Lisaks sõlmiti 2016. aasta juunis GNSSi käsitlev leping Koreaga, et teha rohkem koostööd.

2.3.Programmide tõhus rakendamine – juhtimine

2.3.1.Eelarve

Ajavahemikuks 2014–2020 eraldas Euroopa Liit programmidele Galileo ja EGNOS kokku 7 071,73 miljoni euro väärtuses eelarvevahendeid. Kõnealune rahastamispakett hõlmab programmi juhtimist, Galileo kasutuselevõtmist ja kasutamist, EGNOSe kasutamist ja nende tegevustega seonduvaid riske. 2016. aasta lõpu seisuga järgivad programmid Galileo ja EGNOS GNSSi määrusega ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud eelarveraamistikku. Komisjon jälgib eelarvet tähelepanelikult, et tagada selle piires püsimine.

2.3.2.Rakendusmehhanismid

Ajavahemikus 2014–2016 on 2013. aastal kasutuselevõetud juhtimissüsteemi järk-järgult rakendatud – komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA“) vahel sõlmiti delegeerimislepingud, mis käsitlevad Galileo kasutuselevõtmise etappi; samuti sõlmiti Galileo ja EGNOSe kasutusetappi käsitlev leping komisjoni ja Euroopa GNSSi Agentuuri vahel. Lisaks sõlmiti töökorraldus Euroopa GNSSi Agentuuri ja ESA vahel nii Galileo kui ka EGNOSe programmi tarbeks. Euroopa GNSSi Agentuuri osatähtsus programmide operatiivjuhtimisel on järk-järgult suurenenud.

Uus juhtimissüsteem on toonud kaasa töökindlamad juhtimismenetlused. Need on aidanud kaasa programmide eelarveraamistikus püsimisele ning ettenägematute sündmuste tõttu programmidele avalduda võiva mõju vähendamisele ja nendega seonduva riski maandamisele.

Uue juhtimise korralduse tõttu pidid peamised osalejad (Euroopa Komisjon, ESA ja Euroopa GNSSi Agentuur) kohanema oma uute ülesannetega, mis ei pruugi olla täielikult kooskõlas nende töökultuuri, pädevuste ja/või ülesehitusega. Kõnealune kohandamine põhjustas siiski teatavat ebatõhusust. Näiteks pidasid juhtimises osalejad vastutuse ja kontrollimenetluste üle sageli aeganõudvaid arutelusid, mis mõjutas otsustusprotsessi kiirust. Lisaks nõudis asjaolu, et kasutuselevõtmise ja kasutamise etapp toimusid samaaegselt, kuid eri juhtimise korraldusega, mõlemalt agentuurilt lisaülesannete täitmist, et jõuda komisjoniga üksmeelele ülesannete täitmise viisi üle.

Osalevate üksuste ja programmide endi arengukõver peaks paari järgmise aasta jooksul eelduste kohaselt olukorda veelgi parandama. Tõhus otsustusprotsess on teenustel ja kasutajate vajadustel põhinevate rakenduslike programmide, nagu Galileo ja EGNOS, puhul eriti oluline. Seetõttu tuleb tähelepanelikult jälgida koostoimet kasutuselvõtmise eest vastutava üksuse (ESA) ja käitamise eest vastutava üksuse (Euroopa GNSSi Agentuur) vahel.

Turvalisuse seisukohast on Galileo esialgsete teenuste väljakuulutamine ning kasutuselevõtmise ja kasutamise etappide kattumine põhjustanud teatavaid probleeme. Eelkõige tuleks säilitada turvalisuse nõuete rakendamise ja kontrolli eest vastutavate eri üksuste (Euroopa Komisjon, Euroopa GNSSi Agentuur, ESA) tegevuse sõltumatus.

Siiski on otstarbekas programmide Galileo ja EGNOS praegust juhtimissüsteemi veelgi optimeerida, et kajastada selliste teenustel põhinevate programmide rakendusetappi jõudmist. See võib hõlmata peamiste osalejate halduskoormuse, samuti otsustusprotsessi keerukuse ja pikkuse vähendamist. Lisaks tuleks juhtimissüsteemi arendada selliselt, et selles võetaks arvesse uusi turvalisusega seotud aspekte, nagu küberturvalisus, ning määrata selgelt kindlaks turvalisuse nõuete rakendamise ja kontrolli eest vastutavate osalejate roll ja vastutusala.

2.4.ELi lisaväärtus

Esialgsete teenuste väljakuulutamisega liikus Galileo ametlikult katseetapist teenuste osutamise etappi. Kasutajad kõikjal maailmas saavad nüüd kasutada Galileo pakutavat positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramisteavet 11 .

Vaid mõni kuu pärast esialgsete teenuste väljakuulutamist tuli juba massiturule mitu Galileo valmidusega seadet. Kõik nutitelefonides, tahvelarvutites, autodes, kutseliseks kasutamiseks mõeldud järelevalveseadmetes jms kasutatavad peamised kiipseadmed (mida müüb kogu maailmas 17 suurtarnijat, kes katavad 95 % turust) kasutavad Galileod.

Need kiipseadmed on integreeritud praegu müügil olevatesse tarbekaupadesse ja kutseliseks kasutamiseks mõeldud toodetesse. Lähtudes peamistest müügil olevatest toodetest on Euroopa GNSSi Agentuuri hinnangul praegu eurooplaste käsutuses hinnanguliselt üle 100 miljoni EGNOSe ja/või Galileo teenuste valmidusega kasutajaseadme. Alates 2018. aastast kasutavad kõik Euroopa Liidus müüdavad uued automudelid õnnetuste korral hädaabikõne tegemise asukoha väljaarvutamiseks EGNOSe ja Galileo andmeid.

Lisaks eeldatakse, et kasutajate võimalik arv suureneb veelgi – GNSS-seadmete tarned Euroopa Liitu suurenevad eeldatavalt 210 miljonilt ühikult 2015. aastal kuni ligikaudu 290 miljonini 2020. aastal, 12 mis tähendab EGNOSe ja Galileo jaoks tunduvalt suuremat kasutajate baasi.

Seetõttu on Galileo ja EGNOSe programmide rakendamine ELi tasandil loonud suurt lisandväärtust võrreldes sellega, mida liikmesriigid oleksid saavutanud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Programmide ulatus ja keerukus nõuavad ELi tasandi rakendamist, kuna investeeringu piisava tasuvuse tagamiseks puuduvad muud mõistlikud alternatiivid. Selle tulemusena on kõik sidusrühmad nõus, et Galileo ja EGNOSe eesmärkide saavutamiseks tuleb jätkata programmide rakendamist ELi tasandil.

Programmid Galileo ja EGNOS aitavad kaasa Euroopa turvalisusele ja julgeolekule, tagades Euroopa autonoomsuse kosmosele juurdepääsemisel ja selle kasutamisel turvalises ja ohutus keskkonnas, ning eelkõige aitavad programmid Euroopal koondada ja kaitsta oma taristuid, sealhulgas küberohtude vastu, samuti tugevdada navigatsiooni, kommunikatsiooni ja seire valdkonnas sünergiat tsiviil- ja julgeolekumeetmete vahel, sealhulgas piiride, maismaa ja mere julgeolekutingimuste jälgimise kaudu.

Programmid Galileo ja EGNOS tugevdavad Euroopa positsiooni ülemaailmses plaanis. Võttes arvesse suurenevat konkurentsi muude GNSS- ja SBAS-süsteemidega, on oluline, et Euroopa arendaks välja oma süsteemid eesmärgiga osaleda tehnoloogia võidujooksus, jääda kosmose valdkonnas maailmatasandil oluliseks osalejaks ja rahvusvahelises plaanis arvestatavaks partneriks.

3.PEAMISED JÄRELDUSED EUROOPA GNSSi AGENTUURI KOHTA

3.1.Euroopa GNSSi Agentuuri mõju ja tulemuslikkus

Ajavahemikus 2014–2016 on Euroopa GNSSi Agentuur edukalt saavutanud programmide Galileo ja EGNOS edenemise ning Euroopa järgnevate turgude arengu seisukohast olulised eesmärgid. See on saavutatud nii GNSSi Agentuuri määrusega otse Euroopa GNSSi Agentuurile antud peamiste ülesannete tulemusliku täitmisega kui ka komisjoni poolt agentuurile delegeerimislepingutega delegeeritud ülesannete täitmise kaudu.

Agentuuri peamiste saavutuste hulka kuulub eelkõige katsetegevus, mis oli Galileo esialgsete teenuste väljakuulutamise eelduseks; üleminek Galileo kasutusetapile, eelkõige lepingu sõlmimine Galileo teenuste operaatoriga; 7. raamprogrammi, programmi „Horisont 2020“ ja põhielementide teadus- ja arengutegevuse projektide sujuv rakendamine; samuti järgnevate turgude arendamine jälgimis-, teavitamis- ja edendamistegevuse kaudu. Need tulemused on saavutatud kasutada oleva eelarve raames.

3.2.Tõhusus seoses sujuva toimimise, töömeetodite ja vahendite kasutamisega

Ajavahemikus 2014–2016 on agentuur olnud sujuva toimimise, töömeetodite ja vahendite kasutamise seisukohast üldiselt tõhus.

Mis puutub agentuuri sujuvasse toimimisse, siis on Euroopa GNSSi Agentuuri rakendatavad protsessid määratletud peamiselt agentuuri tegevust reguleerivas õigusraamistikus, mida agentuur on järginud. See on aidanud kaasa programmide tulemuslikule rakendamisele.

Töömeetodite koha pealt on Euroopa GNSSi Agentuur ennetavalt tegelenud oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe parandamisega, et suuta nõuetekohaselt kanda talle usaldatud suurenevat vastutust. Seetõttu anti agentuurile kõnealusel ajavahemikul ISO-9001 sertifikaat, mis näitab kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu.

Mis puutub vahendite kasutamisse, siis on Euroopa GNSSi Agentuuril olnud probleeme asjakohaste vahendite ja oskuste ligimeelitamisega. 2014. ja 2016. aasta vahel on Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud rohkem ülesandeid, agentuuri hallatav eelarve on suurenenud 85,9 % võrra ja töötajate arv 22,1 % võrra.

3.3.Turvalisuse akrediteerimise ameti osatähtsus ja turvalisuse juhtimine

Turvalisuse akrediteerimise amet loodi GNSSi Agentuuri määrusega ning amet vastutab Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesannete täitmise eest. Amet tegutseb iseseisvalt, ilma et tal oleks aruandekohustust GNSSi Agentuuri tegevdirektori ees. Turvalisuse akrediteerimise amet on oma tööd teinud hästi ja tema täieliku sõltumatuse tagamiseks on nõutav pidev jälgimine.

Hindamine on osutanud, et kõik asjaomased asutused (st turvalisuse korraldus Euroopa Komisjonis, ESAs ja GNSSi Agentuuris ning turvalisuse akrediteerimise ametis) ja protsessid (st turvalisuse nõuete kindlaksmääramine, turvalisuse akrediteerimine, turvariskide kindlaksmääramine ja haldamine, käitamise turvalisus, süsteemi turvalisuse seire) on praeguseks toimivad. See on võimaldanud asjaomastel osalejatel nende ülesandeid täita, tagades Euroopa GNSS-süsteemi kõigi kasutusele võetud elementide akrediteerimise, Galileo satelliitide kanderaketi Ariane 5 akrediteerimise ja Galileo esialgsete teenuste väljakuulutamise 2016. aasta detsembris.

Turvalisuse optimeerimiseks tehtud jõupingutusi tuleb jätkata, eelkõige seoses küberohtude asjakohase haldamisega ja vajadusega suurendada turvalisuse akrediteerimise meetmete sõltumatust programmi muudest meetmetest. GNSSi Agentuur peab jälgima oma suutlikkust tagada turvalisuse menetlused kogu kasutusetapi vältel.

4.EDASISED SAMMUD

4.1.    Programmide Galileo ja EGNOS kasutuselevõtt turul

Galileo ja EGNOSe teenuste kasutuselevõtule turul tuleb ka edaspidi kaasa aidata, et tagada liidu poolt programmidesse tehtud investeeringu tasuvus ja maksimeerida kõnealuste teenuste kaudu loodavat sotsiaal-majanduslikku kasu. Tööd on vaja jätkata, et tagada GNSSi teenuste kasutuselevõtmiseks vajalik õigusraamistik. See nõuab ka kehtivate õiguslike mehhanismide tugevdamist.

ELi tasandil tuleb tegevuspõhimõtetes arvesse võtta Galileo ja EGNOSe positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajamääramisteenustest saadavat kasu, kehtestades selleks konkreetsed meetmed, sealhulgas regulatiivsed meetmed, ning arendades standardeid ja tulevasi valdkondlikke strateegiaid. Tähelepanu tuleks pöörata peamistele, suurima lisandväärtusega sektoritele, nagu mobiiltelefonid, asjade internet, isesõitvad ja andmesideühendusega autod, lennundus ja mehitamata õhusõidukid (droonid) ning ajalist sünkroniseerimist kasutav elutähtis taristu. Komisjon avaldab Euroopa raadionavigatsiooni kava, et hõlbustada ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi rakenduste kasutuselevõttu valdkondlikus poliitikas. Riiklikul tasandil tuleks neid püüdlusi toetada, õhutades Galileo ja EGNOSe teenuseid kasutama ka riiklikes tegevuspõhimõtetes ja valitsuse rakendustes.

Galileod ja EGNOSt kasutavaid seadmeid ja rakendusi arendavad VKEd ja idufirmad. Euroopa ettevõtjad konkureerivad tihedalt Ameerika Ühendriikide ja Hiina ettevõtjatega ning nad sõltuvad liiduvälistest kriitilistest komponentidest ja tehnoloogiast. Euroopa järgnevate tööstusharude konkurentsivõime parandamist tuleb jõulisemalt toetada, et suurendada nende turuosa ülemaailmselt turul ja luua töökohti. Jälgida tuleb ELi rahastamisprogrammide toetust satelliitnavigatsiooni valdkonna teadusuuringutele ja arendustegevusele ning VKEdele ja idufirmadele.

Galileo ja EGNOSe teenuseid tuleb edasi arendada kasutajate vajadustest lähtudes, et pakkuda tipptasemel satelliitnavigatsiooniteenuseid, mis on töökindlamad ja uute innovatiivsete elementidega. See on eriti oluline järjest tihedama konkurentsiga rahvusvahelises keskkonnas, kus muudel satelliitnavigatsiooniteenuste pakkujatel on kaugeleulatuvad ajakohastamisplaanid. Komisjon arendab juba välja Galileo ja EGNOSe järgmise põlvkonna taristut, mis võimaldab pakkuda ajakohastatud teenuseid. Selleks et tagada kasutajate vajadustel põhinev areng ja arvestada sealjuures turvalisuse nõuetega, tugevdab komisjon kasutajatega konsulteerimise menetlust ja loob sihtotstarbelised kasutajate platvormid.

4.2.    Galileo ja EGNOSe teenused

Pärast esialgsete teenuste etappi tagab komisjon, et Galileo teenuseid parandatakse järk-järgult, et saavutada 2020. aasta lõpuks täielik tegevussuutlikkus. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb Galileo kosmose- ja maapealse taristu kasutuselevõtmist jätkata. Komisjon korraldab vajalike kanderaketiteenuste hanked, et tagada kõigi hangitud satelliitide orbiidile saatmine.

Enne 2020. aastat võetakse kasutusele ka Galileo äriteenus, mis koosneb innovatiivsetest suure mõõtetäpsuse ja autentimiskindlusega elementidest, mis mõlemad peaksid olema kasutajate jaoks Galileo teenuste kasuks otsustamisel määravad tegurid. Lisaks on komisjon liikmesriikide ja kasutajate kogukondadega täiel määral konsulteerides alustanud tööd süsteemi arendamiseks, et tagada ka edaspidi tulevaste teenuste täielik vastavus kasutajate vajadustele.

Rõhku tuleks panna ka küberturvalisusele, et tagada kaitsemehhanismide olemasolu ja nende vastavus muutuvatele küberohtudele.

EGNOSe teenuseid osutatakse Euroopa lõpptarbijatele väga stabiilselt ja töökindlalt. EGNOSe peamine kasutajate kogukond on lennundussektor. EGNOSe teenuste katkematuse tagamiseks rakendatakse ka edaspidi korduvaid tegevusi ja valmistatakse ette süsteemi ajakohastamist. Komisjon tagab, et sihtpiirkonna täielik katvus saavutatakse vastavalt EGNOSe teenuste arendamise kavale.

Samaaegselt käib järgmise põlvkonna EGNOSe arendamine. Kõnealune uus versioon parandab nii GPSi kui ka Galileo kahesageduslikku signaali, mis parandab oluliselt EGNOSe teenuseid ja suurendab kasutuselevõttu.

Lisaks hindab komisjon teenuste vastupidavuse tagamiseks meetmeid, millega kindlustatakse kriitiliste komponentide tarnimine mõlema satelliitnavigatsioonisüsteemi jaoks, seda eelkõige tarneahela mitmekesistamise kaudu.

4.3.    Rahvusvaheline koostöö

Galileo ja EGNOSe teenuste ülemaailmne edendamine ja kasutamine on oluline selleks, et suurendada Euroopa tehnoloogia kasutamist kõikjal maailmas ja luua Euroopa ettevõtjatele uusi turuvõimalusi. Eeldatakse, et EGNOSe tehnoloogia ja teenused võetakse kasutusele Lääne-Balkanil, Euroopa naabruspoliitika riikides ja Aafrikas. Mis puutub Galileosse, siis võetakse sihiks paljutõotavad turud, kus Galileo teenustest ja rakendustest oleks palju kasu, näiteks Aasia ja Lõuna-Ameerika.

Programmid Galileo ja EGNOS on ka vahendid ELi ülemaailmse rolli tugevdamiseks. Programmide huvide esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel tuleb tugevdada, eelkõige seoses küsimustega, mis käsitlevad ühilduvust ja koostalitlusvõimet muude ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemidega ning sagedusalade nõuetekohast kasutamist.

4.4.    Programmide juhtimine

Programmide jaoks ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatud avalik-õiguslik juhtimine tagab Galileo programmi sujuva ülemineku kasutuselevõtmise etapilt kasutusetapile. GNSSi Agentuur kohaneb järk-järgult oma uue rolliga Galileo operatiivjuhtumisel.

Kogemus EGNOSe operatiivjuhtimisega näitab, et projekteerimine, ehitus, käitamine ja teenuste osutamine on kõige tõhusamad täielikult integreeritud juhtimise korral.

Turvalisusega seotud juhtumite haldamiseks on olemas piisavad mehhanismid, et tagada nõuete sujuv haldamine kattuvate kasutuselevõtmise ja kasutamise etappide ajal kuni 2020. aastani. Tuleks säilitada turvalisuse nõuete rakendamise ja kontrolli eest vastutavate organisatsioonide (Euroopa Komisjon, Euroopa GNSSi Agentuur ja ESA) tegevuse sõltumatus ning turvalisuse akrediteerimise meetmete sõltumatust programmi muudest meetmetest tuleks veelgi suurendada.

Komisjon jälgib ja vajaduse korral ka kohandab suhtlust Euroopa GNSSi Agentuuri, ESA ja muude Galileo programmi sidusrühmadega eelkõige selleks, et tagada vajaduste täitmine Galileo kasutusetapis.

Enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuid algatab komisjon üldise juhtimise läbivaatamise, et leida lahendus käimasoleva hindamismenetluse käigus kindlaks tehtud puudustele.

5.JÄRELDUSED

Vahehindamises esitatud tõendid osutasid, et GNSSi määruse ja GNSSi Agentuuri määruse rakendamine on andnud üldiselt häid tulemusi, võttes arvesse Euroopa GNSSi programmide üldisi hindamiskriteeriume ja konkreetseid nõudeid. Programmid Galileo ja EGNOS on saavutanud kõik asjaomaseks ajavahemikuks seatud vahe-eesmärgid ning tööd on tehtud selleks, et saavutada programmi rakendamisel kõik 2020. aastaks püstitatud eesmärgid.

Tulevikku vaadates on komisjoni eesmärk töötada programmide jaoks välja pikaajaline visioon, mis võimaldab ettevõtjatel ja kasutajatel Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemidest kasu saada. Selleks püüab komisjon saavutada suurema sünergia kosmose- ja kaitseprogrammide vahel kooskõlas hiljuti vastuvõetud Euroopa kosmosestrateegia ja Euroopa kaitsealase tegevuskavaga.

Suurenev nõudlus täpse asukohateabe järele koos satelliitnavigatsioonitehnoloogia jätkuva arenguga tähendab, et Galileo ja EGNOSe kasutajate jaoks Euroopa turg laieneb. Traditsioonilisele GNSSi turule lisanduvad asjade interneti, arukate linnade ja suurandmete valdkonnad.

Seetõttu on järgmised aastad saavutuste koondamise ja programmide arengu ettevalmistamise seisukohast olulise tähtsusega.

(1) COM(2016) 705 (final), 26.10.2016.

(2) Lühend „GNSS“ tähistab ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(4)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

(5)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2010. aasta määrus (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 276, 20.10.2010, lk 11).

(6)

   Parem õigusloome. Hindamise ja toimivuskontrolli suunised.
http://ec.europa.eu/smart-regulation/guidelines/ug_chap6_et.htm (2017-04-12 seisuga).

(7) Analüüs GNSSi mõju kohta ELi majandusele, november 2016. Uuring, mille tegid VVA, GMV, Kontor Qwentes ja LS.

(8) Euroopa GNSSi Agentuuri GNSSi turujärelevalve aruanne nr 5, 2017. aasta mai, lk 13.

(9) Euroopa GNSSi Agentuuri GNSSi turujärelevalve aruanne nr 5, 2017. aasta mai, lk 13.

(10) Euroopa GNSSi Agentuur, Kokkuvõte 2016. aastal saavutatust, lk 6.
https://www.gsa.europa.eu/sites/default/files/2016_gsa_summary_report.pdf

(11) Euroopa GNSSi Agentuuri GNSSi turujärelevalve aruanne nr 5, 2017. aasta mai, lk 15.

(12) Euroopa GNSSi Agentuur, GNSSi turujärelevalve aruanne nr 5, 2017. aasta mai, lk 13.