This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32021R0557
Regulation (EU) 2021/557 of the European Parliament and of the Council of 31 March 2021 amending Regulation (EU) 2017/2402 laying down a general framework for securitisation and creating a specific framework for simple, transparent and standardised securitisation to help the recovery from the COVID-19 crisis (Text with EEA relevance)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/557, 31. märts 2021, millega muudetakse COVID-19 kriisist taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/557, 31. märts 2021, millega muudetakse COVID-19 kriisist taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid (EMPs kohaldatav tekst)
PE/70/2020/REV/1
ELT L 116, 6.4.2021, p. 1–24
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
6.4.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 116/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/557,
31. märts 2021,
millega muudetakse COVID-19 kriisist taastumisele kaasa aitamiseks määrust (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)
ning arvestades järgmist:
(1) |
COVID-19 kriisil on liikmesriikide elanikele, ettevõtetele, tervishoiusüsteemile ja majandusele ränk mõju. Komisjon rõhutas oma 27. mai 2020. aasta teatises „Euroopa võimalus: parandame vead ja teeme ettevalmistusi järgmise põlvkonna jaoks“, et järgnevatel kuudel on likviidsus ja rahastamise kättesaadavus jätkuvalt probleem. Et COVID-19 pandeemiast põhjustatud rängast majandusšokist taastumist toetada, tuleb kehtivates finantsalastes õigusaktides tingimata teha sihipäraseid muudatusi. |
(2) |
COVID-19 pandeemia põhjustatud rängal majandusšokil ja erakorralistel viiruse tõkestamise meetmetel on majandusele kaugeleulatuv mõju. Ettevõtjad seisavad silmitsi tarneahelahäirete, ajutiste sulgemiste ja vähenenud nõudlusega ning kodumajapidamiste sissetulekud vähenevad ja töötus kasvab. Liidu ja liikmesriikide ametiasutused on võtnud kaugeleulatuvaid meetmeid, et aidata kodumajapidamistel ja maksejõulistel ettevõtjatel toime tulla majandustegevuse järsu, kuid ajutise aeglustumisega ja sellest tuleneva likviidsuspuudujäägiga. |
(3) |
On oluline, et krediidiasutused ja investeerimisühingud (edaspidi „finantsinstitutsioonid“) kasutaksid oma kapitali seal, kus seda on vaja kõige enam, ning liidu õigusraamistik toetab seda ja tagab ühtlasi, et finantsinstitutsioonid järgiksid oma tegevuses usaldatavusnõudeid. Lisaks kehtivate reeglitega ette nähtud paindlikkusele tagaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 (4) sihipärased muudatused, et liidu väärtpaberistamise normides nähakse ette lisavahend, millega edendada pärast COVID-19 kriisi majanduse taastumist. |
(4) |
COVID-19 kriisi erakorraliste asjaolude ja kaasnevate väljakutsete enneolematult suure ulatuse tõttu tuleb tegutseda viivitamata, et finantsinstitutsioonid saaksid ettevõtjatele eraldada piisavalt rahalisi vahendeid, et aidata sellega COVID-19 pandeemia põhjustatud majandusšokki leevendada. |
(5) |
COVID-19 kriisi tõttu on oht, et viivisnõuete arv suureneb ning finantsinstitutsioonidel tuleb oma viivisnõudeid rohkem hallata ja nendega tegeleda. Üks viis selleks on finantsinstitutsioonidele viivisnõuded väärtpaberistada ja nendega turul kaubelda. Peale selle on praeguses olukorras esmatähtis, et finantssüsteemi süsteemselt olulistest osadest viiakse riskid välja ja laenuandjad tugevdavad oma kapitalipositsioone. Sünteetiline väärtpaberistamine on üks viis selle saavutamiseks, nagu ka uute omavahendite kaasamine. |
(6) |
Väärtpaberistamise eriotstarbelisi ettevõtjaid tuleks asutada üksnes sellistes kolmandates riikides, mida liit ei ole kandnud (5) maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetellu ning selle ajakohastatud versioonidesse (I lisa) või selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, mille rahapesuvastases ja terrorismi rahastamise vastases korras esinevad strateegilised puudused. II lisa, mis sisaldab ülevaadet olukorrast seoses koostööd tegevate jurisdiktsioonide poolt hea maksuhaldustava põhimõtete rakendamiseks võetud kohustuste täitmisel ELiga tehtava koostööga, annab ülevaate kõnelustest teatavate koostööd tegevate kolmandate riikidega, millest mõned endiselt rakendavad kahjulikke maksustamistavasid. Sellised kõnelused peaksid päädima taoliste kahjulike maksustamistavade aegsa lõpetamisega, et hoida ära väärtpaberistamise eriotstarbeliste ettevõtjate asutamisele tulevikus kehtestatavaid piiranguid. |
(7) |
Selleks et tugevdada riikide asutuste võimet võidelda maksustamise vältimisega, peaks investor teavitama selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus ta on maksuresident, iga kord kui ta kavatseb investeerida väärtpaberistamise eriotstarbelisse ettevõtjasse, kes on asutatud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva II lisas nimetatud jurisdiktsioonis seetõttu, et ta kasutab kahjulikku maksurežiimi. Nimetatud teavet võib kasutada selleks, et hinnata, kas investor saab maksustamisest kasu. |
(8) |
Nagu märkis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 (6) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve) (edaspidi „Pangandusjärelevalve“) oma arvamuses viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitluse kohta, (7) on riskid, mis on seotud viivisnõuete väärtpaberistamise tagamiseks kasutatavate varadega, majanduslikus mõttes teistsugused kui riskid, mis on seotud nõuetekohaselt teenindatavate varade väärtpaberistamisega. Viivisnõuded väärtpaberistatakse nimi- või jääkväärtusest madalama hinnaga ning väärpaberistamisel võetakse arvesse turu hinnangut muu hulgas sellele, kui tõenäoline on, et võla ümberkujundamise tulemusel tekib piisav rahavoog ja piisavalt palju varasid suudetakse sisse nõuda. Investorite risk seisneb seega selles, et varadega seotud võla ümberkujundamisel ei teki piisavat rahavoogu ega suudeta sisse nõuda piisavalt varasid, et katta viivisnõuete netoväärtust nende omandamisel. Investorite jaoks ei vasta kahju tekkimise tegelik risk seetõttu mitte portfelli nimiväärtusele, vaid diskonteeritud väärtusele, s.o nimiväärtusele, millest on maha arvatud alusvara ülekandmisel tehtud allahindlus. Seepärast tuleb viivisnõuete väärtpaberistamise puhul arvutada säilitatava riski suurus diskonteeritud väärtuse alusel. |
(9) |
Riski säilitamise nõudega ühitatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja algsete laenuandjate huvid investorite huvidega. Nõuetekohaselt teenindatavate varade väärtpaberistamise puhul on müügi poolel ülekaalukas huvi tavaliselt väärtpaberistamise tehingu algatajal, kes on sageli ka algne laenuandja. Seevastu viivisnõudega väärtpaberistamise puhul püüavad väärtpaberistamise tehingu algatajad makseviivituses varadest oma bilansis lahti saada, sest nad ei pruugi enam soovida, et neid kõnealuste varadega kuidagi seostataks. Sellisel juhul on varade puhul võla ümberkujundamise ja summade sissenõudmise vastu suurem huvi varadega seotud nõudehaldajal. |
(10) |
Enne 2008. aasta finantskriisi järgiti mõnes väärtpaberistamistegevuses mudelit „algata ja turusta“. See mudel tähendas, et väärtpaberistamiseks valiti madalama kvaliteediga varad, mis oli investoritele kahjulik, sest neile võis nii jääda suurem risk, kui nad olid kavatsenud võtta. Et edaspidi sellist tegevust ära hoida, kehtestati nõue, et tuleb kontrollida väärtpaberistatud varade loomisel kasutatud laenuandmise standardeid. Kuid viivisnõuete väärtpaberistamisel on väärtpaberistatavate varade loomisel kohaldatavad laenuandmise standardid teatavate asjaolude, sealhulgas viivisvara ostmise ja väärtpaberistamise liigi tõttu vähetähtsad. Viivisnõuete väärtpaberistamisse investeerimisel on tähtis hoopis, et riskipositsioonide valimisel ja hinnakujundusel kohaldataks usaldusväärseid standardeid. Seepärast tuleb laenuandmise standardite järgimise kontrollimist muuta, et investor saaks mõistliku ja teadliku investeerimisotsuse tegemiseks täita hoolsuskohustust sellega, et kontrollib viivisnõuete kvaliteeti ja tulemusnäitajaid, tagades seejuures, et erandit ei kuritarvitata. Seetõttu peaksid pädevad asutused viivisnõuete väärtpaberistamise puhul nõuete valimisel ja hinnakujundusel usaldusväärsete standardite rakendamise üle vaatama. |
(11) |
Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul kantakse laenude kogumi (tavaliselt suurte äriühingute laenud või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) laenud) krediidirisk üle krediidiriskikaitse lepinguga, mille kaudu väärtpaberistamise tehingu algataja ostab investorilt krediidiriskikaitse. Krediidiriskikaitseks kasutatakse finantsgarantiisid või krediidituletisinstrumente, kusjuures varade omandiõigus jääb väärtpaberistamise tehingu algatajale ja vastupidi traditsioonilisele väärtpaberistamisele ei kanta seda üle väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale. Väärtpaberistamise tehingu algataja kui krediidiriskikaitse ostja kohustub maksma krediidiriskikaitse preemiat, mis on investorile tuluks. Investoril kui krediidiriskikaitse müüjal on omakorda kohustus teha eelnevalt kindlaksmääratud krediidisündmuse korral kindlaksmääratud krediidiriskikaitse makse. |
(12) |
Väärtpaberistamise struktuuride üldine keerukus ja seotud riskid peaksid olema kohaselt maandatud ning õigusnormidega ei tohiks anda väärtpaberistamise tehingu algatajatele stiimulit eelistada traditsioonilistele väärtpaberistamistele sünteetilisi. Seetõttu peaksid lihtsate, läbipaistvate ja standarditud (edaspidi „standardväärtpaberistamine“) bilansiliste väärtpaberistamiste nõuded olema täielikult kooskõlas standardväärtpaberistamise kriteeriumidega, mida rakendatakse tegelikku müüki hõlmavate traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul. |
(13) |
Traditsiooniliste standardväärtpaberistamiste suhtes kehtivad teatavad nõuded, mis ei ole bilansiliste standardväärtpaberistamiste puhul mõlema väärtpaberistamise liigi olemuslike erinevuste tõttu asjakohased, eelkõige seetõttu, et sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul kantakse risk alusvara müügi asemel üle krediidiriskikaitse lepinguga. Seepärast tuleks standardväärtpaberistamise kriteeriume vajaduse korral kohandada, et neid erinevusi arvesse võtta. Peale selle tuleb sünteetiliste väärtpaberistamiste jaoks kehtestada uued erinõuded, tagamaks, et standardväärtpaberistamise normid kehtivad üksnes bilansilistele sünteetilistele väärtpaberistamistele ja krediidiriskikaitse leping on struktureeritud selliselt, et nii väärtpaberistamise tehingu algataja kui ka investori positsioon on piisavalt hästi kaitstud. Nende uute nõuete eesmärk peaks olema käsitleda vastaspoole krediidiriski nii väärtpaberistamise tehingu algataja kui ka investori puhul. |
(14) |
Üle tuleks kanda selliste riskipositsioonide krediidirisk, mille liidu reguleeritud finantsinstitutsioon on algatanud või ostnud laenuandmisega seotud põhitegevuse raames ja mis on tehingu sulgemise kuupäeva seisuga tema enda bilansis või kui kasutatakse konsolideerimisgrupi struktuuri, siis konsolideeritud bilansis. Väärtpaberistamise tehingu algatajale esitatav nõue hoida väärtpaberistatud riskipositsioone bilansis peaks jätma arbitraažiga seonduvad väärtpaberistamised standardväärtpaberistamise nimetuse kohaldamisalast välja. |
(15) |
On oluline, et väärtpaberistamises osalevate väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja algsete laenuandjate huvid ühtiksid. Huve aitab ühitada määruses (EL) 2017/2402 sätestatud riski säilitamise nõue, mida kohaldatakse igat liiki väärtpaberistamiste suhtes. Seda nõuet tuleks kohaldada ka bilansiliste standardväärtpaberistamiste suhtes. Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja peaksid säilitama väärtpaberistamises pidevalt vähemalt olulise majandusliku netohuvi, mis ei ole väiksem kui 5 %. Põhjendatud võivad olla ka kõrgemad riski säilitamise määrad ja neid on turul juba kohaldatud. |
(16) |
Väärtpaberistamise tehingu algataja peaks tagama, et ta ei maanda sama krediidiriski rohkem kui üks kord seeläbi, et hangib lisaks bilansilise standardväärtpaberistamisega kaasnevale krediidiriskikaitsele ka muu krediidiriskikaitse. Et tagada krediidiriskikaitse lepingu stabiilsus, peaks see vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (8) artiklis 249 sätestatud krediidiriski maandamise nõuetele, mida peavad täitma finantsinstitutsioonid, kes soovivad sünteetilise väärtpaberistamise kaudu üle kanda suure osa riskist. |
(17) |
Bilansilise väärtpaberistamise puhul võidakse kasutada mittejärjestikust amortiseerimist, et vältida aluspositsioonide kaitse ja portfelli muutumisega kaasnevaid ebaproportsionaalseid kulusid. Teatavad tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid peaksid määrama ära, millal kasutada järjestikust amortiseerimist, tagamaks et krediidiriskikaitset tagavaid väärtpaberistamise seeriaid ei ole juba amortiseeritud, kui tehingu lõpus tekib suur kahjum, ja tagamaks seeläbi, et riskist suure osa ülekandmist ei kahjustata. |
(18) |
Et vältida väärtpaberistamise tehingu algataja ja investori vahel konflikte ning tagada aluspositsioonide jaoks ostetud krediidiriskikaitse ulatuse suhtes õiguskindlus, peaks krediidiriskikaitses viitama sõnaselgelt kindlaks määratud krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olevatele võlainstrumentidele, millest tulenevad sõnaselgelt kindlaks määratud üksuste või võlgnike aluspositsioonid. Seepärast peaksid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks olevad võlainstrumendid, millele kaitset ostetakse, olema asjaomases registris igal ajal selgelt kindlaks tehtavad ning ajakohastatud. See nõue peaks samuti olema kaudselt osa kriteeriumitest, mille alusel määratletakse bilansiline standardväärtpaberistamine ja jäetakse arbitraažväärtpaberistamine standardväärtpaberistamise normidest välja. |
(19) |
Krediidisündmused, mille puhul tuleb hakata tegema krediidiriskikaitse lepingu kohaseid makseid, peaksid hõlmama vähemalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis osutatud sündmusi. Sellised sündmused on turu seisukohast hästi teada ja äratuntavad ning peaksid tagama kooskõla usaldatavusraamistikuga. Võla restruktureerimise meetmete puhul, millega tehakse järeleandmisi võlgnikule, kellel on finantskohustuste täitmisel juba tekkinud või tekkimas raskused, ei tohiks välistada krediidisündmuse käivitumist. |
(20) |
Väärtpaberistamise tehingu algataja kui krediidiriskikaitse ostja õigust saada tegelike kahjude eest õigeaegseid makseid tuleks piisavalt hästi kaitsta. Seega tuleks tehingu dokumentides näha alusportfelli tegelike kahjude kindlaksmääramiseks ette usaldusväärne ja läbipaistev arveldusprotsess, et väärtpaberistamise tehingu algatajale makstav summa ei oleks liiga väike. Kuna kahju väljaselgitamine võib olla pikk protsess, tuleks väärtpaberistamise tehingu algatajale õigeaegsete maksete tagamiseks teha hiljemalt kuue kuu möödumisel krediidisündmuse toimumisest vahemaksed. Peale selle peaks olemas olema lõplik kohanduste tegemise kord, millega tagatakse, et vahemaksed katavad tegeliku kahju, ning välistatakse et vahemaksed ei oleks tegelikust kahjust suuremad, mis kahjustaks investoreid. Kahjuarvelduse korras tuleks samuti selgelt kindlaks määrata, kui kauaks on kõnealuste riskipositsioonide ümberkujundamisprotsessi lubatud pikendada, kuid pikendusperiood ei tohiks olla pikem kui kaks aastat. Kahjuarvelduse kord peaks tagama, et krediidiriskikaitse leping on väärtpaberistamise tehingu algataja seisukohast tõhus ja annab investoritele nende maksekohustuse lõppemise kuupäeva suhtes õiguskindluse, mis aitab kaasa turu heale toimimisele. |
(21) |
Kontrolli tegeva kolmanda isiku olemasolu on levinud turutava, mis suurendab kõigi asjaosaliste jaoks tehingu õiguskindlust ning vähendab seega kahjude jaotamise käigus tekkida võivate vaidluste ja kohtuprotsesside tõenäosust. Et tehingu kahjuarvelduse kord oleks usaldusväärsem, tuleks määrata kontrolli tegev kolmas isik, kes kontrollib pärast krediidisündmuse käivitamist krediidiriskikaitse teatavate aspektide õigsust ja täpsust. |
(22) |
Krediidiriskikaitse preemiad peaksid sõltuma ainult kaitstud väärtpaberistamise seeriaga seotud tagasimaksmata laenusumma suurusest ja krediidiriskist. Bilansiliste standardväärtpaberistamiste puhul ei tohiks lubada tingimusteta preemiaid, sest nendega võidakse kahjustada riski tulemuslikku ülekandmist väärtpaberistamise tehingu algatajalt kui krediidiriskikaitse ostjalt krediidiriskikaitse müüjatele. Ühtlasi tuleks bilansilise standardväärtpaberistamise puhul keelata muud kokkulepped, nagu ettemakstud preemiad, hinnaalandusmehhanismid ja liiga keerukad preemiastruktuurid. |
(23) |
Et krediidiriskikaitse oleks stabiilne ja järjepidev, peaks väärtpaberistamise tehingu algatajal olema võimalik bilansilist standardväärtpaberistamist enne tähtaega lõpetada ainult teatavate täpselt kindlaks määratud asjaolude korral. Kuigi väärtpaberistamise tehingu algatajal peaks olema õigus krediidiriskikaitse enne tähtaega lõpetada, kui toimuvad kindlaksmääratud regulatiivsed sündmused, peaksid need sündmused seisnema õigusaktide või maksureeglite tegelikes muudatustes, mida tehingu sõlmimise ajal ei olnud võimalik mõistlikult ette näha ning millel on väärtpaberistamise tehingu algataja kapitalinõuetele või tehingu majanduslikule küljele oluline negatiivne mõju. Bilansilised standardväärtpaberistamised ei tohiks hõlmata keerukaid klausleid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja saaks kasutada tagasikutsumiseks, eelkõige väga lühiajalisi ostuoptsioone, mille eesmärk on muuta üksikjuhtudel ajutiselt kapitalipositsiooni kajastamist. |
(24) |
Teatavat liiki tehingutes esineb laialdaselt sünteetilist ületulu ning see on kasulik mehhanism, mille abil on investoritel võimalik vähendada krediidiriskikaitse ja väärtpaberistamise tehingu algatajatel riskipositsiooni kulusid. Sellega seoses on sünteetiline ületulu oluline teatavate spetsiifiliste jaepanganduse varaklasside puhul, nagu VKEde laenud ja tarbijalaenud, mille tootlus ja krediidikahju on suuremad kui teistel varaklassidel ning mille puhul tekitavad väärtpaberistatud riskipositsioonid ületulu sellise kahju katmiseks. Ent kui investori positsioonile allutatud sünteetilise ületulu summa on liiga suur, on võimalik, et ei ole ühtki realistlikku stsenaariumi, mille korral väärtpaberistamise positsioonide investor kahju kannaks, mistõttu riski tegelikku ülekandmist ei toimu. Järelevalvega seotud probleemide leevendamiseks ja selle struktuurse elemendi täiendavaks standardimiseks on tähtis määrata bilansiliste standardväärtpaberistamiste jaoks kindlaks ranged kriteeriumid ning tagada sünteetilise ületulu kasutamise täielik avalikustamine. |
(25) |
Bilansiliste standardväärtpaberistamiste puhul peaksid aktsepteeritavad olema üksnes kvaliteetsed krediidiriskikaitse lepingud. Kaudse krediidiriskikaitse tagamiseks peaksid aktsepteeritavate krediidiriskikaitse andjate hulka kuuluma vaid üksused, kes on määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt aktsepteeritavad krediidiriskikaitse andjad ja keda tunnustatakse vastaspooltena, kelle riskikaal on 0 % kooskõlas kõnealuse määruse III osa II jaotise 2. peatükiga. Otsese krediidiriskikaitse korral peaks väärtpaberistamise tehingu algatajal kui krediidiriskikaitse ostjal ja investoritel kui krediidiriskikaitse müüjatel olema võimalik kasutada kvaliteetset tagatist, millena peaks mõistma igasugust tagatist, millele võib osutatud peatüki kohaselt määrata 0 % riskikaalu, võttes arvesse asjakohaseid hoiuleandmis- või valitsemislepinguid. Kui tagatis on antud rahas, tuleks seda hoida kolmandast isikust krediidiasutuses või hoiul krediidiriskikaitse ostja juures, kusjuures mõlemal juhul peab olema tagatud minimaalne krediidikvaliteet. |
(26) |
Liikmesriigid peaksid määrama pädevad asutused, kes vastutavad nende nõuete järelevalve eest, millele sünteetiline väärtpaberistamine peab vastama, et kvalifitseeruda standardväärtpaberistamiseks. Pädev asutus võib olla sama asutus, mis on määratud tegema järelevalvet selle üle, kas väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad täidavad nõudeid, millele traditsioonilised väärtpaberistamised peavad standardväärtpaberistamise nimetuse saamiseks vastama. Nagu traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhulgi, ei pruugi see pädev asutus olla sama asutus, kes vastutab selliste usaldatavusnõuete täitmise kohustuste järelevalve eest, mis kehtestati väärtpaberistamise tehingu algatajatele, algsetele laenuandjatele, väärtpaberistamise eriotstarbelistele ettevõtjatele, sponsoritele ja investoritele määruse (EL) 2017/2402 artiklites 5–9 ning mille täitmisega seotud ülesanded usaldati nende kohustuste usaldatavusmõõdet arvestades asjaomaste finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele. |
(27) |
Et hoida ära negatiivseid tagajärgi finantsstabiilsusele, peaks bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks erinormide kehtestamisega kaasnema asjakohane makrotasandi usaldatavusjärelevalve. Eelkõige peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1092/2010 (9) asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegema sünteetilise väärtpaberistamisega seotud makrotasandi usaldatavusriskide seiret ja hindama, kas need on finantssüsteemi süsteemsest osast piisaval määral välja viidud. |
(28) |
Määrusesse (EL) 2017/2402 kestlikkusega seotud läbipaistvusnõuete lisamiseks tuleks Pangandusjärelevalvele anda volitus avaldada tihedas koostöös Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (10) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Väärtpaberiturujärelevalve“) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 (11) asutatud Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (EIOPA) aruanne kestliku väärtpaberistamise erinormide väljatöötamise kohta. Aruandes tuleks igakülgselt hinnata eelkõige kestlikkustegurite kindlaksmääramist, proportsionaalsete avalikustamis- ja hoolsuskohustuse nõuete rakendamist, keskkonnaalast, sotsiaalset ja juhtimisega seotud negatiivset mõju käsitleva teabe sisu, metoodikat ja esitamist ning võimalikku mõju finantsstabiilsusele, liidu väärtpaberistamisturu mahu ja pankade laenuandmisvõime kasvule. Nimetatud aruande põhjal peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule kestliku väärtpaberistamise erinormide kehtestamist käsitleva aruande ja lisama sellele seadusandliku ettepaneku, kui see on kohane. |
(29) |
Teavet kestlikkusriskide integreerimise ja investeerimisotsuste tegemisel kestlikkusele avalduva negatiivse mõju arvessevõtmise kohta ei avalikustata investoritele piisavalt, sest avalikustamise suhtes veel ühtlustatud nõudeid ei kohaldata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088 (12) kohaselt on finantstoodete väljatöötajad ja lõppinvestorite finantsnõustajad kohustatud arvestama investeerimisotsuste põhilise negatiivse mõjuga kestlikkusteguritele ning avalikustama, kuidas nende hoolsuskohustuse põhimõtetes selle põhilise negatiivse mõjuga arvestatakse. Kestlikkusele avalduva negatiivse mõju avalikustamise kohta koostatakse regulatiivsed tehnilised standardid, mille töötavad määruse (EL) 2019/2088 kohaselt avalikustatava kohase teabe sisu, metoodika ja esitusviisi kohta ühiselt välja Pangandusjärelevalve, Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPA (koos „Euroopa järelevalveasutused“). Ka standardväärtpaberistamise tehingu algatajatel peaks olema võimalus avalikustada kestlikkusteguritele avalduva negatiivse mõju arvessevõtmise kohta eraldi teavet, mille puhul pöörataks erilist tähelepanu kliimaga ning muu keskkonnaalase, sotsiaalse või juhtimisega seotud mõjule. Et teabe avalikustamist ühtlustada ning tagada määruse (EL) 2019/2088 ja määruse (EL) 2017/2402 kooskõla, peaks Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee töötama välja regulatiivsed tehnilised standardid ja tuginema seejuures võimalikult palju tööle, mida Euroopa järelevalveasutused on teinud seoses määrusega (EL) 2019/2088, ning seda kohandama väärtpaberistamise eripäraga, kui see on vajalik ja kohane. |
(30) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt laiendada standardväärtpaberistamise norme sünteetilisele väärtpaberistamisele ja kõrvaldada viivisnõuete väärtpaberistamiselt regulatiivsed takistused, et pankade laenuandmisvõimet usaldatavusnõudeid alandamata veel rohkem suurendada, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(31) |
Seetõttu tuleks määrust (EL) 2017/2402 vastavalt muuta. |
(32) |
Pidades silmas vajadust kehtestada COVID-19 kriisist majanduse taastumise toetamiseks võimalikult kiiresti sihipärased meetmed, peaks käesolev määrus kiireloomulisuse tõttu jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2017/2402 muutmine
Määrust (EL) 2017/2402 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).“" |
2) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artikli 5 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:
|
4) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik: „Erandina esimesest lõigust kohaldatakse selliste aluspositsioonide jaoks, mis on sel ajal, mil väärtpaberistamise tehingu algataja need kolmandalt isikult ostab, viivisnõuded, riskipositsioonide valimisel ja hinnakujundusel usaldusväärseid standardeid.“ |
6) |
Artikli 18 punkt a asendatakse järgmisega:
|
7) |
4. peatüki 1. jao pealkiri asendatakse järgmisega: „Lihtsa, läbipaistva ja standarditud traditsioonilise mitte-ABCP-väärtpaberistamise nõuded“. |
8) |
Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
|
9) |
Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:
|
10) |
Lisatakse järgmine jagu: „2a JAGU Lihtsa, läbipaistva ja standarditud bilansilise väärtpaberistamise nõuded Artikkel 26a Lihtne, läbipaistev ja standarditud bilansiline väärtpaberistamine 1. Sünteetilist väärtpaberistamist, mis vastab artiklites 26b–26e sätestatud nõuetele, käsitatakse bilansilise standardväärtpaberistamisena. 2. Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 võib Pangandusjärelevalve võtta tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga vastu käesoleva määruse artiklites 26b–26e sätestatud nõuete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks suuniseid ja soovitusi. Artikkel 26b Lihtsusega seotud nõuded 1. Väärtpaberistamise tehingu algataja on üksus, millel on liidus tegevusluba või litsents. Väärtpaberistamise tehingu algataja, kes ostab enda arvel kolmanda isiku riskipositsioone ja väärtpaberistab neid, kohaldab nende riskipositsioonide suhtes selliseid krediidi-, sissenõudmise, võla ümberkujundamise ja haldamise põhimõtteid, mis ei ole leebemad kui need, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab võrreldavate ostmata riskipositsioonide suhtes. 2. Aluspositsioone algatatakse väärtpaberistamise tehingu algataja põhitegevuse käigus. 3. Tehingu sulgemisel hoitakse aluspositsioone väärtpaberistamise tehingu algataja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse bilansis. Käesoleva lõike kohaldamisel on konsolideerimisgrupp üks järgmistest:
4. Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi väärtpaberistamise aluspositsioonide krediidiriski maandada rohkem, kui see on maandatud kaitsega, mille ta saab krediidiriskikaitse lepingu kaudu. 5. Krediidiriskikaitse leping peab olema kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 249 sätestatud krediidiriski maandamise normidega, või kui seda artiklit ei kohaldata, siis nõuetega, mis ei ole leebemad kui nimetatud artiklis sätestatud nõuded. 6. Väärtpaberistamise tehingu algataja esitab kinnitused ja tagatised selle kohta, et täidetud on järgmised nõuded:
7. Aluspositsioonid vastavad eelnevalt kindlaks määratud, selgetele ja dokumenteeritud sobivuskriteeriumidele, mis ei võimalda nende riskipositsioonide puhul portfelli kaalutlusõiguse alusel aktiivselt valitseda. Käesoleva lõike kohaldamisel ei käsitata portfelli aktiivse valitsemisena selliste riskipositsioonide asendamist, mis on vastuolus kinnituste või tagatistega, ja vahendite täiendamise perioodi hõlmavate väärtpaberistamiste puhul selliste riskipositsioonide lisamist, mis vastavad kindlaks määratud täiendamistingimustele. Pärast tehingu sulgemise kuupäeva lisatud riskipositsioonid vastavad sobivuskriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui need, mida kohaldati aluspositsioonide algsel valimisel. Aluspositsiooni võib tehingust kõrvaldada, kui
8. Väärtpaberistamine on tagatud selliste aluspositsioonide kogumiga, mis on vara liigilt homogeensed, võttes arvesse vara liigi rahavoogudega seotud omadusi, sealhulgas nende lepingulisi, krediidiriski ja ennetähtaegse tasumisega seotud tunnuseid. Üks aluspositsioonide kogum koosneb üksnes üht liiki varadest. Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid sisaldavad lepinguliselt siduvaid ja täidetavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja vajaduse korral garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse. Esimeses lõigus osutatud aluspositsioonidega kaasnevad kindlapiirilised perioodilised maksevood, mille osamaksete summad võivad erineda, seoses rendi-, põhisumma- või intressimaksetega või muu õigusega saada neid makseid toetavatelt varadelt tulu. Aluspositsioonid võivad tulu anda ka finantseeritud või liisitud vara müügist. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aluspositsioonid ei sisaldada direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud muid vabalt võõrandatavaid väärtpabereid kui äriühingute võlakirjad, mis ei ole kauplemiskohas noteeritud. 9. Aluspositsioonid ei sisaldada väärtpaberistamise positsioone. 10. Laenude väljastamise standardid, mille kohaselt aluspositsioonid algatatakse, ning olulised muutused võrreldes varasemate laenude väljastamise standarditega tehakse potentsiaalsetele investoritele põhjendamatu viivituseta täielikult teatavaks. Aluspositsioonid väljastatakse, andes täieliku regressiõiguse võlgniku suhtes, kes ei ole väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja. Aluspositsioonidega seotud krediidi- või väljastamisotsuste tegemisel ei osale kolmandad isikud. Selliste väärtpaberistamiste korral, mille aluspositsioonid on eluasemelaenud, ei sisalda laenukogum laene, mille turustamisel ja väljastamisel on tuginetud eeldusele, et laenu taotlejale, või kui see on kohaldatav, siis vahendajatele, on teada antud, et laenuandja ei pruugi esitatud teavet kontrollida. Laenuvõtja krediidivõimelisuse hindamine vastab direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 8 sätestatud nõuetele või direktiivi 2014/17/EL artikli 18 lõigetes 1–4, artikli 18 lõike 5 punktis a ja artikli 18 lõikes 6 sätestatud nõuetele, või kui see on kohaldatav, kolmandate riikide samaväärsetele nõuetele. Väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on asjatundlikkus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal. 11. Aluspositsioonide hulka ei kuulu valimise hetkel makseviivituses olevad riskipositsioonid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses ega riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, kes väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt
12. Võlgnikud on aluspositsioonide lisamise ajaks teinud vähemalt ühe makse, välja arvatud järgmisel juhul:
13. Pangandusjärelevalve töötab tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse, milliseid lõikes 8 osutatud aluspositsioone käsitatakse homogeensena. Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 10. oktoobriks 2021. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Artikkel 26c Standardsusega seotud nõuded 1. Väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja täidab riski säilitamise nõude kooskõlas artikliga 6. 2. Tehingu dokumentides kirjeldatakse väärtpaberistamisest tulenevaid intressimäära- ja valuutariske ning nende võimalikku mõju väärtpaberistamise tehingu algatajale ja investoritele tehtavatele maksetele. Need riskid maandatakse asjakohaselt ja kõik sel otstarbel võetud meetmed avalikustatakse. Kõik tagatised, millega investori kohustused on krediidiriskikaitse lepinguga tagatud, on nomineeritud samas valuutas, milles on nomineeritud krediidiriskikaitse makse. Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja poolt investoritele tehtavate intressimaksetega seotud kohustuste summa igal maksekuupäeval võrdne tuluga, mida väärtpaberistamise eriotstarbeline ettevõtja saab väärtpaberistamise tehingu algatajalt ja tagatiskokkulepetest, või sellest väiksem. Aluspositsioonide kogum ei sisalda tuletisinstrumente, välja arvatud juhul, kui eesmärk on aluspositsioonide intressimäära- või valuutariski maandamine. Tuletisinstrumentide emissioon tagatakse ja need dokumenteeritakse üldiste rahvusvahelise rahanduse standardite kohaselt. 3. Kõik tehinguga seoses tehtavad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad emmal-kummal järgmistest:
Kõik aluspositsioonidega seoses tasumisele kuuluvad viiteintressimääraga seotud maksed põhinevad üldkasutatavatel turu intressimääradel või üldkasutatavatel sektoripõhistel määradel, mis kajastavad vahendite kulusid, mitte aga keerukatel valemitel ega tuletisinstrumentidel. 4. Pärast väärtpaberistamise tehingu algatajaga seotud täitmisele pööramise sündmust on investoril lubatud võtta täitemeetmeid. Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat ja täitmise teade või krediidiriskikaitse lepingu lõpetamise teade on kätte toimetatud, ei jää ükski rahasumma väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast üle kandmata, välja arvatud see, mis on vajalik väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja toimimiseks, selliste makseviivituses aluspositsioonide eest kaitsemaksete tegemiseks, mis olid lõpetamise ajal veel ümberkujundamisel, ja investoritele korrapäraste tagasimaksete tegemiseks kooskõlas väärtpaberistamise lepingu tingimustega. 5. Kahjud jaotatakse väärtpaberistamise positsiooni omanikele vastavalt väärtpaberistamise seeria nõudeõiguse järgule, alustades kõige madalama nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast. Et teha igal maksekuupäeval kindlaks väärtpaberistamise seeriate tagasimaksmata summa, kohaldatakse kõigi väärtpaberistamise seeriate suhtes järjestikust amortiseerimist, alustades kõige kõrgema nõudeõiguse järguga väärtpaberistamise seeriast. Erandina teisest lõigust nähakse tehingutes, mille puhul kohaldatakse mittejärjestikust maksehierarhiat, ette aluspositsioonide tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid, mis tingivad maksehierarhia ümberpööramise nii, et amortiseerimisel hakatakse makseid tegema vastavalt nõudeõiguse järgule. Tulemusnäitajatega seotud käivitavad tegurid hõlmavad vähemalt järgmist:
Pangandusjärelevalve töötab tulemusnäitajatega seotud käivitavate tegurite täpsustamise ja vajaduse korral kalibreerimise kohta välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu. Pangandusjärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 30. juuniks 2021. Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes neljandas lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14. Väärtpaberistamise seeriate amortiseerudes tagastatakse investoritele tagatise summa, mis on võrdne nende seeriate amortisatsiooni summaga, eeldusel et investorid on nende seeriate kohta tagatise esitanud. Kui seoses aluspositsioonidega on toimunud artiklis 26e osutatud krediidisündmus ja võla ümberkujundamine ei ole nende puhul lõpule viidud, peab järelejäänud krediidiriskikaitse summa olema igal maksekuupäeval vähemalt võrdne nende aluspositsioonide tagasimaksmata nimiväärtusega, millest on maha arvatud kõigi nende aluspositsioonidega seoses tehtud vahepealsete maksete summa. 6. Kui väärtpaberistamise puhul on tegemist uueneva väärtpaberistamisega, peavad tehingu dokumentides sisalduma asjakohased ennetähtaegse amortiseerimise klauslid või käivitavad tegurid, mis tingivad uueneva väärtpaberistamise perioodi lõppemise, sealhulgas vähemalt järgmine:
7. Tehingu dokumentides peavad olema selgelt märgitud
8. Nõudehaldajal on asjatundlikkus väärtpaberistatud positsioonidega samalaadsete positsioonide haldamise alal ning tal on seoses riskipositsioonide haldamisega olemas hästi dokumenteeritud ja asjakohased põhimõtted, protseduurid ja riskijuhtimise kontrollimeetmed. Nõudehaldaja kohaldab aluspositsioonide haldamise protseduure, mis on vähemalt sama ranged kui protseduurid, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohaldab samalaadsete väärtpaberistamata riskipositsioonide suhtes. 9. Väärtpaberistamise tehingu algatajal on ajakohastatud alusvara register, et aluspositsioone igal ajal kindlaks teha. Register sisaldab andmeid krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi emiteerinud võlgnike kohta ja selle krediidituletisinstrumendi tingimuste aluseks oleva võlainstrumendi kohta, millest aluspositsioonid tulenevad, ning iga aluspositsiooni puhul nimiväärtust, mis on kaitstud ja tagasimaksmata. 10. Tehingu dokumendid sisaldavad selgeid sätteid, mis võimaldavad aegsasti lahendada konflikte eri kategooria investorite vahel. Kui väärtpaberistamisel kasutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelist ettevõtjat, on hääleõigus selgelt kindlaks määratud ja võlakirjaomanike vahel jaotatud ning usaldusisiku ja muude investorite ees usaldusülesandeid täitvate üksuste kohustused on selgelt kindlaks määratud. Artikkel 26d Läbipaistvusega seotud nõuded 1. Väärtpaberistamise tehingu algataja teeb potentsiaalsetele investoritele enne hinnakujundust kättesaadavaks andmed varasemate staatiliste ja dünaamiliste makseviivituse ja kahjumi tulemusnäitajate kohta, nagu viivisseisundit ja makseviivitust kajastavad andmed, selliste riskipositsioonide puhul, mis on üldjoontes sarnased väärtpaberistatavate positsioonidega; samuti teeb ta kättesaadavaks nende andmete allikad ja asjaolud, mille alusel peetakse positsioone sarnaseks. Need andmed käivad vähemalt viie aasta kohta. 2. Enne tehingu sulgemist teeb asjakohane sõltumatu isik aluspositsioonide valimi väliskontrolli ja kontrollib muu hulgas, kas aluspositsioonid kvalifitseeruvad krediidiriskikaitse lepingu alusel krediidiriskikaitse saamiseks. 3. Väärtpaberistamise tehingu algataja teeb potentsiaalsetele investoritele enne väärtpaberistamise hinnakujundust kättesaadavaks kohustiste rahavoo mudeli, mis kajastab täpselt lepingul põhinevat seost aluspositsioonide ning väärtpaberistamise tehingu algataja, investorite, muude kolmandate isikute, ja kui see on asjakohane, väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja vahel liikuvate maksete vahel, ning teeb selle mudeli pärast hinnakujundust kättesaadavaks investoritele jooksvalt ja potentsiaalsetele investoritele nende taotluse korral. 4. Kui väärtpaberistamise aluspositsioonid on eluasemelaenud või autolaenud või -liisingud, avaldab väärtpaberistamise tehingu algataja eluasemelaenude või autolaenude või -liisingutega rahastatavate varade keskkonnatoime kohta kättesaadava teabe osana teabest, mis avalikustatakse vastavalt artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktile a. Erandina esimesest lõigust võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad alates 1. juunist 2021 otsustada avaldada kättesaadava teabe aluspositsioonidest rahastatavate varade põhilise negatiivse mõju kohta kestlikkusteguritele. 5. Väärtpaberistamise tehingu algataja vastutab artikli 7 täitmise eest. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a nõutud teave tehakse taotluse korral potentsiaalsetele investoritele kättesaadavaks enne hinnakujundust. Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktides b–d nõutud teave tehakse enne hinnakujundust kättesaadavaks vähemalt kavandina või esialgsel kujul. Lõplikud dokumendid tehakse investoritele kättesaadavaks hiljemalt 15 päeva jooksul pärast tehingu sulgemist. 6. Euroopa järelevalveasutused töötavad 10. juuliks 2021 oma ühiskomitee kaudu välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus osutatud teabe sisu, metoodikat ja esitamist seoses kestlikkuse näitajatega, mis käsitlevad negatiivset mõju kliimale ning muud keskkonnaalast, sotsiaalset ja juhtimisega seotud negatiivset mõju, kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. Kui see on asjakohane, kajastab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu regulatiivseid tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa järelevalveasutustele määruses (EL) 2019/2088 antud volitustega, eelkõige nagu on sätestatud selle artiklis 2a ning artikli 4 lõigetes 6 ja 7, või põhinevad neil. Komisjonile antakse õigus täiendada käesolevat määrust, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruste (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14. Artikkel 26e Krediidiriskikaitse lepingu, kontrolli tegeva kolmanda isiku ja sünteetilise ületuluga seotud nõuded 1. Krediidiriskikaitse leping katab vähemalt järgmised krediidisündmused:
Kõik krediidisündmused dokumenteeritakse. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 47b tähenduses võla restruktureerimise meetmed, mida kohaldatakse aluspositsioonide suhtes, ei välista sobivate krediidisündmuste käivitumist. 2. Pärast krediidisündmuse toimumist arvutatakse krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja asjaomast liiki riskipositsioonidest tegelikult realiseerunud kahjumi põhjal, milleni jõuti tema standardsete sissenõudmispõhimõtete ja -menetlustega kooskõlas toimunud ümberkujundamise järel, ning mis on makse tegemise ajal kajastatud tema finantsaruannetes. Lõplik krediidiriskikaitse makse tasutakse kindlaks määratud ajavahemiku jooksul pärast asjaomast riskipositsiooni puudutava võla ümberkujundamise lõppu, kui võla ümberkujundamine lõpeb enne graafikujärgset õiguslikku tähtaega või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Vahepealne krediidiriskikaitse makse tehakse hiljemalt kuue kuu möödumisel lõikes 1 osutatud krediidisündmuse toimumisest, kui kahjumliku võla ümberkujundamist ei ole asjaomase aluspositsiooni puhul kõnealuse kuuekuulise perioodi lõpuks lõpule viidud. Vahepealne krediidiriskikaitse makse peab katma vähemalt järgmistest summadest suurema:
Kui tehakse vahepealne krediidiriskikaitse makse, tehakse ka esimeses lõigus osutatud lõplik krediidiriskikaitse makse, millega kohandatakse kahju vahepealset arveldamist vastavalt tegelikule realiseerunud kahjumile. Vahepealse ja lõpliku krediidiriskikaitse makse arvutamise meetod määratakse kindlaks krediidiriskikaitse lepingus. Krediidiriskikaitse makse on proportsionaalne krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud vastava aluspositsiooni tagasimaksmata nimiväärtusega. Väärtpaberistamise tehingu algataja õigusele saada krediidiriskikaitse makse saab pöörata sissenõude. Krediidiriskikaitse lepingu kohaselt investorite makstavad summad on krediidiriskikaitse lepingus selgelt kindlaks määratud ja piiratud. Nende summade arvutamine peab olema võimalik igal ajal. Krediidiriskikaitse lepingus määratakse selgelt kindlaks asjaolud, mille korral investorid on kohustatud makseid tegema. Seda, kas sellised asjaolud on tekkinud, hindab lõikes 4 osutatud kontrolli tegev kolmas isik. Krediidiriskikaitse makse summa arvutatakse selle üksiku aluspositsiooni tasandil, mille puhul on toimunud krediidisündmus. 3. Krediidiriskikaitse lepingus täpsustatakse maksimaalne pikendusperiood, mida kohaldatakse võla ümberkujundamisele selliste aluspositsioonide puhul, millega seoses on toimunud lõikes 1 osutatud krediidisündmus, kuid võla ümberkujundamist ei ole graafikujärgsel õiguslikul tähtajal või krediidiriskikaitse lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lõpule viidud. Pikendusperiood ei ole pikem kui kaks aastat. Krediidiriskikaitse lepingus nähakse ette, et pikendusperioodi lõpuks tehakse viimane krediidiriskikaitse makse väärtpaberistamise tehingu algataja lõpliku kahjumi hindamise põhjal, mille väärtpaberistamise tehingu algataja peab selleks ajaks oma finantsaruannetes kajastama, eeldusel et krediidiriskikaitse lepingut ei ole olemas ja see ei kata kahjumit. Kui krediidiriskikaitse leping lõpetatakse, jätkub võla ümberkujundamine seoses enne lõpetamist toimunud võimalike lahendamata krediidisündmustega samal viisil, nagu on kirjeldatud esimeses lõigus. Krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad on struktureeritud nii, et need sõltuvad nõuetekohaselt teenindatavate nõuete tagasimaksmata nimiväärtusest maksmise ajal ja kajastavad kaitstud väärtpaberistamise seeria riski. Selleks ei määrata krediidiriskikaitse lepingus garanteeritud preemiaid, preemiate ettemakseid, hinnaalandusmehhanisme ega muid mehhanisme, mis võivad ära hoida või vähendada kahju tegelikku jaotamist investoritele või mille abil tagastada väärtpaberistamise tehingu algatajatele osa makstud preemiatest pärast tehingu lõpptähtaega. Erandina käesoleva lõike kolmandast lõigust on preemiate ettemaksed lubatud tingimusel, et järgitakse riigiabireegleid, kui garantiiskeem on liikmesriigi õiguses konkreetselt ette nähtud ja sellele on andnud edasigarantii mõni üksus, mis on loetletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 214 lõike 2 punktides a–d. Tehingu dokumentides kirjeldatakse, kuidas arvutatakse krediidiriskikaitse preemiad ja võimalikud võlakirjakupongid iga maksekuupäeva puhul kogus väärtpaberistamise tehingu kestuse jooksul. Investorite õigusele saada krediidiriskikaitse preemiaid saab pöörata sissenõude. 4. Väärtpaberistamise tehingu algataja nimetab enne tehingu sulgemise kuupäeva kontrolli tegeva kolmanda isiku. Kontrolli tegev kolmas isik kontrollib iga aluspositsiooni puhul, millega seoses on esitatud krediidisündmuse teade, vähemalt järgmist:
Kontrolli tegev kolmas isik peab olema väärtpaberistamise tehingu algatajast ja investoritest ning asjakohasel juhul väärtpaberistamise eriotstarbelisest ettevõtjast sõltumatu ning ta on andnud tehingu sulgemise kuupäevaks nõusoleku sellele, et ta on määratud kontrolli tegevaks kolmandaks isikuks. Kontrolli tegev kolmas isik võib kontrolli teha valimi alusel, mitte iga üksiku aluspositsiooni alusel, mille jaoks krediidiriskikaitse makset nõutakse. Kui investorid ei ole valimipõhise kontrolliga rahul, võivad nad taotleda, et kontrollitaks mõne konkreetse aluspositsiooni sobivust. Väärtpaberistamise tehingu algataja lisab tehingu dokumentidesse kohustuse edastada kontrolli tegevale kolmandale isikule kogu teave, mida on vaja esimeses lõigus sätestatud nõuete kontrollimiseks. 5. Väärtpaberistamise tehingu algataja ei tohi tehingut lõpetada enne selle graafikujärgset lõpptähtaega muul põhjusel kui järgmised sündmused:
Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas asjaomane tehing hõlmab üht punktides d ja e osutatud optsiooni ja kuidas sellised optsioonid on struktureeritud. Punkti d kohaldamisel ei ole ajaline ostuoptsioon struktureeritud eesmärgiga vältida kahju jaotamist krediidikvaliteedi parandamise positsioonidele või muudele investorite omatavatele positsioonidele ega muul viisil struktureeritud krediidikvaliteedi parandamise võimaldamiseks. Ajalise ostuoptsiooni kasutamise korral teavitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad pädevaid asutusi, kuidas teises ja kolmandas lõigus osutatud nõuded on täidetud, sealhulgas põhjendavad ajalise ostuoptsiooni kasutamist ja esitavad selge aruande, millest nähtub, et alusvara kvaliteedi halvenemine ei ole ostuoptsiooni kasutamise põhjus. Otsese krediidiriskikaitse korral tagastatakse krediidiriskikaitse lepingu lõpetamisel tagatis investoritele väärtpaberistamise seeriate nõudeõiguse järgu järjekorras, kohaldades väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatava maksejõuetusseaduse sätteid. 6. Investorid ei tohi lõpetada tehingut enne selle kavandatud lõpptähtaega ühelgi muul põhjusel kui krediidiriskikaitse preemia maksmata jätmine või muu lepingulise kohustuse oluline rikkumine väärtpaberistamise tehingu algataja poolt. 7. Väärtpaberistamise tehingu algataja võib näha ette sünteetilise ületulu, mida pakutakse investoritele krediidikvaliteedi parandamiseks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
8. Krediidiriskikaitse leping sõlmitakse järgmises vormis:
9. Lõike 8 punktis c osutatud muu krediidiriskikaitse vastab järgmistele nõuetele:
Tehingu dokumentides täpsustatakse, kas väärtpaberistamise tehingu algataja krediidirisk jääb ka investorite krediidiriskiks. Väärtpaberistamise tehingu algataja küsib pädeva õigusnõustaja arvamust, et saada kinnitus krediidiriskikaitsele sissenõude pööramise kohta kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides. 10. Kui käesoleva artikli lõike 8 punkti c kohaselt pakutakse muud krediidiriskikaitset, saavad väärtpaberistamise tehingu algataja ja investor kasutada kvaliteetset tagatist, mis on üks järgmistest:
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust ja tingimusel, et investor annab pärast hoolsuskohustuse täitmist vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 lõplikus tehingudokumendis sõnaselge nõusoleku, hinnates sealhulgas iga asjakohast vastaspoole krediidiriski positsiooni, võib ainult väärtpaberistamise tehingu algataja kasutada kvaliteetse tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab vähemalt krediidikvaliteedi astmele 2 kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 136 sätestatud krediidikvaliteedi astmete määramisega. Artikli 29 lõike 5 kohaselt määratud pädevad asutused võivad pärast Pangandusjärelevalvega konsulteerimist lubada kasutada tagatisena raha, mis on hoiustatud väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja juures, kui väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja vastab krediidikvaliteedi astmele 3, tingimusel et võimalik on dokumenteerida tururaskused, finantsinstitutsiooni liikmesriigile määratud krediidikvaliteedi astmega seotud objektiivsed takistused või liikmesriigis esinevad märkimisväärsed võimalikud kontsentratsiooniprobleemid, mis tulenevad käesoleva lõike teises lõigus osutatud krediidikvaliteedi astme 2 miinimumnõude kohaldamisest. Kui kolmandast isikust krediidiasutus või väärtpaberistamise tehingu algataja või tema sidusettevõtja ei vasta enam minimaalsele krediidikvaliteedi astmele, kantakse tagatis üheksa kuu jooksul üle kolmandast isikust krediidiasutusele, mille krediidikvaliteedi aste on 3 või kõrgem, või investeeritakse väärtpaberitesse, mis vastavad esimese lõigu punktis a osutatud kriteeriumidele. Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 218 käsitatakse käesolevas lõikes sätestatud nõudeid täidetuna selliste investeeringute puhul, mis on tehtud krediidiriski vahetustehingut sisaldavatesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja. Käesolevas artiklis sätestatud tagatise andmise tavade kohaldamist jälgib Pangandusjärelevalve, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriskile ja muudele investorite majanduslikele ja finantsriskidele, mis sellistest tagatise andmise tavadest tulenevad. Pangandusjärelevalve esitab oma järelduste kohta komisjonile aruande 10. aprilliks 2023. Hiljemalt 10. oktoobriks 2023 esitab komisjon Pangandusjärelevalve aruande põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, pöörates erilist tähelepanu vastaspoole krediidiriski liigse suurenemise riskile finantssüsteemis, lisades kohasel juhul käesoleva artikli muutmiseks seadusandliku ettepaneku.“ |
11) |
Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:
|
12) |
Artikli 28 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: „1. Pädev asutus annab artikli 27 lõikes 2 osutatud kolmandale isikule loa hinnata, kas väärtpaberistamised vastavad artiklites 19–22, artiklites 23–26 või artiklites 26a–26e sätestatud standardväärtpaberistamise kriteeriumidele.“ |
13) |
Artikli 29 lõike 5 teine lause asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja Väärtpaberiturujärelevalvet pädevate asutuste määramisest käesoleva lõike alusel 10. oktoobriks 2021. Kuni artiklite 26a–26e nõuete täitmise järelevalve eest vastutava pädeva asutuse määramiseni teeb pädev asutus, kes on määratud tegema järelevalvet artiklite 18–27 nõuete täitmise üle, mida kohaldatakse 8. aprillil 2021, järelevalvet ka artiklite 26a–26e nõuete täitmise üle.“ |
14) |
Artikli 30 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
|
15) |
Artikkel 31 asendatakse järgmisega: „Artikkel 31 Väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve 1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab oma volituste piires liidu väärtpaberistamise turu makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. 2. Selleks et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis toimuvatest muutustest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes arvesse makromajanduse arengut, et hoida ära laiaulatuslike finantsprobleemide perioode, jälgib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pidevalt väärtpaberistamise turul toimuvaid muutusi. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peab seda vajalikuks, ent vähemalt iga kolme aasta tagant, avaldab ta finantsstabiilsuse riskide väljatoomiseks koostöös Pangandusjärelevalvega aruande väärtpaberistamise turu mõju kohta finantsstabiilsusele. 3. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõiget 2 ja artiklis 44 osutatud aruande kohaldamist, avaldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa järelevalveasutustega 31. detsembriks 2022 aruande, milles hinnatakse mõju, mida bilansilise standardväärtpaberistamise kasutuselevõtt on avaldanud finantsstabiilsusele, ja võimalikke süsteemseid riske, näiteks riske, mille tekitab kontsentreerumine ja avaliku sektori väliste krediidiriskikaitse müüjate omavaheline seotus. Esimeses lõigus osutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruandes võetakse arvesse sünteetilise väärtpaberistamise eripära, nimelt sellele tüüpilist vastavalt vajadusele kavandatud ja individuaalset iseloomu finantsturgudel, ning analüüsitakse, kas bilansilise standardväärtpaberistamise käsitlemine aitab finantssüsteemis riski üleüldiselt vähendada ja reaalmajandust paremini rahastada. Oma aruande koostamisel kasutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mitmesuguseid asjakohaseid andmeallikaid, näiteks:
4. Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 16 esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral soovitused parandusmeetmete võtmiseks seoses käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud riskidega, sealhulgas riski säilitamise tasemete muutmise asjakohasuse või muude makrotasandi usaldatavusmeetmete kohta. Kolme kuu jooksul alates soovituse edastamise kuupäevast teatab soovituse adressaat kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikliga 17 Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule soovituse alusel võetud meetmetest ning esitab meetmete võtmata jätmise korral igakülgse põhjenduse.“ |
16) |
Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
|
17) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 43a Üleminekusätted bilansilise standardväärtpaberistamise jaoks 1. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul, mille krediidiriskikaitse leping jõustus enne 9. aprilli 2021, võivad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad kasutada nimetust „standardväärtpaberistamine“ või „lihtne, läbipaistev ja standarditud väärtpaberistamine“ või muud nimetust, mis osutab otse või kaudselt neile mõistetele, üksnes tingimusel, et artiklis 18 sätestatud nõuded ja käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimused on artikli 27 lõikes 1 osutatud teate esitamise ajal täidetud. 2. Artikli 27 lõikes 6 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite kohaldamise alguskuupäevani teevad väärtpaberistamise tehingu algatajad artikli 27 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks vajaliku teabe Väärtpaberiturujärelevalvele kirjalikult kättesaadavaks. 3. Väärtpaberistamisi, mille algsed väärtpaberistamise positsioonid loodi enne 9. aprilli 2021, käsitatakse standardväärtpaberistamisena, kui
4. Käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaldamisel kohaldatakse järgmist:
|
18) |
Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:
|
19) |
Artikkel 45 jäetakse välja. |
20) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 45a Kestliku väärtpaberistamise normide väljatöötamine 1. Pangandusjärelevalve avaldab 1. novembriks 2021 tihedas koostöös Väärtpaberiturujärelevalve ja EIOPAga aruande kestliku väärtpaberistamise erinormide väljatöötamise kohta, et lisada käesolevasse määrusesse kestlikkusega seotud läbipaistvusnõuded. Aruandes hinnatakse igakülgselt eelkõige järgmist:
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande koostamisel võtab Pangandusjärelevalve vajaduse korral arvesse määruse (EL) 2019/2088 artiklites 3, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud läbipaistvusnõudeid või tugineb neile ning konsulteerib Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusega. 3. Seoses artikli 46 kohase läbivaatamisaruandega esitab komisjon käesoleva artikli lõikes 1 osutatud Pangandusjärelevalve aruandele tuginedes Euroopa Parlamendile ja nõukogule kestliku väärtpaberistamise erinormide sätestamise kohta aruande. Komisjoni aruandele lisatakse kohasel juhul seadusandlik ettepanek. (*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).“" |
21) |
Artikli 46 teist lõiku muudetakse järgmiselt:
|
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 31. märts 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
A. P. ZACARIAS
(1) ELT C 377, 9.11.2020, lk 1.
(2) ELT C 10, 11.1.2021, lk 30.
(3) Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2021. aasta otsus.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
(5) Vt eeskätt: nõukogu 8. novembri 2016. aasta järeldused, mis käsitlevad kriteeriume ja protsessi, mille tulemusena koostatakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu ning selle lisa (ELT C 461, 10.12.2016, lk 2) ja nõukogu järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta ning selle lisad (ELT C 66, 26.2.2021, lk 40).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(7) Euroopa Pangandusjärelevalve arvamus Euroopa Komisjonile viivisnõuete väärtpaberistamise regulatiivse käsitluse kohta, EBA-OP-2019-13, avaldatud 23. oktoobril 2019.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(9) Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).