1)

„avalik võrk“ või „avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

2)

„jahutus-külmutusseade“ – ühe või mitme kambriga isoleeritud kapp, mida hoitakse teataval temperatuuril ja mille jahutamine või külmutamine toimub loomuliku või sundkonvektsiooni teel ühel või mitmel energiat tarbival viisil;

3)

„kamber“ – jahutus-külmutusseadme suletud osa, mis on eraldatud muu(de)st kambri(te)st vaheseinaga, mahutiga või muu konstruktsiooniga ning mis on otse ligipääsetav välisukse (-uste) kaudu ja võib omakorda olla jaotatud väikekambriteks. Käesoleva määruse kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab „kamber“ nii kambrit kui ka väikekambrit;

4)

„välisuks“ – kapi osa, mida saab liigutada või eemaldada, nii et see võimaldab vähemalt panna esemeid kappi või võtta sealt välja;

5)

„väikekamber“ – kambri eraldatud osa, mille töötemperatuuride vahemik erineb selle kambri omast, milles väikekamber asub;

6)

„kogumaht“ (V) – jahutus-külmutusseadme sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l), mis koosneb kambrite mahtude summast;

7)

„kambri maht“Vc – kambri sisekesta sees oleva ruumi maht (dm3 või l);

8)

„tööstuslik külmsäilitusseade“ – määruses (EL) 2015/1095 määratletud isoleeritud jahutus-külmutusseade ühe või mitme kambriga, millele on juurdepääs ühe või mitme ukse või sahtli kaudu, ja mis hoiab auru kokkusurumise tsüklit kasutades toiduainete temperatuuri püsivalt ettenähtud piirides jahutus- või külmutustemperatuuril ning mis on ette nähtud toiduainete säilitamiseks mujal kui kodumajapidamises, kuid mitte toiduainete väljapanekuks või klientidele kättesaadavaks tegemiseks;

9)

„kiirjahutuskapp“ – määruses (EL) 2015/1095 määratletud isoleeritud jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud eelkõige kuumade toiduainete kiireks jahutamiseks temperatuurile alla 10 °C jahutamise korral ja alla –18 °C sügavkülmutamise korral;

10)

„tööstuslik sügavkülmkast“ – sügavkülmik, mille kambri(te)le pääseb juurde seadme ülaosa kaudu või millel on nii pealt avatav kui ka püstine kamber, kuid mille pealt avatava(te) kambri(te) üldmaht moodustab rohkem kui 75 % seadme kogu üldmahust, ning mis on ette nähtud toiduainete säilitamiseks mujal kui kodumajapidamises;

11)

„sügavkülmik“ – jahutus-külmutusseade, milles on üksnes 4 tärni kambrid;

12)

„külmutuskamber“ – kambri liik sihttemperatuuriga 0 °C või alla selle; see on tärnita, 1 tärni, 2 tärni, 3 tärni või 4 tärni kamber, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

13)

„kambri liik“ – teatatud kambri liik kooskõlas jahutus-külmutusnäitajatega Tmin, Tmax, Tc jne, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

14)

„miinimumtemperatuur“ (Tmin) – minimaalne temperatuur kambris säilitamiskatse ajal, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

15)

„maksimumtemperatuur“ (Tmax) – maksimaalne temperatuur kambris säilitamiskatse ajal, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

16)

„sihttemperatuur“ (Tc) – võrdlustemperatuur, mis on kambris c katsetamise ajal, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3, ning mis on energiatarbekatse temperatuur; sihttemperatuur määratakse kui ajas keskmine ja andurite komplekti keskmine temperatuur;

17)

„tärnita kamber“ ja „jäävalmistamiskamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on 0 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

18)

„1 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –6 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

19)

„2 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –12 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

20)

„3 tärni kamber“ – külmutuskamber, mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –18 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

21)

„sügavkülmkamber“ ehk „4 tärni kamber“ – kamber, mille sihttemperatuur on –18 °C ja säilitustingimused on –18 °C ja mis vastab külmutamisvõimsuse nõuetele;

22)

„külmutamisvõimsus“ – värskete toiduainete kogus, mis on võimalik sügavkülmkambris 24 tunniga külmutada; see ei tohi olla väiksem kui 4,5 kg 24 tunni jooksul 100 liitri sügavkülmkambri mahu kohta ja see peab olema vähemalt 2,0 kg 24 tunni jooksul;

23)

„otsese müügifunktsiooniga jahutus-külmutusseade“ – komisjoni määruses (EL) 2019/2024 (10) määratletud jahutus-külmutusseade, mida kasutatakse kaupade väljapanekuks ja tarbijatele müümiseks teataval temperatuuril, mis on madalam ümbritseva keskkonna temperatuurist, ning milles on kaubad kättesaadavad kas otse avatud külgede või ühe või mitme ukse ja/või sahtli kaudu; see hõlmab ka kappe, milles on säilitamiseks kasutatavad alad või alad, milles hoitakse kättetoimetatavaid tooteid, millele ei pääse tarbijad juurde, kuid see ei hõlma minibaare ega veinikülmikuid;

24)

„minibaar“ – jahutus-külmutusseade, mille suurim kogumaht on 60 liitrit ning mis on ette nähtud eelkõige toiduainete säilitamiseks ja müügiks hotellitubades ja muudes sarnastes kohtades;

25)

„veinikülmik“ – spetsiaalne veini hoidmiseks ettenähtud jahutus-külmutusseade, mis on täpse temperatuuri reguleerimisega, et tagada veinikambri säilitustingimused ja sihttemperatuur, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3, ning mis on varustatud vibratsiooni vähendavate vahenditega;

26)

„spetsiaalne jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, milles on ainult ühte liiki kambrid;

27)

„veinikamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 12 °C ning milles on niiskus vahemikus 50 % kuni 80 % ja säilitustingimused vahemikus 5 °C kuni 20 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

28)

„teisaldatav jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mida võib kasutada seal, kus ei ole juurdepääsu avalikule elektrivõrgule ning mis kasutab jahutus-külmutusfunktsiooni täitmiseks energia saamiseks madalpinget (< 120 V alalispinge) või kütust või mõlemat, sealhulgas jahutus-külmutusseadmed, mis võivad lisaks madalpingele ja kütusele töötada ka avaliku elektrivõrgu toitel. Vahelduvvoolu-alalisvoolumuunduriga turule lastud seade ei ole teisaldatav jahutus-külmutusseade;

29)

„toiduained“ – toidud, toiduained, joogid, sealhulgas vein, ja muud eeskätt tarbimiseks ettenähtud tooted, mis vajavad jahutamist või külmutamist teataval temperatuuril;

30)

„energiatõhususindeks“ (EEI) – indeks, mis näitab jahutus-külmutusseadme suhtelist energiatõhusust protsentides, nagu on sätestatud III lisa punktis 5;

31)

„vähese müraga jahutus-külmutusseade“ – jahutus-külmutusseade, mis töötab ilma aurukompressorita ja mille tekitatav õhus leviv müra on vaiksem kui 27 dBA nulltaseme 1 pW suhtes;

32)

„õhus leviv müra“ – jahutus-külmutusseadme tekitatud müra suhteline võimsus, mida väljendatakse ühikutes dBA (A-kaalutud detsibellides) nulltaseme 1 pW suhtes;

33)

„liitseade“ – jahutus-külmutusseade, milles on rohkem kui üht liiki kambreid ja milles on vähemalt üks mittekülmutuskamber;

34)

„mittekülmutuskamber“ – kambri liik sihttemperatuuriga 4 °C või üle selle; see on kas sahver-, veini-, kelder- või värske toidu kamber, mille säilitamistingimused ja sihttemperatuurid on esitatud III lisa tabelis 3;

35)

„sahverkamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 17 °C ja säilitamistingimused on vahemikus 14 °C kuni 20 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

36)

„kelderkamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 12 °C ja säilitamistingimused on vahemikus 2 °C kuni 14 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

37)

„värske toidu kamber“ – mittekülmutuskamber, mille sihttemperatuur on 4 °C ja säilitustingimused on vahemikus 0 °C kuni +8 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

38)

„ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav veeldumist takistav soojendi“ – veeldumist takistav soojendi, mille soojendamisvõimsus sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist ja/või niiskusest;

39)

„veeldumist takistav soojendi“ – soojendi, mis väldib kondensaadi teket jahutus-külmutusseadmele;

40)

„lisaenergia“ (Eaux ) – energia (kWh/a), mida tarbib ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötav veeldumist takistav soojendi.

a)

vähese müraga jahutus-külmutusseadmete ja veinikülmikute, sealhulgas läbipaistva uksega seadmete energiatõhususindeksi nõuded;

b)

vähese müraga ja külmutuskambri(te)ga liitseadmete energiatõhususindeksi kohta nõuete kehtestamise asjakohasus;

c)

tööstuslike sügavkülmkastide käsitlemine;

d)

lubatud hälvete tase;

e)

ukse kauemaks avatuks jäämise korral helisignaali andmise nõude asjakohasus;

f)

kompenseerimistegurid ja modelleerimisnäitajad;

g)

toodetele ringmajanduse põhimõtete kohaste ressursitõhususe lisanõuete kehtestamise asjakohasus, sealhulgas täiendavate varuosade lisamise asjakohasus;

h)

kas lisaenergia määramisel on asjakohane võtta arvesse muid lisaseadmeid või -funktsioone peale ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötava veeldumist takistava soojendi;

i)

viis, kuidas võtta arvesse automaatset ja arukat sulatamist.

1)

„läbipaistev uks (läbipaistvad uksed)“ – läbipaistvast materjalist välisuks(ed), mille kaudu saab lõppkasutaja näha tooteid ja millel läbipaistev materjal hõlmab (mõõdetuna kapi esiküljel) vähemalt 75 % kapi siseosa kõrgusest ja laiusest;

2)

„kiirkülmutus“ – funktsioon, mida saab lõppkasutaja aktiveerida tootja, importija või volitatud esindaja juhiste järgi ja millega alandatakse külmutamata toiduainete kiiremaks külmutamiseks sügavkülmkambri(te) säilitustemperatuuri;

3)

„talveseadistus“ – ühe kompressori ja ühe termostaadiga liitseadme reguleerimisfunktsioon, mida on võimalik tootja, importija või volitatud esindaja juhiste järgi kasutada ümbritseva õhu temperatuuril alla +16 °C ning mis kujutab endast lülitusseadet või -funktsiooni, millega tagatakse ka siis, kui seda ei ole vaja termostaadi asukohaks oleva kambri jaoks, et kompressor töötab edasi ja hoiab teistes kambrites nõuetekohast säilitustemperatuuri;

4)

„jahekamber“ – kamber, mis suudab ise, ilma et seda peaks kasutaja regulaatoriga reguleerima, hoida oma keskmise temperatuuri kindlas vahemikus sihttemperatuuriga 2 °C ja säilitustingimustel –3 °C kuni 3 °C, nagu on sätestatud III lisa tabelis 3;

5)

„vaakumplaat“ (VIP) – tahkest poorsest materjalist isolatsiooniplaat gaasitihedaga kestaga, mille seest on eemaldatud gaasid ja mis on suletud, nii et välised gaasid ei saa plaati siseneda;

6)

„2 tärni sektsioon“ – 3 või 4 tärni kambri osa, millel ei ole eraldi ust ega kaant ja mille sihttemperatuur ja säilitustingimused on –12 °C;

7)

„uksetihend“ – mehhaaniline tihend, mis täidab jahutus-külmutusseadme kapiosa ja ukse vahe, et takistada gaasi pihkumist kapist seda ümbritsevasse õhku;

8)

„varuosa“ – eraldi osa, millega saab asendada sama või sarnase funktsiooniga osa tootes;

9)

„kutseline parandaja“ – teenusepakkuja või ettevõtja, kes osutab jahutus-külmutusseadmete parandamise ja kutselise hooldamise teenuseid;

10)

„eraldiseisev seade“ – jahutus-külmutusseade, mis ei ole sisseehitatud seade;

11)

„sisseehitatud seade“ – jahutus-külmutusseade, mis on ette nähtud, mida on katsetatud ja mida turustatakse üksnes:

12)

„garantii“ – kaupleja või tootja, importija või volitatud esindaja kohustus tarbija ees:

13)

„kliimaklass“ – III lisa punkti 1 alapunkti i kohane ümbritseva keskkonna temperatuuride vahemik, milles on ette nähtud jahutus-külmutusseadmeid kasutada ning mille korral on kambris või kõigis kambrites samal ajal saavutatud III lisa tabelis 3 esitatud nõutavad säilitustemperatuurid;

14)

„toodete andmebaas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1369 (1) vastav tooteandmete kogu, mis on süstemaatiliselt korrastatud ning koosneb tarbijatele mõeldud avalikust osast, kus tootenäitajaid käsitlev teave on kättesaadav elektrooniliselt, veebiportaalist juurdepääsetavuse tagamiseks ja nõuetele vastavuse osast, koos selgelt kindlaks määratud juurdepääsetavuse ja turvanõuetega;

15)

„aastane energiatarbimine“ (AE) – 365 ga (päevade arvuga aastas) korrutatud keskmine päevane energiatarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt III lisa punktile 3;

16)

„päevane energiatarbimine“ (Edaily ) – jahutus-külmutusseadme poolt 24 tunni jooksul võrdlustingimustel tarbitav elektrienergia (kWh/24 h), arvutatuna vastavalt III lisa punktile 3;

17)

„jaotur“ – seade, mis annustab jahutus-külmutusseadmest nõudmise korral jahutatud või külmutatud materjali, nt jääkuubikute või jahutatud vee jaoturid;

18)

„muudetava temperatuuriga kamber“ – kamber, mis on ette nähtud kasutamiseks kahte või rohkemat liiki kambrina (näiteks kamber, mis võib olla kas värske toidu kamber või sügavkülmkamber) ja mille saab kasutaja seadistada nii, et see säilitab pidevalt nõutava töötemperatuuri vahemikus, mis vastab igale esitatud kambri liigile. Kambrit, mis on ette nähtud kasutamiseks üht liiki kambrina, kuid mis võib vastata ka muud liiki kambrite säilitustingimustele (näiteks jahekamber, mis võib vastata ka tärnita kambri nõuetele), ei nimetata muudetava temperatuuriga kambriks;

19)

„võrk“ – kindla skeemi ja ülesehitusega andmevahetustaristu, mis hõlmab teatavaid füüsilisi osi, organisatsioonilisi põhimõtteid ning sideprotseduure ja -eeskirju (sideprotokolle);

20)

„tarbimisvõimsus püsiseisundis“ (Pss ) – keskmine koormusvõimsus püsiseisundi tingimustes väljendatuna vattides (W);

21)

„sulatamisest ja energia taaskasutamisest tulenev energiamuut“ (ΔΕd-f ) – keskmine täiendav energiatarbimine (Wh), mis on põhjustatud sulatamise ja energia taaskasutamise toimingust;

22)

„automaatne sulatamine“ – seadme funktsioon sulatada kambrid ilma kasutaja sekkumiseta, et kõikide temperatuuriseadistuste korral kõrvaldada kuhjunud jää või taastada normaalne töö; seejuures kõrvaldatakse automaatselt sulamisel tekkinud vesi;

23)

„sulatamisintervall“ (td-f ) – tüüpiline keskmine ajavahemik (h) kahes üksteisele järgnevas sulatamise ja energia taaskasutamise tsüklis kas sulatava küttekeha kahe käivitamise vahel või, kui sulatavat küttekeha seadmes ei ole, kompressori kahe seiskamise vahel;

24)

„sulatamise ja energia taaskasutamise periood“ – ajavahemik alates sulatamise juhtimise tsükli algusest kuni stabiilsete töötingimuste taastamiseni;

25)

„sulatamisviis“ – viis, kuidas eemaldatakse kuhjunud jää jahutus-külmutusseadme aurusti(te)lt, st kas automaatne sulatamine või manuaalne sulatamine;

26)

„manuaalne sulatamine“ – olukord, kus puudub automaatse sulatamise funktsioon;

27)

„koormustegur“ (L) – tegur, millega võetakse arvesse soojadest toiduainetest põhjustatud täiendavat jahutamiskoormust lisaks koormusele, mida põhjustab katses kõrgem keskmine ümbritseva õhu temperatuur; selle väärtused on esitatud III lisa punkti 3 alapunktis a;

28)

„standardne aastane energiatarbimine“ (SAE) – jahutus-külmutusseadme aastane energia võrdlustarbimine (kilovatt-tundides aasta kohta (kWh/a)), arvutatuna vastavalt III lisa punktile 4;

29)

„liitnäitaja“ (C) – modelleerimisnäitaja, millega võetakse arvesse koostoimet, mis tekib eri liiki kambrite ühendamisel üheks seadmeks, ja millel on III lisa tabelis 4 esitatud väärtused;

30)

„ukse soojuskaotegur“ (D) – liitseadmete puhul kasutatav parandustegur, mis sõltub eri temperatuuriga kambrite või välisuste arvust (olenevalt sellest, kumb on väiksem) ja mis on esitatud III lisa tabelis 5. Selle teguri puhul ei tähenda „kamber“ väikekambrit;

31)

„sulatamistegur“ (Ac ) – parandustegur, millega võetakse arvesse seda, kas jahutus-külmutusseadmel on automaatne või manuaalne sulatamine, ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 5;

32)

„ehituslik tegur“ (Bc ) – parandustegur, millega võetakse arvesse seda, kas jahutus-külmutusseade on sisseehitatud või eraldiseisev, ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 5;

33)

„Mc“ ja „Nc“ – modelleerimisnäitajad, millega võetakse arvesse energiakasutuse sõltuvust mahust ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 4;

34)

„termodünaamiline näitaja“ (rc ) – modelleerimisnäitaja, millega parandatakse standardset aastast energiatarbimist vastavaks ümbritseva õhu temperatuurile 24 °C ja mille väärtused on esitatud III lisa tabelis 4;

35)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitatavad tehnilised andmed samad kui teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega teise mudelina;

36)

„mudelitähis“ – tavaliselt tähtnumbriline kood, mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

37)

„külmik-sügavkülmik“ – liitseade, milles on vähemalt üks sügavkülmkamber ja vähemalt üks värske toidu kamber.

a)

Alates 1. märtsist 2021 ei tohi jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeks (EEI) ületada tabelis 1 esitatud piirmäärasid.

Tabel 1

Jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeksite piirmäärad protsentides

b)

Alates 1. märtsist 2024 ei tohi jahutus-külmutusseadmete EEI ületada tabelis 2 esitatud piirmäärasid.

Tabel 2

Jahutus-külmutusseadmete energiatõhususindeksite piirmäärad protsentides

a)

mis tahes kiirkülmutusfunktsioon või sügavkülmkambrite temperatuuriseadistuse muutmisega saavutatav muu samalaadne funktsioon peab pärast seda, kui lõpptarbija on selle tootja, importija või volitatud esindaja juhiste järgi käivitanud, pöörduma hiljemalt 72 tunni möödudes automaatselt tagasi endiste tavaliste säilitustingimuste juurde;

b)

talveseadistus peab käivituma automaatselt ja seiskuma automaatselt vastavalt vajadusele hoida külmutuskambri(te)s õiget temperatuuri;

c)

igal kambril peab olema märgitud asjakohane tunnusmärk. Külmutuskambrite puhul on see kambri tärnide arv. Jahe- ja mittekülmutuskambrite puhul on see tootja, importija või volitatud esindaja valitud tähis, mis vastab toiduainete liigile, mille jaoks on vastav kamber ette nähtud;

d)

kui jahutus-külmutusseadmes on vaakuumplaadid, tähistatakse seade hästi nähtavalt ja selgelt loetavalt lühendiga „VIP“;

e)

2 tärni väikekambrid või 2 tärni sektsioonid:

f)

4 tärni kambrite puhul on erikülmutusvõimsus selline, et aeg väikese katsekeha (3,5 kg/100 l) külmutamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile – 18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril + 25 °C on kuni 18,5 h.

a)

Varuosade kättesaadavus:

b)

Juurdepääs parandus- ja hooldusteabele:

kaks aastat pärast mudeli või võrdväärse mudeli esimese seadme turule laskmist ja punktis a nimetatud ajavahemiku lõpuni tagab tootja, importija või volitatud esindaja kutselistele parandajatele juurdepääsu seadme parandus- ja hooldusteabele järgmiste tingimuste kohaselt:

Pärast registreerimist peab kutselisel parandajal ühe tööpäeva jooksul pärast taotlemist olema juurdepääs soovitud parandus- ja hooldusteabele. Kättesaadav parandus- ja hooldusteave peab sisaldama järgmist:

c)

Varuosade maksimaalne tarneaeg:

d)

Nõuded, milles käsitletakse demonteerimist materjalide taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks ilma reostust tekitamata:

a)

jahutus-külmutusseadme energiatõhusaimat kasutamist tagav sahtlite, kastide ja riiulite kombinatsioon;

b)

selged juhtnöörid selle kohta, kus ja kuidas säilitatakse jahutus-külmutusseadmes toiduaineid, et need kõige kauem kõige paremini säiliksid, et vältida toidu raiskamist;

c)

soovitatav temperatuuriseadistus iga kambri jaoks toiduainete optimaalseks säilitamiseks. Need seadistused ei tohi olla vastuolus III lisa tabeli 3 kohaste säilitustingimustega;

d)

hinnang selle kohta, kuidas temperatuuriseadistus mõjutab toidujäätmete tekkimist;

e)

erirežiimide ja -funktsioonide mõju kirjeldus, eelkõige selle kohta, kuidas ja kui kaua need mõjutavad iga kambri temperatuuri;

f)

veinikülmikute puhul: teade „Seade on ette nähtud ainult veini säilitamiseks“. See ei kehti jahutus-külmutusseadmete puhul, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt veini säilitamiseks, kuid mida võidakse sel eesmärgil kasutada, ega ka jahutus-külmutusseadmete puhul, millel on veinikamber koos muud liiki kambriga;

g)

juhised jahutus-külmutusseadme õige paigaldamise ja lõppkasutaja poolse hooldamise, sh puhastamise kohta;

h)

eraldiseisva seadme puhul: teade: „See jahutus-külmutusseade ei ole ette nähtud kasutamiseks sisseehitatud seadmena“;

i)

4 tärni kambrita seadme puhul: „See jahutus-külmutusseade ei sobi toiduainete külmutamiseks“;

j)

andmed kutseliste parandajate kohta, nt veebilehed, aadressid, kontaktandmed;

k)

asjakohane teave, kuidas tellida varuosi kas otse või muude kanalite kaudu, mille on tootja, importija või volitatud esindaja ette näinud;

l)

lühim ajavahemik, mille jooksul tehakse seadme parandamiseks vajalikud varuosad kättesaadavaks;

m)

tootjalt, importijalt või volitatud esindajalt jahutus-külmutusseadme jaoks pakutava garantii vähimkestus;

n)

järgmistesse kliimaklassidesse kuuluvate jahutus-külmutusseadmete puhul:

o)

juhend mudeliteabe leidmiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2016 kohases toodete andmebaasis, lisades kas toodete andmebaasis salvestatud mudeliteabele viiva veebilingi või lingi, mis viib toodete andmebaasile ja teabele selle kohta, kuidas leida tootel olev mudelitähis.

a)

jahutus-külmutusseadmete puhul, millel on veeldumist takistavad soojendid, mida saab lõppkasutaja sisse ja välja lülitada, tuleb veeldumist takistavad soojendid lülitada sisse ja kui need on seadistatavad, seadistada maksimaalsele soojendamisele ning lisada see aastasele energiatarbimisele (AE) päevase energiatarbimise (Edaily ) kaudu;

b)

kui jahutus-külmutusseadmetel on ümbritseva keskkonna tingimuste järgi töötavad veeldumist takistavad soojendid, tuleb sellised elektrilised veeldumist takistavad soojendid võimaluse korral energiatarbimise mõõtmise ajaks välja lülitada või muul viisil nende töö seisata;

c)

jaoturitega jahutus-külmutusseadmetel, mille jaoturit saab lõppkasutaja sisse ja välja lülitada, lülitatakse see energiatarbimise katse ajaks sisse, kuid ei panda tööle;

d)

energiatarbimise mõõtmisel peavad muudetava temperatuuriga kambrid töötama kõige madalamal temperatuuril, mille saab lõppkasutaja seadistada, et säilitada pidevalt temperatuurivahemik, mis on esitatud tabelis 3 vastava kambri liigi jaoks, millel on madalaim temperatuur;

e)

jahutus-külmutusseadmetel, mida saab võrku ühendada, aktiveeritakse sidemoodul, kuid energiatarbimise katse ajal ei pea toimuma teatavat tüüpi side ega andmevahetus ega mõlemad koos. Energiatarbimise katse ajal tuleb tagada, et seade on ühendatud võrku;

f)

jahekambrite puhul:

g)

sellistel muudetava mahuga kambritel, millel saab lõppkasutaja kahe kambri mahtu teineteise suhtes muuta, katsetatakse energiatarbimist ja mahtu nii, et kõrgema sihttemperatuuriga kambri maht on seadistatud vähimmahuks;

h)

erikülmutusvõimsuse (kg/12 h) arvutamiseks korrutatakse väikese katsekeha mass 12-ga ja jagatakse ajaga, mis kulub selle katsekeha külmutamiseks temperatuurilt +25 °C temperatuurile –18 °C ümbritseva keskkonna temperatuuril +25 °C, ning tulemus ümardatakse ühe kümnendkohani; väikese katsekeha massiks loetakse 3,5 kg 100 liitri külmutuskambri mahu kohta ja see peab olema vähemalt 2,0 kg;

i)

kliimaklasside määramisel kasutatakse ümbritseva keskkonna temperatuurivahemiku märkimiseks lühendeid SN, N, ST või T järgmiselt:

a)

kõik jahutus-külmutusseadmed, v.a vähese müraga jahutus-külmutusseadmed:

energiatarbimise määramise katse tehakse ümbritseva õhu temperatuuril 16 °C ja 32 °C.

Energiatarbimise määramisel peab igas kambris vastavalt kambri liigile, nagu on tootja, importija või volitatud esindaja selle määranud, olema keskmine õhutemperatuur mitte suurem kui tabelis 3 vastava kambri liigi jaoks kindlaksmääratud sihttemperatuur. Vastavalt vajadusele võib iga asjakohase kambri energiatarbimise hindamiseks sihttemperatuuril teha interpoleerimise, kasutades kõrgemal ja madalamal temperatuuril saadud väärtusi.

Põhilised komponendid energiatarbimise määramiseks on järgmised:

b)

vähese müraga jahutus-külmutusseadmed:

energiatarbimine määratakse vastavalt punkti 3 alapunktile a, kuid temperatuuride 16 °C ja 32 °C asemel kasutatakse ümbritseva õhu temperatuuri 25 °C.

Edaily (kWh/24 h), ümardatuna kolme kümnendkohani, on suuruse AE arvutamisel järgmine:

Edaily = E25 ,

kus E25 on ümbritseva keskkonna temperatuurile 25 °C vastav ET ja see on saadud interpoleerimisega energiakatsest sihttemperatuuridel, mis on esitatud tabelis 3.

a)

kõik jahutus-külmutusseadmed:

SAE (kWh/a) ümardatakse kahe kümnendkohani ja selle arvutusvalem on järgmine:

kus

Kui tehakse eespool kirjeldatud arvutusi muudetava temperatuuriga kambrite kohta, valitakse selline kambri liik, millel on madalaim sihttemperatuur, mille jaoks sobivaks see on esitatud;

b)

kambri liigile vastavad modelleerimisnäitajad suuruse SAE arvutamiseks:

modelleerimisnäitajad on esitatud tabelis 4.

Tabel 4

Modelleerimisnäitajad kambri liikide jaoks

c)

kambri liigile vastavad parandustegurid suuruse SAE arvutamiseks:

parandustegurid on esitatud tabelis 5.

Tabel 5

Parandustegurid kambri liikide kaupa

—

kui frzf ≤ 0,3, siis C =1,3 + 0,87 × frzf;

—

või kui 0,3 < frzf < 0,7, siis C =1,87 – 1,0275 × frzf;

—

muudel juhtudel C = 1,15;

1.

Liikmesriigi ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

3.

Kui punkti 2 alapunktis a, b, c või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui punkti 2 alapunktis e osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriigi ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli eksemplari. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplari puhul kindlaks tehtud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 6 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

6.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7.

Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punkti 3 või 6 kohaselt mittevastavaks.