7.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) on ette nähtud, et liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise ja loomatervise ning keskkonna kaitse kõrge tase. Seda eesmärki tuleks muu hulgas täita ka veterinaar- ja fütosanitaarmeetmete abil, mille lõppeesmärk on inimeste tervise kaitsmine.

(2)

ELi toimimise lepinguga on ka ette nähtud, et liit peab tagama tarbijate kõrgel tasemel kaitse meetmetega, mida ta võtab seoses siseturu väljakujundamisega.

(3)

Liidu õigusaktides on sätestatud ühtlustatud normide kogum, mille eesmärk on tagada, et toit ja sööt oleksid ohutud ja tervislikud ning et meetmeid, millel võib olla mõju toidutarneahela ohutusele või tarbijate huvide kaitsmisele seoses toidu ja toidu kohta esitatava teabega, võetaks kooskõlas eriomaste nõuetega. Kehtivad ka sellised liidu normid, mille eesmärk on tagada inimeste, loomade ja taimede tervise ning loomade heaolu kaitse kõrge tase kogu toidutarneahelas ja kõigis neis tegevusvaldkondades, kus põhieesmärk on võidelda loomataudide võimaliku leviku vastu, mõnel juhul ka inimestele ülekanduvate taudide vastu, või taimede ja taimsete saaduste kahjustajate vastu ja tagada keskkonna kaitse riskide eest, mis võivad tuleneda geneetiliselt muundatud organismidest (GMOd) või taimekaitsevahenditest. Kõnealuste normide, millele osutamiseks kasutatakse edaspidi mõistet „liidu toidutarneahela õigusaktid“, nõuetekohane kohaldamine aitab kaasa siseturu toimimisele.

(4)

Liidu põhinormid toidu- ja söödaalal on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 178/2002 (4). Lisaks kõnealustele põhinormidele hõlmavad toidu- ja söödaalased eriõigusaktid erinevaid valdkondi, näiteks loomasöödad, sealhulgas ravimsööt, sööda- ja toiduhügieen, zoonoosid, loomsed kõrvalsaadused, veterinaarravimite jäägid, saasteained, inimeste tervist mõjutavate loomataudide tõrje ja likvideerimine, sööda ja toidu märgistamine, taimekaitsevahendid, sööda- ja toidulisandid, vitamiinid, mineraalsoolad, mikroelemendid ja muud lisandid, toiduga kokkupuutuvad materjalid, nõuded kvaliteedi ja koostise kohta, joogivesi, ioniseerimine, uuendtoidud ja GMOd.

(5)

Loomatervist käsitlevate liidu õigusaktide eesmärk on tagada liidus ranged inimeste ja loomade tervise nõuded, põllumajandus- ja vesiviljelussektori mõistlik arendamine ja tootlikkuse tõstmine. Kõnealuseid õigusakte on vaja selleks, et aidata kaasa loomade ja loomsete saaduste siseturu väljakujundamisele ning et hoida ära kogu liitu mõjutavate nakkushaiguste levimine. Need hõlmavad valdkondi, mis sisaldavad liidusisest kaubandust, sisenemist liitu, taudide likvideerimist, veterinaarkontrolli ja taudidest teatamist, ning aitavad parandada toidu ja sööda ohutust.

(6)

Loomataudidel, sealhulgas antimikroobikumide suhtes resistentsuse omandanud mikroorganismide põhjustatud loomataudidel võib olla märkimisväärne mõju rahvatervisele, toidu- ja söödaohutusele ning loomade tervisele ja heaolule. Selleks et tagada liidus looma- ja rahvatervise kõrged standardid, on liidu tasandil sätestatud normid loomatervise meetmete ning toidu- ja söödaohutuse kohta. Nende normide, sealhulgas antimikroobikumiresistentsuse probleemi lahendamisele suunatud normide järgimise suhtes tuleks rakendada käesoleva määrusega ette nähtud ametlikku kontrolli. Lisaks nähakse liidu õigusaktides ette normid, mis käsitlevad selliste veterinaarravimite turulelaskmist ja kasutamist, mis annavad panuse liidu tasandi sidusasse tegevusse, mis on suunatud sellele, et tagada antimikroobikumide mõistlik kasutamine põllumajandusettevõtete tasandil ning minimeerida loomadel antimikroobikumiresistentsuse väljaarenemine ja selle ülekandumine loomse toidu kaudu. Komisjoni 15. novembri 2011. aasta teatises Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tegevuskava antimikroobsest resistentsusest tingitud ohtude ohjamiseks“ esitatud meetmetes number 2 ja 3 rõhutatakse liidu eriõigusnormide olulist rolli veterinaarravimite valdkonnas. Nende spetsiifiliste normide järgimise suhtes tuleks rakendada nimetatud liidu õigusaktis ette nähtud kontrolli ning seega ei kuulu see käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(7)

ELi toimimise lepingu artiklis 13 tunnustatakse loomi kui aistimisvõimelisi olendeid. Loomade heaolu käsitlevate liidu õigusaktidega nõutakse loomaomanikelt, loomapidajatelt ja pädevatelt asutustelt, et nad järgiksid loomade heaolunõudeid, tagades nende inimliku kohtlemise ja hoides ära neile tarbetute kannatuste ja valu põhjustamise. Kõnealused normid põhinevad teaduslikel tõenditel ja need võivad parandada loomse toidu kvaliteeti ja ohutust.

(8)

Taimetervist käsitlevate liidu õigusaktidega reguleeritakse selliste taimekahjustajate liitu sisenemist, mida liidus ei ole või mis ei ole seal levinud, ning nende kohandumist ja levimist liidus. Nende õigusaktide eesmärk on kaitsta liidu põllukultuuride, avalike ja erahaljasalade ja metsade tervist, kaitstes samal ajal liidu elurikkust ja keskkonda ning tagades taimede ja taimsete saaduste kvaliteedi ning taimse toidu ja sööda ohutuse.

(9)

Taimekaitsevahendeid käsitlevate liidu õigusaktidega reguleeritakse taimekaitsevahendite ning selliste toimeainete, taimekaitseainete, sünergiste, muude koostisainete või abiainete, mida taimekaitsevahendid võivad sisaldada või millest nad võivad koosneda, lubamist, turule laskmist, kasutamist ja kontrolli. Kõnealuste õigusnormide eesmärk on tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse kõrge tase, hinnates taimekaitsevahenditest tulenevaid riske, ja parandada liidu turu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1829/2003 (6) nähakse ette GMOdele ning geneetiliselt muundatud toidule ja söödale eelnev loa andmine, jälgitavus ja märgistamine. GMOdele, mis ei ole ette nähtud otseseks tarbimiseks, näiteks toidu ja sööda tootmisel lähtematerjalina kasutatavad seemned, võidakse anda luba direktiivi 2001/18/EÜ või määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt. Olenemata õiguslikust alusest, mille kohaselt võidakse GMOdele luba anda, tuleks kohaldada samasuguseid ametliku kontrolli norme.

(11)

Mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevad liidu õigusaktid on mahepõllumajandusliku tootmise säästva arendamise alus ja nende eesmärk on aidata kaasa loodusvarade, elurikkuse ja loomade heaolu kaitsmisele ning maaelu arengule.

(12)

Põllumajandustooteid ning toiduaineid hõlmavaid põllumajanduse kvaliteedikavasid käsitlevate liidu õigusaktidega on kindlaks määratud tooted ja toiduained, mida toodetakse vastavalt täpsetele nõuetele, ja nendega edendatakse mitmekesist põllumajanduslikku tootmist, kaitstakse toodete nimetusi ja teavitatakse tarbijaid põllumajandustoodete ja toiduainete eriomadustest.

(13)

Liidu toidutarneahela õigusaktid tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad vastutavad nende kontrolli all oleva tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides selle eest, et järgitakse liidu toidutarneahela õigusakte, mida kohaldatakse nende tegevuse suhtes.

(14)

Liidu normidega kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamisstandardite kohta tagatakse säästvad tooted ning siseturu täieliku potentsiaali ärakasutamine; kõnealuste normidega hõlbustatakse ausal konkurentsil põhinevat turustamist, parandades seeläbi tootmise tasuvust. Nende normidega tagatakse, et nii imporditud kui ka liidust pärit tooted vastavad samadele nõuetele. Põllumajandustoodete turustamisstandardeid reguleerivad liidu normid aitavad kaasa nende toodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele ja toodete kvaliteedi parandamisele.

(15)

Liidu toidutarneahela õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavad liikmesriigid, kelle pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad ametliku kontrolli korraldamise abil, et asjaomaseid liidu nõudeid järgitakse ja täidetakse tõhusalt.

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (7) on kehtestatud ametliku kontrolli korraldamise ühtne õigusraamistik. Kõnealune raamistik on oluliselt parandanud ametliku kontrolli tõhusust, liidu toidutarneahela õigusaktide järgimise tagamist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu liidus, ning keskkonna kaitset riskide eest, mis võivad tuleneda GMOdest ja taimekaitsevahenditest. Tänu sellele on olemas ka konsolideeritud õigusraamistik, mis aitab toidutarneahela ametliku kontrolli puhul järgida terviklikku lähenemisviisi.

(17)

Liidu toidutarneahela õigusaktides on mitmeid sätteid, mille täitmise tagamine ei ole määrusega (EÜ) nr 882/2004 üldse hõlmatud või on hõlmatud ainult osaliselt. Näiteks on ametliku kontrolli erinormid jäetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EÜ) nr 1069/2009 (8). Ka taimetervis ei kuulu suures osas määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisalasse – teatavad ametliku kontrolli normid on sätestatud nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ (9).

(18)

Lisaks on nõukogu direktiivis 96/23/EÜ (10) sätestatud väga üksikasjalikud normid, millega kehtestatakse muu hulgas ametliku kontrolli miinimumsagedus ja nõuete rikkumise korral võetavad eriomased sunnimeetmed.

(19)

Üldise õigusraamistiku ratsionaliseerimiseks ja lihtsustamiseks ja parema reguleerimise tagamiseks tuleks teatava valdkonna ametliku kontrolli sätted koondada ametliku kontrolli ühtsesse õigusraamistikku. Seega tuleks määrus (EÜ) nr 882/2004 ja muud teatava valdkonna ametlikku kontrolli reguleerivad liidu õigusaktid tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva määrusega.

(20)

Käesoleva määruse eesmärk peaks olema kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud liidu raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 882/2004 ja asjaomastes valdkondlikes õigusaktides ametliku kontrolli suhtes kehtestatud norme ning nende kohaldamisel saadud kogemusi.

(21)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ (11) sätestatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise nõudeid kehtestavad normid hõlmavad kõnealuse direktiivi artikli 8 sätteid töötlemisseadmete kontrolli kohta, mille kohaldamist jätkatakse seni, kuni kõnealuse kontrolli suhtes ei kohaldata käesoleva määruse ametliku kontrolli sätteid.

(22)

Selleks et kontrollida põllumajandustoodete turgude (põllukultuurid, vein, oliiviõli, puu- ja köögiviljad, humalad, piim ja piimasaadused, veise- ja vasikaliha, lamba- ja kitseliha ning mesi) ühise korralduse suhtes kehtivate normide täitmist, on juba kasutusel sissetöötatud spetsiaalne kontrollisüsteem. Käesolevat määrust ei tuleks seetõttu kohaldada põllumajandustoodete turgude ühist korraldust reguleerivale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1308/2013 (12) vastavuse kontrollimisele, välja arvatud kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (13) alusel turustusnormide suhtes läbiviidud kontrollid osutavad võimalikule pettusele või eksitavale tegevusele.

(23)

Käesoleva määruse laiema kohaldamisala arvesse võtmiseks tuleks teatavaid määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud määratlusi kohandada, et viia need kooskõlla muudes liidu õigusaktides sätestatutega ning selgitada või vajaduse korral asendada termineid, millel on eri valdkondades erinev tähendus.

(24)

Kui liidu toidutarneahela õigusaktide kohaselt on nõutav, et pädevad asutused peavad kontrollima, kas ettevõtjad täidavad asjaomaseid liidu norme ning kas loomad või kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele, tuleks sellist nõuetele vastavuse kontrolli käsitada ametliku kontrollina.

(25)

Liidu toidutarneahela õigusaktidega on liikmesriikide pädevatele asutustele antud lisaks eriülesanded, mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervist ning loomade heaolu ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja liikmesriikide pädevad asutused peavad neid täitma selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Neid muid ametlikke ülesandeid, mille hulka kuuluvad loa või heakskiidu andmine, epidemioloogiline jälgimine ja seire, taudide või kahjustajate likvideerimine ja nende leviku tõkestamine ning ametlike sertifikaatide või kinnituste väljaandmine, reguleeritakse samade valdkondlike normidega, mille täitmine tagatakse ametliku kontrolli kaudu ja seetõttu käesoleva määrusega.

(26)

Liikmesriik peaks määrama kõikide käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate valdkondade jaoks pädevad asutused. Kuna liikmesriikidel on kõige paremad eeldused identifitseerimaks ja otsustamaks, milline pädev asutus või asutused iga valdkonna või valdkonna osa jaoks määrata, peaksid nad samuti määrama iga valdkonna või valdkonna osa jaoks ühe asutuse, mis tagab nõuetekohaselt koordineeritud teabevahetuse teiste liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoniga.

(27)

Ametliku kontrolli jaoks, mille eesmärk on kontrollida, kas liidu toidutarneahela õigusakte kohaldatakse nõuetekohaselt, ja muude ametlike toimingute jaoks, mis on liikmesriikide ametiasutustele usaldatud vastavalt liidu toidutarneahela õigusaktidele, peaksid liikmesriigid määrama pädevad asutused, mis tegutsevad üldsuse huvides, millel on piisavad vahendid ja seadmed ning mis pakuvad kindlust oma sõltumatuse ja professionaalsuse kohta. Pädevad asutused peaksid tagama, et ametlik kontroll on kvaliteetne, järjepidev ja tõhus.

(28)

Käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate normide nõuetekohaseks kohaldamiseks ja nende järgimise tagamiseks on vaja sobivaid teadmisi nii nende normide kui ka käesolevas määruses sätestatud normide kohta. Seega on oluline, et ametlikku kontrolli tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivad töötajad osalevad regulaarselt oma pädevusele vastavatel koolitustel kohaldatavate õigusaktide ning käesolevast määrusest tulenevate kohustuste kohta.

(29)

Pädevad asutused peaksid tegema siseauditeid või laskma ennast auditeerida, et tagada vastavus käesolevale määrusele. Kõnealuseid auditeid tuleks teha läbipaistvalt ja nende suhtes tuleks kohaldada sõltumatut kontrolli.

(30)

Ettevõtjatel peaks vastavalt liikmesriigi õigusele olema edasikaebamisõigus pädeva asutuse tehtud otsuste peale. Pädevad asutused peaksid ettevõtjaid kõnealusest õigusest teavitama.

(31)

Pädevad asutused peaksid tagama, et ametliku kontrolli eest vastutavad töötajad hoiavad konfidentsiaalsena ametliku kontrolli käigus saadud teabe, mis kuulub ametisaladuse alla. Juhul kui selle avaldamine ei ole ülekaalukalt avalikkuse huvides, peaks ametisaladus olema selline teave, mille avaldamine võib kahjustada ülevaatuste, uurimiste või auditite eesmärki ning ärihuvide või kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitset. Ametisaladuse hoidmise kohustus ei tohiks siiski takistada pädevatel asutustel avaldamast ametliku kontrolli tulemusi faktidena üksikute ettevõtjate kohta, kui asjaomasele ettevõtjale on antud võimalus esitada enne kõnealuse teabe avaldamist selle kohta märkusi ning kui neid märkusi on arvesse võetud või need lisatakse pädevate asutuste poolt levitatavale teabele. Samuti ei piira ametisaladuse hoidmise vajadus määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 10 kohast kohustust teatada üldsusele juhtumitest, mille puhul on põhjendatud kahtlus, et toit või sööt võib kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (14) ette nähtud üksikisikute õigust isikuandmete kaitsele. Kõnealused normid ei peaks samuti mõjutama olukordi, kus avaldamine on nõutav liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt.

(32)

Pädevad asutused peaksid riskipõhiselt ja asjakohase sagedusega tegema korrapärast ametlikku kontrolli kõikide valdkondade, ettevõtjate, tegevuste, loomade ja kaupade suhtes, mis on hõlmatud liidu toidutarneahela õigusaktidega. Pädevad asutused peaksid kehtestama ametliku kontrolli sageduse, võttes arvesse vajadust kohandada kontrolli vastavalt riski ja nõuete täitmise tasemele, mida võib eri olukordades eeldada, sealhulgas pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud võimalikud liidu toidutarneahela õigusaktide rikkumised. Seega tuleks kontrolli kohandamisel arvestada tõenäosusega, et rikutakse liidu toidutarneahela õigusaktide kõiki neid sätteid, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse. Mõnel juhul on liidu toidutarneahela õigusaktide kohaselt vaja teha ametlikku kontrolli olenemata riskitasemest või nõuete rikkumise tõenäosusest, et saaks välja anda ametliku sertifikaadi või kinnituse, mis on loomade või kaupade turulelaskmise või nende liikumise eeltingimus. Sellisel juhul määratakse ametliku kontrolli sagedus kindlaks vastavalt sertifitseerimis- või kinnitamisvajadustele.

(33)

Selleks et säilitada nõuete täitmiseks tehtava ametliku kontrolli tõhusus, ei tohiks kontrollist ette teatada, välja arvatud juhul, kui see on absoluutselt vajalik kontrolli tegemiseks (näiteks tapamajades tapatoimingute ajal tehtava ametliku kontrolli puhul ning siis, kui pädevate asutuste töötajad või esindajad peavad ametliku kontrolli jaoks pidevalt või korrapäraselt viibima ettevõtja valdustes), või ametliku kontrolliga seotud tegevuse eripära tõttu (nagu eelkõige auditite puhul).

(34)

Ametlik kontroll peaks olema põhjalik ja tõhus ning tagama liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamise. Kuna ametlik kontroll võib olla ettevõtjatele koormav, peaksid pädevad asutused ametliku kontrolli korraldamisel ja tegemisel arvesse võtma ettevõtja huvisid ja piirama koormust nii, et see ei oleks suurem, kui on vaja ametliku kontrolli tõhusaks ja edukaks tegemiseks.

(35)

Ametlikku kontrolli peaksid läbi viima töötajad, kes on sõltumatud, st kellel ei ole huvide konflikti ning kes eelkõige ei ole olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende suutlikkust oma ametikohustusi erapooletult täita. Samuti tuleks ette näha asjakohane kord, millega tagatakse erapooletus nendel juhtudel, kui ametlikku kontrolli teostatakse avaliku sektori asutusele või organile kuuluvate loomade, kaupade, kohtade või tegevuste suhtes.

(36)

Liikmesriikide pädevad asutused peaksid ametlikku kontrolli tegema sama hoolikalt olenemata sellest, kas norme, mille täitmist tagatakse, kohaldatakse selliste tegevuste suhtes, millel on tähtsust ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil, või tegevuste suhtes, mis mõjutavad selliseid loomi ja kaupu käsitlevate liidu õigusaktide täitmist, mida viiakse muusse liikmesriiki või lastakse muus liikmesriigis turule või mida viiakse liidust välja. Liidust eksportimise puhul võib pädevatelt asutustelt kooskõlas liidu õigusaktidega nõuda, et kontrollitakse loomade ja kaupade vastavust nõuetele, mis on kehtestatud selliste loomade või kaupade suhtes sihtkohaks olevas kolmandas riigis. Seoses ekspordisertifikaadi näidiste kehtestamisega tuleks käesolevas määruses ettenähtud rakendusvolitusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused sertifikaadid on ette nähtud liidu õiguses ning eelkõige liidu ja kolmanda riigi vahel või kolmandate riikide osalemisel sõlmitud kahepoolsetes kokkulepetes.

(37)

Ilma et see piiraks valdkondlikes õigusaktides sätestatud jälgitavusnõuete kohaldamist, võivad liikmesriigi pädevad asutused rangelt selles ulatuses, mis on vajalik ametliku kontrolli korraldamiseks, erandkorras nõuda, et ettevõtjad teataksid loomade ja kauba saabumisest teisest liikmesriigist.

(38)

Liidu toidutarneahela õigusaktide nõuetekohase täitmise tagamiseks peaks pädevatel asutustel olema õigus teha ametlikku kontrolli kõikide kõnealuste õigusaktide kohaldamisalasse jäävate loomade ja kaupade kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides. Selleks et ametlik kontroll oleks põhjalik ja tõhus, peaks pädevatel asutustel olema õigus teha ametlikku kontrolli kõikide liidu toidutarneahela õigusaktide kohaldamisalast väljajäävate kaupade, ainete, materjalide või objektide kõikides tootmis- ja turustamisetappides, kuivõrd see on vajalik kõnealuste õigusaktide võimaliku rikkumise põhjalikuks uurimiseks ja sellise rikkumise põhjuse kindlakstegemiseks. Selleks et teha ametlikku kontrolli tõhusalt, peaksid pädevad asutused koostama kontrollitavate ettevõtjate loetelu või registri ja seda haldama.

(39)

Pädevad asutused tegutsevad ettevõtjate ja üldsuse huvides ja tagavad, et liidu toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud kõrgetasemelisi kaitsestandardeid säilitatakse ja kaitstakse asjakohaste sunnimeetmetega järjepidevalt ning et selliste õigusaktide järgimine on ametliku kontrolli abil tagatud kogu toidutarneahelas. Seepärast peaksid pädevad asutused, nagu ka volitatud isikud ja füüsilised isikud, kellele on delegeeritud teatavad ülesanded, olema ettevõtjate ja üldsuse ees vastutavad nende poolt tehtava ametliku kontrolli tõhususe ja toimivuse eest. Nad peaksid tagama juurdepääsu ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute korraldamise ja läbiviimisega seotud teabele ning avaldama ametliku kontrolli ja selle tulemuste kohta regulaarselt teavet. Pädevatel asutustel peaks olema ka õigus teatavatel tingimustel avaldada või kättesaadavaks teha teavet ametliku kontrolli tulemustel põhineva ettevõtja reitingu kohta. Reitingusüsteemide kasutamine liikmesriikide poolt peaks olema lubatud ja seda tuleks ergutada toidutarneahelas läbipaistvuse suurendamise vahendina tingimusel, et õiglus, järjepidevus, läbipaistvus ja objektiivsus on asjakohaselt tagatud. Pädevad asutused peaksid võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse, et reiting kajastab korrektselt nõuete täitmise tegelikku taset; eelkõige tuleks pädevaid asutusi ergutada tagama, et reiting põhineks mitme ametliku kontrolli tulemusel, või juhul, kui reiting põhineb ühe ametliku kontrolli tulemusel, mis oli negatiivne, tagama et järgmised ametlikud kontrollid tehakse mõistliku aja jooksul. Eeskätt on vajalik reitingukriteeriumide läbipaistvus, et saaks võrrelda parimaid tavasid ning õigel ajal kaaluda sidusa lähenemisviisi väljatöötamist liidu tasandil.

(40)

On oluline, et pädevad asutused, nagu ka volitatud isikud ja füüsilised isikud, kellele on delegeeritud teatavad ülesanded, tagavad ja kontrollivad nende poolt tehtava ametliku kontrolli tõhusust ja järjepidevust. Selle jaoks peaksid nad võtma aluseks kirjalikud dokumenteeritud menetlused ning andma ametlikku kontrolli tegevatele töötajatele teavet ja juhiseid. Nad peaksid ka kohaldama sobivaid dokumenteeritud menetlusi ja mehhanisme, et pidevalt kontrollida, kas nende endi tegevus on tõhus ja järjekindel, ning võtma puuduste ilmnemise korral parandusmeetmeid.

(41)

Selleks et nõuete rikkumist oleks lihtsam kindlaks teha ja et asjaomase ettevõtja poolt parandusmeetmete võtmine oleks tõhusam, tuleks ametliku kontrolli tulemused dokumenteerida kirjalikult ja ettevõtjale tuleks anda selle koopia, kui ettevõtja seda soovib. Kui pädeva asutuse töötajad peavad ametliku kontrolli jaoks viibima korrapäraselt või pidevalt ettevõtja valdustes, et jälgida ettevõtja tegevust, oleks iga ülevaatuse või kontrollkäigu kirjalikult dokumenteerimine ebaproportsionaalne. Sellisel juhul tuleks kirjalikud dokumendid koostada piisavalt sagedasti, et pädevad asutused ja ettevõtja saaksid nõuete järgimise taseme kohta teavet korrapäraselt ja neile teatataks koheselt kindlaks tehtud puudustest või nõuete rikkumistest.

(42)

Ettevõtjad peaksid tegema pädevate asutuste, volitatud isikute ja füüsiliste isikutega, kellele on delegeeritud teatavad ülesanded, igakülgset koostööd, et ametlik kontroll toimuks sujuvalt ning et pädevad asutused saaksid läbi viia muid ametlikke toiminguid. Liitu siseneva saadetise eest vastutavad ettevõtjad peaksid esitama saadetise kohta kogu olemasoleva teabe. Kõik ettevõtjad peaksid pädevatele asutustele esitama vähemalt teabe, mida on vaja nende, nende tegevuse ning ettevõtjate, kellele nad tarnivad ja kes neile tarnivad, identifitseerimiseks.

(43)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ametliku kontrolli korraldamise ühtne õigusraamistik, et kontrollida liidu toidutarneahela õigusaktide järgimist kõikides nende normidega hõlmatud valdkondades. Mõnes neist valdkondadest on liidu õigusaktidega sätestatud üksikasjalikud nõuded, mille täitmise jaoks on ametliku kontrolli puhul vaja erioskusi ja -vahendeid. Et hoida ära nõuete täitmise tagamisel erinevate tavade järgimine, mille tõttu võib olla inimeste, loomade ja taimede tervise ja loomade heaolu kaitse tase ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonna kaitse tase ebaühtlane, käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate loomade ja kaupade siseturu toimimine häiritud ja konkurents moonutatud, peaks komisjonil olema võimalik võtta lisaks käesolevas määruses sätestatud normidele vastu ametliku kontrolli erinorme, mis vastaksid kõnealuste valdkondade kontrolli vajadustele. Eelkõige tuleks seal sätestada erinõuded järgmiste üksikasjade kohta: ametliku kontrolli tegemine ja selle miinimumsagedus, erimeetmed või meetmed lisaks käesolevas määruses sätestatutele, mida pädevad asutused peavad võtma nõuete rikkumise korral, pädevate asutuste eriomased vastutusalad ja ülesanded lisaks käesolevas määruses sätestatutele ja erikriteeriumid käesoleva määrusega ette nähtud haldusabi mehhanismide kasutamiseks. Muul juhul võivad täiendavad normid olla vajalikud toidu ja sööda ametliku kontrolli suhtes põhjalikuma raamistiku kehtestamiseks, kui inimeste ja loomade terviseriskide ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale avalduvate riskide kohta on ilmnenud uut teavet, mis osutab sellele, et kui liikmesriikides puuduksid ühised ametliku kontrolli tegemise normid, ei tagaks kontroll kõnealuste riskide vastu eeldatavat kaitset, nagu on ette nähtud liidu toidutarneahela õigusaktidega.

(44)

Selleks et käesoleva määrusega hõlmatud ametlikku kontrolli saaks tõhusalt korraldada, peaks liikmesriikidel olema õigus otsustada, millised töötajad sobivad kõige paremini kõnealuse kontrolli tegemiseks, eeldusel et on tagatud inimeste, loomade ja taimede tervise ja loomade heaolu kaitse kõrge tase kogu toidutarneahelas ning järgitakse rahvusvahelisi standardeid ja kohustusi. Liikmesriikide pöördumine veterinaarjärelevalve ametnike, taimeterviseametnike ja teiste spetsiaalselt määratud isikute poole peaks olema nõutav teatavatel juhtudel, kui nende isikute spetsiifilisi oskusi on vaja ametliku kontrolli tervikliku tulemuse tagamiseks. See ei tohiks piirata liikmesriikide võimalust kasutada veterinaarjärelevalve ametnikke (sealhulgas ametlike kontrollide jaoks kodulindude ja jäneseliste suhtes), taimeterviseametnikke ja teisi spetsiaalselt määratud isikuid ka juhul, kui see ei ole käesoleva määruse kohaselt nõutud.

(45)

Lihatootmise ametliku kontrolliga seoses uute kontrollimeetodite ja -võtete väljatöötamise eesmärgil peaks pädevatel asutustel olema õigus võtta vastu riiklikke meetmeid, et rakendada katseprojekte, mille kestus ja ulatus on piiratud. Sellised meetmed peaksid tagama, et pädevad asutused veenduvad, et ettevõtjad vastavad kõigile lihatootmise puhul kohaldatavatele põhisätetele, sealhulgas nõudele, et liha on ohutu ja inimtoiduks kõlblik. Tagamaks, et komisjonil ja liikmesriikidel on võimalus hinnata kõnealuste siseriiklike meetmete mõju ja avaldada oma arvamust enne nende meetmete võtmist ning võtta seetõttu kõige sobivamaid meetmeid, tuleks nendest meetmetest teatada komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (15) artiklitele 5 ja 6 ning nimetatud artiklites sätestatud eesmärkidel.

(46)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik delegeerida osa oma ülesannetest muudele isikutele. Tuleks kehtestada asjakohased tingimused, et tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, kvaliteet ja järjekindlus. Volitatud isik peaks olema ülevaatuste tegemiseks akrediteeritud vastavalt Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) standarditele.

(47)

Selleks et tagada kogu liidus ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute usaldusväärsus ja järjekindlus, peaksid proovide võtmise ning laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodid vastama teaduslikele standarditele ja asjaomase labori analüüside, uuringute ja diagnoosimisega seotud erivajadustele ning tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise kindlad ja usaldusväärsed tulemused. Tuleks kehtestada täpsed reeglid, mille alusel valida kasutatav meetod, kui olemas on mitu meetodit eri allikatest, mis võivad olla näiteks ISO, Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioon (EPPO), rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (IPPC), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE), Euroopa Liidu ja riiklikud referentlaborid või liikmesriigi õigus.

(48)

Ettevõtjatel, kelle loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, peaks olema õigus teisele eksperdiarvamusele enda kulul. Selline õigus peaks võimaldama ettevõtjal taotleda, et teine ekspert vaatab läbi esmase proovide võtmise, analüüside, uuringute või diagnoosimisega seotud dokumendid ning teeb esmase proovide võtmise käigus võetud materjali suhtes teise analüüsi, uuringu või diagnoosimise, välja arvatud juhul, kui teine analüüs, uuring või diagnoos on tehniliselt võimatu või väheoluline. Nii on see eelkõige siis, kui ohu esinemine looma või kauba puhul on eriti harv või leviku ulatus väga väike või ebaühtlane karantiini alla kuuluva organismi kindlakstegemiseks või, olenevalt asjaoludest, mikrobioloogilise analüüsi tegemiseks.

(49)

Selleks et teha ametlikku kontrolli interneti või muude sidevahendite kaudu toimuva kaubanduse suhtes, peaks pädevatel asutustel olema võimalus võtta proove anonüümselt esitatud tellimuste abil (nn kontrollostud), mida saab seejärel analüüsida või uurida või kontrollida nende vastavust nõuetele. Pädevad asutused peaksid tegema kõik võimaliku selleks, et ettevõtjal säiliks õigus teisele eksperdiarvamusele.

(50)

Laboritel, mille pädev asutus on määranud tegema analüüse, uuringuid ja diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks, peaksid olema oskused, varustus, taristu ja töötajad, mis võimaldavad neil kõnealuste tegevuste puhul järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete tulemuste tagamiseks tuleks kõnealused laborid selliste meetodite kasutamiseks akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele“. Kõnealuse akrediteerimise peaks tegema riiklik akrediteerimisasutus, mis tegutseb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (16).

(51)

Kuigi akrediteerimine on kõige parem võimalus tagada ametlike laborite tegevuse vastavus kõrgele tasemele, on see ka keerukas ja kulukas protsess, mille tõttu tekiks laboritele ebaproportsionaalne koormus juhul, kui laboratoorse analüüsi, uuringu või diagnoosimise meetodid on eriti lihtsad ja nende jaoks ei ole vaja eriprotseduure või -vahendeid (näiteks ülevaatuse puhul Trichinella avastamiseks), ning teatavatel tingimustel ka juhul, kui labor teeb analüüse, uuringuid või diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute, mitte ametliku kontrolli jaoks.

(52)

Selleks et tagada lähenemise paindlikkus ja proportsionaalsus, eelkõige loomatervise ja taimetervise laborite puhul, tuleks sätestada võimalus teha erandeid, millega lubatakse teatavatel laboritel kasutada teatavaid meetodeid, mille jaoks nad ei ole akrediteeritud. Seda võib teha eelkõige siis, kui teatavate taimekahjustajate kindlakstegemiseks puuduvad tunnustatud meetodid. Lisaks ei pruugi teatavatel juhtudel, kui kasutatakse uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui tegemist on esilekerkivate riskide või hädaolukordadega, olla võimalik laborit kohe akrediteerida kõikide nende meetodite jaoks, mida ta peaks ametliku laborina kasutama. Seega tuleks ametlikel laboritel lubada teha teatavatel tingimustel pädevate asutuste jaoks analüüse, uuringuid ja diagnoosimist enne akrediteerimist.

(53)

Kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll on ülioluline, kuna see tagab vastavuse liidus kohaldatavatele õigusaktidele, eelkõige normidele, mille eesmärk on kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Selline ametlik kontroll tuleks teha enne loomade või kaupade lubamist liidus vabasse ringlusesse. Ametlikku kontrolli tuleks teha piisavalt sagedasti, et vähendada inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule ja keskkonnale avalduvaid riske, mis võivad tuleneda liitu sisenevatest loomadest ja kaupadest, võttes arvesse ettevõtja varasemat tegevust liidu toidutarneahela õigusaktide järgimisel, kontrolli, mida kõnealused loomad ja kaubad on kolmandas riigis juba läbinud, ja tagatisi, mida asjaomane kolmas riik on andnud selle kohta, et liitu eksporditavad loomad ja kaubad vastavad liidu õigusaktidega ette nähtud nõuetele.

(54)

Käesoleva määrusega on vaja ette näha loomade ja kaupade kategooriad, mis tuleks piiripunktis enne nende liitu sisenemist alati esitada ametlikuks kontrolliks. Samuti on vaja ette näha võimalus nõuda, et muude kaubakategooriate suhtes kohaldatakse ajutiselt sama nõuet sellekohaste erimeetmete alusel, samuti võimalus nõuda, et teatavad muud kaubakategooriad, eelkõige teatav toit, mis sisaldab nii taimset päritolu tooteid kui ka loomset päritolu töödeldud tooteid (liittooteid), esitatakse piiripunktis enne nende liitu sisenemist alati ametlikuks kontrolliks.

(55)

Võttes arvesse riske, mis võivad inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale tuleneda teatavatest loomadest ja kaupadest, tuleks nende suhtes liitu sisenemisel kohaldada ametlikku erikontrolli. Praeguste liidu normidega on ette nähtud ametliku kontrolli tegemine liidu piiril, et kontrollida, kas järgitakse inimeste ja loomade tervise ja loomade heaolu standardeid, mida kohaldatakse loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali ja loomsete kõrvalsaaduste suhtes, ja kas taimed ja taimsed saadused vastavad fütosanitaarnõuetele. Rangemaid kontrolle tehakse teatavate muude kaupade liitu sisenemisel, kui see on põhjendatud kujuneva või teadaoleva riskiga. Kõnealuse kontrolli üksikasjad, mida praegu reguleeritakse nõukogu direktiividega 97/78/EÜ, (17) 91/496/EMÜ (18) ja 2000/29/EÜ ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 669/2009 (19), tuleks sätestada käesolevas määruses.

(56)

Selleks et muuta liidu ametliku kontrolli süsteem tõhusamaks, tagada piirikontrolliks eraldatud ametliku kontrolli vahendite otstarbekas jagamine ja hõlbustada liidu toidutarneahelat käsitlevate õigusaktide järgimise tagamist, tuleks kehtestada ühine terviklik ametliku kontrolli süsteem piiripunktides (mis asendaks praeguse killustatud kontrolliraamistiku), et käsitleda kõiki saadetisi, mida tuleks nende liitu sisenemisel kontrollida, sõltuvalt neist tulenevast võimalikust riskist.

(57)

Ametlikku kontrolli tuleks saadetiste suhtes teha siis, kui need saabuvad piiripunkti. Kõnealuse ametliku kontrolli käigus tuleks dokumente kontrollida kõigil saadetistel, sealhulgas asjakohasel juhul elektrooniliste vahenditega, ning identsus- ja füüsilist kontrolli tuleks teha sagedusega, mis sõltub igast looma- või kaubasaadetisest tulenevast riskist.

(58)

Füüsilise kontrolli sagedus tuleks kindlaks määrata ja seda tuleks muuta sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. Selline lähenemisviis peaks võimaldama pädevatel asutustel suunata kontrollivahendeid sinna, kus risk on kõige suurem. Ka identsuskontrollide sagedust peaks olema võimalik vähendada või näha ette ainult saadetise ametliku pitseri kontrollimine, kui see on õigustatud liitu sisenevast saadetisest tuleneva väikese riskiga. Identsus- ja füüsilise kontrolli suhtes riskipõhise lähenemisviisi rakendamiseks tuleks kasutada kättesaadavaid andmekogumeid ja teavet ning elektroonilisi andmekogumis- ja andmehaldussüsteeme.

(59)

Teatavatel juhtudel ja kui on tagatud inimeste, loomade ja taimede tervise ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonna kõrgel tasemel kaitse, saaks ametlikku kontrolli, mida tavapäraselt teeb pädev asutus piiripunktis, teha muus kontrollipunktis või muu asutuse poolt.

(60)

Tõhusa ametliku kontrolli süsteemi korraldamiseks peaks kolmandatest riikidest saabuvatel saadetistel, mida tuleb liitu sisenemisel kontrollida, olema kaasas ühtne sisseveodokument, mida kasutatakse piiripunkti saabuvast saadetisest etteteatamiseks ja et registreerida ametliku kontrolli tulemused ja otsused, mille pädevad asutused on teinud saadetise kohta, millega on kaasas kõnealune dokument. Ettevõtja peaks tollivormistuse läbimiseks kasutama sama dokumenti, kuni kogu ametlik kontroll on tehtud.

(61)

Mõnes liikmesriigis on eriliste geograafiliste piirangute, näiteks pika rannajoone või piiri tõttu raske alaliselt täita miinimumnõudeid piiripunktide suhtes. Töötlemata palkide import toimub tavaliselt suures mahus selleks ettenähtud sadamate ja kontrollipunktide kaudu ning ebakorrapärase sagedusega, mille tõttu on keeruline hoida seal pidevalt mehitatud ja täisvarustuses piiripunkte. Erandid piiripunktide suhtes esitatud miinimumnõuetest peaksid olema lubatud, et tagada tõhus ametlik kontroll spetsiifilise töötlemata palgi suhtes.

(62)

Liitu kolmandast riigist sisenevate loomade ja kaupade suhtes tuleks teha ametlikku kontrolli piiripunktis, mille on kooskõlas miinimumnõuetega määranud liikmesriik. Selliste punktide määramine tuleks tunnistada kehtetuks või peatada, kui need ei vasta enam kõnealustele miinimumnõuetele või kui nende tegevus võib kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. Selle üle otsustamisel, kas määramine peatada või kehtetuks tunnistada, tuleks arvesse võtta riski suurust ja proportsionaalsuse põhimõtet.

(63)

Kolmandatest riikidest saabuvate saadetiste suhtes ühetaolise ametliku kontrolli tagamiseks tuleks kehtestada ühised normid, et reguleerida pädevate asutuste ja ettevõtjate tegevust nõuete rikkumise kahtluse korral ning nõuetele mittevastavate saadetiste korral ja selliste saadetiste korral, mis võivad kujutada endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale.

(64)

Selleks et hoida ära ametliku kontrolliga seotud ebakõlad ja topelttöö, et võimaldada piiripunktis ja teistes kontrollipunktides ametlikku kontrolli läbivate saadetiste õigeaegne identifitseerimine ja et kontroll oleks tõhus, tuleks tagada koostöö ja teabevahetus pädevate asutuste, tolli ja muude asjaomaste asutuste vahel, kes tegelevad kolmandatest riikidest saabuvate saadetistega.

(65)

Liikmesriigid peaksid tagama alati piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et muretseda ametlikku kontrolli tegevatele ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatele pädevatele asutustele sobivad töötajad ja seadmed. Kuigi liidu toidutarneahela õigusaktidega kooskõla tagamine on peamiselt ettevõtjate kohustus, tuleks lisaks nende rakendatavale enesekontrollisüsteemile kohaldada ka liikmesriigi hallatavat konkreetselt sel eesmärgil tehtava ametliku kontrolli süsteemi, et tagada kogu toidutarneahelas tõhus turujärelevalve. Selline süsteem on oma olemuselt keerukas ja ressursimahukas ning sellele tuleks ametliku kontrolli jaoks pidevalt vahendeid eraldada nii, et neid oleks igal ajal nõuete täitmise tagamiseks piisavalt. Selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma lõive ja tasusid, et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli tegemisega teatavate ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on liidu toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud registreerimine või heakskiitmine kooskõlas toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist käsitlevate liidu normidega. Ettevõtjatelt tuleks lõive ja tasusid koguda ka selleks, et katta ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks tehtava ametliku kontrolli kulud ja pädevate asutuste poolt piiripunktis tehtava ametliku kontrolli kulud.

(66)

Lõivud ja tasud peaksid katma pädeva asutuse poolt seoses ametliku kontrolliga kantud kulud, sealhulgas üldkulud, kuid mitte neid ületama. Üldkulud võiksid hõlmata toetus- ja korralduskulusid, mis on vajalikud ametliku kontrolli kavandamiseks ja tegemiseks. Kõnealused kulud tuleks arvutada iga ametliku kontrolli alusel eraldi või kõigi teataval ajavahemikul tehtud ametlike kontrollide alusel. Juhtudel, kui lõive ja tasusid arvutatakse iga ametliku kontrolli tegelike kulude alusel eraldi, peaks ettevõtjatel, kes on seni nõudeid hästi täitnud, olema madalamad tasud kui neil, kes ei ole nõudeid täitnud, sest nõudeid hästi täitvate ettevõtjate suhtes tuleb ametlikku kontrolli teha harvem. Selleks et tagada, et kõik ettevõtjad järgivad liidu õigusakte, olenemata iga liikmesriigi poolt lõivude või tasude arvutamiseks valitud meetodist (st kas tegelike kulude alusel või kindlasummalise tasuna), tuleks lõivud ja tasud, mis arvutatakse pädeva asutuse poolt teataval ajavahemikul kantud kogukulu alusel ja mis nõutakse sisse kõikidelt ettevõtjatelt, sõltumata sellest, kas nende suhtes kohaldati võrdlusperioodil ametlikku kontrolli või mitte, arvutada nii, et tunnustada ettevõtjaid, kellel on liidu toidutarneahela õigusaktide järgimisel pidevalt head tulemused.

(67)

Keelata tuleks pädevate asutuste kogutud lõivude ja tasude otsene ja kaudne tagasimaksmine, sest see seaks ettevõtjad, kes tagasimakseid ei saa, ebavõrdsesse olukorda ja võib põhjustada konkurentsimoonutusi.

(68)

Ametliku kontrolli rahastamine ettevõtjatelt lõivude ja tasude kogumise kaudu peaks olema täielikult läbipaistev, et kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik aru saada lõivude ja tasude kehtestamiseks kasutatud meetoditest ja andmetest.

(69)

Liidu toidutarneahela õigusaktidega on ette nähtud juhtumid, mille korral peaks teatavate loomade või kaupade turulelaskmise või liikumise korral nendega kaasas olema sertifikaati välja andva ametniku allkirjaga ametlik sertifikaat. On asjakohane sätestada ühised normid, millega kehtestatakse pädevate asutuste ja sertifikaati välja andvate ametnike kohustused seoses ametlike sertifikaatide väljaandmisega ja omadustega, mis ametlikul sertifikaadil peaks selle usaldusväärsuse tagamiseks olema.

(70)

Muudel juhtudel on käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate normidega ette nähtud, et teatavate loomade või kaupade turulelaskmisel või liikumisel tuleb neile lisada ametlik etikett, ametlik märgis või muu ametlik kinnitus, mille on välja andnud ettevõtja pädeva asutuse ametliku järelevalve all või pädev asutus ise. Ametlik kinnitus hõlmaks näiteks taimepasse, mahepõllumajandustootmise logosid, identifitseerimistähiseid, kui need on nõutavad vastavalt liidu õigusaktidele, ning kaitstud päritolunimetusi, kaitstud geograafilisi tähiseid ja garanteeritud traditsioonilisi tooteid. On asjakohane sätestada miinimumnõuded tagamaks, et ka ametlikku kinnitust antakse välja nõuetekohaste usaldusväärsustagatiste kohaselt.

(71)

Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud peaksid põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad kogu liidus õigeid, usaldusväärseid ja võrreldavaid tulemusi. Seega tuleks pidevalt parandada ametlike laborite kasutatavaid meetodeid ja nende poolt toodetavate analüütiliste, uuringu- ja diagnostiliste andmete kvaliteeti ja ühtlust. Sel eesmärgil peaks olema komisjonil võimalik määrata Euroopa Liidu referentlaboreid ning toetuda referentlaborite ekspertabile kõikides nendes toidutarneahela valdkondades, kus on vaja täpseid ja usaldusväärseid analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimistulemusi. Eelkõige peaksid Euroopa Liidu referentlaborid tagama, et riiklikel referentlaboritel ja ametlikel laboritel on ajakohane teave kättesaadavate meetodite kohta ja et nad korraldavad laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid ja osalevad neis aktiivselt, ning nad peaksid pakkuma riiklikele referentlaboritele või ametlikele laboritele koolitusi.

(72)

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 esimese lõiguga ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 (20) artikli 21 esimese lõiguga antakse Euroopa Liidu referentlaborile geneetiliselt muundatud toiduainete ja sööda alal ning Euroopa Liidu referentlaborile söödalisandite alal eripädevused geneetiliselt muundatud toiduainete või sööda või söödalisandite lubamise menetluses, eelkõige seoses taotleja kavandatud tuvastus- või analüüsimeetodite kontrollimise, hindamise ja valideerimisega. Seega peaksid kõnealused laborid toimima käesoleva määruse kohaldamiseks Euroopa Liidu referentlaboritena.

(73)

Ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks seoses õigusnormide võimaliku rikkumise, sealhulgas pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud võimaliku rikkumise kindlakstegemisega ning seoses loomade heaoluga peaks pädevatel asutustel olema juurdepääs ajakohastele, usaldusväärsetele ja sidusatele tehnilistele andmetele, teadustulemustele, uuele tehnoloogiale ja ekspertteadmistele, mida on vaja liidu õigusaktide nõuetekohaseks kohaldamiseks kõnealustes valdkondades. Sel eesmärgil peaks komisjonil olema võimalik määrata toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamise ja loomade heaolu Euroopa Liidu referentkeskusi ning toetuda referentkeskuste ekspertabile.

(74)

Selleks et täita käesoleva määruse eesmärke, aidata kaasa siseturu takistusteta toimimisele ja pälvida tarbijate usaldus, tuleks juhul, kui nõuete täitmist tuleb tagada rohkem kui ühes liikmesriigis, reageerida liidu toidutarneahela õigusaktide rikkumisele tõhusalt ja järjekindlalt. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 50 kohaselt loodud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem juba võimaldab pädevatel asutustel kiiresti vahetada ja levitada teavet inimeste tervist ohustavate toidu või söödaga seotud tõsiste otseste või kaudsete riskide kohta või söödaga seotud tõsiste riskide kohta inimeste või loomade tervisele või keskkonnale ja võimaldab võtta kiiresti meetmeid kõnealuste tõsiste riskide kõrvaldamiseks. Kuigi kõnealune vahend võimaldab võtta õigeaegselt meetmeid kõikides asjaomastes liikmesriikides, et kõrvaldada teatavad tõsised toidutarneahelaga seotud riskid, ei võimalda see siiski tõhusalt anda piiriülest abi ja teha piiriülest koostööd pädevate asutuste vahel, et tagada liidu toidutarneahela piiriülese mõjuga õigusnormide rikkumise korral meetmete võtmine nii liikmesriigis, kus normide rikkumine esimesena avastati, kui ka liikmesriigis, kust rikkumine alguse sai. Haldusabi ja -koostöö peaksid eelkõige aitama pädevatel asutustel jagada teavet, avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et reageerida liidu toidutarneahela õigusaktide piiriülestele rikkumistele ka juhtudel, kui võimalik pettus või eksitav tegevus on piiriülese mõõtmega.

(75)

Haldusabitaotluste ja kõikide teadete suhtes tuleks kohaldada kohaseid järelmeetmeid. Haldusabi andmise ja halduskoostöö hõlbustamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad määraksid ühe või mitu kontaktasutust, kelle ülesandeks on teabe edastamise ja vastuvõtmise hõlbustamine ja kooskõlastamine eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ning tõhustada ja lihtsustada liikmesriikidevahelist koostööd, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused rakendusaktide vastuvõtmiseks, milles sätestatakse kasutatavate tehniliste vahendite üksikasjad, kontaktasutuste vahelise teabevahetuse kord ning abitaotluste, teadete ja vastuste standardvorm.

(76)

Iga liikmesriik peaks vastu võtma mitmeaastase riikliku kontrollikava ja seda regulaarselt ajakohastama ning see peaks hõlmama kõiki liidu toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud valdkondi ja sisaldama teavet liikmesriigi ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Selliste mitmeaastaste riiklike kontrollikavade abil peaks iga liikmesriik tagama, et kogu tema territooriumil ja kogu toidutarneahelas tehakse ametlikku kontrolli riskipõhiselt ja tõhusalt ning kooskõlas käesoleva määrusega. Enne kavade koostamist peetavad asjakohased konsultatsioonid asjaomaste sidusrühmadega peaksid tagama kavade eesmärgipärasuse.

(77)

Selleks et tagada mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ühtlus ja täielikkus, peaks iga liikmesriik määrama ühe ameti, kellele tehakse ülesandeks mitmeaastase riikliku kontrollikava koostamise koordineerimine ja kes kogub vajadusel teavet kõnealuse kava rakendamise, läbivaatamise ja ajakohastamise kohta.

(78)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad esitavad komisjonile igal aastal aruande, mis sisaldab teavet kontrolli ja mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamise kohta. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused ja hõlbustada võrreldavate andmete kogumist ja edastamist, nende hilisemat lisamist kogu liitu hõlmavasse statistikasse ja kogu liidus ametliku kontrolli toimimist käsitlevate komisjoni aruannete koostamist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kehtestada aastaaruannete standardvormid.

(79)

Komisjoni ekspertidel peaks olema võimalik teha liikmesriikides kontrolle, sealhulgas auditeid, et kontrollida asjaomaste liidu õigusaktide kohaldamist ja riikliku kontrollisüsteemi toimimist ja pädevate asutuste tegevust. Komisjoni kontrollide eesmärk peaks olema ka uurida nõuete täitmise tagamise tavasid või probleeme, hädaolukordi ja uusi arenguid liikmesriikides ning koguda nende kohta teavet. Asjaomaste liikmesriikide taotlusel peaks komisjoni ekspertidel samuti olema võimalik osaleda kolmandate riikide pädevate asutuste poolt kõnealuse liikmesriigi territooriumil tehtavates kontrollides; sellised kontrollid tuleks korraldada tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga.

(80)

Kolmandatest riikidest saabuvad loomad ja kaubad peaksid vastama samadele nõuetele, mida kohaldatakse liidu loomade ja kaupade suhtes, või vähemalt samaväärseteks tunnistatud nõuetele, võttes arvesse liidu toidutarneahela õigusaktide eesmärke. See põhimõte on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 11, mille kohaselt nõutakse liitu imporditava toidu ja sööda vastavust liidu toidualaste õigusnormide asjakohastele sätetele või nendega vähemalt samaväärseks tunnistatud nõuetele. Erinõuded selle põhimõtte rakendamiseks on sätestatud liidu normides taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta, mille kohaselt on keelatud liitu sisse tuua teatavaid taimekahjustajaid, mida seal ei esine (või esineb ainult vähesel määral), liidu normides loomatervisenõuete kohta, mille kohaselt on lubatud teatavaid loomi ja loomseid saadusi liitu tuua ainult sellistest kolmandatest riikidest, mis on loetletud sel eesmärgil kehtestatud loetelus, ja liidu normides inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta, mille kohaselt peab samuti koostama loetelu kolmandatest riikidest, millest on lubatud kõnealuseid tooteid liitu tuua.

(81)

Selleks et kolmandatest riikidest liitu sisenevad loomad ja kaubad vastaksid kõikidele liidu toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõuetele või samaväärseteks tunnistatud nõuetele, aga ka nõuetele, mis on sätestatud taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeteid käsitlevates liidu normides, loomatervisenõudeid käsitlevates liidu normides ning liidu normides, millega sätestatakse loomset päritolu toidu suhtes kohaldatavad hügieeni erinormid, et tagada liidu toidutarneahela õigusaktides sätestatud fütosanitaar- ja veterinaarnõuete täitmine, peaks komisjonil olema lubatud kehtestada loomade ja kaupade liitu sisenemise tingimused ulatuses, millega tagataks kõnealuste loomade ja kaupade vastavus kõikidele liidu toidutarneahela õigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele või samaväärsetele nõuetele. Kõnealuseid tingimusi tuleks kohaldada kõikidest kolmandatest riikidest või teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit loomade või kaupade või looma- või kaubakategooriate suhtes.

(82)

Kui erijuhtudel on tõendeid selle kohta, et teatavad kolmandast riigist, kolmandate riikide rühmast või nende piirkondadest pärit loomad või kaubad kujutavad endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul samuti keskkonnale, või kui on tõendeid selle kohta, et võib toimuda ulatuslik ja tõsine liidu toidutarneahela õigusaktide rikkumine, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu meetmeid kõnealuste riskide ohjeldamiseks.

(83)

Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tulemuslikkus ja tõhusus ja lõppkokkuvõttes inimeste, loomade ja taimede tervis ja ohutus ning keskkonnakaitse sõltuvad ka sellest, kas mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutustel on olemas selleks koolitatud töötajad, kellel on sobivad teadmised kõikides küsimustes, mis on seotud liidu õigusaktide nõuetekohase kohaldamisega. Komisjon peaks pakkuma sobivaid ja sihtotstarbelisi koolitusi, et pädevad asutused kasutaksid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute suhtes ühetaolist lähenemisviisi. Selleks et parandada kolmandates riikides teadmisi liidu toidutarneahela õigusaktide ja nõuete kohta, tuleks kõnealuseid koolitusi teha ka kolmandate riikide pädevate asutuste töötajatele. Viimati nimetatud juhul tuleks koolituste väljatöötamisel arvesse võtta arengumaade eriomaseid vajadusi, toetada neid kontrollide tegemisel ja sunnimeetmete rakendamisel, et nad saaksid täita loomade ja kaupade liitu sisseveo suhtes kohaldatavaid nõudeid.

(84)

Selleks et edendada kogemuste ja parimate tavade vahetamist pädevate asutuste seas, peaks komisjon samuti olema suuteline korraldama koostöös liikmesriikidega ametlikku kontrolli tegevate või muid ametlikke toiminguid läbiviivate töötajate liikmesriikidevahelise vahetuse programme.

(85)

Tõhusa ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemiseks on oluline, et liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ja vajaduse korral ettevõtjad saaksid ametliku kontrolliga seotud andmeid ja teavet või selle tulemusi vahetada kiiresti ja tõhusalt. Liidu õigusaktidega on kehtestatud mitu teabesüsteemi, mida haldab komisjon, et kõnealust teavet oleks võimalik käsitleda ja hallata kogu liidus elektrooniliste ja internetipõhiste vahendite kaudu. Ametliku kontrolli tulemuste registreerimiseks ja jälgimiseks on komisjoni otsustega 2003/24/EÜ (21) ja 2004/292/EÜ (22) loodud kooskõlas nõukogu direktiiviga 90/425/EMÜ (23) kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem Traces ning praegu kasutatakse seda süsteemi loomade ja loomsete saaduste kohta olemasolevate andmete ja teabe ja nendega seotud ametlike kontrollide haldamiseks. Käesoleva määrusega tuleks võimaldada kõnealust süsteemi säilitada ja ajakohastada, et seda saaks kasutada kõikide selliste kaupade puhul, mille suhtes on liidu toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud erinõuded või ametliku kontrolli praktiline kord. Sihtotstarbelised elektroonilised süsteemid on olemas ka selleks, et vahetada kiiresti teavet liikmesriikide vahel ja komisjoniga riskide kohta, mis võivad tekkida toidutarneahelas või looma- ja taimetervisele. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 50 on loodud toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem, mis on süsteem, mille abil teavitatakse otsestest või kaudsetest toidust või söödast tulenevatest riskidest inimeste tervisele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (24) artikliga 20 on loodud süsteem loetletud taudide suhtes võetavate meetmete kohta teadete ja aruannete esitamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (25) artikliga 103 on loodud süsteem taimekahjustajate esinemise kohta teadete ja aruannete esitamiseks ja nõuete rikkumisest teatamiseks. Kõik sellised süsteemid peaksid toimima ühtlustatult ja järjekindlalt, mis võimaldaks saada kasu eri süsteemide vahelisest sünergiast, vältida dubleerimist, lihtsustada nende toimimist ja muuta need tõhusamaks.

(86)

Ametliku kontrolli haldamise tõhusamaks muutmiseks peaks komisjon looma elektroonilise teabesüsteemi, millesse integreeritakse ja millega ajakohastatakse vastavalt vajadusele kõik olemasolevad teabesüsteemid, mis võimaldaks kasutada nüüdisaegseid teabevahetus- ja sertifitseerimisvahendeid ja kõige tõhusamalt kasutada ametliku kontrolliga seotud andmeid ja teavet. Selleks et hoida ära tarbetu teabenõuete dubleerimine, peaks selliste elektrooniliste süsteemide kujundamisel arvesse võtma vajadust tagada kõnealuse süsteemi ühilduvus ja koostalitlusvõime muude teabesüsteemidega, mida käitavad avaliku sektori asutused ja mille kaudu automaatselt vahetatakse asjaomaseid andmeid ja tehakse need kättesaadavaks. Kooskõlas Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga tuleks ette näha võimalus kasutada elektroonilisi allkirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ (26) tähenduses. Euroopa andmekaitseinspektoriga tuleks konsulteerida kõnealuse elektroonilise süsteemi uute osade väljatöötamise etapis ning selliste asjakohaste rakendusmeetmete väljatöötamisel, mis võivad mõjutada isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust.

(87)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses elektroonilise teabesüsteemi nõuetekohase toimimisega, selle tehniliste kirjeldustega, samuti asjaomaste eri osalejate ja kasutajate kohuste ja õigustega, võttes eelkõige arvesse vajadust vähendada halduskoormust, kasutades selleks asjakohasel juhul rahvusvaheliselt standardiseeritud keelt, sõnumistruktuuri ja andmevahetusprotokolle, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(88)

Pädevad asutused peaksid uurima juhtumeid, mille korral kahtlustatakse liidu toidutarneahela õigusaktide rikkumist, ja kui rikkumine on kinnitust leidnud, tegema kindlaks selle allika ja ulatuse, aga ka ettevõtja kohustused. Pädevad asutused peaksid võtma ka asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomased ettevõtjad parandavad olukorra ja hoiavad ära edasise nõuete rikkumise. Uurimiste ja sunnimeetmete korraldamisel ja elluviimisel pädevate asutuste poolt tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta võimalikke riske ning pettuse või eksitava tegevuse tõenäosust toidutarneahelas.

(89)

Ametliku kontrolli abil liidu toidutarneahela õigusaktide täitmise kontrollimine on ülioluline tagamaks, et kogu liidus saavutatakse tõhusalt kõnealuste õigusaktide eesmärgid. Häired liikmesriikide kontrollisüsteemides võivad teatavatel juhtudel oluliselt kõnealuste eesmärkide saavutamist takistada ning põhjustada inimeste, loomade ja taimede terviseriskide, loomade heaoluriskide või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul samuti keskkonnariskide kujunemist, sõltumata ettevõtjate või muude osaliste sekkumisest või vastutusest, või põhjustada olukordi, kus tõsiselt ja ulatuslikult rikutakse liidu toidutarneahela õigusakte. Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, peaks komisjonil olema võimalus reageerida liikmesriikide kontrollisüsteemide tõsistele häiretele, võttes meetmeid, mille eesmärk on ohjeldada kõnealuseid riske või need toidutarneahelast kõrvaldada, kuni asjaomane liikmesriik on võtnud vajalikud meetmed kontrollisüsteemi häire kõrvaldamiseks. Seetõttu tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(90)

Liidu toidutarneahela õigusaktides ja käesolevas määruses sätestatud normide rikkumise korral tuleks rakendada kogu liidus riiklikul tasandil tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi, mille karmus võtaks muu hulgas arvesse rikkumisest tuleneda võivat võimalikku kahju inimeste tervisele, sealhulgas nendel juhtudel, kui ettevõtjad ei tee ametliku kontrolli ajal koostööd, ning juhtudel, kui on koostatud või kasutatud võltsitud või eksitavaid ametlikke sertifikaate või kinnitusi. Selleks et pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud normide rikkumise suhtes kohaldatavad rahalised karistused oleksid piisavalt veenvad, tuleks need kehtestada tasemel, mis ületab rikkumise toimepanija tegevuse tulemusel saadud põhjendamatu eelise.

(91)

Igal isikul peaks olema võimalik esitada pädevatele asutustele uut teavet, mis aitab neil avastada käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumised ning nende eest karistuse mõista. Rikkumistest teatamist võib aga pärssida selgete menetluste puudus või hirm kättemaksu ees. Käesoleva määruse rikkumisest teatamine on kasulik vahend tagamaks, et pädev asutus saab rikkumised avastada ja nende eest karistuse mõista. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse nõuetekohane kord, mis võimaldab kõikidel isikutel teatada pädevale asutusele käesoleva määruse võimalikust rikkumisest ja kaitseb neid kättemaksu eest.

(92)

Käesolev määrus reguleerib valdkondi, mida juba reguleeritakse teatavate praegu kehtivate õigusaktidega. Et hoida ära dubleerimine ja kehtestada ühtne õigusraamistik, tuleks käesoleva määrusega kehtetuks tunnistada ja asendada järgmised õigusaktid: määrus (EÜ) nr 882/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004 (27), nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ (28), 89/662/EMÜ (29), 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ (30) ja 97/78/EÜ ning nõukogu otsus 92/438/EMÜ (31).

(93)

Järjekindluse tagamiseks tuleks teha muudatused järgmistes õigusaktides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001 (32), nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005 (33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005 (34), määrus (EÜ) nr 1069/2009, nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009 (35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009 (36), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012 (37) ja nõukogu direktiivid 98/58/EÜ (38), 1999/74/EÜ (39), 2007/43/EÜ (40), 2008/119/EÜ (41) ja 2008/120/EÜ (42).

(94)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 652/2014 (43) on sätestatud raamistik, mille kohaselt rahastab liit kogu toidutarneahelaga seotud tegevusi ja meetmeid nendes valdkondades aastateks 2014–2020 kindlaks määratud finantsraamistiku alusel. Mõne kõnealuse tegevuse ja meetme eesmärk on parandada ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid kogu liidus. Määrust (EL) nr 652/2014 tuleks muuta, et võtta arvesse määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamist käesoleva määrusega.

(95)

Arvestades eriolukorda seoses taimesektoriga, mille suhtes seni ei ole veel kohaldatud samal tasemel kontrolle kui muude kaupade suhtes käesoleva määruse alusel, on oluline, et uue süsteemi kehtestamine oleks võimalikult sujuv ja tõrgeteta. Selleks on vaja kehtestada erinormid asjaomaste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajastuse kohta. Samuti on selge, et on põhjendatud teha erand piiripunktis dokumentide kontrollimise kohustusest taimesektori väikese riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul ning lubada piiripunktis olevate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul läbi viia dokumentide kontrolli mujal, kui see tagab samal tasemel kindluse.

(96)

Selleks et muuta viiteid Euroopa standarditele ja käesoleva määruse II ja III lisa, et võtta arvesse õiguse, tehnika ja teaduse arengut ja et täiendada käesolevat määrust erinormidega, mis käsitlevad ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid valdkondades, mida käesolev määrus hõlmab, sealhulgas normid töötajate kvalifikatsiooni ja koolituse kohta, pädevate asutuste lisakohustuste ja -ülesannete kohta, juhtumite kohta, mille puhul ei ole laboreid vaja akrediteerida, teatava piiril ametlikust kontrollist vabastamise kohta, kriteeriumide kohta, mille alusel määrata kindlaks identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedus, selliste tingimuste kehtestamise kohta, millele peavad vastama teatavad liitu kolmandatest riikidest sisenevad loomad ja kaubad, Euroopa Liidu referentlaborite ja -keskuste lisanõuete ja -ülesannete kohta ning riiklike referentlaborite lisaülesannete kohta, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (44) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(97)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses Euroopa Liidu referentlaborite ning toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamise ja loomade heaolu Euroopa Liidu referentkeskuste määramise, komisjoni poolt liikmesriikides tehtavate kontrollide programmi vastuvõtmise ja sagedasema ametliku kontrolliga juhul, kui rikutakse liidu toidutarneahela õigusakte ja see vajab komisjoni koordineeritud abi ja järelmeetmeid, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(98)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, sealhulgas sätted ja praktiline kord auditite kohta, sertifikaatide ja muude dokumentide vormi kohta, elektrooniliste teabehaldussüsteemide loomise kohta, koostöö kohta ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel ja pädevate asutuste, tolli ja muude asutuste vahel, proovide võtmise ning laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodite kohta ning nende tulemuste valideerimise ja tõlgendamise kohta, jälgitavuse kohta, selliste loomade ja kaupade loetelude kehtestamise kohta, mida tuleb kontrollida, samuti selliste riikide ja piirkondade loetelude kehtestamise kohta, mis võivad liitu eksportida teatavaid loomi ja kaupu, saadetistest etteteatamise kohta, teabevahetuse kohta, piiripunktide kohta, isoleerimise ja karantiini kohta, kolmanda riigi tehtud ekspordieelsete kontrollide heakskiitmise kohta, meetmete kohta, mille eesmärk on riski ohjeldada või teha lõpp ulatuslikule ja tõsisele nõuete rikkumisele seoses teatavate kolmandast riigist või selle piirkonnast pärit loomade või kaupadega, kolmandate riikide või nende piirkondade heakskiitmise kohta, mis annavad liidus kohaldatavate tagatistega samaväärseid tagatisi, ja heakskiidu kehtetuks tunnistamise kohta, koolituste kohta ja töötajate liikmesriikidevaheliste vahetusprogrammide kohta ning kriteeriumide kohta, mille alusel kategoriseeritakse ohud ja määratakse kindlaks mitmeaastaste riiklike kontrollikavade tulemusnäitajad ning toidu ja söödaga seotud situatsiooniplaanide kriisireguleerimise üldkava rakendamise kohta, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 lõikes 1, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (45).

(99)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühtlustatud lähenemise tagamist ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute suhtes, mille eesmärk on liidu toidutarneahela õigusaktide kohaldamise tagamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle mõju, keerukuse ning piiriülese ja rahvusvahelise olemuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

ametliku kontrolli tegemine ja muude ametlike toimingute läbiviimine liikmesriikide pädevate asutuste poolt;

b)

ametliku kontrolli rahastamine;

c)

liikmesriikidevaheline haldusabi ja -koostöö lõikes 2 osutatud normide nõuetekohaseks kohaldamiseks;

d)

komisjoni kontrolli tegemine liikmesriikides ja kolmandates riikides;

e)

liitu kolmandast riigist sisenevate loomade ja kaupade suhtes kehtivate tingimuste kehtestamine;

f)

elektroonilise teabesüsteemi loomine, et hallata ametliku kontrolliga seotud teavet ja andmeid.

a)

toit ja toiduohutus, terviklikkus ja tervislikkus toidu tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides, sealhulgas normid, mille eesmärk on tagada õiglased kaubandustavad ning kaitsta tarbijate huve ja tarbijateavet, samuti toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete tootmine ja kasutamine;

b)

geneetiliselt muundatud organismide (GMOd) tahtlik keskkonda viimine toidu ja sööda tootmise eesmärgil;

c)

sööt ja söödaohutus sööda tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides, sealhulgas normid, mille eesmärk on tagada õiglased kaubandustavad ning kaitsta tarbijate tervist, huve ja tarbijateavet;

d)

loomatervisenõuded;

e)

loomsetest kõrvalsaadustest ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tulenevate riskide ärahoidmine ja minimeerimine;

f)

loomade heaolunõuded;

g)

taimekahjustajate vastased kaitsemeetmed;

h)

taimekaitsevahendite turulelaskmise ja kasutamise ning pestitsiidide säästva kasutamise nõuded, välja arvatud pestitsiididega töötlemise seadmete suhtes;

i)

mahepõllumajanduslik tootmine ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamine;

j)

kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kasutamine ja märgistamine.

a)

määrust (EL) nr 1308/2013; käesolevat määrust kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 89 kohastele kontrollidele, kui selle käigus tuvastatakse võimalik pettus või eksitav tegevus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 73–91 osutatud turustamisstandardite suhtes;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL (46);

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ (47).

a)

kas ettevõtjad täidavad käesolevat määrust ja artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ning

b)

kas loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, kaasa arvatud seoses ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmisega.

1)

„toidualased õigusnormid“ – toidualased õigusnormid määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

2)

„söödaalased õigusnormid“ – õigus- ja haldusnormid nii liidu kui ka riigi tasandil, mis reguleerivad sööta üldiselt ning eelkõige sööda ohutust sööda tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides või sööda kasutamist;

3)

„pädevad asutused“ –

4)

„mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutus“ – liikmesriigi avalik-õiguslik haldusorganisatsioon, sealhulgas asjakohasel juhul vastav kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis tegutsev asutus, mis on seotud mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamisega ning millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt andnud oma pädevuse seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (48) kohaldamisega;

5)

„volitatud isik“ – eraldiseisev juriidiline isik, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad ametliku kontrolli tegemise ülesanded või teatavad muude ametlike toimingutega seotud ülesanded;

6)

„kontrollide kontrollimise kord“ – kehtestatud menetlused ja toimingud, mida pädevad asutused viivad ellu eesmärgiga tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevus ja tõhusus;

7)

„kontrollisüsteem“ – süsteem, mis hõlmab pädevaid asutusi ja liikmesriigis kasutusele võetud vahendeid, struktuure, korda ja menetlusi, tagamaks ametlike kontrollide tegemise kooskõlas käesoleva määruse ja artiklites 18–27 osutatud normidega;

8)

„kontrollikava“ – pädeva asutuse koostatud kirjeldus, mis sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri, korralduse ja toimimise kohta ning aja jooksul tehtava ametliku kontrolli üksikasjalikku kava igas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonnas;

9)

„loomad“ – loomad määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 1 määratletud tähenduses;

10)

„loomataud“ – loomataud määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 16 määratletud tähenduses;

11)

„kaubad“ – kõik (välja arvatud loomad), mille suhtes kehtib vähemalt üks artikli 1 lõikes 2 osutatud normidest;

12)

„toit“ – toit määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses;

13)

„sööt“ – sööt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

14)

„loomsed kõrvalsaadused“ – loomsed kõrvalsaadused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

15)

„loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted“ – loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses;

16)

„taimed“ – taimed määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses;

17)

„taimekahjustajad“ – taimekahjustajad määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõikes 1 määratletud tähenduses;

18)

„taimekaitsevahendid“ – taimekaitsevahendid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 1;

19)

„loomsed saadused“ – loomsed tooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (49) I lisa punktis 8.1 määratletud tähenduses;

20)

„loomne paljundusmaterjal“ – loomne paljundusmaterjal määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 28 määratletud tähenduses;

21)

„taimsed saadused“ – taimsed saadused määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses;

22)

„muud objektid“ – muud objektid määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 5 määratletud tähenduses;

23)

„oht“ – mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale;

24)

„risk“ – inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja sellisest ohust tuleneva mõju raskuse tulem;

25)

„ametlik sertifitseerimine“ – menetlus, mille abil pädevad asutused kinnitavad ühe või mitme artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud nõude täitmist;

26)

„sertifikaati välja andev ametnik“ –

27)

„ametlik sertifikaat“ – paber- või elektrooniline dokument, millele on alla kirjutanud sertifikaati välja andev ametnik ja milles kinnitatakse vastavust ühele või mitmele artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõudele;

28)

„ametlik kinnitus“ – etikett, märgis või muus vormis kinnitus, mille on pädeva asutuse järelevalve all ja ametliku kontrolli tulemusel välja andnud ettevõtja või pädev asutus ise ning millega kinnitatakse vastavust ühele või mitmele käesolevas määruses või artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõudele;

29)

„ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kehtib üks või mitu artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõuet;

30)

„audit“ – süstemaatiline ja sõltumatu kontroll, mille käigus tehakse kindlaks, kas tegevused ja nende tulemused vastavad kavandatud korrale, kas kõnealust korda rakendatakse tõhusalt ning kas see kord sobib eesmärkide saavutamiseks;

31)

„reiting“ – ettevõtjate klassifitseerimine hindamiskriteeriumide põhjal;

32)

„veterinaarjärelevalve ametnik“ – veterinaararst, kes on pädeva asutuse poolt ametisse nimetatud töötajana või muudel alustel, kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks kooskõlas käesoleva määrusega ning artikli 1 lõikes 2 osutatud asjakohaste normidega;

33)

„taimeterviseametnik“ – füüsiline isik, kes on pädeva asutuse poolt ametisse nimetatud töötajana või muudel alustel, kellel on sobiv väljaõpe ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks kooskõlas käesoleva määrusega ning artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud asjakohaste normidega;

34)

„määratletud riskiteguriga materjal“ – määratletud riskiteguriga materjal määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud tähenduses;

35)

„pikk teekond“ – pikk teekond määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 2 punktis m määratletud tähenduses;

36)

„pestitsiididega töötlemise seadmed“ – pestitsiididega töötlemise seadmed direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

37)

„saadetis“ – teatav hulk loomi või kaupu, mis on hõlmatud sama ametliku sertifikaadi, ametliku kinnituse või muu dokumendiga ja mida veetakse sama transpordivahendiga ning mis pärinevad samalt territooriumilt või samast kolmandast riigist ja, välja arvatud kaubad, mille suhtes kehtivad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normid, on sama tüüpi, liiki või vastavad samale kirjeldusele;

38)

„piiripunkt“ – koht ja selle juurde kuuluvad rajatised, mille liikmesriik on määranud artikli 47 lõikes 1 sätestatud ametliku kontrolli tegemiseks;

39)

„väljumispunkt“ – piiripunkt või liikmesriigi määratud muu koht, kus määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaldamisalasse kuuluvad loomad lahkuvad liidu tolliterritooriumilt;

40)

„liitu sisenemine“ – loomade või kaupade toomine mõnele käesoleva määruse I lisas loetletud territooriumile väljastpoolt neid territooriume, välja arvatud seoses artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega, mille puhul tähendab liitu sisenemine kaupade toomist „liidu territooriumile“, nagu see on määratletud määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõike 3 teises lõigus;

41)

„dokumentide kontroll“ – selliste ametlike sertifikaatide, ametlike kinnituste ja muude dokumentide, sh äridokumentide kontrollimine, mis peavad saadetisega kaasas olema, nagu on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega, artikli 56 lõikega 1 või artikli 77 lõike 3, artikli 126 lõike 3, artikli 128 lõike 1 või artikli 129 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega;

42)

„identsuskontroll“ – visuaalne ülevaatus veendumaks, et saadetise sisu ja märgistus, sealhulgas loomadel olevad märgised, pitserid ja transpordivahendid vastavad saadetisega kaasasolevates ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides märgitud teabele;

43)

„füüsiline kontroll“ – loomade või kauba kontroll ja asjakohasel juhul pakendi, transpordivahendi, märgistuse ja temperatuuri kontroll, proovide võtmine analüüsimiseks, uuringuteks ja diagnoosimiseks ning muu kontroll, mis on vajalik artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise kontrollimiseks;

44)

„transiit“ – liikumine tollijärelevalve all ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki läbi mõne I lisas loetletud territooriumi või ühelt I lisas loetletud territooriumilt teisele I lisas loetletud territooriumile pärast kolmanda riigi läbimist, välja arvatud seoses artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega, mille puhul see tähendab ühte järgmisest:

45)

„tollijärelevalve“ – tollijärelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (50) artikli 5 punktis 27 määratletud tähenduses;

46)

„tollikontroll“ – tollikontroll määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 3 määratletud tähenduses;

47)

„ametlik kinnipidamine“ – menetlus, millega pädev asutus tagab, et ametlikult kontrollitavaid loomi ega kaupu ei teisaldata ega avata kuni otsuse vastuvõtmiseni nende sihtkoha kohta; hõlmatud on hoidmine ettevõtja poolt, mis toimub pädeva asutuse juhiste järgi ja kontrolli all;

48)

„teekonnaleht“ – määruse (EÜ) nr 1/2005 II lisa punktides 1–5 sätestatud dokument;

49)

„veterinaarjärelevalve ametniku abi“ – pädevate asutuste esindaja, kes on saanud artikli 18 alusel kehtestatud nõuete kohase väljaõppe ja on tööle võetud selleks, et täita teatavaid ametliku kontrolli ülesandeid või teatavaid muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid;

50)

„liha ja söödav rups“ – käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punkti a kohaldamisel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (51) I lisa II osa I jao 2. peatüki alampeatükkides 0201–0208 loetletud tooted;

51)

„tervisemärk“ – märk, mis antakse pärast artikli 18 lõike 2 punktides a ja c osutatud ametliku kontrolli tegemist ning mis tõendab, et liha on inimtoiduks kõlblik.

a)

tagama tõhusa ja tulemusliku koordineerimise kõikide kaasatud asutuste vahel ning tõhusa ja järjepideva ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu oma territooriumil ning

b)

määrama kooskõlas liikmesriigi põhiseadusest tulenevate nõuetega ühe asutuse, kes vastutab koostöö ja kontaktide korraldamise eest komisjoni ja teiste liikmesriikidega seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega igas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonnas.

a)

lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused;

b)

lõike 2 punkti b kohaselt määratud üks asutus;

c)

lõikes 3 osutatud mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutused;

d)

artikli 28 lõikes 1 osutatud volitatud isikud.

a)

kehtestavad menetlused ja/või korra, millega tagatakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus ja asjakohasus;

b)

kehtestavad menetlused ja/või korra, millega tagatakse kõikide tasandite ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, kvaliteet ja järjepidevus;

c)

kehtestavad menetlused ja/või korra, millega tagatakse, et ametlikku kontrolli tegevatel ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatel töötajatel ei ole huvide konflikti;

d)

tagavad, et neil on olemas analüüside, uuringute ja diagnoosimise jaoks piisav laboratoorne suutlikkus või juurdepääs sellele;

e)

tagavad, et neil on piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid või neil on võimalik sobiva kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid rakendada, et ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid oleks võimalik läbi viia tõhusalt ja tulemuslikult;

f)

tagavad, et neil on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud rajatised ja seadmed, et töötajatel oleks võimalik teha ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid tõhusalt ja tulemuslikult;

g)

tagavad, et neil on õiguslikud volitused ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks ning käesolevas määruses ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normides ette nähtud meetmete võtmiseks;

h)

kehtestavad õigusliku korra tagamaks, et pädevate asutuste töötajatel on juurdepääs ettevõtjate valdustesse ja nende hoitavatele dokumentidele, et neil oleks võimalik oma tööülesandeid nõuetekohaselt täita;

i)

kehtestavad situatsiooniplaanid ja on valmis neid hädaolukorras rakendama, kui see on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele asjakohane.

a)

saavad oma pädevusvaldkonnas asjakohast väljaõpet, mis võimaldab neil oma tööülesandeid pädevalt täita ning teha ametlikke kontrolle ja läbi viia muid ametlikke toiminguid järjepideval viisil;

b)

hoiavad end oma pädevusvaldkonna arenguga kursis ja saavad vajaduse korral korrapärast lisaväljaõpet ning

c)

saavad asjakohasel juhul väljaõpet II lisa I peatükis esitatud valdkondade ja käesolevast määrusest tulenevate pädevate asutuste kohustuste kohta.

a)

ülevaatuse, uurimise või auditi eesmärgi täitmise;

b)

ettevõtja või muu füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitse või

c)

kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse.

a)

asjaomasele ettevõtjale on enne avaldamist või kättesaadavaks tegemist antud võimalus esitada märkusi teabe kohta, mida pädev asutus kavatseb avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha, võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ning

b)

avaldatud või üldsusele muul viisil kättesaadavaks tehtud teabes võetakse arvesse asjaomase ettevõtja märkuseid või see avaldatakse koos kõnealuste märkustega.

a)

kindlakstehtud riske, mis on seotud:

b)

kõikvõimalikku teavet, mis viitab sellele, et tarbijaid võidakse eksitada, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritoluriigi või lähtekoha või valmistus- või tootmismeetodite osas;

c)

ettevõtja suhtes tehtud ametliku kontrolli varasemaid tulemusi ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmist;

d)

ettevõtja poolt või ettevõtja taotlusel kolmanda isiku poolt artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise kontrollimiseks tehtud enesekontrollide, sealhulgas asjakohasel juhul individuaalsete kvaliteeditagamissüsteemide usaldusväärsust ja tulemusi, ning

e)

muud teavet, mis võib viidata artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumisele.

a)

artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega;

b)

kohalduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt artiklitele 18–27.

a)

on liidu turul kättesaadavad, olgu need pärit liikmesriigist, kus tehakse ametlikku kontrolli, või mõnest muust liikmesriigist;

b)

eksporditakse liidust või

c)

sisenevad liitu.

a)

loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides;

b)

aineid, materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides;

c)

ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid, transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning seonduvaid dokumente.

a)

ametliku kontrolli liik, kontrollide arv ja tulemus;

b)

avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv;

c)

nende juhtumite liik ja arv, mille puhul pädevad asutused võtsid artikli 138 kohaseid meetmeid;

d)

nende juhtumite liik ja arv, mille puhul rakendati artiklis 139 osutatud karistusi.

a)

hindamiskriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning

b)

rakendatakse asjakohast korda, et tagada hindamisprotsessi õiglus, järjepidevus ja läbipaistvus.

a)

võtavad parandusmeetmeid, kui lõikes 2 sätestatud menetluse käigus on kindlaks tehtud puudused, ning

b)

ajakohastavad asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud dokumenteeritud korda.

a)

ametliku kontrolli eesmärgi kirjeldust;

b)

kohaldatud kontrollimeetodeid;

c)

ametliku kontrolli tulemusi ning

d)

kui see on asjakohane, siis meetmeid, mille rakendamist pädevad asutused asjaomaselt ettevõtjalt ametliku kontrolli tulemusel nõuavad.

a)

saaksid korrapäraselt teavet nõuete täitmise ulatuse kohta ning

b)

saaksid kiiresti teavet nõuete kõikide rikkumiste kohta, mis on kindlaks tehtud ametliku kontrolli käigus.

a)

ettevõtjate poolt kehtestatud kontrollide ja saadud tulemuste uurimist;

b)

ülevaatust, mille käigus kontrollitakse:

c)

ettevõtjate valduste hügieenitingimuste kontrollimist;

d)

hea tootmistava, hea hügieenitava, hea põllumajandustava ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi põhimõtetel põhinevate menetluste hindamist;

e)

dokumentide, jälgitavusandmete ja muude andmike uurimist, mis võivad olla vajalikud artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise hindamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul toidu, sööda ja muu ettevõttesse siseneva või sealt väljuva aine või materjali saatedokumentide uurimist;

f)

vestlusi ettevõtjate ja nende töötajatega;

g)

ettevõtja tehtud mõõtmiste ja muude uuringutulemuste kontrollimist;

h)

proovide võtmist, analüüsimist, diagnoosimist ja uuringuid;

i)

ettevõtjate auditeerimist;

j)

muid tegevusi, mis on vajalikud nõuete rikkumise kindlakstegemiseks.

a)

seadmetele, transpordivahenditele, valdustele ja muudele nende kontrolli all olevatele kohtadele ja nende ümbrusele;

b)

arvutites paiknevatele teabehaldussüsteemidele;

c)

nende kontrolli all olevatele loomadele ja kaupadele;

d)

dokumentidele ja muule asjakohasele teabele.

a)

nende nimi ja õiguslik vorm ning

b)

täpsed toimingud, mida nad teevad, sealhulgas sidevahendite abil toimuv tegevus, ja nende kontrolli all olevad kohad.

a)

kogemusi, mida pädevad asutused ning toidu- ja söödakäitlejad on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (52) artiklis 5 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 (53) artiklis 6 osutatud menetluste kohaldamisel;

b)

teaduse ja tehnika arengut;

c)

tarbijate ootusi toidu koostise suhtes ja muutusi toidutarbimise harjumustes;

d)

loomade ja kaupadega seotud riske inimeste ja loomade tervisele ning taimetervisele ning

e)

teavet pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud võimalike tahtlike rikkumiste kohta.

a)

vajadus hõlbustada delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, võttes arvesse väikeettevõtete laadi ja suurust;

b)

vajadus võimaldada jätkuvalt traditsiooniliste meetodite kasutamist toidu tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides ja traditsioonilise toidu tootmist ning

c)

ettevõtjate vajadused, kes asuvad piirkondades, kus kehtivad geograafilised eripiirangud.

a)

„veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel“ – veterinaarjärelevalve ametnik annab toimingu tegemise ülesande veterinaarjärelevalve ametniku abile;

b)

„veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all“ – toiming tehakse veterinaarjärelevalve ametniku abi poolt veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel ning veterinaarjärelevalve ametnik viibib sellise toimingu tegemiseks vajalikul ajal kohapeal;

c)

„tapaeelne kontroll“ – inimeste ja loomade tervise ning loomade heaolu nõuete tapaeelne kontrollimine, sealhulgas asjakohasel juhul iga üksiku looma kliiniline läbivaatus ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jaos osutatud toiduahelat käsitleva teabe kontrollimine;

d)

„tapajärgne kontroll“ – selliste nõuete täitmise kontrollimine tapamajas või ulukiliha käitlemisettevõttes, mida kohaldatakse:

a)

tapaeelne kontroll, mida teeb tapamajas veterinaarjärelevalve ametnik, keda võivad loomade eelvaliku juures abistada vastava väljaõppe saanud veterinaarjärelevalve ametniku abid;

b)

kodulindude ja jäneseliste puhul, erandina punktist a, tapaeelne kontroll veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel;

c)

tapajärgne kontroll veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel;

d)

tapamajades, lihalõikusettevõtetes ja ulukiliha käitlemisettevõtetes tehtav muu ametlik kontroll veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel, et kontrollida vastavust nõuetele, mida kohaldatakse järgmise suhtes:

a)

tegutsevad tootmisega tegelevatest tapamaja töötajatest sõltumatult;

b)

on saanud kõnealuste ülesannete täitmiseks asjakohase väljaõppe ning

c)

täidavad kõnealuseid ülesandeid veterinaarjärelevalve ametniku või veterinaarjärelevalve ametniku abi juuresolekul ja juhiste kohaselt.

a)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võib erandina lõike 2 punktist a teostada teatavates tapamajades tapaeelset kontrolli veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all või vastutusel ning tingimusel, et erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist;

b)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kodulindude ja jäneseliste osas kindlaks, millal on olemas piisavad tagatised, et lõike 2 punktis b osutatud tapaeelse kontrolli puhul saaks ametliku kontrolli teha veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel;

c)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võib erandina lõike 2 punktist a teostada tapaeelset kontrolli väljaspool tapamaja, kui tegemist on hädatapmisega;

d)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võib erandina lõike 2 punktidest a ja b teostada tapaeelset kontrolli päritoluettevõttes;

e)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal on olemas piisavad tagatised, et lõike 2 punktides c ja d osutatud tapajärgse kontrolli ja auditeerimise puhul saaks ametliku kontrolli teha veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel;

f)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal teostab erandina lõike 2 punktist c tapajärgse kontrolli hädatapmise korral veterinaarjärelevalve ametnik;

g)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal jäetakse erandina lõikest 6 kammkarplaste (Pectinidae), meritigude ja meripuralaste (Holothuroidea) puhul tootmis- ja ülekandealad klassifitseerimata;

h)

eriomased erandid tundra-põhjapõdra (Rangifer tarandus tarandus), rabapüü (Lagopus lagopus) ja lumepüü (Lagopus mutus) suhtes, et võimaldada pikaajaliste kohalike ja traditsiooniliste kommete ja tavade jätkamist, tingimusel et erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist;

i)

kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võivad erandina lõike 2 punktist d teha lihalõikusettevõtetes ametlikku kontrolli töötajad, kelle on selleks ametisse määranud pädevad asutused ja kes on saanud asjakohase väljaõppe;

j)

eriomased miinimumnõuded pädevate asutuste töötajatele, veterinaarjärelevalve ametnikule ja veterinaarjärelevalve ametniku abile, et tagada, et nende käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid täidetakse nõuetekohaselt, sealhulgas eriomased minimaalsed koolitusnõuded;

k)

asjakohased minimaalsed koolitusnõuded tapamajade töötajatele, kes aitavad vastavalt lõikele 3 täita ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimisega seotud ülesandeid.

a)

erinõuded ametliku kontrolli tegemiseks ning kontrolli ühtne miinimumsagedus, võttes iga loomse saaduse puhul arvesse sellele eriomaseid ohtusid ja riske ning erinevaid protsesse, mida see saadus läbib, ning kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida võivad endast kujutada loomse päritoluga tooted;

b)

elusate kahepoolmeliste karpide klassifitseeritud tootmis- ja ülekandealade klassifitseerimise ja seire tingimused;

c)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatava rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet;

d)

lõike 2 punktides a, b ja c osutatud tapaeelse ja -järgse kontrolli praktiline kord, sealhulgas ühtsed nõuded, mis on vajalikud piisavate tagatiste tagamiseks, kui ametlikku kontrolli tehakse veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel;

e)

tervisemärgi tehnilised nõuded ja selle kohaldamise praktiline kord;

f)

erinõuded toorpiima, piimatoodete ja kalandustoodete ametlikuks kontrollimiseks ning kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida nad võivad endast kujutada.

a)

ametliku kontrolli tegemise erinõuded, sealhulgas asjakohasel juhul proovide võtmise ulatus ning tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid, kui proovid võetakse proovide võtmiseks ja laborianalüüside tegemiseks vastavalt artikli 34 lõike 6 punktide a ja b kohaselt kehtestatud meetoditele, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ainetega seotud eriomaseid ohtusid ja riske;

b)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete rikkumise või nõuete rikkumise kahtlusega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 või artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet;

c)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses kolmandatest riikidest pärinevate loomade ja kaupadega seotud nõuete rikkumisega või nõuete rikkumise kahtlusega ühe või mitu artiklites 65–72 osutatud meedet.

a)

ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, võttes arvesse lõikes 1 osutatud ainetega seotud ohtusid ja riske;

b)

artiklis 110 sätestatut täiendav erikord ja erisisu artikli 109 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks;

c)

praktiline erikord artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismi kasutusele võtmiseks.

a)

erinõuded loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjali suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele teadaolevatele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud normide kohaselt kehtestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid;

b)

erinõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele eriomastele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud norme;

c)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma nõuete rikkumise või nõuete rikkumise kahtluse korral ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 või artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet.

a)

loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjali suhtes tehtava ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud normide kohaselt kehtestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid, ning

b)

loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes tehtava ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele eriomastele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud norme.

a)

liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral enne laadimist tehtav ametlik kontroll, et kontrollida loomade transpordikõlblikkust;

b)

liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral enne muude koduhobuslaste kui registreeritud hobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade teeleasumist tehtav:

c)

artikli 59 lõikes 1 sätestatud piirpunktides ja väljumispunktides tehtav:

a)

liikmesriikidele, kes andsid vedajale loa;

b)

kui leitakse transpordivahendi suhtes kohaldatava nõude rikkumine, siis liikmesriigile, kes väljastas transpordivahendi vastavussertifikaadi;

c)

kui tuvastatakse sõidukijuhi suhtes kohaldatavate nõuete rikkumine, siis liikmesriigile, kes väljastas sõidukijuhi pädevustunnistuse.

a)

erinõuded kõnealuse ametliku kontrolli tegemise kohta, et reageerida loomaliigi ja transpordivahendiga seotud riskile ning vajadusele vältida nõuete rikkumist ja vähendada loomade kannatusi;

b)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatavate nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 või artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet;

c)

loomade heaolunõuete kontrollimine piiripunktis ja väljumispunktis ja väljumispunktide suhtes kohaldatavate miinimumnõuete kontrollimine;

d)

erikriteeriumid ja -tingimused artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismide kasutusele võtmiseks;

e)

juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad ametlikud kontrollid, mille eesmärk on kontrollida loomade heaolunõuete järgimist, hõlmata loomade heaolu eriindikaatorite kasutamist, mis põhinevad mõõdetavatel tulemuskriteeriumidel, ja kõnealuste indikaatorite väljatöötamist teaduslike ja tehniliste tõendite alusel.

a)

ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida loomaliigi ja transpordivahendiga seotud riskile ning vajadusele vältida nõuete rikkumist ja vähendada loomade kannatusi, ning

b)

ametlikke kontrolle kajastavate kirjalike dokumentide pidamise praktiline kord ja nende säilitamise aeg.

a)

erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta, mida kohaldatakse teatavate artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega hõlmatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu toomise ja liidus liikumise suhtes, et reageerida taimetervist ähvardavatele teadaolevatele ohtudele ja riskidele, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit spetsiifiliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega, ning

b)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatud rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet.

a)

ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida taimetervist ähvardavatele teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit spetsiifiliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega;

b)

ametliku kontrolli ühtne sagedus, mida pädevad asutused teevad ettevõtjatele, kellel on õigus anda välja taimepassi vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artikli 84 lõikele 1, võttes arvesse seda, kas kõnealused ettevõtjad on nende toodangu hulka kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul rakendanud taimetervislike riskide juhtimise kava, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 91;

c)

määruse (EL) 2016/2031 artikli 96 lõikes 1 osutatud märgise pealepanemise loa või kõnealuse määruse artikli 99 lõike 2 punktis a osutatud ametlike kinnituste väljaandmise loa saanud ettevõtjatele pädevate asutuste poolt tehtava ametliku kontrolli ühtne sagedus.

a)

erinõuded ametliku kontrolli tegemiseks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mis on seotud järgmisega:

b)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatud rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet.

a)

selliste toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde ning sellise geneetiliselt muundatud toidu ja sööda olemasolu toidutarneahelas, millele ei ole antud luba kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ või määrusega (EÜ) nr 1829/2003;

b)

toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde kasvatamine ja direktiivi 2001/18/EÜ artikli 13 lõike 2 punktis e ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 5 punktis b ja artikli 17 lõike 5 punktis b osutatud seirekava nõuetekohane kohaldamine.

a)

asjakohase seiretegevuse tulemused, sealhulgas seoses pestitsiidide jääkidega, mida tehakse määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 32 lõike 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (55) artikli 8 kohaldamisel;

b)

teave loata taimekaitsevahendite, sealhulgas taimekaitsevahendiga ebaseadusliku kauplemise, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (56) artiklis 8 osutatud pädevate asutuste asjaomaste kontrollide tulemuste kohta, ning

c)

teave taimekaitsevahenditega seotud mürgistuste kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt kättesaadav teave, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (57) artikli 45 lõikes 1 osutatud keskuste poolt kättesaadavaks tehtav teave tervisealase hädaabi kohta.

a)

erinõuded kõnealuse ametliku kontrolli tegemise kohta, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida võivad endast kujutada taimekaitsevahendid seoses nende tootmise, turulelaskmise, liitu sisenemise, märgistamise, pakendamise, transpordi, hoiustamise ja kasutamisega, et tagada nende ohutu ja säästev kasutamine ning võidelda nendega ebaseadusliku kauplemise vastu, ning

b)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatud rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet.

a)

ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida võivad endast kujutada taimekaitsevahendid seoses nende tootmise, turulelaskmise, liitu sisenemise, märgistamise, pakendamise, transpordi, hoiustamise ja kasutamisega, et tagada nende ohutu ja säästev kasutamine ning võidelda nendega ebaseadusliku kauplemise vastu;

b)

teabe kogumine taimekaitsevahendite põhjustatud mürgistuskahtluse juhtude kohta ning asjakohane seire ja aruanded;

c)

teabe kogumine loata taimekaitsevahendite, sealhulgas taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kohta, ning asjakohane seire ja aruanded.

a)

erinõuded ja täiendav sisu lisaks artiklis 110 sätestatud nõuetele artikli 109 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks ja artiklis 113 sätestatud aruande täiendav erisisu;

b)

Euroopa Liidu referentkeskuste täpsed kohustused ja ülesanded lisaks artiklis 98 sätestatule;

c)

praktiline kord artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismide kasutusele võtmiseks, sealhulgas teabe vahetamine pädevate asutuste ja volitatud isikute vahel nõuete rikkumise juhtumite või nende tõenäosuse kohta;

d)

proovide võtmiseks ning laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemiseks kasutatavad meetodid, välja arvatud normid, millega kehtestatakse piirmäärad.

a)

korralduse andmine sagedasema või süstemaatilisema ametliku kontrolli kohaldamiseks ettevõtja teatavate tegevuste suhtes;

b)

ettevõtjale korralduse andmine enesekontrollide sageduse suurendamiseks;

c)

korralduse andmine etiketi muutmiseks, et tagada vastavus tootespetsifikaatidele ja artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normidele.

a)

artiklites 12 ja 14 osutatud nõuded, meetodid ja võtted, mis kehtivad sellise ametliku kontrolli tegemisel, mille eesmärk on kontrollida tootespetsifikaatide ja märgistamisnõuete järgimist;

b)

artiklis 14 osutatud erimeetodid ja -võtted sellise ametliku kontrolli tegemiseks, mille eesmärk on tagada artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normide kohaldamisalasse kuuluva kauba ja loomade jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ning anda kinnitus kõnealuste normide täitmise kohta;

c)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab tegema seoses teatavate nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 138 lõigetes 1 ja 2 osutatud toimingut või võtma ühe või mitu artikli 138 lõigetes 1 ja 2 osutatud meedet.

a)

praktiline erikord artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismide kasutusele võtmiseks, sealhulgas teabe vahetamine pädevate asutuste ja volitatud isikute vahel nõuete rikkumise juhtumite või nende tõenäosuse kohta, ning

b)

volitatud isikute erikohustused aruandluse koostamisel.

a)

ühtsed erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta, et reageerida eriomastele ohtudele ja riskidele, mis on seotud iga toidu ja sööda kategooriaga ning eri protsessidega, mida see läbib, ning

b)

juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma teatavate nõuete rikkumise korral ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet.

a)

delegeerimisdokument sisaldab ametliku kontrolliga seotud nende ülesannete täpset kirjeldust, mida volitatud isik võib täita, ning kõnealuste ülesannete täitmise tingimusi;

b)

volitatud isik:

c)

delegeeriva pädeva asutuse ja volitatud isiku vahelise tõhusa ja tulemusliku kooskõlastamise tagamiseks on kehtestatud vajalik kord.

a)

delegeerimisdokument sisaldab ametliku kontrolliga seotud nende ülesannete täpset kirjeldust, mida füüsilised isikud võivad täita, ning tingimusi, mille kohaselt kõnealused füüsilised isikud võivad kõnealuseid ülesandeid täita;

b)

füüsilised isikud:

c)

delegeeriva pädeva asutuse ja füüsiliste isikute vahelise tõhusa ja tulemusliku kooskõlastamise tagamiseks on kehtestatud kord.

a)

artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt ei ole delegeerimine keelatud ning

b)

artikli 29 lõikes 1, välja arvatud punkti b alapunktis iv, sätestatud tingimused on täidetud.

a)

artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega on delegeerimine lubatud ning

b)

täidetud on artiklis 30 sätestatud tingimused, mida kohaldatakse mutatis mutandis.

a)

edastavad korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda taotleb, tehtud ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute tulemused delegeerivale pädevale asutusele;

b)

teavitavad viivitamata delegeerivat pädevat asutust, kui ametliku kontrolli tulemused osutavad nõuete rikkumisele või nõuete rikkumise tõenäosusele, välja arvatud juhul, kui pädeva asutuse ja asjaomase volitatud isiku või füüsilise isiku vahel kehtestatud erikorra kohaselt on ette nähtud teisiti, ning

c)

võimaldavad pädevale asutusele juurdepääsu oma valdustele ja rajatistele ning teevad koostööd ja annavad abi.

a)

korraldab vastavalt vajadusele kõnealuste isikute auditeid või ülevaatusi, vältides dubleerimist ja võttes arvesse artikli 29 punkti b alapunktis iv osutatud akrediteeringuid;

b)

lõpetab delegeerimise viivitamata täielikult või osaliselt, kui:

Käesolev punkt ei piira pädeva asutuse õigust lõpetada delegeerimine muudel kui käesolevas määruses osutatud põhjustel.

a)

kättesaadavad meetodid, mis vastavad asjakohastele rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjadele või protokollidele, sealhulgas nendele, mille Euroopa Standardikomitee (CEN) on heaks kiitnud, või

asjakohased meetodid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud Euroopa Liidu referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega;

b)

punktis a osutatud sobivate eeskirjade või protokollide puudumisel meetodid, mis vastavad riiklikul tasandil kehtestatud asjaomastele eeskirjadele, või kui selliseid eeskirju ei ole, siis asjaomased meetodid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud riiklikud referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega, või

asjaomased meetodid, mis on välja töötatud ja valideeritud meetodite valideerimist käsitlevate laboritevaheliste või laborisiseste uuringute abil ning kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega.

a)

meetodid, mida tuleb kasutada proovide võtmiseks ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks;

b)

tulemuskriteeriumid, analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimisparameetrid, mõõtemääramatuse ja kõnealuste meetodite valideerimise korra;

c)

analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemuste tõlgendamise.

a)

tagab proovi võtmisel, kui ettevõtja seda taotleb, et võetakse piisav kogus, et oleks võimalik anda teine eksperdiarvamus ja vajaduse korral viia läbi lõikes 3 osutatud läbivaatamine, või

b)

kui punktis a osutatud piisavat kogust ei ole võimalik võtta, siis teavitab sellest ettevõtjat.

a)

teatatakse, et kõnealused proovid võeti ametliku kontrolli jaoks ja neid analüüsitakse või nendega tehakse vajaduse korral kõnealuse ametliku kontrolli jaoks uuringuid, ning

b)

neil on õigus nõuda artikli 35 lõikes 1 sätestatud teist eksperdiarvamust, kui kõnealuses lõikes osutatud proove analüüsitakse või nendega tehakse uuringuid.

a)

kohaldatakse asjakohast korda, mis võimaldab pädevatel asutustel teha artikli 39 lõikes 1 osutatud auditeid ja ülevaatusi või delegeerida auditite ja ülevaatuste tegemine pädevale asutusele, mis asub samas liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis kus laborgi, ning

b)

kõnealuse labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil labor asub.

a)

ülesannete kohta, mida labor täidab ametliku laborina;

b)

punktis a osutatud ülesannete täitmise tingimuste kohta ning

c)

korra kohta, mis on vajalik labori ja pädevate asutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku koordineerimise ja koostöö jaoks.

a)

laboril on proovidega analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks nõutavad oskused, seadmed ja taristu;

b)

laboril on piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega koolitatud töötajaid;

c)

labor tagab, et lõike 1 alusel talle antud ülesanded täidetakse erapooletult ja puudub huvide konflikt ametliku labori ülesannete täitmisel;

d)

labor suudab ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute käigus võetud proovidega tehtud analüüsidele, uuringutele ja diagnoosimisele saada õigeaegsed tulemused ning

e)

labor töötab kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ja on saanud kõnealuse standardi kohase akrediteeringu riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

a)

peab hõlmama neid laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodeid, mida labor peab ametliku laborina tegutsedes kasutama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks;

b)

võib hõlmata ühte või mitut laboratoorse analüüsi, uuringu või diagnoosimise meetodit või meetodite rühma;

c)

võib olla määratletud paindlikult, et akrediteerimise ulatus võiks hõlmata akrediteeringu andmise hetkel ametliku labori poolt kasutatud meetodite muudetud variante või neid täiendavaid uusi meetodeid labori enda tehtud hindamise alusel ilma, et riiklik akrediteerimisasutus teeks enne kõnealuste muudetud või uute meetodite kasutamist erihindamise.

a)

labor ei vasta enam artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele;

b)

labor ei täida artiklis 38 sätestatud kohustusi;

c)

labori tulemused ei ole artikli 38 lõikes 2 osutatud laboritevahelistes võrdlevates uuringutes rahuldavad.

a)

laborid:

b)

laborid, kes teevad analüüse, uuringuid ja diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute raames tingimusel, et nad:

a)

labor tegutseb ja on läbinud akrediteerimise kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ühe või mitme meetodi kasutamiseks, mis on sarnased muude nende kasutatavate meetoditega ja nendega võrreldes tüüpilised, ning

b)

labor kasutab korrapäraselt ja olulisel määral meetodeid, mille jaoks ta on saanud käesoleva artikli punktis a osutatud akrediteeringu; välja arvatud käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktiga g hõlmatud valdkonnas, kui puudub valideeritud meetod artikli 34 lõigetes 1 ja 2 osutatud teatavate taimekahjustajate kindlakstegemiseks.

a)

kui sellise meetodi kasutamist on alles hiljuti hakatud liidu normide kohaselt nõudma;

b)

kui kasutatavas meetodis tehtud muudatused tingivad vajaduse uue akrediteeringu või ametlikule laborile antud akrediteeringu ulatuse laiendamise järele või

c)

kui vajadus uue meetodi järele tuleneb hädaolukorrast või esilekerkivast riskist inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale.

a)

ametlik labor on juba akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 meetodi kasutamiseks, mis on sarnane meetodiga, mida akrediteeringu ulatus ei hõlma;

b)

ametlikus laboris rakendatakse kvaliteeditagamissüsteemi selleks, et meetod, mida olemasoleva akrediteeringu ulatus ei hõlma, annaks õigeid ja usaldusväärseid tulemusi;

c)

analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kõnealuse meetodi osas tehakse pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all.

a)

eri tüüpi loomadest ja kaupadest tulenevat riski inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale;

b)

teavet, mis viitab sellele, et tarbijaid võidakse eksitada, eelkõige kaupade olemuse, määratletuse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritoluriigi või lähtekoha või valmistus- või tootmismeetodite osas;

c)

kuidas on asjaomaste loomade ja kaupade suhtes kohaldatavaid artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud nõudeid varem täitnud:

d)

kontrolli, mida on asjaomaste loomade ja kaupade suhtes juba tehtud, ning

e)

päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevate asutuste tagatisi selle kohta, et loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud nõuetele või nõuetele, mis on nendega vähemalt samaväärseteks tunnistatud.

a)

liitu sisenemise koht;

b)

piiripunkt;

c)

vabasse ringlusse laskmise koht liidus;

d)

saadetise eest vastutava ettevõtja laod ja valdused;

e)

sihtkoht.

a)

transpordivahendid, ka tühjad, ning

b)

pakendid, sealhulgas kaubaalused.

a)

hõlmab alati dokumentide kontrolli ning

b)

hõlmab identsus- ja füüsilist kontrolli sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale.

a)

teavitab asjaomaseid ettevõtjaid ja asjakohasel juhul tolli ning

b)

otsustab, kas loomad ja kaubad tuleb kinni pidada kuni analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemuste selgumiseni, või võib nad vabastada tingimusel, et loomade ja kaupade jälgitavus on tagatud.

a)

kehtestab menetlused, mis on vajalikud lõike 1 punktis b osutatud loomade ja kaupade jälgitavuse tagamiseks, ning

b)

määrab kindlaks dokumendid, mis peavad kaasas olema lõikes 1 osutatud loomade ja kaupadega, kui pädevad asutused on proove võtnud.

a)

loomad;

b)

loomsed saadused, loomne paljundusmaterjal ja loomsed kõrvalsaadused;

c)

taimed, taimsed saadused ja muud objektid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes;

d)

kaubad teatavatest kolmandatest riikidest, mille kohta on komisjon teinud käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud rakendusaktidega otsuse, et nende liitu sisenemise kohas on vaja muuta ametlik kontroll ajutiselt rangemaks teadaoleva või esilekerkiva riski tõttu või kuna on tõendeid, et artikli 1 lõikes 2 osutatud norme võidakse rikkuda laiaulatuslikult ja olulisel määral;

e)

loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, mis on sätestatud õigusaktides, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) 2016/429 artikliga 249 või määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõikega 1, artikli 30 lõikega 1, artikli 40 lõikega 3, artikli 41 lõikega 3, artikli 49 lõikega 1, artikli 53 lõikega 3 ja artikli 54 lõikega 3 ning mille kohaselt nõutakse kõnealuste looma- ja kaubasaadetiste suhtes ametliku kontrolli kohaldamist nende liitu sisenemisel, kusjuures saadetised peavad olema identifitseeritud asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega;

f)

loomad ja kaubad, mille sisenemise korral liitu kehtivad tingimused või meetmed, mis on sätestatud artikli 126 või artikli 128 alusel vastuvõetud õigusaktides või artikli 1 lõikes 2 osutatud normides ning mille kohaselt tuleb loomade või kaupade liitu sisenemisel kontrollida kõnealuste tingimuste või meetmete järgimist.

a)

loetelu kõikidest loomadest ja kaupadest, millele osutatakse lõike 1 punktides a ja b, koos nende asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega, ning

b)

lõike 1 punktis d osutatud kategooriasse kuuluvate kaupade loetelu koos nende kombineeritud nomenklatuuri koodidega ja selle ajakohastamise vastavalt vajadusele seoses kõnealuses punktis osutatud riskidega.

a)

kaubad, mis on saadetud kaubanäidistena või eksponaatidena näituste jaoks ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks;

b)

teaduslikul eesmärgil saadetud loomad ja kaubad;

c)

kaubad, mis on rahvusvahelistel liinidel sõitvas transpordivahendis ja mida ei laadita maha ning mis on ette nähtud meeskonna ja reisijate tarbeks;

d)

kaubad, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks;

e)

kaubad, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks;

f)

lemmikloomad, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11;

g)

kaubad, mis on läbinud eritöötluse ja mille kogus ei ületa kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatud kogust;

h)

looma- ja kaubakategooriad, millel on madal risk või ei ole spetsiifilist riski ja mida ei ole seetõttu vaja piiripunktis kontrollida.

a)

loomade, välja arvatud veeloomad, või liha ja söödava rupsi korral veterinaarjärelevalve ametnik, keda võivad abistada töötajad, keda on koolitatud vastavalt lõike 5 kohaselt kehtestatud nõuetele veterinaarvaldkonnas ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus;

b)

veeloomade, muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali või loomsete kõrvalsaaduste korral veterinaarjärelevalve ametnik või töötajad, keda on koolitatud vastavalt lõike 5 kohaselt kehtestatud nõuetele ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus;

c)

taimede, taimsete saaduste või muude objektide korral taimeterviseametnik.

a)

juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad piiripunkti pädevad asutused lubada artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste edasitransportimist lõppsihtkohta, enne kui võimaliku nõutava füüsilise kontrollimise tulemused on selgunud;

b)

looma- ja kaubakategooriate, mille suhtes kohaldatakse artikli 47 lõikes 1 sätestatud ametlikku kontrolli ja mis sisenevad liitu kolmandast riigist mere- või õhutranspordiga, kui nimetatud loomad või kaubad viiakse tolli järelevalve all laevalt või õhusõidukilt samas sadamas või lennujaamas edasise veo jaoks muule laevale või õhusõidukile, ehk „ümberlaaditud“ saadetiste suhtes dokumentide ning vajaduse korral identsus- ja füüsilise kontrolli tegemise tähtajad ja kord;

c)

juhtumid ja tingimused, mille puhul võib ümberlaaditud saadetiste ja õhu- või meretranspordiga saabuvate ja edasitranspordiks samasse transpordivahendisse jäävate loomade identsus- ja füüsilist kontrolli teha muus piiripunktis kui esimeses liitu saabumise piiripunktis;

d)

juhtumid ja tingimused, mille puhul võib lubada artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste transiiti, ja teatud ametlik kontroll, mida tuleb piiripunktis selliste saadetiste suhtes teha, sealhulgas juhtumid ja tingimused, mille puhul kõnealuseid kaupu hoitakse spetsiaalselt heakskiidetud tollilaos või vabatsoonis;

e)

juhtumid ja tingimused, mille puhul kohaldatakse erandeid identsus- ja füüsilise kontrolli normidest ümberlaaditud saadetiste ja artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud kaupade saadetiste transiidi suhtes.

a)

võivad pädevad asutused teha artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tingimusel, et need kontrollipunktid vastavad artikli 64 lõikes 3 ja artikli 64 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele;

b)

võib selliste saadetiste puhul, mis on läbinud dokumentide ja identsuskontrolli liitu saabumise esimeses piiripunktis, füüsilise kontrolli teha muus piiripunktis teises liikmesriigis;

c)

võib selliste saadetiste puhul, mis on läbinud dokumentide kontrolli liitu saabumise esimeses piiripunktis, identsus- ja füüsilise kontrolli teha muus piiripunktis teises liikmesriigis;

d)

võivad toll või muud avalik-õiguslikud asutused täita kontrolliga seotud eriülesandeid, mis on seotud järgmisega, kui need ülesanded ei kuulu juba nimetatud ametiasutuste vastutusalasse:

e)

võib artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud taimede, taimsete saaduste või muude objektide saadetiste dokumentide kontroll toimuda mujal kui piiripunktis.

a)

kriteeriumid ja menetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks selliste identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedusmäär, mida tehakse artikli 47 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, ja seda muuta, ning kohandada seda vastavalt kõnealuste kategooriatega seotud riskide tasemele, võttes arvesse:

b)

tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid suurendada punkti a kohaselt tehtava identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust, et võtta arvesse kohalikke riskifaktoreid;

c)

menetlused, millega tagatakse, et punkti a kohaselt tehtavate identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedusmäärasid kohaldatakse õigeaegselt ja ühetaoliselt.

a)

artikli 47 lõike 1 punktis d osutatud kaubakategooriate identsus- ja füüsiliste kontrollide sageduse ning

b)

artikli 47 lõike 1 punktides e ja f osutatud looma- ja kaubakategooriate identsus- ja füüsiliste kontrollide sageduse, kui see ei ole juba sätestatud kõnealustes punktides osutatud õigusaktides.

a)

loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali või loomsete kõrvalsaaduste kohta teeb veterinaarjärelevalve ametnik;

b)

taimede, taimsete saaduste või muude objektide kohta teeb taimeterviseametnik.

a)

ettevõtjad, kes vastutavad artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste eest, et teatada piiripunkti pädevatele asutustele kõnealuste saadetiste saabumisest ette, ning

b)

piiripunkti pädevad asutused, et:

a)

kogu artikli 49 lõike 1 kohaselt nõutav ametlik kontroll on tehtud;

b)

füüsilise kontrolli tulemused on selgunud (kui kõnealune kontrollimine on ette nähtud) ning

c)

saadetise kohta on vastu võetud artikli 55 kohane otsus ja see on märgitud ühtsesse sisseveodokumenti.

a)

ei luba saadetise suhtes kohaldada piiripunkti pädeva asutuse poolt ettenähtud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri ning

b)

lubab saadetise vabasse ringlusse ainult sel juhul, ilma et see piiraks artiklis 48 osutatud erandite ning artiklites 53 ja 54 osutatud normide kohaldamist, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument, mis kinnitab, et saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatavatele normidele.

a)

ühtse sisseveodokumendi vorm ja juhised selle esitamiseks ja kasutamiseks, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, ning

b)

kui pikalt peab saadetise eest vastutav ettevõtja saadetisest ette teatama, nagu on nõutud artikli 56 lõike 3 punktis a, et piiripunkti pädevatel asutustel oleks võimalik teha õigeaegne ja tõhus ametlik kontroll.

a)

kas asjaomase piiripunkti määramine sõltub sellise ametliku kontrolli soodsast tulemusest, mille komisjoni eksperdid on teinud kooskõlas artikliga 116 ja mille eesmärk on kontrollida artiklis 64 sätestatud miinimumnõuete järgimist, ning

b)

kõnealuse kontrolli kuupäeva, mis ei ole hiljem kui kuus kuud pärast teatamist.

a)

selle kontaktandmed;

b)

selle lahtiolekuajad;

c)

täpne asukoht ja kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel ning

d)

kõik artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud.

a)

tunnistavad kehtetuks artikli 59 lõikes 1 sätestatud määramise kõikide või teatavate looma- ja kaubakategooriate suhtes, mille jaoks piiripunkt oli määratud, ning

b)

jätavad kõnealused piiripunktid artikli 60 lõikes 1 osutatud loetelust välja nende looma- ja kaubakategooriate osas, mille puhul määramine on kehtetuks tunnistatud.

a)

pädevad asutused on kindlad, et lõikes 1 osutatud riski enam ei ole, ning

b)

liikmesriik on edastanud komisjonile ja teistele liikmesriikidele teabe, mille alusel peatamine lõpetati.

a)

piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid;

b)

valdused või muud rajatised, mis on sobivad käideldavate looma- ja kaubakategooriate laadi ja hulga jaoks;

c)

seadmed ja valdused või muud rajatised, mida saab kasutada selliste looma- ja kaubakategooriate suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, mille jaoks piiripunkt on määratud;

d)

kasutusel kord, millega tagatakse olenevalt olukorrast juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt võetavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui on tegemist saadetistega, mille puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nõuete rikkumine kindlaks tehtud, ja saadetistega, mis kujutavad endast riski;

e)

situatsiooniplaan sujuva ametliku kontrolli tagamiseks ning artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt võetud meetmete tõhusaks rakendamiseks ettenägematute või ootamatute tingimuste või sündmuste korral;

f)

tehnika ja seadmed, mida on vaja ühtse elektroonilise süsteemi ning asjakohasuse korral andmete ja teabe käitlemiseks ja vahetamiseks vajalike muude elektrooniliste teabehaldussüsteemide tõhusa toimimise jaoks;

g)

juurdepääs selliste ametlike laborite teenustele, mis on suutlikud tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemusi ettenähtud tähtaegadeks ja millel on infotehnoloogilised vahendid, et kanda tehtud analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemused vastavalt vajadusele ühtsesse elektroonilisse süsteemi;

h)

kasutusel asjakohane kord eri looma- ja kaubakategooriate nõuetekohaseks käitlemiseks ja ristsaastumisest tulenevate võimalike riskide vältimiseks ning

i)

kasutusel kord asjakohaste bioturvalisusstandardite järgimiseks, et takistada taudide levimist liitu.

a)

hävitada saadetis;

b)

suunata saadetis liidust väljapoole kooskõlas artikli 72 lõigetega 1 ja 2 või

c)

kohaldada saadetise suhtes erirežiimi kooskõlas artikli 71 lõigetega 1 ja 2 või muud meedet tagamaks, et artikli 1 lõikes 2 osutatud norme järgitakse, ja vajaduse korral määrab saadetise muul otstarbel kasutamiseks kui esialgu ette nähtud.

a)

tagab nõuete täitmise;

b)

ei kujuta endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale, ning

c)

ei häiri ametliku kontrolli läbiviimist.

a)

komisjonile;

b)

teiste liikmesriikide pädevatele asutustele;

c)

tollile;

d)

päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevatele asutustele ning

e)

saadetise eest vastutavale ettevõtjale.

a)

hävitada saadetis kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega, võttes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda, ning elusloomade puhul muuhulgas eelkõige normidega, mille eesmärk on säästa loomi igasugusest välditavast valust, piinast või kannatusest, või

b)

kohaldada saadetise suhtes viivitamata erirežiimi kooskõlas artikli 71 lõigetega 1 ja 2.

a)

tunnistavad kehtetuks ametlikud sertifikaadid ja kui see on asjakohane, muud asjaomased dokumendid, mis on kaasas saadetistega, mille suhtes on võetud artikli 66 lõigete 3 ja 6 ja artikli 67 kohaselt meetmeid, ning

b)

teevad koostööd vastavalt artiklitele 102–108 võtmaks täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et artikli 66 lõike 1 kohaselt sisenemiskeelu saanud saadetisi ei ole võimalik uuesti liitu tuua.

a)

saadetis hävitada või kohaldada selle suhtes muud asjakohast meedet;

b)

artiklis 67 osutatud juhtudel hävitada saadetis sobivas kohas, mis asub piiripunktile võimalikult lähedal, võttes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu ja keskkonda.

a)

käitlemine või töötlemine, sealhulgas vajaduse korral saastest puhastamine (välja arvatud lahjendamine) saadetise kooskõlla viimiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega või edasisaatmiskohaks oleva kolmanda riigi nõuetega, või

b)

töötlemine muul viisil, mille abil see muudetakse ohutuks loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks, või muuks otstarbeks kui loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks.

a)

seda kohaldatakse tõhusalt ja see tagab inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale tulenevate riskide kõrvaldamise;

b)

seda dokumenteeritakse ja kohaldatakse pädevate asutuste kontrolli all, ja vajaduse korral vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigi pädevate asutuste kontrolli all ning

c)

see vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõuetele.

a)

sihtkoht on saadetise eest vastutava ettevõtjaga kokku lepitud;

b)

saadetise eest vastutav ettevõtja on liikmesriikide pädevaid asutusi kirjalikult teavitanud, et päritolu- või sihtriigiks oleva kolmanda riigi (kui need on erinevad) pädevaid asutusi on teavitatud asjaomase looma- või kaubasaadetise liitu sisenemise keelu põhjustest ja asjaoludest;

c)

kui sihtriigiks olev kolmas riik ei ole sama, mis päritoluriigiks olev kolmas riik, on ettevõtja saanud asjaomase sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädevate asutuste nõusoleku ja asjaomase sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädevad asutused on teatanud liikmesriigi pädevatele asutustele oma valmisolekust saadetise vastuvõtmiseks, ja

d)

loomade saadetiste puhul on edasisaatmine kooskõlas loomade heaolu nõuetega.

a)

liikmesriikide pädevate asutuste poolt saadetiste liitu sisenemisel läbi viidava ametliku kontrolli maksimumsagedus, kui ei ole põhjust kahtlustada artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumist või pettust või eksitavat tegevust;

b)

ametlikud sertifikaadid, mis peavad liitu sisenevatel saadetistel kaasas olema;

c)

punktis b osutatud sertifikaatide näidis;

d)

ekspordieelse kontrolli tegemise eest vastutavad kolmanda riigi pädevad asutused ning

e)

asjakohasel juhul volitatud isik, kellele kõnealused pädevad asutused võivad teatavaid ülesandeid delegeerida. Sellist delegeerimist võib heaks kiita üksnes juhul, kui see vastab artiklites 28–33 sätestatud kriteeriumidele või samaväärsetele tingimustele.

a)

liitu eksporditavad looma- või kaubasaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele või nendega samaväärsetele nõuetele ning

b)

kolmandas riigis enne loomade või kaupade liitu lähetamist tehtud kontroll on piisavalt tõhus selleks, et asendada artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli või vähendada selle sagedust.

a)

vastutavad liiduga peetava teabevahetuse eest ning

b)

tagavad, et iga kontrollitud saadetisega oleks kaasas lõike 2 punktis b osutatud ametlikud sertifikaadid.

a)

teavitavad lisaks artiklites 102–108 sätestatud menetluste kohaselt haldusabi taotlemisele komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid ühtse elektroonilise süsteemi kaudu, ning

b)

suurendavad asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes tehtavate ametlike kontrollide arvu ning vajaduse korral hoiavad asjakohastes säilitustingimustes vajalikku arvu proove, et võimaldada olukorra nõuetekohast analüütilist uurimist.

a)

tagavad vastastikku juurdepääsu liitu sisenevate loomade ja kaupadega seotud tegevuse korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikule teabele ning

b)

tagavad sellise teabe õigeaegse vahetamise, sealhulgas elektrooniliselt.

a)

pädevate asutuste juurdepääs teabele, mis on vajalik selliste liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste koheseks ja täielikuks identifitseerimiseks, mille suhtes artikli 47 lõike 1 alusel kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli;

b)

pädevate asutuste, tolli ja muude ametiasutuste poolt liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste kohta kogutud teabe vastastikune ajakohastamine teabevahetuse või asjaomaste andmete sünkroonimise teel ning

c)

kiire teavitamine kõnealuste asutuste poolt punktides a ja b osutatud teabe alusel vastu võetud otsustest.

a)

nõuavad nad, et toll ei lubaks saadetist vabasse ringlusesse, ning lisavad lisaks saadetisega kaasas olevale faktuurarvele ja muule asjakohasele saatedokumendile või vastavatele elektroonilistele ekvivalentidele järgmise märkuse:

„Tootest tuleneb risk – vabasse ringlusse lubamine keelatud – määrus (EL) 2017/…“;

b)

ei anta ilma pädevate asutuste nõusolekuta luba muudeks tolliprotseduurideks ning

c)

kohaldatakse artikli 66 lõikeid 1, 3, 5 ja 6, artikleid 67, 68, 69, artikli 71 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 72 lõikeid 1 ja 2.

a)

värskete kalatoodete saadetised, mida lossitakse kolmanda riigi lipu all sõitvalt kalalaevalt otse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (61) artikli 5 lõike 1 kohaselt liikmesriikide poolt määratud sadamates;

b)

nülgimata looduslike ulukite saadetised;

c)

artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud kaubakategooriate saadetised, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevaperele ja reisijatele tarbimiseks, olenemata sellest, kas neid ladustatakse spetsiaalselt heakskiidetud tolliladudes või vabatsoonides;

d)

puidust pakkematerjal;

e)

loomadega kaasasolev sööt, mis on mõeldud nende loomade toitmiseks;

f)

sidevahendi kaudu toimunud müügil tellitud loomad ja kaubad, mis saadetakse kolmandast riigist mõnel liidu aadressil, ning ametliku kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud teavitamisnõuded;

g)

taimsed saadused, mis nende edasist sihtkohta arvestades võivad põhjustada loomataudide levimise riski;

h)

artikli 47 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetised, mis on pärit liidust ja saadetakse sinna tagasi kolmanda riigi sisenemiskeelu tõttu;

i)

kaubad, mis sisenevad liitu mahtkaubana kolmandast riigist, olenemata sellest, kas kogu kaup on pärit kõnealusest kolmandast riigist;

j)

artikli 47 lõikes 1 osutatud kaubasaadetised, mis pärinevad Horvaatia territooriumilt ning mis läbivad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor“) enne uuesti sisenemist Horvaatia territooriumile Kleki või Zaton Doli sisenemiskohtade kaudu;

k)

loomad ja kaubad, mille suhtes artikli 48 kohaselt ei kohaldata artiklit 47.

a)

ametlike sertifikaatide näidised ja ametlike sertifikaatide väljaandmist reguleerivad sätted ning

b)

lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriatega kaasasolevate dokumentide vormingu.

a)

artikli 82 lõike 1 kohaselt arvutatud kulude või

b)

IV lisas sätestatud summade tasemel.

a)

artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud loomade ja kaupade ametlik kontroll;

b)

ettevõtja soovil tehtud ametlik kontroll, mille eesmärk on saada määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 10 ette nähtud tunnustamine;

c)

ametlik kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha, ja:

a)

madala tootlikkusega ettevõtjate huve;

b)

traditsioonilisi tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks kasutatavaid meetodeid;

c)

spetsiifiliste geograafiliste piirangutega piirkondades asuvate ettevõtjate vajadusi ning

d)

kas varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib artikli 1 lõikes 2 osutatud norme.

a)

ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palgad, sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud;

b)

rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ja muud seotud kulud;

c)

kulumaterjalide ja töövahendite kulud;

d)

teenuste kulud, mille volitatud isikud nõuavad pädevalt asutuselt sisse neile delegeeritud ametliku kontrolli eest;

e)

punktis a osutatud töötajate koolituskulud, v.a pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud;

f)

punktis a osutatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud;

g)

proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud, mida ametlikud laborid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest.

a)

arvutatakse kindla summana, lähtudes pädevate asutuste ametliku kontrolliga seotud kogukuludest teataval ajavahemikul, ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata sellest, kas selle ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud; teatava sektori, tegevusala või ettevõtjate kategooria puhul tasude kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse mõju, mis asjaomase tegevusala liik ja ulatus ning sellega seotud riskitegurid avaldavad ametliku kontrolli kogukulude jaotusele, või

b)

arvutatakse iga üksiku ametliku kontrollitoimingu tegelike kulude põhjal ning neid kohaldatakse selles ametlikus kontrollis osalenud ettevõtjate suhtes.

a)

artikli 79 lõike 1 punktis a, artikli 79 lõikes 2 ja artiklis 80 sätestatud lõivud ja tasud;

b)

lõivude või tasude kogumise eest vastutavate asutuste või organite nimetused.

a)

ametlikud sertifikaadid või

b)

ametlikud kinnitused artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud juhtudel.

a)

kui artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega nõutakse ametliku sertifikaadi väljaandmist, ning

b)

selliste ametlike sertifikaatide suhtes, mida on vaja looma- ja kaubasaadetiste eksportimisel kolmandatesse riikidesse või mida sihtliikmesriigi pädevad asutused nõuavad lähteliikmesriigi pädevatelt asutustelt kolmandatesse riikidesse eksporditavate looma- ja kaubasaadetiste kohta.

a)

tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses sertifitseerimisega, ning

b)

on saanud asjakohast koolitust nõuete kohta, millele vastavust ametliku sertifikaadiga kinnitatakse, ja nimetatud nõuetele vastavuse tehnilisest hindamisest ning samuti käesolevas määruse asjaomastest sätetest.

a)

sertifikaati välja andval ametnikul on vahetu teave sertifitseerimise jaoks oluliste ajakohaste asjaolude ja andmete kohta, mis põhineb:

b)

sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mida on kinnitanud muu pädevate asutuste poolt selleks määratud ja pädevate asutuste kontrolli all tegutsev isik, tingimusel et sertifikaati välja andev ametnik saab selliste asjaolude ja andmete täpsust kinnitada;

c)

sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mis pärinevad ettevõtjate enesekontrollisüsteemidest ning mida täiendavad ja kinnitavad korrapärase ametliku kontrolli tulemused, mis võimaldavad sertifikaati välja andval ametnikul veenduda, et ametliku sertifikaadi väljaandmise tingimused on täidetud.

a)

sertifikaadil on kordumatu kood;

b)

sertifikaati välja andev ametnik ei allkirjasta sertifikaadi vormi, kui see on tühi või mittetäielik;

c)

sertifikaat on koostatud ühes või mitmes sertifikaati välja andvale ametnikule arusaadavas liidu institutsioonide ametlikus keeles, ning vajaduse korral ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles;

d)

sertifikaat on autentne ja täpne;

e)

sertifikaat võimaldab teha kindlaks selle allkirjastanud isiku ja väljaandmise kuupäeva ning

f)

sertifikaat võimaldab hõlpsalt seostada sertifikaadi selle välja andnud asutusega ja sellega hõlmatud saadetise, partii või üksiku looma või kaubaga.

a)

selliste ametlike sertifikaatide näidised ja nende väljaandmist reguleerivad sätted, mille suhtes ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega nõudeid kehtestatud;

b)

korra ja tehnilised nõuded, millega tagatakse täpsete ja usaldusväärsete ametlike sertifikaatide väljaandmine ja välditakse pettuseohtu;

c)

ametlike sertifikaatide kehtetuks tunnistamise ja asendussertifikaatide väljaandmise korra;

d)

ametlike sertifikaatide tõestatud ärakirjade väljastamise eeskirjad;

e)

selliste dokumentide vormingu, mis peavad loomade ja kaupadega pärast ametlikku kontrolli kaasas olema;

f)

elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise ja elektrooniliste allkirjade kasutamise eeskirjad.

a)

sertifikaat on autentne ja täpne;

b)

see on koostatud ühes või mitmes liidu institutsioonide ametlikus keeles ja vajaduse korral ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles ning

c)

kui ametlik kinnitus on seotud saadetise või partiiga, võimaldab see sellist seost kindlaks teha.

a)

tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses ametlike kinnituste teel tehtava sertifitseerimisega, ning

b)