Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014R0710

    Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 710/2014, 23. juuni 2014 , milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta ühisotsuste tegemise protsessi kohaldamise tingimustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 188, 27.6.2014, p. 19–59 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/710/oj

    27.6.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 188/19


    KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 710/2014,

    23. juuni 2014,

    milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhiste usaldatavusnõuete kohta ühisotsuste tegemise protsessi kohaldamise tingimustega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ, (1) eriti selle artikli 113 lõike 5 kolmandat lõiku,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Asjakohase teabe tõhus vahetamine on esmatähtis, et jõuda ühisotsusele omavahendite adekvaatsuse kohta, likviidsuse järelevalvega seotud järelevalvemeetmete kohta, likviidsuse taseme ja kapitalinõuete kohta, mida kohaldatakse konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu suhtes ning konsolideerimisgrupi suhtes.

    (2)

    Selleks et tagada ühisotsuste tegemise protsessi ühtne kohaldamine, on oluline täpselt määratleda iga etapp. Selge protsess hõlbustaks ka teabe vahetamist, edendaks vastastikust mõistmist, arendaks järelevalveasutuste vahelisi suhteid ja soodustaks tõhusat järelevalvet.

    (3)

    Selleks et hinnata krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riski ja likviidsusriski profiili, peaks konsolideeritud järelevalvet teostaval asutusel olema ülevaade kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute, sealhulgas väljaspool liitu tegutsevad krediidiasutused või investeerimisühingud, tegevusest. Seepärast tuleks edendada liidu pädevate asutuste ja kolmandate riikide järelevalveasutuste koostööd, et liidu pädevad asutused saaksid hinnata konsolideerimisgrupile avatud ülemaailmseid riske.

    (4)

    Esmatähtis on ühisotsuste tegemise protsessi õigeaegne ja realistlik kavandamine. Iga asjaomane pädev asutus peaks õigeaegselt esitama konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele asjakohase teabe. Selleks et individuaalseid hinnanguid esitataks ja tõlgendataks järjepideval ja ühtsel viisil, tuleb kehtestada iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu põhise järelevalve ja hindamise protsessi tulemuste ühine vorm.

    (5)

    Kohaldamise jaoks ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks kehtestada ühise riskihindamise ja ühisotsuste tegemise sammud, võttes arvesse, et teatavaid ühise riskihindamise ja ühisotsuste tegemise protsessi ülesandeid võib täita samaaegselt ja teisi ülesandeid järjestikuselt.

    (6)

    Ühisotsusele jõudmise hõlbustamiseks on oluline, et otsuse tegemise protsessiga seotud pädevad asutused peaksid omavahel arutelusid, eelkõige enne riski hindamise aruannete ja ühisotsuste lõplikku vormistamist.

    (7)

    Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus peaks esitama asjaomastele pädevatele asutustele kogu asjaomase teabe, mida on vaja nende individuaalsete riskihinnangute koostamiseks ning kapitali käsitlevatele ühisotsustele ja likviidsust käsitlevatele ühisotsustele jõudmiseks.

    (8)

    Konsolideerimisgrupi riski hindamist käsitlev aruanne on peamine dokument, mis võimaldab pädevatel asutustel mõista ja kajastada pangagrupi üldise riskiprofiili hinnangut, et jõuda ühisotsusele omavahendite adekvaatsuse kohta ja omavahendite taseme kohta, mida konsolideerimisgrupp peab hoidma. Konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamist käsitlev aruanne on oluline dokument, mis võimaldab pädevatel asutustel mõista ja kajastada konsolideerimisgrupi üldise likviidsusprofiili hinnangut. Selleks et esitada konsolideerimisgrupi üldine riskihinnang ja likviidsusriski hinnang ühtsel viisil, toetada viljakaid arutelusid pädevate asutuste vahel ja võimaldada usaldusväärset hinnata piiriüleste pangagruppide riske, tuleks kehtestada kõnealuste aruannete ühtsed vormid.

    (9)

    Tunnistades, et direktiivi 2013/36/EL artiklis 97 sätestatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemusi võib eri liikmesriikides kajastada erinevalt, olenevalt kõnealuse artikli rakendamisest siseriiklikes õigusaktides, võttes lisaks arvesse direktiivi 2013/36/EL artikli 107 lõike 2 kohaselt Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve, EBA) antud suuniseid, tuleks standardvormidega näha ette ühisotsustele jõudmiseks kasutatava järelevalvealase läbivaatamise protsessi järelduste ja tulemuste edastamise ühtne vorming.

    (10)

    Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ega konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande puhul ei tuleks piirduda pädevatelt asutustelt saadud individuaalsete panuste kokkuliitmisega. Mõlemat aruannet tuleks kasutada vahendina, mille abil teostatakse kogu konsolideerimisgrupi riskide ühine hindamine ning analüüsitakse grupisiseste kirjete vastasmõju.

    (11)

    Ühisotsuste sisu ja ülesehitust käsitleva selge korra kehtestamine peaks tagama, et ühisotsused on täielikult põhjendatud, ning hõlbustama ühisotsuste seiret ja jõustamist.

    (12)

    Selleks et selgitada ühisotsusele jõudmise järel järgitavat protsessi, tagada otsuse tulemuse käsitlemise läbipaistvus ja hõlbustada vajaduse korral asjakohaste järelmeetmete võtmist, tuleks kehtestada täielikult põhjendatud ühisotsuse edastamist ja selle rakendamise järelevalvet käsitlevad standardid.

    (13)

    Tuleks ette näha ühisotsuste ajakohastamise kord, et tagada järjepidev ja läbipaistev lähenemisviis, samuti pädevate asutuste nõuetekohane kaasamine ja tulemuste edastamine.

    (14)

    Direktiivi 2013/36/EL artikli 113 kohane ühisotsuste tegemise protsess hõlmab protsessi, mida järgitakse ühisotsusele mittejõudmise korral. Selleks et tagada protsessi selle aspekti kohaldamise ühtsed tingimused, täielikult põhjendatud otsuste sõnastamine ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste esitatud seisukohtade ja reservatsioonide käsitlemine, tuleks kehtestada standardid, mis käsitlevad ühisotsuse puudumise korral tehtavate otsuste ajakava ja selliste otsuste üksikasjade edastamist.

    (15)

    Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas komisjonile.

    (16)

    EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud arvamust pangandussektori sidusrühmade kogult, mis asutati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (2) artiklile 37,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    I PEATÜKK

    REGULEERIMISESE JA MÕISTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesolevas määruses täpsustatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 113 osutatud järgmised ühisotsuse tegemise protsessid:

    a)

    protsess ühisotsusele jõudmiseks artikli 113 lõike 1 punktis a osutatud küsimustes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artiklite 7, 10 või 15 kohaselt tehtud mis tahes erandit;

    b)

    protsess ühisotsusele jõudmiseks artikli 113 lõike 1 punktis b osutatud küsimustes, võttes arvesse määruse (EL) nr 575/2013 artiklite 6, 8 või 10 kohaselt tehtud mis tahes erandit, ning mis tahes konsolideeritud tasemel kohaldamiseks kõnealuse määruse artikli 11 lõike 3 kohaselt.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    (1)

        „asjaomased pädevad asutused” — pädevad asutused, kes vastutavad liikmesriigis ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu, ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest;

    (2)

       „muud pädevad asutused” — mis tahes järgmistest:

    a)

    pädevad asutused, mis ei ole asjaomased pädevad asutused;

    b)

    ametiasutused või organid, keda ametlikult tunnustatakse siseriiklike õigusaktidega, kellele on siseriiklike õigusaktidega antud volitused teostada järelevalvet määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 27 määratletud finantssektori ettevõtjate üle, kes tegutsevad asjaomases liikmesriigis ja kes ei ole krediidiasutused ega investeerimisühingud;

    (3)

        „järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanne” — aruanne, milles esitatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 97 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tulemused;

    (4)

        „likviidsusriski hindamise aruanne” — aruanne, milles esitatakse direktiivi 2013/36/EL artiklis 97 osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi likviidsusriski käsitleva osa tulemused;

    (5)

        „konsolideerimisgrupi riski hindamise aruanne” — aruanne, mis sisaldab direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punkti a kohast krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi riski hinnangut;

    (6)

        „konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruanne” — aruanne, mis sisaldab direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punkti b kohast krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi likviidsusriskiprofiili hinnangut;

    (7)

        „kapitali käsitlev ühisotsus” – ühisotsus artikli 1 punktis a osutatud küsimustes;

    (8)

        „likviidsust käsitlev ühisotsus” – ühisotsus artikli 1 punktis b osutatud küsimustes.

    II PEATÜKK

    ÜHISOTSUSE TEGEMISE PROTSESS

    Artikkel 3

    Ühisotsuse tegemise protsessi etappide kavandamine

    1.   Enne ühisotsuse tegemise protsessi algust lepivad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused kokku ühisotsuse tegemise protsessi etappide ajakavas (edaspidi „ühisotsuse ajakava”). Kui kokkuleppele ei jõuta, kehtestab ühisotsuse ajakava konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kaaludes asjaomaste pädevate asutuste esitatud seisukohti ja reservatsioone.

    2.   Ühisotsuse tegemise ajakava ajakohastatakse vähemalt kord aastas ja see hõlmab järgmist:

    a)

    kokkulepe artikli 4 kohase muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste kaasamise kohta;

    b)

    asjaomased pädevad asutused esitavad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded ja likviidsusriski hindamise aruanded vastavalt artiklile 5 ning muud pädevad asutused ja asjaomaste kolmandate riikide pädevad asutused panuse vastavalt artikli 4 lõikele 2;

    c)

    konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande asjaomastele pädevatele asutustele vastavalt artikli 6 lõikele 6 ning muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele vastavalt artikli 4 lõikele 3 ja artikli 6 lõikele 7;

    d)

    artikli 7 kohane arutelu konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande üle;

    e)

    konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande asjaomastele pädevatele asutustele vastavalt artikli 8 lõikele 2 ning muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele vastavalt artikli 4 lõikele 3 ja artikli 8 lõikele 5;

    f)

    asjaomased pädevad asutused esitavad panuse esialgsesse kapitali käsitlevasse ühisotsusesse ja esialgsesse likviidsust käsitlevasse ühisotsusesse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele vastavalt artikli 9 lõikele 1;

    g)

    konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab asjaomastele pädevatele asutustele kapitali käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi vastavalt artikli 10 lõikele 6 ja artikli 11 lõikele 5;

    h)

    kui liikmesriigi õigusaktidega on ette nähtud, konsulteeritakse kapitali käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse esialgse dokumendi üle ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga ning konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingutega;

    i)

    arutelu konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste vahel esialgse kapitali käsitleva ühisotsuse ja esialgse likviidsust käsitleva ühisotsuse üle;

    j)

    kapitali käsitlevale ühisotsusele ja likviidsust käsitlevale ühisotsusele jõudmine vastavalt artiklile 12;

    k)

    konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused edastavad kapitali käsitleva ühisotsuse ja likviidsust käsitleva ühisotsuse ELis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ning konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele vastavalt artiklile 13;

    l)

    kokkulepe ühisotsuste tegemise protsessi kavandamise järgmise aasta ajakava kohta.

    3.   Ühisotsuse ajakava vastab kõigile järgmistele nõuetele:

    a)

    see kajastab iga ülesande ulatust ja keerukust, võttes arvesse konsolideerimisgrupi suurust, süsteemset olulisust, laadi, tegevuse ulatust ja keerukust, samuti selle riskiprofiili;

    b)

    selles võetakse võimaluse korral arvesse konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste kohustusi direktiivi 2013/36/EL artikli 116 lõike 1 kolmanda lõigu punktis c osutatud järelevalvealaste kontrollikavade raames.

    4.   Vajaduse korral, võttes eelkõige arvesse artiklite 20 ja 21 kohase mis tahes erakorralise ajakohastamise kiireloomulisust, vaadatakse ühisotsuse ajakava läbi.

    5.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused teatavad konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kelle eest nad vastavalt vastutavad, lõike 2 punktis h osutatud sellise konsulteerimise esialgse kuupäeva, mis käsitleb esialgse ühisotsuse dokumendi aspekte, kuivõrd kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud on sellega seotud.

    Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused teatavad konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, kelle eest nad vastavalt vastutavad, lõike 2 punktis k osutatud edastamise eeldatava kuupäeva.

    Artikkel 4

    Muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste kaasamine konsolideerimisgrupi riski hindamise protsessi

    1.   Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande koostamiseks võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kaasata muid pädevaid asutusi ja kolmandate riikide pädevaid asutusi. Kõnealuse otsuse aluseks on filiaali või krediidiasutuse või investeerimisühingu olulisus konsolideerimisgrupis ja tema tähtsus kohalikul turul.

    Sellise kaasamise suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on samaväärsed direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jao ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (4) artiklite 54 ja 58 kohaste nõuetega.

    Samaväärsust hindavad konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kõik asjaomased pädevad asutused.

    2.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kaasata muu kui artikli 2 lõikes 2 määratletud pädeva asutuse või kolmanda riigi pädeva asutuse, peavad mõlemad asutused jõudma kokkuleppele muu pädeva asutuse või kolmanda riigi pädeva asutuse kaasamise ulatuse üle. Sellised kokkulepped on lubatud järgmistel eesmärkidel:

    a)

    esitada konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele panused konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandesse või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandesse;

    b)

    lisada punktis a osutatud panused konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgsele või lõplikule aruandele või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgsele või lõplikule aruandele lisadena.

    3.   Kui konsolideeritud järelevalvet teostav asutus otsustab kaasata muid pädevaid asutusi ja kolmandate riikide pädevaid asutusi, ei esita konsolideeritud järelevalvet teostav asutus konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgset ja lõplikku aruannet ega konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgset ja lõplikku aruannet muudele pädevatele asutustele ega kolmandate riikide pädevatele asutustele ilma kõigi asjaomaste pädevate asutuste nõusolekuta.

    4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi täielikult muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste konsolideerimisgrupi riski hindamise protsessi kaasamise ulatusest, tasemest ja laadist ning sellest, millist kasu andis nende panus konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele.

    Artikkel 5

    Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruannete ning likviidsusriski hindamise aruannete koostamine

    1.   Selleks et hõlbustada tütarettevõtjate riski hindamise arvessevõtmist ühisotsuses vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõikele 2, esitavad asjaomased pädevad asutused konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded ning likviidsusriski hindamise aruanded varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti b kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

    2.   Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruannete koostamiseks kasutatakse I lisa vormi. Kõnealustele aruannetele lisatakse punktisummade kokkuvõte (II lisa tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (II lisa tabel 2).

    Likviidsusriski hindamise aruannete koostamiseks kasutatakse V lisa vormi. Kõnealustele aruannetele lisatakse punktisummade kokkuvõte (VI lisa tabel 1) ja likviidsuse hindamise kokkuvõte (VI lisa tabel 2).

    Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded ning likviidsusriski hindamise aruanded võivad sisaldada täiendavat asjakohast teavet.

    Artikkel 6

    Konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande koostamine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande kõige järgmise põhjal:

    a)

    enda koostatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded või likviidsusriski hindamise aruanded ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi kohta;

    b)

    artikli 5 kohaselt asjaomaste pädevate asutuste esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded või likviidsusriski hindamise aruanded tütarettevõtjate kohta;

    c)

    muude pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste panus vastavalt artikli 4 lõikele 2;

    2.   Lõike 1 punktides a ja b osutatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded koos kõnealuse lõike punktis c osutatud panustega lisatakse konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgsele aruandele või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgsele aruandele lisadena.

    3.   Konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgne aruanne ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgne aruanne sisaldavad selle hindamise tulemusi, kas konsolideerimisgrupi ja selle krediidiasutuste ja investeerimisühingute rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid ning nende omavahendid ja likviidsed vahendid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katte.

    4.   Konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande koostamiseks kasutatakse III lisa vormi. Kõnealusele aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (IV lisa tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (IV lisa tabel 2).

    Konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande koostamiseks kasutatakse VII lisa vormi. Kõnealusele aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (VIII lisa tabel 1) ja likviidsuse hindamise kokkuvõte (VIII lisa tabel 2).

    5.   Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tagab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kõik järgmise:

    a)

    ühishinnangus kajastatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute olulisust konsolideerimisgrupis ning nende tähtsust kohalikul turul;

    b)

    konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgses aruandes ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgses aruandes märgitakse, kuidas kõnealust olulisust ja tähtsust arvesse võeti.

    6.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab esialgsed aruanded asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti c kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

    7.   Kui artikli 4 lõikes 3 osutatud kokkuleppest ei tulene teisiti, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitada konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele.

    Artikkel 7

    Arutelu konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande üle

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus määrab kindlaks asjaomaste pädevate asutustega konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande üle peetava arutelu vormi ja ulatuse.

    2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused arutavad artikli 6 lõikes 1 osutatud individuaalsetesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruannetesse ning likviidsusriski hindamise aruannetesse lisatud kvantitatiivsete ettepanekute kooskõlastavat võrdlemist konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgses aruandes ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgses aruandes esitatud kvantitatiivsete ettepanekutega vastavalt vajadusele.

    3.   Lõikes 2 osutatud kvantitatiivsed ettepanekud koosnevad vähemalt järgmistest ettepanekutest:

    a)

    selliste omavahendite kavandatud tase, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab hoidma konsolideeritud tasemel ning kõnealusesse konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad hoidma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

    b)

    selliste likviidsuse erinõuete kavandatud tase, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab täitma konsolideeritud tasemel ning kõnealusesse konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad täitma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105.

    Artikkel 8

    Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande lõplik vormistamine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus vormistab artiklis 7 osutatud arutelu põhjal lõplikult konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande, kasutades artiklis 6 osutatud konsolideerimisgrupi riski hindamise esialgse aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise esialgse aruande vormingut ja sisu. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus põhjendab konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandes või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandes tehtud mis tahes olulisi muudatusi. Muudatused kajastavad arutelu tulemusi ning hõlmavad konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande või konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande lisade asjakohast ajakohastamist.

    2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti e kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

    3.   Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktile a hakatakse konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande esitamisest asjaomastele pädevatele asutustele arvestama neljakuulist ajavahemikku, mille jooksul tuleb jõuda kapitali käsitlevale ühisotsusele.

    4.   Vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 punktile b hakatakse konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande esitamisest asjaomastele pädevatele asutustele arvestama ühekuulist ajavahemikku, mille jooksul tuleb jõuda likviidsust käsitlevale ühisotsusele.

    5.   Kui artikli 4 lõikes 3 osutatud kokkuleppest ei tulene teisiti, võib konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitada konsolideerimisgrupi riski hindamise aruande ja konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruande muudele pädevatele asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele.

    Artikkel 9

    Kapitali käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse ja likviidsust käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse antava panuse koostamine

    1.   Asjaomased pädevad asutused esitavad oma panuse kapitali käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse ja likviidsust käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti f kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks. Panused hõlmavad kõiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, mis kuuluvad ühisotsuste tegemise protsessi alla.

    2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus panustab kapitali käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse. Tema panus hõlmab kõike järgmist:

    a)

    konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik sellised krediidiasutused ja investeerimisühingud individuaalsel tasandil, kes on saanud tegevusloa konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse jurisdiktsioonis ja kes kuuluvad ühisotsuste tegemise protsessi alla;

    b)

    krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupp konsolideeritud tasandil.

    3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus panustab likviidsust käsitlevasse esialgsesse ühisotsusesse. Tema panus hõlmab kõike järgmist:

    a)

    konsolideerimisgruppi kuuluvad kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud individuaalsel tasandil, kui kõnealused krediidiasutused ja investeerimisühingud on saanud tegevusloa konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse jurisdiktsioonis ja nad kuuluvad ühisotsuste tegemise protsessi alla;

    b)

    krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupp konsolideeritud tasandil.

    4.   Panus esialgsesse kapitali käsitlevasse ühisotsusesse hõlmab kõiki artiklis 10 osutatud punkte.

    5.   Panus esialgsesse likviidsust käsitlevasse ühisotsusesse hõlmab kõiki artiklis 11 osutatud punkte.

    Artikkel 10

    Kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse koostamine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab täielikult põhjendatud kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse, mis hõlmab konsolideerimisgruppi ning sellesse kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Kapitali käsitlevas esialgses ühisotsuses esitatakse kõik järgmised punktid:

    a)

    kapitali käsitleva ühisotsuse tegemise protsessiga seotud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste nimed;

    b)

    krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi nimi ning konsolideerimisgruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste või investeerimisühingute loetelu, kellega kapitali käsitlev esialgne ühisotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

    c)

    viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud kapitali käsitlevate ühisotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

    d)

    kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse ja selle mis tahes asjaomase ajakohastamise kuupäev;

    e)

    järeldus direktiivi 2013/36/EL artiklite 73 ja 97 kohaldamise kohta;

    f)

    järeldus krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

    g)

    järeldus konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsel tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

    h)

    järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida konsolideerimisgruppi kuuluv iga krediidiasutus või investeerimisühing peab hoidma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

    i)

    järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab hoidma konsolideeritud tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

    j)

    teave minimaalsete usaldatavusnõuete kohta, mida kohaldatakse iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklitele 103, 129, 130, 131 ja 133, ning mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

    k)

    punktides e–i osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

    l)

    vajaduse korral punktides h ja i osutatud järelduste rakendamise ajakava.

    2.   Lõike 1 punktis e osutatud järeldus sisaldab kõiki järgmisi punkte:

    a)

    hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on kindlad, tõhusad ja terviklikud strateegiad ja protsessid sisemise kapitali hindamiseks, säilitamiseks ja jaotamiseks ning kas sellised strateegiad ja protsessid on ajakohastatud;

    b)

    hinnang selle kohta, kas sellise sisemise kapitali summa, liigid ja jaotus on adekvaatsed, et katta konsolideerimisgruppi kuuluvatele krediidiasutusele või investeerimisühingule avatud või avaneda võivate riskide laadi ja taset;

    c)

    hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on rakendanud asjakohase korra, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, et täita kõiki direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid;

    d)

    hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või investeerimisühingute rakendatud kord, strateegiad, protsessid ja mehhanismid tagavad nende riskide usaldusväärse juhtimise ja katte;

    e)

    teave direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktide b–l ja artikli 102 kohaste järelevalvemeetmete ja volituste kohta, mida kohaldatakse punktides a–d osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

    3.   Lõike 1 punktides f ja g osutatud järeldused on seotud lõike 1 punktis e osutatud järeldusega ja toetuvad sellele.

    4.   Lõike 1 punktides h ja i osutatud järeldused vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

    a)

    need kajastatakse summa või määrana või nende mõlema kombinatsioonina;

    b)

    need annavad üksikasjalikku teavet nõutavate täiendavate omavahendite kvaliteedi kohta;

    c)

    need on seotud lõike 1 punktis e osutatud järeldusega ja toetuvad sellele.

    5.   Järeldused seoses konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühinguga individuaalsel tasandil ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupiga konsolideeritud tasandil on kapitali käsitlevas esialgses ühisotsuses selgelt kindlaks tehtavad.

    6.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti g kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

    Artikkel 11

    Likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse koostamine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koostab täielikult põhjendatud likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse, mis hõlmab konsolideerimisgruppi ning sellesse kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Likviidsust käsitlevas esialgses ühisotsuses esitatakse kõik järgmised punktid:

    a)

    likviidsust käsitleva ühisotsuse tegemise protsessiga seotud konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste nimed;

    b)

    krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi nimi ning konsolideerimisgruppi kuuluvate kõigi selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute loetelu, kellega likviidsust käsitlev esialgne ühisotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

    c)

    viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud likviidsust käsitlevate ühisotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

    d)

    likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse ja selle mis tahes asjaomase ajakohastamise kuupäev;

    e)

    järeldus konsolideerimisgrupi likviidsuse adekvaatsuse kohta konsolideeritud tasemel;

    f)

    järeldus konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu individuaalsel tasemel likviidsuse adekvaatsuse kohta;

    g)

    järeldus meetmete kohta, mida on võetud, et käsitleda olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 86 ning seoses vajadusega kehtestada vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 105 likviidsuse erinõuded konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu individuaalsel tasemel ning konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasemel;

    h)

    teave mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

    i)

    punktides e–g osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

    j)

    vajaduse korral punktis g osutatud järelduste rakendamise ajakava.

    2.   Lõike 1 punktides e ja f osutatud järeldus sisaldab kõiki järgmisi punkte:

    a)

    hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on rakendanud kindlad strateegiad, põhimõtted, protsessid ja süsteemid likviidsusriski kindlakstegemiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks asjakohastel ajavahemikel;

    b)

    hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalsel tasemel ning konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasandil hoitav likviidsus katab piisavalt likviidsusriske;

    c)

    hinnang selle kohta, kas konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused ja investeerimisühingud on rakendanud asjakohase korra, strateegiad, protsessid ja mehhanismid, et täita kõiki direktiivi 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid.

    3.   Lõike 1 punktis g osutatud järeldus sisaldab üksikasju võetud meetmete laadi kohta. Kui kõnealused meetmed on seotud vajadusega kehtestada likviidsuse erinõuded vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105, esitatakse järelduses üksikasjad kõnealuste likviidsuse erinõuete ülesehituse kohta.

    4.   Järeldused seoses konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühinguga individuaalsel tasandil ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupiga konsolideeritud tasandil on likviidsust käsitlevas esialgses ühisotsuses selgelt kindlaks tehtavad.

    5.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse asjaomastele pädevatele asutustele varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti g kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

    Artikkel 12

    Kapitali käsitlevale ühisotsusele ja likviidsust käsitlevale ühisotsusele jõudmine

    1.   Pärast artikli 3 lõike 2 punktis i osutatud arutelu asjaomaste pädevate asutustega kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse ja likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse üle, vaatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kapitali käsitleva esialgse ühisotsuse ja likviidsust käsitleva esialgse ühisotsuse vajaduse korral läbi, et kõnealused otsused lõplikult vormistada.

    2.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja kõik asjaomased pädevad asutused peavad jõudma kokkuleppele kapitali käsitlevas ühisotsuses ja likviidsust käsitlevas ühisotsuses.

    3.   Kokkuleppe sõlmivad kirjalikult konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse ja asjaomaste pädevate asutuste esindajad, kellel on asjakohased volitused võtta vastavate pädevate asutuste nimel kohustusi.

    Artikkel 13

    Kapitali käsitleva ühisotsuse ja likviidsust käsitleva ühisotsuse edastamine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab kapitali käsitleva ühisotsuse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumendi ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti k kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus saadab asjaomastele pädevatele asutustele kõnealuse edastamise kohta kinnituse.

    2.   Liikmesriikide asjaomased pädevad asutused esitavad kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorganitele kapitali käsitleva ühisotsuse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumendi vastavad osad, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased, varakult ja igal juhul artikli 3 lõike 2 punkti k kohaselt ühisotsuse ajakavas kindlaks määratud tähtajaks.

    3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arutab vajaduse korral kapitali käsitleva ühisotsuse dokumenti ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumenti ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, et selgitada kõnealuste otsuste üksikasju ja kohaldamist.

    4.   Vajaduse korral arutavad liikmesriigi asjaomased pädevad asutused kõnealuses liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingutega kapitali käsitleva ühisotsuse dokumendi ja likviidsust käsitleva ühisotsuse dokumendi vastavaid osasid, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased, et selgitada kõnealuste otsuste üksikasju ja kohaldamist.

    Artikkel 14

    Kapitali käsitleva ühisotsuse ja likviidsust käsitleva ühisotsuse kohaldamise jälgimine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab artikli 13 lõikes 3 osutatud arutelu tulemused asjaomastele pädevatele asutustele, kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing peab võtma ühe järgmistest meetmetest:

    a)

    täitma täiendavate omavahendite nõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a individuaalsel või konsolideeritud tasemel;

    b)

    käsitlema olulisi küsimusi või järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega või täitma likviidsuse erinõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105 individuaalsel või konsolideeritud tasemel.

    2.   Liikmesriikide asjaomased pädevad asutused edastavad artikli 13 lõikes 4 osutatud arutelu tulemused konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele, kui kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus või investeerimisühing peab võtma ühe järgmistest meetmetest:

    a)

    täitma täiendavate omavahendite nõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a individuaalsel tasemel;

    b)

    käsitlema olulisi küsimusi või järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega või täitma likviidsuse erinõudeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105 individuaalsel tasemel.

    3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab lõikes 2 osutatud arutelu tulemused teistele asjaomastele pädevatele asutustele.

    4.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused jälgivad selliste kapitali käsitlevate ühisotsuste ja likviidsust käsitlevate ühisotsuste kohaldamist, mis on asjakohased konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul, kelle järelevalve eest nad vastavalt vastutavad.

    III PEATÜKK

    ERIMEELSUSED JA ÜHISOTSUSE PUUDUMISE KORRAL TEHTAVAD OTSUSED

    Artikkel 15

    Ühisotsuse puudumise korral järgitav otsustusprotsess

    1.   Kui kapitali käsitlevale ühisotsusele või likviidsust käsitlevale ühisotsusele ei jõuta artikli 8 vastavalt lõigetes 3 või 4 osutatud ajavahemiku jooksul, vormistatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõikes 3 osutatud otsused kirjalikult ja tehakse need järgmistest tähtaegadest hiliseimaks tähtajaks:

    a)

    üks kuu pärast artikli 8 vastavalt lõigetes 3 või 4 osutatud ajavahemiku lõppemist;

    b)

    üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 2 kolmanda lõigu kohase konsulteerimistaotluse alusel andnud mis tahes nõu;

    c)

    üks kuu pärast seda, kui EBA on direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 3 esimese või teise lõigu kohaselt teinud mis tahes otsuse, või EBA poolt sellises otsuses sätestatud mis tahes muu kuupäev.

    2.   Asjaomased pädevad asutused edastavad ühisotsuse puudumise korral individuaalsel tasemel tehtud otsused konsolideeritud järelevalvet teostavale asutusele.

    3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus koondab lõikes 2 osutatud otsused koos otsustega, mille ta on teinud individuaalsel ja konsolideeritud tasemel, ühte dokumenti ja esitab kõnealuse dokumendi kõigile asjaomastele pädevatele asutustele.

    4.   Kui on konsulteeritud EBAga, peab lõikes 3 osutatud dokument sisaldama selgitust EBA nõuandest mis tahes kõrvalekaldumise kohta.

    Artikkel 16

    Kapitali käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate kapitaliotsuste koostamine

    1.   Kapitali käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtav kapitaliotsus sätestatakse dokumendis, mis sisaldab kõiki järgmisi punkte:

    a)

    kapitaliotsust tegeva konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või asjaomase pädeva asutuse nimi;

    b)

    krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi, kellega kapitaliotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

    c)

    viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud kapitaliotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

    d)

    kapitaliotsuse kuupäev;

    e)

    järeldus direktiivi 2013/36/EL artiklite 73 ja 97 kohaldamise kohta;

    f)

    konsolideeritud tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi konsolideeritud tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

    g)

    individuaalsel tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsel tasemel hoitavate omavahendite adekvaatsuse kohta;

    h)

    konsolideeritud tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupp peab hoidma konsolideeritud tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

    i)

    individuaalsel tasemel tehtud kapitaliotsuste puhul järeldus selliste omavahendite taseme kohta, mida asjaomane krediidiasutus või investeerimisühing peab hoidma individuaalsel tasandil vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a;

    j)

    teave minimaalsete usaldatavusnõuete kohta, mida kohaldatakse asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92 ja direktiivi 2013/36/EL artiklitele 103, 129, 130, 131 ja 133, ning mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

    k)

    punktides e–i osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

    l)

    vajaduse korral kirjeldus selle kohta, kuidas on arvesse võetud teiste asjaomaste pädevate asutuste või konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud hinnangut, seisukohti ja reservatsioone;

    m)

    vajaduse korral punktides h ja i osutatud järelduste rakendamise ajakava.

    2.   Kapitali käsitleva ühisotsuse puudumise korral individuaalsel ja konsolideeritud tasandil tehtud kapitaliotsused peavad vastama artikli 10 lõigetes 2–4 kindlaks määratud nõuetele, kui see on asjakohane.

    Artikkel 17

    Likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate likviidsusotsuste koostamine

    1.   Likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtav likviidsusotsus sätestatakse dokumendis, mis sisaldab kõiki järgmisi punkte:

    a)

    likviidsusotsust tegeva konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse või asjaomase pädeva asutuse nimi;

    b)

    krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse või investeerimisühingu nimi, kellega likviidsusotsus on seotud ja kelle suhtes seda kohaldatakse;

    c)

    viited kohaldatavatele liidu ja liikmesriikide õigusaktidele, mis on seotud likviidsusotsuste koostamise, lõpliku vormistamise ja kohaldamisega;

    d)

    likviidsusotsuse kuupäev;

    e)

    konsolideeritud tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus krediidiasutuste ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupi likviidsuse adekvaatsuse kohta konsolideeritud tasemel;

    f)

    individuaalsel tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse adekvaatsuse kohta individuaalsel tasemel;

    g)

    konsolideeritud tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus meetmete kohta, mida on võetud, et käsitleda olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 86 ning seoses vajadusega kehtestada konsolideerimisgrupile likviidsuse erinõuded konsolideeritud tasemel vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 105;

    h)

    individuaalsel tasemel tehtud likviidsusotsuste puhul järeldus meetmete kohta, mida on võetud, et käsitleda olulisi küsimusi ja järeldusi seoses likviidsusjärelevalvega, sealhulgas seoses organisatsioonilise ülesehituse asjakohasuse ja riskide käsitlemisega vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 86 ning seoses vajadusega kehtestada asjaomasele krediidiasutusele või investeerimisühingule likviidsuse erinõuded individuaalsel tasemel vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 105;

    i)

    punktides e–h osutatud järeldustega seotud aluskuupäev;

    j)

    teave mis tahes muude asjakohaste usaldatavusnõuete või makrotasandi usaldatavusnõuete ja sellealaste juhiste, soovituste või hoiatuste kohta;

    k)

    vajaduse korral kirjeldus selle kohta, kuidas on arvesse võetud teiste asjaomaste pädevate asutuste või konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse esitatud hinnangut, seisukohti ja reservatsioone;

    l)

    vajaduse korral punktides g–h osutatud järelduste rakendamise ajakava.

    2.   Likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral individuaalsel või konsolideeritud tasandil tehtud likviidsusotsused peavad vastama artikli 11 lõigetes 2–3 kindlaks määratud nõuetele.

    Artikkel 18

    Kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate kapitaliotsuste ja likviidsusotsuste edastamine

    1.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus esitab artikli 15 lõikes 3 osutatud otsust käsitleva dokumendi ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganile.

    2.   Liikmesriikide asjaomased pädevad asutused esitavad kõnealuses liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute juhtorganitele lõikes 1 osutatud otsust käsitleva dokumendi vastavad osad, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased.

    3.   Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus arutab vajaduse korral otsust käsitlevat dokumenti ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühinguga, et selgitada kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtud kapitaliotsuste või likviidsusotsuste üksikasju ja kohaldamist.

    4.   Vajaduse korral arutavad liikmesriigi asjaomased pädevad asutused kõnealuses liikmesriigis asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingutega otsust käsitleva dokumendi vastavaid osasid, mis on iga kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu puhul asjakohased, et selgitada kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtud kapitaliotsuste või likviidsusotsuste üksikasju ja kohaldamist.

    Artikkel 19

    Kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtavate kapitaliotsuste ja likviidsusotsuste kohaldamise jälgimine

    Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomased pädevad asutused jälgivad kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse puudumise korral tehtud selliste kapitaliotsuste ja likviidsusotsuste kohaldamist, mis on asjakohased konsolideerimisgruppi kuuluva iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu puhul, kelle järelevalve eest nad vastavalt vastutavad.

    IV PEATÜKK

    ÜHISOTSUSTE JA NENDE PUUDUMISE KORRAL TEHTUD OTSUSTE AJAKOHASTAMINE JA ERAKORRALINE AJAKOHASTAMINE

    Artikkel 20

    Ühisotsuste erakorraline ajakohastamine

    1.   Kui kapitali käsitleva ühisotsuse või likviidsust käsitleva ühisotsuse erakorralise ajakohastamise taotluse on algatanud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus või asjaomane pädev asutus direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõike 4 kohaselt, edastab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kõnealuse taotluse kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Erakorralisel ajakohastamisel järgitakse artiklites 9–14 sätestatud protsessi.

    2.   Kui asjaomane pädev asutus taotleb ühisotsuse erakorralist ajakohastamist seoses muu krediidiasutuse või investeerimisühinguga kui ELis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või investeerimisühing, ELis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutsev segavaldusettevõtja, mida käsitletakse koos konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega kahepoolselt, tehakse taotlus kirjalikult ja seda põhjendatakse täielikult.

    Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus edastab esimeses lõigus osutatud taotluse kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Taotlus hõlmab kapitali käsitlevat esialgset ühisotsust, mis on kooskõlas artiklis 10 sätestatud nõuetega, või likviidsust käsitlevat esialgset ühisotsust, mis on kooskõlas artiklis 11 sätestatud nõuetega. Konsolideeritud järelevalvet teostav asutus kehtestab asjaomastele pädevatele asutustele tähtaja, mille jooksul saavad asjaomased pädevad asutused esitada märkusi selle kohta, kas ajakohastamist tuleks käsitleda kahepoolselt.

    Kui kindlaks määratud tähtaja jooksul ei nõua ükski asjaomane pädev asutus ajakohastamise käsitlemist mitte kahepoolselt, panustavad erakorralist ajakohastamist taotlenud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ja asjaomane pädev asutus ühisotsusesse ja jõuavad ühisotsuse üle kokkuleppele kahepoolselt.

    3.   Kui asjaomane pädev asutus ei soovi esitada artikli 9 kohaselt panust ajakohastatud ühisotsusesse, koostab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ajakohastatud ühisotsuse panuse põhjal, mis on ajaomaselt pädevalt asutuselt ühisotsust käsitleva dokumendi jaoks kõige hiljem saadud.

    Artikkel 21

    Ühisotsuse puudumise korral tehtud otsuste iga-aastane ja erakorraline ajakohastamine

    1.   Ühisotsuse puudumise korral tehtud otsuste iga-aastasel ajakohastamisel järgitakse artikli 3 lõike 2 kohaseid samme, kuivõrd iga samm on direktiivi 2013/36/EL artikli 97 lõike 4 kohaldamisel asjakohane.

    2.   Ühisotsuse puudumise korral tehtud otsuste erakorralisel ajakohastamisel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 113 lõikele 4 järgitakse artiklites 9–14 sätestatud protsessi.

    V PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 22

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 23. juuni 2014

    Komisjoni nimel

    president

    José Manuel BARROSO


    (1)  ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).


    I LISA

    JÄRELEVALVEALASE LÄBIVAATAMISE JA HINDAMISE PROTSESSI ARUANDE VORM

    Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

    Image 1

    Tekst pildi

    Image 2

    Tekst pildi

    Image 3

    Tekst pildi

    Image 4

    Tekst pildi

    Image 5

    Tekst pildi

    II LISA

    JÄRELEVALVEALASE LÄBIVAATAMISE JA HINDAMISE PROTSESSI ARUANDE VORM

    Tabel 1.

    Punktisummade kokkuvõte

    Image 6

    Tekst pildi

    Tabel 2.

    Kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte

    Image 7

    Tekst pildi

    Image 8

    Tekst pildi

    III LISA

    KONSOLIDEERIMISGRUPI RISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

    Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele lisatakse lisadena kõik asjaomaste pädevate asutuste esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi aruanded. Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

    Image 9

    Tekst pildi

    Image 10

    Tekst pildi

    Image 11

    Tekst pildi

    Image 12

    Tekst pildi

    Image 13

    Tekst pildi

    IV LISA

    KONSOLIDEERIMISGRUPI RISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

    Tabel 1.

    Punktisummade kokkuvõte

    Image 14

    Tekst pildi

    Tabel 2.

    Kapitali adekvaatsuse hindamise kokkuvõte

    Image 15

    Tekst pildi

    Image 16

    Tekst pildi

    Image 17

    Tekst pildi

    Image 18

    Tekst pildi

    Image 19

    Tekst pildi

    V LISA

    LIKVIIDSUSRISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

    Likviidsusriski hindamise aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja üldise likviidsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

    Image 20

    Tekst pildi

    Image 21

    Tekst pildi

    VI LISA

    LIKVIIDSUSRISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

    Tabel 1.

    Punktisummade kokkuvõte

    Image 22

    Tekst pildi

    Tabel 2.

    Image 23

    Tekst pildi

    VII LISA

    KONSOLIDEERIMISGRUPI LIKVIIDSUSRISKI HINDAMISE ARUANDE VORM

    Konsolideerimisgrupi likviidsusriski hindamise aruandele lisatakse lisadena kõik asjaomaste pädevate asutuste esitatud likviidsusriski hindamise aruanded. Konsolideerimisgrupi riski hindamise aruandele lisatakse punktisummade kokkuvõte (tabel 1) ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise kokkuvõte (tabel 2).

    Image 24

    Tekst pildi

    Image 25

    Tekst pildi

    VIII LISA

    KONSOLIDEERIMISGRUPI LIKVIIDSUSRISKI ARUANDE VORM

    Tabel 1.

    Punktisummade kokkuvõte

    Image 26

    Tekst pildi

    Tabel 2.

    Likviidsuse hindamise kokkuvõte

    Image 27

    Tekst pildi

    Image 28

    Tekst pildi

    Top