9.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 136/19

(1)

Prantsuse ametiasutused tegid 1,4-diklorobenseeni (edaspidi „DCB”) kohta riskihindamise kooskõlas nõukogu määrusega (EMÜ) nr 793/93 (2) Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetellu kuuluvate olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta. Lõplik aruanne avaldati 2004. aastal Euroopa Kemikaalide Büroo veebisaidil (EÜ, 2004) (3).

(2)

Veebruaris 2008 avaldati Euroopa Liidu Teatajas komisjoni teatis (4) DCB ohtlikkuse hindamise tulemuste ja ohu vähendamise strateegia kohta. Teatises soovitati, et tarbijaid ähvardava ohu vähendamiseks tuleks DCB kasutamisel õhuvärskendajates, koitõrjevahendites ja tualetidesodorantides kaaluda nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ (5) sätestatud turustamise ja kasutamise piiranguid. DCB kasutamise piirangud koitõrjevahendites, mida nimetatud teatises 2008. aastal soovitati, on sätestatud juba komisjoni otsuses 2007/565/EÜ (6) (tooteliik 19: repellendid ja atraktandid) ning seega ei ole piirangu kehtestamine määrusega (EÜ) nr 1907/2006 selle kasutuse puhul vajalik.

(3)

2011. aasta novembris palus komisjon Euroopa Kemikaaliametil (edaspidi „amet”) kooskõlas nimetatud määruse artikli 69 lõikega 1 valmistada ette piirangute taotlemise toimik DCB kohta, mis vastab nimetatud määruse XV lisa nõuetele (edaspidi „XV lisa toimik”).

(4)

Selles taotluses palus komisjon ametil eraldi käsitleda tarbijate kokkupuudet kodus ja üldkasutatavates tualettruumides, kaasa arvatud selliseid tualette valvavate või neid koristavate töötajate kokkupuudet, võttes arvesse kõige uuemat ja asjakohasemat teavet teaduslikus kirjanduses ning DCB kasutamise langust Euroopas. Komisjoni tellitud aruannet (7) DCB kasutamise piirangu sotsiaalmajandusliku mõju kohta tuli riskihindamisel samuti arvesse võtta.

(5)

DCB on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (8) VI lisa 3. osa nimekirja 2. kategooria kantserogeenina silmi ärritava toime ja pikaajalise toimega suure mürgisuse tõttu veeorganismidele. Liidus kasutatakse aastas hinnanguliselt ligikaudu 800 tonni DCBd õhuvärskendajate ja tualetidesodorantide valmistamiseks, millest 10 % on suunatud kodukasutusse ja ülejäänu professionaalseks kasutuseks (peamiselt üldkasutatavate tualettruumide desodorandina).

(6)

19. aprillil 2012 esitas amet oma riskihindamise komiteele (edaspidi „RAC”) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteele (edaspidi „SEAC”) XV lisa toimiku. Selles toimikus (9) tõestati, et DCBga õhuvärskendajate ja tualetidesodorantide kasutamist tuleks piirata nii kodu- kui ka ärikasutuses, kuna nendega seonduvad ohud ei ole nõuetekohaselt kontrolli all ning piirangust tulenevad eelised ületavad kulutusi. Lisaks näidati toimikus, et vaja on liidu tasandi meetmeid.

(7)

Riskihindamise komitee võttis 8. märtsil 2013 konsensuse alusel vastu arvamuse XV lisa toimikus soovitatud piirangu kohta. Riskihindamise komitee arvamuse kohaselt on kõnealune piirang nii tulemuslikkuse kui ka rakendatavuse poolest kõige asjakohasem liidu tasandi meede, mille abil vähendada tualettruumides, kodudes, kontorites või mujal üldkasutatavates siseruumides õhuvärskendaja või desodorandina kasutatavast DCBst tulenevaid kindlaks tehtud riske. Siiski tegi RAC ettepaneku muuta piirangut jõustamiskaalutlustel ja kehtestada DCB kontsentratsiooni piirmääraks kõnealustes toodetes 1 % massist, et vältida DCBd lisandina sisaldavate toodete põhjendamatut mõjutamist. Nimetatud kontsentratsioon vastab piirmäärale, mis tingib valmistise liigitamise 2. kategooria kantserogeenide hulka määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel.

(8)

Nagu RAC arvamuse taustdokumendis märgitud, on usaldusväärsed analüüsimeetodid DCB sisalduse kindlakstegemiseks liidu turul kättesaadavad.

(9)

Hinnangus võttis RAC arvesse, et kantserogeensus (mitogeen, künnisega kantserogeen) on inimtervise seisukohast suurima tähtsusega näitaja. Võttes arvesse DCB aurude sissehingamise andmeid, tegi RAC ettepaneku vähendada kindlaks tehtud riske tarbijatele, kui nad kasutavad kodus pidevalt DCBd sisaldavaid õhuvärskendajaid ja tualetidesodorante. Leiti, et selline stsenaarium kujutab endast halvimaid tõepäraseid kokkupuutetingimusi. Lisaks sellele märgiti RAC arvamuses, et tualettruumides töötajate või tualettruumide koristajate kokkupuudet DCBga tuleks vähendada, kuna halvasti ventileeritud tualettruumide korral on risk kindlaks tehtud.

(10)

Piirangu ulatuse analüüsimisel võttis RAC arvesse tarbijate kokkupuudet õhuvärskendajate ja tualetidesodorantidega kodudes ja üldkasutatavates tualettruumides ning samuti üldkasutatavates tualettruumides töötajate, kaasa arvatud koristajate ja hooldustöötajate kokkupuudet. Arvesse võeti ka DCBd sisaldavate õhuvärskendajatega siseruume (mitte tualettruume) külastavaid tarbijaid ja nendes ruumides töötajaid. Muid ärilisi või tööstuslikke kasutusalasid ei arvestatud.

(11)

SEAC võttis 5. juunil 2013 konsensuse alusel vastu arvamuse XV lisa toimikus soovitatud piirangu kohta. SEACi arvamuse kohaselt on riskihindamise komitee ja SEACi muudetud piirang kõige asjakohasem liidu tasandi meede, mille abil vähendada kindlaks tehtud riske nii, et sotsiaal-majanduslik tulu ja kulu oleks tasakaalus. Toetudes RAC järeldusele, et kodukasutajate ja töötajate kokkupuudet DCBga tuleb vähendada, ning mõningatele tõenditele, et DCBd sisaldavate tualetidesodorantide ja õhuvärskendajate kasutamine sekkumise puudumisel jätkub, nõustus SEAC, et piirang on asjakohane ja tulemuslik meede. Kodukasutuse piirangu proportsionaalsust hinnates leidis SEAC, et meede on proportsionaalne. Koduse ja ärilise kasutuse ühispiirangu proportsionaalsust hinnates leidis SEAC tervisele avalduvat positiivset mõju ja piiranguga seonduvaid kulutusi arvesse võttes, et meedet ei saa pidada ebaproportsionaalseks.

(12)

Piirangute kehtestamise käigus konsulteeriti jõustamisalase teabe vahetamise foorumiga ning RAC ja SEAC võtsid arvesse foorumi kommentaare piirangutingimuste sõnastuse ja üleminekuperioodi kohta.

(13)

17. juunil 2013 esitas amet komisjonile RAC ja SEAC arvamused, mille põhjal tegi komisjon järelduse, et DCB kui aine või valmististe osa turule laskmine ja kasutamine õhuvärskendaja või desodorandina tualettruumides, kodudes, kontorites või mujal üldkasutatavates siseruumides kontsentratsioonis, mis on suurem kui 1 % massist, põhjustab vastuvõetamatuid riske inimeste tervisele. Lisaks sellele leiab komisjon, et nimetatud riske tuleks käsitleda liidu tasandil. Arvesse on võetud kõnealuse piirangu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide olemasolu.

(14)

Pärast käesoleva määruse jõustumist on asjakohane kehtestada 12-kuuline tähtaeg, mille jooksul asjaomased sidusrühmad peaksid võtma meetmeid määruse täitmiseks, kaasa arvatud õhuvärskendajate ja desodorantide asjus, mis on juba tarneahelas või laos.

(15)

Määrust (EÜ) nr 1907/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(16)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,