15.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 330/1

(1)

Oma teatises „Ühtse turu akt — Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks — „Üheskoos uue majanduskasvu eest””, mis võeti vastu 13. aprillil 2011, tegi komisjon kindlaks, et kõigi sektorite ettevõtjate poolt esitatava sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe läbipaistvus tuleb tõsta kõikides liikmesriikides võrdselt kõrgele tasemele. See on täielikult kooskõlas liikmesriikide õigusega nõuda vajaduse korral, et ettevõtjad muudaksid muu kui finantsteabe veelgi läbipaistvamaks, mis on oma olemuselt eesmärk, mille saavutamiseks tuleb teha pidevaid jõupingutusi.

(2)

25. oktoobril 2011 vastu võetud komisjoni teatises „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas” korrati, et sotsiaalse ja keskkonnaalase teabe avalikustamist ettevõtjate poolt tuleb parandada ning selles valdkonnas tuleb esitada seadusandlik ettepanek.

(3)

Euroopa Parlament märkis kahes 6. veebruari 2013. aasta resolutsioonis, milleks olid „Ettevõtja sotsiaalne vastustus, usaldusväärne, läbipaistev ja vastutustundlik ettevõtlus ning jätkusuutlik majanduskasv” ning „Ettevõtja sotsiaalne vastutus, ühiskonna huvide edendamine ning suund säästvale ja kaasavale taastumisele”, et äriühingud peavad avalikustama säästva arengu kohta teabe, nagu sotsiaalsed ja keskkonnaalased tegurid, et teha kindlaks jätkusuutlikkuse riskid ning suurendada investorite ja tarbijate usaldust. Muu kui finantsteabe avalikustamine on oluline samm üleminekul säästvale maailmamajandusele, milles on pikaajaline kasumlikkus ühendatud sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Muu kui finantsteabe avalikustamine aitab mõõta, jälgida ja juhtida ettevõtjate tegevust ja nende mõju ühiskonnale. Seetõttu palus Euroopa Parlament, et komisjon esitaks ettevõtjate poolt muu kui finantsteabe avalikustamise kohta seadusandliku ettepaneku, mis võimaldaks meetmete suurt paindlikkust, et võtta arvesse ettevõtja sotsiaalse vastutuse mitmemõõtmelist olemust ja seda, et ettevõtjad rakendavad sotsiaalse vastutuse põhimõtteid mitmel eri viisil, ja mis tagaks ka piisaval tasemel võrreldavuse, et võtta arvesse investorite ja muude sidusrühmade vajadusi ning vajadust anda tarbijatele kergesti kättesaadavat teavet äriühingute mõju kohta ühiskonnale.

(4)

Teatavate suurettevõtjate poolt muu kui finantsteabe avalikustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kooskõlastamine on tähtis ühtmoodi nii ettevõtjate kui ka aktsionäride ja muude sidusrühmade jaoks. Kooskõlastamine on neis valdkondades oluline, sest enamik neist ettevõtjatest tegutseb rohkem kui ühes liikmesriigis.

(5)

Vaja on kehtestada ka teatav õiguslik miinimumnõue selle teabe ulatuse kohta, mille ettevõtjad kogu liidus peaksid avalikkusele ja ametiasutustele kättesaadavaks tegema. Käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma õiglase ja tervikliku ülevaate oma põhimõtetest, tulemustest ja riskidest.

(6)

Kogu liidus avalikustatava muu kui finantsteabe järjepidevuse ja võrreldavuse suurendamiseks peaksid teatavad suurettevõtjad koostama muud kui finantsteavet kajastava aruande, mis sisaldab teavet vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta. See aruanne peaks sisaldama nende küsimustega seotud põhimõtete, tulemuste ja riskide kirjeldust ning see tuleks lisada asjaomase ettevõtja tegevusaruandesse. Muud kui finantsteavet kajastav aruanne peaks ühtlasi sisaldama teavet ettevõtja poolt rakendatava hoolsuskohustuse täitmise menetluste kohta ja seda ka ettevõtja tarne- ning alltöövõtuahelaga seoses, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, et tuvastada, ennetada ja leevendada olemasolevaid ja võimalikke kahjulikke mõjusid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad muud kui finantsteavet kajastava aruande koostamise kohustusest vabastada, kui sama majandusaasta kohta esitatakse eraldi aruanne, mis sisaldab sama teavet.

(7)

Keskkonnaküsimuste osas peaks ettevõtjalt nõutav muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldama üksikasjalikku teavet ettevõtja tegevuse praeguste ja prognoositavate mõjude kohta keskkonnale ning vajaduse korral tervisele ja ohutusele, samuti taastuva ja taastumatu energia kasutamise, kasvuhoonegaaside heite, veekasutuse ja õhusaaste kohta. Sotsiaalsetes ja töötajatega seotud küsimustes võib aruandes esitatud teave puudutada soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks võetud meetmeid, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonide rakendamist, töötingimusi, sotsiaaldialoogi, töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra järgimist, ametiühingute õiguste austamist, tööohutust ja -tervishoidu, dialoogi kohalike kogukondadega ja/või meetmeid, mida on võetud nende kogukondade kaitse ja arengu tagamiseks. Inimõiguste, korruptsioonivastase võitluse küsimustes võiks muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldada teavet inimõiguste kuritarvitamise vältimiseks ja/või korruptsiooni vastu võitlemise mehhanismide kohta.

(8)

Käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad peaksid andma piisavat teavet küsimuste kohta, mis kõige tõenäolisemalt põhjustavad peamiste olulise mõjuga riskide realiseerumist, samuti juba realiseerunud riskide kohta. Mõjude olulisust tuleks hinnata nende ulatuse ja raskusastme järgi. Olulise mõjuga riskid võivad tuleneda ettevõtja enda tegevusest või olla seotud selle tegevuse ning, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, toodete, teenuste ja ärisuhetega, sealhulgas tarne- ja alltöövõtuahelatega. See ei tohiks tekitada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele liigset täiendavat halduskoormust.

(9)

Kõnealuse teabe esitamisel võivad käesolevat direktiivi järgima kohustatud ettevõtjad tugineda riigisisestele raamistikele, liidu raamistikele (nt keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS)) või rahvusvahelistele raamistikele, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Global Compact, ÜRO ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, millega rakendatakse ÜRO raamistikku „Kaitsta, austada ja heastada”, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunised hargmaistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni ISO standard 26000, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, globaalne aruandlusalgatus (GRI), ja muudele tunnustatud rahvusvahelistele raamistikele.

(10)

Liikmesriigid peaksid tagama nõuetekohaste ja tõhusate vahendite olemasolu, millega tagada muu kui finantsteabe avalikustamine ettevõtjate poolt vastavalt käesolevale direktiivile. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks on kehtestatud tõhusad siseriiklikud menetlused ning et need menetlused on kättesaadavad kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kel on kooskõlas siseriikliku õigusega õigustatud huvi tagada, et käesoleva direktiivi sätteid järgitaks.

(11)

ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (Rio+20) lõppdokument „Soovitud tulevikuvisioon” („The Future We Want”) punktis 47 tunnistatakse ettevõtete säästvat arengut käsitleva aruandluse tähtsust ning soovitatakse ettevõtjatel kaaluda võimaluse korral säästva arengu teabe lisamist oma aruandlustsüklisse. Selles innustatakse ka majandusharu, huvitatud valitsusi ja asjaomaseid sidusrühmasid töötama — vajaduse korral ÜRO süsteemi abil — välja parimate tavade mudelid ning hõlbustama meetmeid finantsteabe ja muu kui finantsteabe integreerimiseks, võttes arvesse juba olevaolevate raamistikega saadud kogemusi.

(12)

Investorite juurdepääs muule kui finantsteabele on samm lähemale eesmärgile, milleks on 2020. aastaks selliste turu- ja poliitikastiimulite kehtestamine, millega ressursitõhusa Euroopa tegevuskava raames premeeritakse ettevõtete investeeringuid tõhususse.

(13)

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 24. ja 25. märtsi 2011. aasta järeldustes üles vähendama üldist regulatiivset koormust, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKE”) puhul, nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, ning soovitati meetmeid, mille abil suurendada tootlikkust; samas on aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärk parandada ärikeskkonda VKEde jaoks ning edendada nende rahvusvahelistumist. Seega tuleks kooskõlas põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldada uusi avalikustamisnõudeid ainult teatavate suurettevõtjate ja kontsernide suhtes.

(14)

Muu kui finantsteabe avalikustamise nõude reguleerimisala tuleks kindlaks määrata töötajate keskmise arvu, bilansi kogumahu ja netokäibe alusel. VKEd peaksid olema vabastatud täiendavatest nõuetest ning muud kui finantsteavet kajastava aruande avalikustamise kohustust tuleks kohaldada ainult nende suurettevõtjate suhtes, mis on avaliku huvi üksused, ja nende avaliku huvi üksuste suhtes, mis on suure kontserni emaettevõtjad, ning mille kontserni töötajate arv konsolideeritud alusel on mõlemal juhul keskmiselt üle 500. See ei tohiks takistada liikmesriike nõudmast muu kui finantsteabe avalikustamist ka sellistelt ettevõtjatelt ja kontsernidelt, millele käesolevat direktiivi ei kohaldata.

(15)

Paljud ettevõtjad, kes kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (3) reguleerimisalasse, kuuluvad kontserni. Konsolideeritud tegevusaruanded tuleks koostada nii, et teavet selliste kontsernide kohta võib edastada kontserni liikmetele ja kolmandatele isikutele. Seepärast tuleks konsolideeritud tegevusaruandeid reguleeriv siseriiklik õigus kooskõlastada, et tagada selle teabe võrreldavus ja ühtsus, mida ettevõtjad peaksid liidus avaldama.

(16)

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid kontrollima ainult seda, kas muud kui finantsteavet kajastav aruanne või eraldi aruanne on esitatud. Peale selle peaks liikmesriikidel olema võimalik nõuda, et muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.

(17)

Et ettevõtjatel oleks muud kui finantsteavet lihtsam avalikustada, peaks komisjon koostama mittesiduvad suunised, mis hõlmavad peamisi üldisi ja valdkondlikke mitterahalisi tulemusnäitajaid. Komisjon peaks võtma arvesse praegu järgitavaid häid tavasid, rahvusvahelisi suundumusi ja asjaomaste liidu algatuste tulemusi. Komisjon peaks pidama asjakohaseid konsultatsioone, muu hulgas asjaomaste sidusrühmadega. Keskkonnaaspektidele osutamisel peaks komisjon käsitlema vähemalt maakasutust, veekasutust, kasvuhoonegaaside heidet ja materjalide kasutamist.

(18)

Ettevõtjate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete pädevuse ja seisukohtade mitmekesisus lihtsustab hea arusaama omandamist asjaomase ettevõtja organisatsioonilisest korraldusest ja tegevusest. See võimaldab nende organite liikmetel konstruktiivselt kritiseerida juhtkonna otsusteid ning olla avatum uudsetele ideedele, vähendades liikmete hulgas sarnaste seisukohtade, mis on tuntud ka kui rühmamõtlemine, tekkimist. See aitab kaasa tulemuslikule järelevalvele juhtkonna üle ja ettevõtja edukale üldjuhtimisele. Seepärast on oluline suurendada kohaldatava mitmekesisuspoliitika läbipaistvust. Sellega teavitataks turgu ettevõtja üldjuhtimise tavadest ning seega avaldataks ettevõtjatele kaudselt survet juhtorganite mitmekesistamiseks.

(19)

Kohustust avalikustada oma haldus-, juht- ja järelevalveorganitega seotud mitmekesisuspoliitika seoses näiteks selliste aspektidega nagu vanus, sugu, või hariduslik ja ametialane taust, tuleks kohaldada üksnes teatavate suurettevõtjate suhtes. Mitmekesisuspoliitika avalikustamine peaks olema ühingujuhtimise aruande osa, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20. Kui mitmekesisuspoliitikat ei kohaldata, ei tohiks muuta selle kohaldamist kohustuslikuks, kuid ühingujuhtimise aruandes peaks olema selgelt põhjendatud, miks see nii on.

(20)

Arvesse on võetud liidu tasandi algatusi, sh mitmes sektoris riikide kaupa toimuvat aruandlust, Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta ning 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldustes nõutud suurte äriühingute ja kontsernide aruandlust riikide kaupa ja samasuguseid sätteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (4) ning finantsaruannete läbipaistvuse suurendamiseks tehtud rahvusvahelisi jõupingutusi. G8 ja G20 raames paluti OECD-l koostada hargmaiste ettevõtjate aruannete standardvorm, mille abil nad teataksid maksuasutusele, millistes maailma riikides nad kasumit teenivad ja makse maksavad. Need abinõud täiendavad käesolevas direktiivis tehtud ettepanekuid vastavate eesmärkide saavutamiseks sobivate meetmetena.

(21)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt suurendada teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt kogu liidus avalikustava teabe asjakohasust, ühtsust ja võrreldavust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Käesolevas direktiivis järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas ettevõtlusvabadus, eraelu austamine ja isikuandmete kaitse. Käesolevat direktiivi tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(23)

Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Muud kui finantsteavet kajastav aruanne

1.   Suurettevõtjate puhul, mis on avaliku huvi üksused, mis täidavad oma bilansipäeval kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab tegevusaruanne ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:

Kui ettevõtjal puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.

Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi iga-aastastes finantsaruannetes esitatud summade kohta.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt ettevõtja äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist ettevõtja arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et ettevõtjad võivad tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustavad ettevõtjad, millisele raamistikule nad on tuginenud.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud ettevõtjate puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus.

3.   Ettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune ettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile.

4.   Kui ettevõtja koostab sama majandusaasta kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle ettevõtja kohustusest esitada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne, tingimusel et eraldi aruanne:

Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel ettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande.

5.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud.

6.   Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.”

2)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne

1.   Avaliku huvi üksuste puhul, mis on suure kontserni emaettevõtjad, mis täidavad oma bilansipäeval konsolideeritult kriteeriumi, et nende keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui 500, sisaldab konsolideeritud tegevusaruanne kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ülevaate saamiseks vajalikus ulatuses teavet kätkevat muud kui finantsteavet kajastavat konsolideeritud aruannet, milles on esitatud teave vähemalt keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastaste võitlusega seotud küsimuste kohta, muu hulgas järgmine teave:

Kui kontsernil puudub poliitika ühes või enamas kõnealuses küsimuses, tuleb muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes esitada selge ja põhjendatud selgitus, miks see nii on.

Esimeses lõigus osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne sisaldab asjakohasel juhul ka viiteid ja lisaselgitusi konsolideeritud finantsaruannetes esitatud summade kohta.

Liikmesriigid võivad erandjuhtudel lubada jätta avalikustamata teabe oodatavate arengute või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, kui siseriikliku õigusega antud pädevuste piires tegutsevate ja oma arvamuse eest ühiselt vastutavate haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete põhjendatud arvamuse kohaselt kahjustaks sellise teabe avalikustamine tõsiselt kontserni äripositsiooni, tingimusel et avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist kontserni arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust.

Liikmesriigid sätestavad esimeses lõigus osutatud teabe esitamise nõude kehtestamisel, et emaettevõtja võib tugineda riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning seda tehes täpsustab emaettevõtja, millisele raamistikule ta on tuginenud.

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitnud emaettevõtja puhul loetakse täidetuks artikli 19 lõike 1 kolmandas lõigus ja artiklis 29 sätestatud muu kui finantsteabe analüüsiga seotud kohustus.

3.   Emaettevõtja, kes on ühtlasi tütarettevõtja, on vabastatud lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest juhul, kui kõnealune vabastatud emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on lisatud teise ettevõtja konsolideeritud tegevusaruandesse või eraldi aruandesse, mis on koostatud vastavalt artiklile 29 ja käesolevale artiklile.

4.   Kui emaettevõtja koostab sama majandusaasta ja kogu kontserni kohta eraldi aruande, võib liikmesriik, sõltumata sellest kas aruanne tugineb riigisisestele, liidu tasandi või rahvusvahelistele raamistikele ning sisaldab lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastavaks konsolideeritud aruandeks vajalikku teavet või mitte, vabastada selle emaettevõtja kohustusest koostada lõikes 1 sätestatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne, tingimusel et eraldi aruanne:

Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel emaettevõtjatele, kes koostavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud eraldi aruande.

5.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing kontrollib, kas lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne või lõikes 4 osutatud eraldi aruanne on esitatud.

6.   Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastavas konsolideeritud aruandes või lõikes 4 osutatud eraldi aruandes sisalduvat teavet oleks kontrollinud sõltumatu kindlustandvate teenuste osutaja.”

4)

Artikli 33 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed, kes toimivad neile siseriikliku õigusega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle eest, et

koostatakse ja avaldatakse kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ning vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1606/2002 kohaselt vastu võetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega.”

5)

Artiklile 34 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 19a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava aruande ning artikli 29a lõikes 1 osutatud muud kui finantsteavet kajastava konsolideeritud aruande suhtes ega artikli 19a lõikes 4 ja artikli 29a lõikes 4 osutatud eraldi aruannete suhtes.”

6)

Artiklisse 48 lisatakse enne viimaste lõiku järgmine lõik:

„Võttes arvesse OECD suundumusi ning asjaomaste Euroopa algatuste tulemusi, kaalutakse aruandes samuti võimalust kehtestada suurettevõtjatele kohustus esitada iga-aastaselt iga liikmesriigi ja kolmanda riigi kohta, kus nad tegutsevad, riigipõhine aruanne, mis sisaldab teavet vähemalt teenitud kasumi, kasumi pealt makstud maksude ja saadud riiklike toetuste kohta.”