LISA

Liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades esinevate asjaomaste salmonella serotüüpide vähendamiseks kehtestatud Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise kindlakstegemise kontrollikava

1.   VALIMIPLAAN

Serotüüpide Salmonella enteritidis, Salmonella infantis, Salmonella hadar, Salmonella typhimurium ja Salmonella virchow („asjaomased salmonella serotüübid”) esinemise tuvastamiseks kasutatav valimiraamistik hõlmab kõiki kodukanade (Gallus gallus) täiskasvanud aretuskarju, mis koosnevad vähemalt 250 linnust („aretuskarjad”). See ei piira määruse (EÜ) nr 2160/2003 ega direktiivi 2003/99/EÜ muude loomapopulatsioonide või muude serotüüpide seire nõudeid käsitlevate sätete kohaldamist.

2.   ARETUSKARJADE SEIRE

2.1.   Proovide võtmise koht, sagedus ja viisid

Aretuskarjadest võetakse proove toidukäitleja algatusel ja ametlike kontrollide raames.

2.1.1.   Proovide võtmine toidukäitleja algatusel

Proove võetakse iga kahe nädala järel pädeva asutuse määratud kohas, st kas

a)	haudejaamas või

b)	ettevõttes.

Pädev asutus võib otsustada kasutada ühte punktides a ja b osutatud võimalustest kogu kontrollikava ulatuses kõigi broilerite aretuskarjade suhtes ja ühte neist võimalustest kõigi munejate aretuskarjade suhtes. Euroopa Liidu siseseks kauplemiseks ette nähtud haudemune munevate aretuskarjade puhul tuleb proovid võtta alati ettevõttes.

Tuleb kehtestada menetluskord tagamaks, et analüüse tegev labor teatab toidukäitleja algatusel toimunud proovide võtmise käigus asjaomaste salmonella serotüüpide esinemise tuvastamisest viivitamata pädevale asutusele. Asjaomase salmonella serotüübi esinemise tuvastamisest õigeaegse teatamise eest vastutavad toidukäitleja ja analüüse tegev labor.

Kui Euroopa Liidu eesmärk on kogu liikmesriigis olnud täidetud vähemalt kahel järjestikusel kalendriaastal, võib erandina käesoleva punkti esimesest lõigust ja pädeva asutuse äranägemisel pikendada proovide võtmise vaheaega nii, et proove võetakse iga kolme nädala tagant. Pädev asutus võib siiski otsustada, et kontrollid toimuvad ka edaspidi kahenädalaste vaheaegadega, või pöörduda tagasi kahenädalaste vaheaegade juurde, kui ettevõttes oleval aretuskarjal tuvastatakse asjaomased salmonella serotüübid, ja/või igal muul juhul, kui pädev asutus leiab selle olevat vajalik.

2.1.2.   Proovide võtmine ametlike kontrollide raames

Proovide võtmine ametlike kontrollide raames seisneb järgmises.

2.1.2.1.   Kui proovide võtmine toidukäitleja algatusel toimub haudejaamas:

a)	korrapärane proovide võtmine haudejaamas iga 16 nädala järel;

b)	korrapärane proovide võtmine ettevõttes kahel korral tootmistsükli jooksul, kusjuures esimene kord on nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust või munemisüksusesse saatmist ning teine munemisperioodi lõpus kõige varem kaheksa nädalat enne tootmistsükli lõppu;

c)	kinnitav proovide võtmine ettevõttes pärast asjaomaste salmonella serotüüpide tuvastamist haudejaamas võetud proovidest.

2.1.2.2.   Kui proovide võtmine toidukäitleja algatusel toimub ettevõttes, võetakse proove korrapäraselt kolmel korral tootmistsükli jooksul:

a)	nelja nädala jooksul pärast munemisperioodi algust või munemisüksusesse saatmist;

b)	munemisperioodi lõpus kõige varem kaheksa nädalat enne tootmistsükli lõppu;

c)	tootmise kestel mis tahes ajal, mis jääb punktides a ja b nimetatud proovide võtmise aegadest piisavalt kaugele.

2.1.2.3.   Erandina punktidest 2.1.2.1 ja 2.1.2.2 ning kui Euroopa Liidu eesmärk on vähemalt kahel järjestikusel kalendriaastal olnud täidetud kogu liikmesriigis, võib pädev asutus asendada korrapärase proovide võtmise järgmisega:

a)	proove võetakse ettevõttes üks kord tootmistsükli jooksul ja üks kord aastas haudejaamas või

b)	proove võetakse ettevõttes tootmistsükli kestel kahel teineteisest ajaliselt piisavalt kaugel oleval korral.

Pädev asutus võib siiski otsustada, et kohaldab ka edaspidi punktides 2.1.2.1 ja 2.1.2.2 sätestatud proovide võtmise korda või pöördub tagasi nimetatud korra juurde, kui ettevõttes oleval aretuskarjal tuvastatakse asjaomased salmonella serotüübid, ja/või igal muul juhul, kui pädev asutus leiab selle olevat vajalik.

Toidukäitleja algatusel läbi viidava proovide võtmise võib asendada pädeva asutuse läbi viidud proovide võtmisega.

2.2.   Proovivõtuprotokoll

2.2.1.   Proovide võtmine haudejaamas

Igal proovivõtu korral võetakse vähemalt üks proov aretuskarja kohta.

Proovid tuleb võtta koorumise päeval, mil neid saab võtta kõigilt aretuskarjadelt. Kui see ei ole võimalik, tuleb tagada, et proovid võetakse kõigilt karjadelt vähemalt punktis 2.1 sätestatud sagedusega.

Proovide kogum tuleb moodustada proportsionaalselt kogu materjalist, mis on võetud kõigist koorumiskappidest, kust proovivõtu päeval on eemaldatud koorunud tibud.

Kui koorumiskapis on ühe aretuskarja kohta üle 50 000 muna, tuleb võtta selle karja kohta ka teine proov.

Proov peab koosnema vähemalt

a)

ühest koorumiskapi nähtavalt määrdunud koorumisrestidelt võetud liitproovist, mis on võetud juhusliku valimina viiest eraldi koorumiskapi kastist või viiest eraldi kohast koorumiskapis, mis kokku hõlmavad vähemalt 1 m2 suuruse pinna; kui aretuskarja haudemunad on mitmes koorumiskapis, võetakse üks selline liitproov kõigist, kuid maksimaalselt viiest koorumiskapist; või

b)

ühest proovist, mis on võetud ühe või mitme niisutatud riidelapi abil vähemalt 900 cm2 pindalalt; proov võetakse kohe pärast kanade eemaldamist vähemalt viie koorumiskapi kasti põhjade kogupinnalt või iga (kuid maksimaalselt viie) koorumiskapi (kus on aretuskarjalt saadud koorunud munad) viiest kohast, sealhulgas põrandalt võetud tolmust. Seejuures tagatakse, et võetakse vähemalt üks proov iga aretuskarja kohta, kust munad on saadud; või

c)	10 grammist purunenud munakoortest, mis on võetud maksimaalselt viies koorumiskapis (kus on aretuskarjalt saadud koorunud munad) paiknevast 25 kastist (st lähteproov kaalub 250 grammi), munakoored purustatakse, segatakse ja neist võetakse kontrollimiseks 25 grammi raskune osaproov.

Punktides a, b ja c sätestatud menetlust järgitakse nii ametlike kontrollide raames kui ka toidukäitleja algatusel toimuval proovide võtmisel. Kui vähemalt 80 % munadest paiknevad koorumiskappides, kust on samuti proove võetud, siis ei pea proove võtma eri aretuskarjade munadega koorumiskapist.

2.2.2.   Proovide võtmine ettevõttes

2.2.2.1.   Korrapärane proovide võtmine toidukäitleja algatusel

Võetakse eelkõige väljaheiteproove ja eesmärk on tuvastada üheprotsendiline (1 %) esinemissagedus karjas, usalduspiir on 95 %. Selleks tuleb proovide võtmiseks kasutada üht järgmistest võimalustest.

a)

Väljaheidete liitproov, mis koosneb värskete väljaheidete vähemalt 1 grammi raskustest juhuslikult mitmest aretuskarja pidamiseks kasutatava lindla paigast võetud eraldi proovidest, või kui aretuskarjal on vaba juurdepääs enam kui ühele lindlale konkreetses ettevõttes, igast selles ettevõttes aretuskarja pidamiseks kasutatavast hoonerühmast. Väljaheited võib analüüsi jaoks ühendada vähemalt kaheks liitprooviks. Liitproovi moodustamiseks vajalike eraldi väljaheiteproovide võtmise kohtade arv on järgmine. Aretuskarjas peetavate lindude arv Aretuskarjalt võetavate väljaheiteproovide arv 250–349 200 350–449 220 450–799 250 800–999 260 1 000 või rohkem 300

b)

Jalatsi- ja/või tolmuproovid   Kasutatavad proovivõtujalatsid peavad olema piisavalt niiskust imavad. Kasutamiseks sobivad ka niinimetatud marlisokid.   Proovivõtujalatsi pealispinda niisutatakse asjakohase lahjendiga (nt 0,8 % naatriumkloriid ja 0,1 % peptoon lahustatuna steriilses deioniseeritud vees, steriilne vesi või muu pädeva asutuse poolt heaks kiidetud lahjendi).   Proovid võetakse, kõndides läbi hoone nõnda, et saadakse esindav proov lindla või selle sektori kõigist osadest. Kõndimise trajektoor peab hõlmama nii allapanu kui ka võrkpõrandat, kui võrkpõrandal kõndimine on ohutu. Proovi võtmiseks läbitakse lindla kõik aedikud. Pärast proovide võtmist valitud sektoris tuleb proovivõtujalatsid eemaldada ettevaatlikult, et nende külge kleepunud aines maha ei pudeneks. Proov koosneb i) viiest paarist proovivõtujalatsitest, neist iga paariga on proov võetud 20 protsendilt lindla pinnast; proovivõtujalatsid võib analüüsi jaoks ühendada vähemalt kaheks liitprooviks; või ii) vähemalt ühest paarist proovivõtujalatsitest, millega on proov võetud kogu lindla pinnalt, lisaks võetakse tolmuproov lindla mitmest kohast neilt pindadelt, kus tolmu on näha; tolmuproovide võtmiseks kasutatakse ühte või mitut niisutatud riidelappi ja proov võetakse kokkuvõttes vähemalt 900 cm2 pindalalt.

c)

Kui aretuskarja peetakse puuris, võib proove võtta loomulikult segunenud väljaheidetest, olenevalt hoone tüübist kas konveierlintidelt, skreeperist või sõnnikuhoidlast. Kaks vähemalt 150 grammi kaaluvat proovi võetakse eraldi kontrollimiseks i) iga puurirea all asuvalt sõnnikukonveieri lindilt, mis töötab regulaarselt ja tühjeneb pressimis- või konveierisüsteemi; ii) sõnnikukoristussüsteemist, kui sõnnik koristatakse puuride alt skreeperiga lindla all asuvasse sõnnikuhoidlasse; iii) sõnnikukoristussüsteemist (astmeliste puuridega lindlas), kui puurid paiknevad astmeliselt ja väljaheited langevad otse sõnnikuhoidlasse. Lindlas on harilikult mitu puurikorrust. Iga korruse väljaheitekogum peab olema liitproovis esindatud. Igast aretuskarjast võetakse kaks liitproovi viisil, mida kirjeldatakse allpool alapunktides 3–6. Lintide või skreeperitega süsteemide korral peavad need proovide võtmise päeval enne proovide võtmist töötama. Puurialuste rennide ja skreeperitega süsteemide puhul võetakse liitproov väljaheidetest, mis on kogunenud skreeperile pärast selle kasutamise lõppu. Lintide või skreeperiteta astmeliste puurisüsteemide puhul tuleb väljaheidete liitproov võtta sõnnikuhoidlast. Sõnnikukonveieri süsteem: väljaheiteainese liitproov võetakse lintide väljalaskeotstest.

2.2.2.2.   Proovide võtmine ametlike kontrollide raames

a)	Korrapärane proovide võtmine toimub vastavalt punktile 2.2.2.1.

b)

Asjaomaste salmonella serotüüpide tuvastamisel haudejaamas võetud proovidest viiakse kinnitav proovide võtmine läbi vastavalt punktis 2.2.2.1 kirjeldatule. Mikroobivastaste ainete või bakterikasvu inhibiitorite kontrollimise võimaldamiseks võib võtta lisaproove järgmiselt: juhuvaliku teel võetakse ettevõtte igast lindlast linde, tavaliselt kuni viis lindu igast hoonest, kui just pädev asutus ei pea vajalikuks rohkematelt lindudelt proove võtta. Kui nakkusallikas ei ole kindlaks tehtud, viiakse aretuskarja või selle järglaskonna hulgas enne kaubanduspiirangute kohaldamise lõpetamist läbi mikroobivastaste ainete analüüsid või uued bakterioloogilised uuringud asjaomaste salmonella serotüüpide esinemise tuvastamiseks. Kui tuvastatakse mikroobivastaseid aineid või bakterikasvu inhibiitoreid, järeldatakse, et salmonellaga nakatumine on kinnitust leidnud.

c)	Valede tulemuste kahtlus Erakorralistel juhtudel, kui pädeval asutusel on põhjust kahelda läbiviidud proovide võtmise tulemuses (nii negatiivse kui ka positiivse tulemuse puhul), võib ta otsustada, et viiakse läbi uus proovide võtmine vastavalt punktile b.

3.   PROOVIDE ANALÜÜSIMINE

3.1.   Proovide transport ja ettevalmistamine

3.1.1.   Transport

Võimaluse korral saadetakse proovid 24 tunni jooksul pärast nende kogumist kullerpostiga või kulleriga määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklites 11 ja 12 osutatud laboritesse. Kui proove ei saadeta 24 tunni jooksul, tuleb neid säilitada jahutatuna. Transportimine võib toimuda ümbritseva õhu temperatuuril tingimusel, et välditakse ülemäärast soojust (üle 25 °C) ja otsest päikesevalgust. Laboris tuleb proove hoida jahutatuna kuni uurimiseni, mis peab toimuma 48 tunni jooksul pärast proovi saamist ning 96 tunni jooksul alates proovi võtmisest.

3.1.2.   Koorumiskapi koorumisrestidelt võetud proovid

a)	pannakse ühte liitrisse toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette ja segatakse kergelt;

b)	kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil.

3.1.3.   Jalatsi- ja tolmuproovid

a)	Proovivõtujalatsite või -sokkide paar(id) ja tolmuproovid (riidest materjalil) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud väljaheiteainese või tolmu mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette.

b)	Proovivõtujalatsid või -sokid ja riideproovid tuleb kasta üleni puhverdatud peptoonvette, nii et proovi ümbritseb piisavalt vedelikku, kuhu salmonella saab eralduda, seega võib vajaduse korral lisada puhverdatud peptoonvett. Jalatsiproove ja riideproove tuleb töödelda eraldi.

c)	Kui viiest proovivõtujalatsi või -soki paarist on moodustatud kaks proovi, tuleb kumbki proov panna vähemalt 225 ml puhverdatud peptoonvette (vajaduse korral lisatakse vett), tagades, et proov on üleni vees ja et proovi ümbritseb piisavalt vedelikku, kuhu salmonella saab eralduda.

d)	Proovi täielikuks küllastamiseks segatakse seda ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil.

3.1.4.   Muud väljaheiteainese proovid

a)	Väljaheiteproovid liidetakse ja segatakse hoolikalt ning sellest võetakse 25 grammi kaaluv osaproov kultuuri kasvatamiseks.

b)	See 25 grammi kaaluv osaproov asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette.

c)	Kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil.

Kui salmonella tuvastamiseks ette nähtud proovide ettevalmistamiseks on kokku lepitud ISO standardid, tuleb proovide ettevalmistamisel kohaldada punktide 3.1.2, 3.1.3 ja 3.1.4 sätete asemel neid ISO standardeid.

3.2.   Tuvastusmeetod

Asjaomaste salmonella serotüüpide tuvastamine viiakse läbi vastavalt muudatusele 1 standardis EN/ISO 6579-2002/Amd1:2007 „Toidu ja loomasöötade mikrobioloogia – Salmonella spp. tuvastamine horisontaalmeetodil – muudatus 1: D lisa: Salmonella spp. määramine loomade väljaheites ja tootmise esimese etapi proovides”.

Punktis 3.1 osutatud jalatsiproovide, tolmuproovide ja muude väljaheiteproovide puhul võib ette valmistada inkubeeritud puhverdatud peptoonvee rikastuspuljongi tulevaste kultuuride jaoks. Selleks inkubeeritakse mõlemat proovi puhverdatud peptoonvees, nagu on osutatud punktis 3.1.3. Igast proovist võetakse 1 ml inkubeeritud puljongit ja segatakse hoolikalt, seejärel võetakse 0,1 ml segu ja nakatatakse pooltahked Rappaport-Vassiladise (MSRV) söötmed.

Puhverdatud peptoonvees olevaid proove ei või pärast inkubeerimist raputada, segada ega töödelda, sest seeläbi eralduvad inhibeeritud osakesed ja selle tagajärjel väheneb eraldumine MSRV-söötmesse.

3.3.   Serotüüpide määramine

Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi tüüp.

3.4.   Muud meetodid

Kui proove võetakse toidukäitleja algatusel, siis võib käesoleva lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 sätestatud proovide ettevalmistamise meetodite, avastamismeetodite ja serotüpiseerimise asemel kasutada muid meetodeid, kui need on tunnustatud vastavalt standardi EN/ISO 16140 viimasele versioonile.

3.5.   Tüvede säilitamine

Tuleb tagada, et ametlike kontrollide raames võetud proovidest säilitatakse vähemalt üks asjaomaste salmonella serotüüpide tüvi iga hoone ja aasta kohta võimalikuks faagitüübi kindlaksmääramiseks või antimikroobse tundlikkuse kontrollimiseks, kasutades kultuuride kogumise tavameetodit, mis peab tagama tüvede säilimise vähemalt kaheks aastaks. Kui pädev asutus nii otsustab, säilitatakse samadel eesmärkidel ka toidukäitleja algatusel võetud proovide isolaadid.

4.   TULEMUSED JA ARUANDLUS

Aretuskari loetakse Euroopa Liidu eesmärgi saavutamise kindlakstegemise tähenduses positiivseks:

—	kui asjaomased salmonella serotüübid (välja arvatud vaktsiinitüved) tuvastatakse ühes või mitmes karjast võetud proovis, seda ka juhul, kui asjaomased salmonella serotüübid tuvastatakse üksnes tolmuproovis, või

—	kui ametlike kontrollide osana toimunud kinnitav proovide võtmine vastavalt punkti 2.2.2.2 alapunktile b ei kinnita asjaomaste salmonella serotüüpide esinemist, küll aga tuvastatakse karjas mikroobivastased ained või bakterikasvu inhibiitorid.

Seda reeglit ei kohaldata punkti 2.2.2.2 alapunktis c kirjeldatud erakorralistel juhtudel, kui ametlike kontrollide raames võetud proovid ei kinnita toidukäitleja algatusel võetud proovidest esialgu saadud salmonella-positiivset tulemust.

Positiivset aretuskarja arvestatakse ainult üks kord, olenemata sellest, kui mitu korda tootmistsükli jooksul asjaomased salmonella serotüübid selles karjas tuvastati või kas proovide võtmine toimus toidukäitleja või pädeva asutuse algatusel. Kui aga proove võetakse tootmistsükli jooksul kahel kalendriaastal, tuleb kummagi aasta tulemusest teatada eraldi.

Aruandlus hõlmab järgmist:

a)	vastavalt vajadusele valimikava suhtes tehtud valikute üksikasjalik kirjeldus ja võetud proovide liik;

b)	vähemalt üks kord aruandlusaasta jooksul analüüsitud ja vähemalt 250 linnust koosnevate täiskasvanud aretuskarjade koguarv;

c)

analüüsi tulemused, sealhulgas: i) mis tahes salmonella serotüübi suhtes positiivsete aretuskarjade koguarv liikmesriigis; ii) vähemalt ühe asjaomase salmonella serotüübi suhtes positiivsete aretuskarjade arv; iii) positiivsete aretuskarjade arv iga salmonella serotüübi või määratlemata salmonella kohta (isolaadid, millel puudub tüüp või mis ei ole serotüpiseeritud);

d)	juhtumite arv, kui ametlike kontrollide raames võetud proovid ei kinnitanud toidukäitleja algatusel võetud proovidest esialgu saadud salmonella-positiivset tulemust;

e)	tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel.

Tulemused ja muu lisateave tuleb esitada direktiivi 2003/99/EÜ artikli 9 lõikes 1 sätestatud suundumuste ja allikate aruande osana.