horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 028 Lk 289 - 307
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 32010L0026
Commission Directive 2010/26/EU of 31 March 2010 amending Directive 97/68/EC of the European Parliament and of the Council on the approximation of the laws of the Member States relating to measures against the emission of gaseous and particulate pollutants from internal combustion engines to be installed in non-road mobile machinery (Text with EEA relevance)
Komisjoni direktiiv 2010/26/EL, 31. märts 2010 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Komisjoni direktiiv 2010/26/EL, 31. märts 2010 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 86, 1.4.2010, p. 29–47
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2016; mõjud tunnistatud kehtetuks 32016R1628
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
1.4.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 86/29 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2010/26/EL,
31. märts 2010,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete tekitatud õhusaaste vastaseid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikleid 14 ja 14a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 97/68/EÜ artiklis 14a on sätestatud kriteeriumid ja menetluskord kõnealuse direktiivi artikli 9a lõikes 7 nimetatud perioodi pikendamiseks. Direktiivi 97/68/EÜ artikli 14a kohane uuring näitas, et professionaalseks kasutamiseks mõeldud mitme positsiooniga käeshoitavatele liikurmasinatele, kuhu on paigaldatud SH:2 ja SH:3 klassi mootorid, kehtestatud II etapi nõuete täitmisel esineb tõsiseid tehnilisi raskusi. Seetõttu on vaja pikendada artikli 9a lõikes 7 nimetatud tähtaega kuni 31. juulini 2013. |
|
(2) |
Pärast direktiivi 97/68/EÜ muutmist 2004. aastal on diiselmootorite konstrueerimises tehtud tehnilisi edusamme eesmärgiga viia need vastavusse IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustega. Välja on arendatud elektrooniliselt juhitavad mootorid, mis asendavad suurel määral mehaaniliselt juhitavaid kütuse sissepritse- ja reguleerimissüsteeme. Seetõttu tuleks direktiivi 97/68/EÜ I lisas esitatud praegu kehtivaid üldisi tüübikinnitusnõudeid vastavalt kohandada ning kehtestada IIIB ja IV etapi jaoks üldised tüübikinnitusnõuded. |
|
(3) |
Direktiivi 97/68/EÜ II lisas on kindlaks määratud nende teatiste tehnilised üksikasjad, mille tootja peab esitama koos mootori tüübikinnitustaotlusega tüübikinnitusasutusele. Saastet vähendavaid lisaseadmeid käsitlevad detailid on üldised ja neid peaks kohandama spetsiifiliste järeltöötlusseadiste jaoks, mis on vajalikud selleks, et tagada mootorite vastavus IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustega. Et võimaldada tüübikinnitusasutustel hinnata mootori vastavust IIIB ja IV etapile, tuleks esitada üksikasjalikum teave mootoritele paigaldatud järeltöötlusseadiste kohta. |
|
(4) |
Direktiivi 97/68/EÜ III lisas on sätestatud mootorite testimise ning gaasiliste ja tahkete heitmete määra kindlakstegemise meetod. Mootorite tüübikinnituskatsete menetluskord IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustele vastamise kinnitamiseks peaks näitama samaaegset vastavust gaasiliste (süsinikmonooksiid, süsivesinikud, lämmastikoksiidid) ja tahkete heitmete piirmäärale. Maanteevälist püsitsüklit (NRSC) ja maanteevälist siirdetsüklit (NRTC) tuleks vastavalt kohandada. |
|
(5) |
Direktiivi 97/68/EÜ III lisa jaoga 1.3.2 nähakse ette, et enne külma/kuuma katseseeria alustamist muudetakse tähiseid (I lisa jagu 2.18), katsete järjestust (III lisa) ja arvutusvalemeid (III lisa III liide). Mootorite tüübikinnitusmenetluse kohaselt tuleb IIIB ja IV etapi heitgaaside piirväärtustele vastamise kinnitamiseks esitada külmkäivitustsükli üksikasjalik kirjeldus. |
|
(6) |
Direktiivi 97/68/EÜ III lisa jaos 3.7.1 on sätestatud katsetsükli eri seadmete tehnilised andmed. Jaos 3.7.1.1 (tehnilised andmed A) nimetatud katsetsüklit on vaja kohandada, et selgitada välja, millist mootori pöörlemiskiirust on tüübikinnituse arvutusmeetodi juures vaja kasutada. Samuti on vaja kohandada viidet rahvusvahelise katsestandardi ISO 8178-4:2007 uuendatud versioonile. |
|
(7) |
Direktiivi 97/68/EÜ III lisa jaos 4.5 on kirjeldatud üldjoontes heitmekatse tegemist. Seda punkti tuleb kohandada külmkäivitustsükli arvessevõtmiseks. |
|
(8) |
Direktiivi 97/68/EÜ III lisa 3. liites on sätestatud gaasiliste ja tahkete heitmetega seotud andmete hindamise ja arvutamiskriteeriumid III lisas sätestatud NRSC ja NRTC katsete jaoks. Mootorite tüübikinnitus vastavalt IIIB ja IV etapile nõuab arvutusmeetodi kohandamist NRTC katse jaoks. |
|
(9) |
Direktiivi 97/68/EÜ XIII lisa hõlmab sätteid, milles käsitletakse kohanduskava alusel turule viidud mootoreid. IIIB etapi sujuva rakendamise tagamiseks võib osutuda vajalikuks selle kohandamise kava ulatuslikum kasutamine. Seetõttu peavad tehnilise arenguga kohandamisega, mis võimaldab võtta kasutusele IIIB etapiga vastavuses olevad mootorid, kaasnema meetmed sellise olukorra vältimiseks, kus kohanduskava kasutamist võivad takistada teatamise nõuded, mis ei ole enam asjakohased selliste mootorite kasutuselevõtuks. Meetmete eesmärk peaks olema teatamise nõuete ja aruandmiskohustuse lihtsustamine ning nende fookustamine ja kohandamine turujärelevalveasutuste vajadusega reageerida IIIB etapi kasutuselevõtmisest tulenevale kohanduskava suurenenud kasutusele. |
|
(10) |
Kuna direktiiviga 97/68/EÜ on ette nähtud väljastada IIIB etapi mootorite (L-kategooria) tüübikinnitust alates 1. jaanuarist 2010, on vaja võimaldada tüübikinnituse andmist nimetatud kuupäevast alates. |
|
(11) |
Õiguskindluse aspektist lähtudes peaks käesolev direktiiv jõustuma võimalikult kiiresti. |
|
(12) |
Käesoleva direktiiviga sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 97/68/EÜ artikli 15 lõike 1 kohase komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 97/68/EÜ muutmine
Direktiivi 97/68/EÜ muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 9a lõikele 7 lisatakse järgmine alalõik: „Olenemata esimesest lõigust pikendatakse erandi kehtivusaega 31. juulini 2013 ülakäepidemega seadmete kategoorias professionaalseks kasutamiseks ette nähtud mitme positsiooniga käsihekilõikurite ja ülakäepidemega puukärpimise kettsaagide jaoks, millele on paigaldatud SH:2 ja SH:3 klassi mootorid.” |
|
2) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi I lisale. |
|
3) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale. |
|
4) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale. |
|
5) |
V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale. |
|
6) |
XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi IV lisale. |
Artikkel 2
Üleminekusätted
Alates järgmisest päevast pärast selle direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas võivad liikmesriigid anda tüübikinnituse elektrooniliselt juhitavatele mootoritele, mis vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 97/68/EÜ I, II, III, V ja XIII lisas esitatud nõuetele.
Artikkel 3
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kaheteistkümne kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi avaldamist. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 31. märtsist 2011.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 31. märts 2010
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.
I LISA
Direktiivi 97/68/EÜ I lisasse lisatakse järgmine 8. jagu:
„8. IIIB JA IV ETAPI TÜÜBIKINNITUSE NÕUDED
8.1. Käesolevat jagu kohaldatakse selliste elektrooniliselt juhitavate mootorite tüübikinnituse suhtes, mis kasutavad elektroonilist juhtimist kütuse sissepritsimise koguse ja ajastuse määramiseks (edaspidi „mootor”). Käesolevat jagu kohaldatakse olenemata tehnoloogiast, mida sellistes mootorites rakendatakse käesoleva lisa jagudes 4.1.2.5 ja 4.1.2.6 sätestatud heitmete piirväärtustele vastamiseks.
8.2. Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
„heitmekontrollistrateegia”– heitmekontrollisüsteem, mis hõlmab ühte põhilist ja mitut täiendavat heitmekontrollistrateegiat, mida kasutatakse mootori või väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate, kuhu mootor on paigaldatud, üldkonstruktsioonis;
„reaktiiv”– mis tahes tarbitav või mittetaaskasutatav aine, mida vajatakse ja kasutatakse heitgaasi järeltöötlusseadise tõhusaks toimimiseks.
8.3. Üldnõuded
8.3.1. Põhilise heitmekontrollistrateegia nõuded
8.3.1.1. Põhiline heitmekontrollistrateegia, mis aktiveeritakse mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tüüpilise tööpiirkonna jooksul, kavandatakse nii, et mootor vastaks käesoleva direktiivi sätetele.
8.3.1.2. Keelatud on mis tahes põhiline heitmekontrollistrateegia, mis suudab eristada mootori tööd standardiseeritud tüübikinnituskatse ja teiste töötingimuste ajal ning sellest tulenevalt vähendada heitmekontrolli taset tingimustes, mis ei kuulu sisuliselt tüübikinnitusmenetluse hulka.
8.3.2. Täiendava heitmekontrollistrateegia nõuded
8.3.2.1. Mootoris või väljaspool teid kasutatavas liikurmasinas võib kasutada mis tahes täiendavat heitmekontrollistrateegiat tingimusel, et kui täiendav heitmekontrollistrateegia on aktiveeritud, muudab see ümbritseva keskkonna ja/või töötingimuste teatavale kombinatsioonile reageerides põhilist heitmekontrollistrateegiat, kuid ei vähenda alaliselt heitmekontrollisüsteemi tõhusust.
|
a) |
Kui täiendav heitmekontrollistrateegia on tüübikinnituskatse ajal aktiveeritud, siis jagusid 8.3.2.2 ja 8.3.2.3 ei kohaldata. |
|
b) |
Kui täiendav heitmekontrollistrateegia ei ole tüübikinnituskatse ajal aktiveeritud, tuleb tõendada, et täiendav heitmekontrollistrateegia on aktiivne ainult siis, kui see on vajalik jaos 8.3.2.3 nimetatud eesmärkidel. |
8.3.2.2. Käesoleva jao suhtes kohaldatavad kontrollitingimused on järgmised:
|
a) |
maksimaalne kõrgus 1 000 meetrit (või samaväärne õhurõhk 90 kPa); |
|
b) |
ümbritseva õhu temperatuur vahemikus 275–303 K (2–30 °C); |
|
c) |
mootori jahutusvedeliku temperatuur üle 343 K (70 °C). |
Kui täiendav heitmekontrollistrateegia on aktiveeritud ajal, mil mootor töötab punktides a, b ja c sätestatud kontrollitingimustel, on see aktiivne vaid erandkorras.
8.3.2.3. Eelkõige võib täiendav heitmekontrollistrateegia aktiveeruda järgmistel eesmärkidel:
|
a) |
pardasignaalide põhjal, et kaitsta mootorit (kaasa arvatud õhukäitlusseadet) ja/või väljaspool teid kasutatavat liikurmasinat, kuhu mootor on paigaldatud, kahjustuste eest; |
|
b) |
tööohutuse ja toimimisstrateegia tagamiseks; |
|
c) |
ülemääraste heitmete vältimiseks külmkäivituse, eelsoojenduse või väljalülitamise ajal; |
|
d) |
kui seda kasutatakse selleks, et teha järeleandmisi konkreetsetel ümbritseva keskkonna või töötingimustel ühe reguleeritava saasteaine kontrolli suhtes, et säilitada kontroll muude reguleeritavate saasteainete üle heitmete piirnormide raames, mis on kohased asjaomasele mootorile. Eesmärk on kompenseerida loomulikult esinevaid nähtusi viisil, mis tagab piisava kontrolli heitmete kõikide komponentide üle. |
8.3.2.4. Tootja tõendab tüübikinnituskatse ajal tehnilisele teenistusele, et mis tahes täiendav heitmestrateegia vastab jao 8.3.2 sätetele. Tõendamise käigus antakse hinnang jaos 8.3.3 nimetatud dokumentidele.
8.3.2.5. Keelatud on täiendava heitmekontrollistrateegia toimimine mis tahes põhjustel, mis ei ole vastavuses jaoga 8.3.2.
8.3.3. Dokumentide nõuded
8.3.3.1. Tootja annab tehnilisele teenistusele tüübikinnitustaotluse esitamise ajal koos sellega teatmiku, võimaldab tutvuda konstruktsioonielementidega, heitmekontrollistrateegiaga ja sellega, kuidas toimub väljundparameetrite otsene või kaudne reguleerimine. Teatmik koosneb kahest osast:
|
a) |
tüübikinnitustaotlusele lisatud dokumentatsioon sisaldab täielikku ülevaadet heitmekontrollistrateegiast. See sisaldab tõendeid, et kõik väljundparameetrid, mis on saadud üksikute sisendparameetrite reguleerimispiiride maatriksi alusel, on identifitseeritud. Need tõendid lisatakse teatmikule II lisas nimetatud viisil; |
|
b) |
lisamaterjalid, mis esitatakse tehnilisele teenistusele, kuid mida ei lisata tüübikinnitustaotlusele, sisaldavad kõiki mis tahes täiendava heitmekontrollistrateegia poolt muudetavaid parameetreid ning piirtingimusi, mille korral vaatlusalune strateegia töötab, eelkõige:
|
8.3.3.2. Jao 8.3.3.1 punktis b nimetatud lisamaterjali käsitatakse rangelt konfidentsiaalsena. See tehakse tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks taotluse korral. Tüübikinnitusasutus käsitab nimetatud materjali konfidentsiaalsena.
8.4. NOx kontrolli meetmete nõuetekohase toimimise tagamise nõuded
8.4.1. Tootja esitab II lisa 1. liite jaos 2 ja II lisa 3. liite jaos 2 sätestatud dokumentides NOx kontrolli meetmete talituslikke kasutusomadusi ammendavalt kirjeldava teabe.
8.4.2. Kui heitmekontrollisüsteem vajab reaktiivi, peab tootja II lisa 1. liite jaos 2.2.1.13 ja 3. liite jaos 2.2.1.13 täpsustama ka reaktiivi omadused, kaasa arvatud reaktiivi tüüp, teave kontsentratsiooni kohta, kui reaktiiv on lahuses, ja töötemperatuuritingimused, ning esitama koostise ja kvaliteedi kohta viited rahvusvahelistele standarditele.
8.4.3. Mootori heitmekontrollistrateegia töötab kõigis ühenduse territooriumil üldjuhul valitsevates keskkonnatingimustes, eelkõige ümbritseva õhu madala temperatuuri korral.
8.4.4. Tootja tõendab, et reaktiivi kasutamisel ei ületa ammoniaagiheitmete hulk tüübikinnitusmenetluses kohaldatava heitmete katsetsükli ajal keskmist väärtust 25 ppm.
8.4.5. Kui väljaspool teed kasutatavale liikurmasinale paigaldatakse või ühendatakse sellega eraldi reaktiivimahutid, on vaja lisada ka vahendid mahutites oleva reaktiivi proovi võtmiseks. Proovivõtukoht peab olema erivahendeid või -meetodeid kasutamata kergesti juurdepääsetav.
8.4.6. Kasutamis- ja hooldusnõuded
8.4.6.1. Vastavalt artikli 4 lõikele 3 on tüübikinnituse saamise eelduseks, et igale väljaspool teed kasutatava liikurmasina juhile antakse kirjalik juhis, mis sisaldab järgmist:
|
a) |
üksikasjalikku hoiatust, mis selgitab paigaldatud mootori ebaõigest töötamisest, kasutamisest või hooldamisest põhjustatud võimalikke rikkeid, ning meetmeid probleemi kõrvaldamiseks; |
|
b) |
üksikasjalikku hoiatust masina ebaõige kasutamise kohta, millega võivad kaasneda häired mootori töös, ning asjaomaseid meetmeid probleemi kõrvaldamiseks; |
|
c) |
teavet reaktiivi õige kasutamise kohta ning juhiseid selle lisamiseks tavapäraste hoolduskordade vahel; |
|
d) |
selget hoiatust, et vastava mootoritüübi jaoks välja antud tüübikinnitustunnistus kehtib ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
|
Juhised peavad olema koostatud selges ja mittetehnilises keeles, mis vastab väljaspool teed kasutatavate liikurmasinate või mootori kasutusjuhendis kasutatud keelele.
8.4.7. Reaktiivi kontroll (vajaduse korral)
8.4.7.1. Vastavalt artikli 4 lõikele 3 on tüübikinnituse saamise eelduseks, et väljaspool teed kasutatavate liikurmasinate konfiguratsioonist lähtuvalt teavitatakse juhti indikaatorite või muude sobivate vahendite kaudu järgmistest asjaoludest:
|
a) |
allesoleva reaktiivi hulgast reaktiivimahutis ning täiendava kindla signaaliga olukorrast, kui reaktiivi on alles vähem kui 10 % mahuti täismahust; |
|
b) |
kui reaktiivimahuti on tühi või peaaegu tühi; |
|
c) |
kui mahutis olev reaktiiv ei vasta hindamiseks paigaldatud vahendite kohaselt II lisa 1. liite jaos 2.2.1.13 ja 3. liite jaos 2.2.1.13 nimetatud ja registreeritud omadustele; |
|
d) |
kui reaktiivi doseerimine katkeb, kuid seda ei põhjusta mootori elektrooniline kontrollplokk ega doseerimise regulaator, vaid see on mootori töötingimustega seotud reaktsioon, kui doseerimine ei ole vajalik, eeldusel et need töötingimused tehakse tüübikinnitusasutustele kättesaadavaks. |
8.4.7.2. Tootja valikul tagatakse reaktiivi vastavus nimetatud omadustele ning asjaomase NOx heite vastavus lubatud hälbele ühega järgmistest vahenditest:
|
a) |
otseste vahenditega, näiteks kasutades reaktiivi kvaliteedi sensorit; |
|
b) |
kaudsete vahenditega, näiteks kasutades reaktiivi tõhususe hindamiseks heitgaasides NOx sensorit; |
|
c) |
mis tahes teiste vahenditega, eeldusel et nende tõhusus on vähemalt võrdne punktis a või b nimetatud meetmete kasutamise tulemusega ning käesolevas jaos nimetatud peamised nõuded on täidetud.” |
II LISA
Direktiivi 97/68/EÜ II lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
1. liite jagu 2 asendatakse järgmisega: „2. ÕHUSAASTE VÄLTIMISEKS VÕETUD MEETMED 2.1. Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei (1) … 2.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes jagudes) 2.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (1) 2.2.1.1. Mark (margid): … 2.2.1.2. Tüüp (tüübid): … 2.2.1.3. Katalüüsmuundurite ja elementide arv: … 2.2.1.4. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed ja maht: … 2.2.1.5. Katalüüsreaktsiooni tüüp: … 2.2.1.6. Väärismetallide koguhulk: … 2.2.1.7. Suhteline kontsentratsioon: … 2.2.1.8. Substraat (struktuur ja materjal): … 2.2.1.9. Elementide tihedus: … 2.2.1.10. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: … 2.2.1.11. Katalüüsmuunduri(te) paigutus (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): … 2.2.1.12. Tavaline töötemperatuuride vahemik (K): … 2.2.1.13. Kasutatav reaktiiv (vajaduse korral): … 2.2.1.13.1. Katalüütiliseks reaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: … 2.2.1.13.2. Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: … 2.2.1.13.3. Rahvusvaheline standard (vajaduse korral): … 2.2.1.14. NOx sensor: jah/ei (1) 2.2.2. Hapnikusensor: jah/ei (1) 2.2.2.1. Mark (margid): … 2.2.2.2. Tüüp: … 2.2.2.3. Asukoht: … 2.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (1) 2.2.3.1. Tüüp (õhuimpulss, õhupump jne): … 2.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (1) 2.2.4.1. Omadused (jahutatud/jahutamata, kõrgsurve/madalsurve jne): … 2.2.5. Osakeste püüdur: jah/ei (1) 2.2.5.1. Osakeste püüduri mõõtmed ja maht: … 2.2.5.2. Osakeste püüduri tüüp ja ehitus: … 2.2.5.3. Paigutus (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): … 2.2.5.4. Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonised: … 2.2.5.5. Tavalise töötemperatuuri (K) ja -rõhu (kPa) vahemik: … 2.2.6. Muud süsteemid: jah/ei (1) 2.2.6.1. Kirjeldus ja töö: … |
|
2) |
3. liite jagu 2 asendatakse järgmisega: „2. ÕHUSAASTE VÄLTIMISEKS VÕETUD MEETMED 2.1. Karterigaaside tagasijuhtimise seade: jah/ei (2) … 2.2. Saastet vähendavad lisaseadmed (kui need on olemas ja kui neid ei ole kirjeldatud muudes jagudes) 2.2.1. Katalüüsmuundur: jah/ei (2) 2.2.1.1. Mark (margid): … 2.2.1.2. Tüüp (tüübid): … 2.2.1.3. Katalüüsmuundurite ja elementide arv: … 2.2.1.4. Katalüüsmuunduri(te) mõõtmed ja maht: … 2.2.1.5. Katalüütilise reaktsiooni tüüp: … 2.2.1.6. Väärismetallide koguhulk: … 2.2.1.7. Suhteline kontsentratsioon: … 2.2.1.8. Substraat (struktuur ja materjal): … 2.2.1.9. Elementide tihedus: … 2.2.1.10. Katalüüsmuunduri(te) korpuse tüüp: … 2.2.1.11. Katalüüsmuunduri(te) paiknemine (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): … 2.2.1.12. Tavaline töötemperatuuride vahemik (K): … 2.2.1.13. Kasutatav reaktiiv (vajaduse korral): … 2.2.1.13.1. Katalüütiliseks reaktsiooniks vajaliku reaktiivi tüüp ja kontsentratsioon: … 2.2.1.13.2. Reaktiivi tavaline töötemperatuuride vahemik: … 2.2.1.13.3. Rahvusvaheline standard (vajaduse korral): … 2.2.1.14. NOx sensor: jah/ei (2) 2.2.2. Hapnikusensor: jah/ei (2) 2.2.2.1. Mark (margid): … 2.2.2.2. Tüüp: … 2.2.2.3. Asukoht: … 2.2.3. Õhu sissepuhe: jah/ei (2) 2.2.3.1. Tüüp (õhuimpulss, õhupump jne): … 2.2.4. Heitgaasitagastus: jah/ei (2) 2.2.4.1. Omadused (jahutatud/jahutamata, kõrgsurve/madalsurve jne): … 2.2.5. Osakeste püüdur: jah/ei (2) 2.2.5.1. Osakeste püüduri mõõtmed ja maht: … 2.2.5.2. Osakeste püüduri tüüp ja ehitus: … 2.2.5.3. Paiknemine (asukoht (asukohad) ja maksimaalne (maksimaalsed)/minimaalne (minimaalsed) kaugus(ed) mootorist): … 2.2.5.4. Regenereerimismeetod või -süsteem, kirjeldus ja/või joonised: … 2.2.5.5. Tavaline töötemperatuuri (K) ja -rõhu (kPa) vahemik: … 2.2.6. Muud süsteemid: jah/ei (2) 2.2.6.1. Kirjeldus ja töö: … |
(1) Mittevajalik läbi kriipsutada.”
(2) Mittevajalik läbi kriipsutada.”
III LISA
Direktiivi 97/68/EÜ III lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Jagu 1.1 asendatakse järgmisega: 1.1. Käesolevas lisas kirjeldatakse katsetatava mootori gaasiliste ja tahkete heitmete määramise meetodit. Kasutatakse järgmisi katsetsükleid:
|
|
2) |
Jagu 1.3.2 asendatakse järgmisega: „1.3.2. NRTC katse Kindlaksmääratud siirdekatsetsükkel, mis põhineb suurel määral väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatud diiselmootorite lähedastele kasutustingimustele, käivitatakse kaks korda:
Kõnealuse katseseeria ajal mõõdetakse eespool nimetatud heitmete sisaldust. Katseseeria hõlmab külmkäivitustsüklit, millele järgneb mootori loomulik või sundjahutus, eelsoojendamine ja kuumkäivitustsükkel, mille tulemusena arvutatakse heitmete koguhulk. Kasutades mootori pöördemomendi ja pöörlemiskiirusega seotud signaale dünamomeetrilt, integreeritakse võimsus katsetsükliaja suhtes ning saadakse mootori tsüklile vastav töö. Gaasiliste heitmete kontsentratsioonid arvutatakse tsükli kohta kas toores heitgaasis, integreerides analüsaatori signaali vastavalt käesoleva lisa 3. liitele, või püsimahuproovi täisvoolu lahjendussüsteemi lahjendatud heitgaasis integreerimisega või proovigaasi kogumisega kotti vastavalt käesoleva lisa 3. liitele. Tahkete heitmete korral kogutakse proportsionaalne proov lahjendatud heitgaasist eraldi filtriga kas osa- või täisvoolulahjendusega. Olenevalt kasutatavast meetodist määratakse saasteainete heitemassi arvutamiseks lahjendatud või lahjendamata gaasi voolukiirus tsüklis. Heitemasside väärtused jagatakse mootori tööga, saades nii heitmetes sisalduvate saasteainete koguse grammides kilovatt-tunni kohta. Heitkoguseid (g/kWh) mõõdetakse nii külm- kui ka kuumkäivituse tsüklites. Heitmete kaalutud kogumassi arvutamisel on külmkäivituse tulemuste kaal 10 % ja kuumkäivituse tulemuste kaal 90 %. Heitmete kaalutud kogumass peab vastama piirnormidele.” |
|
3) |
Jagu 3.7.1 asendatakse järgmisega: 3.7.1. Seadmete tehnilised andmed vastavalt I lisa 1. osa punktile A 3.7.1.1. I lisa 1. osa punkti A alapunktidega i ja iv hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine kaheksa režiimiga katsetsükkel (3):
3.7.1.2. I lisa 1. osa punkti A alapunktiga ii hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine viie režiimiga katsetsükkel (5):
Koormuse näitajad on põhivõimsusele vastava pöördemomendi protsentuaalsed väärtused, mis on kindlaks määratud suurima võimsusena muutuva võimsustsükli ajal, mis võib toimuda määratud hoolduste vahel ja määratud keskkonnatingimustes piiramatu arvu tundide jooksul aastas, kui hooldust tehakse tootja juhiste kohaselt. 3.7.1.3. Siseveelaevade käituritena kasutamiseks mõeldud mootorite korral, (6) kasutatakse ISO katsemenetlusi, nagu on kirjeldatud standardis ISO 8178-4:2002 ja dokumendis IMO MARPOL 73/78, VI lisa (NOx kood). Fikseeritud sammuga sõukruvi kõveral töötavatele käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist nelja režiimiga püsitalitlustsüklit, (7) mis on välja töötatud kaubalaevade diiselmootorite töötingimuste esitamiseks.
Muutuva sammuga või elektrilise sidurdusega sõukruvidega fikseeritud pöörlemissagedusega siseveelaevade käituritele tehakse dünamomeeterkatse, kasutades järgmist nelja režiimiga püsitalitlustsüklit, (8) milles kasutatakse eespool esitatud tsükliga samu koormusi ja kaalutegureid, kuid milles katsetatakse mootorit igas režiimis nimipöörlemissagedusel:
3.7.1.4. I lisa 1. osa punkti A alapunktiga v hõlmatud mootorite korral tehakse katsetatava mootori dünamomeeterkatsel järgmine kolme režiimiga katsetsükkel (9):
|
|
4) |
Jagu 4.3.1 asendatakse järgmisega: „4.3.1. Võrdluspöörlemissagedus Võrdluspöörlemissagedus (nref) vastab III lisa 4. liites esitatud mootori dünamomeetrilises plaanis esitatud normitud pöörlemissageduse 100 %-le väärtustele. On ilmne, et mootori tegelik tsükkel denormeerimisel võrdluspöörlemissagedusele sõltub oluliselt sobiva võrdluspöörlemissageduse valikust. Võrdluspöörlemissageduse kindlaksmääramiseks kasutatakse järgmist valemit: nref = madal pöörlemissagedus + 0,95 x (kõrge pöörlemissagedus – madal pöörlemissagedus) (Kõrge pöörlemissagedus on mootori 70 protsendile nimivõimsusest vastav suurim pöörlemissagedus, madal pöörlemissagedus on mootori 50 protsendile nimivõimsusest vastav väikseim pöörlemissagedus.) Kui mõõdetud võrdluspöörlemissagedus jääb tootja nimetatud võrdluspöörlemissagedusega võrreldes +/– 3 % piiridesse, võib nimetatud võrdluspöörlemissagedust heitmekatses kasutada. Kui hälve on suurem, kasutatakse heitmekatses mõõdetud võrdluspöörlemissagedust (10). |
|
5. |
Jagu 4.5 asendatakse järgmisega: „4.5. Heitmekatse tegemine Katseseeriat kirjeldab järgmine vooskeem:
Enne mõõtmistsüklit võib mootori, katsekambri ja heitsüsteemide kontrollimiseks teha vastavalt vajadusele ühe või mitu proovitsüklit. 4.5.1. Proovivõtufiltrite ettevalmistamine Kõik filtrid pannakse vähemalt üks tund enne katset tolmusaaste eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavasse Petri tassi ning paigutatakse stabiliseerimiseks kaalukambrisse. Stabiliseerimisaja lõpus iga filter kaalutakse ning registreeritakse nende massid. Seejärel hoitakse filtrit suletud Petri tassis või tihendatud filtrihoidikul kuni katses kasutamiseni. Filtrit kasutatakse kaheksa tunni jooksul pärast kaalukambrist väljavõtmist. Registreerida tuleb omakaal. 4.5.2. Mõõteseadmete paigaldamine Mõõteriistad ja proovivõtturid paigaldatakse nõuetekohaselt. Väljalasketoru ühendatakse täisvoolu lahjendussüsteemiga, kui seda kasutatakse. 4.5.3. Lahjendussüsteemi käivitamine Käivitatakse lahjendussüsteem. Täisvoolu lahjendussüsteemi kogu lahjendatud heitgaasivool või osavoolu lahjendussüsteemi läbiv lahjendatud heitgaasivool tuleb reguleerida nii, et süsteemi ei kondenseeruks vett ning filtri pinna temperatuur oleks 315–325 K (42–52 °C). 4.5.4. Tahkete heitmete proovivõtusüsteemi käivitamine Käivitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem, mis töötab möödavoolurežiimil. Lahjendusõhu tahkete heitmete fooni taseme saab kindlaks määrata lahjendusõhu proovi võtmisega enne heitgaasi sisenemist lahjendustunnelisse. Kui saadaval on mõni muu tahkete heitmete proovivõtusüsteem, on eelistatav koguda tahkete heitmete fooniproov siirdetsükli ajal. Vastasel juhul võib kasutada siirdetsükli tahkete heitmete kogumiseks kasutatavat tahkete heitmete proovivõtusüsteemi. Filtreeritud lahjendusõhu kasutamise korral võib teha ühe mõõtmise kas enne või pärast katset. Filtreerimata lahjendusõhu puhul tuleb mõõtmised teha enne tsükli algust ja pärast selle lõppu ning leida väärtuste keskmine. 4.5.5. Analüsaatorite kontrollimine Heitgaasianalüsaatorid nullitakse ja kalibreeritakse. Proovivõtukottide kasutamisel need tühjendatakse. 4.5.6. Jahutamise nõuded Võib kasutada loomulikku jahtumist või sundjahutamist. Sundjahutamise korral tuleb lähtuda headest inseneritavadest, et koostada mootorile jahutusõhku suunavaid süsteeme, jahutusõli läbi mootori määrdesüsteemi saatvaid süsteeme, eemaldada soojus jahutusvedelikust mootori jahutussüsteemi kaudu ning eemaldada soojus heitgaasi järeltöötlusseadisest. Järeltöötlusseadise sundjahutuse korral ei tohi jahutusõhku kasutada enne, kui järeltöötlusseadise temperatuur on langenud alla katalüütilise aktiveerimistemperatuuri. Keelatud on kasutada sellist jahutusmenetlust, mis ei anna tulemuseks representatiivset heitetaset. Külmkäivitustsükli heitgaasikatset võib alustada pärast jahtumist ainult siis, kui mootoriõli, jahutusvedeliku ja järeltöötlusseadise temperatuurid on vähemalt 15 minutiks stabiliseerunud temperatuuril 20–30 °C. 4.5.7. Tsükli teostamine 4.5.7.1. Katsetsüklit alustatakse pärast jahtumise lõppemist külmkäivitustsükliga, kui kõik jaos 4.5.6 esitatud nõuded on täidetud. Mootor käivitatakse vastavalt kasutusjuhendis esitatud tootja soovitatavale käivitustoimingule, kasutades kas tehasetoodangu käivitit või dünamomeetrit. Kohe pärast mootori käivitamist käivitatakse ka tühikäigu taimer. Mootoril lastakse töötada 23 ± 1 s tühikäigul ilma koormuseta. Mootori siirdetsüklit alustatakse selliselt, et tsükli esimene töötav märge toimuks 23 ± 1 s ajal. Tühikäigu aeg jääb 23 ± 1 s sisse. Katse tehakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud kontrolltsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida. 4.5.7.2. Mootori käivitamisel käivitatakse samal ajal mõõtesüsteem
Toore heitgaasi mõõtmise kasutamisel mõõdetakse heitekontsentratsioone (HC, CO ja NOx) ja heitgaasi massvoolukiirust pidevalt ning salvestatakse juhtarvutis vähemalt 2 Hz sagedusega. Kõik muud andmed võib salvestada vähemalt 1 Hz sagedusega. Analooganalüsaatorite korral reageering salvestatakse ning kalibreerimisandmeid võib andmete töötlemise ajal rakendada kas sidus- või vallastalitluses. Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel mõõdetakse HC ja NOx heitmeid lahjendustunnelis pidevalt vähemalt 2 Hz sagedusega. Keskmised kontsentratsioonid määratakse analüsaatori signaalide integreerimise teel katsetsükli kestel. Süsteemi reaktsiooniaeg ei tohi olla pikem kui 20 sekundit ning seda kohandatakse vajaduse korral CVS voolukõikumistega ja proovivõtuaja/katsetsükli nihetega. CO ja CO2 määratakse integreerimisega või tsükli ajal proovivõtukotti kogunenud kontsentratsioonide analüüsimisega. Gaasiliste saasteainete kontsentratsioonid lahjendusõhus määratakse integreerimisega või kogumisega taustsaasteainete kotti. Kõik muud andmed mida on vaja mõõta, salvestatakse vähemalt 1-sekundilise sagedusega (1 Hz). 4.5.7.3. Katsetsükli käivitamisel lülitatakse tahkete heitmete proovivõtusüsteem möödavoolurežiimilt tahkete heitmete kogumisele. Osavoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv voolukiirus püsib proportsionaalsena heitgaasi massvoolukiirusega. Täisvoolu lahjendussüsteemi kasutamisel reguleeritakse proovivõtupumpa(sid) nii, et tahkete heitmete proovivõtturit või ülekandetoru läbiv voolukiirus püsib tasemel ± 5 % määratud voolukiirusest. Voolu kompenseerimise süsteemi kasutamisel (st proovivõtuvoolu proportsionaalne juhtimine) peab näitama, et peamise tunneli voolu ja tahkete heitmete proovivõtuvoolu suhe ei muutu rohkem kui ± 5 % selle määratud väärtusest (välja arvatud proovivõtmise esimese 10 sekundi vältel). MÄRKUS: kaheastmelise lahjenduse korral on proovivõtuvool proovivõtufiltreid läbiva voolukiiruse ja teisese lahjenduse õhuvoolukiiruse netovahe. Salvestada tuleb keskmine temperatuur ja rõhk gaasi voolumõõturite või voolumõõteriistade sisendite juures. Kui voolukiirust ei ole tahkete heitmete suure hulga tõttu filtris võimalik kogu tsükli jooksul määratud tasemel hoida (vahemikus ± 5 %), tuleb katse tühistada. Katse tuleb teha uuesti, kasutades väiksemat voolukiirust ja/või suurema läbimõõduga filtrit. 4.5.7.4. Mootori seiskumise korral külmkäivitustsükli mis tahes hetkel tuleb mootor eelkonditsioneerida ja uuesti käivitada ning katset korrata. Kui katsetsükli ajal tekib tõrge mõne vajaliku katseseadme töös, tuleb katse tühistada.. 4.5.7.5. Pärast külmkäivitustsükli lõppemist peatatakse heitgaasi massivoolukiiruse, lahjendatud heitgaasi mahu ja kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning lülitatakse välja tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reageerimisaja lõppemiseni. Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest. Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatoreid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %. Tahkete heitmete filtrid pannakse kaalukambrisse tagasi hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtreid konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavas Petri tassis vähemalt ühe tunni vältel ning seejärel need kaalutakse. Registreerida tuleb filtrite brutokaal. 4.5.7.6. Kohe pärast mootori väljalülitamist lülitatakse nende kasutamise korral välja nii mootori jahutusventilaator kui ka püsimahuproovi kompressor (CVS) (või ühendatakse väljalaskesüsteem CVSi küljest lahti). Mootorit eelkuumutatakse 20 ± 1 minuti jooksul. Mootor ja dünamomeeter valmistatakse ette kuumkäivituskatse tegemiseks. Tühjendatud proovivõtukotid ühendatakse lahjendatud heitgaaside ja lahjendusõhu proovivõtusüsteemidega. CVS lülitatakse sisse (selle kasutamise korral või kui see on veel sisse lülitamata) või ühendatakse väljalaskesüsteem CVSiga (kui see on lahti ühendatud). Käivitatakse proovivõtupumbad (välja arvatud tahkete heitmete proovivõtupump või -pumbad), mootori jahutusventilaator(id) ja andmekogumissüsteem. Püsimahuproovivõtturi soojusvaheti (kui seda kasutatakse) ja mis tahes püsimahuproovisüsteemi(de) kuumutatavad osad (vajaduse korral) eelsoojendatakse enne katse algust nende ettenähtud töötemperatuurile. Proovi voolukiirused reguleeritakse soovitud tasemele ja CVSi gaasivoolu mõõteseadmed seatakse nulli. Igasse filtripesasse paigaldatakse ettevaatlikult puhas tahkete heitmete filter ja kokkupandud filtripesad paigaldatakse proovigaasi vooluteele. 4.5.7.7. Kohe pärast mootori käivitamist käivitatakse ka tühikäigu taimer. Mootoril lastakse töötada 23 ± 1 s tühikäigul ilma koormuseta. Mootori siirdetsüklit alustatakse selliselt, et tsükli esimene töötav märge toimuks 23 ± 1 s ajal. Tühikäigu aeg jääb 23 ± 1 s sisse. Katse tehakse vastavalt III lisa 4. liites sätestatud võrdlustsüklile. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi seadepunktid antakse 5 Hz (soovitatavalt 10 Hz) või suurema sagedusega. Seadepunktid arvutatakse lineaarse interpolatsiooniga võrdlustsükli 1 Hz sagedusega seadepunktide vahel. Mootori pöörlemissageduse ja pöördemomendi tagasisideandmed registreeritakse vähemalt kord sekundis kogu katsetsükli kestel ning signaale võib elektrooniliselt filtreerida. Seejärel korratakse eelmistes jagudes 4.5.7.2 ja 4.5.7.3 kirjeldatud toiminguid. 4.5.7.8. Mootori seiskumise korral kuumkäivitustsükli mis tahes hetkel võib mootori välja lülitada ja 20 minuti jooksul uuesti eelkuumutada. Seejärel võib kuumkäivitustsükli uuesti käivitada. Eelkuumutamist ja kuumkäivitustsüklit on lubatud korrata vaid üks kord. 4.5.7.9. Pärast kuumkäivitustsükli lõppemist peatatakse heitgaasi massivoolukiiruse, lahjendatud heitgaasi mahu ja kogumiskottidesse suunatud gaasivoolu mõõtmine ning lülitatakse välja tahkete heitmete proovivõtupump. Integreeriva analüsaatorite süsteemi korral jätkub proovivõtt süsteemi reageerimisaja lõppemiseni. Kogumiskottides (kui neid kasutatakse) olevaid kontsentratsioone analüüsitakse võimalikult kiiresti, igal juhul enne 20 minuti möödumist katsetsükli lõppemisest. Pärast heitkoguste määramise katset kontrollitakse analüsaatoreid nullgaasi ja sama võrdlusgaasi abil uuesti. Katse loetakse kehtivaks, kui enne ja pärast katset saadud tulemuste ning võrdlusgaasi väärtuse vahe on alla 2 %. Tahkete heitmete filtrid pannakse kaalukambrisse tagasi hiljemalt üks tund pärast katse lõppu. Filtreid konditsioneeritakse vähemalt ühe tunni jooksul tolmu eest kaitstud, kuid õhuvahetust võimaldavas Petri tassis vähemalt ühe tunni vältel ning seejärel need kaalutakse. Registreerida tuleb filtrite brutokaal.” |
|
6. |
3. liidet muudetakse järgmiselt.
|
(1) IMO: International Maritime Organization.
(2) MARPOL: International Convention for the Prevention of Pollution from Ships.”
(3) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2007 (parandatud 1.7.2008) lõikes 8.3.1.1 kirjeldatud tsükliga C1.
(4) Võrdluspöörlemissagedus määratakse kindlaks III lisa jaos 4.3.1.
(5) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) lõikes 8.4.1 kirjeldatud tsükliga D2.
(6) Fikseeritud pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO D2 töötsükli, st jaos 3.7.1.2 esitatud viie režiimiga püsitalitlustsükli alusel; muudetava pöörlemissagedusega abimootorid peavad olema sertifitseeritud ISO C1 töötsükli, st jaos 3.7.1.1 esitatud kaheksa režiimiga püsitalitlustsükli alusel.
(7) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E3. Neli režiimi põhinevad kasutamise ajal tehtud mõõtmistega leitud keskmisel sõukruvi kõveral.
(8) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) jagudes 8.5.1, 8.5.2 ja 8.5.3 kirjeldatud tsükliga E2.
(9) Samaväärne standardi ISO 8178-4:2002(E) tsükliga F.”
(10) See on kooskõlas standardiga ISO 8178-11:2006.”
IV LISA
V lisa muudetakse järgmiselt.
Lisa tabelis pealkirjaga „LIIKURMASINATE ETALONKÜTUS ETAPPIDE III B JA IV PIIRVÄÄRTUSTELE VASTAVUSE TÜÜBIKINNITUST OMAVATELE SURVESÜÜTEGA MOOTORITELE” asendatakse teine rida järgmisega:
|
„Tihedus temperatuuril 15 °C |
kg/m3 |
833 |
865 |
EN-ISO 3675” |
V LISA
XIII lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Jaod 1.5 ja 1.6 asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
Jagu 1.7 jäetakse välja. |