29.1.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/8

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/1/EÜ,

15. jaanuar 2008,

saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras; (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Asutamislepingu artiklis 174 sätestatud ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid ja põhimõtted on eelkõige saastuse vältimine, vähendamine ja võimaluste piires likvideerimine, pidades esmatähtsaks selle vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist, järgides „saastaja maksab” ja saastuse vältimise põhimõtteid.

(3)

Viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mille üldpõhimõtted kiideti heaks nõukogu ja nõukogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. veebruari 1993. aasta resolutsioonis ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu tegevusprogrammi kohta, (5) seati esikohale saastuse kompleksne kontroll kui oluline osa liikumises püsivama tasakaalu poole ühelt poolt inimtegevuse ja sotsiaalmajandusliku arengu vahel ja teiselt poolt loodusvarade ja looduse taastumisvõime vahel.

(4)	Saastuse vähendamine kompleksse lähenemisviisi rakendamisega nõuab meetmete võtmist ühenduse tasandil, et muuta ja täiendada olemasolevaid ühenduse õigusakte, mis on seotud tööstusettevõtetest lähtuva saastuse vältimise ja kontrolliga.

(5)	Nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiviga 84/360/EMÜ tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta (6) kehtestati üldraamistik, mille kohaselt on õhusaastet põhjustada võivate tööstusettevõtete käitamiseks või nende oluliseks muutmiseks vaja eelnevat luba.

(6)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (7) nähakse ette nõue, et nende ainete heidete vettejuhtimiseks on vaja luba.

(7)	Kuigi on olemas ühenduse õigusaktid õhusaaste vastu võitlemise ning ohtlike ainete heidete vettejuhtimise vältimise või vähendamise kohta, ei ole võrreldavaid ühenduse õigusakte, mille eesmärk on vältida või vähendada heidet pinnasesse.

(8)	Erinevad meetodid heidete kontrollimiseks õhku, vette ja pinnasesse võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel hoopis soodustada saastuse üleminekut ühest keskkonnaelemendist teise.

(9)	Saastuse kontrolli kompleksse lähenemisviisi eesmärk on võimaluse korral vältida väljutamist õhku, vette või pinnasesse, arvestades ka jäätmehooldust, ja kui see ei ole võimalik, heidet vähendada, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

(10)

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldraamistik. Selles nähakse ette saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli rakendamiseks vajalikud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Kompleksne lähenemine saastuse kontrollile peaks soodustama säästva arengu põhimõtte rakendamist.

(11)

Käesoleva direktiivi sätete kohaldamine ei tohiks piirata nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) (8) sätete kohaldamist. Kui loa andmisel tuleb arvesse võtta nimetatud direktiivi kohaldamisel saadud teavet või järeldusi, ei peaks käesolev direktiiv siiski mõjutama direktiivi 85/337/EMÜ rakendamist.

(12)	Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et käesolevas direktiivis nimetatud tööstuslike tegevusaladega tegelevad käitajad järgivad teatavate põhikohustuste üldpõhimõtteid. Selleks piisab, kui pädevad asutused võtavad need üldpõhimõtted loatingimuste kehtestamisel arvesse.

(13)	Mõned käesoleva direktiivi alusel vastu võetud sätted tuleb kohaldada olemasolevate käitiste suhtes pärast 30. oktoobrit 2007 ja mõned alates 30. oktoobrist 1999.

(14)

Saastuse probleemidega tõhusamaks ja tulemuslikumaks tegelemiseks peaks käitaja arvesse võtma keskkonnaaspekte. Need aspektid tuleks pädevale asutusele või pädevatele asutustele teatavaks teha, et nad saaksid enne loa andmist veenduda, et kõik asjakohased saastuse vältimise või kontrolli meetmed on ette nähtud. Väga erinevad loa taotlemise menetlused võivad olla keskkonnakaitse ja üldsuse teadlikkuse erineva taseme põhjuseks. Seetõttu peaksid käesoleva direktiivi kohased loataotlused sisaldama teatavaid miinimumandmeid.

(15)	Keskkonna kui terviku kõrgeimat kaitsetaset peaks olema võimalik saavutada, kui pädevate asutuste loa andmise menetlused ja tingimused on täielikus kooskõlas.

(16)	Pädev asutus või pädevad asutused peaksid andma loa või muutma seda ainult siis, kui komplekssed õhu, vee ja pinnase keskkonnakaitsemeetmed on vastu võetud.

(17)	Loas peaksid olema kõik loa andmise tingimuste täitmiseks vajalikud meetmed, et nende abil saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase. Ilma et see piiraks loamenetluse kohaldamist, võivad need meetmed sisalduda ka siduvates üldnõuetes.

(18)

Heitmete piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed peaksid põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel tuleks näha loa andmise tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

(19)	Liikmesriigid peavad otsustama, kuidas saab vajaduse korral arvesse võtta asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi.

(20)	Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleks loas ette näha lisatingimused, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

(21)	Kuna parim võimalik tehnika aja jooksul muutub eelkõige seoses tehnika arenguga, peaksid pädevad asutused seda arengut jälgima või olema sellest teadlikud.

(22)	Käitisesse tehtavad muudatused võivad saastust suurendada. Seetõttu tuleks pädevat asutust või pädevaid asutusi teavitada igast muudatusest, mis võib keskkonda mõjutada. Käitise oluliseks muutmiseks tuleb hankida käesoleva direktiivi kohane eelluba.

(23)	Tegevusloa väljaandmise tingimused tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. Teatavatel tingimustel tuleks vaadata need igal juhul uuesti läbi.

(24)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse peaks võimaldama üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele. Eelkõige peaks üldsusele olema kättesaadav teave käitiste tegevusest ja nende võimalikust mõjust keskkonnale ning enne otsuse tegemist teave, mis on seotud uute käitiste tegevuslubade taotlemise või oluliste muudatuste tegemise ning lubade endiga, nende ajakohastamisega ja asjakohaste seireandmetega.

(25)	Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleks seega toetada, edendades üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(26)

25. juunil 1998 kirjutas ühendus alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile („Århusi konventsioon”). Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(27)

Parima võimaliku tehnika arendamine ja sellega seotud teabevahetus ühenduse tasandil peaks kaasa aitama tehnoloogiliste ebavõrdsuste korvamisele ühenduses, ühenduses kasutatavate heidete piirväärtuste ja tehnika ülemaailmse leviku edendamisele ja käesoleva direktiivi tõhusale rakendamisele liikmesriikides.

(28)	Käesoleva direktiivi rakendamise ja tõhususe kohta tuleks korrapäraselt aruanded esitada.

(29)

Käesolev direktiiv käsitleb käitiseid, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, sealhulgas piiriülesed saastajad. Kui on esitatud loataotlus, mis on seotud uute käitiste või käitiste muutmisega, millel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju keskkonnale, tuleks korraldada piiriüleseid konsultatsioone. Liikmesriigi üldsusele, keda see tõenäoliselt mõjutab, peaksid niisuguste ettepanekute või oluliste muutustega seotud taotlused olema kättesaadavad.

(30)	Teatavate käesoleva direktiiviga reguleeritud käitiste liikide ja saasteainete puhul võib ühenduse tasandil osutuda vajalikuks sätestada heitmete piirväärtused. Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid kehtestama niisugused heitmete piirväärtused asutamislepingu sätete kohaselt.

(31)	Käesoleva direktiivi sätteid tuleks kohaldada nii, et need ei piira ühenduse sätete kohaldamist, mis on seotud töökohal kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu nõuetega.

(32)	Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivide siseriiklikkusse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud VI lisa B-osas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada I lisas loetletud tööstuslikest tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Selles sätestatakse meetmed, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada eespool nimetatud tegevusest tulenevat väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas jäätmetega seotud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, ilma et see piiraks direktiivi 85/337/EMÜ ja muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„aine” – keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud radioaktiivsed ained nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiivi 96/29/Euratom (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) (9) tähenduses ja geneetiliselt muundatud organismid nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) (10) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta) (11) tähenduses;

2)

„saastus” – inimtegevusest tuleneva ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3)	„käitis” – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võivad mõjutada heitmete koguseid ja saastust;

4)	„olemasolev käitis” – käitis, mis enne 30. oktoobrit 1999 kehtivate õigusaktide kohaselt oli nimetatud kuupäeval töötav või kasutusloa saanud käitis või käitis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuli esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et käitis käivitati hiljemalt 30. oktoobril 2000;

5)	„heide” – ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

6)

„heitmete piirväärtused” – heitmete mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei või ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada; heitmete piirväärtused võib sätestada ka teatavate ainerühmade, -liikide või -jaotiste kohta, eelkõige nende kohta, mis on loetletud III lisas. Ainete puhul tuleks kohaldada heitmete piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad käitisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist; kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heitmete piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ega põhjustata suuremat keskkonna saastatust, ilma et see piiraks direktiivi 2006/11/EÜ või selle rakendusdirektiivide kohaldamist;

7)	„keskkonnakvaliteedi standard” – ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

8)	„pädev asutus” – riigiorgan või asutus, kes liikmesriikide õigusnormide kohaselt vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

9)

„luba” – kirjalik otsus (või mitu sellist otsust) tervikuna või selle osa, millega antakse luba käitist täielikult või osaliselt käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad käitise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut käitist või käitise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab sama käitaja;

10)	„tegevuse muutus” – muutus käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamine, mis võib keskkonnale mõju avaldada;

11)	„oluline muutus” – tegevuse muutus, mis pädeva asutuse arvates võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda. Selle mõiste kohaldamisel loetakse toimingu iga muudatus või laiendamine oluliseks, kui see muudatus või laiendamine ise ei ületa I lisas sätestatud võimalikke künniseid;

12)

„parim võimalik tehnika” – kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heitmete piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna: a) „tehnika” – kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis; b) „võimalik tehnika” – niisugusel arengutasandil tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav; c) „parim” – kogu keskkonna kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam. Parima võimaliku tehnika määratlemisel tuleb erilist tähelepanu pöörata IV lisas loetletud punktidele;

13)	„käitaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, kontrollib selle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;

14)	„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

15)

„asjaomane üldsus” – üldsus, keda loa väljastamise või kaasajastamise või loatingimuste kaasajastamise otsuse tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusevälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

Käitaja põhikohustuste üldpõhimõtted

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse, et pädevad asutused tagavad käitise käitamise viisil, mille puhul

a)	võetakse kõik vajalikud ennetusmeetmed saastuse vältimiseks, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamisega;

b)	ei põhjustata olulist saastust;

c)

välditakse jäätmete tootmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ (jäätmete kohta) (12) kohaselt; kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

d)	energiat kasutatakse tõhusalt;

e)	võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

f)	võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

2.   Käesoleva artikli järgimiseks piisab, kui liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad arvesse lõikes 1 ette nähtud üldpõhimõtteid, kui nad määravad kindlaks loa tingimused.

Artikkel 4

Loa andmine uutele käitistele

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki uut käitist ei käitata ilma käesoleva direktiivi kohase loata, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivis 2001/80/EÜ (teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta) (13) ette nähtud erandite kohaldamist.

Artikkel 5

Olemasolevatele käitistele loa andmise nõuded

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused hoolitsevad artiklite 6 ja 8 kohaste lubade abil või tingimuste uuesti läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil selle eest, et olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses artiklite 3, 7, 9, 10 ja 13, artikli 14 punktide a ja b ning artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui 30. oktoobrini 2007, ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid artiklite 1, 2, 11 ja 12, artikli 14 punkti c, artikli 15 lõigete 1 ja 3, artiklite 17 ja 18 ning artikli 19 lõike 2 sätete kohaldamiseks olemasolevate käitiste suhtes alates 30. oktoobrist 1999.

Artikkel 6

Loataotlused

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevale asutusele esitatud loataotluses on andmed, mis kirjeldavad

a)	käitist ja selle tegevust;

b)	toor- ja abimaterjale, muid aineid ja käitises kasutatavat või seal toodetavat energiat;

c)	käitise heiteallikaid;

d)	käitise tegevuskoha tingimusi;

e)	heitmete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt väljutab igasse keskkonna ossa, ning heitmete olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale;

f)	kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuvate heitmete vältimiseks või kui see ei ole võimalik, nende vähendamiseks;

g)	vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks;

h)	täiendavaid meetmeid, mis on kavandatud artiklis 3 ette nähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks;

i)	kavandatavaid heiteseiremeetmeid;

j)	peamisi alternatiive, kui neid on, mida taotleja on üldjoontes uurinud.

Loataotluses peab olema ka üldarusaadav kokkuvõte punktides a kuni j nimetatud ettenähtud andmete kohta.

2.   Kui direktiivi 85/337/EMÜ nõuete kohaselt esitatud teave või nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) (14) kohaselt koostatud ohutusaruanne või muu teave, mis on esitatud muude õigusaktide põhjal, vastab käesoleva artikli nõuetele, võib selle teabe esitada taotluses või taotlusele lisada.

Artikkel 7

Loa väljaandmise kompleksmenetlus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et loa tingimused ja selle väljaandmise menetlus on täielikus kooskõlas, kui selles osaleb mitu pädevat asutust, et tagada kõikide menetluse suhtes pädevate asutuste tõhus terviklik lähenemisviis.

Artikkel 8

Otsused

Ilma et see piiraks siseriiklikes või ühenduse õigusaktides ette nähtud muude nõuete kohaldamist, annab pädev asutus välja loa, mille tingimused tagavad käitise vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele, või vastupidisel juhul keeldub loa andmisest.

Kõikides väljaantud lubades ja muudetud lubades peavad olema üksikasjalikud andmed käesoleva direktiivi kohase õhu, vee ja pinnase kaitsmise korra kohta.

Artikkel 9

Loa tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 3 ja 10 ette nähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et saavutada õhu, vee ja pinnase kaitsmisega keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

2.   Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, võetakse loa väljaandmisel arvesse kogu selle direktiivi artiklite 5–7 alusel saadud teave või järeldused.

3.   Loas tuleb esitada saasteainete heitmete piirväärtused, eelkõige nende ainete, mis on loetletud III lisas, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise (vesi, õhk ja pinnas) kanda. Vajaduse korral märgitakse loas ka asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete hooldusega. Vajaduse korral võib piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

I lisa punktis 6.6 nimetatud käitiste osas võetakse käesoleva lõike kohaselt ette nähtud piirväärtuste puhul arvesse praktilisi kaalutlusi, mis nende käitiseliikide puhul on asjakohased.

Kui käitisest pärinevad kasvuhoonegaaside heitkogused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (15) I lisas loetud seotuks selles käitises toimuva tegevusega, ei kehtestata loas kõnealuse gaasi otseheitmetele heitmete piirväärtusi, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada, et ei põhjustata olulist kohalikku saastust.

Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade puhul võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kehtesta põletusseadmetele ega muudele ettevõtte tegevuskohas süsinikdioksiide eraldavatele seadmetele energiatõhusust käsitlevaid nõudeid.

Vajaduse korral ajakohastavad pädevad asutused luba.

Kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku ei kohaldata vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 27 ajutiselt ühenduse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist välja arvatud käitiste suhtes.

4.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, peavad lõikes 3 nimetatud heitmete piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel nähakse loa tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

5.   Luba peab sisaldama asjakohaseid heiteseire nõudeid, milles määratletakse mõõtmismeetodid ja -sagedus, nende hindamismenetlus ja kohustus esitada pädevale asutusele loas ettenähtud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed.

I lisa punktis 6.6 nimetatud käitiste puhul võib käesolevas lõikes nimetatud meetmete kavandamisel arvesse võtta kulusid ja tulusid.

6.   Loas tuleb märkida muudel kui tavapärastel käitamistingimustel võetavad meetmed. Kui on olemas keskkonna kahjustamise oht, nähakse sellega ette asjakohased sätted, mis käsitlevad käikuandmist, lekkeid, ajutisi seisakuid ja tegevuse täielikku lõpetamist.

Luba võib sisaldada ka ajutisi erandeid lõike 4 nõuetest, kui pädeva asutuse kinnitatud taastamiskavaga tagatakse nende nõuete täitmine kuue kuu jooksul ja kui projekti tulemuseks on saastuse vähendamine.

7.   Luba võib sisaldada muid eritingimusi käesoleva direktiivi kohaldamiseks, kui liikmesriik või pädev asutus peab seda vajalikuks.

8.   Ilma et see piiraks kohustust kohaldada käesoleva direktiivi kohast loamenetlust, võivad liikmesriigid teatavate käitiseliikide puhul lisada teatavad nõuded üldsiduvatesse eeskirjadesse, selle asemel et lisada need konkreetse loa tingimustesse, kui on tagatud kompleksne lähenemisviis ja keskkonna kui terviku kaitse sama kõrge tase.

Artikkel 10

Parim võimalik tehnika ja keskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleb loas ette näha lisameetmed, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

Artikkel 11

Parima võimaliku tehnika täiendamine

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima tehnika arengut või laseb ennast sellest teavitada.

Artikkel 12

Käitajate tehtavad muudatused käitistesse

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest kavandatud muudatustest käitise tegevuses. Pädev asutus ajakohastab vajaduse korral luba või selle tingimusi.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käitise tegevuses ei tehta mitte ühtki olulist muudatust ilma käesoleva direktiivi kohase loata. Loataotlus ja pädeva asutuse otsus peab hõlmama käitise osi ja artiklis 6 loetletud aspekte, mida muudatused võivad mõjutada. Artikli 3, artiklite 6 kuni 10 ning artikli 15 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 13

Loatingimuste uuesti läbivaatamine ja ajakohastamine pädeva asutuse poolt

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused vaatavad loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastavad neid.

2.   Uus läbivaatus tehakse igal juhul, kui

a)	käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loas ette nähtud heitmete piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused;

b)	parima võimaliku tehnika oluline muutmine võimaldab heitkoguseid ilma liigsete kulutusteta oluliselt vähendada;

c)	protsessi või tegevuse kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist;

d)	ühenduse või siseriiklike õigusaktide sätted nõuavad seda.

Artikkel 14

Loatingimuste täitmine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et

a)	käitaja täidab käitise käitamisel loa tingimusi;

b)	käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatult igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda;

c)	käitiste käitajad annavad pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, mis võimaldab neil käitises teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

Artikkel 15

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses

1.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa järgmistest menetlustest:

a)	uute käitiste lubade väljastamine;

b)	loa väljastamine käitise töö oluliseks muutmiseks;

c)	käitise loa või loatingimuste ajakohastamine vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile a.

Sellisest menetlusest võetakse osa V lisas sätestatud korras.

2.   Artiklis 9 nimetatud loatingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (16) artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 4 ette nähtud piirangute kohaselt.

4.   Kui otsus on tehtud, teatab pädev asutus sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustab järgmise teabe:

a)	otsuse sisu, sealhulgas loa ja kõikide tingimuste ja ajakohastamiste koopiad, ja

b)	otsuse tegemise aluseks olnud põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta.

Artikkel 16

Õiguskaitse kättesaadavus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel elanikkonnal juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega, kui

a)	neil on küllaldane huvi või

b)	nende õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või puudusi vaidlustada.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse lõike 1 punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi keskkonnakaitse edendamisel ja kui need vastavad siseriikliku õiguse nõuetele.

Samuti võib eeldada, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

4.   Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5.   Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.

Artikkel 17

Teabevahetus

1.   Seoses teabevahetusega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et saata komisjonile iga kolme aasta tagant ja esimest korda enne 30. aprilli 2001 olemasolevad representatiivsed andmed piirväärtuste kohta, mis on sätestatud I lisa kohaste konkreetsete tegevusalade kohta ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel need väärtused on arvutatud eelkõige artikli 9 kohaselt. Edaspidi täiendatakse neid andmeid käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korras.

2.   Komisjon korraldab liikmesriikide ja asjaomaste tööstusharude vahelise teabevahetuse, mis hõlmab parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud järelevalvet ja tehnika arengut.

Komisjon avaldab iga kolme aasta järel teabevahetuse tulemused.

3.   Iga kolme aasta järel ja esimest korda ajavahemiku 30. oktoobrist 1999 kuni 30. oktoobrini 2002 (kaasa arvatud) kohta saadavad liikmesriigid komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe aruande kujul. Selline aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) (17) artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

Komisjon esitab ühenduse aruande nõukogule ja Euroopa Parlamendile, lisades vajaduse korral ettepanekud.

4.   Liikmesriigid loovad või määravad asutuse või asutused, mis vastutavad lõigete 1, 2 ja 3 kohase teabe vahetuse eest ja teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 18

Piiriülesed mõjud

1.   Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 12 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, V lisa kohaselt esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma kodanikele. Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad osutuda vajalikuks kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete suhete raames.

2.   Kahepoolsete suhete raames hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et lõikes 1 nimetatud juhtudel tehakse loataotlused piisava ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.

3.   Kui pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse, tuleb võtta arvesse kõiki lõigete 1 ja 2 kohaste konsultatsioonide tulemusi.

4.   Pädev asutus teatab igale liikmesriigile, kellega on lõike 1 kohaselt konsulteeritud, taotluse kohta tehtud otsusest ning edastab talle artikli 15 lõikes 4 osutatud teabe. See liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud teave saaks nõuetekohasel viisil kättesaadavaks tema territooriumi asjaomasele üldsusele.

Artikkel 19

Ühenduses kehtivad heitmete piirväärtused

1.   Kui on kindlaks tehtud vajadus ühenduse meetmete järele eelkõige artiklis 17 ette nähtud teabevahetuse alusel, kehtestavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul asutamislepingus ette nähtud korras heitmete piirväärtused

a)	I lisas loetletud käitiseliikide kohta, välja arvatud selle lisa punktide 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilad, ja

b)	III lisas nimetatud saasteainete kohta.

2.   Käesoleva direktiivi alusel määratletud ühenduse heitmete piirväärtuste puudumisel kohaldatakse I lisas loetletud käitiste puhul II lisas loetletud direktiivides ja muudes ühenduse õigusaktides sisalduvaid asjakohaseid heitmete piirväärtusi käesoleva direktiivi kohaste heitmete miinimumpiirväärtustena.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nõuete kohaldamist, on nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/31/EÜ (prügilate kohta) (18) kehtestatud tehnilised nõuded, mida kohaldatakse I lisa punktides 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilate suhtes.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1.   Ilma et see piiraks direktiivis 2001/80/EÜ ette nähtud erandite kohaldamist, kohaldatakse direktiivi 84/360/EMÜ, direktiivi 2006/11/EÜ artiklite 4, 5 ja artikli 6 lõike 2 ning II lisas loetletud direktiivide loasüsteeme käsitlevaid asjakohaseid sätteid olemasolevate käitiste I lisas loetletud tegevusalade suhtes, kuni pädevad asutused on võtnud käesoleva direktiivi artiklis 5 ette nähtud meetmed.

2.   II lisas loetletud direktiivide loasüsteeme käsitlevaid asjakohaseid sätteid ei kohaldata käitiste suhtes, mida I lisas loetletud tegevusalade puhul ei loeta olemasolevaks käitiseks artikli 2 punkti 4 tähenduses.

3.   Direktiiv 84/360/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 30. oktoobril 2007.

Vajaduse korral muudab nõukogu või muudavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul II lisas loetletud direktiivide asjakohaseid sätteid, et kohandada neid käesoleva direktiivi nõuetele enne 30. oktoobrit 2007.

Artikkel 21

Edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Tühistamine

Direktiiv 96/61/EÜ, mida on muudetud VI lisa A-osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud VI lisa B-osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VII lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 97, 28.4.2007, lk 12.

(2)  Euroopa Parlamendi 19. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2007. aasta otsus.

(3)  EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 166/2006 (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(4)  Vt VI lisa A-osa.

(5)  EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1.

(6)  EÜT L 188, 16.7.1984, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

(7)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 52.

(8)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

(9)  EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(10)  EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/174/EÜ (ELT L 59, 5.3.2005, lk 20).

(11)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

(12)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

(13)  EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/105/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 368).

(14)  EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(15)  ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2004/101/EÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 18).

(16)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.

(17)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(18)  EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

---

---

---

---

---

---

---

---