32000L0029

Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ,

8. mai 2000,

taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,1

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust2

ning arvestades järgmist:

1) Nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/93/EMÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta.3 Selguse ja otstarbekuse huvides on seda korduvalt ja sageli oluliselt muudetud.4 Seetõttu tuleks kõnealune direktiiv konsolideerida.

2) Taimekasvatus on ühendusele väga tähtis.

3) Kahjulike organismide tõttu väheneb oluliselt taimekasvatuse saagikus.

4) Taimede kaitsmine kõnealuste organismide vastu on äärmiselt vajalik mitte ainult saagikuse vähenemise ärahoidmiseks, vaid ka põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks.

5) Ühenduses saab olla vaid piiratud mõju kahjulike organismide järjekindla likvideerimise meetmetel, mida kohaldatakse ühenduse kui sisepiirideta ala taimetervise korra raames, kui samal ajal ei kohaldata kaitsemeetmeid kahjulike organismide ühendusse sissetoomise vastu.

6) Kõnealuste meetmete vajalikkust on juba pikka aega tunnistatud ning neid käsitlevad paljud siseriiklikud õigusaktid ja rahvusvahelised konventsioonid, sealhulgas ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 6. detsembril 1951. aastal sõlmitud ülemaailmse tähtsusega rahvusvaheline taimekaitsekonventsioon (IPPC).

7) Üks tähtsamatest meetmetest on koostada loetelu eriti ohtlike kahjulike organismide kohta, mille toomine ühendusse tuleb keelata, ning loetelu kahjulike organismide kohta, mille toomine ühendusse, kui need esinevad teatavatel taimedel või taimsetel saadustel, tuleb samuti keelata.

8) Mõningate selliste kahjulike organismide esinemist ei ole võimalik tõhusalt kontrollida, kui taimed või taimsed saadused tuuakse sisse riikidest, kus kõnealuseid organisme leidub. Seetõttu on tarvis ette näha miinimumnõuded niisuguste taimede ja taimsete saaduste sissetoomise keelustamise kohta või sätestada tootjariikides läbiviidavad erikontrollid.

9) Kõnealused taimetervise kontrollid peavad piirduma kolmandatest riikidest sissetoodavate toodetega ja juhtumitega, mil olulised tõendid viitavad, et üht taimetervist käsitlevatest sätetest ei ole täidetud.

10) On vaja ette näha teatavatest sätetest teatavatel tingimustel erandite lubamine. Kogemused on näidanud, et mõningate erandite tegemine võib olla sama kiireloomuline kui kaitsemeetmete võtmine. Seetõttu tuleks käesolevas direktiivis kindlaksmääratud kiireloomuliste juhtumite menetlust kohaldada ka nimetatud eranditele.

11) Ajutised kaitsemeetmed, mida käesolevas direktiivis ei sätestata, tuleks tavalises korras vastu võtta liikmesriigis, kus tekib otsene oht kahjulike organismide sissetoomiseks või levikuks. Kõikidest kaitsemeetmete võtmist nõudnud juhtumitest tuleks teatada komisjonile.

12) Võttes arvesse Prantsuse ülemeredepartemangude ja muu ühenduse vahelise taimede ja taimsete saadustega kauplemise tähtsust, oleks soovitav käesoleva direktiivi sätteid kohaldada ka nendes departemangudes. Pidades silmas Prantsuse ülemeredepartemangude põllumajandusliku tootmise eripära, on asjakohane lisaks ette näha kaitsemeetmed, mida põhjendatakse kohalike taimede elu ja tervise kaitsmisega. Käesoleva direktiivi sätted peaksid samuti hõlmama kaitsemeetmeid kahjulike organismide sissetoomise vastu Prantsuse ülemeredepartemangudesse Prantsusmaa teistest osadest.

13) Nõukogu 26. juuni 1991. aasta määrusega (EMÜ) nr 1911/91 ühenduse õiguse kohaldamise kohta Kanaari saarte suhtes5 integreeritakse Kanaari saared ühenduse tolliterritooriumi ja ühisesse poliitikasse. Nimetatud määruse artiklite 2 ja 10 alusel on ühise põllumajanduspoliitika kohaldamise tingimuseks tarnimise erikorra jõustumine. Selle kohaldamisega peavad samuti kaasnema erimeetmed põllumajandustoodangu osas.

14) Nõukogu 26. juuni 1991. aasta otsuses 91/314/EMÜ, millega kehtestatakse Kanaari saarte kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm (Poseican),6 visandatakse rakendatavad valikmeetmed, et võtta arvesse nende saarte eriprobleeme ja piiranguid.

15) Seetõttu on Kanaari saarte taimetervise olukorra huvides tarvis käesoleva direktiivi teatavate meetmete kohaldamist pikendada ajavahemikuks, mis lõpeb kuus kuud pärast tähtpäeva, mil liikmesriigid peavad hakkama rakendama uusi käesoleva direktiivi lisadega seonduvaid sätteid Prantsuse ülemeredepartemangude ja Kanaari saarte kaitseks.

16) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on asjakohane sätestada näidissertifikaadid, mis on heaks kiidetud rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis, muudetud 21. novembril 1979. aastal, ja mille ühtne kujundus on välja töötatud tihedas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on asjakohane sätestada teatavad eeskirjad kõnealuste sertifikaatide väljaandmise tingimuste kohta, varasemate näidiste kasutamise kohta üleminekuperioodil ning kolmandatest riikidest pärit taimede ja taimsete saaduste sertifitseerimise tingimuste kohta.

17) Taimede või taimsete saaduste importimisel kolmandatest riikidest vastutavad vajalike sertifikaatide väljaandmise eest nimetatud riikides pädevad asutused, mis on selleks põhimõtteliselt volitatud vastavalt rahvusvahelisele taimekaitsekonventsioonile. Oleks soovitav koostada niisuguste konventsiooniga mitteühinenud kolmandate riikide pädevate asutuste loetelu.

18) Tuleks lihtsustada menetlusi, mida kohaldatakse teatavatele käesoleva direktiivi lisades tehtavatele muudatustele.

19) Tuleks selgitada käesoleva direktiivi reguleerimisala puidu puhul. Eelkõige tuleb järgida ühenduse määrustes sätestatud puidu üksikasjalikke kirjeldusi.

20) Teatavaid seemneid ei ole nimetatud käesoleva direktiivi lisades loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete seas, mis peavad läbima taimetervise kontrolli päritoluriigis või lähteriigis, enne kui neid lubatakse ühendusse sisse tuua või kasutada ühendusesiseses kaubanduses.

21) On vaja sätestada, et teatavatel juhtudel viib komisjon kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste või muude toodete ametliku kontrolli läbi vastavas kolmandas riigis, mis on päritoluriik.

22) Ühenduse kontrolli viivad läbi komisjoni palgatud eksperdid ning liikmesriikide palgatud eksperdid, kelle teenused on komisjonile kättesaadavad. Kõnealuste ekspertide ülesanded tuleks määratleda seoses ühenduse taimetervise korra kohaselt nõutava tegevusega.

23) Selle korra reguleerimisala ei peaks enam piirduma liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise kaubandusega, vaid seda tuleks laiendada ka turutegevusele liikmesriikides.

24) Põhimõtteliselt peaks kõigil ühenduse piirkondadel kahjulike organismide vastasest kaitsest võrdselt kasu olema. Siiski peab arvesse võtma erinevusi ökoloogilistes tingimustes ja teatavate kahjulike organismide levikus. Seetõttu tuleks määratleda "kaitstavad alad", mis fütosanitaarohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad ning mida tuleks eriti kaitsta siseturuga kooskõlas olevate tingimustega.

25) Ühenduse taimetervise korra kohaldamine ühenduses kui sisepiirideta alal ning kaitstavate alade sisseseadmine teeb vajalikuks eristada ühenduse toodetele kohaldatavaid nõudeid kolmandatest riikidest imporditavatele toodetele kohaldatavatest nõuetest ning kindlaks määrata asjaomased, kaitstavate alade kahjulikud organismid.

26) Kõige asjakohasem taimetervise kontrollide läbiviimiseks on tootmispaik. Seetõttu peab ühenduse toodangu puhul tegema kohustuslikuks viia kõnealused kontrollid läbi tootmispaigas ning neid tuleks laiendada kõigile taimedele ja taimsetele saadustele, mida kasvatatakse, toodetakse ja kasutatakse tootmispaikades või mis on seal muul viisil, ning seal kasutatavale kasvusubstraadile. Sellise kontrollisüsteemi tõhusaks toimimiseks peaksid kõik tootjad olema ametlikult registreeritud.

27) Kindlustamaks ühenduse taimetervise korra tõhusamat kohaldamist siseturul peab olema võimalik taimetervise kontrolliks kasutada peale liikmesriikide taimekaitseteenistuste töötajate ka teisi ametnikke, kelle väljaõpet ühendus peaks koordineerima ja rahaliselt toetama.

28) Rahuldavate kontrollitulemuste puhul võib rahvusvahelises kaubanduses kasutatava fütosanitaarsertifikaadi asemel ühenduse toodetel vastava tootetüübi puhul kasutada heakskiidetud tähist (taimepassi), millega tagatakse toodete vaba liikumine kogu ühenduses või ühenduse nendes osades, mille kohta see kehtib.

29) Ebarahuldavate kontrollitulemuste puhul võetavad ametlikud meetmed tuleks täpsustada.

30) Tagamaks ühenduse taimetervise korra järgimist siseturul, tuleks kehtestada turustamise ajal tehtavate ametlike kontrollide süsteem. Süsteem peaks kogu ühenduses olema võimalikult usaldusväärne ja ühtne, kuid see ei peaks hõlmama liikmesriikide vahelistel piiridel tehtavaid erikontrolle.

31) Kolmandatest riikidest pärit tooted tuleks siseturu raames põhimõtteliselt allutada taimetervise kontrollile, kui need esmakordselt ühendusse tuuakse. Rahuldavate kontrollitulemuste puhul tuleks kolmandatest riikidest pärit toodete puhul välja anda taimepass, millega neile tagatakse ühenduse toodetega võrdväärne vaba liikumine.

32) Vajalike tagatistega siseturu väljakujundamisest tuleneva olukorra raskustest ülesaamiseks on oluline tugevdada liikmesriikide ja ühenduse taimetervise kontrolliasutuste infrastruktuuri ühenduse välispiiril, osutades erilist tähelepanu neile liikmesriikidele, mis oma geograafilise asendi tõttu on ühenduse piiripunktideks. Komisjon teeb ettepaneku, et Euroopa ühenduste üldeelarvesse lisatakse sel eesmärgil vajalikud assigneeringud.

33) Ühenduse taimetervise korra tõhususe suurendamiseks siseturul peaksid liikmesriigid ühtlustama taimetervise eest vastutavate töötajate tegevust. Sel eesmärgil esitab komisjon enne 1. jaanuari 1993 ühenduse taimetervise tegevusjuhise.

34) Liikmesriikidel ei ole enam võimalik vastu võtta taimetervise erisätteid nende territooriumile toodavate teistest liikmesriikidest pärit taimede ja taimsete saaduste kohta. Kõik taimede ja taimsete saaduste taimetervise nõuded tuleks kehtestada ühenduse tasandil.

35) On tarvis kehtestada ühenduse rahaliste toetuste süsteem, et ühenduse tasandil jagada võimalike riskide koorem, mis tuleneb ühenduse taimetervise korra rakendamisest kaubanduses.

36) Vältimaks nakatumist kolmandatest riikidest sissetoodud kahjulike organismidega, peaks ühenduses olema rahaline toetus, mis on ette nähtud taimetervise kontrolliasutuste infrastruktuuri tõhustamiseks ühenduse välispiiridel.

37) Taimetervise kord peaks ette nägema ka piisava toetuse teatavateks kuludeks liikmesriikide poolt vastuvõetud erimeetmete puhul, et kontrollida ja vajaduse korral hävitada kahjulikud organismid, mis on sisse toodud kolmandatest riikidest või ühenduse teistest piirkondadest, ning võimaluse korral parandada tekitatud kahju.

38) Ühenduse rahalise toetuse andmise süsteemi üksikasjad tuleks kindlaks määrata kiirmenetluse korras.

39) Tuleb tagada, et komisjon on täielikult informeeritud kõnealuste kahjulike organismide sissetoomise võimalikest põhjustest.

40) Eelkõige peaks komisjon jälgima ühenduse taimetervise korra nõuetekohast kohaldamist.

41) Tuleks kehtestada, et kui kahjulike organismide sissetoomise on põhjustanud ebapiisavad uuringud või kontrollid, siis kohaldatakse tagajärgede suhtes ühenduse õigust, võttes arvesse teatavaid erimeetmeid.

42) Liikmesriikidel ja komisjonil on asjakohane teha tihedat koostööd nõukogu otsusega 76/894/EMÜ7 asutatud alalises taimetervise komitees.

43) Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VIII lisa B osas esitatud õigusaktide ülevõtmise ja rakendamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis käsitletakse kaitsemeetmeid, mis võetakse liikmesriikidesse taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide sissetoomise suhtes teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest.

Direktiivis käsitletakse ka:

a) alates 1. juunist 1993 kaitsemeetmeid kahjulike organismide leviku vastu ühenduses seoses taimede, taimsete saaduste ja muude toodete veoga liikmesriigis;

b) kaitsemeetmeid kahjulike organismide sissetoomise vastu Prantsuse ülemeredepartemangudesse Prantsusmaa teistest osadest ning vastupidi, Prantsuse ülemeredepartemangudest Prantsusmaa teistesse osadesse;

c) kaitsemeetmeid kahjulike organismide sissetoomise vastu Kanaari saartele Hispaania teistest osadest ning vastupidi, Kanaari saartelt Hispaania teistesse osadesse.

2. Ilma et see piiraks ühenduse teatavate piirkondade taimetervise olukorra kaitseks kehtestatavate tingimuste kohaldamist ning võttes arvesse põllumajanduslike ja ökoloogiliste tingimuste erinevusi, võib artiklis 18 sätestatud korras kindlaks määrata lisaks käesolevas direktiivis sätestatud meetmetele kaitsemeetmed, mida põhjendatakse taimede elu ja tervise kaitsega Prantsuse ülemeredepartemangudes ja Kanaari saartel.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata Ceuta või Melilla suhtes.

4. Iga liikmesriik moodustab või määrab ühe vastutava keskasutuse, mis riigi valitsuse kontrolli all vastutab eelkõige koordineerimise ja kontaktide eest käesoleva direktiiviga hõlmatud taimetervise valdkonnas. Selleks võiks eelistatavalt olla määratud rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) alusel moodustatud ametlik taimekaitseteenistus. Sellest ametiasutusest ja kõigist hilisematest muudatusest teatatakse teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

5. Kahjulike organismide sissetoomise suhtes Prantsuse ülemeredepartemangudest Prantsusmaa teistesse osadesse ja teistesse liikmesriikidesse ning Prantsuse ülemeredepartemangudes levimise suhtes võetavate kaitsemeetmete puhul asendatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõigetes 2 ja 4, artikli 5 lõigetes 2 ja 4, artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 13 lõigetes 8, 10 ja 11 nimetatud kuupäevad vastava kuupäevaga, millega lõpeb kuue kuu pikkune ajavahemik alates tähtpäevast, mil liikmesriigid peavad hakkama rakendama uusi, I-V lisaga seotud sätteid Prantsuse ülemeredepartemangude kaitseks. Alates samast kuupäevast käsitatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti b ja lõiget 2 väljajäetuna.

6. Kahjulike organismide sissetoomise suhtes Kanaari saartelt Hispaania teistesse osadesse ja teistesse liikmesriikidesse ning Kanaari saartel levimise suhtes võetavate kaitsemeetmete puhul asendatakse käesoleva artikli lõigus 1a, artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõigetes 2 ja 4, artikli 5 lõigetes 2 ja 4, artikli 6 lõigetes 5 ja 6, artikli 10 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 13 lõigetes 8, 10 ja 11 nimetatud kuupäevad vastava kuupäevaga, millega lõpeb kuue kuu pikkune ajavahemik alates tähtpäevast, mil liikmesriigid peavad hakkama rakendama uusi, I-V lisaga seotud sätteid Kanaari saarte kaitseks. Alates samast kuupäevast käsitatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti c väljajäetuna.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) taimed elusad taimed ja taimeosad, kaasa arvatud seemned;

elusate taimeosadena käsitatakse:

- viljad botaanilises tähenduses, v.a sügavkülmutatud,

- köögiviljad, v.a sügavkülmutatud,

- varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,

- lõikelilled,

- oksad lehtede või okastega,

- langetatud puud lehtede või okastega,

- taimede koekultuurid;

seemned seemned botaanilises tähenduses, v.a need, mis ei ole ette nähtud külvamiseks;

b) taimsed saadused töötlemata või lihttöötluse läbinud taimse päritoluga saadused, kui neid ei käsitata taimedena;

c) istutamine kõik toimingud, mille abil taimed paigutatakse oma kohale järgneva kasvamise, paljunemise või paljundamise tagamiseks;

d) istutamiseks ettenähtud taimed:

- taimed, mis on juba istutatud ja mis on ette nähtud jääma oma kohale või mis istutatakse pärast sissetoomist ümber, või

- taimed, mis sissetoomise ajal ei ole istutatud, kuid mida kavatsetakse pärast sissetoomist istutada;

e) kahjulikud organismid taimede või taimsete saaduste kahjurid, kes kuuluvad taime- või loomariiki või kes on viirused, mükoplasmad või muud haigusetekitajad;

f) taimepass ametlik etikett, millega tõendatakse, et käesoleva direktiivi taimetervise standardite ja erinõuetega seotud sätted on täidetud, ning mis on:

- eri liiki taimede või taimsete saaduste puhul ühenduse tasandil standardiseeritud ja

- liikmesriigi vastutatava ametiasutuse poolt koostatud ja välja antud vastavalt rakenduseeskirjadele, milles sätestatakse taimepasside väljaandmise üksikasjad.

Teatavate tooteliikide puhul võib artiklis 18 sätestatud korras otsustada kasutada mitte etikette, vaid teistsugust märgistust ametliku heakskiitmise kohta.

Standardiseerimine kehtestatakse artiklis 8 sätestatud korras. Standardiseeritult määratakse kindlaks ka niisugune märgistus taimepassides, mis artikli 10 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei kehti ühenduse kõikides osades;

g) liikmesriigi vastutavad ametiasutused:

i) artikli 1 lõikes 4 osutatud liikmesriigi ametlik(ud) taimekaitseteenistus(ed) või

ii) iga riigiasutus, mis on loodud:

- riigi tasandil,

- või piirkondlikul tasandil riigi ametiasutuste järelevalve all, asjaomase liikmesriigi põhiseadusega sätestatud piirides.

Liikmesriigi vastutavad ametiasutused võivad vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele käesoleva direktiiviga neile määratud ning nende järelevalve all täidetavad ülesanded delegeerida mis tahes avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes ametlikult heakskiidetud põhikirja alusel täidab üksnes teatavaid ülesandeid avalikes huvides, eeldusel et sellisel juriidilisel isikul ja selle liikmetel ei ole võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi.

Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktides i ja ii osutatud asutuste vahel toimub tihe koostöö.

Artiklis 18 sätestatud korras võib heaks kiita ka muid esimese lõigu punktis i osutatud asutuste nimel loodud, nende alluvuses ja järelevalve all tegutsevaid juriidilisi isikuid, tingimusel et nimetatud isikutel ei ole võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi.

Artikli 1 lõikes 4 osutatud keskasutus teatab komisjonile asjaomase liikmesriigi vastutavatest ametiasutustest. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele;

h) kaitsealune piirkond ühenduse piirkond, kus:

- üks või mitu käesolevas direktiivis osutatud kahjulikest organismidest, mida esineb ühes või mitmes ühenduse osas, ei ole endeemilised ega neid ei esine, vaatamata soodsatele esinemistingimustele selles piirkonnas,

- on oht teatavate kahjulike organismide levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste, eelkõige teatavate põllukultuuride tõttu, vaatamata sellele, et need organismid ei ole endeemilised ega esine ühenduses,

ning mida on artiklis 18 sätestatud korras tunnistatud vastavaks esimeses ja teises taandes sätestatud tingimustele ning esimeses taandes osutatud juhul asjaomase liikmesriigi (asjaomaste liikmesriikide) nõudmisel artiklis 21 osutatud ekspertide poolt sealsamas sätestatud korras läbiviidud vaatluse tulemused ei tõenda vastupidist. Teises taandes osutatud juhtudel on uurimine valikuline.

Kahjulikke organisme käsitatakse teatud piirkonnas levinuna, kui teatakse nende esinemisest seal ning kas ei võeta mingeid ametlikke meetmeid nende hävitamiseks või ei ole kõnealused meetmed osutunud kahel järjestikusel aastal tõhusaiks.

Esimese lõigu esimeses taandes sätestatud juhul teostab asjakohane liikmesriik või teostavad asjakohased liikmesriigid korrapärast süstemaatilist ametlikku vaatlust organismide suhtes, kelle puhul kaitstav ala on kehtestatud. Igast kõnealuse organismi leiust teatatakse viivitamata komisjonile. Niisugusest leiust tulenevat riski hindab alaline taimetervise komitee ning asjakohased meetmed võetakse artiklis 18 nimetatud korras.

Esimeses ja kolmandas lõigus osutatud vaatluse üksikasjad võib kehtestada artiklis 18 nimetatud korras, võttes arvesse usaldusväärseid teaduslikke ja statistilisi põhimõtteid.

Eespool nimetatud vaatluste tulemused teatatakse komisjonile. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Komisjon esitab enne 1. jaanuari 1998 nõukogule aruande kaitstavate alade süsteemi toimimise kohta, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud;

i) ametlik avaldus või meede avaldus või meede, kui selle on teinud või võtnud, ilma et see piiraks artikli 21 sätteid:

- liikmesriigi taimekaitseteenistuse esindajad või nende vastutusel tegutsev või muu avalik riigiteenistuja artikli 7 lõikes 1 või artikli 8 lõikes 2 nimetatud sertifikaatide väljaandmisega seotud avalduste või meetmete puhul,

- või kõigil muudel juhtudel kõnealused esindajad, avalikud teenistujad või liikmesriigi vastutava ametiasutuse palgatud volitatud ametiisikud tingimusel, et kõnealustel ametiisikutel ei ole võetavate meetmete tulemuste suhtes mingit isiklikku huvi ja et nad vastavad ametikoha erialase ettevalmistuse miinimumnõuetele.

Liikmesriigid tagavad oma avalike teenistujate või volitatud ametiisikute vajaliku erialase ettevalmistuse käesoleva direktiivi nõuetekohaseks kohaldamiseks. Kõnealuse ettevalmistuse suunised võib kehtestada artiklis 18 sätestatud korras.

Komisjon koostab koostöös alalise taimetervise komiteega ühenduse programmid, mis on seotud avalike teenistujate ja volitatud ametiisikute täiendkoolitusega ja mille eesmärgiks on tõsta nõutavad teadmised ja kogemused eespool nimetatud erialase ettevalmistuse tasemele, ning jälgib programmide täitmist. Komisjon aitab rahastada täiendkoolitust ning teeb ettepanekuid selleks vajalike assigneeringute lisamiseks ühenduse eelarvesse.

2. Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, käsitlevad käesoleva direktiivi sätted puitu üksnes siis, kui sellel on tervenisti või osaliselt säilinud looduslik kumer pind või kui see esineb laastude, tükikeste, saepuru või puidujäätmetena.

Ilma et see piiraks V lisaga seotud sätete kohaldamist, käsitatakse puiduna ka pakkimispuitu, tugiposte, kaubaaluseid või igasuguste kaupade vedudel kasutatavat pakkematerjali, vaatamata sellele, kas see vastab esimeses lõigus esitatud nõuetele või mitte, ja tingimusel, et see ohustab taimetervist.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid keelavad I lisa A osas loetletud kahjulike organismide sissetoomise oma territooriumile.

2. Liikmesriigid keelavad II lisa A osas loetletud taimede ja taimsete saaduste sissetoomise oma territooriumile, kui need on saastunud kõnealuses lisa osas loetletud asjaomaste kahjulike organismidega.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata vastavalt tingimustele, mida võib kindlaks määrata artiklis 17 sätestatud korras, kui muud kui istutamiseks ettenähtud taimed on kergelt saastunud I lisa A osas või II lisa A osas loetletud kahjulike organismidega, mille kohta on eelnevalt sõlmitud kokkulepe liikmesriike taimetervise alal esindavate asutustega.

4. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 ka asjaomaste kahjulike organismide leviku suhtes, mille on põhjustanud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide vedu liikmesriigi territooriumil.

5. Alates 1. juunist 1993 keelavad liikmesriigid asjakohastele kaitstavatele aladele tuua ning seal levitada:

a) kahjulikke organisme, mis on loetletud I lisa B osas;

b) taimi ja taimseid saadusi, mis on loetletud II lisa B osas, kui need on saastunud kõnealuste kahjulike organismidega.

6. Artiklis 18 sätestatud korras:

a) liigitatakse I ja II osas loetletud kahjulikud organismid järgmiselt:

- organismid, mida ühenduse territooriumil ei teata esinevat ja mis on kogu ühenduse jaoks olulise tähtsusega, on määratletud I lisa A osa I jaos ning II lisa A osa I jaos,

- organismid, mida ühenduse territooriumil teatakse esinevat, kuid mis ei ole endeemilised ega ole levinud kogu ühenduses ja mis on kogu ühenduse jaoks olulise tähtsusega, on määratletud vastavalt I lisa A osa II jaos ning II lisa A osa II jaos,

- ülejäänud kahjulikud organismid loetletakse I lisa B osas ning II lisa B osas määratletud kaitstavate alade juures, mille jaoks nad on olulised;

b) hävitatakse kahjulikud organismid, mis on endeemilised või levinud ühes või mitmes ühenduse osas, v.a need, mis on osutatud punkti a teises ja kolmandas taandes;

c) I ja II lisa ning nende eri osade ja jagude pealkirjad kohandatakse vastavalt punkidele a ja b.

7. Kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, võib artiklis 18 ettenähtud korras otsustada, et liikmesriigid sätestavad, et:

a) teatavate I või II lisas loetlemata, taimedele või taimsetele saadustele kahjulikena käsitatavate organismide eraldi või koos toomine nende territooriumile või levitamine nende territooriumil on keelatud või vajab eriluba sama korra alusel kehtestatud tingimustel;

b) teatavate II lisas loetlemata, kuid muudel kui II lisas loetletud taimedel esinevate ning taimedele või taimsetele saadustele kahjulikena käsitatavate organismide toomine nende territooriumile või levitamine nende territooriumil on keelatud või vajab eriluba sama korra alusel kehtestatud tingimustel;

c) teatavate I ja II lisas loetletud, kuid piiratud aladel esinevate ning taimedele või taimsetele saadustele kahjulikena käsitatavate organismide toomine nende territooriumile või levitamine nende territooriumil on keelatud või vajab eriluba sama korra alusel kehtestatud tingimustel.

Esimest lõiku kohaldatakse kõnealuste organismide suhtes ka siis, kui nende suhtes ei kohaldata nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivi 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta8 või ühenduse teisi erisätteid geneetiliselt muundatud organismide kohta.

Artiklis 18 sätestatud korras määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõiget 1 ja lõike 5 punkti a, lõiget 2 ja lõike 5 punkti b ning lõiget 4 ei kohaldata katsete, teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

Artiklis 18 sätestatud korras määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt pärast esimeses lõigus sätestatud meetmete võtmist ei kohaldata nimetatud lõiku katsete või teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid keelavad III lisa A osas loetletud taimede või taimsete saaduste sissetoomise oma territooriumile, kui need on pärit kõnealuses lisa osas osutatud riikidest.

2. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 on nende territooriumil asuvatele asjakohastele kaitstavatele aladele keelatud tuua taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis on loetletud III lisa B osas.

3. Artiklis 18 ettenähtud korras vaadatakse III lisa läbi, nii et A osa hõlmaks taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis kujutavad fütosanitaarohtu kõigis ühenduse osades, ning B osa hõlmab taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, mis kujutavad fütosanitaarohtu üksnes kaitstavatel aladel. Sealsamas määratletakse kaitstavad alad.

4. Alates 1. juunist 1993 ei kohaldata lõiget 1 enam ühendusest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes.

5. Artiklis 18 sätestatud korras määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata katsete või teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

6. Kui puudub kahjulike organismide levikuoht, võib liikmesriik sätestada, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teatavatel üksikjuhtudel taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, mis on kasvatatud, toodetud või kasutuses olnud kolmanda riigi vahetul piirialal ning kõnealusesse naabruses asuvasse liikmesriiki sisse toodud töötlemiseks selle piirivööndis.

Sellise erandi tegemisel täpsustab liikmesriik töötleva isiku nime ja asukoha. Kõnealused üksikasjad, mida korrapäraselt ajakohastatakse, peavad olema komisjonile kättesaadavad.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega, mille puhul kehtestatakse esimese lõigu alusel erand, peab olema kaasas dokument, millest selgub asjakohase kolmanda riigi koht, kust nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted pärit on.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid keelavad IV lisa A osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomise oma territooriumile, kui kõnealuses lisa osas osutatud asjakohaseid erinõudeid ei ole täidetud.

2. Alates 1. juunist 1993 keelavad liikmesriigid IV lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sissetoomise oma kaitstavatele aladele ning liikumise nendel aladel, kui kõnealuses lisa osas osutatud asjakohaseid erinõudeid ei ole täidetud.

3. Artiklis 18 ettenähtud korras muudetakse IV lisa vastavalt artikli 3 lõikega 6 ettenähtud kriteeriumidele.

4. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 kohaldatakse lõiget 1 ka taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisel liikmesriigi territooriumil, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 7 kohaldamist. Nimetatud lõiget ning lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata taimede, taimsete saaduste, toiduainete ja söötade väikeste koguste liikumisel, kui need on ette nähtud omanikule või kaubasaajale kasutamiseks mittetööstuslikel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal, tingimusel et ei ole kahjulike organismide levimise ohtu.

5. Artiklis 18 sätestatud korras määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt lõikeid 1, 2 ja 4 ei kohaldata katsete või teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

6. Kui puudub kahjulike organismide levikuoht, võib liikmesriik sätestada, et lõikeid 1, 2 ja 4 ei kohaldata teatavatel üksikjuhtudel taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, mis on kasvatatud, toodetud või kasutuses olnud kolmanda riigi vahetul piirialal ning kõnealusesse naabruses asuvasse liikmesriiki sisse toodud töötlemiseks selle piirivööndis.

Sellise erandi tegemisel täpsustab liikmesriik töötleva isiku nime ja asukoha. Kõnealused üksikasjad, mida korrapäraselt ajakohastatakse, peavad olema komisjonile kättesaadavad.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega, mille puhul kehtestatakse esimese lõigu alusel erand, peab olema kaasas dokument, millest selgub asjakohase kolmanda riigi koht, kust nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted pärit on.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid sätestavad, et V lisa A osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete toomisel teise liikmesriiki tuleb neid ja nende pakendeid ametlikus korras väga täpselt kontrollida kas täielikult või representatiivsete proovidega ning vajaduse korral tuleb ametlikult kontrollida ka veokit, et teha kindlaks et:

a) need ei ole saastunud I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega;

b) II lisa A osas loetletud taimed ja taimsed saadused ei ole saastunud kõnealuses lisa osas loetletud asjakohaste kahjulike organismidega;

c) IV lisa A osas loetletud taimed, taimsed saadused ja muud tooted vastavad kõnealuses lisa osas märgitud asjakohastele erinõuetele.

2. Kui artikli 3 lõike 6 punktis a ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud meetmed on vastu võetud, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1 üksnes I lisa A osa II jao, II lisa A osa II jao ning IV lisa A osa II jao suhtes. Kui nimetatud sätte kohaselt läbiviidud kontrolli käigus avastatakse I lisa A osa I jaos või II lisa A osa I jaos loetletud kahjulikke organisme, ei käsitata artiklis 10 nimetatud tingimusi täidetuna.

3. Liikmesriigid sätestavad lõikes 1 osutatud inspekteerimisabinõud, et kindlustada artikli 3 lõigete 4, 5 ja 7 või artikli 5 lõike 2 järgimist, kui sihtliikmesriik kasutab üht eespool nimetatud artiklites loetletud võimalust.

4. Liikmesriik sätestab, et IV lisa A osas osutatud seemneid, mis tuuakse sisse teise liikmesriiki, tuleb ametlikult kontrollida, et teha kindlaks nende vastavus kõnealuses lisa osas osutatud asjakohastele erinõuetele.

5. Samuti kohaldatakse lõikeid 1, 3 ja 4 taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumistel liikmesriigi territooriumil alates 1. juunist 1993, ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist. Lõikeid 1, 3 ja 4 ei kohaldata I lisa B osas või II lisa B osas loetletud kahjulike organismide ega IV lisa B osas sätestatud erinõuete puhul, kui taimi, taimseid saadusi või muid tooteid veetakse kaitstavatelt aladelt läbi või neilt välja.

Lõigetes 1, 3 ja 4 osutatud ametlikud kontrollid tehakse kooskõlas järgmiste sätetega:

a) kontrolle laiendatakse ka asjakohastele taimedele või taimsetele saadustele, mida tootja kasvatab, toodab või kasutab või mis on muul viisil tema valduses oleval territooriumil, samuti ka seal kasutatavale kasvusubstraadile;

b) kontrollitakse ettevõtja valduses oleval territooriumil, eelistatavalt tootmiskohas;

c) kontrollitakse korrapäraselt asjakohaste ajavahemike järel vähemalt kord aastas ja vähemalt visuaalse vaatluse teel, ilma et see piiraks IV lisas nimetatud erinõuete kohaldamist; edasisi meetmeid võib võtta vastavalt lõikele 8.

Kõik tootjad, kelle puhul on lõigete 1-4 kohaselt tarvis teha teises lõigus osutatud ametlik kontroll, kantakse ametlikku registrisse koos registreerimisnumbriga, mille abil on neid võimalik identifitseerida. Sel viisil loodud ametlikud registrid tehakse komisjonile taotluse korral kättesaadavaks.

Ettevõtjal on teatavad kohustused, mis on kehtestatud vastavalt lõikele 8. Eelkõige peab ta viivitamata teavitama liikmesriigi vastutavat ametiasutust kõigist ebatavalistest kahjulike organismide ja sümptomite ilmingutest või taimede muudest kõrvalekalletest.

Lõikeid 1, 3 ja 4 ei kohaldata taimede, taimsete saaduste, toiduainete ja söötade väikeste koguste liikumisel, kui need on ette nähtud omanikule või kaubasaajale kasutamiseks mittetööstuslikel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal, tingimusel et ei ole kahjulike organismide levimise ohtu.

6. Liikmesriigid sätestavad, et alates 1. juunist 1993 tuleb teatavate V lisa A osas nimetamata, kuid lõike 8 kohaselt määratletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjad või tootmispiirkonnas asuvad laomajandid või lähetuskeskused kanda ametlikku kohalikku, piirkondlikku või riiklikku registrisse lõike 5 kolmanda lõigu kohaselt. Nende suhtes võib igal ajal kohaldada lõike 5 teises lõigus sätestatud kontrolle.

Süsteemi, mille abil saab vajaduse korral ja võimaluste piires kindlaks teha teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu, võib tootmis- või kaubandustingimusi arvesse võttes luua lõike 8 kohaselt.

7. Kui kahjulike organismide levimise ohtu ei ole karta, võivad liikmesriigid vabastada:

- lõigetes 5 ja 6 sätestatud ametlikust registreerimisest väiketootjad või töötlejad, kelle kogutoodang ja müük on asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete osas ette nähtud kohalikul turul lõppkasutamiseks isikutele, kes ei ole seotud taimede tootmisega (kohalik liikumine), või

- nimetatud vabastuse saanud ettevõtjatelt pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kohalik liikumine lõigete 5 ja 6 alusel nõutavatest ametlikest kontrollidest.

Nõukogu vaatab komisjoni ettepanekul ja saadud kogemustele tuginedes enne 1. jaanuari 1998 uuesti läbi käesoleva direktiivi sätted kohaliku liikumise kohta.

8. Artiklis 18 sätestatud korras võetakse vastu rakendussätted, mis on seotud:

- leebemate tingimustega taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele kaitstavatel aladel, mis on kehtestatud kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul ühe või mitme kahjuliku organismi suhtes,

- tagatistega taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele kaitstavatel aladel, mis on kehtestatud kõnealustele taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul ühe või mitme kahjuliku organismi suhtes,

- ametlike kontrollide sageduse ja ajastusega, sealhulgas ka lõike 5 teise lõigu punktis c osutatud edasiste meetmetega,

- lõike 5 neljandas lõigus osutatud registreeritud tootjate kohustustega,

- lõikes 6 osutatud toodete spetsifikatsioonidega ning toodetega, mille puhul on ette nähtud lõikes 6 kehtestatud süsteem,

- muude lõikes 7 osutatud vabastusi käsitlevate nõuetega, eelkõige mõistete "väiketootja" ja "kohalik turg" ning nendega seotud asjakohaste menetluste puhul.

9. Registreerimise korraga ja lõike 5 kolmandas lõigus osutatud registreerimisnumbriga seotud rakenduseeskirjad võib vastu võtta artiklis 18 sätestatud korras.

Artikkel 7

1. Kui tingimusi käsitatakse artikli 6 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kontrollide tulemuste põhjal täidetuna, võib välja anda VII lisa A osas esitatud näidisele vastava fütosanitaarsertifikaadi, mis on koostatud vähemalt ühes ühenduse ametlikus keeles ning, v.a tempel ja allkiri, täidetud trükitähtedes või masinakirjas ning soovitatavalt ühes ametlikus sihtliikmesriigi keeles.

Taimede botaanilised nimed märgitakse ladina tähtedega. Kinnitamata parandused või mahatõmbamised muudavad sertifikaadi kehtetuks. Kõikidele kõnealuse sertifikaadi koopiatele trükitakse või lüüakse templiga sõna "koopia" või "duplikaat".

2. Liikmesriigid sätestavad, et V lisa A osas loetletud taimi, taimseid saadusi ega muid tooteid ei või sisse tuua teise liikmesriiki ilma lõike 1 kohaselt väljaantud fütosanitaarsertifikaadita. Fütosanitaarsertifikaat võib olla välja antud kõige rohkem 14 päeva enne kuupäeva, mil taimed, taimsed saadused või muud tooted lähteliikmesriigist välja viiakse.

3. Liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 3 (IV lisa B osas nimetatud seemnete puhul) ja artikli 6 lõike 4 järgimiseks võetavad meetmed määratakse kindlaks artiklis 17 sätestatud korras hiljemalt 31. detsembriks 1991.

Artikkel 8

1. Kui ei ilmne ühtki artiklis 2 sätestatud juhtumit, vabastavad liikmesriigid V lisa A osas loetletud taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on nende territooriumile sisse toodud teisest liikmesriigist ning ette nähtud edasiviimiseks kolmandasse liikmesriiki, edasistest artiklile 6 vastavatest kontrollidest, kui neil on kaasas liikmesriigi fütosanitaarsertifikaat, mis vastab VII lisa A osas esitatud näidisele.

2. Kui ühest liikmesriigist pärit taimed, taimsed saadused või muud tooted jaotatakse teises liikmesriigis väiksemateks osadeks, ladustatakse või nende pakendit muudetakse ning viiakse seejärel kolmandasse liikmesriiki, ei nõuta teiselt liikmesriigilt uut artiklile 6 vastavat kontrolli, kui on ametlikult kindlaks tehtud, et kõnealused tooted ei ole selle liikmesriigi territooriumil sattunud ohtlikku olukorda, mis võiks muuta küsitavaks nende vastavuse artiklis 6 sätestatud tingimustele. Sellisel juhul antakse ainult ühes eksemplaris välja VII lisa B osas esitatud näidisele vastav reekspordi fütosanitaarsertifikaat, mis on koostatud vähemalt ühes ühenduse ametlikus keeles ning, v.a tempel ja allkiri, täidetud trükitähtedes või masinakirjas ning soovitatavalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles. Kõnealune sertifikaat lisatakse esimeses liikmesriigis väljaantud fütosanitaarsertifikaadile või selle tõestatud koopiale. Kõnealuse sertifikaadi võib pealkirjastada "Reekspordi fütosanitaarsertifikaat". Artikli 8 lõike 1 teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Reekspordi fütosanitaarsertifikaat võib olla välja antud kuni 14 päeva enne kuupäeva, mil taimed, taimsed saadused või muud tooted reeksportivast liikmesriigist välja viiakse.

3. Lõikeid 1 ja 2 võib kohaldada ka siis, kui taimed, taimsed saadused või muud tooted on sisse viidud järjestikku mitmesse liikmesriiki. Kui niisugusel juhul on välja antud rohkem kui üks reekspordi fütosanitaarsertifikaat, peavad toodetega kaasas olema järgmised dokumendid:

a) viimane fütosanitaarsertifikaat või selle tõestatud koopia;

b) viimane reekspordi fütosanitaarsertifikaat;

c) reekspordi fütosanitaarsertifikaadid, mis on eelnenud punktis b nimetatud sertifikaadile, või nende tõestatud koopiad.

Artikkel 9

1. Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse IV lisa A osas sätestatud erinõudeid, on vastavalt artiklile 7 nõutav ametlik fütosanitaarsertifikaat välja antud riigis, kust taimed, taimsed saadused ja muud tooted on pärit, v.a:

- puidu puhul, kui IV lisa A osas sätestatud erinõuete täitmiseks piisab, et puit on kooritud,

- muudel juhtudel, kui IV lisa A osas sätestatud erinõudeid on võimalik täita ka mujal kui päritolukohas.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka IV lisa B osas loetletud taimede ja taimsete saaduste sisseviimisel liikmesriikidesse, mis on nimetatud kõnealuste toodete puhul kõnealuses lisa osas.

Artikkel 10

1. Kui tingimusi käsitatakse artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud ning artikli 6 lõike 5 kohaselt läbiviidud kontrollide tulemuste põhjal täidetuna, antakse alates 1. juunist 1993 artiklites 7 või 8 osutatud fütosanitaarsertifikaatide asemel välja taimepass vastavalt sätetele, mida võib vastu võtta käesoleva artikli lõike 4 alusel.

Kui kontrollid ei hõlma kaitstavate alade asjakohaseid tingimusi või kui leitakse, et kõnealused tingimused ei ole täidetud, ei ole väljaantud taimepass nendel aladel kehtiv ning sellesse tehakse niisugusteks juhtumiteks ettenähtud märge vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile f.

2. V lisa A osa I jaos loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul on alates 1. juunist 1993 lubatud ühenduses kohalik liikumine ainult artikli 6 lõikes 7 määratletud tähenduses, kui kõnealuste toodete, nende pakendi või neid vedava veoki külge ei ole kinnitatud artikli 1 kohaselt välja antud ja kõnealusel territooriumil kehtivat taimepassi.

V lisa A osa II jaos loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid ei tohi kaitstavatele aladele alates 1. juunist 1993 sisse tuua ega seal vedada, kui kõnealuste toodete, nende pakendi või neid vedava veoki külge ei ole kinnitatud artikli 1 kohaselt välja antud ja kõnealusel alal kehtivat taimepassi. Käesolevat lõiku ei kohaldata, kui artikli 6 lõikes 8 sätestatud tingimused vedude kohta kaitstavate alade kaudu on täidetud.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata taimede, taimsete saaduste, toiduainete ja söötade väikeste koguste vedudele, kui need on ette nähtud omanikule või kaubasaajale kasutamiseks mittetööstuslikel ja mittekaubanduslikel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal, kui seejuures puudub kahjulike organismide levimise oht.

3. Taimepassi võib hiljem ükskõik millises ühenduse osas asendada teise taimepassiga vastavalt järgmistele sätetele:

- taimepassi võib asendada üksnes juhul, kui saadetis jaotatakse mitmeks osaks või kui eri saadetised või nende osad liidetakse või kui saadetisse kuuluvate taimede tervislik seisund muutub, ilma et see piiraks IV osas sisalduvate erinõuete kohaldamist, või muudel juhtudel, mis on määratletud vastavalt lõikele 4,

- asendus võib toimuda üksnes füüsilise või juriidilise isiku nõudel, kes võib olla tootja või mitte ning on kantud ametlikku registrisse vastavalt artikli 6 lõike 5 kolmandale lõigule mutatis mutandis,

- asenduspassi võib koostada üksnes selle piirkonna vastutav ametiasutus, kus taotluse esitanud ettevõte asub, ning üksnes sel juhul, kui võib kindlalt tagada, et kõnealune toode on identifitseeritav ning pärast tootja juurest lähetamist ei ole ohtu I ja II lisas loetletud kahjulike organismide levimiseks,

- asendamise kord peab vastama sätetele, mida võib vastu võtta lõike 4 alusel,

- asenduspassis peab olema vastavalt lõikele 4 kindlaksmääratud erimärgistus, mis sisaldab esialgse tootja registrinumbri ning kui taimede tervislikus seisundis on toimunud muutus, siis ka märkuse kõnealuse muutuse eest vastutava ettevõtja kohta.

4. Artiklis 18 sätestatud korras võidakse vastu võtta rakendussätted:

- lõikes 1 sätestatud taimepasside väljaandmise üksikasjaliku korra kohta,

- tingimuste kohta, mille puhul lõike 3 esimese taande kohaselt võib välja anda asenduspassi,

- lõike 3 kolmandas taandes sätestatud asenduspassi väljaandmise menetluse üksikasjade kohta,

- lõike 3 viiendas taandes sätestatud asenduspassides nõutava erimärgistuse kohta.

Artikkel 11

1. Kui artikli 6 lõigetes 1, 3 ja 4 ettenähtud ning vastavalt artikli 6 lõikele 5 läbiviidud kontrollide põhjal tehakse kindlaks, et nendes lõigetes sätestatud tingimused ei ole täidetud, siis taimepassi välja ei anta, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist.

2. Kui asjakohaste kontrollide tulemuste laadi arvesse võttes tehakse kindlaks, et osa tootja poolt kasvatatud, toodetud, kasutatud või muul juhul tema valduses oleval territooriumil esinevatest taimedest või seal kasutatavast kasvusubstraadist ei kujuta endast ohtu kahjulike organismide levimiseks, siis lõiget 1 kõnealuse osa suhtes ei kohaldata.

3. Kui lõiget 1 kohaldatakse, siis võetakse kõnealuste taimede, taimsete saaduste või kasvusubstraadi suhtes üks või mitu järgmistest ametlikest meedetest:

- asjakohane töötlus, mille järel antakse välja vastavalt artiklile 10 ettenähtud taimepass, kui tingimusi käsitatakse töötluse tulemusel täidetuna,

- luba vedada ametliku kontrolli all aladele, millele need ei kujuta lisaohtu,

- luba vedada ametliku kontrolli all tööstusliku töötlemise kohtadesse,

- hävitamine.

Artiklis 18 sätestatud korras võib vastu võtta rakendussätted, mis on seotud:

- tingimustega, mille puhul peab või ei pea kohaldama üht või mitut esimeses lõigus osutatud meedet,

- kõnealuste meetmete eripära ja tingimustega.

4. Kui kohaldatakse lõike 1 sätteid, peatatakse tootja tegevus osaliselt või täielikult, kuni tehakse kindlaks, et kahjulike organismide leviku oht on kõrvaldatud. Artiklit 10 tegevuse peatamise vältel ei kohaldata.

5. Kui artikli 6 lõike 6 kohaselt läbiviidud ametlike kontrollide põhjal leitakse, et kõnealuses artiklis nimetatud tooted ei ole vabad I ja II lisas loetletud kahjulikest organismidest, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 mutatis mutandis.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid ei nõua täiendavaid kinnitusi artiklites 7, 8 või 9 viidatud fütosanitaarsertifikaatidele.

2. Kui tehakse kindlaks, et osa taimede, taimsete saaduste või muude toodete saadetisest on saastunud I ja II lisas loetletud kahjulike organismidega, ei keelata ülejäänud osa sissetoomist, kui leitakse, et selle puhul ei kahtlustata saastumist ning et puudub võimalus kahjulike organismide levikuks.

3. Liikmesriigid sätestavad, et fütosanitaarsertifikaatidel või reekspordi fütosanitaarsertifikaatidel, mis antakse välja, kui taimed, taimsed saadused või muud tooted veetakse sisse nende territooriumile, peab olema pädeva teenistuse poolt löödud sisenemist kinnitav tempel, millel on vähemalt teenistuse nimi ja sisenemiskuupäev.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende taimekaitseorganisatsioon teatab reeksportinud liikmesriigile kõikidest juhtudest, mil sealt toodud taimed, taimsed saadused ja muud tooted on kinni peetud ja nende suhtes on kohaldatud taimetervisemeetmetega seotud keelde või piiranguid. Kõnealust teavet antakse, ilma et see takistaks meetmete kohaldamist, mida esimesena nimetatud taimekaitseorganisatsioon on pidanud vajalikuks kinnipeetud saadetise suhtes võtta, ning see edastatakse võimalikult kiiresti, nii et asjaomane taimekaitseorganisatsioon võib juhtumit uurida eelkõige vajalike sammude astumiseks, et ennetada edasisi samalaadseid juhtumeid ning vajaduse ja võimaluse korral võtta kinnipeetud saadetise suhtes meetmeid, mis vastavad kõnealuse juhtumi ohutasemele. Artiklis 17 ettenähtud korras võib luua ühtse infosüsteemi.

5. Tagamaks vastavust käesoleva direktiivi sätetele, eelkõige artikli 10 lõikele 2, korraldavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 1993 ametlikke kontrolle, mis viiakse läbi pisteliselt ning diskrimineerimata taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu tõttu, ning kooskõlas järgmiste sätetega:

- juhuslikud kontrollid toimuvad igal ajal ja kõigis kohtades, kuhu taimed, taimsed saadused või muud tooted on veetud,

- juhuslikud kontrollid toimuvad territooriumil, kus taimed, taimsed saadused või muud tooted on kasvatatud, toodetud, ladustatud või müüki pandud, ning ostjate valduses olevatel territooriumidel,

- juhuslikud kontrollid toimuvad samal ajal muu dokumentide kontrolliga, mis viiakse läbi muudel põhjustel kui taimetervise tõttu.

Kontrollid peavad toimuma regulaarselt territooriumil, mis on kantud ametlikku registrisse vastavalt artikli 10 lõikele 3 ja artikli 13 lõikele 8, ning võivad toimuda regulaarselt territooriumil, mis on kantud ametlikku registrisse vastavalt artikli 6 lõikele 6.

Kontrollid võivad olla sihipärased, kui on ilmnenud fakte, mille põhjal võib oletada, et käesoleva direktiivi üht või mitut sätet ei täideta.

6. Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ostjad, kes lõpptarbijana on taimede tootmisega ametialaselt tegelevad isikud, säilitavad asjakohaseid taimepasse vähemalt aasta jooksul ning kannavad selle kohta oma registrisse viite.

Kontrollijatel peab olema juurdepääs taimedele, taimsetele saadustele või muudele toodetele igal tootmis- ja turustusahela etapil. Neil on õigus korraldada kõiki uuringuid, mis on vajalikud asjakohasteks kontrollideks, sealhulgas ka taimepasside ja registrite osas.

7. Liikmesriike võivad ametlikel kontrollidel aidata artiklis 21 osutatud eksperdid.

8. Kui vastavalt lõigetele 5 ja 6 läbiviidud ametlike kontrollidega tehakse kindlaks, et taimed, taimsed saadused või muud tooted kujutavad ohtu kahjulike organismide levitamiseks, tuleb nende suhtes võtta ametlikud meetmed vastavalt artikli 11 lõikele 3.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid sätestavad vähemalt V lisa B osas loetletud ja kolmandatest riikidest nende territooriumile sissetoodavate taimede, taimsete saaduste ja teiste toodete suhtes, et:

a) kõnealuseid taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid ning nende pakendeid kontrollitakse ametlikus korras väga täpselt kas täielikult või representatiivse valimi põhjal ning vajaduse korral kontrollitakse ametlikus korras väga täpselt ka veokit, et võimalikult paremini kindlaks teha, et:

- need ei ole saastunud I lisa A osas loetletud kahjulike organismidega;

- II lisa A osas loetletud taimed ja taimsed saadused ei ole saastunud sealsamas loetletud kõnealuste kahjulike organismidega;

- IV lisa A osas loetletud taimed, taimsed saadused ja muud tooted vastavad sealsamas märgitud erinõuetele;

b) nendega on kaasas artiklis 7 või 8 ettenähtud sertifikaadid ning et fütosanitaarsertifikaat ei ole välja antud rohkem kui 14 päeva enne kuupäeva, mil taimed, taimsed saadused või muud tooted on lähteriigist välja viidud. Artiklis 7 või 8 ettenähtud sertifikaadid sisaldavad olenemata oma kujundusest teavet vastavalt näidisele, mis on määratletud IPPC lisas, muudetud 21. novembril 1979, ning on välja antud IPPC alusel selleks volitatud asutuste poolt või konventsiooniga mitteühinenud riikide puhul nende riikide õigusnormide alusel. Artiklis 17 sätestatud korras võib koostada nimekirja asutustest, keda kolmandad riigid on volitanud sertifikaate välja andma.

Erandina esimesest lõigust võib üleminekuperioodil kasutada fütosanitaarsertifikaatide originaale, mis on välja antud vastavalt IPPC lisas sätestatud näidisele. Niisuguse üleminekuperioodi lõpptähtaja võib kindlaks määrata artiklis 17 sätestatud korras.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse artikli 6 lõikes 4 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud juhtudel.

3. Liikmesriigid võivad samuti sätestada, et ametlikult kontrollitakse kolmandatest riikidest pärit saadetisi, mis tollideklaratsiooni kohaselt ei sisalda V lisa B osas loetletud taimi, taimseid saadusi või muid tooteid, kui on tõsiselt põhjust oletada eeskirjade rikkumist.

Artiklis 17 sätestatud korras:

- võib täpsustada juhud, mille puhul niisuguseid kontrolle tehakse,

- võib sätestada niisuguste kontrollide viisid.

Kui pärast kontrollitulemusi on saadetise suhtes ikka veel kahtlusi, eriti selle perekonna, liigi või päritolu osas, käsitatakse saadetist sisaldavana V lisa B osas loetletud taimi, taimseid saadusi või muid tooteid.

4. Kui puudub kahjulike organismide levimise oht:

- ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2, kui taimed, taimsed saadused ja muud tooted viiakse otse ühest ühenduses asuvast punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu,

- ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ning artikli 4 lõiget 1 transiitvedude puhul läbi ühenduse territooriumi,

- ei kohaldata käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 väikeste taime-, taimsete saaduste, toiduaine- või söödakoguste puhul, kui need on ette nähtud omanikule või kauba saajale kasutamiseks mittetööstuslikel või mitteärilistel eesmärkidel või tarbimiseks veo ajal.

5. Artiklis 18 sätestatud korras määratakse kindlaks tingimused, mille kohaselt käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata katsete, teaduslike eesmärkide ja sordivaliku puhul.

6. Kui puudub kahjulike organismide levimise oht, võib liikmesriik sätestada, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata teatavatel üksikjuhtudel taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, mis on kasvatatud, toodetud või kasutuses olnud kolmanda riigi vahetul piirialal ning kõnealusesse naabruses asuvasse liikmesriiki sisse toodud töötlemiseks selle piirivööndis.

Sellise erandi kehtestamisel täpsustab liikmesriik töötleva isiku nime ja asukoha. Kõnealused üksikasjad, mida korrapäraselt ajakohastatakse, peavad olema komisjonile kättesaadavad.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega, mille puhul kehtestatakse esimese lõigu alusel erand, peab olema kaasas dokument, millest selgub asjakohase kolmanda riigi koht, kust nimetatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted pärit on.

7. Komisjon ja teatavate kolmandate riikide pädevad asutused võivad vastavalt artiklis 18 sätestatud korras heakskiidetud tehnilisele korrale kokku leppida, et käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud kontrollidega seotud toiminguid võib läbi viia komisjoni järelevalve all ning vastavalt artikli 21 asjakohastele sätetele ka asjaomases kolmandas riigis koostöös selle kolmanda riigi ametliku taimekaitseorganisatsiooniga.

8. Alates 1. juunist 1993 kohaldatakse lõike 1 punkti a kaitstavatele aladele toodavate saadetiste puhul vastavalt I, II ja IV lisa B osas loetletud kahjulike organismide ja erinõuete suhtes. Samast kuupäevast alates kohaldatakse lõiget 1 esmakordselt ühendusse toodavate asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, olenemata ühenduse ja teatavate kolmandate riikide vahel sõlmitud erikokkulepetest.

Liikmesriigid sätestavad, et olenemata sellest, kas importijad on tootjad või mitte, peavad nad olema kantud ametlikku registrisse, vastavalt artikli 6 punktile 5 mutatis mutandis.

Nii dokumentide ja identsuskontrollid kui ka artikli 4 tingimustele vastavuse kontrollid peavad olema läbi viidud samas kohas ja samal ajal kui muud importimist reguleerivad haldusformaalsused, sealhulgas tolliformaalsused.

Fütosanitaarkontrollid viiakse läbi kolmandas lõigus viidatud kohtades või nende lähikonnas. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunktide loetelu. Erijuhtudel võib fütosanitaarkontrollid siiski läbi viia sihtkohas, kui taimede, taimsete saaduste ja muude toodete veo puhul on esitatud eritagatised. Rakendussätted, millega võib kindlaks määrata miinimumnõuded, võetakse vastu artiklis 18 sätestatud korras. Fütosanitaarkontrolle käsitatakse kolmandas lõigus osutatud formaalsuste lahutamatu osana.

Liikmesriigid võivad kehtestada erandeid käesoleva lõike sätetest ainult tingimustel, mis on sätestatud lõikes 7 osutatud tehnilise korra osana.

9. Liikmesriigid saavad ühenduselt rahalist toetust kontrolli infrastruktuuride tugevdamiseks, mis on seotud lõike 8 neljanda lõigu kohaselt läbiviidavate fütosanitaarkontrollidega.

Selle toetuse eesmärgiks on täiustada mujal kui sihtkohas asuvate kontrollpunktide seadmeid ja vahendeid kontrollide ja uuringute läbiviimiseks ning vajaduse korral ka lõikes 11 sätestatud meetmete võtmiseks, et ületada tase, mis on juba saavutatud miinimumnõuete täitmisega vastavalt lõike 8 neljanda lõigu rakendussätetele.

Komisjon teeb ettepaneku kavandada Euroopa Liidu üldeelarvesse sellele eesmärgile vastavad assigneeringud.

Sellel eesmärgil ettenähtud assigneeringute piires katab ühenduse osalus seadmete ja vahendite täiustamisega otseselt seotud kuludest kuni 50 %.

Üksikasjad kehtestatakse rakendusmäärusega artiklis 18 sätestatud korras.

Otsus ühenduse rahalise toetuse jaotamise ja suuruse kohta tehakse artiklis 18 ettenähtud korras, pidades silmas asjaomase liikmesriigi esitatud teavet ja dokumente ning vajaduse korral artiklis 21 osutatud ekspertide poolt komisjoni volitusel läbi viidud uuringute tulemusi ning sõltuvalt asjaomasel eesmärgil kasutatavatest assigneeringutest.

10. Alates 1. juunist 1993 kohaldatakse artikli 10 lõikeid 1 ja 3 ka käesoleva artikli lõikes 1 viidatud taimede, taimsete saaduste ja muude toode suhtes, kui need on loetletud V lisa A osas ning kui lõikes 8 sätestatud kontrolli alusel käsitatakse lõikes 1 osutatud tingimusi täidetuna.

11. Kui alates 1. juunist 1993 käsitatakse lõikes 8 sätestatud kontrolli alusel, et lõikes 1 osutatud tingimusi ei ole täidetud, võetakse viivitamata üks või mitu järgmistest meetmetest:

- asjakohane töötlus, kui selle tulemusel käsitatakse tingimusi täidetuna,

- nakatunud/saastunud toodete eemaldamine saadetisest,

- karantiiniperioodi kehtestamine seniks, kuni kontrolli või ametlike uuringute tulemused on selgunud,

- keeld või luba toodete saatmiseks väljaspool ühendust asuvasse sihtkohta,

- hävitamine.

Artikli 11 lõike 3 teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis.

Juhul kui on tegemist esimese lõigu teises taandes osutatud eemaldamise või esimese lõigu neljandas taandes osutatud keeluga, sätestavad liikmesriigid, et asjakohased vastutavad ametiasutused tühistavad fütosanitaarsertifikaadid või reekspordi fütosanitaarsertifikaadid, mis antakse välja, kui taimed, taimsed saadused või muud tooted tuuakse nende territooriumile. Tühistamise korral lüüakse kõnealuses vastutavas ametiasutuses kõnealusele sertifikaadile nähtavasse kohta esiküljele kolmnurkne punane tempel "sertifikaat tühistatud", vähemalt koos asutuse nime ja tühistamise kuupäevaga. Märge on trükitähtedega ning vähemalt ühes ühenduse ametlikus keeles.

Artikkel 14

Nõukogu kinnitab komisjoni ettepanekul kõik lisadesse tehtavad muudatused.

Siiski võetakse artiklis 17 sätestatud korras vastu:

a) III lisa täiendavad teatavate kindlaksmääratud kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste või muude toodete rubriigid, tingimusel et:

i) need rubriigid seatakse sisse liikmesriigi taotlusel, kes juba kohaldab erikeelde kõnealuste toodete sissetoomiseks kolmandatest riikidest;

ii) päritoluriigis esinevad kahjulikud organismid kujutavad endast ohtu taimetervisele kogu ühenduses või selle osas ning

iii) kahjulike organismide olemasolu taimedel ei ole võimalik nende sissetoomise ajal tegelikult avastada;

b) teisi lisasid täiendavad teatavate kindlaksmääratud kolmandatest riikidest pärit taimede, taimsete saaduste või muude toodete rubriigid, tingimusel et:

i) need rubriigid seatakse sisse liikmesriigi taotlusel, kes juba kohaldab erikeelde või

-piiranguid kõnealuste toodete sissetoomiseks kolmandatest riikidest, ning

ii) päritoluriigis esinevad kahjulikud organismid kujutavad endast ohtu taimetervisele kogu ühenduses või mõnes selle osas kultuuride puhul, mille võimaliku kahjustuse ulatus on etteaimamatu;

c) kõik muudatused lisade B osadesse kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga;

d) kõik ülejäänud muudatused lisadesse, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme.

Artikkel 15

1. Artiklis 17 sätestatud korras või kiireloomulistel juhtudel artiklis 19 sätestatud korras võib liikmesriikidel lubada soovi korral ette näha erandeid:

- III lisa A ja B osa puhul artikli 4 lõigetest 1 ja 2, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 5 sätete kohaldamist, ning IV lisa A osa I jaos ja IV lisa B osas osutatud muude nõuete puhul artikli 5 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 13 lõike 1 punkti a kolmandast taandest,

- puidu puhul, kui samaväärsed kaitsemeetmed on võetud, artikli 7 lõikest 2 ning artikli 13 lõike 1 punktist b,

kui on kindlaks tehtud, et kahjulike organismide levimise ohtu saab ära hoida ühe või mitme järgmise teguriga:

- taimede või taimsete saaduste päritolu,

- asjakohane töötlus,

- erilised ettevaatusabinõud taimede või taimsete saaduste kasutamisel.

Ohtu hinnatakse olemasoleva teadusliku ja tehnikaalase teabe põhjal; kui selline teave on ebapiisav, täiendatakse seda lisauuringute või vajaduse korral komisjoni volitusel asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritoluriigis artikli 21 sätete kohaselt läbiviidavate uuringutega.

Iga luba kohaldatakse eraldi kogu ühenduse territooriumi või selle osa suhtes tingimustel, millega võetakse arvesse kõnealuse tootega kahjulike organismide levitamise ohtu kaitstavatel aladel või teatavates piirkondades, võttes arvesse ka põllumajanduslike ja ökoloogiliste tingimuste erinevusi. Niisugustel juhtudel vabastatakse asjaomased liikmesriigid selgesõnaliselt teatavatest kohustustest, mis tulenevad eespool nimetatud sätetest, millega nähakse ette lubade andmine.

Ohtu hinnatakse olemasoleva teadusliku ja tehnikaalase teabe põhjal. Kui selline teave on ebapiisav, täiendatakse seda lisauuringute või vajaduse korral komisjoni läbiviidavate uuringutega asjakohaste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritoluriigis.

2. Lõikes 1 sätestatud erandite puhul nõutakse igal üksikjuhul ametlikku kinnitust, et erandi kehtestamise tingimused on täidetud.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 kohaselt kehtestatud eranditest. Komisjon esitab igal aastal kõnealuse teabe teistele liikmesriikidele.

Artiklis 17 sätestatud korras võib liikmesriigid kõnealuse teabe esitamisest vabastada.

Artikkel 16

1. Kõik liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast nende territooriumil esinevast I lisa A osa I jaos või II lisa A osa I jaos nimetatud kahjulikust organismist või igast I lisa A osa II jaos või B osas või II lisa A osa II jaos või B osas nimetatud kahjuliku organismi avastamise juhtumist nende territooriumi sellises osas, kus nimetatud organisme varem ei ole esinenud.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed asjaomaste kahjulike organismide hävitamiseks või, kui see ei ole võimalik, nende leviku takistamiseks. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele võetud meetmetest.

2. Kõik liikmesriigid teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast I või II lisas nimetamata, oma territooriumil varem tundmatu kahjuliku organismi tegelikust või oletatavast esinemisest. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ka kaitsemeetmetest, mis on juba võetud või kavatsetakse võtta. Meetmed peavad muuhulgas olema niisugused, mis hoiaksid ära asjaomase kahjuliku organismi levimise ohu teiste liikmesriikide territooriumile.

Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete saadetiste puhul, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus arvatakse olevat ilmne oht lõikes 1 ja käesoleva lõike esimeses taandes osutatud kahjulike organismide sissetoomiseks ja levikuks, võtab asjaomane liikmesriik viivitamata vajalikud meetmed ühenduse territooriumi kaitsmiseks kõnealuse ohu eest ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kui liikmesriigi arvates on olemas muu ilmne oht kui teises lõigus osutatu, teatab ta viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmetest, mille võtmist ta sooviks. Kui liikmesriigi arvates ei võeta kõnealuseid meetmeid küllalt kiiresti, et vältida kahjulike organismide sissetoomist või levikut tema territooriumile, võib ta ajutiselt võtta kõik lisameetmed, mida ta käsitab vajalikuna, kuni komisjon võtab meetmed vastavalt lõikele 3.

Komisjon esitab 31. detsembriks 1992 nõukogule aruande kõnealuste sätete toimimise kohta koos oma ettepanekutega.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel tutvub komisjon olukorraga võimalikult kiiresti alalise taimetervise komitees. Kohapealsed uuringud võib teha komisjoni volitusel ning vastavalt artikli 21 asjakohastele sätetele. Vajalikke meetmeid, kaasa arvatud neid, mille abil saab otsustada, kas liikmesriikide võetud meetmed tuleks tühistada või tuleks neid muuta, võib kohaldada artiklis 19 sätestatud korras. Komisjon jälgib olukorra arengut ning tühistab eespool nimetatud meetmed või muudab neid sama korra kohaselt vastavalt olukorra kujunemisele. Seni kui meetmeid ei ole eespool nimetatud korras kohaldatud, võib liikmesriik jääda enda võetud meetmete juurde.

4. Vajaduse korral võetakse lõigete 1 ja 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad vastu artiklis 18 sätestatud korras.

Artikkel 17

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab alalise taimetervise komitee (edaspidi komitee) eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel küsimuse viivitamata nimetatud komiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse häälteenamusega, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja rakendab neid viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole meetmeid võtnud kolme järgneva kuu jooksul pärast seda, kui antud küsimuses tema poole pöörduti, peab komisjon kõnealused meetmed võtma ja viivitamata rakendama, v.a juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega kõnealused meetmed tagasi lükanud.

Artikkel 18

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel asjakohased küsimused viivitamata komiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse häälteenamusega, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja kohaldab neid viivitamata. Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole ettepandud meetmeid vastu võtnud kolme kuu jooksul pärast nõukogu poole pöördumist, võtab komisjon need vastu.

Artikkel 19

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel asjakohased küsimused viivitamata komiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse kahe päeva jooksul. Arvamus esitatakse häälteenamusega, mis on sätestatud asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja kohaldab neid viivitamata. Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole meetmeid võtnud 15 päeva möödudes pärast seda, kui antud küsimuses tema poole pöörduti, peab kõnealused meetmed võtma ja viivitamata rakendama komisjon, v.a juhul, kui nõukogu on lihthäälteenamusega kõnealused meetmed tagasi lükanud.

Artikkel 20

1. Käesolev direktiiv ei piira mingil moel ühenduse õigusaktide taimetervise nõudeid käsitlevate sätete kohaldamist taimede ja taimsete saaduste suhtes, v.a siis, kui nende puhul on ette nähtud või selgesõnaliselt lubatud rangemate nõuete kohaldamine.

2. Käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud ühtsuse tagamiseks lõikes 1 osutatud ühenduse õigusaktide sätetega, võetakse vastu artiklis 18 sätestatud korras.

3. Liikmesriikide territooriumile toodavate taimede või taimsete saaduste, eriti VI lisas loetletud toodete ning nende pakendite või veokite puhul võivad liikmesriigid võtta taimetervise erimeetmeid kahjulike organismide suhtes, mis kahjustavad taimi või taimseid saadusi üldjuhul laoruumides.

Artikkel 21

1. Käesoleva direktiivi õige ja ühtse kohaldamise kindlustamiseks ning ilma et see piiraks kontrollide läbiviimist liikmesriikide volitusel, võib komisjon korraldada kontrolle, mille tema volitusel viivad lõikes 3 nimetatud ülesannetega kohapeal või mujal läbi eksperdid vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Kui selliseid kontrolle tehakse liikmesriikides, tuleb need läbi viia koostöös kõnealuse liikmesriigi ametliku taimekaitseorganisatsiooniga, nagu on kindlaks määratud lõigetes 4 ja 5 ning lõikes 7 sätestatud korras.

2. Lõikes 1 osutatud eksperdid võivad olla:

- komisjoni teenistuses,

- liikmesriikide teenistuses, kuid suunatud ajutiselt või selle ülesande täitmiseks komisjoni käsutusse.

Eksperdid peavad olema vähemalt ühes liikmesriigis omandanud ametlike taimetervise kontrollide läbiviimise ja järelevalvega tegeleva isiku puhul nõutava kvalifikatsiooni.

3. Lõikes 1 osutatud kontrolle võib läbi viia järgmiste ülesannetega:

- järelevalve artiklis 6 osutatud uuringute üle,

- järelevalve artikli 13 lõikes 1 osutatud kontrollide üle või nende läbiviimine koostöös liikmesriikidega käesoleva lõike viienda lõigu sätete raames,

- artikli 13 lõikes 7 osutatud tehnilises korras kindlaksmääratud tegevuste läbiviimine,

- artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud uuringute tegemine,

- komisjoni abistamine lõikes 6 osutatud küsimustes,

- muude ülesannete täitmine, mis on nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega antud komisjoni ettepanekul ekspertidele.

4. Lõikes 1 osutatud eksperdid võivad lõikes 3 loetletud ülesannete täitmiseks:

- käia puukoolides, põllumajandusettevõtetes ja muudes kohtades, kus taimi, taimseid saadusi või muid tooteid kasvatatakse, toodetakse, töödeldakse või ladustatakse või on kasvatatud, toodetud, töödeldud või ladustatud,

- käia kohtades, kus tehakse artiklis 6 ettenähtud uuringuid või artiklis 13 ettenähtud kontrolle,

- pidada nõu liikmesriikide ametlike taimekaitseorganisatsioonide ametiisikutega,

- saata liikmesriikide riiklikke inspektoreid, kui nad tegutsevad käesoleva direktiivi kohaldamisel.

5. Vastavalt lõike 1 teises lõigus osutatud koostööle antakse asjaomase liikmesriigi ametlikule taimekaitseorganisatsioonile ülesandest aegsasti ette teada, et võtta vajalikke meetmeid.

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et kontrollide objektiivsust ja tulemuslikkust ei ohustata. Liikmesriigid tagavad ekspertide ülesannete takistusteta täitmise ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et võimaldada soovi korral neile olemasolevate vajalike vahendite kasutamist, kaasa arvatud laboriseadmed ja laboritöötajad. Komisjon tagab kõnealustest vajadustest tulenevate kulutuste katmise sel eesmärgil Euroopa Liidu üldeelarves kasutatavate assigneeringute piirides.

Kui seda nõuavad siseriiklikud õigusaktid, antakse ekspertidele kõik asjaomase liikmesriigi taimekaitseorganisatsiooni nõuetekohased volitused ning nad peavad järgima selle liikmesriigi ametiisikute kohta kehtivaid eeskirju ja tavasid.

Kui ülesandeks on artiklis 6 osutatud uuringute järelevalve, artikli 13 lõikes 1 osutatud kontrollide järelevalve või artikli 15 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 3 osutatud uuringute läbiviimine, ei või kohapeal teha ühtki otsust. Eksperdid esitavad komisjonile aruande oma tegevuse ja järelduste kohta.

Kui ülesandeks on artikli 13 lõikes 1 osutatud uuringute läbiviimine, peavad need uuringud olema osaks kindlaksmääratud kontrolliprogrammist ning vastama asjaomase liikmesriigi kehtestatud protseduurireeglitele; siiski võib asjaomane liikmesriik ühise kontrolli puhul lubada saadetise sissetoomist ühendusse üksnes oma taimekaitseorganisatsiooni ja komisjoni vahelisel kokkuleppel. Artiklis 18 sätestatud korras võib seda tingimust laiendada muudele tühistamatutele nõuetele, mida kohaldatakse saadetistele enne nende sissetoomist ühendusse, kui kogemused näitavad, et niisugune laiendamine on vajalik. Kui ühenduse ekspert ja riiklik inspektor kokkuleppele ei jõua, võtab asjaomane liikmesriik vajalikud ajutised meetmed, kuni tehakse lõplik otsus.

Kõigil juhtudel kohaldatakse kriminaalmenetluse ja halduskaristustega seotud siseriiklikke õigusnorme tavalises korras. Kui eksperdid teevad kindlaks käesoleva direktiivi sätete oletatava rikkumise, teatatakse sellest asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

6. Komisjon:

- loob võrgu kahjulike organismide uutest esinemistest teatamiseks,

- annab soovitusi suuniste koostamiseks ekspertide ja riiklike inspektorite tegutsemiseks.

Aitamaks komisjonil täita viimati nimetatud ülesannet, teavitavad liikmesriigid komisjoni kehtivast siseriiklikust taimetervisealasest kontrollimenetlusest.

7. Komisjon võtab artiklis 18 sätestatud korras vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks, sealhulgas ka sätted, mida kohaldatakse lõike 1 teises lõigus nimetatud koostöö suhtes.

8. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 1994 nõukogule aruande käesoleva artikli sätete rakendamisel saadud kogemustest. Nõukogu, pidades silmas saadud kogemusi, teeb komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse võtta vajaduse korral vajalikud meetmed kõnealuste sätete muutmiseks.

Artikkel 22

Kahjulike organismide tegelikul või oletataval esinemisel ühendusse sissetoomise või seal levimise tagajärjel, võib liikmesriik vastavalt artiklitele 23 ja 24 saada ühenduselt fütosanitaarkontrolli rahalist toetust kulude katmiseks, mis on seotud kahjuliku organismi hävitamiseks või, kui see ei ole võimalik, leviku takistamiseks võetud või kavandatud vajalike meetmetega. Komisjon teeb ettepaneku kavandada Euroopa Liidu üldeelarvesse sellele eesmärgile vastavad assigneeringud.

Artikkel 23

1. Asjaomane liikmesriik võib taotluse korral ühenduselt saada artiklis 22 osutatud rahalist toetust, kui on kindlaks tehtud, et kõnealusest kahjulikust organismist, olenemata sellest, kas see kuulub I või II lisa loetelusse:

- on teatatud vastavalt artikli 16 lõikele 1 või lõike 2 esimesele lõigule ja

- tuleneb otsene oht kogu ühendusele või selle osale, kuna see organism esineb piirkonnas, kus seda varem ei ole esinenud või kus see on hävitatud või hävitamisel, ja

- see on kõnealusesse piirkonda sisse toodud taimede, taimsete saaduste või muude toodete saadetisega, mis on pärit kolmandast riigist või ühenduse muust piirkonnast.

2. Vajalike meetmetena artiklis 22 määratletud tähenduses käsitatakse järgmisi meetmeid:

a) hävitamine, desinfitseerimine, desinfestatsioon, steriliseerimine, puhastamine või muu ametiisikute poolt või ametiisikute nõudmisel läbiviidud töötlus, mida kohaldatakse:

i) taimede, taimsete saaduste või muude toodete suhtes, millest koosneb saadetis või koosnevad saadetised, millega kahjulik organism kõnealusesse piirkonda sisse on toodud ja mis on tunnistatud saastunuks või tõenäoliselt saastunuks;

ii) taimede, taimsete saaduste või muude toodete suhtes, mis on tunnistatud saastunuks või tõenäoliselt saastunuks sissetoodud kahjuliku organismiga, mis on kasvanud asjaomas(t)es saadetis(t)es olnud taimedel või mis on olnud kõnealus(t)e saadetis(t)e taimede, taimsete saaduste ja muude toodete või nendest kasvatatud taimede vahetus läheduses;

iii) kasvusubstraatide ja maa-alade suhtes, mis on tunnistatud saastunuks või tõenäoliselt saastunuks asjaomase kahjuliku organismiga;

iv) tootmismaterjali, pakke- ja laomaterjali, ladustamis- ja pakendamiskohtade ning transpordivahendite suhtes, mis on kokku puutunud kõigi eespool nimetatud taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega või osaga nendest;

b) ametiisikute poolt või ametiisikute nõudmisel läbiviidud kontrollid või katsed sissetoodud kahjuliku organismiga saastumise või selle ulatuse kindlakstegemiseks;

c) kasvusubstraatide, haritavate maa-alade või ruumide kohta ning muude kui kõnealus(t)est saadetis(t)est pärit materjali või sellest kasvatatud materjali hulka kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete kohta kehtivad kasutamiskeelud või -piirangud, mis tulenevad sissetoodud kahjuliku organismiga seotud fütosanitaarohu tõttu vastuvõetud ametlikest otsustest.

3. Riiklikest vahenditest tehtud makseid, mis on ette nähtud:

- lõike 2 punktides a ja b nimetatud meetmete võtmiseks tehtud kulutuste osaliseks või täielikuks katmiseks, v.a asjaomase pädeva ametiasutuse jooksvad kulud, või

- niisuguste rahaliste kaotuste osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks, mis ei tulene otseselt ühe või mitme lõike 2 punktis c nimetatud meetme võtmisel kaotatud sissetulekust,

käsitatakse kulutustena, mis on otseselt seotud lõikes 2 osutatud vajalike meetmetega.

Erandina esimese lõigu teisest taandest võib artiklis 18 sätestatud korras rakendusmääruses täpsustada juhud, mille puhul kompensatsioone kaotatud sissetuleku puhul käsitatakse vajalike meetmetega otseselt seotud kuludena vastavalt tingimustele, mis on täpsustatud lõikes 5, ning kõnealustel juhtudel kohaldatavale tähtajale, mis on kuni kolm aastat.

4. Vastamaks ühenduse rahalise toetuse saamise tingimustele ning ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile taotluse hiljemalt kahjuliku organismi avastamisele järgneva kalendriaasta lõpuks ning teatavad viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele:

- lõike 1 esimeses taandes osutatud teadaande andmed,

- artiklis 22 osutatud kahjuliku organismi laadi ja leviku ulatuse ning millal, kus ja kuidas see on avastatud,

- andmed lõike 1 kolmandas taandes osutatud saadetise kohta, millega kahjulik organism on sisse toodud,

- vajalikud võetud või kavandatud meetmed, milleks on tarvis abi, ning nende ajakava ja

- saavutatud tulemused ning tehtud või tehtavad tegelikud või oletatavad kulutused ning kõnealuste kulutuste osa, mille on katnud või katab liikmesriik vajalike meetmete võtmiseks ettenähtud riiklikest vahenditest

Kui kahjuliku organismi esinemine on avastatud enne 30. jaanuari 1997, käsitatakse seda kuupäeva avastamise kuupäevana käesolevas lõikes ja lõikes 5 määratletud tähenduses, tingimusel et tegelik avastamise kuupäev ei olnud varasem kui 1. jaanuar 1995. Seda sätet kohaldatakse siiski lõike 3 teises lõigus osutatud kaotatud sissetuleku kompenseerimise puhul ainult erandjuhtudel pärast eespool nimetatud kuupäeva kaotatud sissetuleku puhul tingimustel, mis on sätestatud kaotatud sissetulekute kohta lõikes 3 osutatud rakendusmääruses.

5. Ilma et see piiraks artikli 24 kohaldamist, otsustatakse ühenduse rahalise toetuse jaotus ja suurus artiklis 18 sätestatud korras vastavalt asjaomase liikmesriigi lõike 4 kohaselt esitatud teabele ja dokumentidele ning vajaduse korral ka nende uuringute tulemusele, mille vastavalt artikli 16 lõike 3 esimesele lõigule on läbi viinud komisjoni volitusel artiklis 21 osutatud eksperdid, võttes arvesse eespool nimetatud lõike 1 teises taandes osutatud ohu suurust ning sõltuvalt sellel eesmärgil ettenähtud assigneeringutest.

Selleks eesmärgiks ettenähtud assigneeringute piires katab ühenduse rahaline toetus kuni 50 % ning lõike 3 teises lõigus osutatud kaotatud sissetulekute kompenseerimise puhul kuni 25 % kulutustest, mis on otseselt seotud lõikes 2 osutatud vajalike meetmetega tingimusel, et need meetmed on võetud hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artiklis 22 osutatud kahjuliku organismi esinemise avastamise kuupäeva või on kavandatud selleks ajavahemikuks.

Eespool nimetatud perioodi võib samas korras pikendada, kui asjaomase olukorra uurimisel jõutakse järeldusele, et võetud meetmete eesmärk saavutatakse mõistliku lisaaja jooksul. Ühenduse rahaline toetus väheneb asjaomaste aastate vältel.

Kui liikmesriik ei ole suuteline edastama saadetise kohta nõutavaid andmeid vastavalt lõike 4 kolmandale taandele, edastab ta oletatavad saastumisallikad ning põhjenduse, miks ei ole võimalik saadetist identifitseerida. Rahalise toetuse jaotamise võib heaks kiita samas korras, sõltuvalt hinnangust kõnealustele andmetele.

Käesoleva lõike kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse rakendusmääruses artiklis 18 sätestatud korras.

6. Seoses olukorra arenguga ühenduses võib otsustada artiklis 18 või 19 sätestatud korras, et edasise tegevuse või asjaomase liikmesriigi võetud või kavandatud meetmete suhtes kohaldatakse teatavaid nõudeid või lisatingimusi, kui need on vajalikud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

Ühenduse rahalise toetuse jaotus kõnealuse edasise tegevuse, nõuete või tingimuste jaoks otsustatakse samas korras. Selleks eesmärgiks ettenähtud assigneeringute piires katab ühenduse rahaline toetus kuni 50 % kulutustest, mis on otseselt seotud asjaomase edasise tegevuse, nõuete või tingimustega.

Kui kõnealune edasine tegevus, nõuded või tingimused on sisuliselt kavandatud kaitsma muud ühenduse territooriumi kui kõnealuses liikmesriigi territooriumi, võidakse samas korras otsustada, et ühenduse rahaline toetus katab rohkem kui 50 % kulutustest.

Ühenduse rahaline toetus on tähtajaline ning väheneb kõnealuste aastate jooksul.

7. Ühenduse rahalise toetuse jaotus ei piira nende nõuete kehtivust, mis asjaomasel liikmesriigil või üksikisikutel võib teiste vastu olla, kaasa arvatud nõuded teistele liikmesriikidele artikli 24 lõikes 3 osutatud juhtudel, kulude hüvitamiseks, kahjumi ja muude kahjude hüvitamiseks vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, ühenduse õigusele või rahvusvahelisele õigusele. Õigus selliste nõuete esitamiseks võib seaduse alusel üle minna ühendusele alates ühenduse rahalise toetuse saamise päevast kuni kõnealused kulud, kahjum või muud kahjud on kõnealuse toetusega hüvitatud.

8. Ühenduse rahalist toetust võib maksta mitmes osas.

Kui selgub, et ühenduse rahaline toetus ei ole enam põhjendatud, toimitakse järgmiselt:

asjaomasele liikmesriigile vastavalt lõigetele 5 ja 6 ettenähtud ühenduse rahalist toetust vähendatakse või see peatatakse, kui liikmesriigi poolt edastatud teabe põhjal või artiklis 21 osutatud ekspertide poolt komisjoni volitusel läbiviidud uuringute tulemuste põhjal või komisjoni poolt vastavalt nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999 (millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta)9 artiklis 39 sätestatud korraga analoogses korras läbiviidud asjakohase kontrolli tulemusena selgub, et:

- lõigete 5 ja 6 kohaselt otsustatud vajalike meetmete osaline või täielik rakendamata jätmine või kõnealuste sätete eeskirjade või tähtaegade või nõutud eesmärkide täitmata jätmine ei ole põhjendatud või

- meetmed ei ole enam vajalikud või

- on ilmnenud määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 kirjeldatud olukord.

9. Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta10 artikleid 8 ja 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

10. Asjaomane liikmesriik maksab ühendusele tervenisti või osaliselt tagasi lõike 5 ja 6 kohaselt antud ühenduse rahalise toetuse, kui lõikes 8 määratletud allikate põhjal tuvastatakse, et:

a) lõike 5 või 6 põhjal arvessevõetud vajalikke meetmeid:

i) ei ole rakendatud või

ii) ei ole rakendatud viisil, mis vastab kõnealustes sätetes esitatud eeskirjadele või tähtaegadele või nõutud eesmärkidele,

või

b) saadud summasid on kasutatud muudeks eesmärkideks, kui rahalist toetust on antud,

või

c) on ilmnenud määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 39 kirjeldatud olukord.

Lõike 7 teises lauses nimetatud õigused võivad tagasimaksmise kuupäevast alates seaduse alusel uuesti üle minna asjaomasele liikmesriigile sel määral, kui need on tagasimaksega kaetud.

Hilinenud tagasimaksetelt, mida ei ole tasutud vastavalt finantsmääruse sätetele ning vastavalt korrale, mille peab kehtestama komisjon artiklis 18 sätestatud korras, arvestatakse viivis.

Artikkel 24

1. Kahjuliku organismi artiklis 22 osutatud esinemispõhjuste suhtes kohaldatakse järgmist.

Komisjon kontrollib, kas kahjuliku organismi esinemise asjakohases piirkonnas on põhjustanud ühe või mitme kahjulikku organismi sisaldava saadetise sissetoomine sellesse piirkonda, ning teeb kindlaks liikmesriigi või järjestikused liikmesriigid, kust saadetis(ed) on tulnud.

Liikmesriik, kust kahjulikke organisme sisaldavad saadetis(ed) on tulnud, olenemata sellest, kas tegemist on ülalpool nimetatud liikmesriigiga või mitte, teatab komisjoni nõudmisel talle viivitamata kõik andmed viimas(t)e saadetis(t)e päritolu ja menetlemise kohta, kaasa arvatud käesoleva direktiiviga ettenähtud uuringud ja kontrollid, et kindlaks teha, miks kõnealune liikmesriik ei avastanud, et saadetis(ed) ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele. Liikmesriik teatab komisjoni nõudmisel ka kõigi ülejäänud samast kohast või samadest kohtadest pärit teataval ajavahemikul lähetatud saadetiste sihtkohad.

Teabe täiendamiseks võivad artiklis 21 osutatud eksperdid komisjoni volitusel läbi viia uuringuid.

2. Komitee uurib kõnealuste sätete või artikli 16 lõike 3 kohaselt saadud teavet, et kindlaks teha puudused ühenduse taimetervist käsitlevates määrustes või nende rakendamises ning meetmed, mida saaks võtta kõnealuste puuduste parandamiseks.

Lõikes 1 osutatud teavet võib vastavalt asutamislepingule kasutada ka väljaselgitamiseks, kas liikmesriik, kust saadetis(ed) on tulnud, ei ole kindlaks teinud eeskirjade täitmata jätmist, mille tulemusel asjaomases piirkonnas on levinud kahjulik organism, sest kõnealune liikmesriik ei ole täitnud üht asutamislepingust ja käesolevast direktiivist tulenevat kohustust, mis on eelkõige seotud artiklis 6 sätestatud uuringute või artikli 13 lõikes 1 sätestatud kontrollidega.

3. Kui artikli 23 lõikes 1 osutatud liikmesriigi suhtes jõutakse lõikes 2 osutatud järeldusteni, ei anta kõnealusele liikmesriigile ühenduse rahalist toetust või, kui seda on juba makstud, tagastatakse see ühendusele. Viimasel juhul kohaldatakse artikli 23 lõike 10 kolmandat lõiku.

Kui lõikes 2 osutatud järeldustele jõutakse teise liikmesriigi suhtes, kohaldatakse ühenduse õigust, võttes arvesse artikli 23 lõike 7 teist lauset.

Artikkel 25

Artikli 13 lõikes 9 osutatud rahalise toetuse osas kohaldab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega sätteid erandjuhtude kohta, mil ühenduse esmased huvid õigustavad ühenduse rahalist toetust kuni 70 % ulatuses kulutustest, mis on otseselt seotud seadmete ja vahendite täiustamisega selleks eesmärgiks ettenähtud assigneeringute piires ning tingimusel, et see ei mõjuta artikli 23 lõike 5 või 6 põhjal vastuvõetud otsuseid.

Artikkel 26

Hiljemalt 20. jaanuariks 2002 kontrollib komisjon artikli 13 lõike 9 ning artiklite 22, 23 ja 24 kohaldamise tulemusi ning esitab nõukogule aruande koos kõigi vajalike muudatusettepanekutega.

Artikkel 27

Direktiiv 77/93/EMÜ, muudetud VIII lisa A osas loetletud aktidega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi VIII lisa B osas sätestatud ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda vastavalt IX lisas toodud vastavustabelile.

Artikkel 28

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 29

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. mai 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PINA MOURA

I LISA

A OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES

I jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHESKI ÜHENDUSE OSAS EI TEATA ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

1. Acleris spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

2. Amauromyza maculosa (Malloch)

3. Anomala orientalis Waterhouse

4. Anoplophora chinensis (Thomson)

5. Anoplophora malasiaca (Forster)

6. Arrhenodes minutus Drury

7. Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) järgmiste viiruste edasikandjana:

a) Bean golden mosaic virus

b) Cowpea mild mottle virus

c) Lettuce infectious yellows virus

d) Pepper mild tigré virus

e) Squash leaf curl virus

f) Euphorbia mosaic virus

g) Florida tomato virus

8. Cicadellidae (mujalt kui Euroopast pärit), mis on tuntud Pierce'i tõve (mida põhjustab Xylella fastidiosa) edasikandjatena:

a) Carneocephala fulgida Nottingham

b) Draeculacephala minerva Ball

c) Graphocephala atropunctata (Signoret)

9. Choristoneura spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

10. Conotrachelus nenuphar (Herbst)

10.1. Diabrotica barberi Smith and Lawrence

10.2. Diabrotica undecimpunctata howardi Barber

10.3. Diabrotica undecimpunctata undecimpunctata Mannerheim

10.4. Diabrotica virgifera Le Conte

11. Heliothis zea (Boddie)

11.1. Hirschmanniella spp., muud kui Hirschmanniella gracilis (de Man) Luc ... Goodey

12. Liriomyza sativae Blanchard

13. Longidorus diadecturus Eveleigh et Allen

14. Monochamus spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

15. Myndus crudus Van Duzee

16. Nacobbus aberrans (Thorne) Thorne et Allen

17. Premnotrypes spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

18. Pseudopityophthorus minutissimus (Zimmermann)

19. Pseudopityophthorus pruinosus (Eichhoff)

20. Scaphoideus luteolus (Van Duzee)

21. Spodoptera eridania (Cramer)

22. Spodoptera frugiperda (Smith)

23. Spodoptera litura (Fabricus)

24. Thrips palmi Karny

25. Tephritidae (mujalt kui Euroopast pärit), näiteks:

a) Anastrepha fraterculus (Wiedemann)

b) Anastrepha ludens (Loew)

c) Anastrepha obliqua Macquart

d) Anastrepha suspensa (Loew)

e) Dacus ciliatus Loew

f) Dacus curcurbitae Coquillet

g) Dacus dorsalis Hendel

h) Dacus tryoni (Froggatt)

i) Dacus tsuneonis Miyake

j) Dacus zonatus Saund

k) Epochra canadensis (Loew)

l) Pardalaspis cyanescens Bezzi

m) Pardalaspis quinaria Bezzi

n) Pterandrus rosa (Karsch)

o) Rhacochlaena japonica Ito

p) Rhagoletis cingulata (Loew)

q) Rhagoletis completa Cresson

r) Rhagoletis fausta (Osten-Sacken)

s) Rhagoletis indifferens Curran

t) Rhagoletis mendax Curran

u) Rhagoletis pomonella Walsh

v) Rhagoletis ribicola Doane

w) Rhagoletis suavis (Loew)

26. Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid)

27. Xiphinema californicum Lamberti et Bleve-Zacheo

b) Bakterid

1. Xylella fastidiosa (Well et Raju)

c) Seened

1. Ceratocystis fagacearum (Bretz) Hunt

2. Chrysomyxa arctostaphyli Dietel

3. Cronartium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

4. Endocronartium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

5. Guignardia laricina (Saw.) Yamamoto et Ito

6. Gymnosporangium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

7. Inonotus weirii (Murril) Kotlaba et Pouzar

8. Melampsora farlowii (Arthur) Davis

9. Monilinia fructicola (Winter) Honey

10. Mycosphaerella larici-leptolepis Ito et al.

11. Mycosphaerella populorum G. E. Thompson

12. Phoma andina Turkensteen

13. Phyloosticta solitaria Ell. et Ev.

14. Septoria lycopersici Speg. var. malagutii Ciccarone et Boerema

15. Thecaphora solani Barrus

15.1. Tilletia indica Mitra

16. Trechispora brinkmannii (Bresad.) Rogers

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

1. Elm phlöem necrosis mycoplasm

2. Kartuliviirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks:

a) Andean potato latent virus

b) Andean potato mottle virus

c) Arracacha virus B, oca strain

d) Potato black ringspot virus

e) Potato spindle tuber viroid

f) Kartuliviirus T

g) Kartuliviiruste A, M, S, V, X ja Y mujalt kui Euroopast pärit isolaadid (kaasa arvatud Yo, Yn ja Yc) ja Potato leafroll virus

3. Tobacco ringspot virus

4. Tomato ringspot virus

5. Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. viirused ja viiruselaadsed organismid, näiteks:

a) Blueberry leaf mottle virus

b) Cherry rasp leaf virus (Ameerikast pärit)

c) Peach mosaic virus (Ameerikast pärit)

d) Peach phony rickettsia

e) Peach rosette mosaic virus

f) Peach rosette mycoplasm

g) Peach X-disease mycoplasm

h) Peach yellows mycoplasm

i) Plum line pattern virus (Ameerikast pärit)

j) Raspberry leaf curl virus (Ameerikast pärit)

k) Strawberry latent "C" virus

l) Strawberry vein banding virus

m) Strawberry witches" broom mycoplasm

n) Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L., Rubus L. ja Vitis L. mujalt kui Euroopast pärit viirused ja viiruselaadsed organismid

6. Viirused, mille edasikandjaks on Bemisia tabaci Genn., näiteks:

a) Bean golden mosaic virus

b) Cowpea mild mottle virus

c) Lettuce infectious yellows virus

d) Pepper mild tigré virus

e) Squash leaf curl virus

f) Euphorbia mosaic virus

g) Florida tomato virus

e) Parasiittaimed

1. Arceuthobium spp. (mujalt kui Euroopast pärit)

II jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES TEATAKSE ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

1. Globodera pallida (Stone) Behrens

2. Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens

3. Heliothis armigera (Hübner)

4. Liriomyza bryoniae (Kaltenbach)

5. Liriomyza trifolii (Burgess)

6. Liriomyza huidobrensis (Blanchard)

6.1. Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid)

6.2. Meloidogyne fallax Karssen

7. Opogona sacchari (Bojer)

8. Popilia japonica Newman

8.1. Rhizoecus hibisci Kawai et Takagi

9. Spodoptera littoralis (Boisduval)

b) Bakterid

1. Clavibacter michiganensis (Smith) Davis et al. ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.

2. Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith

c) Seened

1. Melampsora medusae Thümen

2. Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

1. Apple proliferation mycoplasm

2. Apricot chlorotic leafroll mycoplasm

3. Pear decline mycoplasm

B OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD TEATAVATEL KAITSTAVATEL ALADEL

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik Kaitstavad alad

1. Bernista tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) DK, IRL, P (kogu Douro e Minho, Trás-os-Montes, Beira Litoral, Beira Interior, Ribatejo e Oeste, Madeira ja Assoorid), UK, S, FI

2. Globodera pallida (Stone) Behrens FI

3. Leptinotarsa decemlineata Say E (Menorca ja Ibiza), IRL, P (Assoorid ja Madeira), UK, S (Malmöhus, Kristianstads, Blekinge, Kalmar, Gotlandi lään, Halland), FI (Ålandi, Turku, Uusimaa, Kymi, Häme, Pirkanmaa ja Satakunta piirkond)

b) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik Kaitstavad alad

1. Beet necrotic yellow vein virus 2. Tomato spotted wilt virus DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK DK, S, FI

II LISA

A OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES, KUI NAD ESINEVAD TEATAVATEL TAIMEDEL VÕI TAIMSETEL SAADUSTEL

I jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES EI TEATA ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Aculops fuchsiae Keifer Liigi Fuchsia L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

2. Aleurocantus spp Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

3. Anthonomus bisignifer (Schenkling) Liigi Fragaria L istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

4. Anthonomus signatus (Say) Liigi Fragaria L istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

5. Aonidella Citrina Coquillet Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

6. Aphelenchodes besseyi Christie* Liigi Oryza spp. seemned

7. Aschistonyx eppoi Inoye Liigi Juniperus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned

8. Bursaphelencus xylophilus (Steiner et Buhere) Nickle et al. Liikide Abies Mill., Cedrus Trew,. Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. taimed, v.a viljad ja seemned, ning mujalt kui Euroopast pärit okaspuude (Coniferales) puit

9. Carposina niponensis Walsingham Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned

10. Diaphorina citri Kuway Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid ja liigi Murraya König taimed, v.a viljad ja seemned

11. Enarmonia packardi (Zeller) Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned

12. Enarmonia prunivora Walsh Liikide Crataegus L., Malus Mill., Photinia Ldl., Prunus L. ja Rosa L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, ning liikide Malus Mill. ja Prunus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad

13. Eotetranychus lewisi McGregor Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

14. Eotetranychus orientalis Klein Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

15. Grapholita inopinata Heinrich Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned

16. Hishomonus phycitis Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

17. Leucaspis japonica Ckll. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

18. Listronotus bonariensis (Kuschel) Liikide Cruciferae, Gramineae ja Trifolium spp. Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst pärit seemned

19. Margarodes, mujalt kui Euroopast pärit liigid, näiteks: c) Margarodes vitis (Philipi) d) Margarodes vredendalensis de Klerk c) Margarodes pieskaensis Jakubski Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned

20. Numonia pyrivorella (Matsumura) Liigi Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a seemned

21. Oligonychus perditus Pritchard et Baker Liigi Juniperus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a viljad ja seemned

22. Pissodes spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Mujalt kui Euroopast pärit okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor ning okaspuutaimed (Coniferales), v.a viljad ja seemned

23. Radopholus citrophilus Huettel Dickson et Kaplan Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned; sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp. ja Strelitiziaceae taimed, juurdunud või kinnitunud või juurde lisatud kasvusubstraadiga

24. Saissetia nigra (Nietm.) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

25. Scirtothrips aurantii Faure Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned

26. Scirtothrips dorsalis Hood Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

27. Scirtothrips citri (Moultex) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned

28. Scolytidae spp. (mujalt kui Euroopast pärit) Mujalt kui Euroopast pärit okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor ning üle 3 m pikkused okaspuutaimed (Coniferales), v.a viljad ja seemned

29. Tachypterellus quadrigibbus Say Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a seemned

30. Toxoptera citricia Kirk Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

31. Trioza erytreae Del Guercio Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid ning Clausena Burm. f. taimed, v.a viljad ja seemned

32. Unaspis citri Comstock Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

* Aphelenchoides besseyi Christie ei esine ühenduses Oryza spp. puhul.

b) Bakterid

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Citrus greening bacterium Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

2. Citrus variegated chlorosis Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

3. Erwinia stewartii (Smith) Dye Liigi Zea mais L. seemned

4. Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a seemned

5. Xanthomonas campestris pv. oryzae (Ishiyama) Dye et pv. oryzicola (Fang. et al.) Dye Liigi Oryza spp. seemned

c) Seened

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Alternaria alternata (Fr.) Keissler (mujalt kui Euroopast pärit patogeensed isolaadid) Liikide Cydonia Mill., Malus Mill. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

2. Apiosporina morbosa (Schwein.) v. Arx Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

3. Atropellis spp. Liigi Pinus L. taimed, v.a viljad ja seemned; liigi Pinus L. eraldatud koor ja puit

4. Ceratocystis coerulescens (Münch) Bakhsi Liigi Acer saccharum Marsh. Taimed, v.a Põhja-Ameerika riikidest pärit viljad ja seemned, ning liigi Acer saccharum Marsh. puit, mis on pärit Põhja-Ameerika riikidest, kaasa arvatud puit, mille algupärane kumer pind ei ole säilinud

5. Cercoseptoria pini-densiflorae (Hori et Nambu) Deighton Liigi Pinus L. taimed, v.a viljad ja seemned, ning liigi Pinus L. puit

6. Cercospora angolensis Carv. et Mendes Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned

7. Ciborinia camelliae Kohn Liigi Camelia L. mujalt kui Euroopast pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

8. Diaporthe vaccinii Shaer Liigi Vaccinium spp. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

9. Elsinoe spp. Bitanc. et Jenk Mendes Liikide Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned, ning liigi Citrus L. taimed ja hübriidid, v.a seemned ja viljad, v.a liikide Citrus reticulata Blanco ja Citrus sinensis (L.) Osbeck Lõuna-Ameerikast pärit viljad

10. Fusarium oxysporum f. sp. albedinis (Kilian et Maire) Gordon Liigi Phoenix spp. taimed, v.a viljad ja seemned

11. Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitrustele Citrus patogeensed tüved) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a seemned

12. Guignardia piricola (Nosa) Yamamoto Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit taimed, v.a seemned

13. Puccinia pittieriana Hennings Sugukonna Solanaceae taimed, v.a viljad ja seemned

14. Scirrhia acicola (Dearn.) Siggers Liigi Pinus L. taimed, v.a viljad ja seemned

15. Venturia nashicola Tanaka et Yamamoto Liigi Pyrus L. mujalt kui Euroopast pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Beet curly top virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid) Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

2. Black raspberry latent virus Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed

3. Närbumistõbi ja samalaadsed haigusetekitajad Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

4. Cadang-Cadang viroid Liigi Palmae mujalt kui Euroopast pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

5. Cherry leafroll virus* Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed

6. Citrus mosaic virus Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

7. Citrus tristeza virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

8. Leproos Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

9. Little cherry patogen (mujalt kui Euroopast pärit isolaadid) Liikide Prunus cerasus L., Prunus avium L., Prunus incisa Thunb., Prunus sargentii Rehd., Prunus serrula Franch., Prunus serrulata Lindl., Prunus speciosa (Koidz.) Ingram, Prunus subhirtella Miq., Prunus yedoensis Matsum. istutamiseks ettenähtud taimed, hübriidid ja kultivarid, v.a seemned

10. Naturally spreading psorosis Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

11. Palm lethal yellowing mycoplasm Liigi Palmae mujalt kui Euroopast pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

12. Prunus necrotic ringspot virus** Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed

13. Satsuma dwarf virus Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

14. Tatter leaf virus Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

15. Witches' broom (MLO) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

* Cherry leaf roll virus ei esine ühenduses liigi Rubus L. puhul. ** Prunus necrotic ringspot virus ei esine ühenduses liigi Rubus L. puhul.

II jagu

KAHJULIKUD ORGANISMID, MIDA ÜHENDUSES TEATAKSE ESINEVAT JA MIS ON KOGU ÜHENDUSE JAOKS OLULISE TÄHTSUSEGA

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Aphelenchoides besseyi Christie Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

2. Daktulosphaira vitifoliae (Fitch) Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned

3. Ditylenchus destructor Thorne Liigi Crocus L. sibulad ja varred, liigi Gladiolus Tourn. ex L. istutamiseks ettenähtud miniatuursed kultivarid ja nende hübriidid, näiteks Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort., Gladiolus tubergenii hort., Hyacinthus L., Iris L., Trigridia Juss, Tulipa L. ning mahapanekuks ettenähtud kartulimugulad (Solanum tuberosum L.)

4. Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev Liikide Allium ascalonicum L., Allium cepa L. ja Allium schoenoprasum L. mahapanekuks ettenähtud seemned ja sibulad, Allium porrum L. istutamiseks ettenähtud taimed, Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston "Golden Yellow", Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne, Hyacinthus L., Ismene Herbert, Muscari Miller, Narcissus L., Ornithogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L. ja Tulipa L. istutamiseks ettenähtud sibulad ja mugulsibulad ning liigi Medicago sativa L. seemned

5. Circulifer haematoceps Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

6. Circulifer tenellus Liikide Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. taimed ja hübriidid, v.a viljad ja seemned

7. Radopholus similis (Cobb) Thorne Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp., Strelitziaceae taimed, juurdunud või kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga

b) Bakterid

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Clavibacter michiganensis spp. insidiosus (McCullocgh) Davis et al. Liigi Medicago sativa L. seemned

2. Clavibacter michiganensis spp. michiganensis (Smith) Davis et al. Liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. istutamiseks ettenähtud taimed

3. Erwinia amylovara (Burr.) Winsl. et al. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

4. Erwinia chrysanthemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

5. Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

6. Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al. Liikide Prunus persica (L.) Batsch ja Prunus persica var. nectarina (Ait.) Maxim istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

7. Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye Liigi Phaseolus L. seemned

8. Xanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

9. Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye Liikide Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. ja Capsicum spp. istutamiseks ettenähtud taimed

10. Xanthomonas fragariae Kennedy et King Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

11. Xylophilus ampelinus (Panagopoulos) Willems et al. Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned

c) Seened

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Ceratocystis fimbriata f. spp. platani Walter Liigi Platanus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, ning liigi Platanus L. puit, kaasa arvatud puit, mille algupärane kumer pind ei ole säilinud

2. Colletotrichum acutatum Simmonds Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

3. Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, ning liigi Castanea Mill. eraldatud koor

4. Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

5. Phialophora cinerescens (Wollenweber) van Beyma Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

6. Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a seemned

7. Phytophthora fragariae Hickmann var. fragariae Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

8. Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni Liigi Helianthus annuus L. seemned

9. Puccinia horiana Hennings Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

10. Scirrhia pini Funk et Parker Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

11. Verticillium albo-atrum Reinke et Berthold Liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

12. Verticillium dahliae Klebahn Liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht

1. Arabis mosaic virus Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

2. Beet leaf curl virus Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

3. Chrysantemum stunt viroid Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

4. Citrus tristeza virus (Euroopa isolaadid) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

5. Citrus vein enation woody gall Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

6. Grapevine flavescence dorée MLO Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned

7. Plum pox virus Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

8. Potato stolbur mycoplasm Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

9. Raspberry ringspot virus Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

10. Spiroplasma citri Saglio et al. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned

11. Strawberry crinkle virus Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

12. Strawberry latent ringspot virus Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

13. Strawberry mild yellow edge virus Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

14. Tomato black ring virus Liikide Fragaria L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

15. Tomato spotted wilt virus Liikide Apium graveolens L., Capsicum annuum L., Cucumis melo L., Dendranthema (DC.) Des Moul. taimed ja kõik liikide Impatiens, Lactuca sativa L., Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. Nicotiana tabacum L. Uus-Guinea hübriidid, mille kohta on tõendeid, et need on ette nähtud müümiseks tubakatootmisettevõtjatele. Liikide Solanum melongena L. ja Solanum tuberosum L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

16. Tomato yellow leaf curl virus Liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

B OSA

KAHJULIKUD ORGANISMID, MILLE SISSETOOMINE JA LEVITAMINE ON KEELATUD TEATAVATEL KAITSTAVATEL ALADEL, KUI NAD ESINEVAD TEATUD TAIMEDEL VÕI TAIMSETEL SAADUSTEL

a) Putukad, lestad ja ümarussid kõigil oma arenguastmetel

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht Kaitstav(ad) ala(d)

1. Anthonomus grandis (Boh.) Liigi Gossypium spp. seemned ja kuprad ning toorpuuvill EL, E (Andaluusia, Kataloonia, Extremadura, Murcia, Valencia)

2. Cephalcia lariciphila (Klug) Liigi Larix Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

3. Dendroctonus micans Kugelan Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor EL, IRL, UK*

4. Gilphinia hercyniae (Hartig) Liigi Picea A. Dietr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

5. Gonipterus scutellatus Gyll. Liigi Eucalyptus l'Herit. taimed, v.a viljad ja seemned EL, P

6. a) Ips aminitus Eichhof Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor EL, F (Korsika), IRL, UK

6. b) Ips cembrae Heer Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

6. c) Ips duplicatus Sahlberg Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor EL, IRL, UK

6. d) Ips sexdentatus Börner Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

6. e) Ips typographus Heer Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor IRL, UK

7. Matsucoccus feytaudi Duc. Okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor F (Korsika)

8. Pissodes spp. (Euroopast pärit) Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned, okaspuude (Coniferales) koorega puit ja eraldatud koor IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

9. Sternochetus mangiferae Fabricius Liigi Mangifera spp. kolmandatest riikidest pärit seemned E (Granada ja Malaga), P (Alentejo, Algarve ja Madeira)

10. Thaumetopoea pityocampa (Den. et Schiff.) Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a viljad ja seemned E (Ibiza)

* Šotimaa, Põhja-Iirimaa, Jersey ja Inglismaa järgmised maakonnad: Bedfordshire, Berkshire, Buckinghamshire, Cambridgeshire, Cleveland, Cornwall, Cumbria, Devon, Dorset, Durham, Ida-Sussex, Essex, Suur-London, Hampshire, Hertfordshire, Humberside, Kent, Lincolnshire, Norfolk, Northamptonshire, Northumberland, Nottinghamshire, Oxfordshire, Somerset, Lõuna-Yorkshire, Suffolk, Surrey, Tyne ja Wear, Lääne-Sussex, Lääne-Yorkshire, Wighti saar, Mani saar, Scilly saared ning maakondade järgmised osad: Avoni maakonna osa, mis jääb kiirteest M4 lõuna poole; Cheshire'i maakonna osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole; Derbyshire'i maakonna osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole, ning osad, mis jäävad Derbysse viivast maanteest A52 (T) ja maanteest A6 (T) põhja poole; Glouchestershire'i maakonna osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole; Greater Manchesteri maakonna osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole; Leicestershire'i maakonna osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole, ning osad, mis jäävad maanteest B4114 ja kiirteest M1 ida poole; kogu Põhja-Yorkshire'i maakond, v.a see osa, mis hõlmab Craveni ringkonda; Staffordshire'i maakonna osa, mis jääb maanteest A52 (T) ida poole, ning osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole; Warwickshire'i maakonna osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole; Wiltshire'i maakonna osa, mis jääb kiirteest M4 lõuna poole kuni ristumiseni Fosse Way Romani maanteega, ning osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole.

b) Bakterid

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht Kaitstav(ad) ala(d)

1. Curtobacterium flaccumfaciens pv. flaccumfaciens (Hedges) Collins et Jones Liikide Phaseolus vulgaris L. ja Dolichos Jacq. seemned EL, E, P

2. Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L. ja Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. ja Stranvaesia Lindl.) taimed, v.a viljad, seemned ja istutamiseks ettenähtud taimed, kaasa arvatud tolmeldamiseks ettenähtud elav õietolm E, F (Champagne-Ardennes; Alsace, v.a Bas Rhini departemang; Lorraine, Franche-Comt; Rhône-Alpes, v.a Rhône'i departemang; Bourgogne, Auvergne, v.a Puy-de Dôme'i departemang; Provence-Alpes-Côte d'Azur, Corse, Languedoc-Rousillon), IRL, I, P, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared), A, FI

c) Seened

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht Kaitstav(ad) ala(d)

1. Glomerella gossypii Edgerton Liigi Gossypium spp. seemned ja viljad (kuprad) EL

2. Gremmeniella abietina (Lag.) Morelet Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned IRL, UK (Põhja-Iirimaa)

3. Hypoxylon mammatum (Wahl.) J. Miller Liigi Populus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned IRL, UK (Põhja-Iirimaa)

d) Viirused ja viiruselaadsed organismid

Liik Kahjuliku organismi esinemiskoht Kaitstav(ad) ala(d)

Citrus tristeza virus (Euroopa isolaadid) Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ning nende hübriidide lehtede ja viljavartega viljad EL, F (Korsika), I, P

III LISA

A OSA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLE SISSETOOMINE KÕIKIDESSE LIIKMESRIIKIDESSE KEELATAKSE

Toote kirjeldus Päritoluriik

1. Liikide Abies Mill., Cedrus Trew, Chamaecyparis Spach, Juniperus L., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. taimed, v.a viljad ja seemned Muud kui Euroopa riigid

2. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. lehtedega taimed, v.a viljad ja seemned Muud kui Euroopa riigid

3. Liigi Populus L. lehtedega taimed, v.a viljad ja seemned Põhja-Ameerika riigid

4. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Muud kui Euroopa riigid

5. Liigi Castanea Mill. eraldatud koor. Kolmandad riigid

6. Liigi Quercus L. (v.a Quercus suber L.) eraldatud koor Põhja-Ameerika riigid

7. Liigi Acer saccharum Marsh. eraldatud koor Põhja-Ameerika riigid

8. Liigi Populus L. eraldatud koor Ameerika mandri riigid

9. Liikide Chaenomeles Ldl., Cydonia Mill., Crateagus L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L. ja Rosa L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a lehtede, õite ja viljadeta puhkeseisundis taimed Muud kui Euroopa riigid

9.1. Liigi Photinia Ldl. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a lehtede, õite ja viljadeta puhkeseisundis taimed USA, Hiina, Jaapan, Korea Vabariik ja Korea Rahvademokraatlik Vabariik

10. Liigi Solanum tuberosum L. seemnekartuli varremugulad Kolmandad riigid, v.a Šveits

11. Liigi Solanum L. ja selle hübriidide võsundeid või mugulaid kasvatavate liikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a liigi Solanum tuberosum L. III lisa A osa punktis 10 määratletud varremugulad Kolmandad riigid

12. Liigi Solanum L. ja selle hübriidide varremugulad, v.a punktides 10 ja 11 määratletud Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jaos loetletud kartulimugulatele kohaldatavate erinõuete rakendamist, kolmandad riigid, v.a Alžeeria, Küpros, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Malta, Maroko, Süüria, Šveits, Tuneesia ja Türgi, ning muud kui Euroopa riigid, mis on artiklis 18 sätestatud korras tunnistatud vabaks bakterist Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. või mille sätted on tunnistatud võrdväärseteks ühenduse artiklis 18 sätestatud korras ettenähtud sätetega võitluseks bakteri Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu

13. Liigi Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ning III lisa A osa punktides 10, 11 või 12 määratletu Kolmandad riigid, v.a Euroopa ja Vahemere-äärsed riigid

14. Pinnas ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb pinnasest või tahkest orgaanilisest ainest (näiteks taimeosad, turvast või puukoort sisaldav huumus, v.a puhas turvas) Türgi, Valgevene, Eesti, Läti, Leedu, Moldaavia, Venemaa, Ukraina ja kolmandad riigid, mis ei kuulu Euroopa mandriosasse, v.a Küpros, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Malta, Maroko ja Tuneesia

15. Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad Kolmandad riigid

16. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid, v.a viljad ja seemned Kolmandad riigid

17. Liigi Phoenix spp. taimed, v.a viljad ja seemned Alžeeria, Maroko

18. Liikide Cydonia Mill., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. ning nende hübriidide ja liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned Ilma et see piiraks keeldude rakendamist III lisa A osa punktis 9 loetletud taimede suhtes, vajaduse korral muud kui Euroopa riigid, v.a Vahemere maad, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada ja USA mandriosariigid

19. Sugukonda Graminacae kuuluvad taimed, v.a alamsugukondadesse Bambusoideae ja Panicoideae kuuluvate mitmeaastaste dekoratiivsete kõrreliste taimed ning perekondadesse Buchloe, Bouteloua Lag., Calamagrostis, Cortaderia Stapf., Glyceria R. Br., Hakonechloa Mak. ex Honda, Hystrix, Molinia, Phalaris L., Shibataea, Spartina Schreb., Stipa L. ja Uniola L. kuuluvad istutamiseks ettenähtud taimed, v.a nende seemned Kolmandad riigid, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad

B OSA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLE SISSETOOMINE TEATAVATELE KAITSTAVATELE ALADELE KEELATAKSE

Kirjeldus Kaitstava(d) ala(d)

Ilma et see piiraks keeldude rakendamist III lisa A osa punktides 9 ja 18 loetletud taimede suhtes, vajaduse korral järgmiste liikide taimed ja tolmeldamiseks ettenähtud elav õietolm: Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.), Stranvaesia Lindl., v.a viljad ja seemned, mis on pärit muudest kolmandatest riikidest kui need, mis on artiklis 18 sätestatud korras tunnistatud vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. E, F (Champagne-Ardennes, Alsace (v.a Bas-Rhini departemang), Lorraine, Franche-Comté, Rhône-Alpes (v.a Rhône'i departemang), Bourgogne, Auvergne (v.a Puy-de-Dôme'i departemang), Provence-Alpes-Côte d'Azur, Corse, Languedoc-Roussillon), IRL, I, P, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared), A, FI

IV LISA

A OSA

ERINÕUDED, MIS TULEB SÄTESTADA KÕIGIL LIIKMESRIIKIDEL TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE TOODETE SISSETOOMISE KOHTA KÕIKIDESSE LIIKMESRIIKIDESSE JA NEIS VEDAMISE KOHTA

I jagu

VÄLJASTPOOLT ÜHENDUST PÄRIT TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted Erinõuded

1.1. Okaspuude (Coniferales), v.a liigi Thuja L. puit, v.a järgmisel kujul: - tervenisti või osaliselt nendest okaspuudest saadud laastud, pilpad, puidujäätmed või -jäägid, - pakkekastid, kastid või vaadid, - kaubaalused, taarakastid või muud puidust kaubaalused, - pakkimispuit, tugipostid ja aluspuud, kuid kaasa arvatud Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanilt ja USAst pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pealispinda. Artiklis 18 sätestatud korras heakskiidetud indikaatorsüsteemi kohaldamisega peab kõnealuse puidu puhul olema tõendatud, et see on läbinud asjakohase kuumtöötluse, mille puhul temperatuur puidu südamikus on 30 minuti vältel vähemalt 56 oC.

1.2. Okaspuude (Coniferales) puit, mis esineb laastude, pilbaste, puidujäätmete või -jääkidena, mis on tervenisti või osaliselt saadud nendest okaspuudest, mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanilt ja USAst. a) Ametlik kinnitus, et toode on läbinud asjakohase fumigatsiooni laeval või konteineris enne vedu ning b) et toodet veetakse pitseeritud konteinerites või niisugusel viisil, mis hoiab ära reinfestatsiooni.

1.3. Okaspuude (Coniferales), v.a liigi Thuja L., puit, mis esineb pakkekastide, kastide, vaatide, kaubaaluste, taarakastide või muude puidust kaubaalustena, pakkimispuidu, tugipostide ja aluspuudena, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pealispinda ning on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanilt ja USAst. Puit on kooritud ning ilma perekonna Monochamus (mujalt kui Euroopast pärit alamliikide) tekitatud rohkem kui 3 mm läbimõõduga tõuguaukudeta, ning selle protsentidena väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist peab töötlemise ajal olema väiksem kui 20 %.

1.4. Liigi Thuja L. puit, kaasa arvatud selline, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda ja mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanilt ja USAst. Puit on kooritud ning ilma perekonna Monochamus (mujalt kui Euroopast pärit alamliikide) tekitatud rohkem kui 3 mm läbimõõduga tõuguaukudeta.

1.5. Okaspuude (Coniferales) puit, v.a tervenisti või osaliselt nendest okaspuudest saadud puit laastude, pilbaste, puidujäätmete või -jääkidena, kuid kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda ning mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest, v.a Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanilt ja USAst. a) Puit on kooritud ja ilma perekonna Monochamus (mujalt kui Euroopast pärit alamliikide) tekitatud rohkem kui 3 mm läbimõõduga tõuguaukudeta või b) sellel on märgistus "Kiln-dried" või "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis on vastavalt kehtivale kaubandustavale kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.

2.1. Liigi Acer saccharum Marsh. Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ning v.a spooni tootmiseks ettenähtud puit. Sellel on märgistus "Kiln-dried" või "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis on vastavalt kehtivale kaubandustavale kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %.

2.2. Liigi Acer saccharum Marsh. Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, v.a punktis 2.1. nimetatud puit. Puiduga kaasasolevate asjakohaste dokumentidega või muul moel tõendatakse, et puit on ette nähtud spooni tootmiseks.

3. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. Põhja-Ameerika riikidest pärit puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda. Puit on kooritud ning saetud neljatahuliseks, nii et kumer pind on täielikult eemaldatud, või b) sellega on kaasas ametlik kinnitus, et puidu niiskusesisaldus ei ületa 20 % kuivaine massist, või c) sellega on kaasas ametlik kinnitus, et puit on desinfitseeritud asjakohase kuuma õhu või kuuma vee töötlusega, või saematerjali puhul, mis võib olla ka koorejääkidega, on sellel märgistus "Kiln-dried" või "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis on vastavalt kehtivale kaubandustavale kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on töötlemise ajal alla 20 %.

4. Liigi Castanea Mill. puit. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 3 loetletud taimsete saaduste suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad seenest Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) on puit kooritud.

5. Liigi Platanus L. USAst või Armeeniast pärit puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda. Sellel peab olema märgistus "Kiln-dried" või "KD" või mõni muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis on vastavalt kehtivale kaubandustavale kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on töötlemise ajal alla 20 %.

6. Liigi Populus L. Ameerika mandri riikidest pärit puit. Puit on kooritud.

7. Liikide Acer saccharum Marsh., Castanea Mill., Platanus L., Populus L. ja Quercus L. mujalt kui Euroopa riikidest pärit puit ning okaspuude (Conifera-les) mujalt kui Euroopa riikidest pärit puit (v. a Kanada, Hiina, Jaapan, Korea, Taiwan ja USA), mis esineb laastude, pilbaste, puidujäätmete või -jääkidena ning on tervenisti või osaliselt saadud nendest liikidest. Toode on valmistatud üksnes kooritud puidust või puidust, mis on läbinud kas kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 % või fumigatsiooni laeval või konteineris enne vedu ja seda veetakse pitseeritud konteinerites või niisugusel viisil, mis hoiab ära reinfestatsiooni.

8.1. Okaspuude (Coniferales) mujalt kui Euroopa riikidest pärit taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks I lisa A osa punktis 1 nimetatud taimede suhtes esitatavate keeldude rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ja et kasvukoht on vaba mujalt kui Euroopast pärit liigist Pissodes spp.

8.2. Okaspuude (Coniferales) mujalt kui Euroopa riikidest pärit üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1 ja IV lisa A osa I jao punktis 8.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ja et kasvukoht on vaba mujalt kui Euroopast pärit kahjustajast Scolytidae spp.

9. Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1 ja IV lisa A osa I jao punktides 8.1 ja 8.2 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud seente Scirrhia acicola (Dearn.) Siggers või Scirrhia pini Funk et Parker sümptomeid.

10. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1 ja IV lisa A osa I jao punktis 8.1, 8.2 või 9 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.

11.1. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. taimed, v.a viljad ja seemned: Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 2 loetletud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et

a) mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud mujalt kui Euroopast pärit kahjustaja Cronartium spp. sümptomeid,

b) mis on pärit Põhja-Ameerika riikidest taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Ceratocystis fagacearum (Bretz) Hunt.

11.2. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 2 ja IV lisa A osa I jao punktis 11.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et: a) need on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr sümptomeid.

12. Liigi Platanus L. USAst või Armeeniast pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ceratocystis fimbriata f. sp. platani Walter sümptomeid.

13.1. Liigi Populus L. kolmandatest riikidest pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 3 loetletud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.

13.2. Liigi Populus L. Ameerika mandri riikidest pärit taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 3 ja IV lisa A osa I jao punktis 13.1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest täheldatud kahjustaja Mycosphaerella populorum G. E. Thompson sümptomeid.

14. Liigi Ulmus L. Põhja-Ameerika riikidest pärit istutamiseks ettenähtud taimed, v.a viljad ja seemned. Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud viiruse Elm phlöem necrosis mycoplasm sümptomeid.

15. Liikide Chaenomeles Lindl., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Prunus L. ja Pyrus L. mujalt kui Euroopa riikidest pärit ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning III lisa B osa punktis 1 loetletud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: - taimed on pärit riigist, mis on vaba kahjustajast Monilinia fructicola (Winter) Honey; või - taimed on pärit piirkonnast, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Monilinia fructicola (Winter) Honey, ning nende kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooni-perioodi algusest täheldatud kahjustaja Monilinia fructicola (Winter) Honey sümptomeid.

16. Liigi Prunus L. mujalt kui Euroopa riikidest pärit viljad ajavahemikul 15. veebruar - 30. september Ametlik kinnitus, et: - viljad on pärit riigist, mis on vaba kahjustajast Monilinia fructicola (Winter) Honey või - viljad on pärit piirkonnast, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Monilinia fructicola (Winter) Honey või - viljad on enne koristamist ja/või eksporti asjakohaselt kontrollitud ja töödeldud, et tagada kahjustaja Monilinia spp. puudumine.

16.1. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad. Viljad on ilma viljavarte ja lehtedeta ning pakendil on asjakohane märge nende päritolu kohta.

16.2. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.3, 16.4 ja 16.5 loetletud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) viljad on pärit riigist, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Xanthomonas campestris (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest), või b) viljad on pärit piirkonnast, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Xanthomonas campestris (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest) ning nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatides, või c) kas, - viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole vastavalt ametlikule kontrolli- ja uurimiskorrale viimase vegetatsiooniperioodi algusest peale täheldatud kahjustaja Xanthomonas campestris (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) sümptomeid ja ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole leitud kahjustaja Xanthomonas campestris (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) sümptomeid ja viljad on läbinud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 nimetatud töötluse, näiteks naatriumortofenüülfenaadiga, ja viljad on pakitud selleks ettenähtud registreeritud ruumides või lähetuskeskustes või - on järgitud sertifitseerimissüsteemi, mis on artiklis 18 sätestatud korras tunnistatud võrdväärseks eespool nimetatud sätetega.

16.3. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.2, 16.4 ja 16.5 loetletud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) viljad on pärit riigist, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Cercospora angolensis Carv. et Mendes, või b) viljad on pärit piirkonnast, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Cercospora angolensis Carv. et Mendes ning nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatides, või c) viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase vegetatsiooniperioodi algusest peale täheldatud kahjustaja Cercospora angolensis Carv. et Mendes sümptomeid ja ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole asjakohasel ametlikul kontrollil leitud kõnealuse organismi sümptomeid.

16.4. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide kolmandatest riikidest pärit viljad, v.a liigi Citrus aurantium L. viljad. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.2, 16.3 ja 16.5 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) viljad on pärit riigist, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Guignardia citricarpa Kiely (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest), või b) viljad on pärit piirkonnast, mis on artiklis 18 kehtestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Guignardia citricarpa Kiely (kõigist tsitrustele Citrus patogeensetest tüvedest) ning nimetatud käesoleva direktiivi artiklites 7 või 8 osutatud sertifikaatides, või c) viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Guignardia citricarpa Kiely (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) sümptomeid või d) vastava kasvukoha viljad on läbinud kahjustaja Guignardia citricarpa Kiely (kõigi tsitrustele Citrus patogeensete tüvede) vastase asjakohase töötluse ja ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole asjakohasel ametlikul kontrollil leitud kõnealuse organismi sümptomeid.

16.5. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad, mis on pärit kolmandatest riikidest, kus kõnealustel viljadel teatakse olevat ilmnenud (mujalt kui Euroopast pärit) kahjustaja Tephritidae sümptomeid. Ilma et see piiraks III lisa B osa punktides 2 ja 3 ning IV lisa A osa I jao punktides 16.1, 16.2 ja 16.3 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) kõnealustest piirkondadest pärit viljad on vabad asjakohastest organismidest või et seda nõuet ei saa täita; b) viljade kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest peale vähemalt kolm kuud enne koristusaja algust kord kuus läbiviidud ametlike kontrollide käigus täheldatud mingeid märke asjakohasest organismist ning ühelgi vastavast kasvukohast koristatud viljal ei ole asjakohase ametliku kontrolli käigus leitud märke asjakohasest organismist või et seda nõuet ei saa täita; c) viljad on pärast asjakohast esindavate proovide ametlikku kontrollimist leitud olevat vabad kõnealustest organismidest kõikidel arenguastmetel või et seda nõuet ei saa täita; d) viljad on läbinud asjakohase töötluse, heakskiidetud kuuma auru töötluse, külmtöötluse või sügavkülmutuse, mis on leitud olevat tõhus kõnealuse organismi tõrjel vilja vigastamata, ning, kui eespool loetletu ei ole kättesaadav, siis ühenduse õiguse kohaselt heakskiidetud keemilise töötluse.

17. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. ja Stranvaesia Lindl.) istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18, III lisa B osa punktis 1 või IV lisa A osa I jao punktis 15 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit riigist, mis on artiklis 18 sätestatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al., või b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses on välja juuritud kõik kahjustaja Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. sümptomitega taimed.

18. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned, ning sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp. ja Strelitziaceae juurdunud taimed või kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga taimed. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 16 nimetatud taimede puhul kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit riigist, mis on vaba kahjustajatest Radopholus citrophilus Huettel et al. ja Radopholus similis (Cobb) Thorne, või b) taimede kasvukohast on viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest võetud esindavaid pinnase- ja juurteproove vähemalt kahjustajate Radopholus citrophilus Huettel et al. ja Radopholus similis (Cobb) Thorne nematoloogiliseks kontrolliks ning nende uuringute käigus on need tunnistatud vabaks nimetatud kahjulikest organismidest.

19.1. Liigi Crataegus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Phyllosticta solitaria Ell. et Ev. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 9 ning IV lisa A osa I jao punktides 15 ja 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest peale täheldatud kahjustaja Phyllosticta solitaria Ell. et Ev. sümptomeid.

19.2. Liikide Cydonia Mill., Fragaria L., Malus Mill., Prunus L., Pyrus L., Ribes L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus kõnealustel perekondadel on esinenud järgmisi kahjulikke organisme: - liigi Fragaria L. puhul: - - Phytophtora fragariae Hickman, var. fragariae, - - Arabis mosaic virus, - - Raspberry ringspot virus, - - Strawberry crinkle virus, - - Strawberry latent ringspot virus, - - Strawberry mild yellow edge virus, - - Tomato black ring virus, - - Xanthomonas fragariae Kennedy et King; - liigi Malus Mill. puhul: - - Phyllosticta solitaria Ell. et Ev.; - liigi Prunus L. puhul: - - Abricot chlorotic leafroll mycoplasm, - - Xanthomonas campestris pv. prunis (Smith) Dye; - liigi Prunus persica (L.) Batsch puhul: - - Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al.; - liigi Pyrus L. puhul: - - Phyllosticta solitaria Ell. et Ev.; - liigi Rubus L. puhul: - - Arabis mosaic virus, - - Raspberry ringspot virus, - - Strawberry latent ringspot virus, - - Tomato black ring virus; - kõikide liikide puhul: - mujalt kui Euroopast pärit viirused ja viiruselaadsed organismid. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 15 ja 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.

20. Liikide Cydonia Mill. ja Pyrus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb Pear decline mycoplasm. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 15, 17 ja 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ja selle vahetus läheduses on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul juuritud välja kõik taimed, mis on andnud põhjust kahtlusteks, et need on nakatunud Pear decline mycoplasm'iga.

21.1. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esinevad järgmised kahjulikud organismid: - Strawberry latent "C" virus, - Strawberry vein banding virus, - Strawberry witches' broom mycoplasm. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 18 ning IV lisa A osa I jao punktis 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, või - need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel kahtlusalustel taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.

21.2. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 19.2 ja 21.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie sümptomeid või b) juhul, kui taimed on kasvatatud koekultuuril, vastavad nad käesoleva punkti alapunkti a nõuetele või on ametlikult kontrollitud asjakohaste nematoloogiliste meetoditega ning leitud olevat vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie.

21.3. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 19.2, 21.1 ja 21.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajatest Anthonomus signatus Say ja Anthonomus bisignifer (Schenkling).

22.1. Liigi Malus Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus liigi Malus Mill. taimedel esinevad järgmised kahjulikud organismid: - Cherry rasp leaf virus (Ameerika), - Tomato ringspot virus. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 15, 17 ja 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, või - need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel kahtlusalustel taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.

22.2. Liigi Malus Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja apple proliferation mycoplasm. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 15, 17, 19.2 ja 22.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast apple proliferation mycoplasm, või b) aa) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, või - need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kuue viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel kahtlusalustel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul täheldatud kahjustaja apple proliferation mycoplasm poolt põhjustatud haiguste sümptomeid.

23.1. Liigi Prunus L. järgmiste liikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb Plum pox virus: - Prunus amygdalus Batsch, - Prunus armeniaca L., - Prunus blireiana Andre, - Prunus brigantina Vill., - Prunus cerasifera Ehrh., - Prunus cistena Hansen, - Prunus curdica Fenzl et Fritsch., - Prunus domestica ssp. domestica L., - Prunus domestica ssp. insititia (L.) C. K. Schneid., - Prunus domestica ssp. italica (Borkh.) Hegi., - Prunus glandulosa Thunb., - Prunus holosericea Batal., - Prunus hortulana Bailey, - Prunus japonica Thunb., - Prunus mandshurica (Maxim.) Koehne, - Prunus maritima Marsh., - Prunus mume Sieb et Zucc., - Prunus nigra Ait., - Prunus persica (L.) Batsch, - Prunus salicina L., - Prunus sibirica L., - Prunus simonii Carr., - Prunus spinosa L., - Prunus tomentosa Thunb., - Prunus triloba Lindl., - muud kahjustajale Plum pox virus vastuvõtlikud liigid Prunus L. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning IV lisa A osa I jao punktides 15 ja 19.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, või - need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Plum pox virus põhjustatud haiguste sümptomeid, c) taimede kasvukohas on juuritud välja kõik taimed, millel on täheldatud muude viiruste või viiruselaadsete patogeenide põhjustatud haiguste sümptomeid.

23.2. Liigi Prunus L. istutamiseks ettenähtud taimed a) mis on pärit riikidest, kus liigi Prunus L. taimedel esinevad kõnealused kahjulikud organismid, b) v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esinevad kõnealused kahjulikud organismid, c) v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest, kus esinevad kõnealused kahjulikud organismid. Kõnealused kahjulikud organismid on: - punktis a ettenähtud juhtudel: - - Tomato ringspot virus; - punktis b ettenähtud juhtudel: - - Cherry rasp leaf virus (Ameerika), - - Peach mosaic virus (Ameerika), - - Peach phony rickettsia, - - Peach rosette mycoplasm, - - Peach yellows mycoplasm, - - Plum line pattern virus (Ameerika), - - Peach X-disease mycoplasm; - punktis c ettenähtud juhtudel: - - Little cherry pathogen. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 või IV lisa A osa I jao punktides 15, 19.2 ja 23.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimedel on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, või - need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat kõnealuste kahjulike organismide vabad, b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.

24. Liigi Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed: a) mis on pärit riikidest, kus liigi Rubus L. taimedel esinevad kõnealused kahjulikud organismid, b) v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esinevad kõnealused kahjulikud organismid. Kõnealused kahjulikud organismid on: - punktis a ettenähtud juhtudel: - - Tomato ringspot virus, - - Black raspberry latent virus, - - Cherry leafroll virus, - - Prunus necrotic ringspot virus, - punktis b ettenähtud juhtudel: - - Raspberry leaf curl virus (Ameerika), - - Cherry rasp leaf virus (Ameerika). Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 19.2. nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on vabad lehetäidest, sealhulgas nende munadest, b) ametlik kinnitus, et: aa) taimedel on - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, või need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealustest kahjulikest organismidest, bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid.

25.1. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 nimetatud mugulatele kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) mugulad on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival (kõik rassid v.a rass 1, Euroopa ühisrass), ning kus alates jooksva vegetatsiooniperioodi algusest ei ole taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses täheldatud kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival sümptomeid, või b) päritoluriigis on järgitud sätteid, mis artiklis 18 sätestatud korras on tunnistatud võrdväärseks ühenduse sätetega kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival vastu võitlemisel.

25.2. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktis 25.1 esitatud nõuete kohaldamist, on mugulatega kaasas ametlik kinnitus, et: a) mugulad on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.; või b) päritoluriigis on järgitud sätteid, mis artiklis 18 sätestatud korras on tunnistatud võrdväärseks ühenduse sätetega kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu võitlemisel.

25.3. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a varased liigid, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Potato spindle tuber viroid. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1 ja 25.2 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, tuleb pärssida nende idanevust.

25.4. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11 ja 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2. ja 25.3 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et mugulad on pärit kasvukohast, mis on vaba kahjustajatest Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ja Globodera pallida (Stone) Behrens ja aa) mugulad on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Pseudomanas solanacearum (Smith) Smith, või bb) mugulad on pärit piirkondadest, kus esineb kahjustaja Pseudomanas solanacearum (Smith) Smith, ent mugulate kasvukoht on sellest vaba või mis artiklis 18 sätestatud korras kindlaksmääratud asjakohaste toimingute rakendamise järel arvatakse olevat vaba kahjustajast Pseudomanas solanacearum (Smith) Smith, ja cc) mugulad on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või dd) mugulad on pärit piirkondadest, kus esineb kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, - ja mugulate kasvukoht on peremeeskultuuri aastavaatluse põhjal või peremeestaimede asjakohasel ajal teostatud visuaalse välise kontrolli teel ning kasvukohal saagikoristuse järel lõigatud mugulate uurimisel leitud olevat vaba kahjustajatest Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või - saagikoristuse järel on mugulatest võetud juhuslikke valimeid ja kontrollitud sümptomite esinemist kas asjakohase meetodi või laboritestidega, ning ühtlasi ka visuaalse välise kontrolli ja mugulate lõikamisega asjakohase ajavahemiku vältel, kuid kõikidel juhtudel pakendite või mahutite sulgemise ajal enne müügile saatmist vastavalt nõukogu 14. juuni 1996. aasta direktiivi 66/403/EMÜ (seemnekartuli turustamise kohta)1 sulgemist käsitlevatele sätetele, ning kahjustajate Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen sümptomeid ei ole leitud.

25.5. Liigi Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Potato stolbur mycoplasm. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10, 11,12 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2, 25.3 ja 25.4 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Potato stolbur mycoplasm sümptomeid.

25.6. Liigi Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a liigi Solanum tuberosum L. mugulad ja liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Potato spindle tuber viroid. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktis 25.5 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Potato spindle tuber viroid sümptomeid.

25.7. Liikide Capsicum annuum L., Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw., Musa L., Nicotiana L. ja Solanum melongena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5 ja 25.6 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith, või b) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith sümptomeid.

25.8. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a mahapanekuks ettenähtud mugulad. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 12 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2 ja 25.3 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et mugulad on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith.

26. Liigi Humulus lupus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et humalal ei ole kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Verticillum albo-atrum Reinke et Berthold ja Verticillum dahliae Klebahn sümptomeid.

27.1. Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Heliothis armigera Hübner või Spodoptera littoralis (Boisd.) sümptomeid või b) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.

27.2. Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 27.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid nõudeid: a) ei ole taimede kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest olnud märke kahjustajate Spodoptera eridiana Cramer, Spodoptera frugiperda Smith või Spodoptera litura (Fabricius) esinemise kohta või b) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.

28. Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 27.1 ja 27.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid nõudeid, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) need on mitte enam kui kolmanda põlvkonna taimed, mis on saadud viroloogiliste testide põhjal kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid vabaks tunnistatud materjalist või need on otseliinis pärit materjalist, mille vähemalt 10 % esindavad proovid on õitsemise ajal läbiviidud ametliku kontrolli käigus tunnistatud vabaks kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid; b) taimed või pistikud: - on pärit ettevõtetest, mida on lähetamisele eelneva kolme kuu jooksul vähemalt kord kuus ametlikult kontrollitud ning selle aja jooksul ei ole täheldatud kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid, samuti ei ole kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid kolme ekspordile eelneva kuu vältel täheldatud nende kasvukoha vahetus läheduses, või - on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Puccinia horiana Hennings suhtes; c) juurteta pistikute puhul ei ole kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx sümptomeid täheldatud ei pistikutel ega taimedel, millelt pistikud pärit on, või juurdunud pistikute puhul ei ole kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx sümptomeid täheldatud ei pistikutel ega juurutuspeenras.

29. Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 27.1 ja 27.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: - taimed on otseliinis pärit emataimedelt, mis on vähemalt kord kahe eelneva aasta jooksul läbiviidud ametlikult heakskiidetud kontrollide põhjal tunnistatud vabaks kahjustajatest Erwinia chrysanthemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey, Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder ja Phialophora cinerescens (Wollenw.) Van Beyma, - taimedel pole täheldatud eespool nimetatud kahjulikke organismide sümptomeid.

30. Liikide Tulipa L. ja Narcissus L. sibulad, v.a need, mille pakendi või millegi muu põhjal on võimalik järeldada, et need on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, kes ei tegele lõikelillede tootmisega müügiks. Ametlik kinnitus, et taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid.

31. Liigi Pelargonium L'Herit. ex Ait. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Tomato ringspot virus: Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 27.1 ja 27.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas

a) kui ei esine kahjustaja Tomato ringspot virus vektorit Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid), ametlik kinnitus, et: a) need on pärit tootmispaikadest, mis on vabad kahjustajast Tomato ringspot virus, või b) need on mitte enam kui neljanda põlvkonna taimed, mis on pärit ametlikult heakskiidetud viroloogilise uurimise süsteemi põhjal kahjustajast Tomato ringspot virus vabaks tunnistatud emataimedelt;

b) kui esineb ka kahjustaja Tomato ringspot virus vektor Xiphinema americanum Cobb sensu lato (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) või muud vektorid. ametlik kinnitus, et: a) need on pärit tootmispaikadest, mille pinnas ja taimed on vabad kahjustajast Tomato ringspot virus, või b) need on mitte enam kui teise põlvkonna taimed, mis on pärit ametlikult heakskiidetud viroloogilise uurimise süsteemi põhjal kahjustajast Tomato ringspot virus vabaks tunnistatud emataimedelt.

32.1. Liikide Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Aster spp., Brassica spp., Capsicum annuum L., Cucumis spp., Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja selle hübriidide, Exacum spp., Gerbera Cass., Gypsophila L., Lactuca spp., Leucanthemum L., Lupinus L., Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw., Solanum melongena L., Tanacetum L. ja Verbena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus artiklis 18 sätestatud korras on kindlaks tehtud, et ei esine järgmisi kahjulikke organisme: - Amauromyza maculosa (Malloch), - Liriomyza bryoniae (Kaltenbach), - Liriomyza huidobrensis (Blanchard), - Liriomyza sativae Blanchard, - Liriomyza trifolii (Burgess). Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28 ja 29 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole kolme ekspordile eelnenud kuu vältel vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kõnealustest kahjulikest organismidest või b) taimi on vahetult enne eksporti kontrollitud ja ei ole leitud märke kõnealustest kahjulikest organismidest ning need taimed on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste kahjulike organismide hävitamiseks.

32.2. IV lisa A osa I jao punktis 32.1 loetletud liikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit Ameerika riikidest või IV lisa A osa I jao punktiga 32.1 hõlmamata kolmandatest riikidest. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28, 29 ja 32.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas ei ole kolme ekspordile eelnenud kuu vältel vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kahjustajate Amauromyza maculosa (Malloch), Liriomyza bryoniae (Kaltenbach), Liriomyza huidobrensis Blanchard, Liriomyza sativae Blanchard või Liriomyza trifolii (Burgess) esinemisest.

32.3. Muud kui IV lisa A osa I jao punktis 32.1 nimetatud rohttaimede liikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit IV lisa A osa I jao punktiga 32.1 hõlmamata riikidest. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 27.1, 27.2, 28 ja 29 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) enne eksporti läbiviidud ametlikul kontrollil ei ole taimede kasvukohas leitud ei kahjustaja Amauromyza maculosa (Malloch) ega Linomyza sativae Blanchard märke või b) taimi on vahetult enne eksporti kontrollitud ja ei ole leitud märke kõnealustest kahjulikest organismidest ning need taimed on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste kahjulike organismide hävitamiseks.

33. Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud juurtega taimed. Ametlik kinnitus, et taimede kasvukoht on vaba kahjustajatest Clavibacter michiganensis ssp. sependoniscus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., Globodera pallida (Stone) Behrens, Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival.

34. Taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimede osad, huumus, mis sisaldab turvast või puukoort või mõnd tahket anorgaanilist ainet, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks ning on pärit: - Türgist, - Valgevenest, Eestist, Lätist, Leedust, Moldovast, Venemaalt, Ukrainast, - mujalt kui Euroopa riikidest, v.a Küpros, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Malta, Maroko, Tuneesia. Ametlik kinnitus, et: a) kasvusubstraat oli istutamise ajal: - kas ilma mulla ja orgaanilise aineta, või - tunnistatud vabaks putukatest ja kahjulikest ümarussidest ning läbinud asjakohase kontrolli või kuumtöötluse või fumigatsiooni, et tagada muude kahjulike organismide puudumine, või - läbinud asjakohase kuumtöötlemise või fumigatsiooni, et tagada muude kahjulike organismide puudumine, ja b) pärast istutamist: - on võetud asjakohased meetmed, et tagada kasvusubstraadi püsimine vabana kahjulikest organismidest, või - on taimed kaks nädalat enne lähetamist kasvusubstraadist puhtaks raputatud, jättes vaid miinimumkoguse, mis on vajalik nende elujõu säilitamiseks veo ajal, ning uuesti istutamisel kasutatakse kasvusubstraati, mis vastab punktis a sätestatud nõuetele.

35.1. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et et taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Beet curly top virus (mujalt kui Euroopast pärit isolaatide) sümptomeid

35.2. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustaja Beet leaf curl virus. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 35.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole esinenud kahjustajat Beet leaf curl virus ja b) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Beet leaf curl virus sümptomeid.

36.1. Liigi Ficus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud kontrollide käigus leitud kahjustajat Thrips palmi Karny või b) saadetis on läbinud asjakohase töötluse, et tagada kahjustaja Thysanoptera puudumine, või c) taimed on kasvatatud kasvuhoonetes, kus on võetud ametlikud meetmed, et jälgida asjakohase ajavahemiku jooksul kahjustaja Thrips palmi Karny esinemist, ning et kõnealuse jälgimise käigus ei ole leitud kahjustajat Thrips palmi Karny.

36.2. Muud kui liigi Ficus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit riigist, kus kahjustajat Thrips palmi Karny ei esine, või b) taimede kasvukohas ei ole ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbi viidud kontrollide käigus leitud kahjustajat Thrips palmi Karny, või c) saadetis on läbinud asjakohase töötluse, et tagada kahjustaja Thysanoptera puudumine.

37. Liigi Palmae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 17 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajatest Palm lethal yellowing mycoplasm ja Cadang-Cadang viroid ning nende kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kõnealuste kahjulike organismide sümptomeid, või b) taimedel ei ole kahjustajate Palm lethal yellowing mycoplasm ja Cadang-Cadang viroid sümptomeid viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud ning taimede kasvukohas on välja juuritud kõik taimed, mis on andnud põhjust kahtlusteks, et need on saastunud kahjulike organismidega, ning taimed on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Myndus crudus Van Duzee hävitamiseks, c) juhul kui tegemist on koekultuuridest pärit taimedega, et need on pärit taimedest, mis vastavad punktide a ja b nõuetele.

38.1. Liigi Camellia L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ciborinia camelliae Kohn, või b) õitsvatel taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ciborinia camelliae Kohn sümptomeid.

38.2. Liigi Fuchsia L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit USAst või Brasiiliast. Ametlik kinnitus, et taimedel ei ole nende kasvukohas täheldatud kahjustaja Aculops fuchsiae Keifer sümptomeid ning et vahetult enne eksporti on taimi kontrollitud ja leitud need olevat vabad kahjustajast Aculops fuchsiae Keifer.

39. Istutamiseks ettenähtud puud ja põõsad, v.a seemned ja koekultuuridest pärit taimed, mis on pärit kolmandatest riikidest, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 1, 2, 3, 9, 13, 15, 16, 17 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 29, 32.1, 32.2, 33, 34, 36.1, 36.2, 37, 38.1 ja 38.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed: - on puhtad (s.t ilma taimede jäätmeteta) ning õite ja viljadeta, - on kasvatatud puukoolides, - on kontrollitud asjakohase ajavahemiku vältel ja vahetult enne eksporti ning leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ning samuti olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente märkidest või sümptomitest või on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste organismide eemaldamiseks.

40. Istutamiseks ettenähtud heitlehised puud ja põõsad, v.a seemned ja koekultuuridest pärit taimed, mis on pärit kolmandatest riikidest, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 1, 2, 3, 9, 13, 15, 16, 17 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 29, 32.1, 32.2, 33, 34, 36.1, 36.2, 37, 38.1, 38.2 ja 39 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed on puhkeseisundis ja ilma lehtedeta.

41. Muud kui sugukonna Gramineae ühe- ja kaheaastased istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest ja Vahemere maadest. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6, 32.1, 32.2, 32.3, 33, 34, 35.1 ja 35.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed: - on kasvatatud puukoolides, - on taimejääkideta, õite ja viljadeta, - on kontrollitud asjakohase ajavahemiku vältel ning enne eksporti ja - - leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ja - - samuti leitud olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente märkidest või sümptomitest või on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste organismide eemaldamiseks.

42. Mitmeaastased istutamiseks ettenähtud dekoratiivtaimed kõrreliste sugukonnast Gramineae, alamsugukonnast Bambusoideae ja Panicoideae ning perekondadest ja liikidest Buchloe, Bouteloua Lag., Calamagrostis, Cortaderia Stapf., Glyceria R. Br., Hakonechloa Mak. ex Honda, Hystrix, Molinia, Phalaris L., Shibataea, Spartina Schreb., Stipa L. ja Uniola L., v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest ja Vahemere maadest. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 33 ja 34 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimed: - on kasvatatud puukoolides ja - on taimejääkideta, õite ja viljadeta ja - on kontrollitud enne eksporti ja - - leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ja - - samuti leitud olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente märkidest või sümptomitest või on läbinud asjakohase töötluse kõnealuste organismide eemaldamiseks.

43. Istutamiseks ettenähtud looduslikud või aretatud kääbustaimed, v.a seemned, mis on pärit mujalt kui Euroopa riikidest. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 1, 2, 3, 9, 13, 15, 16, 17 ja 18, III lisa B osa punktis 1 ning IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 32.1, 32.2, 33, 34, 36.1, 36.2, 37, 38.1, 38.2, 39, 40 ja 42 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed, kaasa arvatud need, mis on kogutud otse looduslikest kasvukohtadest, on vähemalt kahe lähetamisele eelneva aasta vältel kasvatatud, hoitud ja hooldatud ametlikult registreeritud puukoolides, mille suhtes kohaldatakse ametlikku kontrollirežiimi, b) punktis a osutatud puukoolides on taimed: aa) vähemalt punktis a osutatud ajavahemiku jooksul: - istutatud pottidesse, mis on paigutatud maapinnast vähemalt 50 cm kõrgusel olevatele riiulitele, - läbinud asjakohased töötlemised, et tagada mujalt kui Euroopast pärit rooste puudumine: toimeaine, kontsentratsioon ja kõnealuste töötle-miste kuupäev märgitakse käesoleva direktiivi artiklis 7 ettenähtud fütosanitaarsertifikaadi alajaotusse "Desinfestatsioon ja/või desinfitseerimine", - asjakohaste ajavahemike järel vähemalt kuus korda aastas olema ametlikult kontrollitud kõnealuste kahjulike organismide suhtes, mis on loetletud käesoleva direktiivi lisades. Need kontrollid, mida tuleb teha ka punktis a osutatud puukoolide vahetus läheduses kasvavate taimede suhtes, tuleb läbi viia vähemalt põllu või puukooli iga taimerea visuaalse vaatluse teel ning juhusliku valiku põhjal võetud iga liigi vähemalt 300 taime kõikide osade visuaalse vaatluse teel, kui selle liigi taimede koguarv ei ületa 3 000, või 10 % taimede vaatluse teel, kui selle liigi taimede koguarv on suurem kui 3 000, - nende kontrollide põhjal vabad eelmises taandes nimetatud kahjulikest organismidest. Nakatunud taimed tuleb kõrvaldada. Allesjäänud taimi tuleb vajaduse korral asjakohaselt töödelda ning seejärel hoida vajaliku ajavahemiku jooksul ning kontrollida kõnealuste kahjulike organismide puudumist, - istutatud kas varem kasutamata kunstlikku kasvusubstraati või looduslikku kasvusubstraati, mida on eelnevalt käsitletud fumigatsiooni või asjakohase kuumtöötlusega ning milles ei ole kahjulikke organisme, - hoitud tingimustes, millega tagatakse, et kasvusubstraat püsib ilma kahjulike organismideta, ning kaks nädalat enne lähetamist on taimed: - puhtaks raputatud ja pestud neid kasvusubstraadi eemaldamiseks veega ning hoitud juured puhtana, või - puhtaks raputatud ja pestud neid kasvusubstraadi eemaldamiseks puhta veega ning istutatud seejärel ümber punkti aa viiendas taandes sätestatud tingimustele vastavasse kasvusubstraati, või - läbinud asjakohased töötlused, tagamaks et kasvusubstraat on vaba kahjulikest organismidest, ning kõnealuste töötluste toimeained, kontsentratsioon ja läbiviimise kuupäev märgitakse käesoleva direktiivi artiklis 7 ettenähtud fütosanitaarsertifikaadi alajaotusse "Desinfestatsioon ja/või desinfitseerimine", bb) pakitud ametliku pitseriga suletud mahutitesse, kus on märgitud ametlikult registreeritud puukooli registreerimisnumber; see number tuleb märkida ka käesoleva direktiivi artiklis 7 ettenähtud fütosanitaar-sertifikaadi alajaotusse "Lisadeklaratsioonid", et saadetist oleks võimalik identifitseerida.

44. Mitmeaastased istutamiseks ettenähtud rohttaimed (v.a seemned) sugukondadest Caryophyllaceae (v.a Dianthus L.), Compositae (v.a Dendranthema (DC.) Des Moul.), Cruciferae, Leguminosae ja Rosaceae (v.a Fragaria L.), mis on pärit kolmandatest riikidest, v.a Euroopa riigid ja Vahemere maad. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 32.1, 32.2, 32.3, 33 ja 34 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimed: - on kasvatatud puukoolides ja - on ilma taimejääkide, õite ja viljadeta ja - on kontrollitud asjakohasel ajal ja enne eksporti ning - - leitud olevat vabad kahjulike bakterite, viiruste ja viiruselaadsete organismide sümptomitest ja - - leitud olevat vabad kahjulike ümarusside, putukate, lestade ja seente sümptomitest või läbinud asjakohase töötluse nimetatud organismide hävitamiseks.

45. Liigi Euphorbia pulcherrima Willd. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid). Ametlik kinnitus, et: - taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn., või - taimedel ei ole nende kasvukohas ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlike kontrollide käigus täheldatud kahjustaja Bemisia tabaci Genn. märke.

45.1. Liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Tomato yellow leaf curl virus: Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6 ja 25.7 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas:

a) kui ei esine kahjustajat Bemisia tabaci Genn., ametlik kinnitus, et taimedel ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf virus sümptomeid,

b) kui esineb kahjustajat Bemisia tabaci Genn. ametlik kinnitus, et: a) taimedel ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf virus sümptomeid ja aa) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn., või bb) taimed on ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbi viidud ametlike kontrollide käigus leitud olevat vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või b) taimede kasvukohas ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf curl virus sümptomeid ning seal on läbi viidud asjakohane töötlus ja kehtestatud jälgimisrežiim, et tagada kahjustaja Bemisia tabaci Genn. puudumine.

46. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mugulad, mugulsibulad ja risoomid, mis on pärit riikidest, kus esinevad järgmised kahjulikud organismid: - Bean golden mosaic virus, - Cowpea mild mottle virus, - Lettuce infectious yellow virus, - Pepper mild tigré virus, - Squash leaf curl virus, - muud viirused, mida kannab edasi Bemisia tabaci Genn.; Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5, 25.6, 32.1, 32.2, 32.3, 35.1, 35.2, 44, 45 ja 45.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas:

a) kui ei esine kahjustajat Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) või muid vektoritena tuntud asjakohaseid kahjulikke organisme, ametlik kinnitus, et taimedel ei ole ühe täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul täheldatud kõnealuste kahjulike organismide sümptomeid,

b) kui esineb kahjustajat Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid) või muid vektoritena tuntud asjakohaseid kahjulikke organisme. ametlik kinnitus, et piisavalt pika ajavahemiku vältel ei ole taimedel täheldatud kõnealuste kahjulike organismide sümptomeid ja a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või muudest vektoritena tuntud asjakohastest kahjulikest organismidest, või b) taimede kasvukoht on asjakohase ajavahemiku vältel läbiviidud ametlike kontrollide tulemusel leitud olevat vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või muudest vektoritena tuntud asjakohastest kahjulikest organismidest või c) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis on ette nähtud kahjustaja Bemisia tabaci Genn. hävitamiseks.

47. Liigi Helianthus annuus L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni, või b) seemned (v.a seemned, mis on saadud liikidelt, mis on kõikide tootmispiirkonnas esinevate kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni rasside suhtes resistentsed) on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni vastu.

48. Liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. seemned. Ametlik kinnitus, et seemned on töödeldud happega ekstraheerimise meetodil või mõnel muul võrdväärsel artiklis 18 sätestatud korras heakskiidetud meetodil ja a) seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajaid Clavibacter michiganensis ssp. michiganensis (Smith) Davis et al., Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye ja Potato spindle tuber viroid, või b) taimedel ei ole ühe täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid täheldatud või c) seemneid on esindavate proovide ja asjakohaste meetoditega ametlikult kontrollitud vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes ning leitud läbiviidud kontrollide põhjal, et seemned on vabad kõnealustest kahjulikest organismidest.

49.1. Liigi Medicago sativa L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid ning esindavate proovidega tehtud laboritestidel ei ole kahjustajat Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev leitud või b) enne eksporti on tehtud fumigatsioon.

49.2. Liigi Medicago sativa L. seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 49.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik tunnistus, et: a) taimekasvatusettevõttes või selle vahetuses ümbruses ei ole viimase 10 aasta jooksul esinenud kahjustajat Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al.; b) - taimed kuuluvad sorti, mis on tunnistatud väga vastupanuvõimeliseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. suhtes, või - taimed ei ole nende külvamisest alates alustanud veel oma neljandat täielikku vegetatsiooniperioodi ning neilt on seni saadud vaid üks seemnesaak või - ühenduses turustatavate seemnete sertifitseerimise eeskirjade kohaselt määratletud inertse aine sisaldus ei ületa 0,1 % seemnete massist; c) taimede kasvukohas või sellega piirneva liigi Medicago sativa L. kultuuri kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel või vajaduse korral kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel täheldatud kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. sümptomeid; d) kultuuri on kasvatatud maatükil, kus selle külvamisele eelneva kolme aasta vältel ei ole liigi Medicago sativa L. kultuure kasvatatud.

50. Liigi Oryza sativa L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on asjakohaste nematoloogiliste testide abil ametlikult kontrollitud ning leitud olevat vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie, või b) seemned on läbinud asjakohase töötluse kuuma veega või mõne muu asjakohase kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie vastase töötluse.

51. Liigi Phaseolus L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye, või b) seemnete esindavaid proove on kontrollitud ning leitud need testide tulemuste põhjal olevat vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye.

52. Liigi Zea mais L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Erwinia stewartii (Smith) Dye, või b) seemnete esindavaid proove on kontrollitud ning leitud need olevat vabad kahjustajast Erwinia stewartii (Smith) Dye.

53. Perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale seemned, mis on pärit Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ja USAst, kus esineb kahjustajat Tilletia indica Mitra. Ametlik kinnitus, et seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Tilletia indica Mitra. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artiklis 7 sätestatud fütosanitaarsertifikaadile.

54. Perekondade Triticum, Secale ja X Triticosecale terad, mis on pärit Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ja USAst, kus esineb kahjustajat Tilletia indica Mitra. Ametlik kinnitus, et: i) seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Tilletia indica Mitra. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artiklis 7 sätestatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse "Päritolukoht", või ii) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase kolme täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul täheldatud kahjustaja Tilletia indica Mitra sümptomeid; teradest on testideks võetud esindavaid proove nii koristuse ajal kui enne lähetamist ning testide tulemuste põhjal on leitud, et need on vabad kahjustajast Tilletia indica Mitra; vastavalt tuleb ka artiklis 7 sätestatud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse "Toote nimetus" märkida "kontrollitud ja vaba kahjustajast Tilletia indica Mitra".

1 EÜT 125, 11.7.1966, lk 2320/66. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 1999/742/EÜ (EÜT L 297, 18.11.1999, lk 39).

II jagu

ÜHENDUSEST PÄRIT TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted Erinõuded

1. Liigi Castanea Mill. puit. a) Ametlik kinnitus, et puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) puit on kooritud.

2. Liigi Platanus L. puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda. a) Ametlik kinnitus, et puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis fimbriata f.sp. platani Walter; või b) puidul peab olema märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandus-tavale on kantud puidule või selle pakendile, et puit on asjakohase aja ja temperatuuri juures läbinud vastava kuivatusprotsessi, et selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist oleks töötlemise ajal alla 20 %.

3. Liigi Castanea Mill. eraldatud koor. Ametlik kinnitus: a) et puukoor on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) et saadetis on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kahjustaja Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr. vastase töötluse.

4. Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Scirrhia pini Funk et Parker sümptomeid.

5. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L., Pseudotsuga Carr. ja Tsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV osa A osa II jao punktis 4 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.

6. Liigi Populus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Melampsora medusae Thümen sümptomeid.

7. Liikide Castanea Mill. ja Quercus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või b) taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr sümptomeid.

8. Liigi Platanus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ceratocystis fimbriata f.sp. platani Walter, või b) taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ceratocystis fimbriata f.sp. platani Walter sümptomeid.

9. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on artiklis 18 sätestatud korra kohaselt tunnistatud vabadeks kahjustajast Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al., või b) taimede kasvukohas või selle vahetus ümbruses on välja juuritud kõik taimed, millel on esinenud kahjustaja Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. sümptomeid.

10. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajatest Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili, Citrus vein enation woody gall ja Citrus tristeza virus (Euroopa tüved), või b) taimed peavad vastama sertifitseerimissüsteemile, mille kohaselt nad on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku individuaalse kontrolli vähemalt kahjustajate Citrus tristeza virus (Euroopa tüved) ja Citrus vein enation woody gall suhtes, kasutades asjakohaseid, artiklis 18 sätestatud korras heakskiidetud indikaatoreid või samaväärseid meetodeid; taimed on kasvatatud kasvuhoones, kuhu putukad ei pääse, või eraldi kastides ning neil ei ole täheldatud kahjustajate Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili, Citrus vein enation woody gall ja Citrus tristeza virus (Euroopa tüved) sümptomeid, või c) taimed: - peavad vastama sertifitseerimissüsteemile, mille kohaselt nad on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku individuaalse kontrolli vähemalt kahjustajate Citrus vein enation woody gall ja Citrus tristeza virus (Euroopa tüved) suhtes, kasutades asjakohaseid, artiklis 18 sätestatud korras heakskiidetud indikaatoreid või samaväärseid meetodeid, ning leitud nende testide tulemuste põhjal olevat vabad kahjustajast Citrus tristeza virus (Euroopa tüved), ning ametlike individuaalsete testide tulemuste põhjal, mis on läbi viidud käesolevas taandes nimetatud meetoditel, sertifitseeritud vabadena vähemalt kahjustajast Citrus tristeza virus (Euroopa tüved) ja - on kontrollitud ning neil ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili, Citrus vein enation woody gall ja Citrus tristeza virus sümptomeid.

11. Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, Persea spp. ja Strelitziaceae juurdunud taimed juurdelisatud või kinnitunud kasvusubstraadiga. Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud saastumist kahjustaja Radopholus similis (Cobb) Thorne, või b) vastuvõtlike taimede kasvupinnas ja juured on viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest alates läbinud ametlikud nematoloogilised testid vähemalt kahjustaja Radopholus similis (Cobb) Thorne suhtes ning on nende testide tulemuste põhjal leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist.

12. Liikide Fragaria L., Prunus L. ja Rubus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad asjakohastest kahjulikest organismidest, või b) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud asjakohaste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid. Asjakohased kahjulikud organismid on: - liigi Fragaria L. puhul: - - Phytophthora fragariae Hickman var. fragariae, - - Arabis mosaic virus, - - Raspberry ringspot virus, - - Strawberry crinkle virus, - - Strawberry latent ringspot virus, - - Strawberry mild yellow edge virus, - - Tomato black ring virus, - - Xanthomonas fragariae Kennedy et King; - liigi Prunus L. puhul: - - Apricot chlorotic leafroll mycoplasm, - - Xanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye; - liigi Prunus persica (L.) Batsch puhul: - Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al.) Young et al.; - liigi Rubus L. puhul: - - Arabis mosaic virus, - - Raspberry ringspot virus, - - Strawberry latent ringspot virus, - - Tomato black ring virus.

13. Liikide Cydonia Mill. ja Pyrus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 9 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Pear decline mycoplasm, või b) taimede kasvukohas ja selle vahetus läheduses on viimase kolme täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul välja juuritud kõik taimed, mis on andnud põhjust kahtlusteks, et need on nakatunud kahjustajaga Pear decline mycoplasm.

14. Liigi Fragaria L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 12 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie, või b) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie sümptomeid, või c) juhul, kui taimed on pärit koekultuurist, vastavad nad käesoleva punkti alapunkti b nõuetele või on läbinud ametliku kontrolli asjakohaste nematoloogiliste meetodite abil ning leitud olevat vabad kahjustajast Aphelenchoides besseyi Christie.

15. Liigi Malus Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 9 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Apple proliferation mycoplasm, või b) aa) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid, ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vaba kõnealusest kahjulikust organismist, või - need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Apple proliferation mycoplasm suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid, ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vaba kõnealusest kahjulikust organismist; bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Apple proliferation mycoplasm põhjustatud haiguste sümptomeid.

16. Liigi Prunus L. järgmiste alamliikide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, mis on pärit riikidest, kus esineb kahjustajat Plum pox virus: - Prunus amygdalus Batsch, - Prunus armeniaca L., - Prunus blireiana Andre, - Prunus brigantina Vill., - Prunus cerasifera Ehrh., - Prunus cistena Hansen, - Prunus curdica Fenzl et Fritsch., - Prunus domestica ssp. domestica L., - Prunus domestica ssp. insititia (L.L.) C. K. Schneid, - Prunus domestica ssp. italica (Borkh.) Hegi., - Prunus glandulosa Thunb., - Prunus holosericea Batal., - Prunus hortulana Bailey, - Prunus japonica Thunb., - Prunus mandshurica (Maxim.) Koehne, - Prunus maritima Marsh., - Prunus mume Sieb et Zucc., - Prunus nigra Ait., - Prunus persica (L.) Batsch, - Prunus salicina L., - Prunus sibirica L., - Prunus simonii Carr., - Prunus spinosa L., - Prunus tomentosa Thunb., - Prunus triloba Lindl., - muud kahjustajale Plum pox virus vastuvõtlikud liigi Prunus L. alamliigid. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 12 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Plum pox virus, või b) aa) taimedel, v.a neil, mis on seemnest kasvatatud, on: - kas sertifitseerimissüsteemi kohane ametlik sertifikaat, et need on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samaväärseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, või - need on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud materjalist ning on kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli vähemalt kahjustaja Plum pox virus suhtes, kasutades asjakohaseid indikaatoreid või samavääraseid meetodeid ning on selle kontrolli käigus leitud olevat vabad kõnealusest kahjulikust organismist, bb) taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses kasvavatel vastuvõtlikel taimedel ei ole kolme viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Plum pox virus poolt põhjustatud haiguste sümptomeid; cc) taimede kasvukohas on juuritud välja kõik taimed, millel on täheldatud muude viiruste või viiruselaadsete patogeenide põhjustatud haiguste sümptomeid.

17. Liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned. Ametlik kinnitus, et emataimedel ei ole nende kasvukohas kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Grapevine Flavescence dorée MLO ja Xylophilus ampelinus (Panagopoulos) Willems et al. sümptomeid.

18.1. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad. Ametlik kinnitus, et: a) ühenduse sätted võitluseks kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival vastu on täidetud ja b) mugulad on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., või on ühenduse sätted võitluseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu täidetud, ja c) mugulad on pärit põllult, mis on vaba kahjustajatest Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ja Globodera pallida (Stone) Behrens, ja d) aa) mugulad on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajat Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith, või bb) piirkondades, kus kahjustajat Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith esineb, on mugulad pärit kasvukohtadest, mis on vabad kahjustajast Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith või mida käsitatakse vabana pärast asjakohase, kahjustaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith hävitamiseks ettenähtud protseduuri läbiviimist, ja e) mugulad on pärit piirkondadest, kus kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen ei esine, või kui mugulad on pärit piirkondadest, kus kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen esineb, siis: - on mugulad pärit kasvukohtadest, mis peremeeskultuuri aastavaatluse põhjal või peremeestaimede asjakohase aja vältel teostatud välise visuaalse kontrolli teel ning kasvukohal saagikoristuse järel lõigatud mugulate uurimisel on leitud olevat vabad kahjustajatest Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või - saagikoristuse järel on mugulatest võetud juhuproove ja kontrollitud sümptomite esinemist kas asjakohase meetodi või laboritestidega, ning ühtlasi ka välise visuaalse kontrolli ja mugulate lõikamisega asjakohase ajavahemiku vältel, kuid kõikidel juhtudel pakendite või mahutite sulgemise ajal enne müügile saatmist vastavalt nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ sätetele sulgemise kohta, ning kahjustajate Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen sümptomeid ei ole leitud.

18.2. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad, v.a nende sortide mugulad, mis on ühes või mitmes liikmesriigis ametlikult heaks kiidetud vastavalt nõukogu 29. septembri 1970. aasta direktiivile 70/457/EMÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta.1 Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.1 nimetatud mugulate suhtes kohaldatavate erinõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et mugulad: - kuuluvad parandatud sordivalikusse, mille kohta mugulatega kaasas olevasse dokumenti tehakse asjakohasel viisil märge, - on kasvatatud ühenduses ja - on otseliinis pärit asjakohastes tingimustes säilitatud aretusmaterjalist, on läbinud ühenduses ametliku karantiinikontrolli ja on leitud olevat vaba kahjulikest organismidest.

18.3. Liigi Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed, v.a IV lisa A osa II jao punktides 18.1 või 18.2 nimetatud liigi Solanum tuberosum L. mugulad ning v.a kultuuride säilitusmaterjal, mida hoitakse geenipankades või geneetilistes kollektsioonides. a) Taimi on hoitud karantiini tingimustes ning on leitud karantiinikontrolli abil need olevat vabad kahjulikest organismidest; b) punktis a osutatud karantiinikontroll: aa) on asjaomase liikmesriigi ametliku taimekaitseorganisatsiooni järelevalve all ning selle viivad läbi nimetatud organisatsiooni või mõne muu ametlikult heakskiidetud asutuse teadusalase väljaõppe saanud töötajad; bb) viiakse läbi kohas, mis on varustatud asjakohaste seadmetega, et isoleerida kahjulikud organismid ning hoolitseda indikaatorite eest viisil, mis välistab kahjulike organismide leviku ohu; cc) viiakse läbi iga materjaliühikuga: - kindlate ajavahemike järel toimuvate visuaalsete kontrollide abil, võttes arvesse materjali liiki ja selle arengustaadiumi kontrolliprogrammi jooksul, vähemalt ühe täieliku vegetatsiooniperioodi vältel kõigi kahjulike organismide tekitatud sümptomite suhtes, - kontrollide abil, mis on kooskõlas komiteele esitatud asjakohaste, artiklis 18 osutatud meetoditega: - kõikide kartulite puhul vähemalt järgmiste kahjulike organismide suhtes: - Andean potato latent virus, - Arracacha virus B. oca strain, - Potato black ringspot virus, - Potato spindle tuber viroid, - Potato virus T, - Andean potato mottle virus, - common potato viruses A, M, S, V, X ja Y (sealhulgas Yo, Yn ja Yc) ja Potato leaf roll virus, - Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., - Pseudomonas solanaceanum (Smith) Smith; - hariliku kartuliseemne puhul vähemalt kõikide eespool nimetatud viiruste ja viroidide suhtes; dd) asjakohase kontrolliga kõikide visuaalse vaatluse käigus täheldatud sümptomite suhtes, et identifitseerida neid sümptomeid põhjustavad kahjulikud organismid; c) kõik materjalid, mis punktis b määratletud kontrolli käigus ei tunnistatud vabaks punktis b määratletud kahjulikest organismidest, hävitatakse viivitamata või viiakse läbi protseduurid kahjuliku organismi/kahjulike organismide hävitamiseks; d) kõik organisatsioonid või uurimiskeskused, kelle valduses on kõnealust materjali, teatavad sellest oma liikmesriigi taimekaitseteenistusele.

18.4. Liigi Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed, mida hoitakse geenipankades või geneetilistes kollektsioonides. Kõik organisatsioonid või uurimiskeskused, kelle valduses on kõnealust materjali, teatavad sellest oma liikmesriigi taimekaitseteenistusele.

18.5. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.2, 18.3 või 18.4 nimetatud mugulad. Pakendile või, juhul kui kartuleid veetakse lahtiselt, kartuleid transportivale veokile märgitakse registreerimisnumber, millega tõendatakse, et kartulid on kasvatanud ametlikult registreeritud tootja või need on pärit ametlikult registreeritud ühisest ladustamis- või lähetuskeskusest, mis asub tootmispiirkonnas, ning mugulad on vabad kahjustajast Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith ning on järgitud: a) ühenduse sätteid võitluseks kahjustajaga Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival ja b) vajaduse korral ka ühenduse sätteid võitluseks kahjustajaga Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al.

18.6. Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned ja IV lisa A osa II jao punktis 18.4 või 18.5 nimetatud taimed. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.2 ja 18.3 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Potato stolbur mycoplasm, või b) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Potato stolbur mycoplasm sümptomeid.

18.7. Liikide Capsicum annuum L., Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw., Musa L., Nicotiana L. ja Solanum melongena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks V lisa A osa II jao punktis 18.6 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith, või b) taimedel ei ole nende kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith sümptomeid.

19. Liigi Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et humalal ei ole selle kasvukohas viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Verticillium albo-atrum Reinke et Berthold ja Verticillium dahliae Klebahn sümptomeid.

20. Liikide Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustajate Heliothis armigera Hübner või Spodoptera littoralis (Boisd.) sümptomeid või b) taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.

21.1. Liigi Dendranthema (DC.) Des Moul. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 20 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: a) need on mitte enam kui kolmanda põlvkonna taimed, mis on saadud viroloogiliste testide põhjal kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid vabaks tunnistatud materjalist, või need on otseliinis pärit materjalist, mille vähemalt 10 % esindavad proovid on õitsemise ajal läbiviidud ametliku kontrolli käigus tunnistatud vabaks kahjustajast Chrysanthemum stunt viroid, b) taimed või pistikud: - on pärit ettevõtetest, mida on lähetamisele eelnenud kolme kuu jooksul vähemalt kord kuus ametlikult kontrollitud ning selle aja jooksul ei ole täheldatud kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid, samuti ei ole täheldatud kahjustaja Puccinia horiana Hennings sümptomeid kolme turustamisele eelnenud kuu vältel nende kasvukoha vahetus läheduses, või - partii on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Puccinia horiana Hennings suhtes; c) juurdumata pistikute puhul ei ole täheldatud kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davis) v. Arx sümptomeid ei pistikutel ega taimedel, millelt pistikud pärit on, või juurdunud pistikute puhul ei ole kahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimoc et Davis) v. Arx sümptomeid täheldatud ei pistikutel ega juurutuspeenras.

21.2. Liigi Dianthus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 20 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et: - taimed on otseliinis pärit emataimedelt, mis on vähemalt kord kahe eelnenud aasta jooksul läbiviidud ametlikult heakskiidetud kontrollide põhjal tunnistatud vabaks kahjustajatest Erwinia chrysanthemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey, Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder ja Phialophora cinerescens (Wollenw.) Van Beyma, - taimedel ei ole täheldatud eespool nimetatud kahjulike organismide sümptomeid.

22. Liikide Tulipa L. ja Narcissus L. sibulad, v.a need, mille pakendi või millegi muu põhjal on võimalik järeldada, et need on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, kes ei tegele lõikelillede tootmisega müügiks. Ametlik kinnitus, et taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid.

23. Liikide Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Aster spp., Brassica spp., Capsicum annuum L., Cucumis spp., Dendranthema (DC) Des Moul., Dianthus L. ja nende hübriidide, Exacum spp., Gerbera Cass., Gypsophila L., Lactuca spp., Leucanthemum L., Lupinus L., Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex. Farw., Solanum melongena L., Spinacia L., Tanacetum L. ja Verbena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktides 20, 21.1 või 21.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajatest Liriomyza bryoniae (Kaltenbach), Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess), või b) taimede kasvukohas ei ole kolme koristusele eelnenud kuu vältel vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kontrollidel leitud märke kahjustajatest Liriomyza bryoniae (Kaltenbach), Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess) või c) taimi on vahetult enne turustamist kontrollitud ja ei ole leitud märke kõnealustest kahjulikest organismidest ning taimed on läbinud asjakohase töötluse kahjustajate hävitamiseks.

24. Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed. Ametlik kinnitus, et taimede kasvukoht on vaba kahjustajatest Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., Globodera pallida (Stone) Behrens, Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival.

25. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Beet leaf curl virus, või b) taimede kasvukohas ei ole kahjustajat Beet leaf curl virus esinenud ning taimede kasvukohas või selle vahetus läheduses ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Beet leaf curl virus sümptomeid.

26. Liigi Helianthus annuus L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni, või b) seemned (v.a seemned, mis on saadud liikidelt, mis on kindlad kõikide tootmispiirkonnas esinevate kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni rasside suhtes) on läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni suhtes.

26.1. Liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex. Farw. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktides 18.6 ja 23 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Tomato yellow leaf curl virus, või b) taimedel ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf virus sümptomeid ja aa) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn., või bb) taimed on ekspordile eelnenud kolme viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlike kontrollide käigus leitud olevat vabad kahjustajast Bemisia tabaci Genn. või c) taimede kasvukohas ei ole täheldatud kahjustaja Tomato yellow leaf curl virus sümptomeid ning seal on läbi viidud asjakohane töötlus ja kehtestatud jälgimisrežiim, et tagada kasvukoha jäämine vabaks kahjustajast Bemisia tabaci Genn.

27. Liigi Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex. Farw. seemned. Ametlik kinnitus, et seemned on saadud happega abstraheerimise meetodil või mõnel muul võrdväärsel, artiklis 18 sätestatud korras heakskiidetud meetodil ja a) seemned on pärit piirkondadest, kus ei esine kahjustajaid Clavibacter michiganensis ssp. michiganensis (Smith) Davis et al. või Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye, või b) taimedel ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi jooksul kõnealuste kahjulike organismide põhjustatud haiguste sümptomeid täheldatud või c) seemneid on esindavate proovide ja asjakohaste meetoditega ametlikult kontrollitud vähemalt kõnealuste kahjulike organismide suhtes ning leitud läbiviidud testide põhjal, et seemned on kõnealustest kahjulikest organismidest vabad.

28.1. Liigi Medicago sativa L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev sümptomeid ning esindavate proovidega tehtud laboritestidel ei ole kahjustajat Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev leitud või b) enne turustamist on läbi viidud fumigatsioon.

28.2. Liigi Medicago sativa L. seemned. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 28.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik tunnistus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. või b) - taimekasvatusettevõttes või selle vahetuses ümbruses ei ole viimase 10 aasta jooksul esinenud kahjustajat Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. ja - taimed kuuluvad sorti, mis on tunnistatud väga vastupanuvõimeliseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. suhtes, või - taimed ei ole nende külvamisest alates alustanud veel oma neljandat täielikku vegetatsiooniperioodi ning neilt on seni saadud vaid üks seemnesaak, või - ühenduses turustatavate seemnete sertifitseerimise eeskirjade kohaselt määratletud inertse aine sisaldus ei ületa 0,1 % seemnete massist; - taimede kasvukohas või sellega piirnevas liigi Medicago sativa L. kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel või vajaduse korral kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi vältel täheldatud kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. insidiosus Davis et al. sümptomeid; - taimed on kasvatatud maatükil, kus nende külvamisele eelneva kolme aasta vältel ei ole kasvatatud liigi Medicago sativa L. taimi.

29. Liigi Phaseolus L. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye, või b) seemnete esindavaid proove on kontrollitud ning leitud need testide tulemuste põhjal olevat vabad kahjustajast Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye.

30.1. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad. Pakendil peab olema asjakohane märge viljade päritolu kohta.

1 EÜT L 225, 12.10.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27).

B OSA

ERINÕUDED, MILLE KÕIK LIIKMESRIIGID SÄTESTAVAD TAIMEDE, TAIMSETE SAADUSTE JA MUUDE TOODETE SISSETOOMISEKS TEATAVATELE KAITSTAVATELE ALADELE JA VEDAMISEKS NENDEL ALADEL

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted Erinõuded Kaitstav(ad) ala(d)

1. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 loetletud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on vajaduse korral: a) puit kooritud või b) puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Dendroctonus micans Kugelan, või c) puidul märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. EL, IRL, UK*

2. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktis 1 loetletud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips duplicatus Sahlberg, või c) on sellel märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. EL, IRL, UK

3. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktides 1 ja 2 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips typographus Heer, või c) on sellel märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. IRL, UK

4. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktides 1, 2 ja 3 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips aminitus Eichhof, või c) on sellel märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. EL, F (Korsika), IRL, UK

5. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktides 1, 2, 3 ja 4 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips cembrae Heer, või c) on sellel märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

6. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktides 1, 2, 3, 4 ja 5 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips sextendatus Börner, või c) on sellel märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

6.1. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Pissodes spp. (Euroopa), või c) on sellel märgistus "Kiln-dried", "KD" või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märgistus, mis vastavalt kehtivale kaubandustavale on kantud puidule või selle pakendile selle kohta, et puit on läbinud vastava kuivatusprotsessi ja selle protsentides väljendatav niiskusesisaldus kuivaine massist on asjakohase aja ja temperatuuriga programmi tulemusel töötlemise ajal alla 20 %. IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

6.2. Okaspuude (Coniferales) puit Ilma et see piiraks vajaduse korral IV lisa A osa I jao punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5 ja 7 ning IV lisa B osa punktis 4 nimetatud puidu suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on puit kooritud või b) on puiduga kaasas ametlik kinnitus, et see on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Matsucoccus feytaudi Duc. F (Korsika)

7. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10 ning IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Dendroctonus micans Kugelan. IRL, UK*

8. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktis 7 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips duplicatus Sahlberg. EL, IRL, UK

9. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7 ja 8 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips typographus Heer. IRL, UK

10. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8 ja 9 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips amitinus Eichhof. EL, F (Korsika), IRL, UK

11. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9 ja 10 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips cembrae Heer. EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

12. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10 ja 11 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Ips sextendatus Börner. IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

13. Liikide Abies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr. ja Pinus L. üle 3 m pikkused taimed, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2, 9 ja 10, IV lisa A osa II jao punktides 4 ja 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11 ja 12 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nende kasvukoht on vaba kahjustajast Pissodes spp. (Euroopa). IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

14.1. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 nimetatud koore suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Dendroctonus micans Kugelan. EL, IRL, UK*

14.2. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktis 14.1 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips amitinus Eichhof. EL, F (Korsika), IRL, UK

14.3. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 14.1 ja 14.2 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips cembrae Heer. EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

14.4. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2 ja 14.3 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips duplicatus Sahlberg. EL, IRL, UK

14.5. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2, 14.3 ja 14.4 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või c) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips sexdentatus Börner. IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar)

14.6. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2, 14.3, 14.4 ja 14.5 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ips typographus Heer. IRL, UK

14.7. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktis 14.2 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Matsucoccus feytaudi Duc. F (Korsika)

14.8. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 14.1, 14.2, 14.3, 14.4, 14.5 ja 14.6 nimetatud koore suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on saadetisega kaasas ametlik kinnitus, et saadetis: a) on läbinud fumigatsiooni või mõne muu asjakohase kooreüraskite vastase töötluse või b) on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Pissodes spp. (Euroopast pärit). IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

15. Liigi Larix Mill. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 10, IV lisa A osa II jao punktis 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Cephalcia lariciphila (Klug.). IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

16. Liikide Pinus L., Picea A. Dietr., Larix Mill., Abies Mill. ja Pseudotsuga Carr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 9, IV lisa A osa II jao punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 15 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Gremmeniella abiedina (Lag.) Morelet. IRL, UK (Põhja-Iirimaa)

17. Liigi Pinus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 9, IV lisa A osa II jao punktis 4 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 16 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Thaumetopoea pityocampa (Den. et Schiff.). E (Eivissa)

18. Liigi Picea A. Dietr. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 1, IV lisa A osa I jao punktides 8.1, 8.2 ja 10, IV lisa A osa II jao punktis 5 ning IV lisa B osa punktides 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 16 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on taimedega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need on kasvatatud puukoolides ning nende kasvukoht on vaba kahjustajast Gilpinia hercyniae (Hartig). EL, IRL, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Jersey)

19. Liigi Eucalyptus l'Herit taimed, v.a viljad ja seemned. Ametlik kinnitus, et: a) taimed ei ole mullased ning on töödeldud kahjustaja Gonipterus scutellatus Gyll. suhtes või b) taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Gonipterus scutellatus Gyll. EL, P

20.1. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 10 ja 11, IV lisa A osa I jao punktides 25.1, 25.2, 25.3, 25.4, 25.5 ja 25.6 ning IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.2, 18.3, 18.4 ja 18.6 loetletud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on mugulatega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et need: a) on kasvatatud piirkondades, kus ei esine kahjustajat Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV), või b) on kasvatatud niisuguses pinnases või kasvusubstraadis, mis koosneb niisugusest mullast, mis on vaba kahjustajast BNYVV või mida on asjakohaste meetoditega ametlikult testitud ja leitud see olevat vaba kahjustajast BNYVV, või c) on mullast puhtaks pestud. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

20.2. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a need, mis on nimetatud IV lisa B osa punktis 20.1, ja need, mis on ette nähtud tärklise toot-miseks tunnustatud jäätmete lõpphoius-tamisrajatistes. Saadetis või partii ei sisaldada mulda üle 1 % massist. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

20.3. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.2 ja 18.5 loetletud nõudmiste kohaldamist, on mugulatega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et nimetatud sätted on kooskõlas nõukogu 8. detsembri 1969. aasta direktiivi 69/465/EMÜ (kahjustaja Potatoe Cyst Eelworm kontrolli kohta)1 sätetega kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens puhul täidetud. FI

21. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. taimed ja tolmeldamiseks ettenähtud elus õietolm, v.a viljad ja seemned. Ilma et see piiraks III lisa A osa punktides 9 ja 18 ning III lisa B osa punktis 1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate keeldude rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit järgmistelt kaitstavatelt aladelt: E, F [Champagne-Ardennes, Alsace (v.a Bas-Rhin'i departemang), Lorraine, Franche-Comté, Rhône-Alpes (v.a Rhône'i departemang), Bourgogne, Auvergne (v.a Puy de Dôme'i departemang), Provence-Alpes-Côte d'Azur, Korsika, Languedoc-Roussillon), IRL, I, P, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared), A, FI või b) taimed on kasvatatud või "puhvervööndisse" viimisel vähemalt üks aasta hoitud põllul: aa) mis asub ametlikult määratletud "puhvervööndis", mille suurus on vähemalt 50 km2, s.t piirkonnas, kus peremeestaimed on allutatud ametlikult heakskiidetud ja järelevalve all olevale kontrollirežiimile, et viia miinimumini kahjustaja Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. levimise oht selles piirkonnas kasvavatele taimedele; bb) mis on enne viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algust ametlikult heaks kiidetud käesolevas punktis kehtestatud nõuetele vastavate taimede kasvatamiseks; cc) mis on samuti nagu teisedki "puhvervööndi" osad leitud viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest olevat vabad kahjustajast Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.: - vähemalt kaks korda läbiviidava ametliku kontrolli käigus igal põllul ning selle ümbruses raadiusega vähemalt 250 m; s.t üks kord juulis-augustis ja teine kord septembris-oktoobris, ja - ametlike pisteliste kontrollide käigus, mida ajavahemikus juulist oktoobrini viiakse läbi vähemalt üks kord ümbritsevas vööndis raadiusega vähemalt 1 km asjakohastes väljavalitud kohtades, eriti kui on asjakohaseid indikaatortaimi; ja - ametlike kontrollide käigus, mida viiakse läbi kooskõlas asjakohase laboratoorse meetodiga viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest alates nendelt taimedelt ametlikult võetud proovide alusel põllul või "puhvervööndi" muudes osades, kus on ilmnenud kahjustaja Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. tunnuseid, ja dd) kust, nagu ka mujalt "puhvervööndist", ei ole kõrvaldatud peremeestaimi, millel ilmnevad kahjustaja Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. tunnused, eelneva ametliku uurimise või heakskiiduta. E, F [Champagne-Ardennes, Alsace (v.a Bas-Rhin'i departemang), Lorraine, Franche-Comté, Rhône-Alpes (v.a Rhône'i departemang), Bourgogne, Auvergne (v.a Puy de Dôme'i departemang), Provence-Alpes-Côte d'Azur, Korsika, Languedoc-Roussillon), IRL, I, P, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared), A, FI

22. Liikide Allium porrum L., Apium L., Beta L., Brassica napus L., Brassica rapa L. ja Daucus L. taimed, v.a istutamiseks ettenähtud taimed. Saadetis või partii ei sisalda mulda üle 1 % massist. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

23. Liigi Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned. a) Ilma et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 35.1 ja 35.2, IV lisa A osa II jao punktis 25 ning IV lisa B osa punktis 22 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et taimed: aa) on ükshaaval ametlikult kontrollitud ning leitud olevat vabad kahjustajast Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV) või bb) on kasvatatud seemnetest, mis vastavad IV lisa B osa punktides 27.1 ja 27.2 loetletud nõuetele ja - on kasvatatud piirkondades, kus kahjustajat BNYVV ei esine, või - on kasvatatud pinnases või kasvusubstraadis, mida on asjakohaste meetoditega ametlikult kontrollitud ja leitud olevat vaba kahjustajast BNYVV, ja - millest on võetud proove ning leitud need olevat vabad kahjustajast BNYVV; b) organisatsioon või uurimiskeskus, kelle valduses on materjal, teavitab sellest ametlikult oma liikmesriigi taimekaitseteenistust. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

24. Liigi Begonia L. istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned, mugulad ja juuremugulad) ja liigi Euphorbia pulcherrima Willd. istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned), v.a taimed, mille pakendi, õite (või kandelehtede) arengu või millegi muu põhjal on või-malik järeldada, et need on ette nähtud tarnimiseks lõpptarbijale, kes ei tegele taimede tootmisega müügiks. Ametlik kinnitus, et: a) taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn., või b) taimedel ei ole nende kasvukohas täheldatud kahjustaja Bemisia tabaci Genn. märke ametlike kontrollide ajal, mida turustamisele eelnenud kolme kuu jooksul on tehtud vähemalt kord kuus, või c) taimed on vahetult enne turustamist läbinud asjakohase töötluse kahjustaja Bemisia tabaci Genn. hävitamiseks ning on kontrollimisel leitud olevat vabad kahjulike organismide tundemärkidest. DK, IRL, P (Entre Douro e Minho, Trás-os-Montes, Beira Litoral, Beira Interior, Ribatejo e Oeste, Alentejo Madeira ja Assoorid), UK, S, FI

25.1. Liigi Beta vulgaris L. loomasöödaks ettenähtud taimed. Ametlik kinnitus, et taimede partii on: a) kuumtöödeldud kahjustaja Beet necrotic yellow vein virus hävitamiseks või b) töödeldud mulla ja kõrvaljuurte eemaldamiseks ning taimede elujõulisuse vähendamiseks. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

25.2. Liigi Beta vulgaris L. tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud taimed. Ametlik kinnitus, et taimed on ette nähtud tööstuslikuks töötlemiseks ja toimetatakse kahjustaja BNYVV leviku vältimiseks asjakohaselt kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõtetesse ning veetakse viisil, mis välistab kahjulike organismide leviku ohu. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

26. Muld ja steriliseerimata peedijäätmed. Ametlik kinnitus, et mulda või jäätmeid on töödeldud kahjustaja Beet necrotic yellow vein virus hävitamiseks. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

27.1. Liigi Beta vulgaris L. seemned ja söödapeedi seeme. Ilma et see piiraks nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/400/EMÜ (peediseemne turustamise kohta)2 sätete kohaldamist, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) eliit- ja sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluv seeme vastab direktiivi 66/400/EMÜ I lisa B osa punktis 3 sätestatud tingimustele või b) juhul kui on tegemist lõplikult sertifitseerimata seemnega, vastab seeme: - direktiivi 66/400/EMÜ artikli 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele ja - on ette nähtud töötlemiseks vastavalt direktiivi 66/400/EMÜ I lisa B osas sätestatud tingimustele ning toimetatakse kahjustaja Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõttesse, c) seeme on pärit kultuurist, mis on kasvatatud piirkonnas, kus kahjustajat BNYVV ei esine. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

27.2. Liigi Beta vulgaris L. köögiviljaseeme. Ilma et see piiraks nõukogu 29. septembri 1970. aasta direktiivi 70/458/EMÜ (köögiviljaseemne turustamise kohta)3 sätete kohaldamist, vajaduse korral ametlik kinnitus, et: a) töödeldud seeme ei sisalda inertset ainet üle 0,5 % massist, puhitud seemne puhul järgitakse seda standardit enne puhtimist, või b) töötlemata seemne puhul on seeme: - ametlikult pakitud niisugusel viisil, mis välistab kahjustaja BNYVV leviku ohu, ja - ette nähtud töötlemiseks, mis vastab punktis a sätestatud tingimustele, ning toimetatakse kahjustaja Beet necrotic yellow vein virus (BNYVV) leviku vältimiseks ametlikult heakskiidetud kontrollitud jäätmete kõrvaldamise süsteemiga töötlemisettevõttesse, või c) seeme on pärit kultuurist, mis on kasvatatud piirkonnas, kus kahjustajat BNYVV ei esine. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

28. Liigi Gossypium spp. seemned. Ametlik kinnitus, et: a) seemned on eemaldatud happega töötlemise teel ja b) taimede kasvukohas ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Glomerella gossypii Edgerton sümptomeid ning esindavaid proove on kontrollitud ja leitud need olevat vabad kahjustajast Glomerella gossypii Edgerton. EL

28.1. Liigi Gossypium spp. seemned. Ametlik kinnitus, et seemned on eemaldatud happega töötlemise teel. EL, E (Anda-luusia, Kataloonia, Extremadu-ra, Murcia, Valencia)

29. Liigi Mangifera spp. seemned. Ametlik kinnitus, et seemned on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Sternochetus mangiferae Fabricus. E (Granada ja Malaga), P (Alentejo, Algarve ja Madeira)

30. Kasutatud põllu-majandusmasinad. Masinad on puhastatud ning ilma mulla- ja taimejäänusteta. DK, F (Bretagne), FI, IRL, P (Assoorid), S, UK

31. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide Hispaaniast ja Prantsusmaalt (v.a Korsikalt) pärit viljad. Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 30.1 nimetatud viljade suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist: a) on viljad ilma viljavarte ja lehtedeta või b) juhul kui viljad on koos viljavarte ja lehtedega, on nendega kaasas ametlik kinnitus, et viljad on pakitud konteineritesse, mis on ametlikult pitseeritud ning on jäänud pitseerituks ajal, kui neid transporditi läbi kõnealuste viljade suhtes määratletud kaitstavate alade, ning millele on kantud passis ettenähtud eraldusmärk. EL, F (Korsika), I, P

* Šotimaa, Põhja-Iirimaa, Jersey ja Inglismaa maakonnad: Bedfordshire, Berkshire, Buckinghamshire, Cambridgeshire, Cleveland, Cornwall, Cumbria, Devon, Dorset, Durham, Ida-Sussex, Essex, Suur-London, Hampshire, Hertfordshire, Humberside, Kent, Lincolnshire, Norfolk, Northamptonshire, Northumberland, Nottingamshire, Oxfordshire, Somerset, Lõuna-Yorkshire, Suffolk, Surrey, Tyne ja Wear, Lääne-Sussex, Lääne-Yorkshire, Wighti saar, Mani saar, Scilly saared ning maakondade järgmised osad: Avoni maakonna osa, mis jääb kiirteest M4 lõuna poole; Cheshire'i maakonna osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole; Derbyshire'i maakonna osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi idapiirist lääne poole, ning osad, mis jäävad Derby maanteest A52 (T) ja maanteest A6 (T) põhja poole; Glouchestershire'i maakonna osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole; Greater Manchesteri maakonna osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole; Leicestershire'i maakonna osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole, ning osad, mis jäävad maanteest B4114 ja kiirteest M1 ida poole; terve Põhja-Yorkshire'i maakond, v.a see osa, mis hõlmab Craveni ringkonda; Staffordshire'i maakonna osa, mis jääb maanteest A52 (T) ida poole, ning osa, mis jääb Peak Districti rahvuspargi läänepiirist ida poole; Warwickshire'i maakonna osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole; Wiltshire'i maakonna osa, mis jääb kiirteest M4 lõuna poole kuni ristumiseni Fosse Way Romani maanteega, ning osa, mis jääb Fosse Way Romani maanteest ida poole. 1 EÜT L 323, 24.12.1969, lk 3. 2 EÜT L 125, 11.7.1966, lk 2290/66. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27). 3 EÜT L 225, 12.10.1970, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27).

V LISA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MILLELE TULEB TEHA TAIMETERVISE KONTROLL (KUI NEED ON PÄRIT ÜHENDUSEST, SIIS TOOTMISKOHAS ENNE VEDAMIST ÜHENDUSE PIIRES; KUI NEED ON PÄRIT VÄLJASTPOOLT ÜHENDUST, SIIS PÄRITOLURIIGIS VÕI TARNIJARIIGIS ENNE ÜHENDUSSE LUBAMIST)

A OSA

ÜHENDUSEST PÄRIT TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

I. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad kogu ühenduses ja millel peab kaasas olema taimepass

1. Taimed ja taimsed saadused

1.1. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Prunus L. (v.a Prunus laurocerasus L. and Prunus lusitanica L.), Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

1.2. Liikide Beta vulgaris L. ja Humulus lupulus L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

1.3. Liigi Solanum L. võsundeid või mugulaid moodustavate liikide või nende hübriidide istutamiseks ettenähtud taimed.

1.4. Liikide Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide ning liigi Vitis L. taimed, v.a viljad ja seemned.

1.5. Ilma et see piiraks punkti 1.6 kohaldamist, liigi Citrus L. ja tema hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned.

1.6. Liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide lehtede ja viljavartega viljad.

1.7. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud ühest järgmistest liikidest:

- Castanea Mill., v.a kooritud puit,

- Platanus L., sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikult kumerat pinda, ning

b) vastab ühele nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta)1 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood Toote kirjeldus

4401 10 00 Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubude või samalaadsel kujul

4401 22 00 Puitlaastud ja pilpad

ex 4401 30 Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid

4403 99 Toorpuit, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata: - mis ei ole töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, - muu kui okaspuu, tamm (Quercus spp.) või kask (Fagus spp.)

ex 4404 20 00 Lõhestatud teibad: puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, värvitud, kuid mitte pikikiudu saetud: - muu kui okaspuu

4406 10 00 Raudteede või trammiteede puitliiprid - immutamata

ex 4407 99 Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või ringkooritud puit (kuid mitte hööveldatud, lihvitud või jätkatud), paksusega üle 6 mm, eelkõige palgid, plangud, pinnud, lauad, latid: - muu kui okaspuu, troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või kask (Fagus spp.).

1.8. Liigi Castanea Mill. eraldatud koor.

2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul liikmesriikide vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud.

2.1. Liikide Abies Mill., Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Aster spp., Brassica spp., Castanea Mill., Cucumis spp., Dendranthema (DC) Des Moul., Dianthus L. ja selle hübriidide, Exacum spp., Fragaria L., Gerbera Cass., Gypsophila L., Uus-Guinea hübriidide kõikide sortide, Impatiens L., Lactuca spp., Larix Mill., Leucanthemum L., Lupinus L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait., Picea A. Dietr., Pinus L., Platanus L., Populus L., Prunus laurocerasus L., Prunus lusitanica L., Pseudotsuga Carr., Quercus L., Rubus L., Spinacia L., Tanacetum L., Tsuga Carr. ja Verbena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

2.2. Sugukonna Solanaceae istutamiseks ettenähtud taimed (v.a punktis 1.3 osutatud), v.a seemned.

2.3. Sugukondade Araceae, Marantaceae, Musaceae, alamliigi Persea spp. ja sugukonna Strelitziaceae taimed, juurdunud või koos kinnitunud või juurdelisatud kasvusubstraadiga.

2.4. Liikide Allium ascalonicum L., Allium cepa L. ja Allium schoenoprasum L. mahapanekuks ettenähtud seemned ja sibulad ning liigi Allium porrum L. istutamiseks ettenähtud taimed.

3. Mahapanekuks ettenähtud sibulad ja mugulad, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimede tootmisega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul liikmesriikide vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on selgesti eristatud muudest toodetest: Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston "Golden Yellow", Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne., liigi Gladiolus Tourn. ex L. minivormid ja nende hübriidid (näiteks Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort. ja Gladiolustubergenii hort.), Hyacinthus L., Iris L., Ismene Herbert, Muscari Miller, Narcissus L., Orinthogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L. Tigridia Juss. ja Tulipa L.

II. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad teatavatel kaitstavatel aladel ja millega peab kaasas olema taimepass, mis on kehtiv asjakohasele alale sisenemise või selle piires liikumise ajal.

Ilma et see piiraks I osas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid.

1. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

1.1. Liikide Albies Mill., Larix Mill., Picea A. Dietr., Pinus L. ja Pseudotsuga Carr. taimed.

1.2. Liikide Populus L. ja Beta vulgaris L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

1.3. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill, Eriobotrya Lindl., Eucalyptus l'Hérit., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. taimed, v.a viljad ja seemned.

1.4. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbusintermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. tolmeldamiseks ettenähtud elus õietolm.

1.5. Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad.

1.6. Liigi Beta vulgaris L. loomasöödaks või tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud taimed.

1.7. Muld ja steriliseerimata peedijäätmed (Beta vulgaris L.).

1.8. Liikide Beta vulgaris L., Dolichos Jacq., Gossypium spp. ja Phaseolus vulgaris L. seemned.

1.9. Liigi Gossypium spp. viljad (seemnekojad) ja toorpuuvill.

1.10. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud okaspuudest (Coniferales), v.a kooritud puit,

ning

b) vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood Toote kirjeldus

4401 10 00 Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või samalaadsel kujul

4401 21 00 Puitlaastud ja pilpad

ex 4401 30 Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid

4403 20 Toorpuit, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata: - mis ei ole töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega

ex 4404 10 00 Lõhestatud teibad: puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, värvitud, kuid mitte pikikiudu saetud

4406 10 00 Raudteede või trammiteede puitliiprid - immutamata

ex 4407 10 Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või ringkooritud puit (kuid mitte hööveldatud, lihvitud või jätkatud), paksusega üle 6 mm, eelkõige palgid, plangud, pinnud, lauad, latid

ex 4415 10 Pakkekastid, puitpakend või trumlid

ex 4415 20 Kaubaalused, taarakastid või muud puidust kaubaalused: - v.a kaubaalused ja taarakastid, kui need vastavad "UIC-aluste" jaoks sätestatud standardile ning on vastavalt märgistatud

1.11. Okaspuude (Coniferales) eraldatud koor.

2. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille on tootnud niisugused ettevõtjad, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul liikmesriikide vastutavad ametiasutused tagavad, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud.

2.1. Liigi Begonia L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, ning liigi Euphorbia pulcherrima Willd. mahapanekuks ettenähtud mugulad ja juuremugulad ja istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

1 EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2626/1999 (EÜT L 321, 14.12.1999, lk 3).

B OSA

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED, MIS ON PÄRIT ALADELT, MIDA EI OLE A OSAS NIMETATUD

I. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad kogu ühenduses

1. Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned, kuid kaasa arvatud järgmiste liikide seemned: CruciferaeGramineae, Trifolium spp. (kui need on pärit Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst), liikide Triticum, Secale ja XTriticosecale Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ja USAst pärit seemned, Capsicum spp. Helianthus annuus L., Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw., Medicago sativa L., Prunus L., Rubus L., Oryza spp., Zea mais L., Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Allium porrum L., Allium schoenoprasum L. ja Phaseolus L.

2. Järgmiste taimede osad, v.a viljad ja seemned:

- Castanea Mill., Dendranthema (DC) Des. Moul., Dianthus L., Pelargonium l'Herit. ex Ait, Phoenix spp., Populus L., Quercus L.,

- okaspuud (Coniferales),

- Põhja-Ameerika riikidest pärit Acer saccharum Marsh.,

- mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.

3. Viljad:

- Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidid,

- Annona L., Cydonia Mill., Diospyros L., Malus Mill., Mangifera L., Passiflora L., Prunus L., Psidium L., Pyrus L., Ribes L. Syzygium Gaertn. ja mujalt kui Euroopa riikidest pärit Vaccinium L.

4. Liigi Solanum tuberosum L. mugulad.

5. Eraldatud koor:

- okaspuud (Coniferales),

- Acer saccharum Marsh., Populus L. ja Quercus L. (v.a Quercus suber L.).

6. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud ühest alljärgnevalt nimetatud sugukonnast, perekonnast või liigist:

- Castanea Mill.,

- Põhja-Ameerika riikidest pärit Castanea Mill. ja Quercus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

- Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

- mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuud (Coniferales), v.a Pinus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

- Pinus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

- Ameerika mandri riikidest pärit Populus L.,

- Põhja-Ameerika riikidest pärit Acer saccharum Marsh., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

ning

b) vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood Toote kirjeldus

4401 10 00 Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või samalaadsel kujul

ex 4401 21 00 Puitlaastud ja pilpad - mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuu

4401 22 Puitlaastud ja pilpad - muu kui okaspuu

ex 4401 30 Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid

ex 4403 20 Toorpuit, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata: - mis ei ole töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuu

4403 91 00 Toorpuit, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata: - mis ei ole töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, - tamm (Quercus spp.)

4403 99 Toorpuit, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata: - mis ei ole töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, - muu kui okaspuu, tamm (Quercus spp.) või kask (Fagus spp.)

ex 4404 10 00 Lõhestatud teibad: puust vaiad, tulbad ja aiateibad, värvitud, kuid mitte pikikiudu saetud: - mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuu

ex 4404 20 00 Lõhestatud teibad: puust vaiad, tulbad ja aiateibad, värvitud, kuid mitte pikikiudu saetud: - muu kui okaspuu

4406 10 00 Raudteede või trammiteede puitliiprid - immutamata

ex 4407 10 Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või ringkooritud puit (kuid mitte hööveldatud, lihvitud või jätkatud), paksusega üle 6 mm, eelkõige palgid, plangud, pinnud, lauad, latid: - mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuu.

ex 4407 91 Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või ringkooritud puit (kuid mitte hööveldatud, lihvitud või jätkatud), paksusega üle 6 mm, eelkõige palgid, plangud, pinnud, lauad, latid: - tamm (Quercus spp.).

ex 4407 99 Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või ringkooritud puit (kuid mitte hööveldatud, lihvitud või jätkatud), paksusega üle 6 mm, eelkõige palgid, plangud, pinnud, lauad, latid: - muu kui okaspuu, troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või kask (Fagus spp.).

ex 4415 10 Mujalt kui Euroopa riikidest pärit pakkekastid, kastid või trumlid

ex 4415 20 Mujalt kui Euroopa riikidest pärit kaubaalused, taarakastid või muud puidust kaubaalused.

ex 4416 00 Puust pütid, kaasa arvatud tammepuust (Quercus spp.) tünnilauad.

Erandi võib teha kaubaaluste ja taarakastide puhul (CN-kood ex 4415 20), kui need vastavad UIC-aluste jaoks sätestatud standardile ning on vastavalt märgistatud

7. a) Muld ja kasvusubstraat, kui see ei koosne tervenisti või osaliselt mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimejäänustest, turvast või puukoort sisaldavast huumusest, muu kui üksnes turvast sisaldav.

b) Taimedele kinnitunud või neile lisatud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a nimetatud ainest või tervenisti või osaliselt koosneb turbast või tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks ning on pärit Türgist, Valgevenemaalt, Eestist, Lätist, Leedust, Moldaaviast, Venemaalt, Ukrainast või järgmistest riikidest väljaspool Euroopat: Küpros, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Malta, Maroko ja Tuneesia.

8. Perekondade Triticum, Secale ja XTriticosecale terad, mis on pärit Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist ja USAst.

II. Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on kahjulike organismide potentsiaalsed kandjad teatavatel kaitstavatel aladel

Ilma et see piiraks I osas loetletud taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid.

1. Liigi Beta vulgaris L. loomasöödaks või tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud taimed.

2. Muld ja steriliseerimata peedijäätmed (Beta vulgaris L.).

3. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. tolmeldamiseks ettenähtud elus õietolm.

4. Liikide Chaenomeles Lindl., Cotoneaster Ehrh., Crataegus L., Cydonia Mill., Eriobotrya Lindl., Malus Mill., Mespilus L., Pyracantha Roem., Pyrus L., Sorbus L. (v.a Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.) ja Stranvaesia Lindl. taimede osad, v.a viljad ja seemned.

5. Liikide Dolichos Jacq., Magnifera spp., Beta vulgaris L. ja Phaseolus vulgaris L. seemned.

6. Liigi Gossypium spp. seemned ja viljad (seemnekojad) ning toorpuuvill.

7. Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

a) on tervenisti või osaliselt saadud okaspuudest (Coniferales), v.a Euroopa kolmandatest riikidest pärit Pinus L., ning

b) vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood Toote kirjeldus

4401 10 00 Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena või samalaadsel kujul

4401 21 00 Puitlaastud ja pilpad

ex 4401 30 Pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata puidujäägid

4403 20 Toorpuit, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata: - mis ei ole töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega

ex 4404 10 00 Lõhestatud teibad: puust vaiad, tulbad ja aiateibad, värvitud, kuid mitte pikikiudu saetud

4406 10 00 Raudteede või trammiteede puitliiprid - immutamata

ex 4407 10 Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või ringkooritud puit (kuid mitte hööveldatud, lihvitud või jätkatud), paksusega üle 6 mm, eelkõige palgid, plangud, pinnud, lauad, latid

4415 10 Pakkekastid, kastid või trumlid

4415 20 Kaubaalused, taarakastid või muud puidust kaubaalused

Erandi võib teha kaubaaluste ja taarakastide puhul (CN-kood ex 4415 20), kui need vastavad UIC-aluste jaoks sätestatud standardile ning on vastavalt märgistatud.

8. Liigi Eucalyptus l'Hérit. taimede osad.

VI LISA

TAIMED JA TAIMSED SAADUSED, MILLE SUHTES VÕIB KOHALDADA ERIKORDA

1. Teraviljad ja nendest saadud tooted.

2. Kuivatatud kaunviljad.

3. Maniokimugulad ja nendest saadud tooted.

4. Köögiviljaõlide tootmisjäägid.

VII LISA

SERTIFIKAATIDE NÄIDISED

Sertifikaatide näidiste puhul määratakse kindlaks:

- tekst,

- formaat,

- lahtrite paigutus ja mõõtmed,

- paberi ja trükikirja värvus.

A. Fütosanitaarsertifikaadi näidis

1 Eksportija nimi ja aadress 2 FÜTOSANITAARSERTIFIKAAT Nr EÜ//

3 Deklareeritud kaubasaaja nimi ja aadress 4 . taimekaitseorganisatsioonilt . taimekaitseorganisatsioonile

5 Päritolukoht

6 Deklareeritud transpordivahend

7 Deklareeritud piiripunkt

8 Eraldusmärgid: pakendite arv ja kirjeldus, toote nimetus, taimede botaaniline nimetus 9 Deklareeritud kogus

10. Kinnitus, et eespool nimetatud taimed või taimsed saadused on: - kontrollitud vastavalt asjakohastele menetlustele ja - leitud olevat vabad karantiinialustest kahjuritest ning praktiliselt vabad teistest ohtlikest taimekahjustajatest ja - käsitatakse importiva riigi kehtivatele fütosanitaareeskirjadele vastavana

11 Täiendav deklaratsioon

DESINFESTATSIOON JA/VÕI DESINFEKTSIOON Väljaandmise koht Kuupäev Pädeva ametniku nimi ja allkiri Organisatsiooni tempel

12 Töötlus

13 Kemikaal (toimeaine) 14 Kestus ja temperatuur

15 Kontsentratsioon 16 Kuupäev

17 Täiendav teave

B. Fütosanitaarsertifikaadi näidis taaseksportimise puhul

1 Eksportija nimi ja aadress 2 FÜTOSANITAARSERTIFIKAAT Nr EÜ//

3 Deklareeritud kaubasaaja nimi ja aadress 4 . taimekaitseorganisatsioonilt . taimekaitseorganisatsioonile

5 Päritolukoht

6 Deklareeritud transpordivahend

7 Deklareeritud piiripunkt

8 Eraldusmärgid: pakendite arv ja kirjeldus, toote nimetus, taimede botaaniline nimetus 9 Deklareeritud kogus

10 Kinnitus, et - eespool nimetatud taimed või taimsed saadused on imporditud .. (taaseksportiv riik) - . (pärtioluriik) fütosanitaarsertifikaadi nr. .. alusel, mis on - * originaal nimetatud sertifikaadile lisatud kinnitatud koopia - need on - * pakitud ümber pakitud originaalkonteineritesse - .... uutesse konteineritesse - * fütosanitaarsertifikaadi originaali ja täiendava kontrolli põhjal käsitatakse - neid importiva riigi kehtivatele fütosanitaareeskirjadele vastavna - ladustamise vältel (taaseksportivas riigis) ei ole saadetis olnud infestatsiooni- või infektsiooniohus. * Märkida sobivasse lahtrisse rist

11 Täiendav deklaratsioon

DESINFESTATSIOON JA/VÕI DESINFEKTSIOON Väljaandmise koht Kuupäev Pädeva ametniku nimi ja allkiri Organisatsiooni tempel

12 Töötlus

13 Kemikaal (toimeaine) 14 Kestus ja temperatuur

15 Kontsentratsioon 16 Kuupäev

17 Täiendav teave

C. Selgitavad märkused

1. Lahter 2

Sertifikaatide viitenumbrite koostisosad on:

- EÜ

- liikmesriigi tähis

- iga sertifikaadi identifitseerimistähis, milleks on number või numbrite ja tähtede kombinatsioon, kus tähed tähistavad maakondi, piirkondi jne asjaomases liikmesriigis, kus sertifikaat on välja antud.

2. Nummerdamata lahter

See lahter on ette nähtud üksnes ametlike märkuste jaoks.

3. Lahter 8

"Pakendite kirjeldus" tähendab pakendi tüüpi.

4. Lahter 9

Kogus märgitakse arvu või massina.

5. Lahter 11

Kui täiendava deklaratsiooni jaoks ei ole piisavalt ruumi, võib tekst jätkuda sertifikaadi pöördel.

VIII LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED

(artiklis 27 osutatud)

Nõukogu direktiiv 77/93/EMÜ (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 20) v.a artikkel 19

Nõukogu direktiiv 80/392/EMÜ (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 32) Nõukogu direktiiv 80/393/EMÜ (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 35) Nõukogu direktiiv 81/7/EMÜ (EÜT L 14, 16.1.1981, lk 23) Nõukogu direktiiv 84/378/EMÜ (EÜT L 207, 2.8.1984, lk 1) Nõukogu direktiiv 85/173/EMÜ (EÜT L 65, 6.3.1985, lk 23) Nõukogu direktiiv 85/574/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 25) Komisjoni direktiiv 86/545/EMÜ (EÜT L 323, 18.11.1986, lk 14) Komisjoni direktiiv 86/546/EMÜ (EÜT L 323, 18.11.1986, lk 16) Komisjoni direktiiv 86/547/EMÜ (EÜT L 323, 18.11.1986, lk 21) Nõukogu direktiiv 86/651/EMÜ (EÜT L 382, 31.12.1986, lk 13) Nõukogu direktiiv 87/298/EMÜ (EÜT L 151, 11.6.1987, lk 1) Komisjoni direktiiv 88/271/EMÜ (EÜT L 116, 4.5.1988, lk 13) Komisjoni direktiiv 88/272/EMÜ (EÜT L 116, 4.5.1988, lk 19) Komisjoni direktiiv 88/430/EMÜ (EÜT L 208, 2.8.1988, lk 36) Nõukogu direktiiv 88/572/EMÜ (EÜT L 313, 19.11.1988, lk 39) Nõukogu direktiiv 89/359/EMÜ (EÜT L 153, 16.6.1989, lk 28) Nõukogu direktiiv 89/439/EMÜ (EÜT L 212, 22.7.1989, lk 106) Nõukogu direktiiv 90/168/EMÜ (EÜT L 92, 7.4.1990, lk 49) Komisjoni direktiiv 90/490/EMÜ (EÜT L 271, 3.10.1990, lk 28) Komisjoni direktiiv 90/506/EMÜ (EÜT L 282, 13.10.1990, lk 67) üksnes I lisa punkt 2

Nõukogu direktiiv 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48) Komisjoni direktiiv 91/27/EMÜ (EÜT L 16, 22.1.1991, lk 29) Nõukogu direktiiv 91/683/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1991, lk 29) Komisjoni direktiiv 92/10/EMÜ (EÜT L 70, 17.3.1992, lk 27) Nõukogu direktiiv 92/98/EMÜ (EÜT L 352, 2.12.1992, lk 1) Nõukogu direktiiv 92/103/EMÜ (EÜT L 363, 11.12.1992, lk 1) Nõukogu direktiiv 93/19/EMÜ (EÜT L 96, 22.4.1993, lk 33) Komisjoni direktiiv 93/110/EÜ (EÜT L 303, 10.12.1993, lk 19) Nõukogu direktiiv 94/13/EÜ (EÜT L 92, 9.4.1994, lk 27) Komisjoni direktiiv 95/4/EÜ (EÜT L 44, 28.2.1995, lk 56) Komisjoni direktiiv 95/41/EÜ (EÜT L 182, 2.8.1995, lk 17) Komisjoni direktiiv 95/66/EÜ (EÜT L 308, 21.12.1995, lk 77) Komisjoni direktiiv 96/14/EÜ (EÜT L 68, 19.3.1996, lk 24) Komisjoni direktiiv 96/78/EÜ (EÜT L 321, 12.12.1996, lk 20) Nõukogu direktiiv 97/3/EÜ (EÜT L 27, 30.1.1997, lk 30) Komisjoni direktiiv 97/14/EÜ (EÜT L 87, 2.4.1997, lk 17) Komisjoni direktiiv 98/1/EÜ (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 26) Komisjoni direktiiv 98/2/EÜ (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 34) Komisjoni direktiiv 1999/53/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 29) üksnes I lisa punkt 2

B OSA

ÜLEVÕTMISE JA/VÕI RAKENDAMISE TÄHTAJAD

Direktiiv Ülevõtmise tähtaeg Rakendamise tähtaeg

77/93/EMÜ 23.12.1980 (artikli 11 lõige 3) 1, 2, 3, 4 1.5.1980 (muud sätted) 1, 2, 3, 4

80/392/EMÜ 1.5.1980

80/393/EMÜ 1.1.1983 (artikli 4 lõige 11) 1.5.1980 (muud sätted)

81/7/EMÜ 1.1.1981 (artikli 1 lõige 1) 1.1.1983 (artikli 1 lõiked 2a, 3a, 3b, 4a, 4b) 1.1.19835 (muud sätted)

84/378/EMÜ 1.7.1985

85/173/EMÜ 1.01.1983

85/574/EMÜ 1.1.1987

86/545/EMÜ 1.1.1987

86/546/EMÜ

86/547/EMÜ kohaldatakse kuni 31.12.1989

86/651/EMÜ 1.3.1987

87/298/EMÜ 1.7.1987

88/271/EMÜ 1.1.19896

88/272/EMÜ kohaldatakse kuni 31.12.1989

88/430/EMÜ 1.1.1989

88/572/EMÜ 1.1.1989

89/359/EMÜ

89/439/EMÜ 1.1.1990

90/168/EMÜ 1.1.1991

90/490/EMÜ 1.1.1991

90/506/EMÜ 1.1.1991

90/654/EMÜ

91/27/EMÜ 1.4.1991

91/683/EMÜ 1.6.1993

92/10/EMÜ 30.6.1992

92/98/EMÜ 16.5.1993

92/103/EMÜ 16.5.1993

93/19/EMÜ 1.6.1993

93/110/EÜ 15.12.1993

94/13/EÜ 1.1.1995

95/4/EÜ 1.4.1995

95/41/EÜ 1.7.1995

95/66/EÜ 1.1.1996

96/14/EÜ 1.4.1996

96/78/EÜ 1.1.1997

97/3/EÜ 1.4.1998

97/14/EÜ 1.5.1997

98/1/EÜ 1.5.1998

98/2/EÜ 1.5.1998

1999/53/EÜ 15.7.1999

1 Artiklis 19 sätestatud korras võivad liikmesriigid taotluse korral täita teatavaid käesoleva direktiivi sätteid pärast 1. maid 1980, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 1981. 2 Kreeka puhul: 1. jaanuar 1985 (artikli 11 lõige 3) ning 1. märts (muud sätted). 3 Hispaania ja Portugali puhul: 1. märts 1987. 4 Tavapäraste kaubavoogude piires ning endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ettevõtjate tootmisvajaduste korral võib Saksamaa omal äranägemisel ja artiklis 18 sätestatud korras täita artikli 4 lõike 1, artikli 5 lõike 1 ja artikli 13 asjakohaseid sätteid endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumi osas pärast 1. maid 1980, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 1992. 5 Kaitstavate liikmesriikide taotlusel. 6 31. märts 1989 artikli 1 lõike 3 punkti a (Juniperus'e taimed) kohustuste osas vastavalt direktiivile 89/83/EMÜ, millega on muudetud direktiivi 88/271/EMÜ.

IX LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 77/93/EMÜ Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõike 1 esimene lõik

Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 3 Artikli 1 lõike 1 teise lõigu punkt b

Artikli 1 lõige 3a Artikli 1 lõike 1 teise lõigu punkt c

Artikli 1 lõige 4 Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõige 5 Artikli 1 lõike 1 teise lõigu punkt a

Artikli 1 lõige 6 Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 7 Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 lõige 8 Artikli 1 lõige 6

Artikli 2 lõike 1 punkt a Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punkt b Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 lõike 1 punkt c Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 2 lõike 1 punkt d Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 2 lõike 1 punkt e Artikli 2 lõike 1 punkt e

Artikli 2 lõike 1 punkt f Artikli 2 lõike 1 punkt f

Artikli 2 lõike 1 punkti g taane a Artikli 2 lõike 1 punkti g taane i

Artikli 2 lõike 1 punkti g taane b Artikli 2 lõike 1 punkti g taane ii

Artikli 2 lõike 1 punkt h Artikli 2 lõike 1 punkt h

Artikli 2 lõike 1 punkt i Artikli 2 lõike 1 punkt i

Artikli 2 lõige 2 Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõiked 1-6 Artikli 3 lõiked 1-6

Artikli 3 lõike 7 punkt a Artikli 3 lõike 7 esimene lõik

Artikli 3 lõike 7 punkt a Artikli 3 lõike 7 esimese lõigu punkt a

Artikli 3 lõike 7 punkt b Artikli 3 lõike 7 esimese lõigu punkt b

Artikli 3 lõike 7 punkt c Artikli 3 lõike 7 esimese lõigu punkt c

Artikli 3 lõike 7 punkt d Artikli 3 lõike 7 teine lõik

Artikli 3 lõike 7 punkt e Artikli 3 lõike 7 kolmas lõik

Artikli 3 lõike 7 punkt f Artikli 3 lõike 7 neljas lõik

Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 1

Artikli 4 lõike 2 punkt a Artikli 4 lõige 2

Artikli 4 lõike 2 punkt b -

Artikli 4 lõiked 3, 4 ja 5 Artikli 4 lõiked 3, 4 ja 5

Artikli 4 lõike 6 punkt a Artikli 4 lõike 6 esimene lõik

Artikli 4 lõike 6 punkt b Artikli 4 lõike 6 teine lõik

Artikli 4 lõike 6 punkt c Artikli 4 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 5 lõiked 1-5 Artikli 5 lõiked 1-5

Artikli 5 lõike 6 punkt a Artikli 5 lõike 6 esimene lõik

Artikli 5 lõike 6 punkt b Artikli 5 lõike 6 teine lõik

Artikli 5 lõike 6 punkt c Artikli 5 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 punkt a Artikli 6 lõige 2

Artikli 6 lõige 2 Artikli 6 lõige 3

Artikli 6 lõige 3 Artikli 6 lõige 4

Artikli 6 lõige 4 Artikli 6 lõige 5

Artikli 6 lõige 5 Artikli 6 lõige 6

Artikli 6 lõige 6 Artikli 6 lõige 7

Artikli 6 lõige 7 Artikli 6 lõige 8

Artikli 6 lõige 8 Artikli 6 lõige 9

Artikli 6 lõige 9 -

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik Artikli 7 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 1 teine lõik Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõike 1 kolmas lõik -

Artikli 7 lõige 2 Artikli 7 lõige 2

Artikli 7 lõige 3 Artikli 7 lõige 3

Artikli 8 lõige 1 Artikli 8 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 8 lõike 2 teine lõik Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 8 lõike 2 kolmas lõik -

Artikli 8 lõige 3 Artikli 8 lõige 3

Artikli 9 Artikkel 9

Artikli 10 lõige 1 Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 lõike 2 punkt a Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

Artikli 10 lõike 2 punkt b Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Artikli 10 lõike 2 punkt c Artikli 10 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 10 lõige 3 Artikli 10 lõige 3

Artikli 10 lõige 4 Artikli 10 lõige 4

Artikli 10 lõige 5 -

Artikkel 10a Artikkel 11

Artikli 11 lõige 1 -

Artikli 11 lõige 2 Artikli 12 lõige 1

Artikli 11 lõige 3 -

Artikli 11 lõige 3a -

Artikli 11 lõige 4 Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõige 5 Artikli 12 lõige 3

Artikli 11 lõige 6 Artikli 12 lõige 4

Artikli 11 lõige 7 Artikli 12, lõige 5

Artikli 11 lõige 8 Artikli 12 lõige 6

Artikli 11 lõige 9 Artikli 12 lõige 7

Artikli 11 lõige 10 Artikli 12 lõige 8

Artikli 12 lõige 1 Artikli 13 lõige 1

Artikli 12 lõige 2 Artikli 13 lõige 2

Artikli 12 lõige 3 -

Artikli 12 lõige 3a Artikli 13 lõige 3

Artikli 12 lõige 3b Artikli 13 lõige 4

Artikli 12 lõige 3c Artikli 13 lõige 5

Artikli 12 lõike 3d punkt i Artikli 13 lõike 6 esimene lõik

Artikli 12 lõike 3d punkt ii Artikli 13 lõike 6 teine lõik

Artikli 12 lõike 3d punkt iii Artikli 13 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 12 lõige 4 -

Artikli 12 lõige 5 Artikli 13 lõige 7

Artikli 12 lõige 6 Artikli 13 lõige 8

Artikli 12 lõige 6a Artikli 13 lõige 9

Artikli 12 lõige 7 Artikli 13 lõige 10

Artikli 12 lõige 8 Artikli 13 lõige 11

Artikli 13 esimene lõik Artikli 14 esimene lõik

Artikli 13 teine lõik Artikli 14 teine lõik

Artikli 13 teise lõigu esimene taane Artikli 14 teise lõigu punkt a

Artikli 13 teise lõigu esimese taande esimene alltaane Artikli 14 teise lõigu punkti a alapunkt i

Artikli 13 teise lõigu esimese taande teine alltaane Artikli 14 teise lõigu punkti a alapunkt ii

Artikli 13 teise lõigu esimese taande kolmas alltaane Artikli 14 teise lõigu punkti a alapunkt iii

Artikli 13 teise lõigu teine taane Artikli 14, teise lõigu punkt b

Artikli 13 teise lõigu teise taande esimene alltaane Artikli 14 teise lõigu punkti b alapunkt i

Artikli 13 teise lõigu teise taande teine alltaane Artikli 14 teise lõigu punkti b alapunkt ii

Artikli 13 teise lõigu kolmas taane Artikli 14 teise lõigu punkt c

Artikli 13 teise lõigu neljas taane Artikli 14 teise lõigu punkt d

Artikkel 14 Artikli 15

Artikli 15 lõige 1 Artikli 16 lõige 1

Artikli 15 lõike 2 punkt a Artikli 16 lõike 2 esimene lõik

Artikli 15 lõike 2 punkt b Artikli 16 lõike 2 teine lõik

Artikli 15 lõike 2 punkt c Artikli 16 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 15 lõige 3 Artikli 16 lõige 3

Artikli 15 lõige 4 Artikli 16 lõige 4

Artikkel 16 Artikkel 17

Artikkel 16a Artikkel 18

Artikkel 17 Artikkel 19

Artikkel 18 Artikkel 20

Artikkel 19 -

Artikli 19a lõige 1 Artikli 21 lõige 1

Artikli 19a lõige 2 Artikli 21 lõige 2

Artikli 19a lõige 3 Artikli 21 lõige 3

Artikli 19a lõige 4 Artikli 21 lõige 4

Artikli 19a lõike 5 punkt a Artikli 21 lõike 5 esimene lõik

Artikli 19a lõike 5 punkt b Artikli 21 lõike 5 teine lõik

Artikli 19a lõike 5 punkt c Artikli 21 lõike 5 kolmas lõik

Artikli 19a lõike 5 punkt d Artikli 21 lõike 5 neljas lõik

Artikli 19a lõige 6 Artikli 21 lõige 6

Artikli 19a lõige 7 Artikli 21 lõige 7

Artikli 19a lõige 8 Artikli 21 lõige 8

Artikkel 19b Artikkel 22

Artikli 19c lõige 1 Artikli 23 lõige 1

Artikli 19c lõike 2 esimene taane Artikli 23 lõike 2 punkt a

Artikli 19c lõike 2 esimese taande esimene alltaane Artikli 23 lõike 2 punkti a alapunkt i

Artikli 19c lõike 2 esimese taande teine alltaane Artikli 23 lõike 2 punkti a alapunkt ii

Artikli 19c lõike 2 esimese taande kolmas alltaane Artikli 23 lõike 2 punkti a alapunkt iii

Artikli 19c lõike 2 esimese taande neljas alltaane Artikli 23 lõike 2 punkti a alapunkt iv

Artikli 19c lõike 2 teine taane Artikli 23 lõike 2 punkt b

Artikli 19c lõike 2 kolmas taane Artikli 23 lõike 2 punkt c

Artikli 19c lõige 3 Artikli 23 lõige 3

Artikli 19c lõige 4 Artikli 23 lõige 4

Artikli 19c lõige 5 Artikli 23 lõige 5

Artikli 19c lõige 6 Artikli 23 lõige 6

Artikli 19c lõige 7 Artikli 23 lõige 7

Artikli 19c lõige 8 Artikli 23 lõige 8

Artikli 19c lõige 9 Artikli 23 lõige 9

Artikli 19c lõike 10 esimese lõigu esimene taane Artikli 23 lõike 10 esimese lõigu punkt a

Artikli 19c lõike 10 esimese lõigu esimene alltaane Artikli 23 lõike 10 esimese lõigu punkti a alapunkt i

Artikli 19c lõike 10 esimese lõigu teine alltaane Artikli 23 lõike 10 esimese lõigu punkti a alapunkt ii

Artikli 19c lõike 10 teine lõik Artikli 23 lõike 10 teine lõik

Artikli 19c lõike 10 kolmas lõik Artikli 23 lõike 10 kolmas lõik

Artikkel 19d Artikkel 24

- Artikkel 251

- Artikkel 262

Artikkel 20 -

- Artikkel 27

- Artikkel 28

- Artikkel 29

I lisa A osa I lisa A osa

I lisa B osa punkti a, alapunkt 1 I lisa B osa punkti a, alapunkt 1

I lisa B osa punkti a, alapunkt 1a I lisa B osa punkti a, alapunkt 2

I lisa B osa punkti a, alapunkt 2 I lisa B osa punkti a, alapunkt 3

I lisa B osa punkt d I lisa B osa punkt b

II lisa A osa I jagu II lisa A osa I jagu

II lisa A osa II jao punkt a II lisa A osa II jao lõik a

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 1 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 1

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 2 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 2

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 3 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 3

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 4 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 4

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 5 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 5

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 7 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 6

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 8 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 7

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 9 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 8

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 10 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 9

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 11 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 10

II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 12 II lisa A osa II jao punkti b alapunkt 11

II lisa A osa II jao punkt c II lisa A osa II jao punkt c

II lisa A osa I jao punkt d II lisa A osa I jao punkt d

II lisa B osa II lisa B osa

III lisa III lisa

IV lisa A osa I jao punktid 1.1-16.3 IV lisa A osa I jao punktid 1.1-16.3

IV lisa A osa I jao punkt 16.3a IV lisa A osa I jao punkt 16.4

IV lisa A osa I jao punkt 16.4 IV lisa A osa I jao punkt 16.5

IV lisa A osa I jao punktid 17-54 IV lisa A osa I jao punktid 17-54

IV lisa A osa II jao punktid 1-16 IV lisa A osa II jao punktid 1-16

IV lisa A osa II jao punkt 18 IV lisa A osa II jao punkt 17

IV lisa A osa II jao punkt 19.1 IV lisa A osa II jao punkt 18.1

IV lisa A osa II jao punkt 19.2 IV lisa A osa II jao punkt 18.2

IV lisa A osa II jao punkt 19.3 IV lisa A osa II jao punkt 18.3

IV lisa A osa II jao punkt 19.4 IV lisa A osa II jao punkt 18.4

IV lisa A osa II jao punkt 19.5 IV lisa A osa II jao punkt 18.5

IV lisa A osa II jao punkt 19.6 IV lisa A osa II jao punkt 18.6

IV lisa A osa II jao punkt 19.7 IV lisa A osa II jao punkt 18.7

IV lisa A osa II jao punkt 20 IV lisa A osa II jao punkt 19

IV lisa A osa II jao punkt 21 IV lisa A osa II jao punkt 20

IV lisa A osa II jao punkt 22.1 IV lisa A osa II jao punkt 21.1

IV lisa A osa II jao punkt 22.2 IV lisa A osa II jao punkt 21.2

IV lisa A osa II jao punkt 23 IV lisa A osa II jao punkt 22

IV lisa A osa II jao punkt 24 IV lisa A osa II jao punkt 23

IV lisa A osa II jao punkt 25 IV lisa A osa II jao punkt 24

IV lisa A osa II jao punkt 26 IV lisa A osa II jao punkt 25

IV lisa A osa II jao punkt 27 IV lisa A osa II jao punkt 26

IV lisa A osa II jao punkt 27.1 IV lisa A osa II jao punkt 26.1

IV lisa A osa II jao punkt 28 IV lisa A osa II jao punkt 27

IV lisa A osa II jao punkt 29.1 IV lisa A osa II jao punkt 28.1

IV lisa A osa II jao punkt 29.2 IV lisa A osa II jao punkt 28.2

IV lisa A osa II jao punkt 30 IV lisa A osa II jao punkt 29

IV lisa A osa II jao punkt 31.1 IV lisa A osa II jao punkt 30.1

IV lisa B osa IV lisa B osa

V lisa V lisa

VII lisa VI lisa

VIII lisa VII lisa

- VIII lisa

- IX lisa

1 Direktiivi 97/3/EÜ artikkel 2. 2 Direktiivi 97/3/EÜ artikkel 3.

1Arvamus on esitatud 15. veebruaril 2000 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

2 EÜT C 129, 27.4.1998, lk 36.

3 EÜT L 26, 31.1.1977, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/53/EÜ (EÜT L 142, 5.6.1999, lk 29).

4 Vt VIII lisa A osa.

5 EÜT L 171, 29.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2674/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 3).

6 EÜT L 171, 29.6.1991, lk 5.

7 EÜT L 340, 9.12.1976, lk 25.

8 EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/35/EÜ (EÜT L 169, 27.6.1997, lk 72).

9 EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

10 EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.