31999R1258

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1258/1999,

17. mai 1999,

ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse kontrollikoja arvamust [4]

ning arvestades, et:

(1) määrusega nr 25 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta [5] asutas nõukogu Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (edaspidi "fond"), mis moodustab osa Euroopa ühenduste üldeelarvest; kõnealuse määrusega on ette nähtud põhimõtted, mida peaks kohaldama ühise põllumajanduspoliitika suhtes;

(2) ühtse turu etapis, pidades silmas asjaolu, et hinnasüsteemid on standarditud ja põllumajanduspoliitikat korraldab ühendus, vastutab rahaliste tagajärgede eest ühendus; kooskõlas määruse nr 25 artikli 2 lõikes 2 sätestatud põhimõttega peaks eksporditoetusi kolmandatesse riikidesse eksportimisel, sekkumisi põllumajandusturgude tasakaalustamiseks, maaelu arendamise meetmeid, nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuses 90/424/EMÜ (veterinaariaalaste kulutuste kohta [6]) sätestatud veterinaariaalaseid erimeetmeid, ühise põllumajanduspoliitika kohta teabe andmise meetmeid ja teatavaid hindamisi rahastama fondi tagatisrahastu, et saavutada asutamislepingu artikli 33 lõikes 1 sätestatud eesmärgid;

(3) fondi arendusrahastu peaks rahastama teatavate maaelu arendamise meetmetega seotud kulutusi arengus mahajäänud piirkondades ning ühenduse algatusega seotud kulutusi maaelu arendamisel;

(4) komisjon vastutab fondi haldamise eest ning fondi komitee raames on liikmesriikide ja komisjoni vahel ette nähtud tihe koostöö;

(5) fondi tagatisrahastu kulutuste kontrollimise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid, mis määravad asutused ja organid, mis on volitatud kulutusi tegema; liikmesriigid peavad selle ülesande täitma täielikult ja tõhusalt; komisjon, kes vastutab ühenduse eelarve täitmise eest, peab kontrollima tingimusi, mille alusel maksed ja kontrollimised on tehtud; komisjon võib rahastada üksnes neid kulutusi, mille tingimused pakuvad kõiki vajalikke tagatisi ühenduse eeskirjade järgimiseks; ühenduse kulutuste detsentraliseeritud juhtimissüsteemi puhul on oluline, et komisjonil kui rahastamise eest vastutaval asutusel on õigus ja võimalus kontrollida kulutuste juhtimist, kui ta peab seda vajalikuks, ning seda, et liikmesriikide ja komisjoni vahel oleks täielik ja tõhus vastastikune koostöö ja läbipaistvus;

(6) raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel võib komisjon mõistliku aja jooksul üldises raamatupidamises tagatisrahastu poolt rahastatavad kogukulutused kindlaks määrata vaid sel juhul, kui ta on piisavalt veendunud, et siseriiklik kontroll on piisav ja läbipaistev, ning kui makseasutused tõendavad enda esitatud maksetaotluste seaduslikkust ja nõuetekohasust; seepärast tuleks sätestada, et liikmesriigid akrediteerivad makseasutused; liikmesriikides akrediteerimisel nõutavate standardite järjepidevuse tagamiseks annab komisjon juhised kohaldatavate kriteeriumide kohta; seepärast peaks olema sätestatud, et rahastada tuleks üksnes liikmesriikide poolt akrediteeritud makseasutuste tehtud kulutusi; lisaks sellele tuleks riikliku kontrolli läbipaistvuse tagamiseks, eriti kulutuste lubamise, tõendamise ja maksekorra osas, vajaduse korral piirata asutuste ja organite arvu, kellele sellised kohustused on delegeeritud, võttes arvesse iga liikmesriigi põhiseaduslikku korda;

(7) ühenduse vahendite detsentraliseeritud juhtimisega kaasneb mitmete makseasutuste nimetamine, eriti pärast ühise põllumajanduspoliitika reformi; kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peab ta määrama ühe kontaktasutuse, et tagada rahaliste vahendite juhtimise järjepidevus, koostöö komisjoni ja mitme akrediteeritud makseasutuse vahel ning see, et komisjoni nõutud teave makseasutuste tegevuse kohta oleks kiiresti kättesaadav;

(8) liikmesriigid peavad rahalisi vahendeid hankima vastavalt oma väljamakseasutuste vajadustele, kuna komisjon teeb ettemakseid väljamakseasutuste tehtud kulutuste kirjendamise alusel; maaelu arendamise meetmete raames tuleks programmi rakendamiseks ette näha tegelikud ettemaksed; kõnealuseid ettemakseid tuleks käsitleda vastavalt võrdlusperioodil tehtud kulutuste ettemaksete jaoks moodustatud finantsmehhanismidele;

(9) tuleks vastu võtta kahte liiki otsused, millest ühed on seotud fondi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega ning teised järelduste, sealhulgas rahastamiskorrektsioonide tegemise kohta kulutuste ühenduse eeskirjadele vastavuse kontrollimise tulemuste põhjal;

(10) nõuetekohasuse kontrollimine ja sellest tulenevad raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega seotud otsused ei ole seega enam seotud eelarve täitmisega asjaomasel majandusaastal; tuleb kindlaks määrata maksimaalne ajavahemik, mille kohta tehakse järeldused nõuetekohasuse kontrolli põhjal; kuna maaelu arendamise meetmed on mitmeaastased, ei saa nimetatud maksimaalset ajavahemikku siiski kohaldada;

(11) tuleb võtta meetmed eeskirjade eiramise tõkestamiseks ja eiramiste käsitlemiseks ning eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summade sissenõudmiseks; tuleb kindlaks määrata rahaline vastutus eeskirjade eiramise või hooletuse eest;

(12) ühenduse kulutused peavad olema range järelevalve all; lisaks liikmesriikide enda algatusel teostatud järelevalvele, mis on põhiline, tuleks ette näha kontrollimised komisjoni ametnike poolt ja nende õigus saada liikmesriikidelt abi;

(13) komisjonile saadetava teabe kogumisel tuleb võimalikult palju kasutada infotehnoloogiat; kontrollide teostamisel peab komisjonil olema täielik ja kohene juurdepääs nii dokumentidena kui elektroonilistes failides hoitavale teabele kulutuste kohta;

(14) ühenduse rahastamise ulatuse tõttu on vaja Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt finantsaruannete kaudu teavitada;

(15) finantshalduse lihtsustamiseks on soovitav viia fondi rahastamisperiood lähemale asutamislepingu artikli 272 lõikes 1 sätestatud majandusaastale; selle tegevuse puhul peab olema selge ülevaade hetkel saadaolevatest vahenditest asjaomase majandusaasta lõpuni; seepärast tuleks ette näha, et komisjonil on vajalikud volitused fondi rahastamisperioodi kohandamiseks, kui järele on jäänud piisavalt saadaolevaid eelarvelisi vahendeid;

(16) ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitlevat nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 729/70 [7] on mitmel puhul oluliselt muudetud; nüüd, kui on tehtud uusi muudatusi kõnealusesse määrusesse, on olukorra selgitamiseks soovitav kõnealuseid sätteid uuendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (edaspidi "fond") moodustab osa Euroopa ühenduste üldeelarvest.

See hõlmab kahte rahastut:

- tagatisrahastu,

- arendusrahastu.

2. Tagatisrahastu rahastab:

a) eksporditoetusi kolmandatesse riikidesse eksportimisel;

b) sekkumisi põllumajandusturgude tasakaalustamiseks;

c) maaelu arendamise meetmeid, mis ei kuulu eesmärgi 1 programmidesse, välja arvatud ühenduse algatus maaelu arendamisel;

d) teatavate veterinaarmeetmete, veterinaariaalaste kontrollmeetmete, loomahaiguste likvideerimise ja kontrolli programmide (veterinaarmeetmete) ning taimetervisemeetmetega seotud ühenduse rahalist toetust;

e) ühisest põllumajanduspoliitikast teavitamistegevust ja fondi tagatisrahastu poolt rahastatavate meetmete hindamistegevust.

3. Arendusrahastu rahastab maaelu arendamise meetmeid, mis ei ole hõlmatud lõike 2 punktiga c.

4. Fond ei kata halduskulude ja personaliga seotud kulutusi, mida kannavad liikmesriigid ja fondist abi saajad.

Artikkel 2

1. Eksporditoetused kolmandatesse riikidesse eksportimisel, mida antakse kooskõlas ühenduse eeskirjadega põllumajandusturgude ühise korralduse raames, rahastatakse vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile a.

2. Sekkumisi põllumajandusturgude tasakaalustamiseks, mida teostatakse vastavalt ühenduse eeskirjadele põllumajandusturgude ühise korralduse raames, rahastatakse artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt.

3. Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vajalikus ulatuses vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete rahastamise korra.

Artikkel 3

1. Väljaspool eesmärgi 1 programmi vastavalt ühenduse eeskirjadele võetud maaelu arendamise meetmed rahastatakse artikli 1 lõike 2 punkti c kohaselt.

2. Vastavalt ühenduse eeskirjadele võetud veterinaar- ja taimetervisemeetmed rahastatakse artikli 1 lõike 2 punkti d kohaselt.

3. Vastavalt ühenduse eeskirjadele võetud teabemeetmed ja hindamised rahastatakse artikli 1 lõike 2 punkti e kohaselt.

4. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 4

1. Iga liikmesriik edastab komisjonile:

a) lõigetes 2 ja 3 osutatud kulutuste maksmiseks akrediteeritud asutuste ja organite (edaspidi "makseasutused") andmed;

b) kui on akrediteeritud rohkem kui üks makseasutus, siis asutuse või organi andmed, mis vastutab komisjonile edastatava teabe kogumise ja saatmise eest ning ühenduse eeskirjade ühtlustatud kohaldamise edendamise eest (edaspidi "kooskõlastusasutus").

2. Makseasutused on liikmesriikide asutused ja organid, mis annavad piisavad tagatised maksete suhtes aladel, mille eest nad vastutavad, et:

a) nõuete vastuvõetavust ja vastavust ühenduse eeskirjadele kontrollitakse enne makse lubamist;

b) tehtud maksed on õigesti ning täielikult raamatupidamises kirjendatud ja

c) vajalikud dokumendid on esitatud ühenduse eeskirjades sätestatud aja jooksul ja vormis.

3. Makseasutused peavad alles hoidma tehtud makseid tõendavad dokumendid ja ettenähtud haldus- ja füüsilist kontrolli käsitlevad dokumendid. Kui asjakohaseid dokumente hoitakse kulutuste lubamise eest vastutavates asutustes, peavad kõnealused asutused edastama makseasutustele aruanded tehtud kontrollimiste arvu, sisu ja nende tulemusel võetavate meetmete kohta.

4. Ühendus võib rahastada üksnes akrediteeritud makseasutuste tehtud kulutusi.

5. Võttes arvesse oma põhiseaduslikku ja institutsionaalset ülesehitust, piirab iga liikmesriik akrediteeritud makseasutuste arvu vajaliku miinimumini, et teha artiklites 2 ja 3 osutatud kulutused rahuldavates haldus- ja arvestustingimustes.

6. Iga liikmesriik edastab komisjonile kõnealuste makseasutuste kohta järgmised andmed:

a) nende nimetused ja põhikirjad;

b) haldus-, arvestus- ja sisekontrollitingimused, mille kohaselt maksed tehakse vastavalt ühenduse eeskirjadele ühise põllumajanduspoliitika raames;

c) volikirja.

Komisjoni teavitatakse viivitamata kõikidest muutustest nendes andmetes.

7. Kui akrediteeritud makseasutus ei täida ühte või mitut akrediteerimise tingimust, võetakse volitused ära, välja arvatud juhul, kui makseasutus teeb vajalikud kohandused tähtaja jooksul, mis määratakse vastavalt probleemi tõsidusele. Asjaomane liikmesriik teavitab sellest komisjoni.

8. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 5

1. Artiklites 2 ja 3 osutatud kulutuste katmiseks vajalikud rahalised vahendid annab komisjon liikmesriikidele ettemaksetena võrdlusperioodil tehtud kulutuste põhjal.

Artikli 3 lõikes 1 osutatud maaelu arendamise meetmete raames rakendatavate programmide jaoks võib komisjon teha ettemakseid, kui kõnealused programmid on heaks kiidetud, ning neid käsitatakse ettemakse otsuse tegemise kuule järgneva kuu esimesel päeval tehtud kulutustena.

2. Kui tehtud kulutuste eest on ettemaksed tehtud, hangib liikmesriik kulutuste jaoks vajalikud vahendid vastavalt oma akrediteeritud makseasutuste vajadustele.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid edastavad korrapäraste ajavahemike tagant komisjonile järgmise teabe akrediteeritud makseasutuste ja kooskõlastusasutuste kohta ning fondi tagatisrahastu rahastatud tehingute kohta:

a) aruanded kulutuste ja rahaliste vajaduste prognooside kohta;

b) raamatupidamise aastaaruanded koos raamatupidamisarvestuste kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabega ning tõendi edastatud raamatupidamisaruannete ühtsuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

2. Käesoleva artikli ning eelkõige lõike 1 punktis b osutatud raamatupidamisaruannete tõendit käsitlevate artiklite üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 7

1. Komisjon võtab pärast fondikomiteega konsulteerimist vastu lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud otsused.

2. Komisjon teeb igakuiste ettemaksete kohta otsuse akrediteeritud makseasutuste tehtud kulutuste põhjal.

Oktoobrikuu kulutused kantakse oktoobrikuu arvele, kui need on tehtud 1. oktoobrist kuni 15. oktoobrini, ning novembrikuu arvele, kui need on tehtud 16. oktoobrist kuni 31. oktoobrini. Ettemaksed tehakse liikmesriigile hiljemalt teise kulutuste tegemise kuule järgneva kuu kolmandal tööpäeval.

Võib teha ka lisaettemakseid, teavitades fondikomiteed järgmisel konsultatsioonil.

3. Komisjon kontrollib ja kiidab heaks makseasutuste raamatupidamisarvestuse artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud teabe põhjal enne asjaomasele majandusaastale järgneva aasta 30. aprilli.

Otsus raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta käsitleb esitatud aruannete ühtsust, täpsust ja õigsust. Otsus ei piira hilisema otsuse vastuvõtmist vastavalt lõikele 4.

4. Komisjon otsustab kulutused artiklites 2 ja 3 osutatud ühenduse rahastamisest välja jätta, kui ta avastab, et kulutused ei ole tehtud kooskõlas ühenduse eeskirjadega.

Enne kui otsustatakse rahastamisest keelduda, teavitatakse kirjalikult komisjoni poolsete kontrollimiste tulemustest ja asjaomase liikmesriigi vastustest ning seejärel püüavad pooled jõuda kokkuleppele võetavate meetmete suhtes.

Kui kokkuleppele ei jõuta, võib liikmesriik enne rahastamisest keeldumise otsust asjakohaste seisukohtade kaalumise eesmärgil taotleda nelja kuu jooksul menetluse algatamist, mille tulemused esitatakse aruandes, mis saadetakse komisjonile kontrollimiseks.

Komisjon hindab väljajäetavaid summasid, arvestades eelkõige avastatud mittevastavuse astet. Komisjon võtab arvesse rikkumise olemust ja raskust ning ühenduse rahalist kahju.

Rahastamisest keeldumine ei või hõlmata:

a) artiklis 2 osutatud kulutusi, mis on tehtud varem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet asjaomases liikmesriigis tehtud kontrollimiste tulemuste kohta;

b) artiklis 3 osutatud meetmete või tegevusega seotud kulutusi, mille eest tehti lõplik makse varem kui 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teadet asjaomases liikmesriigis tehtud kontrollimiste tulemuste kohta.

Viiendat lõiku ei kohaldata siiski rahaliste tagajärgede suhtes, mis tulenevad:

a) artikli 8 lõikes 2 osutatud rikkumistest;

b) riiklikest toetustest või rikkumistest, mille suhtes on algatatud asutamislepingu artiklites 88 ja 226 osutatud menetlus.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras. Kõnealused eeskirjad hõlmavad eelkõige artikli 5 lõikes 1 ja käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 teises lõigus osutatud ettemaksete käsitlemist ning nimetatud lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud otsustega seotud menetlusi.

Artikkel 8

1. Kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega võtavad liikmesriigid meetmed, mis on vajalikud, et:

a) tagada fondist rahastatavate tehingute tegelik toimumine ja nõuetekohane teostamine;

b) tõkestada ja käsitleda eeskirjade eiramist;

c) hüvitada eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärjel kaotatud summasid.

Liikmesriigid teatavad komisjonile selleks võetud meetmetest, eriti haldus- ja kohtumenetluste käigust.

2. Kui summasid ei hüvitata täielikult, kannab ühendus eeskirjade eiramisest või hooletusest tulenevad rahalised tagajärjed, välja arvatud juhul, kui eeskirjade eiramise või hooletuse tagajärgede põhjustajateks on liikmesriikide haldus- või muud organid.

Hüvitatud summad makstakse akrediteeritud makseasutustele, kes arvavad need maha fondist rahastatavatest kulutustest. Hüvitatud või hiljem makstud summadelt makstakse fondile intressi.

3. Nõukogu sätestab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu fondi nõuetekohaseks tööks vajaliku teabe ja võtavad kõik asjakohased meetmed, et hõlbustada järelevalvet, mida komisjon võib ühenduse rahastamise korraldamise raames vajalikuks pidada, kaasa arvatud kontrollimine kohapeal.

Liikmesriigid edastavad komisjonile õigus- ja haldusnormid, mille nad on vastu võtnud ühise põllumajanduspoliitikaga seotud ühenduse õigusaktide kohaldamiseks, kui neil aktidel on fondi jaoks rahalised tagajärjed.

2. Ilma et see piiraks liikmesriikide poolt kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega teostatavat järelevalvet või asutamislepingu artikli 248 sätete kohaldamist või asutamislepingu artikli 279 punkti c põhjal korraldatud kontrolli kohaldamist, on volitatud esindajatel, kelle komisjon on määranud teostama kontrolli kohapeal, juurdepääs raamatupidamis- ja kõikidele muudele dokumentidele, sealhulgas elektrooniliselt loodud või säilitatud teabele, mis on seotud fondist rahastatavate kulutustega.

Eelkõige võivad nad kontrollida:

a) kas haldustavad on kooskõlas ühenduse eeskirjadega;

b) kas nõutavad tõendavad dokumendid on olemas ja kooskõlas fondist rahastatavate tehingutega;

c) tingimusi, mille alusel fondist rahastatavaid tehinguid teostatakse ja kontrollitakse.

Komisjon teatab kontrolli teostamisest õigeaegselt asjaomasele liikmesriigile või liikmesriigile, mille territooriumil see toimub. Asjaomase liikmesriigi ametnikud võivad kontrollis osaleda.

Komisjoni nõudel ja liikmesriigi nõusolekul teostavad käesolevas määruses nimetatud tehingutega seotud kontrollimisi või uurimisi kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused. Komisjoni ametnikud võivad samuti osaleda.

Kontrolli tõhustamiseks võib komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul kaasata nende riikide haldusasutusi teatavates kontrollides või uurimistes.

3. Nõukogu sätestab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vajalikus ulatuses käesoleva artikli üldised rakenduseeskirjad.

Artikkel 10

Enne iga aasta 1. juulit esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsaruande fondi haldamise kohta eelnenud majandusaastal ning eelkõige fondi vahendite olukorra, kulutuste laadi ja ühenduse rahastamise saavutamise tingimuste kohta.

Artikkel 11

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi komitee (edaspidi "fondikomitee") abistab komisjoni fondi haldamisel vastavalt artiklite 12–15 sätetele.

Artikkel 12

Fondikomitee koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Iga liikmesriik on fondikomitees esindatud kõige rohkem viie ametnikuga. Fondikomitee eesistujaks on komisjoni esindaja.

Artikkel 13

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab fondikomitee eesistuja omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral küsimuse komiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtudes küsimuse kiireloomulisusest. Arvamus võetakse vastu asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 komisjoni ettepanekul nõukogu poolt vastuvõtmisele kuuluvate otsuste kohta sätestatud häälteenamusega. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab vastu meetmed, mida kohaldatakse viivitamata.

b) Kui meetmed ei ole fondikomitee esitatud arvamusega kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul:

- ei või komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamist edasi lükata rohkem kui ühe kuu võrra alates teatamise kuupäevast,

- võib nõukogu eelmises taandes osutatud tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta vastu teistsuguse otsuse.

Artikkel 14

1. Fondikomiteega konsulteeritakse:

a) juhul, kui selline konsulteerimine on ette nähtud;

b) järgmiseks majandusaastaks komisjoni prognoosi ja vajaduse korral lisaprognoosi kantavate fondi vahendite hindamiseks;

c) nõukogule esitatavate fondi käsitlevate aruannete projektide osas.

2. Fondikomitee võib uurida kõiki teisi küsimusi, mille tema eesistuja on talle suunanud kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel.

Fondikomiteed teavitatakse korrapäraselt fondi tegevustest.

Artikkel 15

Fondikomitee kutsub kokku eesistuja.

Komisjon tagab fondikomiteele sekretariaaditeenused.

Fondikomitee sätestab ise oma töökorra.

Artikkel 16

1. Määrus (EMÜ) nr 729/70 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid lõikega 1 kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 17

Artikli 15 kolmas lõik ja otsuse 90/424/EMÜ artikkel 40 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 18

Meetmed määruses (EMÜ) nr 729/70 sätestatud korralt käesoleva määrusega kehtestatud korrale ülemineku hõlbustamiseks võetakse vastu artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 19

Komisjon võib artiklis 13 sätestatud korras tunnistada kehtetuks artikli 7 lõike 2 esimese lause, kui fondi tagatisrahastule omistatud eelarvelised vahendid, mis on asjaomase majandusaasta lõpus saadaval, võimaldavad fondil rahastada lisakulutusi, mis tulenevad kokkuhoiust kõnealusel majandusaastal. Kui komisjon seda õigust kasutab, võib ta sama korra alusel meetmete puhul, mida hakatakse kohaldama 16. kuni 31. oktoobril (kaasa arvatud), maksmise alguskuupäeva kuni 1. novembrini edasi lükata.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000 tehtud kulutuste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. mai 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

K.-H. Funke

[1] EÜT C 170, 4.6.1998, lk 83.

[2] 6. mail 1999 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 407, 28.12.1998, lk 222.

[4] EÜT C 401, 22.12.1998, lk 3.

[5] EÜT L 30, 20.4.1962, lk 991/60. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 728/70 (EÜT L 94, 28.4.1970, lk 9).

[6] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 94/370/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 31).

[7] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1287/96 (EÜT L 125, 8.6.1996, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EMÜ) nr 729/70 | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b | Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b |

Artikli 1 lõige 4 | Artikli 1 lõige 4 |

Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 |

Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 3 | – |

Artikli 4 lõike 1 punkti a esimene lõik | Artikli 4 lõike 1 punkt a |

Artikli 4 lõike 1 punkti a teine lõik | Artikli 4 lõige 2 |

Artikli 4 lõike 1 punkti a kolmas lõik | Artikli 4 lõige 3 |

Artikli 4 lõike 1 punkti b esimene lõik | Artikli 4 lõike 1 punkt b |

Artikli 4 lõike 1 punkti b teine lõik | Artikli 4 lõige 4 |

Artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 lõige 5 |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 4 lõige 6 |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 4 lõige 7 |

Artikli 4 lõike 5 esimene lause | Artikli 5 lõike 1 esimene lõik |

Artikli 4 lõike 5 teine lause | Artikli 5 lõige 2 |

Artikli 4 lõige 6 | Artikli 4 lõige 8 ja artikli 5 lõige 3 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 6 lõige 1 |

Artikli 5 lõike 2 punkt a | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 5 lõike 2 punkt b | Artikli 7 lõige 3 |

Artikli 5 lõike 2 punkt c | Artikli 7 lõige 4 |

Artikkel 5a | – |

Artikkel 6 | – |

Artikkel 6a | – |

Artikkel 6b | – |

Artikkel 6c | – |

Artikkel 7 | – |

Artikkel 8 | Artikkel 8 |

Artikkel 9 | Artikkel 9 |

Artikkel 10 | Artikkel 10 |

Artikkel 11 | Artikkel 11 |

Artikli 12 lõige 1 | Artikkel 12 |

Artikli 12 lõige 2 | – |

Artikkel 13 | Artikkel 13 |

Artikkel 14 | Artikkel 14 |

Artikkel 15 | Artikkel 15 |

Artikkel 16 | – |

--------------------------------------------------