31996L0061

Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ,

24. september 1996,

saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c ettenähtud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades, et:

(1) asutamislepingu artiklis 130r sätestatud ühenduse keskkonnapoliitika eesmärgid ja põhimõtted on eelkõige saastuse vältimine, vähendamine ja niipalju kui võimalik likvideerimine, pidades esmatähtsaks selle vähendamist tekkekohas ja loodusvarade säästlikku majandamist, järgides "saastaja maksab" ja saastuse vältimise põhimõtteid;

(2) viiendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, mille üldpõhimõtted kiideti heaks nõukogu ja nõukogus kohtunud liikmesriikide valitsuste esindajate 1. veebruari 1993. aasta resolutsioonis ühenduse keskkonnapoliitika ja säästva arengu tegevusprogrammi kohta, [4] seatakse esikohale saastuse kompleksne kontroll kui oluline osa liikumises püsivama tasakaalu poole ühelt poolt inimtegevuse ja sotsiaalmajandusliku arengu vahel ja teiselt poolt loodusvarade ja looduse taastumisvõime vahel;

(3) saastuse vähendamine kompleksse lähenemisviisi rakendamisega nõuab meetmete võtmist ühenduse tasandil, et muuta ja täiendada olemasolevaid ühenduse õigusakte, mis on seotud tööstusettevõtetest lähtuva saastuse vältimise ja kontrolliga;

(4) tööstusettevõtetest lähtuva õhusaaste vastu võitlemist käsitleva nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiviga 84/360/EMÜ [5] kehtestati üldraamistik, mille kohaselt on õhusaastet põhjustada võivate tööstusettevõtete käitamiseks või nende oluliseks muutmiseks vaja eelnevat luba;

(5) nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiviga 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta [6] kehtestati nõue, et nende ainete heidete vettejuhtimiseks on vaja luba;

(6) kuigi on olemas ühenduse õigusaktid õhusaaste vastu võitlemise ning ohtlike ainete heidete vettejuhtimise vältimise või vähendamise kohta, ei ole võrreldavaid ühenduse õigusakte, mille eesmärk on vältida või vähendada heidet pinnasesse;

(7) erinevad meetodid heidete kontrollimiseks õhku, vette ja pinnasesse võivad keskkonna kui terviku kaitsmise asemel hoopis soodustada saastuse üleminekut ühest keskkonnaelemendist teise;

(8) saastuse kontrolli kompleksse lähenemisviisi eesmärk on vältida väljutamist õhku, vette või pinnasesse, kus see on võimalik, arvestades ka jäätmehooldust, ja kui see ei ole võimalik, heidet vähendada, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase;

(9) käesoleva direktiiviga kehtestatakse saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli üldraamistik; selles nähakse ette saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli rakendamiseks vajalikud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase; kompleksne lähenemine saastuse kontrollile soodustab säästva arengu põhimõtte rakendamist;

(10) käesoleva direktiivi sätete kohaldamine ei piira teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamist käsitleva nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ [7] sätete kohaldamist; kui loa andmisel tuleb arvesse võtta nimetatud direktiivi kohaldamisel saadud teavet või järeldusi, ei mõjuta käesolev direktiiv siiski direktiivi 85/337/EMÜ rakendamist;

(11) liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et I lisas nimetatud tööstuslike tegevusaladega tegelevad käitajad järgivad teatavate põhikohustuste üldpõhimõtteid; selleks piisab, kui pädevad asutused võtavad need üldpõhimõtted loatingimuste kehtestamisel arvesse;

(12) mõned käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätted tuleb kohaldada olemasolevate käitiste suhtes pärast määratud tähtaega ja mõned alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast;

(13) saastuse probleemidega tõhusamaks ja tulemuslikumaks tegelemiseks peaks käitaja arvesse võtma keskkonnaaspekte; need aspektid tuleks pädevale asutusele või pädevatele asutustele teatavaks teha, et nad saaksid enne loa andmist veenduda, et kõik asjakohased saastuse vältimise või kontrolli meetmed on ette nähtud; väga erinevad loa taotlemise menetlused võivad olla keskkonnakaitse ja üldsuse teadlikkuse erineva taseme põhjuseks; seetõttu peaksid käesoleva direktiivi kohased loataotlused sisaldama teatavad miinimumandmed;

(14) keskkonna kui terviku kõrgeimat kaitsetaset on võimalik saavutada, kui pädevate asutuste loa andmise menetlused ja tingimused on täielikus kooskõlas;

(15) pädev asutus või pädevad asutused annavad loa või muudavad seda ainult siis, kui komplekssed õhu, vee ja pinnase keskkonnakaitsemeetmed on vastu võetud;

(16) loas peavad olema kõik loa andmise tingimuste täitmiseks vajalikud meetmed, et nende abil saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase; ilma et see piiraks loamenetluse kohaldamist, võivad need meetmed sisalduda ka siduvates üldnõuetes;

(17) heite piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed peaksid põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi; kõikidel juhtudel nähakse loa andmise tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks;

(18) liikmesriigid peavad otsustama, kuidas saab vajaduse korral arvesse võtta asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi;

(19) kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleb loas ette näha lisatingimused, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks;

(20) kuna parim võimalik tehnika aja jooksul muutub eelkõige seoses tehnika arenguga, peavad pädevad asutused seda arengut jälgima või olema sellest teadlikud;

(21) käitisesse tehtavad muudatused võivad saastust suurendada; seetõttu tuleb pädevat asutust või pädevaid asutusi teavitada igast muudatusest, mis võib keskkonda mõjutada; käitise oluliseks muutmiseks tuleb hankida käesoleva direktiivi kohane eelluba;

(22) tegevusloa väljaandmise tingimused tuleb korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada; teatavatel tingimustel vaadatakse need igal juhul uuesti läbi;

(23) üldsuse teavitamiseks käitiste tegevusest ja nende võimalikust mõjust keskkonnale ning loa andmise protsessi läbipaistvuse tagamiseks terves ühenduses peab üldsusele olema enne otsuse tegemist kättesaadav teave, mis on seotud uute käitiste tegevuslubade taotlemise, oluliste muudatuste tegemise ja lubade endiga, nende ajakohastamisega ja asjakohaste seireandmetega;

(24) põhiliste heitkoguste ja nende allikate andmekogu koostamist võib pidada tähtsaks vahendiks, mis võimaldab eelkõige võrrelda keskkonda saastavat tegevust ühenduses; selle andmekogu koostab komisjon, keda abistab regulatiivkomitee;

(25) parima võimaliku tehnika arendamine ja sellega seotud teabevahetus ühenduse tasandil aitab kaasa tehnoloogiliste ebavõrdsuste korvamisele ühenduses, ühenduses kasutatavate heidete piirväärtuste ja tehnika ülemaailmse leviku edendamisele ja käesoleva direktiivi tõhusale rakendamisele liikmesriikides;

(26) käesoleva direktiivi rakendamise ja tõhususe kohta tuleb korrapäraselt aruanded esitada;

(27) käesolev direktiiv käsitleb käitiseid, mis tõenäoliselt on olulised saastajad, sealhulgas piiriülesed saastajad; kui on esitatud loataotlus, mis on seotud uute käitiste või käitiste muutmisega, millel on tõenäoliselt oluline negatiivne mõju keskkonnale, tuleb korraldada konsultatsioone piiririikidega; liikmesriigi üldsusele, keda see tõenäoliselt mõjutab, peavad niisuguste ettepanekute või oluliste muutustega seotud taotlused olema kättesaadavad;

(28) teatavate käesoleva direktiiviga reguleeritud käitiste liikide ja saasteainete osas võib ühenduse tasandil osutuda vajalikuks sätestada heite piirväärtused; nõukogu kehtestab niisugused heite piirväärtused asutamislepingu sätete kohaselt;

(29) käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse nii, et selle sätted ei piira ühenduse sätete kohaldamist, mis on seotud töökohal kehtivate tööohutuse ja töötervishoiu nõuetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada I lisas loetletud tööstuslikest tegevusaladest tuleneva saastuse kompleksne vältimine ja kontroll. Selles sätestatakse meetmed, mille eesmärk on vältida või kui see ei ole võimalik, vähendada eespool nimetatud tegevusest tulenevat väljutamist õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas jäätmetega seotud meetmed, et saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, ilma et see piiraks direktiivi 85/337/EMÜ ja muude asjakohaste ühenduse sätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. aine — keemilised elemendid ja nende ühendid, välja arvatud radioaktiivsed ained direktiivi 80/836/Euratom [8] tähenduses ja geneetiliselt muundatud organismid direktiivide 90/219/EMÜ [9] ja 90/220/EMÜ [10] tähenduses;

2. saastus — inimtegevusest tuleneva ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist või keskkonna kvaliteeti, põhjustada varalist kahju või raskendada või takistada keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist;

3. käitis — paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võivad mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4. olemasolev käitis — töötav käitis, enne käesoleva direktiivi jõustumist kehtivate õigusaktide kohaselt kasutusloa saanud käitis või käitis, mille kohta pädeva asutuse arvates tuleb esitada täieliku kasutusloa taotlus, tingimusel et käitis käivitatakse hiljemalt ühe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest;

5. heide — ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne juhtimine käitise punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse;

6. heite piirväärtused — heite mass, sisaldus ja/või tase, mis on väljendatud teatavates kindlates ühikutes ja mida ei või ühe või mitme ajavahemiku vältel ületada. Heite piirväärtused võib sätestada ka teatavate ainerühmade, -liikide või -jaotiste kohta, eelkõige nende kohta, mis on loetletud III lisas.

Ainete puhul kohaldatakse heite piirväärtusi tavaliselt punktis, kus heitmed väljuvad käitisest, ning nende kindlaksmääramisel ei arvestata lahjenemist. Kaudse vettejuhtimise puhul võib asjaomase käitise heite piirväärtuste kindlaksmääramisel arvesse võtta reoveepuhasti toimet tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse samaväärne tase ja ei põhjustata suuremat keskkonna saastatust, ilma et see piiraks direktiivi 76/464/EMÜ või selle rakendusdirektiivide kohaldamist;

7. keskkonnakvaliteedi standard — ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuete kogum, millele teatav keskkond või keskkonna osa peab teataval ajavahemikul vastama;

8. pädev asutus — riigiorgan või asutus, kes liikmesriikide õigusnormide kohaselt vastutab käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest;

9. luba — kirjalik otsus (või mitu sellist otsust) tervikuna või selle osa, millega antakse luba käitist täielikult või osaliselt käitada teatavatel tingimustel, mis tagavad käitise vastavuse kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele. Luba võib käsitleda üht või mitut käitist või käitise osi, mis asuvad samas kohas ja mida käitab sama käitaja;

10. a) tegevuse muutus — muutus käitise laadis või toimimisviisis või käitise laiendamine, mis võib keskkonnale mõju avaldada;

b) oluline muutus — tegevuse muutus, mis pädeva asutuse arvates võib märkimisväärselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda;

11. parim võimalik tehnika — kõige tõhusam ja arenenum tegevus ja selle rakendusviisid, mis näitab teatava tehnika praktilist sobivust heite piirväärtuste aluse määramise põhimõtte loomiseks, et vältida või kui see ei ole võimalik, üldiselt vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna:

- tehnika — kasutatud tehnoloogia ja käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viis,

- võimalik tehnika — niisugusel arengutasandil tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav,

- parim — kogu keskkonna kaitse üldise kõrge taseme saavutamiseks kõige tõhusam.

Parima võimaliku tehnika määratlemisel tuleb erilist tähelepanu pöörata IV lisas loetletud punktidele;

12. käitaja — füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist, kontrollib selle tööd või kellele on siseriiklike õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes.

Artikkel 3

Käitaja põhikohustuste üldpõhimõtted

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, milles sätestatakse, et pädevad asutused tagavad käitise käitamise viisil, mille puhul:

a) võetakse kõik vajalikud meetmed saastuse vältimiseks, eelkõige parima võimaliku tehnika kasutamisega;

b) ei põhjustata olulist saastust;

c) välditakse jäätmete tootmist jäätmeid käsitleva nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ [11] kohaselt; kui jäätmeid toodetakse, võetakse need ringlusse või kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimatu, need kõrvaldatakse viisil, mis ei mõjuta keskkonda või mille mõju on väike;

d) energiat kasutatakse tõhusalt;

e) võetakse vajalikud meetmed õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;

f) võetakse vajalikud meetmed tegevuse täieliku lõpetamise järel, et vältida saastuse ohtusid ja viia tegevuskoht tagasi rahuldavasse seisukorda.

Käesoleva artikli järgimiseks piisab, kui liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad arvesse käesolevas artiklis ettenähtud üldpõhimõtteid, kui nad määravad kindlaks loa tingimused.

Artikkel 4

Loa andmine uutele käitistele

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mitte ühtki uut käitist ei käitata ilma käesoleva direktiivi kohase loata, ilma et see piiraks teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramist käsitleva nõukogu 24. novembri 1988. aasta direktiivis 88/609/EMÜ [12] ettenähtud erandite kohaldamist.

Artikkel 5

Olemasolevatele käitistele loa andmise nõuded

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused hoolitsevad artiklite 6 ja 8 kohaste lubade abil või tingimuste uuesti läbivaatamise või vajaduse korral nende ajakohastamise abil selle eest, et olemasolevad käitised tegutsevad vastavuses artiklite 3, 7, 9, 10, 13 ning artikli 14 esimese ja teise taande ja artikli 15 lõike 2 nõuetega mitte kauem kui kaheksa aastat alates käesoleva direktiivi jõustumisest, ilma et see piiraks ühenduse erisätete kohaldamist.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid artiklite 1, 2, 11, 12, artikli 14 kolmanda taande, artikli 15 lõigete 1, 3 ja 4, artiklite 16 ja 17 ning artikli 18 lõike 2 sätete kohaldamiseks olemasolevate käitiste suhtes alates käesoleva direktiivi jõustamise kuupäevast.

Artikkel 6

Loataotlused

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevale asutusele esitatud loataotluses on andmed, mis kirjeldavad:

- käitist ja selle tegevust,

- toor- ja abimaterjale, muid aineid ja käitises kasutatavat või seal toodetavat energiat,

- käitise heiteallikaid,

- käitise tegevuskoha tingimusi,

- heitmete laadi ja kogust, mida käitis eeldatavalt väljutab igasse keskkonna ossa, ning heite olulise mõju kindlaksmääramist keskkonnale,

- kavandatavat tehnoloogiat ja muud tehnikat käitisest väljuva heite vältimiseks või kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks,

- vajaduse korral meetmeid käitises tekkivate jäätmete vältimiseks ja taaskasutamiseks,

- täiendavaid meetmeid, mis on kavandatud artiklis 3 ettenähtud käitaja põhikohustuste üldpõhimõtete järgimiseks,

- kavandatavaid heiteseiremeetmeid.

Loataotluses peab olema ka üldarusaadav kokkuvõte eespool nimetatud taanetes ettenähtud andmete kohta.

2. Kui direktiivi 85/337/EMÜ nõuete kohaselt esitatud teave või nõukogu 24. juuni 1982. aasta direktiivi 82/501/EMÜ (teatavate tööstuslike tegevusalade tekitatava suurõnnetuse ohu kohta) [13] kohaselt koostatud ohutusaruanne või muu teave, mis on esitatud muude õigusaktide põhjal, vastab käesoleva direktiivi artiklis 16 esitatud nõuetele, võib selle esitada taotluses või taotlusele lisada.

Artikkel 7

Loa väljaandmise kompleksmenetlus

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et loa tingimused ja selle väljaandmise menetlus on täielikus kooskõlas, kui selles osaleb mitu pädevat asutust, et tagada kõikide menetluse suhtes pädevate asutuste tõhus terviklik lähenemisviis.

Artikkel 8

Otsused

Ilma et see piiraks siseriiklikes või ühenduse õigusaktides ettenähtud muude nõuete kohaldamist, annab pädev asutus välja loa, mille tingimused tagavad käitise vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele või vastupidisel juhul keeldub loa andmisest.

Kõikides väljaantud lubades ja muudetud lubades peavad olema üksikasjalikud andmed käesolevas direktiivi kohase õhu, vee ja pinnase kaitsmise korra kohta.

Artikkel 9

Loa tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et loas on märgitud kõik artiklites 3 ja 10 ettenähtud nõuete täitmiseks vajalikud meetmed, et saavutada õhu, vee ja pinnase kaitsmisega keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase.

2. Uute käitiste või oluliste muutuste puhul, kui kohaldatakse direktiivi 85/337/EMÜ artiklit 4, võetakse loa väljaandmisel arvesse kogu selle direktiivi artiklite 5–7 alusel saadud teave või järeldused.

3. Loas tuleb esitada saasteainete heite piirväärtused, eelkõige nende ainete, mis on loetletud III lisas, mida asjaomane käitis tõenäoliselt väljutab suurtes kogustes, võttes arvesse nende laadi ja nende võimet saastust ühest keskkonna osast teise (vesi, õhk ja pinnas) kanda. Vajaduse korral märgitakse loas ka asjakohased nõuded, millega tagatakse pinnase ja põhjavee kaitse, ning meetmed, mis on seotud käitises tekkivate jäätmete hooldusega. Vajaduse korral võib piirväärtusi täiendada või need asendada võrdväärsete parameetritega või tehniliste meetmetega.

I lisa alajaotises 6.6. nimetatud käitiste osas võetakse käesoleva lõike kohaselt ettenähtud piirväärtuste puhul arvesse praktilisi kaalutlusi, mis nende käitiseliikide puhul on asjakohased.

4. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, peavad lõikes 3 nimetatud heite piirväärtused, parameetrid või võrdväärsed tehnilised meetmed põhinema parimal võimalikul tehnikal, ilma et oleks kohustus kasutada üht või teist konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, ja arvestada tuleks asjaomase käitise tehnilisi omadusi, geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. Kõikidel juhtudel nähakse loa tingimustes ette sätted kaug- ja piiriülese saastuse vähendamiseks ja keskkonna kui terviku kaitse kõrge taseme tagamiseks.

5. Luba peab sisaldama asjakohaseid heiteseire nõudeid, milles määratletakse mõõtmismeetodid ja -sagedus, nende hindamismenetlus ja kohustus esitada pädevale asutusele loas ettenähtud tingimuste täitmise kontrollimiseks vajalikud andmed.

I lisa alajaotises 6.6. nimetatud käitiste puhul võib käesolevas lõikes nimetatud meetmete kavandamisel arvesse võtta kulusid ja tulusid.

6. Loas tuleb märkida muudel kui tavapärastel käitamistingimustel võetavad meetmed. Kui on olemas keskkonna kahjustamise oht, nähakse sellega nähakse ette asjakohased sätted, mis käsitlevad käikuandmist, lekkeid, ajutisi seisakuid ja tegevuse täielikku lõpetamist.

Luba võib sisaldada ka ajutisi erandeid lõike 4 nõuetest, kui pädeva asutuse kinnitatud taastamiskavaga tagatakse nende nõuete täitmine kuue kuu jooksul ja kui projekti tulemuseks on saastuse vähendamine.

7. Luba võib sisaldada muid eritingimusi käesoleva direktiivi kohaldamiseks, kui liikmesriik või pädev asutus peab seda vajalikuks.

8. Ilma et see piiraks kohustust kohaldada käesoleva direktiivi kohast loamenetlust, võivad liikmesriigid teatavate käitiseliikide puhul lisada teatavad nõuded üldsiduvatesse eeskirjadesse, selle asemel et lisada need konkreetse loa tingimustesse, kui on tagatud kompleksne lähenemisviis ja keskkonna kui terviku kaitse sama kõrge tase.

Artikkel 10

Parim võimalik tehnika ja keskkonnakvaliteedi standardid

Kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita parima võimaliku tehnika kasutamisega, tuleb loas ette näha lisameetmed, ilma et see piiraks muude meetmete võtmist keskkonnakvaliteedi standardite täitmiseks.

Artikkel 11

Parima võimaliku tehnika täiendamine

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib parima tehnika arengut või laseb ennast sellest teavitada.

Artikkel 12

Käitajate tehtavad muudatused käitistesse

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käitaja teavitab pädevat asutust kõikidest kavandatud muudatustest käitise tegevuses artikli 2 lõike 10 punkti a kohaselt. Pädev asutus ajakohastab vajaduse korral luba või selle tingimusi.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et käitise tegevuses ei tehta mitte ühtki artikli 2 lõike 10 punktis b määratletud olulist muudatust ilma käesoleva direktiivi kohase loata. Loataotlus ja pädeva asutuse otsus peab hõlmama käitise osi ja artiklis 6 loetletud aspekte, mida muudatused võivad mõjutada. Artiklite 3, 6–10 ja artikli 15 lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 13

Loatingimuste uuesti läbivaatamine ja ajakohastamine pädeva asutuse poolt

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused vaatavad loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajadusel ajakohastavad neid.

2. Uus läbivaatus tehakse igal juhul, kui:

- käitise põhjustatud saastus on nii suur, et loas ettenähtud heite piirväärtused tuleb uuesti läbi vaadata või lisada sinna uued piirväärtused,

- parima võimaliku tehnika oluline muutmine võimaldab heitkoguseid ilma liigsete kulutusteta oluliselt vähendada,

- protsessi või tegevuse kasutamisohutus nõuab teistsuguse tehnika kasutamist,

- ühenduse või siseriiklike õigusaktide sätted nõuavad seda.

Artikkel 14

Loatingimuste täitmine

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et:

- käitaja täidab käitise käitamisel loa tingimusi,

- käitaja teavitab korrapäraselt pädevat asutust heiteseire tulemustest ja teatab viivitamatult igast vahejuhtumist või õnnetusjuhtumist, mis oluliselt mõjutab keskkonda,

- käitiste käitajad annavad pädeva asutuse esindajatele igakülgset abi, mis võimaldab neil käitises teha kontrolli, võtta proove ja koguda teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi kohaselt.

Artikkel 15

Juurdepääs teabele ja üldsuse osalemine loamenetluses

1. Ilma et see piiraks keskkonnateabele vaba juurdepääsu käsitleva nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivi 90/313/EMÜ [14] kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selleks, et uute käitiste lubade taotlused või oluliste muudatuste lubade taotlused oleksid üldsusele kättesaadavad sobiva ajavahemiku jooksul, et üldsus saaks oma arvamust avaldada enne, kui pädev asutus teeb otsuse.

Kõnealune otsus ning vähemalt loa koopia ja kõik edasised muudatused tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

2. Artiklis 9 nimetatud loatingimuste kohaselt nõutud heiteseire tulemused, mis on pädeva asutuse valduses, tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

3. Komisjon avaldab iga kolme aasta tagant liikmesriikidelt saadud andmete põhjal andmekogu põhiliste heitkoguste ja nende allikate kohta. Komisjon kehtestab andmete edastamiseks vajaliku vormi ja üksikasjalikud andmed artiklis 19 sätestatud korras.

Samas korras võib komisjon teha ettepanekuid meetmete kohta, mis tagavad esimese lõigus nimetatud heitkoguseid käsitleva andmekogu andmete ning muude heitkoguseid käsitlevate registrite ja allikate vastastikuse võrreldavuse ja täiendavuse.

4. Lõikeid 1-3 kohaldatakse direktiivi 90/313/EMÜ artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ettenähtud piirangute kohaselt.

Artikkel 16

Teabevahetus

1. Seoses teabevahetusega võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et saata komisjonile iga kolme aasta tagant ja esimest korda 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi jõustamisest olemasolevad representatiivsed andmed piirväärtuste kohta, mis on sätestatud I lisa kohaste konkreetsete tegevusalade kohta ja vajaduse korral parima võimaliku tehnika kohta, mille alusel need väärtused on arvutatud eelkõige artikli 9 kohaselt. Edaspidi täiendatakse neid andmeid käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud korras.

2. Komisjon korraldab liikmesriikide ja asjaomaste tööstusharude vahelise teabevahetuse, mis hõlmab parimat võimalikku tehnikat, sellega seotud järelevalvet ja tehnika arengut. Komisjon avaldab iga kolme aasta järel teabevahetuse tulemused.

3. Aruanded käesoleva direktiivi rakendamise ja selle tõhususe kohta võrreldes muude ühenduse keskkonnaaktidega koostatakse direktiivi 91/692/EMÜ artiklites 5 ja 6 sätestatud korras. Esimene aruanne hõlmab kolme artiklis 21 nimetatud direktiivi jõustumispäevale järgnevat aastat. Komisjon esitab aruande nõukogule, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud.

4. Liikmesriigid loovad või määravad asutuse või asutused, mis vastutavad lõigete 1-3 kohase teabe vahetuse eest ja teavitavad sellest komisjoni.

Artikkel 17

Piiriülesed mõjud

1. Kui liikmesriik teab, et käitise tegevusel on teise liikmesriigi keskkonnale tõenäoliselt oluline negatiivne mõju või kui liikmesriik, mida tõenäoliselt oluliselt mõjutatakse, seda nõuab, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 4 või artikli 12 lõike 2 kohane loataotlus on esitatud, artikli 6 kohaselt esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta teeb selle kättesaadavaks oma kodanikele. Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad nende kahe liikmesriigi vastastikuste ja võrdväärsete omavaheliste suhete raames vajalikuks osutuda.

2. Kahepoolsete suhete raames hoolitsevad liikmesriigid selle eest, et lõikes 1 nimetatud juhtudel tehakse loataotlused piisava ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada, enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.

Artikkel 18

Ühenduses kehtivad heite piirväärtused

1. Komisjoni ettepanekul kehtestab nõukogu asutamislepingus ettenähtud korras heite piirväärtused:

- I lisas loetletud käitiseliikide kohta, välja arvatud selle lisa punktide 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilad

ja

- III lisas nimetatud saasteainete kohta,

mille puhul on kindlaks tehtud vajadus ühenduse meetmete järele eelkõige artiklis 16 ettenähtud teabevahetuse alusel.

2. Käesoleva direktiivi alusel määratletud ühenduse heite piirväärtuste puudumisel kohaldatakse I lisas loetletud käitiste puhul II lisas nimetatud direktiivides ja muudes ühenduse õigusaktides sisalduvaid asjakohaseid heite piirväärtusi käesoleva direktiivi kohaste heite miinimumpiirväärtustena.

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nõuete kohaldamist, kehtestab nõukogu komisjoni ettepanekul asutamislepingus ettenähtud menetluse kohaselt tehnilised nõuded, mida kohaldatakse I lisa jaotistes 5.1 ja 5.4 nimetatud prügilate suhtes.

Artikkel 19

Artikli 15 lõikes 3 nimetatud komiteemenetlus

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1. Ilma et see piiraks direktiivis 88/609/EMÜ ettenähtud erandite kohaldamist kohaldatakse direktiivi 84/360/EMÜ, direktiivi 76/464/EMÜ artiklite 3 ja 5, artikli 6 lõike 3 ja artikli 7 lõike 2 ning II lisas loetletud direktiivide loasüsteeme käsitlevaid asjakohaseid sätteid olemasolevate käitiste I lisas loetletud tegevusalade suhtes, kuni pädevad asutused on võtnud käesoleva direktiivi artiklis 5 ettenähtud meetmed.

2. Lõikes 1 nimetatud direktiivide loasüsteeme käsitlevaid asjakohaseid sätteid ei kohaldata käesoleva direktiivi jõustumise päeval uute käitiste suhtes, mis tegutsevad I lisas loetletud tegevusaladel.

3. Direktiiv 84/360/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 11 aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest.

Niipea kui artiklis 4, 5 või 12 ettenähtud meetmed on mõne käitise suhtes vastu võetud, direktiivi 76/464/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ettenähtud erandeid käesoleva direktiiviga reguleeritud käitiste suhtes enam ei kohaldata.

Vajaduse korral muudab nõukogu komisjoni ettepanekul II lisas nimetatud direktiivide asjakohaseid sätteid, et kohandada neid käesoleva direktiivi nõuetele enne esimese lõigus nimetatud direktiivi 84/360/EMÜ kehtetuks tunnistamise päeva.

Artikkel 21

Jõustamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt kolme aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

Artikkel 23

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. september 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Fitzgerald

[1] EÜT C 311, 17.11.1993, lk 6 jaEÜT C 165, 1.7.1995, lk 9.

[2] EÜT C 195, 18.7.1995, lk 54.

[3] Euroopa Parlamendi 14. detsembri 1994. aasta arvamus (EÜT C 18, 23.1.1995, lk 96), nõukogu 27. novembri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 87, 25.3.1996, lk 8) ja Euroopa Parlamendi 22. mai 1996. aasta otsus (EÜT C 166, 10.6.1996).

[4] EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1.

[5] EÜT L 188, 16.7.1984, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[6] EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ.

[7] EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

[8] Nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiiv 80/836/Euratom, millega muudetakse direktiive, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 246, 17.9.1980, lk 1). Direktiivi on muudetud direktiiviga 84/467/EMÜ (EÜT L 265, 5.10.1984, lk 4).

[9] Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamise kohta suletud keskkonnas (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1). Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 94/51/EÜ (EÜT L 297, 18.11.1994, lk 29).

[10] Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/220/EMÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta (EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15). Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 94/15/EÜ (EÜT L 103, 22.4.1994, lk 20).

[11] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[12] EÜT L 336, 7.12.1988, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/656/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 59).

[13] EÜT L 230, 5.8.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[14] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLIS 1 NIMETATUD TÖÖSTUSLIKE TEGEVUSALADE LIIGID

1. Käesolev direktiiv ei käsitle käitisi või käitise osi, mis tegelevad uute toodete ja menetluste uurimise, arendustegevuse ja katsetamisega.

2. Allpool esitatud künnisväärtused on üldjuhul tootmisvõimsuse või toodangu väärtused. Kui käitaja tegeleb samas käitises või samas tegevuskohas mitme samasse alajaotisse kuuluva tegevusalaga, siis nende alade võimsused liidetakse.

1. Energiatööstus

1.1. Põletuskäitised nimisoojusvõimsusega üle 50 MW [1]

1.2. Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

1.3. Koksiahjud

1.4. Kivisöe gaasistamis- ja vedeldamistehased

2. Metallide tootmine ja töötlemine

2.1. Metallimaakide (sh sulfiidmaagid) särdamis- või paagutamisahjud

2.2. Käitised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks, tootmisvõimsusega üle 2,5 tonni tunnis

2.3. Käitised raudmetallide töötlemiseks järgmiste menetlustega:

a) kuumvaltsimine tootmisvõimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis

b) vasaraga sepistamine löögijõuga 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav küttevõimsus on üle 20 MW

c) kaitsva sulatatud metallpindade paigaldamine tootmisvõimsusega üle 2 tonni toorterast tunnis

2.4. Mustmetallide valukojad tootmisvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

2.5. Käitised

a) muude toormetallide kui raua tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisesest toormest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega

b) mitteraudmetallide sulatamiseks, sealhulgas sulandamiseks, kaasa arvatud teiseste toodete valmistamiseks (puhastamine, valamine jne), mille sulatamisvõimsus on üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

2.6. Käitised metallide ja plastide pinnatöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3

3. Mineraalitööstus

3.1. Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmiseks pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

3.2. Käitised asbesti tootmiseks ja asbestil põhinevate toodete valmistamiseks

3.3. Käitised klaasi, sh klaaskiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.4. Käitised mineraalainete sulatamiseks, sh mineraalkiu tootmiseks, sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas

3.5. Käitised keraamiliste toodete valmistamiseks põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamiseks tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või ahjudes mahutavusega üle 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta

4. Keemiatööstus

Tootmine käesolevas jaotises nimetatud tegevusaladel on jaotistes 4.1-4.6 loetletud ainete või ainerühmade tööstuslik tootmine keemiliste menetluste abil

4.1. Keemiatööstusettevõtted näiteks järgmiste üldorgaaniliste ainete tootmiseks:

a) lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

b) hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid, nt alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

c) väävlit sisaldavad süsivesinikud

d) lämmastikku sisaldavad süsivesinikud, nt amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

e) fosforit sisaldavad süsivesinikud

f) halogeenitud süsivesinikud

g) metallorgaanilised ühendid

h) põhilised plastmaterjalid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

i) sünteetilised kummid

j) värvained ja pigmendid

k) pindaktiivsed ained ja tensiidid

4.2. Keemiatööstusettevõtted näiteks järgmiste üldanorgaaniliste ainete tootmiseks:

a) gaasilised ained, nt ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, süsinikoksiidkloriid

b) happed, nt kroomhape, vesinikfluoriidhape, fosforhape, lämmastikhape, vesinikkloriidhape, väävelhape, ooleum, väävlishapped

c) alused, nt ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

d) soolad, nt ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat

e) mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid, nt kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

4.3. Keemiatööstusettevõtted fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetiste (liht- või liitväetised) tootmiseks

4.4. Keemiatööstusettevõtted põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmiseks

4.5. Käitised põhifarmaatsiatoodete tootmiseks keemiliste või bioloogiliste menetluste abil

4.6. Keemiatööstusettevõtted lõhkeainete tootmiseks

5. Jäätmehooldus

Ilma direktiivi 75/442/EMÜ artikli 11 või ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ [2] artikli 3 sätete kohaldamist piiramata:

5.1. Käitised ohtlike jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks, mis on määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikes 4 nimetatud loetelus, direktiivi 75/442/EMÜ IIA ja IIB lisas (toimingud R1, R5, R6, R8 ja R9) ning nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiivis 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta, [3] tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

5.2. Käitised olmejäätmete põletamiseks, mis on määratletud nõukogu 8. juuni 1989. aasta direktiivis 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vältimise kohta [4] ja nõukogu 21. juuni 1989. aasta direktiivis 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta, [5] tootmisvõimsusega üle 3 tonni tunnis

5.3. Käitised tavajäätmete kõrvaldamiseks, mis on määratletud direktiivi 75/442/EMÜ IIA lisa jaotistes D8 ja D9, tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

5.4. Prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni ööpäevas või mille üldmaht on 25000 tonni, v.a püsijäätmete prügilad

6. Muud tegevusalad

6.1. Tööstusettevõtted:

a) paberimassi tootmiseks puidust või muust kiulisest materjalist

b) paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas

6.2. Käitised kiudude või tekstiili eeltöötluseks (pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

6.3. Nahaparkimiskäitised tootmisvõimsusega üle 12 tonni valmistooteid ööpäevas

6.4. a) Tapamajad tootmisvõimsusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas

b) Käitised toiduainete töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks:

- loomsest toormaterjalist (v.a piim) tootmisvõimsusega üle 75 tonni valmistooteid ööpäevas

- taimsest toormaterjalist tootmisvõimsusega üle 300 tonni valmistooteid ööpäevas (kvartali keskmine)

c) Käitised piima töötlemiseks ja ümbertöötlemiseks, kus võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine)

6.5. Käitised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks tootmisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas

6.6. Kanalad ja sigalad, kus on üle:

a) 40000 kodulinnukoha,

b) 2000 nuumseakoha (kaaluga üle 30 kg) või

c) 750 emisekoha.

6.7. Käitised ainete, esemete või toodete pinnatöötluseks orgaaniliste lahustite kasutamisega, eelkõige apreteerimiseks, trükkimiseks, pealistamiseks, rasvaärastuseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks lahustite kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas

6.8. Käitised grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise abil

[1] Direktiivi 88/609/EMÜ materiaalseid nõudeid olemasolevate käitiste suhtes kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2003.

[2] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).

[3] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[4] EÜT L 163, 14.6.1989, lk 32.

[5] EÜT L 203, 15.7.1989, lk 50.

--------------------------------------------------

II LISA

ARTIKLI 18 LÕIKES 2 JA ARTIKLIS 20 NIMETATUD DIREKTIIVIDE LOETELU

1. Direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta

2. Direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

3. Direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

4. Direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

5. Direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta

6. Direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I loendis sisalduvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta, hiljem muudetud direktiividega 88/347/EMÜ ja 90/415/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 86/280/EMÜ II lisa

7. Direktiiv 89/369/EMÜ uutest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vältimise kohta

8. Direktiiv 89/429/EMÜ olemasolevatest olmejäätmete põletustehastest lähtuva õhusaaste vähendamise kohta

9. Direktiiv 94/67/EÜ ohtlike jäätmete põletamise kohta

10. Direktiiv 92/112/EMÜ titaanoksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta

11. Direktiiv 88/609/EMÜ teatavate suurtest põletusseadmetest lähtuvate saasteainete õhku pääsemise piiramise kohta, viimati muudetud direktiiviga 94/66/EÜ

12. Direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta

13. Direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta, muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ

14. Direktiiv 75/439/EMÜ õlijäätmete kõrvaldamise kohta

15. Direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta

--------------------------------------------------

III LISA

PEAMISTE SAASTEAINETE SOOVITUSLOEND, MIDA TULEB ARVESSE VÕTTA, KUI NEED ON HEITE PIIRVÄÄRTUSE ARVESTAMISEL ASJAKOHASED

ÕHK

1. Vääveldioksiid ja muud väävliühendid

2. Lämmastikoksiidid ja muud lämmastikuühendid

3. Süsinikmonooksiid

4. Lenduvad orgaanilised ühendid

5. Metallid ja nende ühendid

6. Tolm

7. Asbest (lenduvad osakesed, kiud)

8. Kloor ja selle ühendid

9. Fluor ja selle ühendid

10. Arseen ja selle ühendid

11. Tsüaniidid

12. Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad õhukeskkonna kaudu mõjutada sigimist, on tõestatud

13. Polüklooritud dibensodioksiinid ja polüklooritud dibensofuraanid

VESI

1. Halogeenorgaanilised ühendid ja ained, mis võivad vesikeskkonnas selliseid ühendeid moodustada

2. Fosfororgaanilised ühendid

3. Tinaorgaanilised ühendid

4. Ained ja valmistised, mille kantserogeensed või mutageensed omadused või omadused, mis võivad veekeskkonna kaudu mõjutada sigimist, on tõestatud

5. Püsivad süsivesinikud ja püsivad bioakumuleeruvad orgaanilised toksilised ained

6. Tsüaniidid

7. Metallid ja nende ühendid

8. Arseen ja selle ühendid

9. Biotsiidid ja taimekaitsevahendid

10. Heljum

11. Eutrofeerumist soodustavad ained (eelkõige nitraadid ja fosfaadid)

12. Ained, mis avaldavad ebasoodsat mõju hapnikurežiimile (ja mida saab mõõta selliste parameetritega nagu BHT, KHT jms).

--------------------------------------------------

IV LISA

Asjaolud, mida tuleb üldiselt või erijuhtudel artikli 2 punktis 11 määratletud parima võimaliku tehnika valikul arvesse võtta, pidades silmas selle tõenäolisi kulusid ja tulusid ning ettevaatus- ja ennetuspõhimõtteid:

1. jäätmevaese tehnoloogia kasutamine;

2. vähemohtlike ainete kasutamine;

3. vajaduse korral tootmisprotsessis toodetud ja kasutatud ainete ning jäätmete taaskasutamis- ja ringlussevõtumenetluste edendamine;

4. tööstuslikus tootmises edukaks osutunud võrreldavate protsesside, seadmete või tootmismenetluste arendamine;

5. tehnoloogilised uuendused ja teaduse ja teadmiste areng;

6. heidete laad, mõju ja hulk;

7. uute või olemasolevate käitiste käikulaskmistähtajad;

8. parima võimaliku tehnika kasutuselevõtuks vajalik aeg;

9. tootmises kasutatava toormaterjali (sh vesi) tarbimine ja laad ning nende energiatõhusus (energeetiline kasutegur);

10. heidete kahjuliku keskkonnamõju vältimise või minimeerimise vajalikkus ja sellega kaasnevad ohud;

11. õnnetusjuhtumite vältimise ning nendega kaasneva keskkonnaohu minimeerimise vajalikkus;

12. komisjoni või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 16 lõike 2 kohaselt avaldatud teave.

--------------------------------------------------