AKT

Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta

ESIMENE OSA

PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Käesolevas aktis:

Artikkel 2

Alates ühinemiskuupäevast on aluslepingute sätted ning institutsioonide poolt enne ühinemist vastu võetud aktid Horvaatiale siduvad ja neid kohaldatakse Horvaatias vastavalt kõnealustes aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriikide valitsuste esindajad on pärast ühinemislepingu ratifitseerimist Horvaatia poolt leppinud ELi lepingu artikli 48 lõike 4 alusel kokku aluslepingutesse tehtavates muudatustes ning kui kõnealused muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, ratifitseerib Horvaatia kõnealused muudatused kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega.

Artikkel 3

1.   Horvaatia ühineb otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud Euroopa Ülemkogus kokku tulnud liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid.

2.   Horvaatia ühineb otsuste ja lepingutega, mille on vastu võtnud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajad.

3.   Euroopa Ülemkogu või nõukogu deklaratsioonide, resolutsioonide või muude seisukohtade suhtes ning liikmesriikide ühisel kokkuleppel vastu võetud deklaratsioonide, resolutsioonide ja muude seisukohtade suhtes, mis käsitlevad liitu, on Horvaatia samasuguses olukorras kui praegused liikmesriigid. Vastavalt sellele järgib Horvaatia kõnealustest deklaratsioonidest, resolutsioonidest või muudest seisukohtadest tulenevaid põhimõtteid ja suuniseid ning võtab nende rakendamise tagamiseks vajalikke meetmeid.

4.   Horvaatia ühineb I lisas loetletud konventsioonide ja protokollidega. Kõnealused konventsioonid ja protokollid jõustuvad Horvaatia suhtes kuupäeval, mille nõukogu määrab kindlaks lõikes 5 osutatud otsustes.

5.   Nõukogu otsustab komisjoni soovitusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt kõigi kohanduste tegemise, mis on vajalikud seoses lõikes 4 osutatud konventsioonide ja protokollidega ühinemisega ning avaldab kohandatud tekstid Euroopa Liidu Teatajas.

6.   Lõikes 4 osutatud konventsioonide ja protokollide suhtes kohustub Horvaatia võtma kasutusele haldus- ja muud meetmed, nagu need, mille praegused liikmesriigid või nõukogu on ühinemiskuupäevaks vastu võtnud, ning hõlbustama praktilist koostööd liikmesriikide asutuste ja organisatsioonide vahel.

7.   Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt täiendada I lisa asjaomaste konventsioonide, lepingute ja protokollidega, millele on alla kirjutatud enne ühinemiskuupäeva.

Artikkel 4

1.   Schengeni acquis’ sätted, millele on osutatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta (edaspidi „Schengeni protokoll”) ning sellel acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, mis on loetletud II lisas, samuti muud samalaadsed aktid, mis on võetud vastu enne ühinemiskuupäeva, on Horvaatiale siduvad ja neid kohaldatakse Horvaatias alates ühinemiskuupäevast.

2.   Need Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ sätted ning Schengeni acquis’l põhinevad või sellega muul viisil seotud aktid, millele ei ole lõikes 1 osutatud, on Horvaatiale siduvad alates ühinemiskuupäevast, kuid neid kohaldatakse Horvaatias üksnes nõukogu sellekohase otsuse alusel, mis tehakse pärast Schengeni kehtiva hindamiskorra kohaselt toimunud kontrollimist, mis kinnitab, et Horvaatias on kõnealuse acquis’ kõigi osade kohaldamise tingimused täidetud, sealhulgas kõik Schengeni eeskirjad on tõhusalt kohaldatud kooskõlas kokkulepitud ühiste standardite ja aluspõhimõtetega. Nimetatud otsuse teeb nõukogu kehtivate Schengeni menetluste kohaselt, võttes samal ajal arvesse komisjoni aruannet, milles kinnitatakse, et Horvaatia täidab jätkuvalt tema poolt ühinemisläbirääkimistel Schengeni acquis’ga seoses võetud kohustusi.

Nõukogu teeb oma otsuse ühehäälselt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kusjuures hääletamisel osalevad nõukogu liikmed, kes esindavad nende liikmesriikide valitsusi, kelle suhtes on käesolevas lõikes osutatud sätted juba jõustunud, ning Horvaatia Vabariigi valitsuse esindaja. Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsusi esindavad nõukogu liikmed võtavad otsustamisest osa niivõrd, kuivõrd otsus käsitleb selliseid Schengeni acquis’ sätteid ja Schengeni acquis’l põhinevaid või sellega muul viisil seotud akte, milles nimetatud liikmesriigid osalevad.

Artikkel 5

Alates ühinemiskuupäevast osaleb Horvaatia majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand ELi toimimise lepingu artikli 139 tähenduses.

Artikkel 6

1.   Lepingud, mille liit on sõlminud ühe või mitme kolmanda riigiga, rahvusvahelise organisatsiooniga või kolmanda riigi kodanikuga või mida ta ajutiselt kohaldab, on Horvaatiale siduvad aluslepingutes ja käesolevas aktis sätestatud tingimustel.

2.   Horvaatia kohustub käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema lepingutega, mille praegused liikmesriigid ja liit on sõlminud või alla kirjutanud ühe või mitme kolmanda riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga.

Kui esimeses lõigus osutatud lepingutes ei ole sätestatud teisiti, toimub Horvaatia ühinemine niisuguste lepingutega sellistele lepingutele protokolli lisamise teel, mille sõlmivad liikmesriikide nimel ühehäälselt tegutsev nõukogu ning asjaomane kolmas riik või kolmandad riigid või rahvusvaheline organisatsioon. Nende protokollide üle peab liikmesriikide nimel läbirääkimisi komisjon või, kui leping on eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) vastavalt läbirääkimisjuhistele, mille on ühehäälselt heaks kiitnud nõukogu, ning konsulteerides liikmesriikide esindajatest koosneva komiteega. Komisjon või kõrge esindaja, kui see on asjakohane, esitab protokollide eelnõud nõukogule sõlmimiseks.

See menetlus ei mõjuta liidu pädevust ega volituste jagamist liidu ja liikmesriikide vahel seoses selliste lepingute sõlmimisega tulevikus või muude muudatustega, mis ei seostu ühinemisega.

3.   Ühinemiskuupäevast kuni lõike 2 teises lõigus osutatud vajalike protokollide jõustumiseni kohaldab Horvaatia lõike 2 esimeses lõigus osutatud lepinguid, mis on sõlmitud või mida kohaldatakse ajutiselt enne ühinemist, välja arvatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel isikute vaba liikumise kohta sõlmitud leping (1).

Kuni lõikes 2 teises lõigus osutatud protokollide jõustumiseni võtavad liit ja liikmesriigid vastavalt vajadusele ühiselt oma vastava pädevuse piires kõik asjakohased meetmed.

4.   Horvaatia ühineb partnerluslepinguga ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000. aastal, (2) ning kõnealust lepingut muutva kahe lepinguga, mis on vastavalt alla kirjutatud Luxembourgis 25. juunil 2005 (3) ja avatud allkirjastamiseks Ouagadougous 22. juunil 2010 (4).

5.   Horvaatia kohustub käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühinema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (5) vastavalt selle lepingu artiklile 128.

6.   Alates ühinemiskuupäevast kohaldab Horvaatia liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolseid tekstiililepinguid ja -kokkuleppeid.

Liidu poolt tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse selliselt, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist liiduga. Sellega seoses võib liit pidada asjaomaste kolmandate riikidega enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi esimeses lõigus mainitud kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muutmise üle.

Kui kahepoolsete tekstiililepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, teeb liit vajalikud muudatused oma eeskirjades tekstiilimaterjalide ja rõivatoodete kolmandatest riikidest importimise kohta, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist.

7.   Liidu poolt terase ja terasetoodete impordi suhtes kohaldatavaid koguselisi piiranguid muudetakse asjaomastest tarnijariikidest Horvaatiasse viimastel aastatel toimunud terase ja terasetoodete impordi põhjal.

Sellega seoses peetakse enne ühinemiskuupäeva läbirääkimisi liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete vajaliku muutmise üle.

Kui kahepoolsete teraselepingute ja -kokkulepete muudatused ei ole ühinemiskuupäevaks jõustunud, kohaldatakse esimese lõigu sätteid.

8.   Enne ühinemist Horvaatia poolt kolmandate riikidega sõlmitud kalanduslepinguid haldab alates ühinemiskuupäevast liit.

Nendest lepingutest tulenevad Horvaatia õigused ja kohustused ei muutu ajal, mil nende lepingute sätted on ajutiselt jõus.

Niipea kui võimalik ja igal juhul enne esimeses lõigus osutatud lepingute kehtivuse lõppemist võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused nendest lepingutest tuleneva kalapüügi jätkumise kohta, sealhulgas võimaluse kohta pikendada teatavaid lepinguid ajavahemikuks, mis ei ületa ühte aastat.

9.   Horvaatia taganeb kõikidest kolmandate riikidega sõlmitud vabakaubanduslepingutest, sealhulgas muudetud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingust.

Kui lepingud, mille on sõlminud ühelt poolt Horvaatia ja teiselt poolt kolmas riik või mitu kolmandat riiki, ei ole kooskõlas käesoleva akti järgsete kohustustega, astub Horvaatia vajalikke samme, et kõrvaldada kindlaks tehtud vastuolud. Kui Horvaatial on raskusi ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingu muutmisel, taganeb ta kõnealusest lepingust.

Horvaatia võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada alates ühinemiskuupäevast käesolevast lõikest tulenevate kohustuste täitmine.

10.   Käesolevas aktis sätestatud tingimustel ühineb Horvaatia sisekokkulepetega, mille praegused liikmesriigid on sõlminud lõigetes 2 ja 4 osutatud lepingute rakendamiseks.

11.   Vajaduse korral võtab Horvaatia asjakohased meetmed, et kohandada oma seisukoht rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende rahvusvaheliste lepingute suhtes, milles osaleb ka liit või milles osalevad ka teised liikmesriigid, õiguste ja kohustustega, mis tulenevad Horvaatia ühinemisest liiduga.

Horvaatia taganeb eelkõige sellistest rahvusvahelistest kalanduslepingutest ja astub välja sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, milles osaleb ka liit, välja arvatud juhul, kui liikmesus seondub muude küsimustega kui kalandus.

Horvaatia võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada alates ühinemiskuupäevast käesolevast lõikest tulenevate kohustuste täitmine.

Artikkel 7

1.   Kui käesolevas aktis ei ole sätestatud teisiti, ei või käesoleva akti sätete kehtivust peatada, neid muuta ega kehtetuks tunnistada muul viisil kui vastavalt aluslepingutes sätestatud korrale, mis võimaldab neid lepinguid uuesti läbi vaadata.

2.   Institutsioonide poolt vastuvõetud aktid, millega on seotud käesoleva akti üleminekusätted, säilitavad oma õigusjõu; eelkõige jääb kehtima nende aktide muutmise kord.

3.   Käesoleva akti sätetel, mille eesmärgiks või tagajärjeks on institutsioonide poolt vastu võetud aktide kehtetuks tunnistamine või muutmine, välja arvatud kui on tegemist üleminekumeetmetega, on samasugune õigusjõud nagu nendel sätetel, mida nendega kehtetuks tunnistatakse või muudetakse, ning nende suhtes kehtivad samasugused eeskirjad.

Artikkel 8

Aluslepingute ja institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohaldamise suhtes kehtivad üleminekumeetmetena käesoleva aktiga ette nähtud erandid.

TEINE OSA

LEPINGUTE MUUTMINE

I   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 9

ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt.

Artikkel 10

ELi lepingule ja ELi toimimislepingule lisatud protokolli Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta muudetakse järgmiselt:

Artikkel 11

Euratomi asutamislepingu artikli 134 lõike 2 esimene lõik teadus- ja tehnikakomitee koosseisu kohta asendatakse järgmisega:

II   JAOTIS

MUUD MUUDATUSED

Artikkel 12

ELi toimimise lepingu artikli 64 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

„Horvaatia siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 2002.”

Artikkel 13

ELi lepingu artikli 52 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 14

1.   ELi lepingu artikli 55 lõige 1 asendatakse järgmisega:

2.   Euratomi asutamislepingu artikli 225 teine lõik asendatakse järgmisega:

KOLMAS OSA

ALALISED SÄTTED

Artikkel 15

III lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele.

Artikkel 16

IV lisas loetletud meetmeid kohaldatakse vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 17

Nõukogu võib ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal võtta pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu käesoleva akti ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate sätete kohandusi, mis võivad liidu eeskirjade muutmise tõttu vajalikuks osutuda.

NELJAS OSA

AJUTISED SÄTTED

I   JAOTIS

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 18

V lisas loetletud meetmeid kohaldatakse Horvaatia suhtes vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele.

II   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel 19

1.   Erandina ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artiklist 2 ning erandina ELi lepingu artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud maksimaalsest kohtade arvust suurendatakse Euroopa Parlamendi liikmete arvu Horvaatia ühinemise arvesse võtmiseks 12 Horvaatia liikme võrra ajavahemikuks, mis algab ühinemiskuupäevast ja kestab kuni Euroopa Parlamendi ametiaja 2009–2014 lõpuni.

2.   Erandina ELi lepingu artikli 14 lõikest 3 korraldab Horvaatia enne ühinemiskuupäeva ad hoc Euroopa Parlamendi liikmete otsesed ja üldised valimised, kus valitakse koosõlas liidu acquis’ga käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud arv liikmeid. Juhul kui ühinemine toimub vähem kui kuus kuud enne Euroopa Parlamendi järgmisi valimisi, võib Horvaatia kodanikke esindavad Euroopa Parlamendi liikmed määrata Horvaatia parlament oma liikmete hulgast, tingimusel et asjaomased isikud on valitud otsestel ja üldistel valimistel.

Artikkel 20

ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikli 3 lõige 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 21

1.   Üks Horvaatia kodanik nimetatakse komisjoni liikmeks alates ühinemiskuupäevast kuni 31. oktoobrini 2014. Uue komisjoni liikme nimetab kvalifitseeritud häälteenamusega ja ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ja kooskõlas ELi lepingu artikli 17 lõike 3 teises lõigus sätestatud kriteeriumitega.

2.   Lõike 1 kohaselt nimetatud uue liikme ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

Artikkel 22

1.   Horvaatiast ELi lepingu artikli 19 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ühinemisel nimetatud Euroopa Kohtu kohtuniku ja üldkohtu kohtuniku ametiaeg lõpeb vastavalt 6. oktoobril 2015 ja 31. augustil 2013.

2.   Ühinemiskuupäeval Euroopa Kohtus ja üldkohtus pooleliolevate kohtuasjade lahendamise puhul, mille suuline menetlus on alanud enne seda kuupäeva, tulevad Euroopa Kohtu ja üldkohtu täiskogu või nende kojad kokku ühinemiseelses koosseisus ja kohaldavad kodukorda enne ühinemiskuupäeva kehtinud redaktsioonis.

Artikkel 23

1.   Erandina ELi toimimise lepingu artikli 301 esimesest lõigust, millega kehtestatakse Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete maksimaalne arv, asendatakse ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikkel 7 järgmisega:

2.   Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete arvu suurendatakse ajutiselt 353 liikmele, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb või kuni ELi toimimise lepingu artikli 301 teises lõigus nimetatud otsuse jõustumiseni, oleneb sellest, kumb toimub varem.

3.   Juhul kui ELi toimimise lepingu artikli 301 teises lõigus nimetatud otsus on ühinemiskuupäevaks juba vastu võetud, antakse Horvaatiale ajutiselt, erandina ELi toimimise lepingu artikli 301 esimeses lõigus kehtestatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee maksimaalsest liikmete arvust, asjakohane arv liikmeid kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb.

Artikkel 24

1.   Erandina ELi toimimise lepingu artikli 305 esimesest lõigust, millega kehtestatakse Regioonide Komitee maksimaalne liikmete arv, asendatakse ELi lepingule, ELi toimimise lepingule ja Euratomi asutamislepingule lisatud üleminekusätteid käsitleva protokolli artikkel 8 järgmisega:

2.   Regioonide Komitee liikmete arvu suurendatakse ajutiselt 353 liikmele, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist ajavahemikuks alates ühinemiskuupäevast kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb või kuni ELi toimimise lepingu artikli 305 teises lõigus nimetatud otsuse jõustumiseni, oleneb sellest, kumb toimub varem.

3.   Juhul kui ELi toimimise lepingu artikli 305 teises lõigus nimetatud otsus on ühinemiskuupäevaks juba vastu võetud, antakse Horvaatiale ajutiselt, erandina ELi toimimise lepingu artikli 305 esimeses lõigus kehtestatud Regioonide Komitee maksimaalsest liikmete arvust, asjakohane arv liikmeid kuni selle ametiaja lõpuni, mil Horvaatia liiduga ühineb.

Artikkel 25

Horvaatia poolt Euroopa Investeerimispanga juhatusse nimetatud ja ühinemisel ametisse nimetatud direktori, nagu on ette nähtud Euroopa Investeerimispanga põhikirja artikli 9 lõike 2 teise lõiguga, ametiaeg lõpeb juhatajate nõukogu selle aastakoosoleku lõppemisel, mille käigus kontrollitakse 2017. eelarveaasta aruannet.

Artikkel 26

1.   Aluslepingute või institutsioonide aktiga loodud komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite uued liikmed nimetatakse ametisse vastavalt kõnealuste komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite liikmete ametissenimetamiseks ettenähtud tingimustele ja korrale. Uute ametissenimetatud liikmete ametiaeg lõpeb samal ajal kui nende liikmete oma, kes on ametis ühinemise ajal.

2.   Ühinemise järel uuendatakse aluslepingute või institutsioonide aktiga loodud ning olenemata liikmesriikide arvust kindlaksmääratud liikmete arvuga komiteede, rühmade, asutuste ja muude organite liikmeskond täielikult, kui praeguste liikmete ametiaeg ei lõpe ühinemisele järgneva 12 kuu jooksul.

III   JAOTIS

RAHANDUSSÄTTED

Artikkel 27

1.   Alates ühinemiskuupäevast maksab Horvaatia järgmise summa, mis vastab tema poolt sissemakstavale osale Euroopa Investeerimispanga põhikirja artiklis 4 määratletud märgitud kapitalis.

Sissemakse tehakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on 30. november 2013, 30. november 2014, 30. november 2015, 31. mai 2016, 30. november 2016, 31. mai 2017, 30. november 2017 ja 31. mai 2018.

2.   Horvaatia teeb reservidesse ja reservidega samaväärsetesse eraldistesse ning reservide ja eraldiste jaoks ettenähtud summasse (tulenevalt Euroopa Investeerimispanga bilanssi kantud ühinemisele eelneva kuu lõpu kasumiaruande saldost) sissemakse kaheksas võrdses osas, mille maksetähtpäevad on ette nähtud lõikega 1 ning mis moodustavad reservidest ja eraldistest järgmise protsendimäära:

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud kapitali ja maksed maksab Horvaatia eurodes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogu on ühehäälselt teinud otsuse erandi kohta.

4.   Lõikes 1 ja artikli 10 punktis 1 osutatud Horvaatiat puudutavaid arve võib Euroopa Investeerimispanga juhtorganite otsusega kohandada, võttes aluseks Eurostati poolt enne ühinemist avaldatud lõplikud SKP andmed.

Artikkel 28

1.   Horvaatia maksab söe ja terase teadusfondi, millele on osutatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/234/ESTÜ (ESTÜ asutamislepingu lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta) (6) järgmise summa:

(EUR, jooksevhindades)

2.   Sissemakse söe ja terase teadusfondi tehakse neljas osas alates 2015. aastast ja makstakse iga aasta esimese kuu esimesel tööpäeval järgmiselt:

Artikkel 29

1.   Hankeid, toetusi ja väljamakseid ühinemiseelse rahalise abi raames ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA), mis on loodud nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006 (7), üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise komponendi ning IPA piiriülese koostöö komponendi alusel enne ühinemist seotud vahendite osas, välja arvatud Horvaatia–Ungari ja Horvaatia–Sloveenia piiriüleste programmide puhul, ning abi raames artiklis 30 nimetatud üleminekutoetuse alusel, haldavad alates ühinemiskuupäevast Horvaatia rakendusasutused.

Komisjon loobub eelkontrollist hankeid ja toetusi käsitlevate lepingute sõlmimise üle komisjoni sellekohase otsusega, kui komisjon on kindlaks teinud asjassepuutuva haldus- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (8) artikli 56 lõikes 2 sätestatud kriteeriumide ja tingimustega ning komisjoni 12. juuni 2007. aasta määruse (EÜ) nr 718/2007, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA), (9) artikliga 18.

Kui komisjon ei ole eelkontrollist loobumise otsust teinud enne ühinemiskuupäeva, ei ole ühinemiskuupäeva ja komisjoni otsuse vastuvõtmise kuupäeva vahelisel ajal sõlmitud lepingud kõlblikud saama esimeses lõigus nimetatud ühinemiseelset rahalist abi ega üleminekutoetust.

2.   Enne ühinemiskuupäeva lõikes 1 nimetatud ühinemiseelse rahalise abi ja üleminekutoetuse alusel võetud eelarvelisi kohustusi, kaasa arvatud hilisemate individuaalsete juriidiliste kohustuste võtmist ja registreerimist, ning pärast ühinemist tehtud makseid reguleeritakse jätkuvalt ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes kohaldatavate eeskirjadega ning kõnealused maksed kaetakse vastavatest eelarvepeatükkidest kuni asjakohaste programmide ja projektide lõpuleviimiseni.

3.   Sätteid, mis käsitlevad lõike 1 esimeses lõigus nimetatud ühinemiseelse rahalise abiga ning IPA maaelu arengu komponenti käsitlevate, enne ühinemist tehtud rahastamisotsustega seotud rahastamislepingutest tulenevate eelarveliste kohustuste täitmist, kohaldatakse jätkuvalt ka pärast ühinemiskuupäeva. Nende suhtes kohaldatakse ühinemiseelsete rahastamisvahendite suhtes kehtivaid eeskirju. Sellest olenemata toimuvad pärast ühinemist algatatud riigihankemenetlused vastavalt asjaomastele liidu direktiividele.

4.   Artiklis 44 osutatud halduskulude katmiseks ettenähtud ühinemiseelseid vahendeid võib siduda kahel esimesel ühinemisjärgsel aastal. Auditeerimis- ja hindamiskuludeks võib ühinemiseelseid vahendeid siduda kuni viiel ühinemisjärgsel aastal.

Artikkel 30

1.   Esimesel ühinemisjärgsel aastal annab liit Horvaatiale ajutist rahalist abi (edaspidi „üleminekutoetus”), et ta saaks arendada ja tugevdada oma haldus- ja õigussuutlikkust liidu õiguse rakendamiseks ja täitmiseks ning suurendada parimate kogemuste vahetamist spetsialistide vahel. Kõnealusest abist rahastatakse institutsioonide väljaarendamise projekte ja nendega seotud piiratud väikesemahulisi investeeringuid.

2.   Abi põhineb püsival vajadusel tugevdada institutsioonilist suutlikkust teatavates valdkondades meetmetega, mida ei saa struktuurifondidest ega maaelu arengu fondidest rahastada.

3.   Institutsioonide väljaarendamise eesmärgil korraldatavate riiklike haldusorganite vaheliste mestimisprojektide puhul korraldatakse projektikonkursid jätkuvalt liikmesriikide kontaktasutuste võrgu kaudu.

4.   Kulukohustuste assigneeringud seoses Horvaatia üleminekutoetusega on jooksevhindades kokku 29 miljonit eurot 2013. aastal, et tegeleda siseriiklike ja horisontaalsete prioriteetidega.

5.   Üleminekutoetuse raames otsustatakse abi üle ja rakendatakse abi vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1085/2006 või üleminekutoetuse toimimiseks vajalike muude tehniliste sätete alusel, mille võtab vastu komisjon.

6.   Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tagada vastastikune asjaomane täiendavus haldusreformiks ja institutsioonilise suutlikkuse arendamiseks kavandatud Euroopa Sotsiaalfondi toetusega.

Artikkel 31

1.   Käesolevaga luuakse Schengeni rahastu (edaspidi „ajutine Schengeni rahastu”) kui ajutine vahend aitamaks Horvaatial alates ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni rahastada toiminguid uuel liidu välispiiril, et rakendada Schengeni acquis’d ja välispiirikontrolli.

2.   Ajutise Schengeni rahastu alusel tehakse Horvaatiale ajavahemikus 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2014 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (jooksevhindades):

3.   2013. aasta summa makstakse Horvaatiale 1. juulil 2013 ja 2014. aasta summa tehakse kättesaadavaks esimesel tööpäeval pärast 1. jaanuari 2014.

4.   Ühekordseid makseid kasutatakse kolme aasta jooksul alates esimesest maksest. Hiljemalt kuue kuu jooksul pärast nimetatud kolmeaastase perioodi lõppu esitab Horvaatia põhjaliku aruande ajutise Schengeni rahastu alusel tehtud maksete lõpliku kasutamise kohta koos tõendiga kulude põhjendatuse kohta. Kõik kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid tuleb komisjonile tagasi maksta.

5.   Komisjon võib vastu võtta ajutise Schengeni rahastu toimimiseks vajalikud tehnilised sätted.

Artikkel 32

1.   Käesolevaga luuakse rahavootoetus (edaspidi „ajutine rahavootoetus”) kui ajutine vahend, et aidata Horvaatial ühinemiskuupäevast kuni 2014. aasta lõpuni parandada riigieelarves rahavooge.

2.   Ajutise rahavootoetuse alusel tehakse Horvaatiale ajavahemikus 1. juuli 2013 kuni 31. detsember 2014 ühekordsete maksetena kättesaadavaks järgmised summad (jooksevhindades):

3.   Iga iga-aastane summa jagatakse võrdseteks igakuisteks osamakseteks, mis makstakse välja iga kuu esimesel tööpäeval.

Artikkel 33

1.   Horvaatia jaoks reserveeritakse struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi raames 2013. aastal kulukohustuste assigneeringutena 449,4 miljonit eurot (jooksevhindades).

2.   Üks kolmandik lõikes 1 nimetatud summast reserveeritakse ühtekuuluvusfondist.

3.   Järgmise finantsraamistikuga hõlmatavaks ajavahemikuks arvutatakse struktuuri- ja ühtekuuluvusvahenditest Horvaatiale kulukohustuste assigneeringuteks võimaldatavad summad sel ajal kehtiva liidu acquis’ kohaselt. Neid summasid kohandatakse vastavalt järgmisele järkjärgulise kohaldamise kavale:

4.   Kohandamine tehakse selleks, et tagada, sellises ulatuses nagu see on uue liidu acquis’ piires võimalik, Horvaatia jaoks mõeldud vahendite kasv 2014. aastal 2,33 korda võrreldes 2013. aasta summaga ja 2015. aastal 3 korda võrreldes 2013. aasta summaga.

Artikkel 34

1.   Horvaatiale Euroopa Kalandusfondist 2013. aastal võimaldatav kogusumma on kokku 8,7 miljonit eurot (jooksevhindades) kulukohustuste assigneeringute näol.

2.   Eelmaksed Euroopa Kalandusfondist moodustavad 25 % lõikes 1 osutatud kogusummast ning need makstakse ühe osamaksena.

3.   Järgmise finantsraamistikuga hõlmatavaks ajavahemikuks arvutatakse Horvaatiale kulukohustuste assigneeringuteks võimaldatavad summad sel ajal kehtiva liidu acquis’ kohaselt. Neid summasid kohandatakse vastavalt järgmisele järkjärgulise kohaldamise kavale:

4.   Kohandamine tehakse selleks, et tagada, sellises ulatuses nagu see on uue liidu acquis’ piires võimalik, Horvaatia jaoks mõeldud vahendite kasv 2014. aastal 2,33 korda võrreldes 2013. aasta summaga ja 2015. aastal 3 korda võrreldes 2013. aasta summaga.

Artikkel 35

1.   Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (10) ei kohaldata Horvaatia suhtes kogu programmiperioodi 2007–2013 vältel.

2013. aastal eraldatakse Horvaatiale nõukogu määruse (EÜ) nr 1085/2006 artiklis 12 osutatud maaelu arendamise rahastamisvahendist 27,7 miljonit eurot (jooksevhindades).

2.   Horvaatia suhtes kohaldatavad ajutised maaelu arengu lisameetmed on sätestatud VI lisas.

3.   Komisjon võib rakendusaktide abil võtta VI lisa kohaldamiseks vastu vajalikud eeskirjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 sätestatud menetlusega, koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (11) artikli 13 lõike 1 punktiga b, või järgides kohaldatavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust.

4.   Vajaduse korral teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kohandused VI lisas, et tagada ühtsus maaelu arengut käsitlevate määrustega.

IV   JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 36

1.   Komisjon jälgib tähelepanelikult kõigi Horvaatia poolt ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste, sealhulgas nende kohustuste täitmist, mis tuleb täita enne ühinemiskuupäeva või ühinemiskuupäevaks. Komisjoni järelevalve hõlmab seiretabelite korrapärast ajakohastamist, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (12) alusel peetavat dialoogi, vastastikuseid hindamismissioone, ühinemiseelset majandusprogrammi, fiskaalteatisi ja vajaduse korral varase hoiatamise kirjade saatmist Horvaatia ametiasutustele. 2011. aasta sügisel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule eduaruande. 2012. aasta sügisel esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule tervikliku seirearuande. Seireprotsessi jooksul tugineb komisjon liikmesriikide esitatud teabele ja võtab vajaduse korral arvesse ka rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud teavet.

Komisjon keskendub seireprotsessi käigus eelkõige Horvaatia võetud kohustustele kohtusüsteemi ja põhiõiguste valdkonnas (VII lisa), sealhulgas saavutatud tulemustele kohtusüsteemi reformi ja tõhususe, sõjakuritegudega seotud kohtuasjade erapooletu käsitlemise ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas.

Lisaks sellele keskendub komisjon seireprotsessi käigus vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnale, sealhulgas liidu nõuete rakendamisele ja jõustamisele seoses välispiiride haldamise, politseikoostöö, organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ning kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostööga, samuti võetud kohustustele konkurentsipoliitika valdkonnas, sealhulgas laevaehitustööstuse (VIII lisa) ja terasesektori (IX lisa) restruktureerimisele.

Komisjon esitab oma korrapäraste seiretabelite ja aruannete lahutamatu osana iga kuue kuu järel kuni Horvaatia ühinemiseni hinnangud Horvaatia poolt nimetatud valdkondades võetud kohustuste täitmise kohta.

2.   Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta kõik vajalikud meetmed, kui seireprotsessi ajal tuvastatakse muret tekitavaid küsimusi. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning nõukogu tühistab need igal juhul sama menetlust järgides, kui asjaomased murettekitavad küsimused on edukalt lahendatud.

Artikkel 37

1.   Kui kolmeaastase ajavahemiku lõpuks pärast ühinemist tekib tõsiseid raskusi, mis võivad mõnes majandussektoris kujuneda püsivaks, või raskusi, mis võivad tingida mõne piirkonna majandusolukorra olulise halvenemise, võib Horvaatia taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks, et olukorda parandada ja kohandada asjaomane sektor siseturu majandusega.

Samadel asjaoludel võib iga praegune liikmesriik taotleda luba kaitsemeetmete võtmiseks Horvaatia suhtes.

2.   Asjaomase riigi taotlusel määrab komisjon kiirmenetluse korras kindlaks kaitsemeetmed, mida ta peab vajalikuks, täpsustades nende tingimused ja rakendamise korra.

Tõsiste majandusraskuste korral ja asjaomase liikmesriigi selgesõnalisel taotlusel teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates koos asjakohase taustteabega esitatud taotluse saamisest. Selliselt otsustatud meetmeid hakatakse viivitamata kohaldama, neis võetakse arvesse kõikide osaliste huve ning need ei või kaasa tuua piirikontrolli.

3.   Käesoleva artikli alusel lubatavad meetmed võivad hõlmata erandeid ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu eeskirjadest ja käesolevast aktist sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on möödapääsmatult vaja kõnealuse kaitseklausli eesmärkide saavutamiseks. Eelistatakse selliseid meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist.

Artikkel 38

Kui Horvaatia ei täida ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi, sealhulgas piiriülese mõjuga majandustegevust hõlmavaid valdkondlikke kohustusi, häirides sellega tõsiselt siseturu toimimist või ohustades liidu finantshuve või sellise häirimise või ohustamise vahetu ohu korral, võib komisjon liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel võtta vajalikke meetmeid kuni kolmeaastase ajavahemiku lõpuni pärast ühinemist.

Nimetatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ning eelistada tuleb meetmeid, mis kõige vähem häirivad siseturu toimimist, või, kui see on asjakohane, olemasolevate valdkondlike kaitsemehhanismide kohaldamist. Käesoleva artikli alusel ei kasutata kaitsemeetmeid meelevaldse diskrimineerimise vahendina ega liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramiseks. Seiretulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumine ei ole ette nähtud hilisemal kuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastava kohustuse täitmise korral. Kuid neid võib kohaldada ka pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemiku möödumist, seni kuni vastavaid kohustusi ei ole täidetud. Vastuseks Horvaatia edusammudele oma kohustuste täitmisel võib komisjon meetmeid vajaduse korral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist teavitab komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse kõiki nõukogu sellekohaseid märkusi.

Artikkel 39

Kui Horvaatias on tõsiseid puudusi või nende tekkimise vahetu oht institutsioonide poolt ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaselt vastu võetud aktide, samuti institutsioonide poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist ELi lepingu VI jaotise või Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise kohaselt vastu võetud aktide ülevõtmisel või rakendamisel, võib komisjon kuni kolmeaastase ajavahemiku lõpuni pärast ühinemist liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist võtta vastu vajalikke meetmeid ning täpsustada nende meetmete jõustamise tingimused ja rakendamise korra.

Need meetmed võivad endast kujutada asjakohaste sätete ja otsuste kehtivuse ajutist peatamist Horvaatia ja mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vahelistes suhetes, ilma et see takistaks tiheda õigusalase koostöö jätkumist. Seiretulemuste põhjal võib kaitseklauslit kasutada juba enne ühinemist ning võetud meetmed jõustuvad ühinemiskuupäeval, kui nende jõustumine ei ole ette nähtud hilisemal kuupäeval. Meetmeid ei jäeta kehtima kauemaks kui vältimatult vajalik ning igal juhul tühistatakse need vastavate puuduste kõrvaldamise korral. Neid võib siiski kohaldada ka pärast esimeses lõigus osutatud ajavahemiku möödumist, seni kuni nimetatud puudused püsivad. Vastuseks Horvaatia edusammudele avastatud puuduste kõrvaldamisel võib komisjon meetmeid pärast liikmesriikidega konsulteerimist vajalikul määral kohandada. Enne kaitsemeetmete tühistamist teavitab komisjon aegsasti nõukogu ning võtab asjakohaselt arvesse kõiki nõukogu sellekohaseid märkusi.

Artikkel 40

Selleks et mitte takistada siseturu häireteta toimimist, ei või Horvaatia siseriiklike eeskirjade rakendamine V lisas osutatud üleminekuperioodi jooksul kaasa tuua liikmesriikide vahelist piirikontrolli.

Artikkel 41

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut praeguselt korralt ühise põllumajanduspoliitika rakendamisest tulenevale korrale vastavalt käesolevas aktis sätestatud tingimustele, võtab need vastu komisjon, järgides menetlust, millele on osutatud nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (13) artikli 195 lõikes 2 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (14) artikli 13 lõike 1 punktiga b või kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud asjakohase menetlusega. Üleminekumeetmeid võidakse võtta kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemist ja nende kohaldamine on piiratud nimetatud ajavahemikuga. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist seda tähtaega pikendada.

Esimeses lõigus osutatud üleminekumeetmed võib vajaduse korral vastu võtta ka enne ühinemiskuupäeva. Need üleminekumeetmed võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu nõukogu või, kui need mõjutavad algselt komisjoni vastuvõetud akte, võtab need vastu komisjon, järgides kõnealuste aktide vastuvõtmiseks nõutavat menetlust.

Artikkel 42

Kui on vaja üleminekumeetmeid, et hõlbustada Horvaatia üleminekut praeguselt korralt korrale, mis tuleneb liidu veterinaar-, fütosanitaar- ja toidu ohutuse eeskirjade kohaldamisest, võtab need meetmed vastu komisjon, järgides kohaldavates õigusaktides kindlaksmääratud menetlust. Need meetmed võetakse vastu kolmeaastase ajavahemiku jooksul alates ühinemist ja nende kohaldamine on piiratud nimetatud ajavahemikuga.

Artikkel 43

Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega tingimused, mille kohaselt:

Artikkel 44

Komisjon võib võtta kõiki asjakohaseid meetmeid, et tagada vajaliku koosseisulise personali säilitamine Horvaatias kuni 18 ühinemisjärgse kuu jooksul. Selle aja jooksul kohaldatakse Horvaatias enne ühinemist ametisse nimetatud ametnike, ajutiste töötajate ja lepinguliste töötajate suhtes, kellelt nõutakse Horvaatias pärast ühinemiskuupäeva teenistusse jäämist, samasuguseid rahalisi ja materiaalseid tingimusi, nagu kohaldati enne ühinemist vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadele ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (15). Halduskulud, kaasa arvatud muu vajaliku personali palk, kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

V OSA

KÄESOLEVA AKTI RAKENDUSSÄTTED

I   JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE KODUKORRA NING KOMITEEDE EESKIRJADE JA KODUKORRA MUUDATUSED

Artikkel 45

Institutsioonid teevad aluslepingutes sätestatud vastavate menetluste teel oma kodukorras ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

Aluslepingutega asutatud komiteede eeskirjadesse ja kodukorda tehakse pärast ühinemist niipea kui võimalik ühinemise tõttu vajalikuks muutunud kohandused.

II   JAOTIS

INSTITUTSIOONIDE AKTIDE KOHALDATAVUS

Artikkel 46

Ühinemisel käsitletakse Horvaatiat aluslepingute kohaselt ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses direktiivide ja otsuste adressaadina. Asja käsitatakse nii, nagu oleks sellistest direktiividest ja otsustest, välja arvatud need direktiivid ja otsused, mis on jõustunud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 297 lõike 1 kolmandale lõigule ja artikli 297 lõike 2 teisele lõigule, teatatud Horvaatiale ühinemisel.

Artikkel 47

1.   Horvaatia jõustab meetmed, mis on vajalikud, et ta võiks alates ühinemiskuupäevast järgida direktiive ja otsuseid ELi toimimise lepingu artikli 288 tähenduses, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Horvaatia teatab kõnealustest meetmetest komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul käesoleva aktiga ette nähtud tähtajaks.

2.   Ulatuses, mil ELi toimimise lepingu artiklis 288 osutatud direktiividesse käesoleva aktiga tehtud muudatused nõuavad praeguste liikmesriikide õigus- või haldusnormide muutmist, jõustavad praegused liikmesriigid meetmed, mida on vaja, et järgida muudetud direktiive alates Horvaatia ühinemiskuupäevast, kui käesolevas aktis ei ole ette nähtud muud tähtaega. Nad teatavad kõnealustest meetmetest komisjonile ühinemiskuupäevaks või hilisemate meetmete puhul käesolevas aktis ette nähtud tähtajaks.

Artikkel 48

Kolme kuu jooksul alates ühinemisest teatab Horvaatia kooskõlas Euratomi asutamislepingu artikliga 33 komisjonile õigus- või haldusnormide sätted, mille eesmärk on tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest Horvaatia territooriumil.

Artikkel 49

Horvaatia nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel, mis on esitatud komisjonile hiljemalt ühinemiskuupäeval, võib nõukogu komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, võtta meetmeid, mis kujutavad endast ajutisi erandeid aktidest, mille institutsioonid on vastu võtnud alates 1. juulist 2011 kuni ühinemiskuupäevani. Need meetmed võetakse vastu vastavalt hääletamiskorrale, mis reguleerib selle akti vastuvõtmist, millest ajutist erandit taotletakse. Kui need erandid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 50

Kui institutsioonide ühinemiseelseid akte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole käesoleva aktiga ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul või komisjon, kui esialgse akti võttis vastu komisjon, vastu selleks vajalikud aktid. Kui need aktid võetakse vastu pärast ühinemist, võib neid kohaldada alates ühinemiskuupäevast.

Artikkel 51

Kui käesolevas aktis ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepanekul käesoleva akti sätete rakendamiseks vastu vajalikud meetmed.

Artikkel 52

Enne ühinemist institutsioonide poolt vastuvõetud horvaadi keeles koostatud kõnealuste institutsioonide aktide tekstid on alates ühinemiskuupäevast autentsed samadel tingimustel kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid. Need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid on seal avaldatud.

III   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 53

Käesoleva akti I kuni IX lisa, nende liited ja protokoll moodustavad käesoleva akti lahutamatu osa.

Artikkel 54

Itaalia Vabariigi valitsus annab Horvaatia Vabariigi valitsusele üle Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu koos neid muutvate või täiendavate lepingutega, sealhulgas Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemislepingu, Kreeka Vabariigi ühinemislepingu, Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi ühinemislepingu, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemislepingu, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemislepingu ning Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemislepingu tõestatud koopiad bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles.

Esimeses lõigus nimetatud lepingute horvaadikeelne tekst lisatakse käesolevale aktile. Need tekstid on autentsed samadel tingimustel kui nimetatud lepingute praegustes ametlikes keeltes koostatud tekstid.

Artikkel 55

Nõukogu peasekretär annab Horvaatia Vabariigi valitsusele üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.

(1)  EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(2)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(3)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 27, ELT L 287, 28.10.2005, lk 4 ja ELT L 168M, 21.6.2006, lk 33.

(4)  ELT L 287, 4.11.2010, lk 3.

(5)  EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(6)  EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

(7)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  ELT L 170, 29.6.2007, lk 1.

(10)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1 ja ELT L 286 M, 4.11.2010, lk 26.

(11)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(12)  ELT L 26, 28.1.2005, lk 3.

(13)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(14)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(15)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.