This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014D0762-20190410
Commission Implementing Decision of 16 October 2014 laying down rules for the implementation of Decision No 1313/2013/EU of the European Parliament and of the Council on a Union Civil Protection Mechanism and repealing Commission Decisions 2004/277/EC, Euratom and 2007/606/EC, Euratom (notified under document C(2014) 7489) (Text with EEA relevance) (2014/762/EU)Text with EEA relevance
Consolidated text: Komisjoni rakendusotsus, 16. oktoober 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7489 all) (EMPs kohaldatav tekst) (2014/762/EL)EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni rakendusotsus, 16. oktoober 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7489 all) (EMPs kohaldatav tekst) (2014/762/EL)EMPs kohaldatav tekst
02014D0762 — ET — 10.04.2019 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 16. oktoober 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7489 all) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 320 6.11.2014, lk 1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/142, EMPs kohaldatav tekst 15. jaanuar 2018, |
L 25 |
40 |
30.1.2018 |
|
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/570, EMPs kohaldatav tekst 8. aprill 2019, |
L 99 |
41 |
10.4.2019 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
16. oktoober 2014,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL (liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta) rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom
(teatavaks tehtud numbri C(2014) 7489 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2014/762/EL)
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas otsuses on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad otsuse 1313/2013/EL rakendamiseks seoses järgnevaga:
a) hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) suhtlus liikmesriikide kontaktpunktidega;
b) ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi (CECIS) komponendid ja CECISe kaudu teabe jagamise korraldus;
c) moodulite, muude reageerimisvahendite ja ekspertide kindlaksmääramine ning tegevusnõuded moodulite toimimise ja koostoimimisvõime tagamiseks, mis hõlmavad nende ülesandeid, vahendeid, põhikomponente, sõltumatust ja lähetamist;
d) suutlikkuseesmärgid, kvaliteedi- ja koostoimimisvõimekuse nõuded ning Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse toimimiseks vajalik sertifitseerimis- ja registreerimiskord, sealhulgas rahastamiskord;
e) Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse puudujääkide leidmine ja nende kõrvaldamine;
f) väljaõppeprogrammi, õppuste raamistiku ja saadud teadmisi käsitleva programmi korraldamine;
g) katastroofidele reageerimise kord, mida kohaldatakse nii ELi sees kui ka mujal, kaasa arvatud asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kindlaksmääramine;
h) eksperdirühmade lähetamise kord;
i) abi transportimise toetamise korraldamine.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„abi taotleja” – liikmesriik või kolmas riik, mida katastroof või katastroofioht mõjutab või mida saabuv katastroof eeldatavasti mõjutab, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja muud asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, mida on nimetatud VII lisas; |
2) |
„kodanikukaitseabi” – kodanikukaitse meeskonnad, eksperdid või moodulid koos varustusega ning katastroofiabi vahendid, mis on vajalikud katastroofi otseste tagajärgede leevendamiseks; |
3) |
„puhvervahendid” – katastroofidele reageerimise vahendid, mille olemasolu ja kiiret kättesaadavust kaasrahastatakse otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 2 punkti d alusel; |
4) |
„sekkumismeeskond” – inimressursid ja materiaalsed vahendid, kaasa arvatud moodulid, mille üks või mitu liikmesriiki on kodanikukaitse eesmärgil loonud; |
5) |
„tehnilise abi ja tugimeeskond” – inimressursid ja materiaalsed vahendid, mille üks või mitu liikmesriiki on II lisas nimetatud tugiülesannete täitmise eesmärgil loonud; |
6) |
„Euroopa meditsiinikorpus” – Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse osa, mida saab liidu mehhanismi raames kasutada reageerimiseks akuutsetele tervisevaldkonna hädaolukordadele. |
2. PEATÜKK
EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE KESKUS (ERCC)
Artikkel 3
Hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) suhtlus liikmesriikide kontaktpunktidega
1. Iga liikmesriik määrab ERCC riikliku kontaktpunkti, mille poole on võimaik pöörduda 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Need määratakse I lisas esitatud riigi kaardi vormi kaudu.
2. ERCC teeb oma tavapäraste kohustuste täitmisel ja käesolevas otsuses ja otsuses 1313/2013/EL sätestatud katastroofidele reageerimise operatsioonide läbiviimisel liikmesriikide kontaktpunktidega tihedat koostööd.
3. PEATÜKK
ÜHINE HÄDAOLUKORDADE SIDE- JA INFOSÜSTEEM (CECIS)
Artikkel 4
CECISe tasandid
CECIS hõlmab kolme komponenti:
a) võrgustikutasand, mis ühendab omavahel pädevad asutused, liikmesriikide kontaktpunktid ning ERCC;
b) rakendustasand, mis koosneb andmebaasidest ja muudest liidu mehhanismi toimimiseks vajalikest teabesüsteemidest,, eriti nendest, mida on tarvis:
i) teadete edastamiseks;
ii) pädevate asutuste ja kontaktpunktide ja ERCC vahelise infovahetuse ja teabe jagamise tagamiseks;
iii) abimissioonidel saadud kogemuste levitamiseks;
c) turvatasand, mis koosneb süsteemide, eeskirjade ja menetluste kogumist, mis on vajalik CECISes talletatud ja selle kaudu edastatavate andmete autentsuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks.
Artikkel 5
Infoturve
1. CECIS peab suutma tagada dokumentide, andmebaaside ja teabesüsteemide turvalise käsitlemise turvalise üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (sTESTA) või sellega võrreldava võrgustiku kaudu.
2. Dokumendid ja teave, mille salastatuse tase on „EU CONFIDENTIAL” või kõrgem, tuleb edastada saatja ja vastuvõtja(te) vahel vastavalt komisjoni otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom sõlmitud erikokkulepetele ( 1 ).
Artikkel 6
Teave ja ajakohastamine
1. Liikmesriigid edastavad vajaliku teabe komisjonile I lisas esitatud riigi kaardi vormi kaudu.
2. Liikmesriigid edastavad teavet kontaktpunktide ja vajaduse korral ka muude teenuste kohta, mille raames tegeldakse looduslike, tehnoloogiliste ja radioloogiliste katastroofide või keskkonnaõnnetustega, kaasa arvatud tahtmatu merereostus.
3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata mis tahes muudatustest teabes, millele on viidatud lõigetes 1 ja 2.
4. CECISe andmebaasis peab olema kindlaksmääratud osa, milles sisaldub teave Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse reageerimisvahendite registreerimise ja kättesaadavuse kohta. Komisjon peab tagama kõikidele riiklikele kodanikukaitse kontaktpunktidele pideva juurdepääsu sellele andmebaasile.
5. Liikmesriigid tagavad, et CECISe andmebaasi asjaomane osa oleks kõikide Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud reageerimisvahendite kasutamisvalmiduse ja vajalike faktiliste andmete osas alati ajakohane.
6. Vajaduse korral võivad liikmesriigid anda teistele asjaomastele riiklikele asutustele üksnes lugemist võimaldava juurdepääsu CECISele.
Artikkel 7
CECISe kasutajagrupp
Liikmesriikide määratud esindajatest koosnev kasutajagrupp abistab komisjoni CECISe valideerimisel, testimisel ja edasisel arendamisel.
Artikkel 8
Rakendamine ja edasine arendamine
1. Komisjon haldab CECISe andmebaasi ja arendab seda edasi, võttes arvesse liikmesriikide vajadusi ja nõudmisi.
2. Liikmesriigid rakendavad CECISe asjaomast IT-keskkonda oma territooriumil vastavalt kohustustele, mille nad on võtnud I lisas esitatud riigi kaardi vormi kasutades.
Artikkel 9
Merereostuse CECIS
1. Komisjon tagab, et liikmesriikidele ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametile oleks interneti kaudu kättesaadav CECISe spetsiaalne merereostuse rakendus, et võtta arvesse mereõnnetustele reageerimise spetsiifikat.
2. Rakendust saavad interneti teel kasutada ka liiduga merepiirkonda jagavad kolmandad riigid. Samuti võib sellele vajaduse korral juurdepääsu anda asjaomaste piirkondlike merekonventsioonide sekretariaatidele.
4. PEATÜKK
MOODULID, TEHNILISE ABI JA TUGIMEESKONNAD, MUUD REAGEERIMISVAHENDID JA EKSPERDID
Artikkel 10
Moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide registreerimine
1. Liikmesriigid registreerivad oma moodulid, tehnilise abi ja tugimeeskonnad, muud reageerimisvahendid ja eksperdid vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 9 lõikele 6 CECISe andmebaasis.
2. Varem vabatahtlikkuse alusel Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusele eraldatud moodulid, tehnilise abi ja tugimeeskonnad, muud reageerimisvahendid ja eksperdid tuleb registreerida CECISe andmebaasi asjaomases osas.
3. Lõigetes 1 ja 2 esitatud teavet tuleb vajaduse korral ajakohastada.
Artikkel 11
Moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide koosseis
1. Moodulid ning tehnilise abi ja tugimeeskonnad võivad koosneda ühe või mitme liikmesriigi vahenditest.
2. Kui moodul või tehnilise abi ja tugimeeskond koosneb enam kui ühest komponendist, võib selle mooduli või tehnilise abi ja tugimeeskonna lähetamine sekkumise korral piirduda selleks sekkumiseks vajalike komponentidega.
Artikkel 12
Moodulite sõltumatu toimetulek
1. Kõikide II lisas märgitud moodulite suhtes kohaldatakse järgmisi sõltumatut toimetulekut käsitlevaid nõudeid:
a) ilmastikutingimuste jaoks sobiv varjualune;
b) operatsioonibaasi ning missiooni läbiviimisel kasutatavate seadmete toimimiseks vajaliku elektrienergia tootmine ja valgustus;
c) mooduli personali jaoks ette nähtud sanitaar- ja hügieeniseadmed;
d) mooduli personali jaoks vajalik toit ja vesi;
e) mooduli personali jaoks ette nähtud meedikud ja parameedikud, meditsiiniseadmed ja -varustus;
f) mooduli seadmete säilitamiseks ja hoolduseks vajalikud seadmed;
g) seadmed sidepidamiseks asjaomaste partneritega, eelkõige nendega, kes vastutavad kohapealse koordineerimise eest;
h) kohapealne transport;
i) logistika, seadmed ja töötajad operatsioonibaasi rajamiseks ja missiooni alustamiseks viivitamata pärast sündmuskohale saabumist.
2. Et tagada sõltumatut toimetulekut käsitlevate nõuete täitmine, võtab abi pakkuv liikmesriik ühe või mitu järgmistest meetmetest:
a) kaasab kodanikukaitsemoodulisse vajalikud töötajad, seadmed ja tarbekaubad;
b) teeb kohapeal vajalikud korraldused;
c) võtab eelnevalt vajalikud meetmed, et täiendada missioonimeeskonna sõltumatu toimetuleku taset vajaduse korral tehnilise abi ja tugimeekonnaga, et vastata artiklis 13 osutatud nõuetele enne asjaomase kodanikukaitsemooduli registreerimist vastavalt artikli 10 lõikele 1.
3. Missiooni alustades tuleb tagada sõltumatu toimetulek vähemalt:
a) 96 tunniks või
b) II lisas märgitud perioodideks.
Artikkel 13
Nõuded moodulitele ning tehnilise abi ja tugimeeskondadele
1. Moodulid vastavad II lisas sätestatud üldnõuetele.
2. Tehnilise abi ja tugimeeskonnad vastavad II lisas sätestatud üldnõuetele.
3. II lisas sätestatud üldnõuded vaadatakse teatava aja tagant läbi.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada järgmiste nõuete täitmine:
a) moodulid suudavad töötada koos teiste moodulitega;
b) tehnilise abi ja tugimeeskonnad suudavad töötada koos teiste tehnilise abi ja tugimeeskondade ning kohapeal tegutsevate asjaomaste isikutega;
c) moodulite komponendid suudavad töötada koos ühe moodulina;
d) tehnilise abi ja tugimeeskonna komponendid suudavad töötada koos ühe tehnilise abi ja tugimeeskonnana;
e) liidust väljapoole lähetatavad tehnilise abi ja tugimeeskonnad suudavad töötada koos kannatanud riiki abistavate rahvusvaheliste katastroofiabi organisatsioonidega;
f) meeskondade juhid, juhtide asetäitjad ning moodulite ja tehnilise abi ja tugimeeskondade kontaktametnikud osalevad vastavatel komisjoni korraldatavatel väljaõppekursustel ja õppustel vastavalt artiklites 26–32 sätestatule.
5. PEATÜKK
EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE SUUTLIKKUSE ARENDAMINE VABATAHTLIKU RESERVI KUJUL
Artikkel 14
Suutlikkuseesmärgid
1. Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse eesmärgid on sätestatud III lisas.
2. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega suutlikkuseesmärkide sobivust vähemalt kord kahe aasta jooksul ning vaatab need vajaduse korral läbi, tuginedes riiklikes riskihinnangutes kindlaksmääratud riskidele või muudele asjakohastele riiklikele või rahvusvahelistele teabeallikatele.
3. Liikmesriigid peavad suutlikkuseesmärkide hindamiseks esitama komisjonile riskide kohta asjakohase teabe.
Artikkel 15
Nõuded kvaliteedile ja koostoimimisvõimele
1. IV lisas märgitud kvaliteedi- ja koostoimimisvõime nõuete suhtes kohaldatakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide suhtes.
2. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega kvaliteedi- ja koostoimimisvõime nõuete sobivust vähemalt kord kahe aasta jooksul ning vaatab need vajaduse korral läbi. Rahvusvaheliste väljakujunenud standardite olemasolul peavad kvaliteedinõuded neile tuginema.
Artikkel 16
Sertifitseerimis- ja registreerimiskord
1. Lõigetes 2–8 esitatud sertifitseerimis- ja registreerimiskorda kohaldatakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite ja ekspertide suhtes.
2. Sertifitseerimise ja registreerimise aluseks on IV lisas sätestatud kvaliteedinõuete täitmine, välja arvatud puhvervahendite puhul, mille suhtes kohaldatakse artikli 25 lõiget 3.
3. Liikmesriigid, kes pakuvad Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse lisamiseks konkreetset moodulit, tehnilise abi ja tugimeeskonda, muud reageerimisvahendit või eksperti, peavad esitama V lisas esitatud teabeelemendid.
4. Komisjon hindab, kas kõnealuse mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi võib lisada Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse, ning edastab oma otsuse viivitamata asjaomasele liikmesriigile. Selles hinnangus vaatleb komisjon eriti hoolikalt kvaliteedinõuete ja suutlikkuseesmärkide täitmist, esitatud teabe terviklust, kõikide liikmesriikide geograafilist lähedust ja osalust ning muid asjakohaseid tegureid, mille ta eelnevalt kindlaks määrab ja mida kohaldatakse kõikide võrreldavate moodulite, tehnilise abi ja tugimeeskondade, muude reageerimisvahendite või ekspertide suhtes.
5. Kui moodul, tehnilise abi ja tugimeeskond, muu reageerimisvahend või ekspert otsustatakse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse lisada, algatab komisjon esitatud teabe ja mis tahes muu teabe alusel, mida komisjon võib vastava riigi asutuselt küsida, mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi sertifitseerimise menetluse. Juhul kui komisjon loeb olemasoleva teabe alusel kvaliteedi ja koostoimimisvõime nõuded täidetuks, võib ta mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi registreerida vabatahtlikku reservi.
6. Komisjon edastab asjaomasele liikmesriigi asutusele kirjalikult oma hinnangu vajalike väljaõpete, õppuste ja/või seminaride kohta ning muud asjakohased sertifitseerimis- ja registreerimistingimused.
7. Kui kõik sertifitseerimistingimused on täidetud, kuulutab komisjon kõnealuse mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvahendi või eksperdi Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks sertifitseerituks ning teavitab sellest ka asjaomast liikmesriiki.
8. Kui moodul, tehnilise abi ja tugimeeskond, muu reageerimisvahend või ekspert esitatakse uuesti Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreerimiseks, tuleks selle sertifikaati uuesti hinnata hiljemalt viie aasta pärast.
9. Komisjon hindab koostöös liikmesriikidega sertifitseerimis- ja registreerimiskorra sobivust vähemalt kord kahe aasta jooksul ning vaatab selle vajaduse korral läbi.
Artikkel 17
Kohandamiskulude rahastamise kord
1. Liikmesriik võib taotleda kohandamiskulude rahastamist iga mooduli, tehnilise abi ja tugimeeskonna või muu reageerimisvahendi kohta eraldi, ilma et komisjon avaldaks konkursikutset. Kohandamiskulud hõlmavad otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 2 punktis c nimetatud kuluelemente.
2. Taotluse põhjendamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile kohandamiskulude rakenduskava koos hinnanguliste kulude ja ajakavaga.
3. Komisjon hindab lõikes 2 nimetatud rakenduskava, ja kui vajalikud nõuded on täidetud, kiidab selle heaks, täpsustades, millised kulud on kohandamiskuludena rahastamiskõlblikud.
4. Pärast taotluse hindamist teeb komisjon toetusotsuse.
5. Liikmesriigid on kohustatud komisjonile edastama üksikasjad kohandamiskuludena kantud kulude kohta.
6. PEATÜKK
REAGEERIMISSUUTLIKKUSE PUUDUJÄÄKIDE KÕRVALDAMINE
Artikkel 18
Suutlikkuseesmärkide poole liikumise edusammude jälgimine
Komisjon jälgib pidevalt koostöös liikmesriikidega suutlikkuseesmärkide poole liikumise tulemuslikkust, võttes arvesse artiklis 20 nimetatud vahendeid, ning annab liikmesriikidele regulaarselt nende edusammude kohta hinnangu. Komisjon teavitab liikmesriike vajaliku üksikasjalikkusega mis tahes reageerimissuutlikkuse puudujääkidest.
Artikkel 19
Reageerimissuutlikkuse puudujääkide kindlakstegemise kord
1. Suutlikkuseesmärkide saavutamise kontrolli ühe osana hindab komisjon koostöös liikmesriikidega erinevust Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud liikmesriikide suutlikkuse ja III lisas sätestatud suutlikkuseesmärkide vahel.
2. Komisjon ja liikmesriigid käsitavad Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusena vaid neid vahendeid, mis on vastavalt artiklile 16 registreeritud kui liikmesriigi poolt Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse jaoks kättesaadavaks tehtud vahendid.
Artikkel 20
Muu kui Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse kindlakstegemise kord
1. Kui komisjon on koos liikmesriikidega vastavalt käesoleva otsuse artiklile 19 leidnud potentsiaalselt olulised reageerimissuutlikkuse puudujäägid, kontrollib ta koostöös liikmesriikidega, kas vajaminevad vahendid on otsuse 1313/2013/EL artikli 12 lõike 2 kohaselt kättesaadavad väljaspool Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust.
2. Komisjon käsitab väljaspool Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust kättesaadavana vaid järgmisi vahendeid:
a) CECISes registreeritud vahendid;
b) puhvervahendid, või
c) vahendid, mida punktid a ja b ei hõlma, kuid mis võivad olla liikmesriigile või liikmesriikidele vabalt kättesaadavad vajalikus koguses, vajalikus paigas, vajalikul ajal ja vajaliku perioodi jooksul.
3. Lõike 2 punktis c nimetatud vahendite kindlakstegemise eesmärgil saadab komisjon riiklikele kontaktpunktidele taotluse, milles visandatakse potentsiaalselt oluliste reageerimisvõimekuse puudujääkide hinnangu üksikasjad ja kutsutakse liikmesriike üles esitama teavet mis tahes vahendite kohta, mis on kättesaadavad väljaspool Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkust, nagu on osutatud lõike 2 punktis c.
4. Komisjon täpsustab oma taotluses vastuse esitamise tähtaja, mis on kuni 60 kalendripäeva ning mille täpne kestus sõltub sellest, kui keeruline on liikmesriikidel teha kindlaks lõikes 2 nimetatud vahendid.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni määratud tähtaja jooksul mis tahes lõikes 2 nimetatud vahendi üksikasjadest.
6. Kui liikmesriik määratud tähtaja jooksul kirjalikult ei vasta, eeldab komisjon hinnangu kontekstis, et asjaomases liikmesriigis lõikes 2 nimetatud vahendid puuduvad.
7. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal ja võttes arvesse vaid neid vahendeid, millele on viidatud lõikes 2, hindab komisjon, kas need vahendid kõrvaldavad reageerimisvõime puudujäägid, mis on kindlaks tehtud vastavalt käesoleva otsuse artiklile 19. Komisjon loeb reageerimisvõime puudujäägid kõrvaldatuks vaid juhul, kui Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse ja lõikes 2 nimetatud vahendite koguarv võrdub III lisas kehtestatud suutlikkuseesmärkidega või ületab need.
Artikkel 21
Reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamise kord
1. Kui komisjon on koos liikmesriikidega vastavalt artiklile 19 kindlaks teinud potentsiaalselt olulised reageerimissuutlikkuse puudujäägid, mida ei saa kõrvaldada vastavalt artiklile 20, teavitab ta liikmesriike sellest kirjalikult, selgitades üksikasjalikult, mida ta käsitab strateegiliste reageerimissuutlikkuse puudujääkidena.
2. Komisjon kutsub liikmesriike kirjalikult üles kõrvaldama strateegilisi reageerimissuutlikkuse puudujääke vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 3.
3. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kas, millal ja kuidas nad kavatsevad strateegilised reageerimissuutlikkuse puudujäägid kõrvaldada, ja kas nad kavatsevad seda teha üksi või teiste liikmesriikidega koostööd tehes.
Artikkel 22
Komisjoni abi strateegiliste reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamisel
1. Kui strateegiliste reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 12 lõikele 3 ja artikli 21 lõike 1 punktile j on tarvis liidu rahastust, avaldab komisjon liikmesriikide abistamiseks konkursikutse.
2. Konkursikutsele vastates peavad liikmesriigid kinni pidama otsuse 1313/2013/EL artikli 21 lõike 1 punkti j alapunktidest iii ja iv.
3. Muu hulgas peavad liikmesriigid protsentuaalselt märkima, kui suures ulatuses liidu kaasrahastamist taotletakse.
Artikkel 23
Reageerimissuutlikkuse puudujääkide kõrvaldamise toetamisega kaasnevad rahastamiskõlblikud kulud
1. Kõik kulud, mis on seotud reageerimissuutlikkuse esmaseks loomiseks vajaliku varustuse, teenuste või inimressurssidega, on rahastamiskõlblikud.
2. Püsivad hoolduskulud ega jooksvad kulud ei ole rahastamiskõlblikud.
▼M2 —————
8. PEATÜKK
VÄLJAÕPPEPROGRAMM
Artikkel 26
Väljaõppeprogramm
1. Töötatakse välja väljaõppeprogramm, mis hõlmab katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. Programm hõlmab üldisi ja konkreetseid kursusi ning ekspertide vahetuse süsteemi. Programm peab olema suunatud lõikes 27 sätestatud sihtrühmadele.
2. Komisjon vastutab väljaõppeprogrammi koordineerimise ja korraldamise, samuti selle sisu ja ajakava väljatöötamise eest.
Artikkel 27
Osalejad
1. Väljaõppeprogrammi sihtrühmad on järgmised:
a) liikmesriikide kodanikukaitse ja katastroofiohje valdkonna töötajad, eriti meeskonnajuhid, nende asetäitjad ja kontaktametnikud, artiklis 41 osutatud liikmesriikide eksperdid, kaasa arvatud ennetus- ja ettevalmistusvaldkonna eksperdid, ning riiklike kontaktpunktide olulisemad töötajad;
b) Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste töötajad;
c) Euroopa naabruspoliitika riikide, kandidaatriikide ja võimalike kandidaatide seast valitud eksperdid.
2. Väljaõppekursustel osalemine peab olema lubatud ka järgmistest asutustest valitud ekspertidele:
a) ÜRO ja selle agentuurid;
b) VII lisas nimetatud rahvusvahelised organisatsioonid;
c) kolmandad riigid, ja kui see on asjakohane, muud asjaomased osalejad.
3. Liikmesriigid ja komisjon määravad igaks väljaõppesessiooniks omapoolsed osalejad.
Artikkel 28
Väljaõppekursused
1. Programm koosneb nii sissejuhatava, tegevus- kui ka juhtimistasandi kursuste tsüklist.
2. Komisjon määrab koostöös liikmesriikidega kindlaks kursuste tsükli, sisu, õppekava ja ajakavad, sealhulgas osalemisnõuded.
3. Komisjon tagab, et koolitajad ja lektorid oleksid kursis liidu mehhanismi asjakohaste arengutega.
Artikkel 29
Ekspertide vahetus
Liikmesriikidevahelise või komisjoniga toimuva ekspertide vahetuse süsteem võimaldab ekspertidel:
a) saada ja jagada kogemusi;
b) tutvuda erinevate kasutatavate tehnikate ja tegevuskordadega;
c) tutvuda lähenemisviisidega, mida kasutavad muud osalevad hädaabiteenistused ja -asutused.
Artikkel 30
Täiendav väljaõppetegevus
Kui see on asjakohane ja kooskõlas aastase töökavaga, tagatakse täiendavad väljaõppevõimalused tuvastatud vajaduste katmiseks ning kodanikukaitse ja katastroofiohe meetmete sujuvaks ja tõhusaks rakendamiseks.
Artikkel 31
Hindamissüsteem
Komisjon peab tagama väljaõppe taseme ja sisu sidususe. Sellel eesmärgil loob komisjon korraldatud väljaõppe asjakohase hindamise süsteemi.
9. PEATÜKK
ÕPPUSTE RAAMISTIK
Artikkel 32
Õppuste programm, strateegiline raamistik ja prioriteedid
1. Komisjon loob kodanikukaitseõppuste programmi ja haldab seda.
2. Kodanikukaitseõppuste programm põhineb strateegilisel raamistikul, milles on ette nähtud liidu mehhanismi raames toimuvate õppuste eesmärgid ja ülesanded.
3. Õppuste programm keskendub iseäranis järgmisele:
a) liikmesriikide reageerimissuutlikkuse parandamine, eriti seoses meeskondade ja muude ressurssidega, mida kasutatakse liidu mehhanismi raames toimuvatel abimissioonidel;
b) menetluste parandamine ja kontrollimine ning ühise lähenemisviisi loomine liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide koordineerimiseks; reageerimisaja vähendamine suurte katastroofide korral;
c) liikmesriikide kodanikukaitseteenistuste ja komisjoni vahelise koostöö parandamine;
d) saadud kogemuste sõnastamine ja jagamine;
e) saadud kogemuste rakendamise testimine.
4. Õppuste programmi üldised prioriteedid nähakse ette pikaajalises laiaulatuslikus kavas. See hõlmab asjakohaste katastroofistsenaariumide ja reageerimisvahendite elemente.
5. Komisjoni ülesanne on:
a) töötada koostöös liikmesriikidega välja strateegiline raamistik ja pikaajaline laiaulatuslik kava, võttes arvesse saadud kogemusi käsitlevat programmi ja muud asjakohast teavet;
b) õppuste eesmärgi sõnastamine ja selle roll seoses liidu mehhanismi teiste komponentidega, ja
c) igal aastal tööprogrammis õppuste prioriteetsuse kohta ettepaneku tegemine, kooskõlas pikaajalise laiaulatusliku kavaga.
10. PEATÜKK
SAADUD KOGEMUSI KÄSITLEV PROGRAMM
Artikkel 33
Järelevalve, analüüs ja hindamine
1. Komisjon ja liikmesriigid jagavad omavahel andmeid, teavet ja hinnanguid, mis on vajalikud kõikide liidu mehhanismi raames võetavate asjaomaste kodanikukaitse meetmete järelevalveks, analüüsimiseks ja hindamiseks.
2. Komisjon loob andmebaasi, mida komisjon ja liikmesriigid saavad kasutada andmete kogumiseks ja jagamiseks, saadud kogemuste levitamiseks ja nende rakendamise jälgimiseks, ning haldab seda.
3. Komisjon hõlbustab asjaomastel sidusrühmadel saadud kogemusi kindlaks määrata, sealhulgas kohtumisi korraldades.
Artikkel 34
Rakendamise edendamine
1. Komisjon tagab, et komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade kogemused täiendavad otsustusprotsessi ja aitavad liidu mehhanismi veelgi täiendada.
2. Iseäranis tuleks saadud kogemusi arvesse võtta järgmiste prioriteetide kindlaksmääramisel:
a) õppuste ja väljaõppekursuste programmi prioriteedid, muu hulgas, kui see on asjakohane, kursuste sisu ja õppekava;
b) iga-aastaste ennetus- ja valmisolekuprojektide konkursside prioriteedid; ja
c) otsuse 1313/2013/EL artiklis 10 nimetatud kavandamistegevuse prioriteedid.
3. Komisjon esitab saadud kogemusi käsitleva programmi kohta regulaarseid aruandeid, milles ta loetleb saadud kogemusi, ettenähtud parandusmeetmeid, kohustusi ja ajakava ning kogemuste rakendamise staadiumi.
4. Liikmesriigid esitavad perioodilisi aruandeid edusammude kohta, mida nad on teinud oma riiklikku vastutusalasse jäävate kogemuste rakendamisel.
11. PEATÜKK
TEGEVUSKORD KATASTROOFILE REAGEERIMISE KORRAL
Artikkel 35
Abitaotlused ja neile vastamine
1. Liidu territooriumil toimunud katastroofi või selle ohu korral rakendab komisjon CECISe kaudu abitaotluse saamisel nõuetekohaselt ja viivitamata otsuse 1313/2013/EL artikli 15 lõikes 3 sätestatud meetmed.
2. Kui katastroof või selle oht esineb liidust väljaspool ja vaja võib minna kodanikukaitse abi, võib komisjon kolmandat riiki teavitada võimalusest taotleda liidu mehhanismi kaudu abi.
3. Kui katastroofist mõjutatud või katastroofiohus olev liikmesriik või kolmas riik soovib taotleda liidu mehhanismi kaudu abi, esitab ta kirjaliku taotluse kodanikukaitseabi saamiseks ERCC-le pädevate siseriiklike asutuste kaudu. Kui asjaomane riik soovib abi taotleda liidu mehhanismi, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle agentuuride või mis tahes VII lisas nimetatud rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, esitab ta kirjaliku taotluse kodanikukaitseabi saamiseks ERCC-le.
4. Abi taotleja esitab ERCC-le olukorra kohta kogu asjakohase teabe, eriti konkreetsete vajaduste, taotletava abi ja asukoha kohta.
5. Abi taotleja teavitab ERCCd ajavahemikust, riiki sisenemise kohast, asukohast, mille jaoks abi taotletakse, ning kohapealsest töötavast kontaktpunktist, kus katastroofiga tegelemist juhitakse.
6. ERCC koostab võimaluse piires iga abitaotluse kohta konkreetse lähetuskava. Need peavad hõlmama soovitusi abi osutamise kohta, kaasa arvatud üleskutseid lähetada mooduleid, tehnilist abi ja tugimeeskondi, muid hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud reageerimisvahendeid ja eksperte, ning hinnangut võimalike kriitiliste vajaduste kohta. Konkreetsed lähetamiskavad peavad järgima VI lisas märgitud struktuuri ja liigendust ning põhinema üldistel eelnevalt välja töötatud plaanidel, millele on osutatud otsuse 1313/2013/EL artikli 15 lõike 3 punktis c ja artikli 16 lõike 3 punktis b, mis peavad hõlmama kõige asjakohasemaid katastroofiohtude tüüpe ja võtma arvesse liikmesriikide riskihinnangutes esitatud riskistsenaariume. Konkreetsed lähetuskavad edastatakse kõikidele liikmesriikidele.
7. Hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendite vahel valimise protsessi käigus kaalutakse järgmisi kriteeriume, mille prioriteetsus võib sõltuda abitaotluse spetsiifikast:
a) kättesaadavus;
b) sobivus;
c) asukoht/lähedus;
d) hinnangulised transpordiajad ja -kulud;
e) eelnev kogemus;
f) vahendite eelnev kasutus;
g) muud asjakohased kriteeriumid, nagu keeleoskus või kultuuriline lähedus.
8. Kui liikmesriikidega ei ole kokku lepitud teisiti, ei kutsu ERCC liikmesriike üles kasutama konkreetseid suutlikkuse vahendeid piirkondades, kus esineb relvastatud konflikte või nende oht või kus meeskondade ohutus ja turvalisus võib ohtu sattuda.
9. Liikmesriigid, kellele on suunatud üleskutse hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendeid lähetada, edastavad vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 11 lõikele 7 oma lõpliku lähetusotsuse ERCC-le. ERCC määrab tähtaja, mille jooksul peab liikmesriik andma oma põhimõttelise vastuse. Tähtaeg põhineb katastroofi olemusel ega ole ühelgi juhul lühem kui kaks tundi.
10. Abi taotleja teatab ERCC-le, millised abipakkumised ta on vastu võtnud.
11. Kui abi on tarvis kriitilise vajadusega tegelemiseks ja hädaolukordadele reageerimise suutlikkusel ei ole piisavalt või üldse vastavat suutlikkust, teavitab komisjon CECISe kaudu viivitamata kõiki riiklikke kontaktpunkte otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 3 punkti b kohasest transpordiressurssidele antavast liidu rahalisest toetusest.
12. ERCC teavitab liikmesriike valikust, mis abi taotleja on abimissiooni meeskondade ja vahendite taotlemisel teinud. Abi andvad liikmesriigid hoiavad ERCCd regulaarselt kursis abimissiooni meeskondade ja vahendite lähetamisega, kaasa arvatud kõikide hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahenditega.
13. Komisjonil on õigus vastavalt otsuse 1313/2013/EL artiklile 17 valida, ametisse määrata ja lähetada eksperdirühm, kes pakub kohapealset abi.
Artikkel 36
Ekspertide missioonid
1. Lähetatud eksperdid täidavad otsuse 1313/2013/EL artikli 8 punktis d sätestatud kohustusi. Nad annavad regulaarselt aru abi taotleva riigi ametiasutustele ja ERCC-le.
2. ERCC hoiab liikmesriike ekspertide missiooni käiguga kursis.
3. Abi taotlev riik teavitab ERCCd regulaarselt kohapeal käimasoleva tegevuse käigust.
4. Kolmandates riikides toimuvate abimissioonide puhul teavitab meeskonna juht regulaarselt ERCCd kohapeal käimasoleva tegevuse käigust.
5. ERCC koondab kogu saadud teabe ja edastab selle liikmesriikide kontaktpunktidele ja pädevatele asutustele.
Artikkel 37
Päästeoperatsiooni lõpetamine
1. Abi taotlev liikmesriik või mis tahes abi andev liikmesriik teavitab ERCCd ja lähetatud eksperte ja abimissiooni päästemeeskondi, kui nende abi enam ei vajata või seda ei ole enam võimalik anda. Päästeoperatsiooni praktilise lõpetamise korraldavad sobival moel abi taotlev riik ja liikmesriigid. ERCCd hoitakse sellega kursis.
2. Kolmandates riikides teavitab meeskonna juht võimalikult kiiresti ERCCd, kui ta arvab pärast sellekohast konsultatsiooni abi taotlejaga, et abi enam ei vajata või seda ei ole enam võimalik anda. ERCC edastab teabe selles riigis asuvale liidu delegatsioonile ning asjaomastele komisjoni teenistustele, Euroopa välisteenistusele ja liikmesriikidele. Oma koordineeritud tegevusega tagavad ERCC ja abi taotleja lähetatud ekspertide ja päästemeeskondade tegevuse lõpetamise praktikas.
Artikkel 38
Aruandlus ja saadud kogemused
1. Abi taotlenud riigil ja abi andnud liikmesriikide pädevatel asutustel ning lähetatud ekspertidel on võimalus esitada ERCC-le abimissiooni kõigi asjaolude kohta oma järeldused. Seejärel koostab ERCC antud abi ja saadud kogemuste kohta koondaruande.
2. Lisaks artiklites 33 ja 34 sätestatule jälgivad ERCC ja liikmesriigid saadud kogemuste rakendamist, et liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonide taset tõsta.
Artikkel 39
Kulud
1. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, kannab liikmesriikide antud abiga seonduvad kulud abi taotlev riik.
2. Iga abi andev liikmesriik võib, lähtudes hädaolukorra konkreetsest iseloomust ja kahju ulatusest, pakkuda abi täielikult või osaliselt tasuta. Ühtlasi võib riik igal ajal loobuda kõigi või osa kulude sissenõudmisest.
3. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, majutab ja toitlustab päästemeeskondi ning täiendab nende varusid ja varustust abimissiooni kestel tasuta abi taotlev riik. Sellest olenemata peavad abi andvad päästemeeskonnad olema esialgu kasutatud vahenditest sõltuva mõistliku aja jooksul logistiliselt iseseisvad ja sõltumatult toimetulevad ning teavitama sellest ERCCd.
4. Ekspertide lähetamise ja logistiliste tugiteenuste kulud kaetakse vastavalt otsuse 1313/2013/EL artikli 22 punktile a. Sellised kulud on rahastatavad liidu vahenditest.
Artikkel 40
Kahju hüvitamine
1. Abi taotlevad liikmesriigid hoiduvad liikmesriikidele mis tahes kahjunõuete esitamisest, kui kahju on tekitatud liidu mehhanismi raames ja käesoleva otsuse alusel toimuva abimissiooni tagajärjel, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et kahju on tekkinud pettuse või raske üleastumise tagajärjel.
2. Kui abimissioonide käigus on kahju kandnud kolmandad riigid, teevad abi taotlevad liikmesriigid ja abi andvad liikmesriigid koostööd selliste kahjude hüvitamise hõlbustamiseks kooskõlas kehtivate õigusaktide ja asjaomaste raamistikega.
12. PEATÜKK
EKSPERDIRÜHMADE LÄHETAMISE PROTSESS
Artikkel 41
Ekspertide kategooriad
Liikmesriigid liigitavad eksperdid järgmistesse kategooriatesse:
a) tehnilised eksperdid;
b) hindamiseksperdid;
c) koordineerimiseksperdid;
d) meeskonnajuhid.
Artikkel 42
Ülesanded ja funktsioonid
1. Tehnilised eksperdid on suutelised andma nõu spetsiifilistes tehnilistes ja kaasnevaid riske käsitlevates küsimustes ning on valmis missioonile minema.
2. Hindamiseksperdid on suutelised andma olukorrale hinnangu ja nõu sobivate meetmete kohta ning on valmis missioonile minema.
3. Koordineerimisekspertide hulgas võivad olla meeskondade asejuhid, logistika ja kommunikatsiooni eest vastutavad isikud ja vajaduse korral muu personal. Taotluse korral võib tehnilised eksperdid ja hindamiseksperdid lülitada koordineerimismeeskonna koosseisu meeskonnajuhi abistamiseks kogu missiooni kestel.
4. Meeskonnajuht vastutab missiooni käigus hindamisüksuse ja koordineerimisüksuse juhtimise eest. Meeskonnajuht peab nõuetekohast ühendust kannatanud riigi ametiasutustega, ERCCga, sh ERCC kontaktisikuga, teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, ja kui tegemist on väljaspool liikmesriike liidu mehhanismi raames toimuvate abimissioonidega, ka liidu delegatsiooniga selles riigis.
5. Ettevalmistavatele missioonidele lähetatud ekspertidele võib komisjon kokkuleppel neid määranud liikmesriigiga anda millise tahes artiklis 41 nimetatud funktsioonidest ning nad peavad olema võimelised andma nõu ja aru asjakohaste ettevalmistavate meetmete kohta, sealhulgas administratiivne võimekus, varase hoiatamise vajadus, väljaõpe, koolitus ja teadlikkuse edendamine,
6. Ennetavatele missioonidele lähetatud ekspertidele võib komisjon kokkuleppel neid määranud liikmesriigiga anda millise tahes artiklis 41 nimetatud funktsioonidest ning nad peavad olema võimelised andma nõu ja aru asjakohaste ennetusmeetmete ja riskijuhtimissuutlikkuse kohta.
Artikkel 43
Ekspertide andmebaas
1. Komisjon koondab ekspertide kohta käiva teabe ekspertide andmebaasi ja teeb selle kättesaadavaks CECISe süsteemi kaudu.
2. Hädaolukordadele reageerimise suutlikkusse kaasatud eksperdid on lõikes 1 nimetatud andmebaasis eraldi märgistatud.
Artikkel 44
Nõuded väljaõppele
Vajaduse korral järgivad eksperdid artikli 26 alusel koostatud koolitusprogrammi.
Artikkel 45
Määramine
Abitaotluse korral vastutavad kättesaadavate ekspertide määramise ja nende kontaktandmete ERCC-le edastamise eest liikmesriigid.
Artikkel 46
Mobiliseerimine ja teenistusleping
1. ERCC peab olema võimeline eksperdid mobiliseerima ja lähetama väga lühikese aja jooksul pärast seda, kui liikmesriigid on konkreetseks missiooniks eksperdid määranud.
2. Komisjon sõlmib iga eksperdiga teenistuslepingu, mis sisaldab järgmisi elemente:
a) missiooni eesmärk;
b) pädevus;
c) missiooni eeldatav kestus;
d) kohaliku kontaktisiku andmed;
e) kindlustuskate;
f) päevaraha kulude katteks;
g) maksetingimused;
h) suunised tehniliste ekspertide, hindamisekspertide, koordineerimisekspertide ja meeskonnajuhtide jaoks.
13. PEATÜKK
TRANSPORDIABI
Artikkel 47
Transpordiabi vormid
Transpordiabi võib olla ühes järgmistest vormidest:
a) transpordivahendite ühendamine või jagamine;
b) liikmesriikide kommertsturu ja/või muudest allikates pärit transpordiressurssidele ligipääsu kindlakstegemine ja lihtsustamine või
c) liikmesriikide abistamine liidu toetustega või eraettevõtetelt või muudelt üksustelt hangitud transporditeenustega.
Artikkel 48
Liidu mehhanismi raames transpordiabi andmise kord
1. Transpordiabi taotlemisel kohaldatakse alati artiklitega 49 ja 50 ettenähtud korda.
2. Taotlused annab välja artiklis 56 nimetatud pädev astus ja need saadetakse komisjonile kirjalikult. Need sisaldavad VIII lisa A osas esitatud teavet.
3. Transpordivahendite koondamise võib liidult kogu operatsiooni jaoks rahalise toetuse taotlemisel võtta juhtpositsiooni üks liikmesriik.
4. Kõik käesoleva otsuse alusel esitatavad transpordiabi taotlused, nende vastused ning teabevahetus liikmesriikide ja komisjoni vahel edastatakse töötlemiseks ERCC-le.
5. Taotlused edastatakse CECISe kaudu või e-postiga. Liidupoolse rahastamisega seotud taotlused võib edastada faksi või elektronposti teel või CECISe kaudu, tingimusel et seejärel esitatakse komisjonile viivitamata pädeva asutuse allkirjastatud originaaldokumendid.
6. Komisjon võib siiski rakendada elektroonilist teabevahetussüsteemi, mille kaudu toimub igasugune teabevahetus toetusesaajatega, sealhulgas toetuslepingute sõlmimine, toetuse andmise otsustest teavitamine ja neis mis tahes muudatuste tegemine, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 179 ( 2 ).
Artikkel 49
Transpordiabi taotlused
1. Toetustaotluse vastu võtmisel teavitab komisjon viivitamata kontaktpunkte, mille liikmesriigid on määranud otsuse nr 1313/2013/EL artikli 9 lõike 7 alusel.
2. Komisjon võib oma teavituses vajaduse korral kutsuda liikmesriike üles esitama üksikasju transpordiressursside kohta, mida neil on taotluse esitanud liikmesriigile võimalik kättesaadavaks teha, või muude lahenduste kohta, mida neil on võimalik kannatanud riigi vajaduste täitmiseks välja pakkuda. Komisjon võib määrata selle teabe esitamisele tähtaja.
3. Kui komisjon teavitab lõikes 1 esitatud viisil kontaktpunkte, muutub taotletud transpordiabi rahastamiskõlblikuks liidu kaasrahastamise alusel, ilma et see piiraks artikli 53 kohaldamist.
Artikkel 50
Vastused transpordiabi taotlustele
1. Liikmesriigid, kes suudavad transpordiabi pakkuda, teavitavad sellest komisjoni võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul pärast artiklis 49 nimetatud teate saamist, välja arvatud juhul, kui teates on märgitud teisiti, kõikidest transpordivahenditest, mille ta saab teha vabatahtlikkuse alusel kättesaadavaks vastusena transpordivahendite koondamise või kindlaksmääramisega seotud abi taotlusele. See teave peab sisaldama VIII lisa B osas nimetatud elemente ning teavet võimalike rahaliste tingimuste või muude piirangute kohta.
2. Komisjon peab võimalikult kiiresti koondama teabe kättesaadavate transpordivahendite kohta ja edastama selle taotluse esitanud liikmesriigile.
3. Lisaks lõikes 2 nimetatud teabele edastab komisjon liikmesriikidele mis tahes muu tema käsutuses oleva teabe, mis käsitleb muudest allikatest, kaasa arvatud kommertsturult pärit transpordivahendeid, ning hõlbustama liikmesriikide juurdepääsu nendele täiendavatele vahenditele.
4. Taotluse esitanud liikmesriik teavitab komisjoni valitud transpordilahendustest ning pidama ühendust asjaomast abi osutavate liikmesriikide või komisjoni määratud operaatoriga.
5. Komisjon teavitab kõiki liikmesriike taotluse esitanud liikmesriigi valikust. Asjaomane liikmesriik hoiab komisjoni oma kodanikukaitseabi osutamise käiguga pidevalt kursis.
Artikkel 51
Toetuse taotlemine
1. Kui liikmesriik on leidnud võimaliku transpordilahenduse, kuid kodanikukaitseabi transpordi võimaldamiseks on nõutav liidu rahastus, võib liikmesriik taotleda liidult toetust.
2. Liikmesriik märgib oma taotluses protsentuaalselt, kui suures osas ta liidu kaasrahastust taotleb, kusjuures asjaomane protsent ei või ületada 55 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 2 transpordimeetmeteks ettenähtud rahastamiskõlblikest kuludest ega 85 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 3 punktides a ja b transpordimeetmeteks ettenähtud rahastamiskõlblikest kuludest. Komisjon teavitab viivitamata taotlusest kõiki liikmesriike.
3. Komisjon võib luua raampartnerlused liikmesriikide asjaomaste pädevate asutustega vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklile 178.
Artikkel 52
Transporditeenuse taotlemine
1. Juhul kui transpordiabi taotlev liikmesriik ei ole transpordilahendust leidnud, võib ta taotleda komisjonilt transporditeenust käsitleva lepingu sõlmimist eraõiguslike või muude üksustega, et transportida oma kodanikukaitseabi kannatanud riiki.
2. Lõikes 1 nimetatud taotluse saamisel teavitab komisjon viivitamata kõiki liikmesriike taotlusest ning transporditeenust taotlevat liikmesriiki kättesaadavatest transporditeenustest ja nende hinnast.
3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevahetuse alusel kinnitab liikmesriik kirjalikult oma transporditeenuse taotlust ja oma kohustust kulud komisjonile artikli 54 alusel hüvitada. Liikmesriik teatab, millise protsendi kuludest ta kavatseb hüvitada. Kõnealune protsent ei tohi jääda alla 45 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 2 sätestatud transpordimeetmeteks ettenähtud kuludest ega 15 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 3 punktides a ja b sätestatud transpordimeetmeteks ettenähtud kuludest.
4. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata kõigist transporditeenuse taotluses tehtud muudatustest.
Artikkel 53
Otsus, mis käsitleb transpordiabi liidupoolset rahastamist
1. Selleks et kindlaks määrata, kas otsuse nr 1313/2013/EL artikli 23 lõike 1 punktis d kindlaksmääratud kriteeriumid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL, Euratom) määruse nr 966/2012 põhimõtted säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse kohta ( 3 ) on täidetud, võetakse arvesse järgmist:
a) teave, mis sisaldub liidu rahastamise taotluses, mille liikmesriik on artikli 48 lõike 2 alusel esitanud;
b) kannatanud riigi väljendatud vajadused;
c) katastroofi ajal komisjonile aru andvate ekspertide korraldatud vajadushindamised;
d) muu komisjonile otsustamise ajal kättesaadav oluline ja usaldusväärne teave, mille on edastanud liikmesriigid või rahvusvahelised organisatsioonid;
e) kodanikukaitseabi õigeaegseks andmiseks kavandatud transpordilahenduste tõhusus ja tulemuslikkus;
f) kohaliku hanke võimalused;
g) muud komisjoni võetud meetmed.
2. Vajaduse korral annavad liikmesriigid otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõike 1 punktis d sätestatud kriteeriumide täitmise hindamiseks lisateavet. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe võimalikult kiiresti pärast komisjoni teabenõude saamist.
3. Komisjon määrab tasutava eelmakse summa, mis võib olenevalt saadaolevatest eelarvevahenditest olla kuni 85 % taotletud liidu rahalisest toetusest. Eelmakseid ei kasutata toetuste puhul, mille väärtus jääb allapoole delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 185 kindlaksmääratud madala maksumusega toetuste piirmäära, välja arvatud juhul, kui rahalist abi taotlev liikmesriik suudab tõendada, et eelmakse puudumine takistaks meetme rakendamist.
4. Abi käsitlev otsus tehakse finantsabi taotlevale liikmesriigile viivitamata teatavaks. See tehakse teatavaks ka kõigile teistele liikmesriikidele.
5. Üksikud transpordiabi taotlused, mille puhul on taotletav liidu rahaline toetus alla 2 500 euro, ei vasta liidu kaasrahastamise nõuetele, kui need ei kuulu artikli 51 lõikes 3 nimetatud raampartnerluste reguleerimisalasse.
Artikkel 54
Liidupoolse transpordiabi hüvitamine
Kulude puhul, mida komisjon on kandnud artiklis 52 sätestatud korra kohaselt, annab komisjon 90 päeva jooksul pärast selle transpordioperatsiooni lõpetamist, milleks liidu rahalist abi taotleti, liidu rahalist abi saanud liikmesriigile välja võlateate summale, mis vastab selle otsuse sätetele, mille komisjon tegi transporditeenuse taotluse kohta, ja mis moodustab vähemalt 15 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 3 transpordimeetmeteks ette nähtud kuludest ning 45 % otsuse 1313/2013/EL artikli 23 lõikes 2 transpordimeetmeteks ette nähtud kuludest.
Artikkel 55
Kahju hüvitamine
Transpordiabi taotlevad liikmesriigid hoiduvad liidule mis tahes kahjunõuete esitamisest nende varale või teenistujatele tekitatud kahju eest, kui kõnealune kahju on tekkinud käesoleva otsuse kohase transpordiabi pakkumise käigus, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et kahju on tekkinud pettuse või raske üleastumise tagajärjel.
Artikkel 56
Pädevate asutuste määramine
Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes on volitatud taotlema ja saama komisjonilt käesoleva otsuse kohaldamise raames antavat rahalist toetust, ning teatavad sellest komisjonile 60 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist. Kõigist muudatustest kõnealuses teabes teatatakse viivitamata komisjonile.
Siiski jääb kuni edasiste teadeteni asjaomastelt liikmesriikidelt kehtima pädevaid asutusi käsitlev teave, mille liikmesriigid on esitanud otsuse 2007/606/EÜ, Euratom artikli 12 alusel.
14. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 57
Kehtetuks tunnistamine.
Otsused 2004/277/EÜ, Euratom ja 2007/606/EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele kooskõlas IX lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 58
Adressaadid
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
CECIS
II LISA
ÜLDNÕUDED MOODULITELE, TEHNILISELE ABILE JA TUGIMEESKONDADELE
1. Suure võimsusega pumpamine
Ülesanded |
— Tagada järgnev: — — pumpamine üleujutatud piirkondades; — abi tuletõrjetöödel, tagades tööde teostajatele veega varustatus. |
Võimekus |
— Tagada pumpamine mobiilsete keskmise ja suure võimsusega pumpadega, mille — — üldvõimsus on vähemalt 1 000 m3 tunnis ja — vähendatud võimsus võimaldab pumpamist 40-meetrise kõrguserinevuse korral. — Suutlikkus: — — tegutseda piirkondades ja maastikul, mis ei ole lihtsasti ligipääsetavad; — pumbata mudast vett, mis ei sisalda enam kui 5 protsenti tahkeid osakesi, mille läbimõõt on kuni 40 mm; — pumbata pikemate tööde korral kuni 40 °C temperatuuriga vett; — vedada vett 1 000 meetri kaugusele. |
Peamised komponendid |
— Keskmise ja suure võimsusega pumbad. — Erinevate standardite, kaasa arvatud Storzi standardiga ühilduvad voolikud ja ühenduslülid. — Ülesannete täitmiseks piisav hulk töötajaid, vajaduse korral pidevalt. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Kasutusvõimeline kuni 21 päeva järjest. |
2. Veepuhastus
Ülesanded |
— Tagada pinnaveeallikatest joogivesi, mis vastab kohaldatavatele standarditele ja vähemalt WHO standarditega määratud tasemele. — Teostada puhastusseadmete kontrolli vee väljavoolukohas. |
Võimekus |
— Puhastab 225 000 liitrit vett päevas. — Säilitusvõimsus vastab poole päeva läbilaskevõimsusele. |
Peamised komponendid |
— Mobiilne veepuhastusseade. — Mobiilne veesäilitusseade. — Mobiilne välilaboratoorium. — Erinevate standardite, kaasa arvatud Storzi standardiga ühilduvad ühenduslülid. — Ülesannete täitmiseks piisav hulk töötajaid, vajaduse korral pidevalt. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Kasutusvõimeline kuni 12 nädalat järjest. |
3. Keskmise raskusastmega otsingu-ja päästetööd
Ülesanded |
— Rusude alla (nt kokku kukkunud hoonetesse või sõidukivrakkidesse) jäänud ohvrite (1) otsimine, nende asukoha kindlakstegemine ja päästmine. — Vajaduse korral elupäästva esmaabi osutamine kuni ohvri edasisele ravile toimetamiseni. |
Võimekus |
— Moodul peab olema suuteline täitma järgmisi ülesandeid, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi, näiteks Rahvusvahelise Otsingu- ja Päästetööde Nõuanderühma (INSARAG) suuniseid: — — otsima päästekoerte ja/või tehnilise otsinguvarustusega; — teostama päästetöid, kaasa arvatud tõstmist; — lõikama betooni; — teostama päästetöid köiega; — tagama elementaarse toestuse; — tuvastama ja isoleerima ohtlikud ained (2); — kasutada spetsiaalseid elustamisvõtteid (3). — Suutlikkus töötada ühel kohal 7 päeva järjest 24 tundi ööpäevas. |
Peamised komponendid |
— Juhtimine (korralduste andmine, side/koordineerimine, kavandamine, meedia/aruandlus, hindamine/analüüs, ohutus/turvalisus). — Otsingud (tehnilised ja/või koertega otsingud, ohtlike ainete tuvastamine, ohtlike ainete isoleerimine). — Päästetööd (lõhkumine ja murdmine, lõikamine, tõstmine ja liigutamine, toestamine, päästetööd köiega). — Meditsiiniline tegevus, kaasa arvatud patsientide, meeskonnaliikmete ja otsingukoerte eest hoolitsemine. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Vähemalt 7 päeva tööd. — Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Vastavas riigis töövalmis 32 tunni jooksul. |
(1) Elus ohver. (2) Baasvõimekus; ulatuslikumad võimekused asuvad moodulis „keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumalekete avastamine ja proovid”. (3) Patsiendi eest hoolitsemine (esmaabi ja seisundi meditsiiniline stabiliseerimine) alates tema juurde pääsemisest kuni tema üleandmiseni. |
4. Kõrge raskusastmega otsingu-ja päästetööd linnas
Ülesanded |
— Rusude alla (nt kokku kukkunud hoonetesse või sõidukivrakkidesse) jäänud ohvrite (1) otsimine, nende asukoha kindlakstegemine ja päästmine. — Vajaduse korral elupäästva esmaabi osutamine kuni ohvri edasisele ravile toimetamiseni. |
Võimekus |
— Moodul peab olema suuteline täitma järgmisi ülesandeid, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi, näiteks Rahvusvahelise Otsingu- ja Päästetööde Nõuanderühma (INSARAG) suuniseid: — — otsida päästekoerte ja tehnilise otsinguvarustusega; — teostada päästetöid, kaasa arvatud raskete objektide tõstmist; — lõigata raudbetooni ja ehitusterast; — teostada päästetöid köiega; — tagada kõrgetasemeline toestus; — tuvastada ja isoleerida ohtlikud ained (2); — kasutada spetsiaalseid elustamisvõtteid (3). — Suutlikkus töötada enam kui ühel kohal 10 päeva järjest 24 tundi ööpäevas. |
Peamised komponendid |
— Juhtimine (korralduste andmine, side/koordineerimine, kavandamine, meedia/aruandlus, hindamine/analüüs, ohutus/turvalisus). — Otsingud (tehnilised, koertega otsingud, ohtlike ainete tuvastamine, ohtlike ainete isoleerimine). — Päästetööd (lõhkumine ja murdmine, lõikamine, tõstmine ja liigutamine, toestamine, päästetööd köiega). — Meditsiiniline tegevus, kaasa arvatud patsientide, meeskonnaliikmete ja otsingukoerte (4) eest hoolitsemine. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Vähemalt 10 päeva tööd. — Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Vastavas riigis töövalmis 48 tunni jooksul. |
(1) Elus ohver. (2) Baasvõimekus; ulatuslikumad võimekused asuvad moodulis „keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumalekete avastamine ja proovid”. (3) Patsiendi eest hoolitsemine (esmaabi ja seisundi meditsiiniline stabiliseerimine) alates tema juurde pääsemisest kuni tema üleandmiseni. (4) Kohaldatakse meditsiinilisi ja veterinaarseid litsentseerimistingimusi. |
5. Metsatulekahjude õhust tõrjumine (helikopteritega)
Ülesanded |
— Aidata kaasa ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisele, tõrjudes neid õhust. |
Võimekus |
— Kolm helikopterit, millest igaühe kandevõime on 1 000 liitrit. — Järjestikuste operatsioonide teostamise võimekus. |
Peamised komponendid |
— Kolm meeskondadega helikopterit, mis tagab, et igal ajahetkel on töövalmis vähemalt kaks helikopterit. — Tehniline personal. — 4 veekorvi või 3 vabastamiskomplekti. — 1 hoolduskomplekt. — 1 varuosade komplekt. — 2 päästevintsi. — Sidevahendid. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohalduvad artikli 12 lõike 1 punktid f ja g. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 3 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
6. Metsatulekahjude õhust tõrjumine (lennukitega)
Ülesanded |
— Aidata kaasa ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisele, tõrjudes neid õhust. |
Võimekus |
— Kaks lennukit, mille kummagi kandevõime on 3 000 liitrit. — Järjestikuste operatsioonide teostamise võimekus. |
Peamised komponendid |
— Kaks lennukit. — Vähemalt neli meeskonnaliiget. — Tehniline personal. — Kohapealseteks hooldetöödeks vajalik hooldekomplekt. — Sidevahendid. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artikli 12 lõike 1 punkte f ja g. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 3 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
7. Meditsiinipunkt
Ülesanded |
— Patsientide seisundi profileerimine (tähtsusjärjekorda seadmine) katastroofipaigas. — Patsientide seisundi stabiliseerimine ja nende ettevalmistamine kõige sobivamasse tervishoiuasutusse edasisele ravile transportimiseks. |
Võimekus |
— Tunnis vähemalt 20 patsiendi vigastuste profileerimine. — Meditsiinimeeskond, mis suudab stabiliseerida 24 tunni jooksul 50 patsienti, töötades kahes vahetuses. — Vahendite olemasolu 100 patsiendi kergemate vigastuste raviks 24 tunni vältel. |
Peamised komponendid |
— Meditsiinimeeskond 12-tunniseks vahetuseks: — — patsientide seisundi profileerimine: 1 õde ja/või 1 arst; — intensiivravi: 1 arst ja 1 õde; — rasked, kuid mitte eluohtlikud vigastused: 1 arst ja 2 õde; — evakueerimine: 1 õde; — väljaõppinud abipersonal: 4. — Telgid: — — telgid, milles on patsientide profileerimiseks, meditsiinilise abi osutamiseks ja evakueerimiseks omavahel ühendatud alad; — töötajatele mõeldud telk/telgid. — Juhtimispunkt. — Logistiliste ja meditsiiniliste vahendite ladu. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Töövalmis 1 tund pärast sündmuskohale saabumist. |
8. Opereerimisvõimekusega meditsiinipunkt
Ülesanded |
— Patsientide seisundi profileerimine (tähtsusjärjekorda seadmine) katastroofipaigas. — Kriitilisemate (edasilükkamatute) operatsioonide tegemine. — Patsientide seisundi stabiliseerimine ja nende ettevalmistamine kõige sobivamasse tervishoiuasutusse edasisele ravile transportimiseks. |
Võimekus |
— Tunnis vähemalt 20 patsiendi vigastuste profileerimine. — Meditsiinimeeskond, mis suudab stabiliseerida 24 tunni jooksul 50 patsienti, töötades kahes vahetuses. — Operatsioonimeeskond, mis suudab 24 tunni jooksul teha kriitilisemaid operatsioone 12 patsiendile, töötades kahes vahetuses. — Vahendite olemasolu 100 patsiendi kergemate vigastuste raviks 24 tunni vältel. |
Peamised komponendid |
— Meditsiinimeeskond 12-tunniseks vahetuseks: — — patsientide seisundi profileerimine: 1 õde ja/või 1 arst; — intensiivravi: 1 arst ja 1 õde; — opereerimine: 3 kirurgi, 2 operatsiooniõde, 1 anestesioloog, 1 anesteesiaõde; — rasked, kuid mitte eluohtlikud vigastused: 1 arst ja 2 õde; — evakueerimine: 1 õde; — väljaõppinud abipersonal: 4. — Telgid: — — telgid, milles on patsientide profileerimiseks, meditsiinilise abi osutamiseks ja evakueerimiseks omavahel ühendatud alad; — operatsioonitelgid; — töötajatele mõeldud telk/telgid. — Juhtimispunkt. — Logistiliste ja meditsiiniliste vahendite ladu. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Töövalmis 1 tund pärast sündmuskohale saabumist. |
9. Välihaigla
Ülesanded |
— Tagada esmane ja/või järelravi traumade puhul ning arstiabi, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi suuniseid välihaiglate kasutamise kohta välisriikides, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni või Punase Risti suuniseid. |
Võimekus |
— 10 voodikohta raske traumaga patsientidele, võimalusega seda arvu suurendada. |
Peamised komponendid |
— Meditsiinimeeskond, mis tegeleb järgmisega: — — patsientide seisundi profileerimine; — intensiivravi; — opereerimine; — rasked, kuid mitte eluohtlikud vigastused; — evakueerimine; — väljaõppinud abipersonal; — ning kuhu kuuluvad vähemalt järgmised isikud: üldarst, hädaabiarstid, ortopeed, lastearst, anestesioloog, farmatseut, akušöör, ravidirektor, laboritehnik, röntgenitehnik. — Telgid: — — meditsiinilisteks tegevusteks sobivad telgid; — töötajatele mõeldud telgid. — Juhtimispunkt. — Logistiliste ja meditsiiniliste vahendite ladu. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 7 päeva pärast taotluse saamist. — Töövalmis 12 tundi pärast sündmuskohale saabumist. — Töövõimeline vähemalt 15 päeva. |
10. Katastroofiohvrite meditsiiniline evakueerimine õhu kaudu
Ülesanded |
— Katastroofiohvrite transport tervishoiuasutustesse, kus neile osutatakse meditsiiniteenuseid. |
Võimekus |
— Võimekus transportida 24 tunni jooksul 50 patsienti. — Võimekus lennata nii päeval kui ka öösel. |
Peamised komponendid |
— Kanderaamidega helikopterid/lennukid |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artikli 12 lõike 1 punkte f ja g. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
11. Ajutine hädaabilaager
Ülesanded |
— Tagada ajutine varjupaik hädaolukorras, koos personaliga, kes aitab laagrit üles seada. Kasutatakse peamiselt katastroofi algfaasides koostöös olemasolevate struktuuride, kohalike asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuni üleandmiseni kohalikele asutustele või humanitaarorganisatsioonidele, kui vajadus selle järele on kauakestvam. — Üleandmisel tagada enne mooduli väljaviimist asjakohaste (kohalike ja/või rahvusvaheliste) töötajate väljaõpe. |
Võimekus |
— 250 inimese jaoks varustatud telklaager (50 telki). |
Peamised komponendid |
— Võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi ja ELi suuniseid: — — küttega telgid (talvetingimustes) ja magamiskoti ja/või tekiga välivoodid; — elektrigeneraatorid ja valgustusseadmed; — sanitatsiooni- ja hügieenirajatised; — joogivee jaotus vastavalt WHO standardile; — varjualune elementaarseteks sotsiaalseteks tegevusteks (kogunemisvõimalus). |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Üldjuhul kestab missioon kõige kauem 4–6 nädalat või vajaduse korral algab selle aja jooksul üleandmistegevus. |
12. Keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu avastamine ja proovide võtmine (CBRN)
Ülesanded |
— Esmase hinnangu andmine või kinnitamine, kaasa arvatud: — — ohtude või riskide kirjeldamine; — saastunud piirkonna väljaselgitamine; — juba rakendatud kaitsemeetmete hindamine või kinnitamine. — Nõuetele vastavate proovide võtmine. — Saastunud piirkonna tähistamine. — Olukorra prognoosimine, jälgimine, riskide dünaamiline hindamine, kaasa arvatud soovitused hoiatamise kohta ja muud meetmed. — Viivitamatule riski vähendamisele kaasaaitamine. |
Võimekus |
— Keemiliste ohtude tuvastamine ja radioloogiliste ohtude väljaselgitamine erinevate käeshoitavate, mobiilsete ja laboripõhiste seadmete abil: — — võimekus tuvastada alfa-, beeta- ja gammakiirgust ja välja selgitada levinuimad isotoobid; — võimekus tuvastada levinud mürgiseid tööstuskemikaale ja teadaolevaid keemilisi ründeaineid ning teha võimaluse korral nende poolkvantitatiivseid analüüse; — suutlikkus koguda, käsitleda ja ette valmistada bioloogilisi, keemilisi ja radioloogilisi proove, mida mujal täiendavalt analüüsitakse (1); — suutlikkus rakendada ohu prognoosimisel sobivat teaduslikku mudelit ja kinnitada seda pideva järelevalve abil; — viivitamatule riski vähendamisele kaasaaitamine: — — ohu ohjamine; — ohu neutraliseerimine; — tehnilise toe andmine teistele meeskondadele või moodulitele. |
Peamised komponendid |
— Mobiilne keemiline ja radioloogiline välilabor. — Käeshoitavad või mobiilsed tuvastusseadmed. — Proovivõtmisvahendid. — Välisõhu saastetaseme modelleerimise süsteemid. — Mobiilne ilmajaam. — Märkimismaterjal. — Võrdlusdokumentatsioon ja juurdepääs ettenähtud teadusallikatele. — Kindlad ja ohutud anumad proovide ja jäätmete hoidmiseks. — Saasteainetest puhastamise rajatised personalile. — Sobivad isikukaitse- ja kaitsevahendid, mis võimaldavad tegutsemist saastunud ja/või hapnikuvaeses keskkonnas, kaasa arvatud vajaduse korral gaasikindlad ülikonnad. — Tehniliste vahendite tarnimine ohu ohjamiseks ja neutraliseerimiseks. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
(1) Võimaluse korral võetakse selle protsessi käigus arvesse abi vajavas riigis tõenditele esitatavaid nõudeid. |
13. Otsingu- ja päästetegevus keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu tingimustes
Ülesanded |
— Otsimis- ja päästetööde erioperatsioonid, kus kasutatakse kaitseülikondi. |
Võimekus |
— Otsimis- ja päästetööde erioperatsioonid, kus kasutatakse kaitseülikondi, vastavalt sobivatele keskmise ja kõrge raskusastmega otsingu- ja päästetööde moodulite nõuetele. — Ohtlikus alas töötab samaaegselt kolm inimest. — Pidev sekkumine 24 tunni jooksul |
Peamised komponendid |
— Märkimismaterjal. — Kindlad ja ohutud anumad jäätmete hoidmiseks. — Saasteainetest puhastamise rajatised personalile ja päästetud ohvritele. — Asjakohane personal ja kaitsevarustus, mis võimaldab otsimis- ja päästeoperatsioone saastunud keskkonnas, vastavalt sobivatele keskmise ja kõrge raskusastmega otsingu- ja päästetööde moodulite nõuetele. — Tehniliste vahendite tarnimine ohu ohjamiseks ja neutraliseerimiseks. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. |
14. Metsatulekahjude kustutamine maapinnalt
Ülesanded |
— Ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisele kaasaaitamine maapinnal kasutatavate vahenditega. |
Võimekus |
— Piisavalt inimressurssi, et tagada 7 päeva kestev pidev töö. — Suutlikkus tegutseda piiratud ligipääsetavusega piirkondades. — Suutlikkus varustada pikki voolikuliine (min 2 km) pumpadega ja/või rajada katkematud kaitseliinid. |
Peamised komponendid |
— Tuletõrjujad, kes on saanud ülalmainitud ülesande täitmiseks sobiva väljaõppe ja täiendava ohutus- ja turvalisuskoolituse ning võtavad arvesse erinevaid tuletüüpe, millele võidakse moodulit rakendada. — Manuaalsed vahendid kaitseliinide loomiseks. — Voolikud, kaasaskantavad paagid ja pumbad liini loomiseks. — Voolikuühenduse adapterid, kaasa arvatud Storzi standardile vastavad ühendused. — Veeseljakotid. — Varustus, mis saadetakse tõenäoliselt helikopterist köie või vintsiga alla. — Tuletõrjujate evakueerimise korra eest peab hoolitsema vastuvõttev riik. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 6 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Võimekus töötada järjest 7 päeva. |
15. Metsatulekahjude kustutamine maapinnalt, kasutades sõidukeid
Ülesanded |
— Aidata kaasa ulatuslike metsa- ja maastikutulekahjude kustutamisele, kasutades sõidukeid. |
Võimekus |
— Piisavalt inimressursse ja sõidukeid pidevaks tööks vähemalt 20 tuletõrjujaga igal ajahetkel. |
Peamised komponendid |
— Tuletõrjujad, kes on saanud ülalmainitud ülesande täitmiseks sobiva väljaõppe. — 4 maastikusõiduvõimekusega sõidukit. — Iga sõiduki paagi mahutavus on vähemalt 2 000 liitrit. — Voolikuühenduse adapterid, kaasa arvatud Storzi standardile vastavad ühendused. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 6 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Võimekus töötada järjest 7 päeva. — Valmidus maa ja vee kaudu. Valmidus õhu kaudu tuleb kõne alla vaid hästi põhjendatud juhtudel. |
16. Üleujutuste ohjamine
Ülesanded |
— Olemasolevate struktuuride tugevdamine ja uute tõkete ehitamine eesmärgiga takistada kerkiva veetasemega jõgede, valgalade ja veeteede edasist üleujutamist. |
Võimekus |
— Võimekus tammiga tõkestada vett, mille miinimumkõrgus on 0,8 meetrit, kasutades: — — materjale, mis võimaldavad ehitada 1 000 meetri pikkuse takistuse; — muid kohapeal kättesaadavaid materjale. — Olemasolevate kaitsevallide tugevdamise suutlikkus. — Suutlikkus tegutseda samaaegselt vähemalt kolmes tuletõrjeautodega juurdepääsetavas kohas. — Töövalmis 24/7. — Tõkete ja kaitsevallide kontrollimine ja hooldus. — Võimekus töötada koos kohaliku personaliga. |
Peamised komponendid |
— Materjal veekindlate tõkete ehitamiseks kogupikkuses otsast lõpuni 1 000 meetrit (liiva peavad tarnima kohalikud asutused). — Foolium/plastkatted (kui olemasolev tõke on tarvis teha veekindlaks, sõltub tõkke ehitusest). — Liivakottide täitmise masin. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Valmidus maa ja vee kaudu. Valmidus õhu kaudu tuleb kõne alla vaid hästi põhjendatud juhtudel. — Töövõimeline vähemalt 10 päeva. |
17. Paatidega päästetööd üleujutuse korral
Ülesanded |
— Otsingu- ja veepäästetööd ja abi üleujutuse ohvriks sattunud inimestele, kasutades paate. — Vajaduse korral elupäästva abi osutamine ja esmavajaliku kohaletoimetamine. |
Võimekus |
— Suutlikkus otsida inimesi nii maa- kui ka linnapiirkondades. — Suutlikkus päästa inimesi üleujutuspiirkondadest ning pakkuda esmataseme arstiabi. — Suutlikkus teha koostööd õhus tegutsevate otsingumeeskondadega (helikopterite ja lennukitega). — Suutlikkus toimetada üleujutatud alale esmased eluks vajalikud tarbed ja abi: — — arstide, ravimite jne transport; — toit ja vesi. — Moodulil peab olema vähemalt 5 paati ja võimekus transportida kokku 50 inimest, kuhu ei kuulu mooduli personal. — Paadid peavad olema mõeldud külmades kliimatingimustes kasutamiseks ja suutma liikuda ülesvoolu vähemalt kümnesõlmelise voolu korral. — Töövalmis 24/7. |
Peamised komponendid |
— Paadid, mis on loodud: — — madalas vees liikumiseks (> 0,5 m); — kasutamiseks tuulistes oludes; — kasutamiseks päeval ja öösel. — Paadid peavad olema varustatud vastavalt rahvusvahelistele ohutusstandarditele, kaasa arvatud reisijatele mõeldud päästevestidega. — Kiireks veestpäästmiseks väljaõppe saanud inimesed. (Ei hõlma sukeldumist, vaid ainult pinnaltpäästet). |
Iseseisvus ja sõltumatus |
— Kohaldatakse artiklit 12. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. — Valmidus maa või vee kaudu. Valmidus õhu kaudu tuleb kõne alla vaid hästi põhjendatud juhtudel. — Töövõimeline vähemalt 10 päeva. |
18. Erakorralise meditsiini rühm, 1. tüüp (paikne): erakorraline ambulatoorne ravi
Ülesanded |
Erakorraline esmane ambulatoorne ravi vigastuste ning muude oluliste tervishoiuvajaduste korral, sealhulgas järgmised teenused: — triaaž, seisundi hindamine, esmaabi; — seisundi stabiliseerimine ning patsiendi edasi suunamine raske trauma või muu raske erakorralise haigestumise korral; — pisitraumade ja kerge erakorralise haigestumise lõplik ravi. |
Võimekus |
Päevasel ajal osutatavad teenused, millega tagatakse vähemalt 100 ambulatoorset vastuvõttu päevas. |
Peamised komponendid |
Rühma koosseis ja personalivajadus: — Juhtkond: töötajad, kes täidavad rühmajuhi, rühmajuhi asetäitja, kontaktametniku (vastuvõtu-/lähetuskeskus, kohapealne tegevuse koordineerimise keskus või vajaduse korral muu koordineerimismehhanismi ning kohaliku kriisiolukorra lahendamise asutuse kontaktisik), ohutus- ja julgeolekuametniku ülesandeid — Tervishoiutöötajad: nagu määratletud WHO miinimumnõuetes — Logistika: 1 logistikarühma juht + logistikarühm vastavalt iseseisva ja sõltumatu tegevuse vajadustele Rühm peab vastama WHO välja antud suunistele, milles käsitletakse ootamatute katastroofide puhul meditsiiniabi osutavate välisrühmade klassifitseerimist ja miinimumnõudeid („Classification and minimum standards for foreign medical teams in sudden onset disasters”), ning WHO hilisematele või täiendavatele suunistele. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
Rühm peaks tagama iseseisva ja sõltumatu tegevuse kogu valmidusaja jooksul. Lisaks artiklile 12 kohaldatakse ka WHO miinimumnõudeid. |
Valmidus |
Lähetusvalmidus hiljemalt 24–48 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. Toimimisvalmidus vähemalt 14 päeva. |
19. Erakorralise meditsiini rühm, 1. tüüp (mobiilne): erakorraline ambulatoorne ravi
Ülesanded |
Ambulatoorne esmane erakorraline meditsiiniabi vigastuste ning muude oluliste tervishoiuvajaduste korral, sealhulgas järgmised teenused: — triaaž, terviseseisundi hindamine, esmaabi; — raske trauma või muu raske erakorralise haigestumise korral seisundi stabiliseerimine ning patsiendi edasi suunamine; — pisitraumade ja kerge erakorralise haigestumise lõplik ravi. |
Võimekus |
Päevasel ajal osutatavad teenused, millega tagatakse vähemalt 50 ambulatoorset vastuvõttu päevas. |
Peamised komponendid |
Rühma koosseis ja personalivajadus: — Juhtkond: töötajad, kes täidavad rühmajuhi, rühmajuhi asetäitja, kontaktametniku (vastuvõtu-/lähetuskeskus, kohapealne tegevuse koordineerimise keskus või vajaduse korral muu koordineerimismehhanismi ning kohaliku kriisiolukorra lahendamise asutuse kontaktisik), ohutus- ja julgeolekuametniku ülesandeid — Tervishoiutöötajad: nagu määratletud WHO miinimumnõuetes — Logistika: 1 logistikarühma juht + logistikarühm vastavalt iseseisva ja sõltumatu tegevuse vajadustele Rühm peab vastama WHO välja antud suunistele, milles käsitletakse ootamatute katastroofide puhul meditsiiniabi osutavate välisrühmade klassifitseerimist ja miinimumnõudeid („Classification and minimum standards for foreign medical teams in sudden onset disasters”), ning WHO hilisematele või täiendavatele suunistele. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
Rühm peaks tagama iseseisva ja sõltumatu tegevuse kogu valmidusaja jooksul. Lisaks artiklile 12 kohaldatakse ka WHO miinimumnõudeid. |
Valmidus |
Lähetusvalmidus hiljemalt 24–48 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist. Toimimisvalmidus vähemalt 14 päeva. |
20. Erakorralise meditsiini rühm, 2. tüüp: erakorraline statsionaarne kirurgiline ravi
Ülesanded |
Statsionaarne aktiivravi, trauma ja muude raskete seisundite üldkirurgiline ravi ning günekoloogia- ja sünnitusabivaldkonna kirurgiline ravi, sealhulgas järgmised teenused: — uute ja suunatud patsientide vastuvõtt ja skriining, tagasisuunamine; — kirurgiliste patsientide triaaž ja seisundi hindamine; — spetsiaalsed elustamisvõtted; — haavaravi ja luumurdude üldravi; — vältimatu kirurgiline ravi elutähtsate funktsioonide tagamiseks; — erakorraline üldkirurgiline ning günekoloogia- ja sünnitusabivaldkonna kirurgiline ravi; — erakorralise haigestumise statsionaarne ravi; — anesteesia üldmeetodid, röntgenuuringud, vahendite steriliseerimine, laboriuuringud ja vereülekanded; — taastusraviteenused ja patsientide järelravi. Valmidus võtta vastu spetsialiseeritud ravi rühmi ja integreerida neid töösse vastuvõtva rühma ruumides, kui sel rühmal puudub võimalus osutada mõnda ülalnimetatud teenustest. |
Võimekus |
Ööpäevavalve (vajaduse korral 24/7), mis hõlmab vähemalt järgmist: — 1 operatsioonisaal 1 operatsiooniruumiga; operatsioonilaua kohta vähemalt 20 statsionaarse ravi voodit; — võimekus käsitleda päevas 7 rasket või 15 kerget kirurgilist juhtu. |
Peamised komponendid |
Rühma koosseis ja personalivajadus: — Juhtkond: 1 rühmajuht; 1 rühmajuhi asetäitja; 1 kontaktametnik (vastuvõtu-/lähetuskeskus, kohapealne tegevuse koordineerimise keskus või vajaduse korral muu koordineerimismehhanismi ning kohaliku kriisiolukorra lahendamise asutuse kontaktisik); 1 ohutus- ja julgeolekuametnik; — Tervishoiutöötajad: nagu määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) miinimumnõuetes — Logistika: 1 logistikarühma juht + logistikarühm erakorralise meditsiini rühma ja selle patsientide jaoks Rühm peab vastama WHO välja antud suunistele, milles käsitletakse ootamatute katastroofide puhul meditsiiniabi osutavate välisrühmade klassifitseerimist ja miinimumnõudeid („Classification and minimum standards for foreign medical teams in sudden onset disasters”), ning WHO hilisematele või täiendavatele suunistele. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
Rühm peaks tagama iseseisva ja sõltumatu tegevuse kogu valmidusaja jooksul. Lisaks artiklile 12 kohaldatakse ka WHO miinimumnõudeid. |
Valmidus |
Lähetusvalmidus hiljemalt 48–72 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist ning toimimisvalmidus kohapeal 24–96 tunni möödumisel. Toimimisvalmidus väljaspool liitu vähemalt 3 nädalat ning liidu sees vähemalt 14 päeva. |
21. Erakorralise meditsiini rühm, 3. tüüp: suunatud patsientide statsionaarne ravi
Ülesanded |
Suunatud patsientide statsionaarne kirurgiline kompleksravi, mis hõlmab järgmisi teenuseid: — valmidus tagada erakorralise meditsiini 2. tüübi rühma teenused; — kompleksne rekonstruktiivne haavaravi ja ortopeediline ravi; — keerukate röntgenuuringute, steriliseerimisprotseduuride, laboriuuringute ja vereülekannete võimalus; — taastusraviteenused ning patsientide järelravi; — laste ja täiskasvanute erianesteesia; — 24 intensiivravi voodit koos monitooringu ja juhitava hingamise võimalusega; — erakorralise meditsiini 1. ja 2. tüübi rühmade ja riigi tervishoiusüsteemi kaudu suunatud patsientide vastuvõtu ja edasi suunamise teenused. Võib hõlmata spetsialiseeritud teenuseid, näiteks põletuste ravi; dialüüs ja lömastussündroomi (crush-sündroomi) ravi; näo- ja lõualuukirurgia; ortoplastiline kirurgia; intensiivne taastusravi; emade tervis; vastsündinute ja laste ravi; transport ja patsiendi äratoomine. |
Võimekus |
Ööpäevavalve (vajaduse korral 24/7), mis hõlmab vähemalt järgmist: — 1 operatsioonisaal, milles on vähemalt 2 operatsioonilauda kahes eraldi ruumis, vähemalt 40 statsionaarse ravi voodit (20 iga operatsioonilaua kohta) ja 4–6 intensiivravivoodit. Lisaoperatsioonilaudade puhul tuleb iga operatsioonilaua kohta arvestada täiendavalt 20 voodit, et tagada piisav operatsioonijärgne suutlikkus; — valmidus käsitleda päevas 15 rasket või 30 kerget kirurgilist juhtu. |
Peamised komponendid |
Rühma koosseis ja personalivajadus: — Juhtkond: 1 rühmajuht; 1 rühmajuhi asetäitja; 1 kontaktametnik (vastuvõtu-/lähetuskeskus, kohapealne tegevuse koordineerimise keskus või vajaduse korral muu koordineerimismehhanismi ning kohaliku kriisiolukorra lahendamise asutuse kontaktisik), 1 ohutus- ja julgeolekuametnik — Tervishoiutöötajate rühm: nagu määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) miinimumnõuetes — Logistikarühm: 1 logistikarühma juht + logistikarühm erakorralise meditsiini rühma ja selle patsientide jaoks Rühm peab vastama WHO välja antud suunistele, milles käsitletakse ootamatute katastroofide puhul meditsiiniabi osutavate välisrühmade klassifitseerimist ja miinimumnõudeid („Classification and minimum standards for foreign medical teams in sudden onset disasters”), ning WHO hilisematele või täiendavatele suunistele. |
Iseseisvus ja sõltumatus |
Rühm peaks tagama iseseisva ja sõltumatu tegevuse kogu valmidusaja jooksul. Lisaks artiklile 12 kohaldatakse ka WHO miinimumnõudeid. |
Valmidus |
Lähetusvalmidus hiljemalt 48–72 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist ning toimimisvalmidus kohapeal 5–7 päeva möödumisel. Toimimisvalmidus väljaspool liitu vähemalt 8 nädalat ning liidu sees vähemalt 14 päeva. |
Tehnilise abi ja tugimeeskonnad
Üldnõuded tehnilise abi ja tugimeeskondadele
Ülesanded |
— Pakkuda või tagada järgmiste võimekuste olemasolu: — — tugi kontori rajamisel ja käigushoidmisel; — IKT-abi; — logistika ja majutusega seotud abi; — kohapealne transpordiabi. |
Võimekus |
— Suutlikkus abistada hindamis-, koordineerimis- ja/või valmisolekuüksust, kohapealset tegevuste koordineerimise keskust, või ühineda tsiviilkaitsemooduliga, nagu on viidatud artikli 12 lõike 2 punktis c. |
Peamised komponendid |
— Järgmised toetuskomponendid, mis võimaldavad täita kõiki kohapealse tegevuste koordineerimise keskuse funktsioonide elluviimist, võttes arvesse tunnustatud rahvusvahelisi, nt ÜRO suuniseid: — — tugi kontori rajamisel ja käigushoidmisel; — IKT-abi seadmed; — logistika- ja majutusabi seadmed; — kohapealne transpordiabi. — Komponente peab olema võimalik jagada erinevatesse üksustesse, mis tagab paindlikkuse konkreetse sekkumise spetsiifiliste vajadustega kohanemisel. |
Valmidus |
— Lähetusvõimeline hiljemalt 12 tundi pärast taotluse saamist. |
III LISA
EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE SUUTLIKKUSE SÜSTEEMI SUUTLIKKUSEESMÄRGID
Moodulid
Moodul |
Samaaegselt lähetamiseks vaba olevate moodulite arv (1) |
HCP (suure võimsusega pumpamine) |
6 |
MUSAR (keskmise raskusastmega otsingu- ja päästetööd linnas – 1 külmades tingimustes) |
6 |
WP (veepuhastus) |
2 |
FFFP (metsatulekahjude õhust tõrjumine (lennukitega)) |
2 |
AMP (meditsiinipunkt) |
2 (2) |
ETC (ajutine hädaabilaager) |
2 |
HUSAR (kõrge raskusastmega otsingu- ja päästetööd linnas) |
2 |
CBRNDET (keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu tuvastamine ja proovide võtmine) |
2 |
GFFF (metsatulekahjude kustutamine maastikul) |
2 |
GFFF-V (metsatulekahjude kustutamine maastikul, kasutades sõidukeid) |
2 |
CBRNUSAR (otsingu- ja päästetegevus keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu tingimustes) |
1 |
AMP-S (opereerimisvõimekusega meditsiinipunkt) |
1 (2) |
FC (üleujutuste ohjeldamine) |
2 |
FRB (paatidega päästetööd üleujutuse korral) |
2 |
MEVAC (katastroofiohvrite meditsiiniline evakueerimine õhu kaudu) |
1 |
FHOS (välihaigla) |
1 (2) |
FFFH (metsatulekahjude õhust tõrjumine (helikopteritega)) |
2 |
EMT type 1 fixed (erakorralise meditsiini rühm, 1. tüüp (paikne)): erakorraline ambulatoorne ravi – paikne) |
5 |
EMT type 1 mobile (erakorralise meditsiini rühm, 1. tüüp (mobiilne): erakorraline ambulatoorne ravi – mobiilne) |
2 |
EMT type 2 (erakorralise meditsiini rühm, 2. tüüp: erakorraline statsionaarne kirurgiline ravi) |
3 |
EMT type 3 (erakorralise meditsiini rühm, 3. tüüp: suunatud patsientide statsionaarne ravi) |
1 |
Tehnilise abi ja tugimeeskonnad
Tehnilise abi ja tugimeeskond |
Samaaegselt lähetamiseks vaba olevate tehnilise abi ja tugimeeskondade arv (1) |
TAST (tehnilise abi ja tugimeeskond) |
2 |
Muud reageerimisvõimekused
Muu reageerimisvõimekus |
Samaaegselt lähetamiseks vaba olevate muude reageerimisvõimekuste arv (1) |
Mägiotsingu- ja -päästerühmad |
2 |
Veeotsingu- ja -päästerühmad |
2 |
Koopaotsingu- ja -päästerühmad |
2 |
Otsingu- ja päästetööde eriseadmetega (nt robotid) rühmad |
2 |
Mehitamata õhusõidukitega rühmad |
2 |
Merepäästerühmad |
2 |
Ehitustehnilised üksused, mis koostavad kahju- ja ohutushinnanguid, hindavad lammutatavate/remonditavate hoonete seisukorda ja taristut ning teevad lühiajalisi toestamistöid |
2 |
Evakuatsioonitugi: kaasa arvatud teabehaldus- ja logistikaüksused |
2 |
Tuletõrje: nõustamis- või hindamisüksused |
2 |
Keemilisest, bioloogilisest, kiirgus- ja tuumasaastest puhastamise üksused |
2 |
Mobiilsed laborid keskkonnaõnnetusteks |
2 |
Sideüksused või -platvormid side kiireks taastamiseks eraldatud piirkondades |
2 |
Eraldi meditsiinilise evakuatsiooni õhukiirabi ja meditsiinilise evakuatsiooni helikopter nii Euroopa piires kui ka mujal maailmas |
2 |
Täiendav hädamajutusvalmidus: hädamajutusüksused 250 inimesele (50 telki), kaasa arvatud sõltumatu majutuskoht töötajatele |
100 |
Täiendava hädamajutusvalmiduse komplekt: hädamajutusüksused 2 500 inimesele (500 presentkatet), koos võimaluse korral kohapeal hangitavate töövahenditega |
6 |
Veepumbad, maksimumvõimsusega 800 l/min |
100 |
Elektrigeneraatorid, 5–150 kW Elektrigeneraatorid üle 150 kW |
100 10 |
Meresaaste tõrje võimekus |
vastavalt vajadusele |
Erakorralise meditsiini rühmad eriarstiabi jaoks |
8 |
Mobiilsed bioohutuslaborid |
4 |
Alaline tehniline suutlikkus |
1 |
Muu tuvastatud riskidele reageerimise võimekus |
vastavalt vajadusele |
(1) Kättesaadavuse tagamiseks on Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse raames võimalik registreerida suurem arv võimekusi (nt roteerumise korral). Samuti võib Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse raames registreerida suurema arvu võimekusi, kui liikmesriigid muudavad rohkem võimekusi kättesaadavaks.
(2) Selle moodulitüübi puhul ei ole suurema arvu võimekuste registreerimine Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse raames võimalik. Seda tüüpi mooduli suutlikkuse eesmärk kaotab kehtivuse hiljemalt 31. detsembril 2019.
IV LISA
EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE SUUTLIKKUSE NÕUDED KVALITEEDILE JA KOOSTOIMIMISVÕIMELE
— Moodulitele, tehnilisele abile ja tugimeeskondadele kohaldatakse alguskonfiguratsioonis II lisas sätestatud nõuded. Tuleviku tarbeks peab komisjon kvaliteedi- ja koostoimimisnõuded koostöös liikmesriikidega läbi vaatama, eesmärgiga parandada veelgi Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse reageerimisvahendite kättesaadavust ja parandada ka reageerimiskiirust.
— Muude reageerimisvõimekuste ja ekspertide osas määrab kvaliteedi- ja koostoimevõimekuse nõuded ka komisjon koostöös liikmesriikidega.
V LISA
EUROOPA HÄDAOLUKORDADELE REAGEERIMISE SUUTLIKKUSE SERTIFITSEERIMIS- JA REGISTREERIMISKORD
TEABEELEMENDID
Teabeelemendid, mida tuleb esitada ja mis peavad vastama konkreetse Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendite sertifitseerimis- ja registreerimisprotseduurile, peavad hõlmama järgmisi elemente ja mis tahes muud teavet, mida komisjon vajalikuks peab.
1) Enesehindamine, mille käigus tuleb veenduda, et vahendid vastavad seda tüüpi vahenditele kohaldatavatele kvaliteedinõuetele.
2) Mooduli teabeleht, mis sisaldab muu hulgas teavet tehnilise abi ja tugimeeskonna, muu reageerimisvõimekuse või eksperdi kohta (CECISe teabelehed).
3) Kinnitus vajalike korralduste kohta, mis on tehtud selleks, et tagada, et asjaomane asutus ja riiklikud kontaktpunktid on pidevalt võimelised tegelema viivitusteta lähetustaotlustega, mida esitatakse seoses nende Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud vahenditega.
4) Kinnitus selle kohta, et rakendatud on kõiki vajalikke meetmeid, kaasa arvatud vajalikke rahastamiskorraldusi, et tagada Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuses registreeritud vahendite viivitamatu lähetamine pärast komisjonilt vastava teate saamist.
5) Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse eellepingu täpne kestus (minimaalselt üks aasta, maksimaalselt kolm aastat, välja arvatud ekspertide puhul, kui lepingu kestus võib olla ka vaid kuus kuud).
6) Teave maksimaalse garanteeritud mobiliseerimisaja kohta (maksimaalselt 12 tundi pärast pakkumise vastuvõtmist).
7) Vahendite geograafiline asukoht, mobiliseerimise koht (lennujaam jne), lähetuse tavapärane geograafiline ulatus ning olemasolu korral ka geograafilised kitsendused.
8) Mooduli standardne töökord, kaasa arvatud tehnilise abi ja tugimeeskond või muu reageerimisvõimekus (nt mooduli standardse töökorra suunised).
9) Kogu asjaomane teave transpordi kohta, nt mõõtmed, kaal, lennupiirangud jne, eelistatavad transpordiviisid, kui need on asjakohased, juurdepääs sadamatele.
10) Mis tahes muud piirangud või ettenähtavad lähetustingimused.
11) Nn kogemuste kaust, kus on kokkuvõtted mooduli, reageerimisvõimekuse või eksperdi varasematest lähetustest, teave osalemise kohta ühenduse mehhanismi harjutustes, oluliste meeskonnaliikmete (üksuse juht ja asejuht) väljaõpe ühenduse mehhanismi kaudu, vastavus rahvusvahelistele standarditele, kui see on asjakohane (nt INSARAG, WHO, IFRC jne).
12) Enesehinnang kohanemisvajaduste ja nendega seotud kulude kohta.
13) Kogu vajalik kontaktteave.
14) Tunnistus, mis kinnitab, et moodul, kaasa arvatud tehnilise abi ja tugimeeskond, muu reageerimisvõimekus või ekspert vastab kvaliteedinõuetele (ja on sertifitseerimisprotseduuri edukalt läbinud).
SERTIFITSEERIMISE ETAPID
1) Sertifitseerimisprotsess koosneb konsultatiivsest visiidist, siseõppusest ja väliõppusest. Väliõppusest võib loobuda tuletõrjega seotud moodulite, ajutiste hädaabilaagrite, katastroofiohvrite meditsiinilise õhuevakuatsiooni moodulite ja teatavate muude reageerimisvahendite puhul (iga üksikjuhtumi puhul eraldi).
2) Keskmise ja raske raskusastmega otsingu- ja päästetöid linnas käsitatakse sertifitseerituina, kui need on läbinud INSARAGi välisklassifitseerimise. Linnas otsingu- ja päästetöid tegevate rühmade jaoks ei koostata Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse raames erisertifitseerimiskorda.
3) Erakorralise meditsiini rühmi (1., 2. ja 3. tüüpi ning spetsialiseeritud ravi rühmad) käsitatakse sertifitseerituina, kui need on läbinud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tõendamismenetluse. Erakorralise meditsiini rühmade Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse raames registreerimise ja sertifitseerimise kord täiendab WHO tõendamismenetlust.
VI LISA
ERCC KONKREETSETE LÄHETUSPLAANIDE ÜLDKIRJELDUS
ERCC konkreetne lähetusplaan [katastroofi jaoks]
Sekkumisstsenaariumi kirjeldus
— Olukorra analüüs — kohapealne koordineerimine
— Viide eelnevalt välja töötatud üldise sekkumise stsenaariumidele
— Väljumisstsenaariumid
Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse vahendite valimise kriteeriumid
— Viide kohapealsele julgeolekuolukorrale
— Viide eelnevalt kindlaks määratud valikukriteeriumidele: kättesaadavus, sobilikkus, asukoht/lähedus, transpordiajad ja -kulud jne
— Märge pakilisusastme kohta
— Geograafilised ja muud varasemalt kindlaksmääratud piirangud
Mehhanismi uuendatud olekuteave
— Taotlused, pakkumised, EUCP üksus, transpordi ühiskasutus
Soovitused järgmistel teemadel:
— abi andmine;
— kriitilised vajadused;
— muud asjaomased elemendid, kui need on olemas, nt logistika, toll, adressaadid.
VII LISA
ASJAOMASED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Käesolevas lisas on loetletud asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, millele on viidatud otsuse 1313/2013/EL artikli 16 lõikes 1. Nendelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt või nende kaudu taotleda liidu kodanikukaitseabi.
1) Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM)
2) Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon (IFRC)
3) Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW)
VIII LISA
TRANSPORDIABI
A OSA
Teave, mille peavad esitama transpordiabi taotlevad liikmesriigid
1. Katastroof/hädaolukord; kannatanud riik.
2. Viited Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) väljastatud teadetele.
3. Riik või asutused, mis transpordiabi taotlevad.
4. Taotletava transpordiabi vorm (valige allpool üks või mitu valikut):
A. Muude liikmesriikide käsutuses olevate transpordivahendite kindlakstegemine (transpordi ühiskasutus)
JAH/EI
B. Kommertsturul saadaolevate transpordivahendite (Euroopa Komisjoni lepinguline veoteenuse osutaja) või muude ressursside kindlakstegemine
JAH/EI
C. Finantsabi transporditoetuse näol
JAH/EI
5. Transporditava abi saaja/toetusesaaja.
6. Üksikasjad transporditava kodanikukaitseabi kohta, kaasa arvatud esemete, nende kaalu, suuruse, mahu, põrandapinna ja pakendi kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse õhu-, maa- ja meretranspordi pakendamisstandardeid. Samuti tuleb märkida kõik võimalikud ohtlikud esemed, sõiduki omadused ning üldine kaal, suurus, maht, põrandapind ja muud õiguslikud, tolliga seotud, tervise- või sanitaarnõuded, mis on abi transpordil ja kohaletoimetamisel olulised.
Teave selle kohta, mitu töötajat reisib või mitut reisijat transporditakse.
7. Teave selle kohta, kuidas see konkreetne abi vastab kannatanud riigi vajadustele vastavalt kannatanud riigi taotlusele või vajadushinnangule, eriti mis puudutab välja selgitatud kriitilisi vajadusi.
8. Kannatanud riigi või koordineeriva asutuse esitatud ülevaade abiga seotud olukorrast (otsus vastu võetud/langetamisel).
9. Nõutav või kavandatav transpordimarsruut.
10. Lastimiskoht või -sadam ja kohalik kontaktpunkt.
11. Mahalaadimiskoht või -sadam ja kohalik kontaktpunkt. Olemasolu korral teave selle kohta, kes korraldab mahalaadimiskohas või -sadamas mahalaadimise ja tegeleb tollivormistusega.
12. Tollidokumentatsiooni/-formaalsuste kontaktpunkt.
13. Kuupäev/kellaaeg, millal abi või reisijad on lastimissadamast või -kohast transportimiseks valmis.
14. Teave mis tahes võimaluste kohta abi või reisijate edasi viimiseks mõnda teise paika, lastimissadamasse või jaotuspunkti.
15. Täiendav teave (kui see on vajalik ja kättesaadav) kättesaamiskoha ning saaja aadressi ja kontaktandmete kohta.
16. Teave transpordikulude võimaliku rahastamise kohta.
17. Teave juba tuvastatud muude transpordilahenduste kohta.
18. Teave ELi-poolse kaasfinantseerimise taotluse kohta (kui kohaldatav).
19. Transpordiabi taotleva organisatsiooni esindaja nimi ja kontaktandmed.
B OSA
Teave, mille liikmesriigid või komisjon peavad transpordiabi osutamisel esitama.
1. Katastroof/hädaolukord, kannatanud riik.
2. Taotlusele vastav riik või organisatsioon.
3. Viited Euroopa hädaolukordadele reageerimise keskuse (ERCC) ja transpordiabi taotleva liikmesriigi või organisatsiooni väljastatud teadetele.
4. Tehnilised andmed transpordipakkumise kohta, kaasa arvatud andmed olemasolevate transporditüüpide kohta, transpordi kuupäevad ja kellaajad, vajaminevate käikude või sõitude arv.
5. Üksikasjad, piirangud ja detailid seoses transporditava kodanikukaitseabiga, kaasa arvatud esemete, nende kaalu, suuruse, mahu, põrandapinna ja pakendiga. Samuti tuleb märkida kõik võimalikud ohtlikud esemed, sõiduki ettevalmistus, käsitsemisnõuded, kaasa sõitvad töötajad või reisijad ning muud õiguslikud, tolliga seotud, tervise- või sanitaarnõuded, mis on transpordi seisukohalt olulised.
6. Kavandatav transpordimarsruut.
7. Lastimiskoht või -sadam ja kohalik kontaktpunkt.
8. Mahalaadimiskoht või -sadam ja kohalik kontaktpunkt.
9. Tollidokumentatsiooni/-formaalsuste kontaktpunkt.
10. Kuupäev/kellaaeg, millal abi või reisijad peavad olema –lastimiskohast või -sadamast transportimiseks valmis.
11. Teave mis tahes taotluste kohta abi või reisijate edasi viimiseks mõnda teise paika, lastimissadamasse või jaotuskohta.
12. Kuupäev/kellaaeg, millal abi või reisijad peaksid mahalaadimiskohta või -sadamasse saabuma.
13. Täiendav teave (olemasolu korral).
14. Teave võimaliku transpordikulude rahastamise taotluse, rahaliste toetuste ja pakkumisega seotud mis tahes konkreetsete tingimuste või piirangute kohta.
15. Transpordiabi pakkuva organisatsiooni esindaja nimi ja kontaktandmed.
IX LISA
VASTAVUSTABEL
Otsus 2004/277/EÜ, Euratom |
Otsus 2007/606/EÜ, Euratom |
Käesolev otsus |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 2 |
Artikli 3 lõige 1 (1) Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 3 Artikli 3 lõige 4 |
|
Artikli 10 lõige 1 Artikli 10 lõige 3 — — |
Artikli 3a lõige 1 Artikli 3a lõige 2 Artikli 3a lõige 3 Artikli 3a lõige 4 |
|
Artikli 13 lõige 1 Artikli 13 lõige 2 Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 |
Artikkel 3b |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 3c |
|
Artikli 13 lõige 4 |
Artikkel 4 |
|
— |
Artikkel 5 |
|
Artikli 3 lõige 2 |
Artikkel 6 |
|
— |
Artikkel 7 |
|
— |
Artikkel 8 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 9 |
|
— |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 5 |
Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 Artikli 11 lõige 3 |
|
Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2 Artikli 6 lõige 3 |
Artikkel 12 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 13 |
|
— |
Artikkel 14 |
|
Artikli 10 lõiked 1 ja 3 |
Artikkel 15 |
|
Artikkel 41 |
Artikli 16 lõige 1 Artikli 16 lõige 2 Artikli 16 lõige 3 Artikli 16 lõige 4 |
|
Artikli 42 lõige 1 Artikli 42 lõige 2 Artikli 42 lõige 3 Artikli 42 lõige 4 |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 43 |
Artikkel 18 |
|
Artikkel 44 |
Artikkel 19 |
|
Artikkel 45 |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 46 |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 26 |
Artikkel 22 |
|
Artikkel 27.1 |
Artikkel 23 |
|
Artikli 26 lõige 1, kolmas lause |
Artikkel 24 |
|
Artikli 32 lõige 3 |
Artikkel 25 |
|
Artikkel 29 |
Artikkel 26 |
|
Artikkel 30 |
Artikli 27 lõige 1 Artikli 27 lõige 2 Artikli 27 lõige 3 |
|
Artikkel 31, esimene lause Artikli 27 lõige 3 Artikkel 31, teine lause |
Artikkel 28 |
|
— |
Artikli 29 lõige 1 Artikli 29 lõige 2 Artikli 29 lõige 3 Artikli 29 lõige 4 Artikli 29 lõige 5 Artikli 29 lõige 6 Artikli 29 lõige 7 Artikli 29 lõige 8 Artikli 29 lõige 9 Artikli 29 lõige 10 Artikli 29 lõige 11 |
|
Artikli 35 lõige 3, esimene lause Artikli 35 lõige 2 Artikli 35 lõiked 4 ja 5 Artikli 35 lõige 1 — — Artikli 35 lõige 10 Artikli 35 lõige 12 Artikli 46 lõige 1 — — |
Artikkel 30 |
|
— |
Artikkel 31 |
|
— |
Artikli 32 lõige 1 Artikli 32 lõige 2 Artikli 32 lõige 3 Artikli 32 lõige 4 Artikli 32 lõige 5 Artikli 32 lõige 6 |
|
Artikli 36 lõige 1 Artikli 36 lõige 2 Artikli 36 lõige 2 Artikli 36 lõige 3 Artikli 36 lõige 4 Artikli 36 lõige 5 |
Artikkel 33 |
|
Artikkel 37 |
Artikkel 34 |
|
Artikkel 38 |
Artikkel 35 |
|
Artikkel 39 |
Artikkel 36 |
|
Artikkel 40 |
Artikkel 37 |
|
Artikkel 58 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
|
Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 3 Artikli 3 lõige 4 Artikli 3 lõige 5 |
Artikli 48 lõige 1 — Artikli 48 lõige 2 Artikli 48 lõige 4 Artikli 48 lõige 5 |
|
Artikli 4 lõige 1 Artikli 4 lõige 2 Artikli 4 lõige 3 |
Artikli 49 lõige 1 Artikli 49 lõige 2 Artikli 49 lõige 2, teine lause; ja artikli 50 lõige 1, esimene lause |
|
Artikli 5 lõige 1 Artikli 5 lõige 2 Artikli 5 lõige 3 Artikli 5 lõige 4 Artikli 5 lõige 5 Artikli 5 lõige 6 |
Artikli 50 lõige 1 — Artikli 50 lõige 2 Artikli 50 lõige 3 Artikli 50 lõige 4 Artikli 50 lõige 5 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 51 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 52 |
|
Artikli 8 lõige 1 Artikli 8 lõige 2 Artikli 8 lõige 3 Artikli 8 lõige 4 Artikli 8 lõige 5 |
— Artikli 53 lõige 1 Artikli 53 lõige 2 Artikli 53 lõige 3 Artikli 53 lõige 4 |
|
Artikkel 9 |
— |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 54 |
|
Artikkel 11 |
Artikkel 55 |
|
Artikkel 12 |
Artikkel 56 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 58 |
|
Lisa |
VIII lisa |
I lisa (2) |
|
I lisa |
II lisa (3) |
|
II lisa |
III lisa (4) |
|
II lisa lõpuosa |
(1) Artiklid 3a, 3b ja 3c on lisatud komisjoni otsusega 2008/73/EÜ, Euratom, millega muudetakse otsust 2004/277/EÜ, Euratom (ELT L 20, 24.1.2008, lk 23). (2) I lisa vastavalt otsusele 2008/73/EÜ, Euratom, millega muudetakse otsust 2004/277/EÜ, Euratom. (3) II lisa, mida muudeti vastavalt otsusele 2010/481/EÜ, Euratom, millega muudetakse otsust 2004/277/EÜ, Euratom. (4) III lisa vastavalt otsusele 2008/73/EÜ, Euratom, millega muudetakse otsust 2004/277/EÜ, Euratom. |
( 1 ) Komisjoni otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, 29. november 2001, millega muudetakse komisjoni töökorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).
( 2 ) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EU, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).