32002L0055

NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/55/EÜ,

13. juuni 2002,

köögiviljaseemne turustamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,1

olles konsulteerinud majandus- ja sotsiaalkomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 29. septembri 1970. aasta direktiivi 70/458/EMÜ köögiviljaseemne turustamise kohta2 on sageli ja oluliselt muudetud.3 Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2) Köögiviljaseemne tootmisel on ühenduse põllumajanduses väga tähtis koht.

(3) Rahuldavad tulemused köögiviljakasvatuses sõltuvad olulisel määral sobiva seemne kasutamisest.

(4) Ühenduse köögiviljakasvatuse saagikust saab veelgi suurendada, kui liikmesriigid kohaldavad turustamiseks lubatavate sortide suhtes võimalikult rangeid ühtseid eeskirju.

(5) Tuleks koostada ühine köögiviljasortide kataloog. Seda kataloogi on võimalik koostada ainult riikide kataloogide põhjal.

(6) Kõik liikmesriigid peaksid seetõttu koostama ühe või mitu kataloogi sortidest, mis on nende territooriumil sertifitseerimiseks, kontrollimiseks ja turustamiseks heaks kiidetud.

(7) Selleks et heakskiidetud sordid oleksid eristatavad, püsivad ja küllaldaselt ühtlikud, tuleb need kataloogid koostada ühtsete eeskirjade alusel.

(8) Riigi tasandil sortide heakskiitmist käsitlevate teatavate sätete puhul tuleks arvesse võtta rahvusvahelisel tasandil kehtestatud eeskirju.

(9) Sordi heakskiitmiseks vajalike kontrollide tegemiseks tuleb sätestada suur hulk ühtseid kriteeriume ja miinimumnõudeid.

(10) Ühtlustada tuleb sätted, mis käsitlevad sordi heakskiidu kehtivusaega, heakskiidu tühistamise põhjendusi ja tavasid sordi säilitamiseks. Liikmesriigid peaksid üksteist teavitama sortide heakskiitmisest ja heakskiidu tühistamisest.

(11) Soovitav on vastu võtta sordinimede sobivust ja liikmesriikide vahelist teabevahetust käsitlevad eeskirjad.

(12) Ühises sordikataloogis loetletud sortide seemnete suhtes ei või ühenduses kohaldada mingeid sordiga seotud turustuspiiranguid.

(13) Lisaks sellele tuleks liikmesriikidele anda õigus esitada sordi kohta vastuväiteid.

(14) Komisjon peaks ühisesse kataloogi vastuvõetavad sordid avaldama Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

(15) Tuleks ette näha meetmed, millega tunnustatakse kolmandates riikides tehtud sordikontrollide samaväärsust.

(16) Teaduse ja tehnika arengu tulemusena on nüüd võimalik aretada sorte geneetilise muundamise teel. Seepärast peaksid liikmesriigid, kui nad otsustavad, kas kiita heaks geneetiliselt muundatud sordid nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiivis 90/220/EMÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta)4 määratletud tähenduses, võtma arvesse ohte, mis on seotud kõnealuste sortide tahtliku keskkonda viimisega. Lisaks sellele tuleks sätestada selliste geneetiliselt muundatud sortide heakskiitmise tingimused.

(17) Uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turustamist reguleerib ühenduse tasandil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97.5 Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid võtavad sortide heakskiitmise kohta otsuse tegemisel arvesse kõiki toiduga seotud terviseriske. Lisaks sellele tuleks sätestada selliste sortide heakskiitmise tingimused.

(18) Teaduse ja tehnika arengut silmas pidades tuleks kehtestada keemiliselt töödeldud seemne ja paljundusmaterjali lubamise eeskirjad.

(19) Üldjuhul tuleks lubada köögiviljaseemet turustada üksnes juhul, kui see on ametlikult kontrollitud ja vastavalt sertifitseerimise eeskirjadele sertifitseeritud eliitseemnena või sertifitseeritud seemnena. Teatavatel tingimustel peaks olema turule võimalik viia eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet ja sorteerimata seemet.

(20) Teatavate köögiviljaliikide puhul ei ole võimalik piirata turustamist sertifitseeritud seemnega. Seepärast tuleks lubada turustada kontrollitud standardseemet, mis peab samuti olema sordiehtne ja -puhas, sealjuures kontrollitakse neid omadusi siiski üksnes ametliku pistelise järelkontrolliga põllul.

(21) Ühenduse köögiviljaseemne kvaliteedi parandamiseks tuleb sätestada teatavad nõuded seoses minimaalse analüütilise puhtuse ja idanevusega.

(22) Seemne identifitseeritavuse tagamiseks tuleks ette näha ühenduse eeskirjad pakendamise, proovivõtu, pitseerimise ja märgistamise kohta. On soovitav sätestada ka sertifitseeritud seemne ametlik eelkontroll ning näha ette kohustused, mida peab täitma väikepakenditesse pakitud standardseemet ja sertifitseeritud seemet turustav isik.

(23) Tuleks kehtestada eeskirjad keemiliselt töödeldud seemne ja mahepõllumajanduseks sobiva seemne turustamise kohta ning selle kohta, kuidas säilitada genofondi vaesumisest ohustatud sorte, kasutades neid kohapeal.

(24) Teatavatel tingimustel tuleks lubada erandeid, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 14 sätete kohaldamist. Liikmesriigid, kes kasutavad erandeid, peaksid üksteist abistama kontrollidega seotud haldusküsimustes.

(25) Turustamise ajal seemne kvaliteedinõuete ja sordiehtsust käsitlevate sätete järgimise tagamiseks peavad liikmesriigid sätestama asjakohase kontrollikorra.

(26) Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 30 kohaldamist, ei tohiks nendele nõuetele vastava seemne suhtes kohaldada muid kui ühenduse eeskirjades sätestatud turustuspiiranguid.

(27) Teatavatel tingimustel tuleks liikmesriigis sertifitseeritud eliitseemnest mõnes teises riigis kasvatatud seeme sertifitseerida asjaomases liikmesriigis kasvatatud seemnena.

(28) Tuleks sätestada, et kolmandates riikides koristatud köögiviljaseemet lubatakse ühenduses turustada üksnes juhul, kui kõnealune seeme pakub samu tagatisi kui ühenduses ametlikult standardseemnena sertifitseeritud või turustatav ja ühenduse eeskirjadele vastav seeme.

(29) Kui teatavate kategooriate sertifitseeritud seemne või standardseemne hankimisel esineb raskusi, võib ajutiselt lubada turustada vähem rangetele nõuetele vastavate kategooriate seemet või seemet sortidest, mis ei ole kantud ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi või riigi põllumajandustaimesortide kataloogi.

(30) Liikmesriikides kasutatavate tehniliste sertifitseerimis- ja kontrollimeetodite ühtlustamiseks ning ühenduses sertifitseeritud või kontrollitud seemne ja kolmandatest riikidest pärit seemne võrdlemiseks tuleks liikmesriikides kehtestada ühenduse võrdluskatsed, et võimaldada teatavate "eliitseeme" kategooriasse kuuluvate sortide seemne ning "sertifitseeritud seeme" ja "standardseeme" kategooriasse kuuluva seemne iga-aastast järelkontrolli.

(31) Ühenduse eeskirju ei tuleks kohaldada seemne suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse.

(32) Käesolev direktiiv peaks hõlmama teatavaid sorte, mis võivad olla nii söödakultuurid või õlitaimed kui ka köögiviljad. Kui teatavaid seemneliike mõne liikmesriigi territooriumil tavaliselt ei toodeta ega turustata, tuleks sätestada kõnealuse liikmesriigi vabastamine kohustusest kohaldada kõnealust direktiivi asjaomase liigi suhtes.

(33) On soovitav korraldada ajutisi katseid, et leida teatavatele käesolevas direktiivis ettenähtud sätetele paremaid alternatiive.

(34) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord.6

(35) Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses VI lisa B osas loetletud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse köögiviljaseemne turustamise eesmärgil tootmise suhtes ja turustamise suhtes ühenduses.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata köögiviljaseemne suhtes, mis on ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) turustamine - seemnete müük, omamine müügi eesmärgil, müügiks pakkumine ning mis tahes tasu eest või tasuta loovutamine, tarnimine või üleandmine kolmandatele isikutele ärieesmärgil kasutamiseks.

Turustamisena ei käsitata seemnetega kauplemist, mille eesmärk ei ole sordi kasutamine ärieesmärgil, näiteks:

- seemnete tarnimine ametlikele katse- ja kontrolliasutustele,

- seemnete tarnimine teenuste osutajatele töötlemiseks või pakkimiseks, tingimusel et teenuste osutaja ei omanda õigust selliselt tarnitud seemnetele.

Turustamisena ei käsitata seemnete tarnimist teatavatel tingimustel teenuste osutajatele teatavate tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud põllumajandussaaduste tootmiseks või sel eesmärgil seemnete paljundamiseks, tingimusel et teenuste pakkuja ei omanda õigust sel viisil tarnitud seemnetele ega saagist saadud tootele. Seemnete tarnija esitab sertifitseerimisasutusele koopia teenuste osutajaga sõlmitud lepingu asjakohastest punktidest, kusjuures kõnealune leping peab sisaldama standardeid ja tingimusi, millele tarnitud seemned antud hetkel vastavad.

Käesoleva sätte kohaldamise tingimused võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras;

b) köögiviljad - järgmist liiki taimed, mis on ette nähtud muude põllu- ja aiakultuuride kui dekoratiivtaimede tootmiseks:

Allium cepa L. Sibul

Allium porrum L. Porrulauk

Anthriscus cerefolium (L.) Hoffm. Aed-harakputk

Apium graveolens L. Seller

Asparagus officinalis L. Spargel

Beta vulgaris L. var. vulgaris Lehtpeet

Beta vulgaris L. var. conditiva Alef. Söögipeet ehk punapeet

Brassica oleracea L. convar. acephala (DC.) Alef. var. sabellica L. Lehtkapsas

Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef. var. botrytis L. Lillkapsas

Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef. var. cymosa Duch. Asparkapsas

Brassica oleracea L. convar. oleracea var. gemmifera DC. Rooskapsas

Brassica oleracea L. convar. capitata (L.) Alef. var. sabauda L. Kähar peakapsas

Brassica oleracea L. convar. capitata (L.) Alef. var. alba CD. Peakapsas

Brassica oleracea L. convar. capitata (L.) Alef. var. rubra CD. Punane kapsas

Brassica oleracea L. convar. acephala (DC.) Alef. var. gongylodes Nuikapsas

Brassica pekiensis (Lour.) Rupr. Hiina kapsas

Brassica rapa L. var. rapa Naeris

Capsicum annuum L. Tšillipipar

Cichorium endivia L. Endiivia

Cichorium intybus L. (partim) Salatsigur, punasigur, tööstuslik sigur

Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. et Nakai Arbuus

Cucumis melo L. Melon

Cucumis sativus L. Kurk, kornišon

Cucurbita maxima Duchesne Kõrvits

Cucurbita pepo L. Kabatšokk

Cynara cardunculus L. Hispaania artišokk

Daucus carota L. Porgand

Foeniculum vulgare Miller Apteegitill

Lactuca sativa L. Salat

Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. Tomat

Petroselinum crispum (Miller) Nyman ex A.W.Hill Petersell

Phaseolus coccineus L. Õisuba

Phaseolus vulgaris L. Aeduba

Pisum sativum L. (partim) Hernes, välja arvatud põldhernes

Raphanus sativus L. Redis

Scorzonera hispanica L. Mustjuur

Solanum melongena L. Baklažaan

Spinacia oleracea L. Spinat

Valerianella locusta (L.) Latterr. Põldkännak

Vicia faba L. (partim) Põlduba

c) eliitseeme - seeme,

i) mis on toodetud sordiaretaja vastutusel kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega;

ii) mis on ette nähtud kategooria "sertifitseeritud seeme" seemne tootmiseks;

iii) mis vastab artikli 22 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele ja

iv) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus vastavaks eespool nimetatud tingimustele;

d) sertifitseeritud seeme - seeme,

i) mis on toodetud otse eliitseemnest või sordiaretaja taotluse korral eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest, mis võib vastata ja on tunnistatud ametliku kontrollimise käigus vastavaks I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele;

ii) mis on ette nähtud peamiselt köögiviljade tootmiseks;

iii) mis vastab artikli 22 punkti b sätete kohaselt I ja II lisas sertifitseeritud seemnele kehtestatud tingimustele;

iv) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus vastavaks eespool nimetatud tingimustele;

v) mille suhtes kohaldatakse ametlikku pistelist järelkontrolli, et kontrollida seemne sordiühtsust ja -puhtust;

e) standardseeme - seeme,

i) mis on piisavalt sordiehtne ja -puhas;

ii) mis on ette nähtud peamiselt köögiviljade tootmiseks;

iii) mis vastab II lisas sätestatud tingimustele ja

iv) mille suhtes kohaldatakse ametlikku pistelist järelkontrolli, et kontrollida seemne sordiühtsust ja -puhtust;

f) ametlikud meetmed - meetmed, mida võtavad

i) riigi ametiasutused või

ii) mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb riigi vastutusel, või

iii) riigi poolt kontrollitavate abitegevuste puhul mis tahes füüsiline isik, kes on selleks vastavalt volitatud,

tingimusel, et punktides ii ja iii nimetatud isikud ei saa sellistest meetmetest isiklikku kasu.

g) EÜ väikepakendid - pakendid, mis sisaldavad seemneid netomassiga kuni

i) 5 kg kaunviljade puhul;

ii) 500 g sibula, aed-harakputke, spargli, lehtpeedi, söögipeedi, naeri, arbuusi, kõrvitsa, kabatšoki, porgandi, redise, mustjuure, spinati ja põldkännaku puhul;

iii) 100 g kõikide teiste köögiviljaliikide puhul.

2. Lõike 1 punktis b osutatud liikide loetelusse tehtavad muudatused võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

3. Sortide eri tüübid, sh ristamiseks kasutatavad sordid, võib kindlaks määrata ja määratleda artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid näevad ette, et köögiviljaseemet võib sertifitseerida, standardseemnena kontrollida ja turustada üksnes juhul, kui sordi on ametlikult heaks kiitnud vähemalt üks liikmesriik.

2. Iga liikmesriik koostab ühe või mitu kataloogi taimesortide kohta, mis on nende territooriumil sertifitseerimiseks, standardseemnena kontrollimiseks ja turustamiseks heaks kiidetud. Kataloogid jaotatakse:

a) sortideks, mille seemet võib sertifitseerida "eliitseemne" või "sertifitseeritud seemnena" või kontrollida "standardseemnena", ning

b) sortideks, mille seemet saab kontrollida üksnes standardseemnena.

Neid katalooge võivad kasutada kõik.

3. Ühine köögiviljasortide kataloog koostatakse liikmesriikide riiklike kataloogide põhjal vastavalt artiklite 16 ja 17 sätetele.

4. Liikmesriigid võivad sätestada, et sordi heakskiitmine ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi või teise liikmesriigi kataloogi kandmiseks on samaväärne asjaomase sordi heakskiitmisega nende oma kataloogi kandmiseks. Kui liikmesriigid selle sätestavad, vabastatakse nad artiklis 7, artikli 9 lõikes 4 ning artikli 10 lõigetes 2-5 ettenähtud kohustustest.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid tagavad, et sort kiidetakse heaks üksnes juhul, kui see on eristatav, püsiv ja piisavalt ühtlik.

Tööstusliku siguri puhul peab sort olema rahuldava viljelus- ja kasutusväärtusega.

2. Geneetiliselt muundatud sordi puhul nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ artikli 2 lõigetes 1 ja 2 määratletud tähenduses võib sordi heaks kiita üksnes juhul, kui on võetud kõik vajalikud meetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.

3. Kui taimesordist tuletatud materjal on ette nähtud kasutamiseks määruse (EÜ) nr 258/97 reguleerimisalasse kuuluva toiduna või toidu koostisosana, ei tohi kõnealune toit või kõnealused toidu koostisosad siiski:

- kujutada endast ohtu tarbijale,

- eksitada tarbijat,

- erineda asendatavast toidust või toidu koostisosadest sellisel määral, et nende tavapärane tarbimine võib põhjustada tarbijale toitainevaegust.

4. Selleks, et säilitada artikli 44 lõikes 2 määratletud taimede geneetilisi ressursse, võivad liikmesriigid teha erandi lõike 1 esimeses lõigus sätestatud heakskiitmise kriteeriumidest, kui artikli 44 lõike 3 nõuete puhul nähakse artiklis 46 osutatud korras ette eritingimused.

Artikkel 5

1. Sorti käsitatakse eristatavana, kui see on ühe või mitme olulise omaduse poolest selgesti eristatav kõikidest muudest ühenduses tuntud sortidest, olenemata sellest, kas sordi algmaterjal on looduslik või aretatud.

Need omadused peavad olema täpselt äratuntavad ja määratletavad.

Ühenduses tuntud sort on sort, mis on hinnatava sordi heakskiitmiseks nõuetekohase taotluse esitamise ajal:

- loetletud kas ühises köögiviljasortide kataloogis või ühises põllumajandustaimesortide kataloogis,

- või juhul, kui sort ei ole loetletud kummaski kataloogis, on see asjaomases liikmesriigis või muus liikmesriigis heaks kiidetud või esitatud heakskiitmiseks kas sertifitseerimiseks ja turustamiseks või teistes riikides sertifitseerimiseks või standardseemnena kontrollimiseks,

välja arvatud juhul, kui eespool nimetatud tingimused ei ole enne hinnatava sordi heakskiitmise taotlust käsitleva otsuse tegemist enam kõikides asjaomastes liikmesriikides täidetud.

2. Sorti käsitatakse püsivana, kui see pärast järjestikust vegetatiivset või generatiivset paljundamist või iga tsükli lõpus (kui aretaja on määratlenud konkreetse vegetatiivse või generatiivse paljundamise tsükli) vastab jätkuvalt asjaomase sordi oluliste omaduste kirjeldusele.

3. Sorti käsitatakse piisavalt ühtlikuna, kui taimed, millest sort koosneb, on taimede paljunemissüsteemi tüüpilisi tunnusjooni arvesse võttes sarnased või geneetiliselt identsed sel eesmärgil arvestatavate omaduste osas, välja arvatud väga üksikud erandid.

Artikkel 6

Liikmesriigid tagavad, et teistest liikmesriikidest pärit sortide puhul kohaldatakse samu nõudeid nagu kohalike sortide puhul, eriti seoses heakskiitmise korraga.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid sätestavad, et sortide heakskiitmine põhineb piisavat hulka kirjeldatava sordi tunnuseid hõlmavate ametlike kontrollide, eelkõige kasvatuskatsete tulemustel. Omaduste määramiseks kasutatavad meetodid peavad olema täpsed ja usaldusväärsed. Eristatavuse kindlakstegemiseks peavad kasvatuskatsed hõlmama vähemalt olemasolevaid võrreldavaid sorte, milleks on ühenduses tuntud sordid artikli 5 lõike 1 tähenduses. Artikli 9 kohaldamisel hõlmavad katsed lisaks kõiki ülejäänud olemasolevaid võrreldavaid sorte. Sortide puhul, mille seemneid võib kontrollida üksnes standardseemnena, võib arvesse võtta mitteametlike kontrollide tulemusi ja kasvatamisel saadud praktilistest kogemustest omandatud teadmisi seoses ametliku kontrolli tulemustega.

Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib sätestada, et alates teatavatest kuupäevadest kiidetakse teatavate köögiviljaliikide sordid heaks üksnes ametlike kontrollide põhjal.

2. Olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvesse võttes määratakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras kindlaks:

a) eri sortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad omadused;

b) kontrollimise miinimumnõuded.

3. Kui genealoogiliste komponentide kontroll on vajalik hübriidsortide ja sünteetiliste sortide uurimiseks, tagavad liikmesriigid aretaja taotluse korral kontrolli tulemuste ja genealoogiliste komponentide kirjelduse konfidentsiaalsuse.

4. a) Artikli 4 lõikes 4 osutatud geneetiliselt muundatud sortide puhul tuleb läbi viia direktiivis 90/220/EMÜ sätestatuga samaväärne keskkonnaohu hindamine.

b) Menetlus, millega tagatakse, et keskkonnaohu hindamine ja muud asjakohased üksikasjad on samaväärsed direktiivis 90/220/EMÜ sätestatuga, kehtestatakse komisjoni ettepanekul nõukogu määruses, mis põhineb asutamislepingu asjakohastel õiguslikel alustel. Kuni käesoleva määruse jõustumiseni kiidetakse geneetiliselt muundatud sordid siseriiklikusse kataloogi kandmiseks heaks alles pärast seda, kui need on kiidetud heaks turustamiseks vastavalt direktiivile 90/220/EMÜ.

c) Pärast eespool punktis b nimetatud määruse jõustumist ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide suhtes enam direktiivi 90/220/EMÜ artikleid 11-18.

d) Keskkonnaohu hindamise läbiviimise tehnilised ja teaduslikud üksikasjad võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

5. a) Liikmesriik tagab, et käesolevas lõikes sätestatud otstarbel kasutamiseks ettenähtud sort kiidetakse heaks üksnes juhul, kui:

- toit või toidu koostisosa on juba heaks kiidetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 258/97 või

- määruses (EÜ) nr 258/97 osutatud luba käsitlevad otsused tehakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

b) Punkti a teises taandes ettenähtud juhul võetakse arvesse artikli 4 lõikes 5 sätestatud kriteeriume ja määruses (EÜ) nr 258/97 sätestatud hindamispõhimõtteid.

c) Punktis b sätestatud meetmete rakendamise tehnilised ja teaduslikud üksikasjad võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 8

Liikmesriigid nõuavad, et sordi heakskiitmise taotluse esitamise ajal märgib taotleja, kas heakskiitu on taotletud mõnes teises liikmesriigis, mis liikmesriigiga oli tegu ja kas taotlus rahuldati.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et nende territooriumil heakskiidetud sortide kataloog ning sordi säilitamise nõude puhul ka selle isiku või nende isikute nimi, kes selle eest asjaomases riigis vastutab/vastutavad, avaldatakse ametlikult. Kui sordi säilitamise eest vastutavad mitu isikut, ei ole nimesid vaja avaldada. Kui nimesid ei avaldata, märgitakse kataloogi ametiasutus, kelle käes on sordi säilitamise eest vastutavate isikute nimekiri.

2. Võimaluse korral tagavad liikmesriigid heakskiitmise ajal, et sorti tuntakse kõikides liikmesriikides sama nime all.

Kui on teada, et teatava sordi seemet või paljundusmaterjali turustatakse teises riigis erineva nime all, märgitakse ka see nimi kataloogi.

Sortide puhul, mis on tuletatud artikli 12 lõike 3 teise ja kolmanda lõigu kohaselt ametlikult heakskiidetud sortidest ja mis on nimetatud sättes osutatud ametlike meetmete tulemusel heaks kiidetud ühes või mitmes liikmesriigis, võib teha artikli 46 lõikes 2 osutatud korras otsuse, et kõik heakskiidu andnud liikmesriigid peavad tagama, et sortidel on samas korras ja eespool nimetatud põhimõtete kohaselt kehtestatud nimed.

3. Olemasolevat teavet arvesse võttes tagavad liikmesriigid samuti, et sort, mis ei ole selgelt eristatav:

- kõnealuses liikmesriigis või teises liikmesriigis varem heakskiidetud sordist või

- mõnest muust sordist, mida on eristatavuse, püsivuse ja ühtlikkuse osas hinnatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate eeskirjade alusel, kuid mis ei ole ühenduses tuntud sort artikli 5 lõike 1 tähenduses,

kannab viimati nimetatud sordi nime. Seda sätet ei kohaldata, kui kõnealune nimi võib viia eksitusse või põhjustada segadust seoses kõnealuse sordiga, või kui selle kasutamine on välistatud muude asjaolude tõttu vastavalt asjaomase liikmesriigi sordinimesid reguleerivatele sätetele, või kui selle nime vaba kasutamist seoses kõnealuse sordiga takistavad kolmandate isikute õigused.

4. Liikmesriigid koostavad iga heakskiidetud sordi kohta toimiku, mis sisaldab sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud faktidest. Sortide kirjeldused koostatakse taimede põhjal, mis on toodetud otse kategooria "sertifitseeritud seeme" või kategooria "standardseeme" seemnest.

5. Liikmesriigid tagavad, et heakskiidetud geneetiliselt muundatud sortide puhul on sordikataloogis selge märge geneetilise muundamise kohta. Lisaks sellele tagavad liikmesriigid, et sellist sorti turustavad isikud viitavad müügikataloogis selgelt sellele, et sort on geneetiliselt muundatud.

6. Sordinimede sobivuse osas kohaldatakse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 2100/94 (ühenduse sordikaitse kohta)7 artiklit 63.

Sordinimede sobivuse üksikasjalised rakenduseeskirjad võib võtta vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1. Sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, sortide kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest teatatakse viivitamatult teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2. Liikmesriigid saadavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile iga uue heakskiidetud sordi nende omaduste lühikirjelduse, mis ilmnenud heakskiitmismenetluse käigus. Liikmesriigid edastavad nõudmise korral samuti nende eriomaduste kirjelduse, mille põhjal sorti on võimalik eristada teistest sarnastest sortidest.

3. Iga liikmesriik teeb teistele liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks artikli 9 lõikes 4 osutatud toimikud sortide kohta, mis on heaks kiidetud või mille heakskiit on lõpetatud. Nende toimikutega seoses vahetatavat teavet käsitatakse konfidentsiaalsena.

4. Liikmesriigid tagavad heakskiidetud sortide toimikute kättesaadavuse isiklikuks ja ainuõiguslikuks kasutamiseks igale isikule, kes suudab tõendada õigustatud huvi. Neid sätteid ei kohaldata, kui teavet tuleb vastavalt artikli 7 lõikele 3 käsitada konfidentsiaalsena.

5. Kui sordi heakskiitmine on tagasi lükatud või tühistatud, tehakse kontrollide tulemused kättesaadavaks isikutele, keda kõnealune otsus mõjutab.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid sätestavad, et heakskiidetud sorte tuleb säilitada kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega.

2. Säilitamist peab olema igal hetkel võimalik kontrollida sordi eest vastutava isiku või isikute peetavate dokumentide põhjal. See dokumentatsioon hõlmab ka kõikide eliitseemnele eelnevate põlvkondade toodangut.

3. Sordi eest vastutavalt isikult võib nõuda proove. Kõnealused proovid võib vajaduse korral võtta ametlikult.

4. Kui sorti säilitatakse muus liikmesriigis kui see, kus sort heaks kiideti, abistavad asjaomased liikmesriigid üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.

Artikkel 12

1. Heakskiit kehtib heakskiitmisele järgneva kümnenda kalendriaasta lõpuni.

Endise Saksa Demokraatliku Vabariigi asutuste poolt enne Saksamaa ühendamist sortidele antud heakskiit kehtib hiljemalt kümnenda kalendriaasta lõpuni alates ajast, mil asjaomased sordid kantakse Saksamaa Liitvabariigi poolt vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud sordikataloogi.

2. Sordi heakskiitu võib teatavate ajavahemike järel uuendada, kui sorti viljeletakse endiselt ulatuses, mis uuendamist õigustab, või kui sorti tuleks säilitada taimede geneetiliste ressursside säilitamise huvides, tingimusel et jätkuvalt peetakse kinni eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetest või artikli 44 lõigete 2 ja 3 alusel kindlaksmääratud kriteeriumidest. Välja arvatud taimede geneetiliste ressursside puhul artiklis 44 määratletud tähenduses, esitatakse uuendamistaotlused hiljemalt kaks aastat enne heakskiidu lõppemist.

3. Heakskiidu kehtivusaega pikendatakse ajutiselt, kuni tehakse otsus uuendamistaotluse kohta.

Enne 1. juulit 1972 või Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul enne 1. jaanuari 1973 heakskiidetud sortide puhul võib lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tähtaega pikendada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras üksikute sortide puhul kuni 30. juunini 1990, kui enne 1. juulit 1982 on võetud ühenduse ametlikud meetmed tagamaks, et heakskiidu uuendamise või kõnealustest sortidest tuletatud sortide heaskiitmise tingimused on täidetud.

Kreeka, Hispaania ja Portugali puhul võib teatavate asjaomastes liikmesriikides enne 1. jaanuari 1986 heakskiidetud sortide heakskiitmisperioodi lõppemisajaks kinnitada asjaomaste liikmesriikide taotluse korral artikli 46 lõikes 2 osutatud korras 30. juuni 1990 ja asjaomased sordid võib hõlmata teises lõigus nimetatud ametlike meetmetega.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid tagavad, et lahendatakse kõik pärast sordi heakskiitmist tekkivad küsimused seoses sordi eristatavuse või nimega heakskiitmise ajal.

2. Kui pärast sordi heakskiitmist ilmneb, et sordi eristatavuse nõue artikli 5 tähenduses ei olnud heakskiitmise ajal täidetud, asendatakse heakskiit teistsuguse otsusega või vajaduse korral tühistatakse see kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Kõnealuse teistsuguse otsuse alusel ei käsitata sorti alates selle esialgse heakskiitmise kuupäevast enam ühenduses tuntud sordina artikli 5 lõike 1 tähenduses.

3. Kui pärast sordi heakskiitmist ilmneb, et sordi nimi artikli 9 tähenduses ei olnud sordi heakskiitmise ajal nõuetele vastav, kohandatakse nime selliselt, et see vastaks käesoleva direktiivi nõuetele. Liikmesriigid võivad lubada varasema nime ajutist kasutamist täiendava nimena. Varasema nime täiendava nimena kasutamise üksikasjaliku korra võib sätestada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 rakenduseeskirjad võib kehtestada artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid tagavad sordi heakskiidu tühistamise:

a) kui kontrollimisel tõendatakse, et sort ei ole enam eristatav, püsiv või piisavalt ühtlik;

b) sordi eest vastutava isiku või vastutavate isikute taotluse korral, välja arvatud juhul, kui on tagatud sordi säilitamine.

2. Liikmesriigid võivad sordi heakskiidu tühistada:

a) kui käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormid ei ole täidetud;

b) kui heakskiidutaotluse või kontrolli ajal esitati valed või võltsitud andmed heakskiitmise aluseks olnud tegurite kohta.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid tagavad sordi kustutamise oma kataloogidest, kui sordi heakskiit on tühistatud või kui heakskiidu kehtivusaeg on lõppenud.

2. Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada seemne sertifitseerimist, standardseemnena kontrollimist ja turustamist hiljemalt kuni heakskiidu kehtivuse lõppemisele järgneva kolmanda aasta 30. juunini.

Sortide puhul, mis on vastavalt artikli 17 lõikele 1 loetletud artiklis 18 osutatud ühises põllumajandustaimesortide kataloogis, tuleb kõikides liikmesriikides turustamisel kohaldada esimese lõigu alusel eri liikmesriikide poolt kindlaksmääratud heakskiidu ajavahemikest viimasena lõppevat, tingimusel et asjaomase sordi seemne suhtes ei kohaldata sordiga seoses turustuskitsendusi.

3. Sortide puhul, mille heakskiitu on uuendatud vastavalt artikli 12 lõikele 3, võivad liikmesriigid lubada enne uuendamist kasutatud nimesid kasutada kuni 30. juunini 1994.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid tagavad, et alates artiklis 17 osutatud avaldamisest ei kohaldata käesoleva direktiivi sätete kohaselt või käesolevale direktiivile vastavate põhimõtete kohaselt heaks kiidetud sortide seemne suhtes mingeid sordiga seotud turustuskitsendusi.

2. Liikmesriik võib taotluse korral, mida menetletakse artikli 46 lõikes 2 või geneetiliselt muundatud sortide puhul artikli 46 lõikes 3 sätestatud korras, saada loa keelata asjaomase sordi kasutamine kogu oma territooriumil või osal sellest või sätestada asjakohased tingimused sordi viljelemiseks punktis b sätestatud juhtudel vastavalt sellisest viljelemisest tulenevate toodete kasutamistingimustele:

a) kui on tehtud kindlaks, et asjaomase sordi viljelemine võib taimetervise seisukohast kahjustada teiste sortide või liikide viljelemist, või

b) kui asjaomasel liikmesriigil on lisaks juba nimetatud põhjustele või artikli 10 lõikes 2 osutatud menetluse käigus nimetatud põhjustele mõjuvad põhjused oletada, et asjaomane sort ohustab inimeste tervist või keskkonda.

Artikkel 17

Komisjon avaldab liikmesriikide saadetud teabe alusel ja kohe pärast kõnealuse teabe saamist Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias pealkirja all "Ühine põllumajandustaimesortide kataloog" nimekirja kõikidest sortidest, mille seemne suhtes ei kohaldata artikli 16 kohaselt mingeid turustuskitsendusi, ning samuti artikli 9 lõike 1 kohaselt nõutava teabe sordi säilitamise eest vastutava isiku või vastutavate isikute kohta. Avaldatud teadaandes märgitakse liikmesriigid, kellele on antud õigus vastavalt artikli 16 lõikele 2 või artiklile 18.

Selles teadaandes loetletakse sordid, mille puhul kohaldatakse tähtaega vastavalt artikli 15 lõike 2 teisele lõigule. Loetelus märgitakse tähtaja pikkus ja vajaduse korral liikmesriigid, kus seda tähtaega ei kohaldata.

Avaldatud teadaandes tuleb selgelt märkida need sordid, mida on geneetiliselt muundatud.

Artikkel 18

Kui tehakse kindlaks, et ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi kantud sordi viljelemine võib taimetervise seisukohast kahjustada mis tahes liikmesriigis muude sortide või liikide viljelemist või ohustada keskkonda või inimeste tervist, võib asjaomane liikmesriik saada taotluse korral artikli 46 lõikes 2 või geneetiliselt muundatud sortide puhul artikli 46 lõikes 3 osutatud korras loa keelata asjaomase sordi seemne või paljundusmaterjali turustamise kogu oma territooriumil või osal sellest. Kui on olemas otsene oht kahjulike organismide levikuks või otsene oht inimeste tervisele või keskkonnale, võib asjaomane liikmesriik kehtestada kõnealuse keelu kohe pärast taotluse esitamist ja keeld kehtib kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni. Kõnealune otsus võetakse vastu kolme kuu jooksul artikli 46 lõikes 2 või geneetiliselt muundatud sordi puhul artikli 46 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 19

Kui sordi heakskiit lõpeb liikmesriigis, mis selle algselt heaks kiitis, võib üks või mitu teist liikmesriiki asjaomase sordi jätkuvalt heaks kiita, tingimusel et heakskiidu tingimused on nende territooriumil jätkuvalt täidetud. Kui nõutakse asjaomase sordi säilitamist, peab see jätkuvalt olema tagatud.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid näevad ette, et tööstusliku siguri seemet võib viia turule üksnes juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme".

2. Liikmesriigid näevad ette, et muude köögiviljade seemet võib viia turule üksnes juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme" või kui see on standardseeme.

3. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib siiski näha ette, et pärast teatavaid kuupäevi ei või teatavate köögiviljade seemet turule viia, kui seeme ei ole ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseemne" või "sertifitseeritud seeme".

4. Liikmesriigid tagavad, et seemne ametlik kontrollimine toimub kooskõlas olemasolevate kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega.

Artikkel 21

Olenemata artikli 20 lõigetest 1 ja 2, näevad liikmesriigid ette, et:

- eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet ja

- töötlemiseks turustatavat sorteerimata seemet, mille puhul on tagatud, et seemet on võimalik kindlaks teha,

võib viia turule.

Artikkel 22

Erandina artikli 20 sätetest võivad liikmesriigid siiski:

a) lubada ametlikult sertifitseerida ja turustada eliitseemet, mis ei vasta II lisas idanevuse osas sätestatud tingimustele. Sellisel juhul tuleb võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab idanevuse, mille ta märgib turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tema nimi ja aadress ning seemnepartii viitenumber;

b) lubada selleks, et teha seeme kiiresti kättesaadavaks, ametlikult sertifitseerida ja müüa esmakokkuostjale kategooriate "eliitseeme" ja "sertifitseeritud seeme" seemet, olenemata sellest, et II lisas sätestatud tingimuste täitmist käsitlev ametlik uurimine ei ole idanevuse osas veel lõpule viidud. Sertifitseeritakse üksnes juhul, kui seemne kohta esitatakse esialgne analüüsi aruanne ja kui on esitatud esimese kaubasaaja nimi ja aadress; võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab esialgsel analüüsil kinnitatud idanevuse; kõnealune idanevus märgitakse turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tarnija nimi ja aadress ning partii viitenumber.

Kõnealuseid sätteid ei kohaldata kolmandatest riikidest imporditava seemne suhtes, kui artiklis 36 ei ole väljaspool ühendust toimuva paljundamise suhtes sätestatud teisiti.

Liikmesriigid, kes kasutavad punktis a või b sätestatud erandit, abistavad üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.

Artikkel 23

1. Olenemata artikli 20 lõigetest 1 ja 2, võivad liikmesriigid lubada:

a) viia tootjatel oma territooriumil turule väikseid seemnekoguseid teaduslikel eesmärkidel või selektsiooniks;

b) oma territooriumil asuvatel aretajatel ja nende esindajatel turustada piiratud ajavahemiku jooksul seemet sordist, mille puhul on esitatud siseriiklikusse kataloogi kandmise taotlus vähemalt ühes liikmesriigis ning mille kohta on esitatud tehnilised eriandmed.

2. Tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad anda punktis b nimetatud lube, määratakse kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras ja need käsitlevad eelkõige andmete saamist, andmete iseloomu, sordi säilitamist ja nime ning pakendite märgistamist.

3. Load, mille liikmesriigid on andnud oma territooriumil asuvatele tootjatele lõikes 1 nimetatud eesmärkidel enne 14. detsembrit 1998, kehtivad kuni lõikes 2 osutatud sätete kindlaksmääramiseni. Pärast seda peavad kõik sellised load vastama lõike 2 kohaselt kehtestatud sätetele.

Artikkel 24

Liikmesriigid võivad kehtestada I ja II lisas sätestatud tingimuste osas oma territooriumil toodetud seemne sertifitseerimiseks täiendavad või rangemad nõuded.

Artikkel 25

1. Liikmesriigid nõuavad, et sertifitseeritavate seemne kontrollimiseks ja järelkontrolli katsete jaoks võetakse proovid ametlikult ja vastavalt asjakohastele meetoditele.

Neid sätteid kohaldatakse ka siis, kui standardseemne proovid võetakse ametlikult järelkontrolli katsete jaoks.

2. Sertifitseerimiseks ja järelkontrolli katseteks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ühtlikest partiidest; partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud III lisas.

Artikkel 26

1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemet, sertifitseeritud seemet ja standardseemet tohib turustada üksnes piisavalt ühtlike partiidena ja suletud pakendites, millel on artiklites 27 ja 28 kirjeldatud sulgur ja märgistus.

2. Väikeste koguste turustamisel lõpptarbijale võivad liikmesriigid ette näha pakkimiseks, sulgemiseks ja märgistamiseks erandid lõike 1 sätetest.

3. Olenemata lõikest 1, võivad liikmesriigid lubada oma tootjatel viia turule väikepakendeid, mis sisaldavad sama liigi eri sortide standardseemnete segusid. Käesoleva sätte kohaldamisel kehtestatakse asjaomane liik, väikepakendite maksimumsuurust käsitlevad eeskirjad ja märgistamisnõuded artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 27

1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid, välja arvatud EÜ väikepakendid, oleksid pitseeritud ametlikult või ametliku järelevalve all selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või artikli 28 lõikega 1 ettenähtud ametlikule etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata.

Pitseerimise kindlustamiseks peab pitseerimisel kasutama vähemalt ametlikku etiketti või ametlikku pitserit.

Teise lõiguga ettenähtud meetmed ei ole vajalikud ühekordse pitseerimissüsteemi kasutamise puhul.

Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele.

2. Ametlikult suletud pakendeid võib sulgeda uuesti üksnes ametlikult või ametliku järelevalve all. Kui pakend suletakse uuesti, märgitakse artikli 28 lõike 1 alusel nõutavale etiketile viimase uuesti sulgemise kuupäev ja selle eest vastutav asutus.

3. Liikmesriigid nõuavad, et standardseemne pakendid ja sertifitseeritud seemne väikepakendid oleksid pitseeritud selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või artikli 28 lõikega 3 ettenähtud etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata. Pakenditel, välja arvatud väikepakenditel, peab olema tinaplomm või muu samaväärne pitseerimisvahend, mille kinnitab etikettide kinnitamise eest vastutav isik. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele. Sertifitseeritud seemne kategooria väikepakendite puhul võib pakendeid ühel või mitmel korral uuesti pitseerida üksnes ametliku järelevalve all.

4. Liikmesriigid võivad nende territooriumil pitseeritud eliitseemne väikepakendite puhul näha ette erandid lõigetest 1 ja 2. Kõnealuseid erandeid käsitlevad tingimused võib määrata kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 28

1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid, v.a sertifitseeritud seemne väikepakendid:

a) oleksid märgistatud pakendil asuva eelnevalt kasutamata ametliku etiketiga, mis vastab IV lisa A osas sätestatud tingimustele ja millel esitatud andmed on ühes ühenduse ametlikus keeles. Etiketi võib paigutada läbipaistva pakendi sisse, tingimusel et etikett on loetav läbi pakendi. Eliitseemne puhul peab etikett olema valge ja sertifitseeritud seemne puhul sinine. Kui etikett kinnitatakse nööriga, peab selle kinnituskoht kõikidel juhtudel olema fikseeritud ametliku pitseriga. Kui eliitseeme ei vasta artiklis 22 nimetatud juhtudel käesoleva direktiivi II lisas sätestatud tingimustele idanevuse osas, märgitakse see etiketile. On lubatud kasutada isekleepuvaid ametlikke etikette. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib lubada, et ettenähtud andmed trükitakse ametliku järelevalve all kustutamatult pakendile vastavalt etiketi näidisele;

b) sisaldaksid etiketiga sama värvi ametlikku dokumenti, milles on esitatud vähemalt IV lisa A osa punkti a alapunktides 4-7 nõutav teave. Kõnealune dokument koostatakse nii, et seda ei saa segi ajada punktis a osutatud ametliku etiketiga. Kõnealune dokument ei ole vajalik, kui andmed on trükitud kustutamatult otse pakendile või kui vastavalt punkti a sätetele on etikett läbipaistva pakendi sees või kui on kasutatud isekleepuvat või rebenemiskindlast materjalist etiketti.

2. Liikmesriigid võivad oma territooriumil pitseeritud väikepakendite puhul näha ette erandid lõikest 1. Kõnealuseid erandeid käsitlevad tingimused võib määrata kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

3. Standardseemne pakenditel ja kategooria "sertifitseeritud seeme" seemne väikepakenditel peab vastavalt IV lisa B osa nõuetele olema tarnija etikett või trükitud või templiga löödud märge ühes ühenduse ametlikus keeles. Sertifitseeritud seemne puhul peab etikett olema sinine ja standardseemne puhul tumekollane.

Välja arvatud standardseemne väikepakendite puhul, tuleb käesoleva sätte kohaselt ettenähtud või lubatud andmed hoida selgelt eraldi mis tahes muudest etiketil või pakendil esitatavatest andmetest, sh artikliga 30 ettenähtud andmetest.

Pärast 30. juunit 1992 võib artikli 46 lõikes 2 osutatud korras teha otsuse, et kõnealust nõuet tuleks kohaldada kõikide liikide või mõne liigi standardseemne väikepakendite suhtes või et ettenähtud või lubatud andmed peaksid olema mingil muul viisil mis tahes muudest andmetest selgelt eristatavad, kui eristav tunnusjoon avaldub selgelt etiketil või pakendil.

4. Sortide puhul, mis on 1. juulil 1970 laialdaselt tuntud, võib etiketil viidata ka sordi mis tahes säilitamisele, millest on deklareeritud või deklareeritakse artikli 41 lõike 2 sätete kohaselt. On keelatud viidata mis tahes eriomadustele, mis võivad olla seotud sellise säilitamisega.

Kuupäev on:

- 1. jaanuar 1973 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul,

- 1. märts 1986 Hispaania puhul.

Sellele viitele järgneb sordinimi, millest see on selgelt eristatud eelistatult kaldkriipsu abil. Viidet ei tohi tuua rohkem esile kui sordinime.

Artikkel 29

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada, et sertifitseeritud seemne väikepakendite puhul oleks seemneid võimalik kindlaks teha eelkõige seemnepartiide väiksemateks osadeks jaotamise ajal. Selleks võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil väiksemateks osadeks jaotatavad väikepakendid pitseeritakse ametlikult või ametliku järelevalve all.

Artikkel 30

1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib näha ette, et muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel peab eliitseemne, mis tahes sertifitseeritud seemne või standardseemne pakendil olema tarnija etikett (ametlikust etiketist eraldi asuv etikett või otse pakendile trükitud teave tarnija kohta).

Sellisel etiketil esitatavad andmed määratakse samuti kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

2. Eliitseemne ja sertifitseeritud seemne puhul koostatakse lõikes 1 nimetatud etikett või trükk nii, et seda ei oleks võimalik artikli 28 lõikes 1 nimetatud ametliku etiketiga segi ajada.

Artikkel 31

Geneetiliselt muundatud sordist pärit seemne puhul peab käesoleva direktiivi sätete kohaselt kinnitatud või lisatud mis tahes ametlikul või mitteametlikul etiketil või dokumendil olema selge märge selle kohta, et sort on geneetiliselt muundatud.

Artikkel 32

Liikmesriigid nõuavad, et kõikide eliitseemne, sertifitseeritud seemne või standardseemne keemiline töötlemine märgitakse kas ametlikule etiketile või tarnija etiketile ning pakendile või selle sisse. Väikepakendite puhul võib see teave olla trükitud otse pakendile või selle sisse.

Artikkel 33

Selleks, et leida teatavatele käesolevas direktiivis ettenähtud sätetele paremaid alternatiive, võib artikli 46 lõikes 2 osutatud korras otsustada korraldada kindlaksmääratud tingimustel ühenduse tasandil ajutisi katseid.

Selliste katsete raames võib liikmesriigid vabastada teatavatest käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest. Sellise vabastuse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse sätet, mille suhtes vabastust kohaldatakse. Katse kestus ei tohi ületada seitset aastat.

Artikkel 34

1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete alusel turule viidava seemne suhtes ei kohaldata seoses seemne omaduste, kontrollinõuete, märgistamise ja pitseerimisega muid turustuskitsendusi kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis või teistes ühenduse direktiivides.

2. Kuni otsuse tegemiseni vastavalt artikli 20 lõikele 3 võib iga liikmesriik taotluse alusel, mida menetletakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras, saada loa sätestada, et teatavate köögiviljasortide seemet võib pärast teatavaid kuupäevi turule viia üksnes juhul, kui seeme on ametlikult sertifitseeritud kui "eliitseeme" või "sertifitseeritud seeme".

Artikkel 35

Tingimused, mille alusel eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet võib artikli 21 esimese taande kohaselt turule viia, on järgmised:

a) seeme peab olema ametlikult kontrollitud pädeva sertifitseerimisasutuse poolt vastavalt eliitseemne sertifitseerimise suhtes kohaldatavatele sätetele;

b) seeme peab olema pakitud vastavalt käesolevale direktiivile ja

c) pakenditel peab olema ametlik etikett, millel on vähemalt järgmine teave:

- sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid,

- partii viitenumber,

- pitseerimise kuu ja aasta või

- sertifitseerimise eesmärgil viimaste ametlike proovide võtmise kuu ja aasta,

- liik vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta),

- sort vähemalt ladina tähtedega,

- märge "supereliitseeme",

- kategooriale "sertifitseeritud seeme" eelnevate põlvkondade arv.

Etikett peab olema valge violetse diagonaaltriibuga.

Artikkel 36

1. Liikmesriigid näevad ette, et köögiviljaseeme, mis:

- on toodetud otse eliitseemnest või sertifitseeritud seemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 37 lõike 1 punkti d alusel samaväärseks, või mis on toodetud otse liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ja sellises kolmandas riigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ristamisel ning

- on koristatud muus liikmesriigis,

sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi muude sätete kohaldamist, sertifitseeritud seemnena mis tahes liikmesriigis, kui kõnealune seeme on läbinud I lisas asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise ja kui ametlik kontrollimine on näidanud, et II lisas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud.

Kui seeme on sellistel juhtudel toodetud otse eliitseemnele eelnevate põlvkondade ametlikult sertifitseeritud seemnest, võivad liikmesriigid samuti lubada ametlikku sertifitseerimist eliitseemnena, kui asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimused on täidetud.

2. Ühenduses koristatud ja lõike 1 kohaseks sertifitseerimiseks ettenähtud köögiviljaseeme peab olema:

- pakendatud ja märgistatud V lisa A ja B osas sätestatud tingimustele vastava ametliku etiketiga vastavalt artikli 27 lõikele 1 ning

- varustatud V lisa C osas sätestatud tingimustele vastava ametliku dokumendiga.

Pakendamist ja märgistamist käsitlevate esimese taande sätete kohaldamisest võib loobuda, kui põldutunnustamise eest vastutav asutus, lõplikult sertifitseerimata seemne sertifitseerimise jaoks dokumente koostav asutus ja sertifitseerimise eest vastutav asutus on üks ja sama või kui kõnealused asutused on kohaldamisest loobumise osas ühel meelel.

3. Liikmesriigid näevad samuti ette, et köögiviljaseeme, mis:

- on toodetud otse eliitseemnest või sertifitseeritud seemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 37 lõike 1 punkti d alusel samaväärseks, või mis on toodetud otse liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ja sellises kolmandas riigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ristamisel ning

- on koristatud kolmandas riigis,

sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult sertifitseeritud seemnena selles liikmesriigis, kus eliitseeme on toodetud või ametlikult sertifitseeritud, kui kõnealune seeme on läbinud asjaomase kategooria puhul artikli 37 lõike 1 punkti a alusel tehtud vastavust käsitlevas otsuses sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise ja kui ametlik kontrollimine on näidanud, et II lisas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud. Sellise seemne ametlikku sertifitseerimist võivad lubada ka teised liikmesriigid.

Artikkel 37

1. Nõukogu, toimides komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega, määrab kindlaks, kas:

a) kolmandas riigis läbiviidud sortide ametlik kontroll annab samu tagatisi kui artiklis 7 sätestatud ja liikmesriikides läbiviidud kontroll;

b) kolmandas riigis läbiviidud sordi säilitamise tavasid käsitlev kontroll annab samu tagatisi kui liikmesriikides läbiviidud kontroll;

c) kolmandas riigis läbiviidud põldtunnustamine vastab artikliga 36 ettenähtud juhtudel I lisas sätestatud tingimustele;

d) kolmandas riigis koristatud teraviljaseeme pakub oma omaduste ning katsete, sordiehtsuse, märgistamise ja kontrollimise korra osas samu tagatisi kui ühenduses koristatud ja käesoleva direktiivi sätetele vastav eliitseeme, sertifitseeritud seeme või standardseeme.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti kõikide uute liikmesriikide suhtes alates asjaomase liikmesriigi ühinemiskuupäevast kuni käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike õigusnormide jõustamiseni asjaomases liikmesriigis.

Artikkel 38

1. Selleks et kõrvaldada ühenduses eliitseemne, sertifitseeritud seemne või standardseemne üldise tarnimisega seotud ajutised raskused, mida ei ole võimalik muul viisil ületada, võib artikli 46 lõikes 2 osutatud korras otsustada, et liikmesriigid lubavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu ühenduses turustada tarneraskuste ületamiseks vajalikus koguses vähem rangetele nõuetele vastava kategooria seemet või seemet sordist, mis ei ole kantud ühisesse köögiviljasortide kataloogi või siseriiklikesse köögiviljasortide kataloogidesse.

2. Teatava sordi seemnekategooria ametliku etiketina või tarnija etiketina kasutatakse vastava kategooria jaoks ettenähtud etiketti; selliste sortide seemne puhul, mis ei ole kantud eespool nimetatud kataloogidesse, on etikett pruun. Etiketile tuleb alati märkida, et kõnealune seeme on vähem rangetele nõuetele vastavast kategooriast.

3. Lõike 1 rakenduseeskirjad võib vastu võtta artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 39

1. Liikmesriigid tagavad, et köögiviljaseemne turustamist kontrollitakse ametlikult vähemalt pisteliste kontrollide abil, et veenduda käesoleva direktiivi nõuete ja tingimuste järgimises.

2. Ilma et see piiraks seemnete vaba liikumist ühenduses, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et kolmandatest riikidest imporditud üle kahekilogrammiste seemnekoguste turustamisel oleks esitatud järgmine teave:

a) liik;

b) sort;

c) kategooria;

d) tootjariik ja ametlik kontrolliasutus;

e) lähteriik;

f) importija;

g) seemnekogus.

Kõnealuste andmete esitusviisi võib määrata kindlaks artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 40

Liikmesriigid tagavad, et kategooriate "sertifitseeritud seeme" ja "standardseeme" seemne suhtes kohaldatakse ametlikku järelkontrolli põllul, et võrrelda nende sordiühtsust ja -puhtust kontrollproovidega.

Artikkel 41

1. Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes vastutavad turustamiseks ettenähtud standardseemnele etikettide paigaldamise eest:

a) teatavad liikmesriikidele oma tegevuse alguse ja lõpu kuupäevad;

b) peavad arvestust kõikide standardseemne partiide kohta ning hoiavad selle liikmesriikidele kättesaadavana vähemalt kolm aastat;

c) hoiavad liikmesriikidele vähemalt kaks aastat kättesaadavana nende sortide seemne kontrollproovid, mille säilitamist ei nõuta;

d) võtavad igast turustamiseks ettenähtud partiist proovid ja hoiavad need liikmesriikide jaoks kättesaadavana vähemalt kaks aastat.

Punktides b ja d osutatud toimingute suhtes kohaldatakse pisteliselt ametlikku kontrolli. Punktis c sätestatud kohustus kehtib üksnes tootjate suhtes.

2. Liikmesriigid tagavad, et isikud, kes kavatsevad vastavalt artikli 28 lõikele 4 osutada sordi säilitamisele, teatavad sellest kavatsusest ette.

Artikkel 42

1. Kui põllul läbiviidud järelkontrolli katsete käigus avastatakse korduvalt, et mis tahes sordi seeme ei vasta nõuetekohaselt sordiühtsuse või -puhtuse osas ettenähtud tingimustele, tagavad liikmesriigid, et kõnealust seemet turustaval isikul keelatakse täielikult või osaliselt sellise seemne turustamine (vajaduse korral teatavaks ajavahemikuks).

2. Lõike 1 kohaselt võetud meetmed tühistatakse, kui piisava usaldusväärsusega on kindlaks tehtud, et turustamiseks ettenähtud seeme vastab tulevikus sordiühtsuse ja -puhtuse tingimustele.

Artikkel 43

1. Kontrollproovide võtmise käigus võetud eliitseemne (v.a hübriidsortide või sünteetiliste sortide eliitseemne) ja sertifitseeritud või standardse köögiviljaseemne proovide järelkontrolliks tuleb ühendusesiseselt läbi viia ühenduse võrdluskatsed. Järelkontrolli katsetes võib kontrollida seemne vastavust kehtestatud tingimustele. Katsete läbiviimise ja nende tulemuste käsitlemise kord esitatakse artikli 46 lõikes 1 nimetatud komiteele.

2. Kõnealuseid võrdluskatseid kasutatakse sertifitseerimise ja järelkontrolli katsete tehniliste meetodite ühtlustamiseks, et saada samaväärseid tulemusi. Kui see eesmärk on saavutatud, koostatakse võrdluskatsete kohta arenguaruanded ja saadetakse need konfidentsiaalsetena liikmesriikidele ja komisjonile. Komisjon määrab artikli 46 lõikes 2 osutatud korras esimese aruande esitamise tähtpäeva.

3. Komisjon kehtestab artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võrdluskatsete läbiviimiseks vajaliku korra. Kolmandates riikides koristatud köögiviljaseemet võib võrdluskatsetel kasutada.

Artikkel 44

1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada eritingimused, et võtta arvesse keemiliselt töödeldud seemne turustustingimuste arengut.

2. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras kehtestatakse eritingimused, et võtta arvesse arengut seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega, mille puhul kasvatatakse ja turustatakse seemet:

a) maatõugudest ja sortidest, mida on traditsiooniliselt kasvatatud kindlates paikkondades ja piirkondades ning mida ohustab genofondi vaesumine, ilma et see piiraks nõukogu 20. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1467/94 (põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta)8 sätete kohaldamist;

b) sortidest, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud kasvamiseks eritingimustes.

3. Lõikes 2 nimetatud eritingimused sisaldavad eelkõige järgmisi punkte:

a) lõike 2 punkti a puhul kiidetakse maatõud ja sordid heaks vastavalt käesoleva direktiivi sätetele. Eelkõige võetakse arvesse mitteametlike katsete tulemusi ning viljelemise, paljundamise ja kasutamisega seotud praktiliste kogemuste põhjal saadud teadmisi ning asjaomasele liikmesriigile esitatud sortide üksikasjalikke kirjeldusi ja vastavaid sordinimesid ning juhul, kui see teave on piisav, võib ametliku kontrollimise nõudest loobuda. Sellise maatõu või sordi heakskiitmise korral kantakse see ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi märkega "säilitussort";

b) lõike 2 punktide a ja b puhul peavad kehtima asjakohased koguselised piirangud.

Artikkel 45

Muudatused, mis tehakse lisadesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut arvesse võttes, võetakse vastu artikli 46 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 46

1. Komisjoni abistab nõukogu otsuse 66/399/EMÜ9 artikliga 1 asutatud alaline põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 47

Kui artiklis 18 ning I ja II lisas ei ole sätestatud teisiti, ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine inimeste, loomade või taimede elu ja tervise või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmise eesmärgil siseriiklike õigusaktide sätete kohaldamist.

Artikkel 48

1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud korras võib kehtestada eritingimused, et võtta arvesse arengut järgmistes valdkondades:

a) tingimused, mille alusel võib turustada keemiliselt töödeldud seemet;

b) tingimused, mille alusel võib seemet turustada seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega, k.a selliste liikide seemnesegud, mis hõlmavad ka nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ10 artiklis 1 loetletud liike ja on omased erilistele looduslikele ja poollooduslikele kasvukohtadele ning mida ohustab genofondi vaesumine;

c) tingimused, mille alusel võib turustada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivat seemet.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud eritingimused sisaldavad eelkõige järgmisi punkte:

a) kõnealuste liikide seeme peab olema tuntud päritoluga, mille iga liikmesriigi asjakohane asutus on kiitnud heaks seemne turustamiseks kindlaksmääratud aladel;

b) kehtivad asjakohased koguselised piirangud.

Artikkel 49

Liikmesriigi taotluse korral, mida menetletakse artikli 46 lõikes 2 osutatud korras, võib asjaomase liikmesriigi vabastada täielikult või osaliselt kohustusest kohaldada käesolevat direktiivi teatavate liikide suhtes, mida asjaomase liikmesriigi territooriumil tavaliselt ei toodeta ega turustata, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus artikli 16 lõikega 1 ja artikli 34 lõikega 1.

Artikkel 50

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike.

Artikkel 51

1. Direktiiv 70/458/EMÜ, muudetud VI lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi VI lisa B osas sätestatud ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegade osas.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda VII lisas toodud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 52

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 53

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 13. juuni 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. RAJOY BREY

1 Arvamus on esitatud 9. aprillil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

2 EÜT L 225, 12.10.1970, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27).

3 Vt VI lisa A osa.

4 EÜT L 117, 8.5.1990, lk 15. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/18/EÜ (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1).

5 EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

6 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

7 EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2506/95 (EÜT L 258, 28.10.1995, lk 3).

8 EÜT L 159, 28.6.1994, lk 1.

9 EÜT 125, 11.7.1966, lk 2289/66.

10 EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

I LISA

PÕLLUKULTUURIDE SERTIFITSEERIMISE TINGIMUSED

1. Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas.

2. Eliitseemne puhul viiakse läbi vähemalt üks ametlik põldtunnustamine. Sertifitseeritud seemne puhul viiakse läbi vähemalt üks põldtunnustamine, mida kontrollitakse ametlikult ja pisteliselt vähemalt 20 % ulatuses iga sordi põllukultuuridest.

3. Põllu seisund ja põllukultuuride arengustaadium peavad võimaldama nõuetekohaselt kontrollida sordiehtsust ja -puhtust ning tervislikku seisundit.

4. Miinimumkaugus teistest taimedest, mis võivad tekitada soovimatut võõrtolmlemist:

A. Beta vulgaris

1. perekond Beta õietolmuallikast, mida ei ole allpool nimetatud 1 000 meetrit;

2. sama alamliigi teise sordirühma kuuluvate sortide õietolmuallikast:

a) eliitseemne puhul 1 000 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 600 meetrit;

3. sama alamliigi samasse sordirühma kuuluvate sortide õietolmuallikast:

a) eliitseemne puhul 600 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 300 meetrit.

Punktides 2 ja 3 osutatud sordirühmad määratakse kindlaks artikli 46 lõikes 2 sätestatud korras.

B. Brassica liigid

1. võõrtolmlemise allikatest, mis võivad põhjustada Brassica liikide sortide tõsist halvenemist:

a) eliitseemne puhul 1 000 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 600 meetrit;

2. teistest võõrtolmlemise allikatest, mis võivad ristuda Brassica liikidega:

a) eliitseemne puhul 500 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 300 meetrit.

C. Tööstuslik sigur

1. teistest sama perekonna liikidest või alamliikidest 1 000 meetrit;

2. teistest tööstusliku siguri sortidest:

a) eliitseemne puhul 600 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 300 meetrit;

D. Muud liigid

1. võõrtolmlemise allikatest, mis võivad risttolmlemise tulemusel põhjustada teiste liikide sortide tõsist halvenemist:

a) eliitseemne puhul 500 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 300 meetrit;

2. teistest võõrtolmlemise allikatest, mis võivad risttolmlemise tulemusel ristuda teiste liikide sortidega:

a) eliitseemne puhul 300 meetrit;

b) sertifitseeritud seemne puhul 100 meetrit.

Kõnealused kaugused võib jätta arvestamata, kui on olemas piisav kaitse võõrtolmlejate eest.

5. Haiguste ja seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal.

II LISA

TINGIMUSED, MILLELE SEEMNED PEAVAD VASTAMA

1. Seeme peab olema sordiehtne ja -puhas.

2. Haiguste ja seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal.

3. Seeme peab vastama ka järgmistele tingimustele.

a) Standardid

Liik Minimaalne analüütiline puhtus (massi%) Muude taimeliikide seemnete maksimaalne sisaldus (massi%) Minimaalne idanevus (seemnete kogumite või puhta seemne %)

Allium cepa 97 0,5 70

Allium porrum 97 0,5 65

Anthriscus cerefolium 96 1 70

Apium graveolens 97 1 70

Asparagus officinalis 96 0,5 70

Beta vulgaris (peet "Cheltenham") 97 0,5 50 (kogumid)

Beta vulgaris (muu peet kui "Cheltenham") 97 0,5 70 (kogumid)

Brassica oleracea (lillkapsas) 97 1 70

Brassica oleracea (muud alamliigid) 97 1 75

Brassica pekinensis 97 1 75

Brassica rapa 97 1 80

Capsicum annuum 97 0,5 65

Cichorium intybus (partim) (salatsigur, punasigur) 95 1,5 65

Cichorium intybus (partim) (tööstuslik sigur) 97 1 80

Cichorium endivia 95 1 65

Citrullus lanatus 98 0,1 75

Cucumis melo 98 0,1 75

Cucumis sativus 98 0,1 80

Cucurbita maxima 98 0,1 80

Cucurbita pepo 98 0,1 75

Cynara cardunculus 96 0,5 65

Daucus carota 95 1 65

Foeniculum vulgare 96 1 70

Lactuca sativa 95 0,5 75

Lycopersicon lycopersicum 97 0,5 75

Petroselinum crispum 97 1 65

Phseolus coccineus 98 0,1 80

Phaseolus vulgaris 98 0,1 75

Pisum sativum 98 0,1 80

Raphanus sativus 97 1 70

Scorzonera hispanica 95 1 70

Solanum melongena 96 0,5 65

Spinacia oleracea 97 1 75

Valerianella locusta 95 1 65

Vicia faba 98 0,1 80

b) Lisanõuded

i) kaunviljade seemneid ei tohi olla kahjustanud järgmised elus putukad:

Acanthoscelides obtectus Sag.

Bruchus affinis Froel.

Bruchus atomarius L.

Bruchus pisorum L.

Bruchus rufimanus Boh.

ii) seemneid ei tohi olla kahjustanud elus Acarina.

III LISA

ARTIKLI 25 LÕIKES 2 OSUTATUD MASS

1. Seemnepartii maksimummass:

a) liikide Phaseolus vulgaris, Pisum sativum ja Vicia faba seemned 25 tonni

b) nisutera suurused või sellest suuremad seemned, välja arvatud Phaseolus vulgaris, Pisum sativum ja Vicia faba 20 tonni

c) nisuterast väiksemad seemned 10 tonni

Partii maksimummassi ei tohi ületada rohkem kui 5 % võrra.

2. Proovi miinimummass

Liik Mass (grammides)

Allium cepa 25

Allium porrum 20

Anthriscus cerefolium 20

Apium graveolens 5

Asparagus officinalis 100

Beta vulgaris 100

Brassica oleracea 25

Brassica pekinensis 20

Brassica rapa 20

Capsicum annuum 40

Cichorium intybus (partim) (salatsigur, punasigur) 15

Cichorium intybus (partim) (tööstuslik sigur) 50

Cichorium endivia 15

Citrullus lanatus 250

Cucumis melo 100

Cucumis sativus 25

Cucurbita maxima 250

Cucurbita pepo 150

Cynara cardunculus 50

Daucus carota 10

Foeniculum vulgare 25

Lactuca sativa 10

Lycopersicon lycopersicum 20

Petroselinum crispum 10

Phseolus coccineus 1 000

Phaseolus vulgaris 700

Pisum sativum 500

Raphanus sativus 50

Scorzonera hispanica 30

Solanum melongena 20

Spinacia oleracea 75

Valerianella locusta 20

Vicia faba 1 000

Eespool nimetatud liikide F-1 hübriidsortide puhul võib miinimumkaalu vähendada veerandini kehtestatud kaalust. Proov peab kaaluma siiski vähemalt 5 grammi ja koosnema vähemalt 400 seemnest.

IV LISA

ETIKETT

A. Ametlik etikett (eliitseeme ja sertifitseeritud seeme, välja arvatud väikepakendid)

I. Nõutav teave

1. "EÜ eeskirjad ja standardid".

2. Sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid.

3. Pitseerimise kuu ja aasta järgmisel viisil: "pitseeritud (kuu ja aasta)" või

sertifitseerimise eesmärgil tehtud viimase ametliku proovivõtmise kuu ja aasta järgmisel viisil: "proovid on võetud (kuu ja aasta)".

4. Partii viitenumber.

5. Liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud vormis ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või kasutades mõlemat.

6. Sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega.

7. Kategooria.

8. Tootjariik.

9. Deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete arv.

10. Massi märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisainete või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning samuti ligikaudne seemnete kogumite või puhta seemne ja kogumassi suhe.

11. Sortide puhul, mis on hübriidid või puhasliinid:

- eliitseemne puhul, kui hübriid või puhasliin on käesoleva direktiivi alusel ametlikult heaks kiidetud:

viidates või viitamata lõplikule sordile, selle ristamiseks kasutatava sordi ametlikult heakskiidetud nimi ning juhul, kui hübriidid ja puhasliinid on ette nähtud ristamiseks üksnes lõplike sortide saamisel, märge "ristamiseks kasutatav sort",

- eliitseemne puhul muudel juhtudel:

eliitseemne ristamiseks kasutatava sordi nimi, mille võib esitada kodeeritult ja millele on lisatud viide lõplikule sordile, viidates või viitamata selle funktsioonile (isas- või emaskomponent), ning märge "ristamiseks kasutatav sort",

- sertifitseeritud seemne puhul:

seemne sordinimi ning märge "hübriid".

12. Kui vähemalt idanevust on uuesti analüüsitud, võib märkida sõnad "uuesti analüüsitud " (kuu ja aasta).

II. Miinimummõõtmed

110 × 67 mm

B. Tarnija etikett või silt pakenditel (standardseeme ja kategooria "sertifitseeritud seeme" väikepakendid)

I. Nõutav teave

1. "EÜ eeskirjad ja standardid".

2. Etikettide paigaldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress või tunnusmärk.

3. Pitseerimise või viimase idanevuse analüüsi tegemise turustusaasta. Võib märkida turustusaasta lõpu.

4. Liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega.

5. Sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega.

6. Kategooria: väikepakendite puhul võib sertifitseeritud seeme olla tähistatud tähega "C" või "Z" ning standardseemne tähtedega "ST".

7. Standardseemne puhul etikettide kinnitamise eest vastutava isiku poolt antud viitenumber.

8. Sertifitseeritud seemne puhul sertifitseeritud partiid identifitseerida võimaldav viitenumber.

9. Deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritud seemnete arv, välja arvatud kuni 500-grammiste väikepakendite puhul.

10. Massi märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisainete või muude tahkete lisandite kasutamise korral lisandi laad ning samuti ligikaudne seemnete kogumite või puhta seemne ja kogumassi suhe.

II. Etiketi miinimummõõtmed (välja arvatud väikepakendite puhul)

110 × 67 mm.

V LISA

LÕPLIKULT SERTIFITSEERIMATA, MÕNES TEISES LIIKMESRIIGIS KORISTATUD SEEMNE PUHUL KASUTATAV ETIKETT JA DOKUMENT

A. Etiketil esitatav teave

- Põldtunnustamise eest vastutav asutus ja liikmesriik või nende lühendid,

- liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud vormis ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või kasutades mõlemat,

- sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega,

- kategooria,

- põllu või partii viitenumber,

- deklareeritud neto- või brutomass,

- märge "lõplikult sertifitseerimata seeme".

B. Etiketi värv

Etikett peab olema hall.

C. Dokumendis esitatav teave

- Dokumendi välja andnud asutus,

- liik, märgitud vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud vormis ja ilma autorite nimedeta) või üldnimetusena või kasutades mõlemat,

- sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega,

- kategooria,

- põllule külvatud seemne viitenumber ja asjaomase seemne sertifitseerinud riigi nimi (riikide nimed),

- põllu või partii viitenumber,

- dokumendiga hõlmatud partii tootmiseks haritud maa-ala,

- koristatud seemne kogus ja pakendite arv,

- tõend selle kohta, et tingimused, millele peab vastama põllukultuur, millest seeme on saadud, on täidetud,

- vajaduse korral esialgse seemneanalüüsi tulemused.

VI LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID JA NENDE HILISEMAD MUUDATUSED

(viidatud artiklis 51)

Direktiiv 70/458/EMÜ (EÜT L 225, 12.10.1970, lk 7)

Nõukogu direktiiv 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.4.1971, lk 24) üksnes artikkel 6

Nõukogu direktiiv 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.7.1972, lk 37) üksnes artiklites 1 ja 2 tehtud viited direktiivi 70/458/EMÜ sätetele

Nõukogu direktiiv 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22) üksnes artikkel 6

Nõukogu direktiiv 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79) üksnes artikkel 6

Nõukogu direktiiv 76/307/EMÜ (EÜT L 72, 18.3.1976, lk 16) üksnes artikkel 2

Nõukogu direktiiv 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.1.1978, lk 23) üksnes artikkel 7

Nõukogu direktiiv 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.8.1978, lk 13) üksnes artikkel 7

Komisjoni direktiiv 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.7.1979, lk 13) üksnes artikkel 4

Nõukogu direktiiv 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.8.1979, lk 1) üksnes artikkel 4

Nõukogu direktiiv 79/967/EMÜ (EÜT L 293, 20.11.1979, lk 16) üksnes artikkel 3

Nõukogu direktiiv 80/1141/EMÜ (EÜT L 341, 16.12.1980, lk 27) üksnes artikkel 2

Nõukogu direktiiv 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 7.5.1986, lk 23) üksnes artikkel 6

Komisjoni direktiiv 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.2.1987, lk 39) üksnes artikkel 5

Komisjoni direktiiv 87/481/EMÜ (EÜT L 273, 26.9.1987, lk 45)

Nõukogu direktiiv 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.6.1988, lk 82) üksnes artikkel 8

Nõukogu direktiiv 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.1988, lk 31) üksnes artikkel 7

Nõukogu direktiiv 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48) üksnes artiklis 2 ja II lisa punkti I alapunktis 7 tehtud viited direktiivi 70/458/EMÜ sätetele

Komisjoni direktiiv 96/18/EÜ (EÜT L 76, 26.3.1996, lk 21) üksnes artikkel 3

Komisjoni direktiiv 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10) üksnes artikli 1 lõige 6

Nõukogu direktiiv 98/95/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 1) üksnes artikkel 7

Nõukogu direktiiv 98/96/EÜ (EÜT L 25, 1.2.1999, lk 27) üksnes artikkel 7

B OSA

SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE TÄHTAEGADE LOETELU

(viidatud artiklis 51)

Direktiiv Ülevõtmise tähtaeg

70/458/EMÜ 1. juuli 19721 2

71/162/EMÜ 1. juuli 1972

72/274/EMÜ 1. juuli 1972 (artikkel 1)

1. jaanuar 1973 (artikkel 2)

72/418/EMÜ 1. jaanuar 1973 (artikli 6 lõige 13 ja artikli 6 lõige 18)

1. juuli 1972 (muud sätted)

73/438/EMÜ 1. jaanuar 1974 (artikli 6 lõige 4)

1. juuli 1974 (muud sätted)

76/307/EMÜ 1.juuli 1975

78/55/EMÜ 1. juuli 1977 (artikli 7 lõige 5)

1. juuli 1979 (muud sätted)

78/692/EMÜ 1. juuli 1977 (artikkel 7)

1. juuli 1979 (muud sätted)

79/641/EMÜ 1. juuli 1980

79/692/EMÜ 1. juuli 1977

79/967/EMÜ 1. juuli 1982

80/1141/EMÜ 1. juuli 1980

86/155/EMÜ 1. märts 1986 (artikli 6 lõige 3 ja artikli 6 lõige 8)

1. juuli 1987 (muud sätted)

87/120/EMÜ 1. juuli 1988

87/481/EMÜ 1. juuli 1989

88/332/EMÜ

88/380/EMÜ 1. juuli 1982 (artikli 7 lõige 9)

1. jaanuar 1986 (artikli 7 lõige 6 ja artikli 7 lõige 10)

1. juuli 1992 (artikli 7 lõige 18)

1. juuli 1990 (muud sätted)

90/654/EMÜ

96/18/EÜ 1. juuli 1996

96/72/EÜ 1. juuli 19973

98/95/EÜ 1. veebruar 2000 (parandus EÜT L 126, 20.5.1999, lk 23)

98/96/EÜ 1. veebruar 2000

1 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi puhul 1. juuli 1973; Kreeka puhul 1. jaanuar 1986; Hispaania puhul 1. märts 1986; Portugali puhul 1. jaanuar 1991. 2 Austria, Soome ja Rootsi puhul 1. jaanuar 1995. Siiski: - Soome ja Rootsi võivad käesoleva direktiivi kohaldamist edasi lükata hiljemalt 31. detsembrini 1995, kui nad turustavad oma territooriumil selliseid riigi põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogis loetletud sorte, mida ei ole vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ametlikult heaks kiidetud. Selliste sortide seemneid ei tohi kõnealuse aja jooksul turustada teiste liikmesriikide territooriumil, - turustuskitsendusi seoses sordiga ei kohaldada selliste põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide suhtes, mis on liitumise ajal või pärast seda loetletud nii Soome ja Rootsi kataloogides kui ühises kataloogis, - esimeses taandes osutatud ajavahemiku jooksul lisatakse ühisesse põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide kataloogi need Soome ja Rootsi vastavates kataloogides loetletud sordid, mis on vastavalt eespool nimetatud direktiivi sätetele ametlikult heaks kiidetud. 3 "EMÜ" lühendiga etikettide järelejäänud varusid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2001.

VII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 70/458/EMÜ Käesolev direktiiv

Artikkel 1 Artikli 1 esimene lõik

Artikkel 34 Artikli 1 teine lõik

Artikli 1 lõige a Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 2 lõike 1 punkt a Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt a Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt i

Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt b Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt ii

Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt c Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iii

Artikli 2 lõike 1 punkti B alapunkt d Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iv

Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt a Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt i

Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt b Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt ii

Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt c Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt iii

Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt d Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt iv

Artikli 2 lõike 1 punkti C alapunkt e Artikli 2 lõike 1 punkti d alapunkt v

Artikli 2 lõike 1 punkti D alapunkt a Artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkt i

Artikli 2 lõike 1 punkti D alapunkt b Artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkt ii

Artikli 2 lõike 1 punkti D alapunkt c Artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkt iii

Artikli 2 lõike 1 punkti D alapunkt d Artikli 2 lõike 1 punkti e alapunkt iv

Artikli 2 lõike 1 punkti E alapunkt a Artikli 2 lõike 1 punkti f alapunkt i

Artikli 2 lõike 1 punkti E alapunkt b Artikli 2 lõike 1 punkti f alapunkt ii

Artikli 2 lõike 1 punkti E alapunkt c Artikli 2 lõike 1 punkti f alapunkt iii

Artikli 2 lõike 1 punkti F alapunkt a Artikli 2 lõike 1 punkti g alapunkt i

Artikli 2 lõike 1 punkti F alapunkt b Artikli 2 lõike 1 punkti g alapunkt ii

Artikli 2 lõike 1 punkti F alapunkt c Artikli 2 lõike 1 punkti g alapunkt iii

Artikli 2 lõike 1 punkt a Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõike 1 punkt b Artikli 2 lõige 3

Artiklid 3-8 Artiklid 3-8

Artikkel 9 --

Artikkel 10 Artikkel 9

Artikkel 11 Artikkel 10

Artikkel 12 Artikkel 11

Artikkel 13 Artikkel 12

Artikkel 13a Artikkel 13

Artikkel 14 Artikkel 14

Artikli 15 lõige 1 Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2 Artikli 15 lõige 2

Artikli 15 lõige 3 --

Artikli 16 lõige 1 Artikli 16 lõige 1

Artikli 16 lõige 2 Artikli 16 lõige 2

Artikli 16 lõiked 3-5 --

Artiklid 17-19 Artiklid 17-19

Artikli 20 lõige 1 Artikli 20 lõige 1

Artikli 20 lõike 1 punkt a Artikli 20 lõige 2

Artikli 20 lõige 2 Artikli 20 lõige 3

Artikli 20 lõige 3 Artikli 20 lõige 4

Artikli 20 lõige 5 --

Artikkel 20a Artikkel 21

Artikkel 21 Artikkel 22

Artikkel 21a Artikkel 23

Artikkel 22 Artikkel 24

Artikkel 23 Artikkel 25

Artikkel 24 Artikkel 26

Artikkel 25 Artikkel 27

Artikli 26 lõige 1 Artikli 28 lõige 1

Artikli 26 lõike 1 punkt a Artikli 28 lõige 2

Artikli 26 lõike 1 punkt b Artikli 28 lõige 3

Artikli 26 lõike 2 punktid 1-3 Artikli 28 lõike 4 punktid 1-3

Artikli 26 lõiked 2-4 --

Artikkel 27 Artikkel 29

Artikkel 28 Artikkel 30

Artikkel 28a Artikkel 31

Artikkel 29 Artikkel 32

Artikkel 29a Artikkel 33

Artikkel 30 Artikkel 34

Artikkel 30a Artikkel 35

Artikkel 31 Artikkel 36

Artikli 32 lõige 1 Artikli 37 lõige 1

Artikli 32 lõige 3 Artikli 37 lõige 2

Artikkel 33 Artikkel 38

Artikkel 35 Artikkel 39

Artikkel 36 Artikkel 40

Artikkel 37 Artikkel 41

Artikkel 38 Artikkel 42

Artikkel 39 Artikkel 43

Artikli 39a lõiked 1 ja 2 Artikli 44 lõiked 1 ja 2

Artikli 39a lõike 3 punkt i Artikli 44 lõike 3 punkt a

Artikli 39a lõike 3 punkt ii Artikli 44 lõike 3 punkt b

Artikkel 40b Artikkel 45

Artikkel 40 Artikli 46 lõiked 1, 2 ja 4

Artikkel 40a Artikli 46 lõiked 1, 3 ja 4

Artikkel 41 Artikkel 47

Artikli 41a lõige 1 Artikli 48 lõige 1

Artikli 41a lõike 2 punkt i Artikli 48 lõike 2 punkt a

Artikli 41a lõike 2 punkt ii Artikli 48 lõike 2 punkt b

Artikkel 42 Artikkel 49

-- artikli 50 1

-- Artikkel 51

-- Artikkel 52

-- Artikkel 53

I LISA 1. osa I LISA 1. osa

I LISA 2. osa I LISA 2. osa

I LISA 3. osa I LISA 3. osa

I LISA 4. osa punkt A I LISA 4. osa punkt A

I LISA 4. osa punkti A alapunkt a I LISA 4. osa punkt B

I LISA 4. osa punkti A alapunkt b I LISA 4. osa punkt C

I LISA 4. osa punkt B I LISA 4. osa punkt D

I LISA 5. osa I LISA 5. osa

II LISA II LISA

III LISA III LISA

IV LISA A osa punkti a alapunkt 1 IV LISA A osa punkti a alapunkt 1

IV LISA A osa punkti a alapunkt 2 IV LISA A osa punkti a alapunkt 2

IV LISA A osa punkti a alapunkt 3 IV LISA A osa punkti a alapunkt 3

IV LISA A osa punkti a alapunkt 4 IV LISA A osa punkti a alapunkt 4

IV LISA A osa punkti a alapunkt 5 IV LISA A osa punkti a alapunkt 5

IV LISA A osa punkti a alapunkt 6 IV LISA A osa punkti a alapunkt 6

IV LISA A osa punkti a alapunkt 7 IV LISA A osa punkti a alapunkt 7

IV LISA A osa punkti a alapunkt 8 IV LISA A osa punkti a alapunkt 8

IV LISA A osa punkti a alapunkt 9 IV LISA A osa punkti a alapunkt 9

IV LISA A osa punkti a alapunkt 10 IV LISA A osa punkti a alapunkt 10

IV LISA A osa punkti a alapunkt 10a IV LISA A osa punkti a alapunkt 11

IV LISA A osa punkti a alapunkt 11 IV LISA A osa punkti a alapunkt 12

IV LISA 4. osa punkti A alapunkt b IV LISA 4. osa punkti A alapunkt b

IV LISA B osa IV LISA B osa

V LISA V LISA

-- VI LISA

-- VII LISA

1 98/95/EÜ artikli 9 lõige 2 ja 98/96/EÜ artikli 8 lõige 2.