30.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 352/1

(1)

Nõukogu kehtestas 5. oktoobril 2006. aastal määrusega (EÜ) nr 1472/2006 (1) (edaspidi „esialgne määrus”) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV” või „Hiina”) ja Vietnamist (edaspidi koos „asjaomased riigid”) pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes. Kehtestatud tollimaksu määrad jäid HRV puhul vahemikku 9,7 % – 16,5 % ja nimetatud määr Vietnami puhul oli 10 %. Meetmed kehtestati kaheks aastaks. Kõnealuste meetmete võtmiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi „esialgseks uurimiseks”.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 388/2008 (2) (edaspidi „laiendamismäärus”) laiendas nõukogu teatavate HRVst pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Aomeni erihalduspiirkonnast lähetatud impordi suhtes, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevatena või mitte. Meetmete laiendamisele järgnes meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine, mis viidi läbi kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 3.

(3)

Taotluse esitas Euroopa jalatsitööstuse konföderatsioon (CEC) (edaspidi „taotluse esitaja”) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, antud juhul rohkem kui 35 %, liidu nahast pealsetega jalatsite kogutoodangust.

(4)

Representatiivsuse kontrolli raames väljendas mitu liikmesriikide jalatsitootjate üleriigilist ühendust oma seisukohti seoses aegumise läbivaatamise alustamisega ning taotles oma nime konfidentsiaalseks jätmist kartuses, et mõned kliendid võivad avaldada survet nende liikmeks olevatele äriühingutele. Mõned teised isikud seadsid küsimuse alla, miks on vastu ja poolt olevate tootjate ühenduste nimed ja seisukohad jäetud konfidentsiaalseks. Komisjon küsis ühendustelt taas kord selgesõnaliselt, kas nad nõustuksid oma nime ja seisukoha avaldamisega. Neli ühendust nõustusid oma nime ja seisukoha avaldamisega, samas kui ülejäänud olid selle vastu, osutades taas kord oma kartusele seoses võimalike survemeetmetega nende liikmeks olevate äriühingute suhtes. Komisjon asus seisukohale, et kõnealuste tootjate puhul oli survemeetmete võimalus tõepoolest olemas müügimahu vähenemise kujul, ning nõustus nimede avaldamata jätmisega.

(5)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et komisjon ei oleks pidanud aegumise läbivaatamise uurimist algatama, sest esialgse määruse artiklis 3 on sätestatud, et määrus kehtib jõustumisest alates kaks aastat. Esialgse määruse põhjenduses 326 selgitatakse seevastu, et olenemata meetmete lühemast kehtivusajast, kohaldatakse algmääruse artiklis 11 sätestatud eeskirju mutatis mutandis. Kooskõlas nimetatud põhjendusega kinnitati dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise teate (3) tekstis, et meetmed aeguvad 7. oktoobril 2008. aastal, kui ei algatata algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast läbivaatamist. Kuna dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine tõesti algatati, jäävad dumpinguvastased meetmed jõusse kõnealuse läbivaatamise lõpuni.

(6)

Aegumise läbivaatamise taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

(7)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, tegi komisjon 3. oktoobril 2008. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teatavaks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase meetmete aegumise läbivaatamise algatamise.

(8)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2007 kuni 30. juunini 2008 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks asjakohaste suundumuste analüüs hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2006 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Kui see oli asjakohane, osutati samuti aastale 2005 ja esialgse uurimise uurimisperioodile, mis hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (edaspidi „esialgne uurimisperiood”).

(9)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest taotluse esitajale, taotluses nimetatud liidu tootjatele, mis tahes teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele importijatele ja nende ühendustele, teadaolevatele jaemüüjatele/turustajatele ja nende ühendustele, teadaolevatele tarbijaorganisatsioonidele, teadaolevatele asjaomaste riikide eksportivatele tootjatele ja nende ühendustele ning asjaomaste riikide ametiasutustele.

(10)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(12)

Asjaomaste riikide uurimisaluste eksportivate tootjate, liidu tootjate ja importijate suurt arvu silmas pidades nähti algatamisteatega ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(13)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral valimi moodustada, paluti eksportivatel tootjatel ja nende nimel tegutsevatel esindajatel ning liidu tootjatel ja importijatel endast teada anda ning esitada algatamisteates nimetatud teave.

(14)

Hiina Rahvavabariigis teavitas endast ja esitas nõutava teabe kindlaksmääratud tähtpäevaks kokku 58 äriühingut või seotud äriühingute rühma (edaspidi „kontsern”). Need 58 äriühingut või kontserni tootsid vaatlusalust toodet ja/või eksportisid seda liidu turule uurimisperioodi jooksul ning avaldasid soovi valimis osaleda. Neid käsitati koostööd tegevate äriühingutena ning kaaluti nende lisamist valimisse. Koostöö tase Hiina Rahvavabariigiga, st koostööd tegevate Hiina äriühingute poolt liitu eksporditavate kaupade osakaal võrreldes kogu Hiinast pärineva ekspordiga liitu, oli umbes 22 %.

(15)

Valim koostati koostöös Hiina ametivõimudega, lähtudes koostööd tegevate äriühingute ekspordimahtudest ja geograafilisest jaotusest. Valimi jaoks välja valitud seitsme äriühingu eksport liitu moodustas umbes 56 % 58 koostööd teinud äriühingu liidu-suunalisest ekspordist ning 13 % Hiina koguekspordist liitu. Nad kõik vastasid küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul.

(16)

Teatavad valimisse mittekaasatud Hiina eksportijad väitsid, et kuna neid valimisse ei valitud, ei olnud neil võimalik oma huve kaitsta. Väljavõttelise uuringu põhimõtte kohaselt valitakse välja representatiivne arv eksportivaid tootjaid ning valimi põhjal antud hinnangu tulemusi võib vaadelda ka teisi koostööd tegevaid eksportijaid esindavana. Lisaks märgitakse, et kõigil huvitatud isikutel oli võimalus osaleda uurimises ja esitada oma seisukohti. See argument lükati seetõttu tagasi.

(17)

Vietnamis teavitas endast ja esitas nõutava teabe kindlaksmääratud tähtpäevaks kokku 51 äriühingut või kontserni. Need 51 äriühingut või kontserni tootsid vaatlusalust toodet ja/või eksportisid seda liidu turule uurimisperioodi jooksul ning avaldasid soovi valimis osaleda. Neid käsitati koostööd tegevate äriühingutena ning kaaluti nende lisamist valimisse. Koostöö tase Vietnamiga, st koostööd tegevate Vietnami äriühingute poolt liitu eksporditavate kaupade osakaal võrreldes kogu Vietnamist pärineva ekspordiga liitu, oli umbes 82 %.

(18)

Valim koostati koostöös Vietnami ametivõimudega, lähtudes ekspordimahtudest. Valimi jaoks välja valitud kolme äriühingu eksport liitu moodustas umbes 27 % 51 koostööd teinud äriühingu liidu-suunalisest ekspordist ning 22 % Vietnami koguekspordist liitu. Nad kõik vastasid küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul.

(19)

Liidu tootjatest valimi moodustamiseks vajaliku teabe saamiseks kasutati järgmist menetlust. Kaebuse esitajate nimel toimides kinnitas CEC, et kõik kaebuse esitanud tootjad on valmis koostööd tegema ja väljavõttelises uuringus osalema. Olemasolevat üksikasjalikku ja mahukat teavet (mis sisaldus muu hulgas kaebuses, representatiivsuse hinnangus ja CEC esildistes) arvesse võttes ei olnud vaja üksikutele kaebuse esitanud tootjatele valimi moodustamiseks küsimustikke saata. Lisaks kutsuti algatamisteates kõiki tootjaid üles endast teada andma, kui nad soovivad menetluse raames koostööd teha. Lisaks kaebuse esitajatele andis pärast läbivaatamise algatamist endast teada veel viis äriühingut, kes taotlesid väljavõttelises uuringus osalemist. Kõigile neile saadeti valimi moodustamise küsimustikud, et saada teavet, mis kaebuse esitajate kohta juba olemas oli. Viiest äriühingust saatis küsimustiku tagasi üksnes kaks. Kõnealust kahte äriühingut valimisse siiski ei arvatud, sest nad ei kuulunud liidu tootmisharu määratluse alla (vt põhjendust 198).

(20)

Vaatlusaluse toote tootmine liidus on suures osas koondunud kolme liikmesriiki, kus toimub 2/3 kogu tootmisest. Ülejäänud tootmine on jagunenud ülejäänud liikmesriikide vahel. Põhjendusest 202 ja sellele järgnevatest põhjendustest nähtub, et liidu tootjate ärimudelid erinevad peamiselt tootevaliku/kvaliteedivahemiku ja turustuskanalite poolest ning selle poolest, kas toimub tegevuste klastriteks jagamine ja tootmisprotsessi osade allhange liidus või väljaspool liitu.

(21)

Saadud teabe põhjal koostas komisjon valimi, lähtudes suurimatest representatiivsetest tootmis- ja müügimahtudest liidus, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Kuid nagu eespool kirjeldatud, ei ole tegemist täielikult homogeense tööstusharuga ning välja valitud äriühingute representatiivsuse hindamiseks võeti samuti arvesse tootjate geograafilist jaotust liikmesriikide vahel (5) ning seda, millisesse turulõiku nende tooted kuuluvad. Tulemusena valiti välja kaheksa äriühingut, kes tegutsevad neljas liikmesriigis. Väljavalitud äriühingud esindavad samuti kõiki liidu olulisemaid ärimudeleid toodete tootmise ja turustamise ning spetsialiseerumise osas. Toodete spetsialiseerumisega seoses esindasid väljavalitud äriühingud tootmist kõikide peamiste hinnatasemete (madalama, keskmise ja kõrgema hinnataseme) ning samuti kõikide soo- ja vanuserühmade (naiste-, meeste-, mõlema soo jaoks mõeldud ja lastejalatsid) lõikes. Toodete turustamisega seoses esindavad väljavalitud äriühingud kõiki peamisi turustustasandeid (müük hulgimüüjatele, jaemüüjatele, otsemüük). Tootmise osas kuulus väljavalitud äriühingute hulka nii äriühinguid, kus kogu tootmine selle kõikides peamistes etappides toimus täielikult äriühingus endas, kui ka äriühinguid, kes tellisid mõned tootmisprotsessi osad allhanke korras (nii liidust kui ka väljastpoolt liitu).

(22)

Valimisse kaasatud kaheksat tootjat peeti seega liidu tootmise suhtes representatiivseks ning nende toodang moodustas kaebuse esitanud liidu tootjate toodangust 8,2 % ja liidu kogutoodangust 3,1 %. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi koostamise küsimuses CECiga ja CEC vastuväiteid ei esitanud.

(23)

Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõpetas üks valimisse kaasatud liidu tootja järk-järgult tootmise liidus, viies oma tootmistegevuse täielikult väljapoole liitu. Tuleb märkida, et äriühingu tootmismaht ei olnud selline, mis oleks valimisse kuuluvaid äriühinguid, sealhulgas nende representatiivsust, oluliselt mõjutanud. Kahju käsitlevad kvantitatiivsed uurimistulemused ei oleks olnud oluliselt erinevad, kui kõnealune äriühing ei oleks valimisse kuulunud. Sellega seoses ja võttes arvesse, et i) äriühingul oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidus tootmine ning et ii) suur osa äriühingu tootmisest toimub allhankena, mis on paljude huvitatud isikute arvates liidus oluline ärimudel, otsustati kõnealust äriühingut valimist ametlikult mitte välja arvata. See tagab täiendavalt, et kvalitatiivselt esindab valim võimalikult täpselt sektoris valitsevat reaalset olukorda. Lisaks võib see (arvestades, et aegumise läbivaatamine hõlmab kahju jätkumise/kordumise analüüsi) aidata paremini ennustada, kuidas olukord liidu turul võiks areneda, kui dumpinguvastaste meetmete rakendamist ei jätkata. Loomulikult kasutati siiski üksnes andmeid äriühingu tegevuse kohta liidu tootjana.

(24)

Tulenevalt sellest, et kõnealuse äriühingu tootmis- ja müügimaht liidus olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väiksemad kui algselt valimi koostamise etapis teatatud, on liidu institutsioonid kaalunud, kas liidu tootmisharu tootmise ja müügi koondnäitajaid oleks tulnud vastavalt vähendada, st kas valimile avaldunud mõju oleks tulnud üle kanda kogu elanikkonnale. Siiski leiti, et äriühing tegi vea tõenäoliselt heas usus, kui ta arvestas liidu naabruses asuvas riigis toimuva allhanke ekslikult liidu tootmise hulka. Seda arvesse võttes märgitakse esmalt, et valimit kasutatakse eelkõige nende kahjunäitajate hindamiseks, mida ei ole võimalik liidu tootmisharu kohta tervikuna piisaval määral saada. Tootmis- ja müüginäitajad saadi koondandmetena liidu tootmisharu kohta ning seetõttu ei ole see argument asjakohane. Lisaks ei nähtu olemasolevast teabest, sealhulgas käesoleva uurimise raames paralleelselt üleriigiliste ühenduste täiendava analüüsiga kogutud andmetest, mingit vajadust sellise korrigeerimise järele. Lisaargumendina võib öelda, et kui liidu tootmisharu ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käsitlevaid täielikke tootmis- ja müüginäitajaid vähendataks valimi madalamate näitajate kajastamiseks, ei mõjutaks see valimi representatiivsust ega üldiseid järeldusi kahju kohta.

(25)

Erinevad huvitatud isikud väitsid, et tegemist on algmääruse artikli 17 rikkumisega, väites, et liidu tootjatest koostatud valim ei olnud representatiivne toodangu suhtarvu, tootevaliku, müügihindade, tootmise ja müügi suhte, geograafilise jaotuse ning tulususe ja tulemuslikkuse osas. Samuti oldi seisukohal, et valimi koostamisel ei võetud arvesse nende tootjate suurt arvu, kes on tootmist allhanke korras kolmandatesse riikidesse viinud.

(26)

Neid väiteid analüüsiti hoolikalt ning võttes muu hulgas arvesse juhtumi keerukust, saadeti välja täiendavad küsimustikud mitte ainult äriühingutele, vaid ka üleriigilistele ühendustele. Küsimustikus esitatud andmeid analüüsiti ja kontrolliti kohapeal. Sellega seoses tuli valimisse arvatud äriühingute arvu piirata sellise arvuni, et uurimist oleks olemasoleva aja jooksul võimalik mõistlikult läbi viia, st kaheksa äriühinguni.

(27)

Peale selle, arvestades et liidu tootmisharu on antud juhtumi puhul suurel määral killustunud, on vältimatu, et valimisse kaasatud äriühingud moodustavad suhteliselt väikese osa liidu kogutoodangust. Selline killustumine koos asjaoluga, et suuremad tootjad kaasati valimisse, tähendab, et äriühingute arvu suurendamine ei oleks mingil juhul avaldanud olulist mõju valimi suurusele liidu kogutoodanguga võrreldes.

(28)

Nagu selgitatud põhjenduses 21, võttis komisjon valimi koostamisel arvesse geograafilist jaotust. Rõhutatakse, et selleks, et valim oleks representatiivne, ei pea ta täpselt kajastama kogu elanikkonna geograafilist jaotust (ega mis tahes muu kriteeriumi jagunemist või jaotust). Nagu praeguse valimi puhul, kuhu kuulub neli liikmesriiki, piisab, kui see kajastab asjaomaste suuremate tootjariikide asjakohaseid suhtarve. Mis tahes muu lähenemine oleks halduslikult teostamatu, eelkõige juhul, kui representatiivsuse tagamiseks tuleb arvesse võtta mitut erinevat kriteeriumit. Selline väide tähendaks sisuliselt, et valim oleks piisavalt representatiivne üksnes siis, kui see hõlmaks kogu elanikkonda. Uurimises on seega rõhutatud, et valim, mis hõlmab nelja liikmesriiki, kellest kolme toodangumaht on kaugelt kõige suurem, esindab hästi liidu tootmist tervikuna, eelkõige kui arvesse võtta töötlemislepingutel põhinevat tootmist, mida tuleks sellest tulenevalt arvestada töötlemisteenuse tellinud äriühingu liikmesriigis.

(29)

Valimisse kaasatud äriühingud esindasid ka läbilõiget tootevalikust, mis kajastas asjakohaselt liidu toodangu suurusjärke. Lisaks vastab asjaomane tootevalik Hiina ja Vietnami ekspordi tootevalikule.

(30)

Müügihindadega seoses väideti samuti, et valimi keskmised müügihinnad ei olnud representatiivsed läbivaatamistaotluses märgitud müügihindade suhtes. Sellega seoses tuleks siiski märkida, et vastupidiselt kõnealusele väitele näitas uurimine, et valimi keskmised müügihinnad on kooskõlas taotluses esitatud hindadega. Isegi kui see ei oleks nii, ei pea valimi keskmised müügihinnad olema täpselt samad mis läbivaatamistaotluses, eeldusel et need kajastavad tootjate müügihindu tervikuna.

(31)

Tootmise ja müügi suhet kajastava representatiivsusega seoses tuletatakse meelde, et kogu sektoris tervikuna põhineb tootmine tellimustel ja kajastab tugevalt moetrende. Seetõttu ei ole varude maht eriti kõnekas näitaja ning tootmine ja müük on mahult ligikaudu sama. See leidis valimisse kaasatud äriühingute ja kogu liidu tootmisharu kohta kinnitust nii kaebuse etapis kui ka uurimise käigus.

(32)

Lisaks eespool kirjeldatud kaalutlustele tuletatakse meelde, et algmääruse artiklis 17 on sätestatud, et uurimine võib piirduda valimitega, mis on kas statistiliselt õiged või mis moodustavad suurima representatiivse toodangu-, müügi- või ekspordimahu, mida on võimalik uurida. Kõnealuse sätte sõnastusest nähtub selgelt, et representatiivse mahu kindlaksmääramiseks ei ole antud mingit kvantitatiivset kriteeriumi ega läve. Ainus kriteerium on, et mahtu võib piirata selliselt, et seda saab kasutada oleva aja jooksul mõistlikult uurida.

(33)

Eespool esitatud põhjustel lükati erinevate huvitatud isikute esitatud väited tagasi ning käesolevaga kinnitatakse valimi õiguslikku kehtivust, sest valim on representatiivne ja koostatud täielikus kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(34)

Olemasoleva teabe põhjal võeti ühendust 139 importijaga. Valimi moodustamise küsimustikule vastas 22 sõltumatut importijat, kellest 21 nõustus valimis osalema. Nende esitatud andmete kohaselt moodustas kõnealuse 21 importija import 12 % vaatlusaluse toote HRVst pärinevast impordist ja 40 % Vietnamist pärinevast impordist (läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(35)

Viis suurimat importijat (Adidas, Clarks, Nike, Puma ja Timberland) esindasid umbes 18 % asjaomasest impordist, sest nad teatasid suuremahulisest impordist seoses mõlema riigiga. Seetõttu leiti, et nendest viiest äriühingust koosnev valim oleks representatiivne algmääruse artikli 17 lõike 1 tähenduses, st impordimahu poolest.

(36)

Selleks et paremini kajastada importijate geograafilist jaotust ja erinevaid imporditavate jalatsite liike, lisati valimisse siiski veel kolm importijat. Sellega seoses nähtus tagasi saadetud valimi moodustamise küsimustikest, et paljude vastanud importijate impordimahud olid palju väiksemad ning nad importisid vähem tuntud/moodsaid kaubamärke või kõrgema hinnataseme jalatseid. Tundus, et nimetatud väiksemate importijate ärimudel ja tootevalik erinesid kõige suuremate importijate omast ning need väiksemad importijad koos võiksid moodustada olulise osa asjaomasest impordist. Seetõttu peeti oluliseks, et ka need importijad oleksid esindatud, sest nende äriühingute tegelik majanduslik olukord võib olla erinev eespool põhjenduses 35 nimetatud suurte importijate omast.

(37)

Neil põhjustel koostati kaheksast importijast koosnev valim, kuhu kuulus viis suurimat importijat ja kolm väiksemat importijat. Nad esindasid umbes 10 % HRVst pärinevast impordist ja umbes 34 % Vietnamist pärinevast impordist.

(38)

Kõik koostööd tegevad importijad, kes andsid märku oma valmisolekust koostööd teha, said võimaluse valimi kohta märkusi esitada. Valimisse kaasatud äriühingutele saadeti täitmiseks küsimustikud. Seitse valimisse kaasatud äriühingut vastasid ettenähtud tähtaja jooksul. Kaheksas valimisse kaasatud äriühing, kes koostööd ei teinud, tuli lõpuks valimist välja arvata.

(39)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas. Järgmiste äriühingute esitatud teavet kontrolliti kohapeal:

—

Yue Yuen Industrial (Holdings) Ltd., Hongkong

—

Guangzhou Panyu Pegasus Footwear Co. Ltd., Guangdongi provints

—

HuaJian Industrial (Holding) Co. Ltd., Hongkong, ja selle tootmisettevõtja Dongguan HuaBao Shoes Co. Ltd, Guandongi provints

—

Zhejiang Aokang Shoes Co. Ltd., Zhejiangi provints

—

Foshan City Nanhai Golden Step Industrial Co. Ltd., Guangdongi provints

—

Jianle Footwear Industrial Co. Ltd, Fujiani provints

—

General Footwear/Gentfort Shoes Co.Ltd, Guangdongi provints

—

Pou Yuen Industrial Holdings Limited, Hongkong

—

Golden Star Co. Ltd, Hai Phòng

—

Shyang Hung Cheng Industrials Co Ltd, Binh Duongi provints

—

Associação Portuguesa dos Industriais de Calçado, Componentes, Artigos de Pele e seus Sucedâneos (APICCAPS), Portugal

—

Federación de Industrias del Calzado Español (FICE), Hispaania

—

Associazione Nazionale Calzaturifici Italiani, Itaalia

—

British Footwear Association LTd, Ühendkuningriik

—

Fachverband der Lederverarbeitenden Industrie, Austria

—

Fédération Française de la Chaussure, Prantsusmaa

—

HDS Hauptverband der Deutschen Schuhindustrie e.V., Saksamaa

—

Polish Chamber of Shoe and Leather industry, Poola

(40)

Neljas eri liikmesriigis asuva kaheksa valimisse kaasatud liidu tootja juurde korraldati ka kontrollkäigud. Sarnaselt esialgse uurimisega taotlesid valimisse kaasatud liidu tootjad ja teised koostööd tegevad liidu tootjad algmääruse artikli 19 põhjal, et nende isik jääks konfidentsiaalseks. Nad väitsid, et nende isiku avalikustamine võib neid väga negatiivselt mõjutada. Teatavad kaebuse esitanud liidu tootjad varustavad liidus asuvaid kliente, kes hangivad oma tooteid ka HRVst ja Vietnamist ning saavad sellisest impordist seega otsest kasu. Need kaebuse esitajad on seetõttu delikaatses olukorras, sest mõningad nende kliendid võivad olla vastu sellele, et nad esitavad väidetava kahjustava dumpingu kohta kaebuse või toetavad seda. Seetõttu leidsid nad, et mõned nende klientidest võivad võtta vastumeetmeid, sealhulgas ärisuhte lõpetada. Taotlus rahuldati, sest see oli piisavalt põhjendatud.

(41)

Teatavate eksportivate tootjate esindajad ning sõltumatud importijad väitsid, et kaebuse esitajate isikute avaldamata jätmise tõttu ei saanud nad oma kaitseõigust nõuetekohaselt kasutada. Nad väitsid, et sellises olukorras ei saanud nad kontrollida, kas valimisse kaasatud äriühingud on tõesti representatiivsed. Alternatiivina olid kõnealused isikud seisukohal, et kui konfidentsiaalsustaotlus peaks siiski olema õigustatud, tuleks sellisel juhul avaldada täies mahus iga äriühingu andmed.

(42)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et valimi tootmismahud, mis esitati riikide lõikes, tehti kõigile huvitatud isikutele kontrollimise eesmärgil kättesaadavaks. Seoses väitega, et avalikustada tuleks kogu teave peale äriühingu nime, tuleks märkida, et selline avalikustamine võib valimisse kaasatud äriühingu nime kaudselt paljastada. Seega järgiti ka antud juhul küsimustikule antud vastuste piiramata versioonide (st indekseeritud andmeid sisaldavate versioonide) avalikustamise suhtes kehtivat tavapärast praktikat. Eespool esitatut silmas pidades tuleb järeldada, et isikute kaitseõigust ei rikutud ja väide lükati seetõttu tagasi.

—

Achten Beheer BV, Waalwijk, Madalmaad

—

Adidas AG, Herzogenaurach, Saksamaa

—

C&J Clark International Limited, Street, Somerset, Ühendkuningriik

—

Footex International BV, Hazerswoude-dorp, Madalmaad

—

Nike European Operations BV, Laakdal, Belgia

—

Puma AG Rudolf Dassler Sport, Herzogenaurach, Saksamaa

—

Timberland Europe BV, Enschede, Madalmaad

—

Henrich & Cia Ltda, Dois Irmãos, Brasiilia

—

Werner Calçados Ltda, Três Coroas, Brasiilia

—

Industria de Calçados West Coast Ltda, Ivoti, Brasiilia

(43)

Teatavad isikud esitasid vastuväiteid kogu menetluse jooksul seoses nende kaitseõiguse väidetava rikkumisega. Nad väitsid seoses valimisse kaasatud liidu tootjatega, et huvitatud isikutele kontrollimiseks kättesaadavaks tehtud teave ei olnud täielik ega õigeaegselt esitatud.

(44)

Sellega seoses tuleks rõhutada, et kõik valimisse kaasatud äriühingud esitasid huvitatud isikutele kontrollimiseks ette nähtud vastuste versiooni (edaspidi „avatud vastus”) ilma põhjendamatute viivitusteta ja kooskõlas teistele uurimises osalejatele võimaldatud tähtaegadega. Kui komisjon saab avatud vastuse, saab selle andmed avaldada üksnes siis, kui võimalikud konfidentsiaalsusküsimused on lahendatud kooskõlas algmääruse artikliga 19. Samuti tuleb märkida, et komisjon on kohustatud avaldama andmed piisavalt aegsasti, et huvitatud isikud saaksid oma õigusi kasutada. See kohustus on antud juhtumi puhul nõuetekohaselt täidetud.

(45)

Avatud vastuste täielikkusega seoses tuleb märkida, et uurimise käigus on tavaline, et huvitatud isikud teevad aja jooksul täiendavaid esildisi, milles nad esitavad täiendavat teavet. Selline teave lisatakse mittekonfidentsiaalsesse toimikusse niipea, kui võimalikud konfidentsiaalsusküsimused on lahendatud. Seda protsessi, mille korral kõigi huvitatud isikute panus lisatakse järk-järgult järeldustele jõudmiseks kasutatavate tõendite ja avalike andmete hulka, ei või ajada segamini olukorraga, kus andmed on mittetäielikud.

(46)

Võttes arvesse antud juhtumi keerukust, hõlbustati huvitatud isikute juurdepääsu järgmiselt. Esiteks võimaldati huvitatud isikutele elektrooniline juurdepääs, mille abil nad said taotluse korral kõigi olemasolevate dokumentide täielikud koopiad CD-ROMil. Peale selle lisati elektroonilistele dokumentidele indeks, mis i) hõlbustas juurdepääsu antud juhtumi raames esitatud arvukatele dokumentidele ning ii) võimaldas koostada toimikus sisalduvate dokumentide kronoloogilise registri. Lisaks vastas rida avalikku toimikusse sisestatud märkusi päringutele, mis võib avaldada mõju isikute kaitseõigustele.

(47)

Eespool nimetatu andis huvitatud isikutele tõhusama juurdepääsu ning võimaldas neil teha kogu uurimise jooksul rohkeid märkusi, millega komisjon hiljem asjakohaselt tegeles. Erinevate huvitatud isikute poolt tehtud märkused selle kohta, et avalik toimik ei olnud täielik ega õigeaegselt esitatud, tuleb seega tagasi lükata.

(48)

Üks huvitatud isik väitis samuti, et komisjon oli diskrimineerinud importijaid ja eksportijaid, koheldes kaebuse esitanud liidu tootjaid uurimise käigus soodsamalt. Eelkõige väideti, et erinevalt tootjatest ei võimaldatud importijatele ja eksportijatele konfidentsiaalseks jäämist. Samuti väideti, et kaebuse esitajaid koheldi soodsamatel tingimustel, sest menetluse algatamise etapis ei nõutud neilt valimi moodustamise küsimustike esitamist ning et kaebuse esitajatele võimaldati tähtaja ja vastuste kvaliteedi osas liiga suurt paindlikkust, samas kui samas olukorras olevat eksportijat oleks hinnatud parimate kättesaadavate faktide alusel kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(49)

Sellega seoses tuleks märkida, et kaebust toetavate liidu tootjate konfidentsiaalsustaotlus rahuldati nõuetekohaselt põhjendatud taotlusele tuginedes kooskõlas algmääruse artikliga 19. Eksportijad ja importijad sellist taotlust ei esitanud, samuti ei toimunud uurimise ajal selliseid sündmusi ega saanud teatavaks mingit teavet, mis oleks andnud alust arvata, et eksportijate või importijate isiku avalikustamine võiks kahjustada nende huve. Võttes arvesse, et liidu tootjate olukord oli selles kontekstis oluliselt erinev eksportijate ja importijate omast, ei saa diskrimineerimissüüdistust lugeda põhjendatuks.

(50)

Valimi koostamise kohta vaata põhjendust 19. Eksportijate ja importijate olukord oli üsna erinev kaebuse esitanud tootjate omast, kuna esimesena nimetatute kohta ei sisaldanud toimik mingit üksikasjalikku teavet. Seetõttu oli valimi moodustamise küsimustiku täitmine nende puhul hädavajalik, et kontrollida poolte koostöövalmidust, kuid samas ka selleks, et saada valimi koostamiseks vajalikku põhiteavet. Seetõttu tuleb diskrimineerimist käsitlev väide tagasi lükata.

(51)

Seoses liidu tootjatele uurimise raames küsimustiku abil kogutud teabe osas võimaldatud paindlikkusega ja algmääruse artikli 18 kasutamisega tuleks märkida, et võttes arvesse asjaolu, et eksportijate ja importijate ning liidu tootjate suhtes kasutati ühesugust lähenemisviisi, ei ole diskrimineerimissüüdistustel alust. Põhjendamata väide lükatakse seega tagasi.

(52)

Võrdlusriigi valiku küsimuses väitsid mõned huvitatud isikud, et küsimustike lühikesed tähtajad, ajastamine ja edastamisviis olid India ja Indoneesia äriühingute suhtes diskrimineerivad. Sellega seoses märgitakse, et küsimustike saatmine Indiasse ja Indoneesiasse oli võimalik lõpule viia alles 2008. aasta detsembri lõpus pärast asjakohaste tootjate aadresside saamist. Komisjon tagas, et nende riikide äriühingutele anti vastamiseks sama palju aega kui Brasiilia äriühingutele. Küsimustike edastamiseks kasutas komisjon kõigil juhtudel tähitud kirju ning võimaluse korral ka e-posti. Seetõttu tuleb eespool esitatud väited tagasi lükata.

(53)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et võrdlusriiki käsitlev teave lisati avalikku toimikusse põhjendamatute viivitustega ning et see kahjustas kõnealuste isikute kaitseõigusi. Komisjon märgib, et käesoleva uurimise raames leiti, et suurem osa võrdlusriigi äriühingute poolt küsimustikele antud esimestest mittekonfidentsiaalsetest vastustest olid puudulikud, mistõttu paluti saata uued nõuetekohased avalikud versioonid. Pärast nende saabumist lisati vastused avalikku toimikusse põhjendamatute viivitusteta. Vahepeal lisas komisjon avalikku toimikusse kokkuvõtte teabest küsitletud äriühingute ja nende saadetud vastuste kohta. Need väited tuleb seetõttu tagasi lükata.

(54)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud vaatlusalune toode on sama kui esialgses määruses määratletud toode, st teatavad Hiina Rahvavabariigist ja Vietnamist pärit nahast või komposiitnahast pealsetega jalatsid, välja arvatud spordijalatsid, jalatsid, mille valmistamisel kasutatakse eritehnoloogiat, tuhvlid ja muud toajalatsid ning varbakaitsega jalatsid, mida praegu liigitatakse CN-koodide 6403 20 00, ex 6403 51 05, ex 6403 51 11, ex 6403 51 15, ex 6403 51 19, ex 6403 51 91, ex 6403 51 95, ex 6403 51 99, ex 6403 59 05, ex 6403 59 11, ex 6403 59 31, ex 6403 59 35, ex 6403 59 39, ex 6403 59 91, ex 6403 59 95, ex 6403 59 99, ex 6403 91 05, ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 05, ex 6403 99 11, ex 6403 99 31, ex 6403 99 33, ex 6403 99 36, ex 6403 99 38, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98 ja ex 6405 10 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(55)

Käesolevas uurimises kasutatakse esialgse määruse artikli 1 lõikes 2 esitatud määratlusi. Nende määratluste kohaselt tähendab mõiste

(56)

Käesoleva aegumise läbivaatamisega hõlmatud samasugused tooted on, nagu esialgses uurimises määratletud, teatavad nahast pealsetega jalatsid, mida toodetakse ja müüakse koduturul, võrdlusturul ja/või mida eksporditakse liitu HRVst ja Vietnamist.

(57)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et liidus müüdav samasugune toode ei ole võrreldav HRVst ja Vietnamist eksporditava vaatlusaluse tootega. Leiti siiski, et (käesoleva läbivaatamise raames) oli liidus müüdav toode võrreldav asjaomastest riikidest eksporditava vaatlusaluse tootega. Eelkõige leiti, et vaatlusaluse toote füüsilised ja tehnilised omadused ja kasutusalad, samuti turustuskanalid, olid sarnased ning ei ole pärast esialgset uurimist muutunud. See argument lükati seetõttu tagasi.

(58)

Teatavad huvitatud isikud väitsid samuti, et erinevate uurimise raames koostööd tegevate isikute poolt müüdavate tooteliikide võrdlemiseks kasutatud süsteem ei olnud asjakohane, kuna see ei olnud õiglase võrdluse tagamiseks piisavalt konkreetne. Kuid siiski võimaldas kasutatud süsteem (toote kontrollnumbril põhinev ehk PCN-süsteem) võrrelda kuni 600 erinevat tootekategooriat ja -liiki, mis olid organiseeritud viie peamise kriteeriumi alusel – jalatsi stiil, tarbija liik, jalatsi liik, välistalla materjal ja voodri olemasolu. Lisaks kasutati kõnealust PCN-süsteemi ka juba eelmises uurimises. Ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks seda tuleks muuta. Seetõttu kasutati käesolevas aegumise läbivaatamise uurimises sama PCN-süsteemi nagu esialgses uurimises. See argument lükati seetõttu tagasi.

(59)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et komisjon on muutnud oma metoodikat võrreldes esialgse juhtumiga, muutes uurimise käigus toote kontrollnumbri (PCN) määratlust. See väide ei ole siiski õige. Uurimise käigus selgus pigem, et teatavad isikud olid teatavate tooteliikide puhul PCNi struktuuri valesti tõlgendanud ja kohaldanud. Ühtse lähenemisviisi tagamiseks liigitati kõnealused jalatsimudelid vajaduse korral ümber õige PCN rubriigi alla. Kui tehti kindlaks, et asjaomased isikud on esitanud ebatäpset teavet, pidi komisjon seega vea parandama. Sellist parandamist ei saa seetõttu käsitada metoodika või PCNi sisu muutmisena. Vastupidi, just vajadus tagada PCNil põhineva metoodika järgimine oli põhjuseks, miks kõnealused parandused teha tuli. Seega tuli argument tagasi lükata.

(60)

Mitu huvitatud isikut esitas väiteid, mis olid sarnased esialgse uurimise käigus esitatud väidetega. Nad väitsid, et teatavat liiki jalatsid, mis kuuluvad samasuguse toote määratlusse, nt matkajalatsid, keeglijalatsid, kärestikusõidu jalatsid, jalatsid, mille valmistamisel kasutatakse eritehnoloogiat, ratsutamisjalatsid ja erisuurusega jalatsid, on liiga erinevad selleks, et kuuluda samasse kategooriasse. Lisaks väideti, et STAF-jalatsite suhtes kohaldatavat väärtusläve 7,5 eurot paari kohta tuleks vähendada. Tuletatakse meelde, et esialgses uurimises vähendati väärtusläve 9 eurolt 7,5 euroni paari kohta.

(61)

Lisaks ei võimalda aegumise läbivaatamine meetmetega hõlmatud tootevalikut muuta. Sellist muudatust saaks kaaluda, kui huvitatud isik esitab põhjendatud taotluse kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3. Seetõttu tuli eespool esitatud väited tagasi lükata.

(62)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas HRV ja Vietnami suhtes kehtivate meetmete võimalik aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(63)

Asjaomasest kahest riigist pärineva impordi mahtude ja hindade arengut iseloomustab allpool esitatud tabel. Hiinast pärineva impordi suhtes kehtisid kuni 31. detsembrini 2004 kvoodid ning import suurenes pärast seda kuupäeva oluliselt, saavutades kõrge taseme 2006. aastal. 2007. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiliseerusid impordimahud pärast 2006. aastaga võrreldes toimunud langust. Meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise tulemusena laiendati meetmeid Aomeni erihalduspiirkonnast pärinevale impordile, mille suhtes kehtis alates 2007. aasta septembrist registreerimiskohustus.

(64)

Vietnamist pärineva impordi suhtes kvoote ei kohaldatud ning selle tase oli esialgsel uurimisperioodil kõrge. Seejärel impordimahud vähenesid kuni 2007. aastani ning hakkasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jälle suurenema.

(65)

Need arvud näitavad, et vastupidiselt mõne huvitatud isiku esitatud väidetele oli asjaomastest riikidest pärinev import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt kõrgel tasemel. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas nende ühine turuosa 28,7 % ning on seega oluliselt suurem kui esialgsel uurimisperioodil tuvastatud tase (23,2 %). Kuigi nende vastavad turuosad on pärast esialgset uurimisperioodi kõikunud, on need jäänud üldiselt mahukaks, kuna kummagi riigi turuosa moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 10 %.

(66)

Eurostati andmete põhjal kasvasid mõlemast asjaomasest riigist pärineva impordi keskmised hinnad esialgse uurimisperioodi ja 2006. aasta vahelisel ajavahemikul. Pärast seda on hinnad HRV puhul stabiliseerunud ja Vietnami puhul langenud.

(67)

Kuna Eurostati andmed on üldised ja vaatamata sellele, et nad küll hõlmavad vaatlusalust toodet, ei anna nad aimu võimalikest muutustest tootevalikus, analüüsiti seitsme valimisse kaasatud HRV äriühingu ja kolme valimisse kaasatud Vietnami äriühingu hinnasuundumusi. Üldiselt leiti asjaomase kahe riigi puhul välja valitud äriühingute osas, et impordihinnad olid alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenenud.

Tabel 1

Uurimise all olevatest riikidest pärineva impordi kogumahud ja -väärtused

Tabel 2

Valimisse kaasatud äriühingute impordi kogumahud ja -väärtused

(68)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(69)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks HRV ja Vietnami puhul teatas komisjon algatamisteates oma kavatsusest kasutada võrdlusriigina Brasiiliat, mida kasutati asjakohase võrdlusriigina ka esialgses uurimises. Komisjon kutsus huvitatud isikuid selle kohta arvamust avaldama.

(70)

Märkusi saatsid mitmed huvitatud isikute rühmad, näiteks koostööd tegevad eksportivad tootjad, neid esindavad ühendused, nende riiklikud ametiasutused, samuti importijate esindajad, kes väitsid, et Tai, India või Indoneesia oleksid sobivamad võrdlusriigid kui Brasiilia. Komisjon analüüsis neid ettepanekuid võrdlusriigi valiku suhtes kohaldatavatest kriteeriumitest lähtudes.

(71)

Sellega seoses tegi komisjon kindlaks, et nahast jalatsite turu suurus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Brasiilia puhul hinnanguliselt 189 miljonit paari, India puhul 800 miljonit paari, Indoneesia puhul 109 miljonit paari ja Tai puhul vaid 6 miljonit paari. Tai turu väiksust ja muude alternatiivide olemasolu arvestades ei kaalunud komisjon Taid täiendavalt võrdlusriigi kandidaadina.

(72)

Huvitatud isikute taotlustest tulenevalt otsis komisjon koostööd Brasiilia, India ja Indoneesia jalatsitootjatega. Kõnealuse kolme riigi äriühingutele saadeti küsimustikud ja arvestatavaid vastuseid saadi viielt Brasiilia, ühelt India ja viielt Indoneesia tootjalt.

(73)

Komisjon analüüsis vastanud äriühingute representatiivsust nende omamaise müügi näitajate osas.

(74)

Brasiilia puhul moodustas kolme uuritud äriühingu samasuguse toote omamaine müük uurimisperioodil umbes 17 % Hiina ja umbes 19 % Vietnami valimisse võetud äriühingute ekspordist.

(75)

India puhul teatas endast ainult üks äriühing, kelle samasuguse toote omamaine müük moodustas uurimisperioodil umbes 5 % Hiina ja umbes 6 % Vietnami valimisse võetud äriühingute ekspordist.

(76)

Indoneesia puhul moodustas viie koostööd tegeva äriühingu samasuguse toote omamaine müük umbes 2 % Hiina ja umbes 2 % Vietnami valimisse võetud äriühingute ekspordist.

(77)

Seega oli Brasiilia riik, mille omamaise müügi maht oli uurimisperioodil kõige representatiivsem.

(78)

Komisjon uuris seejärel, mitut liiki Hiina ja Vietnami poolt eksporditavaid jalatseid asjaomase kolme riigi omamaine müük hõlmas.

(79)

Koostööd tegevate Brasiilia ja Indoneesia tootjate omamaine müük hõlmas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil laia tootevalikut, mis ühtis märkimisväärse arvu Hiinast ja Vietnamist eksporditavate jalatsite toote kontrollnumbritega. India puhul teatas ainus koostööd tegev tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi omamaise müügi näitajad, mis ühtisid vaid ühe Hiinast ja Vietnamist eksporditavate jalatsite toote kontrollnumbriga.

(80)

Vastavalt komisjoni kogutud andmetele on kõigis kolmes analüüsitud riigis suur arv tootjad, mis tagab omamaiste ettevõtjate vahelise suure konkurentsi nende vastavatel turgudel. Brasiilias on ligikaudu 7 800 nahast jalatsite tootjat, kellest 1 500 võib pidada Hiina/Vietnami äriühingutega suuruse poolest piisavalt võrreldavaks. Indias peaks esitatud andmete kohaselt olema umbes 3 000 tootjat. Indoneesia tootjate arvuks hinnatakse 212. Kõnealuse kolme riigi eksport on mahukas (hinnanguliselt umbes 64 miljonit paari Brasiilia, 67 miljonit India ja 27 miljonit Indoneesia puhul). Brasiilia puhul leiti, et nahast jalatsite sisetarbimine elaniku kohta (1) on India (0,7) ja Indoneesiaga (0,5) võrreldes suurem.

(81)

Analüüsitud riikidesse toimuv import saavutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil turuosa ligikaudu 2 % Brasiilias, ligikaudu 1 % Indias ja ligikaudu 1,5 % Indoneesias.

(82)

Eespool esitatu põhjal leidis komisjon, et Brasiilia on kõige sobivam võrdlusriik. Eelkõige peeti Brasiiliat kõige representatiivsemaks nahast pealsetega jalatsite omamaise müügi osas. Lisaks on Brasiilia koostööd tegevatel äriühingutel lai tootevalik, mis kattub suures osas Hiina ja Vietnami tootevalikuga. Indoneesia koostööd tegevate tootjate, kelle tootevalik oli samuti lai, omamaine müük oli palju väiksem, samas kui India omamaine müük oli suurele mahule vaatamata väga piiratud valikuga.

(83)

Mitu huvitatud isikut väitis, et Brasiiliat ei tohiks võrdlusturuna kasutada, sest see spetsialiseerub üksnes naistejalatsitele. Nad väitsid, et seda saab tõendada Brasiilia koostööd tegevate äriühingute poolt küsimustikule saadetud vastustega ja asjaoluga, et Brasiilia ekspordib peamiselt naistekingi.

(84)

Uurimine näitas siiski, et rohkem kui poole omamaisest kogumüügist, millest Brasiilia äriühingud teatasid, moodustasid meestekingad. Brasiilia tootjate juurde tehtud komisjoni kontrollkäikude käigus leiti, et kuigi kaks väiksemat äriühingut olid tõepoolest spetsialiseerunud naistejalatsitele, müüs suurim äriühing kodumaisel turul peamiselt meestejalatseid. Omamaise müügi koguseid peeti seega piisavaks nii naiste- kui ka meestejalatsite osas. Seoses argumentidega, et Brasiilia ekspordib peamiselt naistejalatseid, ei jaga komisjon seisukohta, et riigi ekspordistruktuur kajastab tingimata riigi kodumaisel turul müüdavate toodete struktuuri.

(85)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et küsimustikule antud vastustest ilmnes, et Brasiilia spetsialiseerub sandaalidele, mida ei saa seega võrrelda Hiinast ja Vietnamist eksporditavate jalatsiliikidega, mille valik on suurem. Komisjoni analüüs seda väidet ei kinnitanud, kuid näitas, et Brasiilia tootjad müüsid laias valikus eri liiki jalatseid, mis toote kontrollnumbri tasandil vastas rohkem kui 50 % ulatuses valimisse kuuluvate Hiina ja Vietnami äriühingute eksporditavatele mudelitele.

(86)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et lastejalatsite osas ei saa Brasiiliat võrdlusriigina kasutada, sest seda liiki jalatsite tootmine on väga väike. Komisjon märgib, et on tavaline, et võrdlusriik ei tooda kõiki samasuguse toote alaliike. See ei takista siiski normaalväärtuse õiglast võrdlemist, tehes seda liiki jalatsite osas vajalikud korrigeerimised. Kuna ükski Brasiilia koostööd tegev tootja ei valmistanud tõepoolest lastejalatseid, korrigeeriti seda liiki toote normaalväärtuse arvutamiseks asjakohaselt täiskasvanute jalatsite puhul arvutatud normaalväärtust, nagu seda tehti ka esialgses uurimises. Seetõttu leitakse kokkuvõttes, et Brasiilia sobib võrdlusriigiks kõigi nahast jalatsite liikide, sealhulgas lastejalatsite puhul.

(87)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Brasiilias toodetud jalatsite puhul kasutatakse kõrgekvaliteetset nahka ning seetõttu on need Hiina ja Vietnami jalatsitest kallimad. Seega ei oleks Brasiilias toodetud jalatsid võrreldavad kahest uurimise all olevast riigist pärit jalatsitega. Mõned teised huvitatud isikud väitsid vastupidi, et Brasiilia hindu on vaja nõuetekohaselt korrigeerida, kuna Brasiilias jalatsite tootmiseks kasutatav nahk on Hiinas ja Vietnamis kasutatavast nahast halvema kvaliteediga. Komisjon uuris seda küsimust ja leidis, et hindade ja kvaliteedi osas ei erinenud Brasiilias toodetud jalatsite nahk Hiinas ja Vietnamis toodetud jalatsite valmistamisel kasutatavast nahast. Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgses menetluses kohaldati normaalväärtuse korrigeerimist, sest võrdlusriigi Brasiilia tootjate kasutatav nahk leiti olevat madalama kvaliteediga ja seda müüdi valimisse kaasatud eksportivate riikide tootjate poolt kasutatava nahaga võrreldes odavamalt. Käesolevas aegumise läbivaatamise uurimises osalevad Brasiilia tootjad (ja enamik eksportivate riikide tootjaid) on esialgses uurimises koostööd teinutest erinevad. Äriühingute erinev valik tõi omakorda kaasa erineva nahatoorme hinna.

(88)

Mõni huvitatud isik väljendas seisukohta, et Brasiilia ja Vietnami tooted ei ole võrreldavad, kuna Brasiilia ekspordib kalleid kõrgema hinnaklassi jalatseid, samas kui Vietnam ekspordib odavaid tooteid, kuid selle väite kinnituseks ei esitatud tõendeid. Komisjon märgib, et igal juhul tuleb Vietnami tooteid võrrelda Brasiilia kodumaisel turul müüdavate toodetega, mitte Brasiiliast eksporditavate toodetega. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et Vietnamist pärit või Brasiilias müüdavate jalatsite valik oleks piiratud ühe kindla turusegmendiga.

(89)

Mõni huvitatud isik väitis, et Brasiilia on alates 2008. aasta jaanuarist suurendanud jalatsitele kehtestatud tariife 20 %-lt 35 %-le, ning oli seisukohal, et see muutis Brasiilia vähendatud konkurentsiga ja äärmiselt kaitstud turuks. Samuti väideti, et Brasiilia tarbimises oli impordil liiga väike turuosa. Komisjon analüüsis neid väiteid. Tehti kindlaks, et Brasiilia suurendas tõepoolest oma tariife 20 %-lt 35 %-le 2008. aasta alguses, st läbivaatamisega seotud uurimisperioodi keskel. Komisjon leidis aga samuti, et Brasiilia valuuta väärtus USA dollari suhtes tõusis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul märkimisväärselt, eelkõige pärast tariifide tõstmist Brasiilias. Täpsemalt öeldes tugevnes Brasiilia reaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodi algusega võrreldes kuni 19 % (st tugevnemine oli suurem kui tariifide tõus). Selle tulemusena tasakaalustas Brasiilia valuuta tugevnemine USA dollari suhtes suures osas tariifide suurendamise mõju impordihindadele. Lisaks ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et tariifide suurendamine oleks toonud kaasa kodumaiste hindade olulise kasvu või takistanud importi. Komisjon tegi hoopis kindlaks, et tariifide tõusust hoolimata kasvas nahast jalatsite import Brasiiliasse 2008. aasta esimeses pooles (st pärast tariifide tõusu) märkimisväärselt võrreldes 2007. aasta esimese poolega. Seega ei avaldanud tariifide tõus Brasiilia turule tegelikku mõju.

(90)

Mõni huvitatud isik väitis, et Brasiilia näol ei ole tegemist avatud jalatsituruga, kuna jalatsite importimist riiki takistab mitteautomaatne litsentsimine. Komisjon leidis, et Brasiilia kohaldab mitteautomaatset litsentsimist jalatsite impordi suhtes, kuid märgib, et eespool nimetatud impordi suurenemist arvesse võttes ei näi see olevat seadnud impordile tõkkeid. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et ka Indoneesia kohaldab jalatsite impordi suhtes mitteautomaatset litsentsimist. Komisjon märgib, et mitteautomaatsete impordilitsentside kasutamine on WTO nõuetega kooskõlas olev tava. Seetõttu järeldab komisjon, et ei ole põhjust käsitada Brasiilia kohaldatavaid mitteautomaatseid impordilitsentse impordipiirangutena, mis võiksid viia järelduseni, et Brasiilia ei ole avatud turg.

(91)

Mõni huvitatud isik väitis, et Brasiilia reaali väärtuse märkimisväärne tõus viimastel aastatel mõjutas negatiivselt konkurentsi Brasiilias või et reaali väärtuse 25 %-ne langus pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi mõjutas negatiivselt Brasiilia rahvusvahelist konkurentsivõimet. Neid argumente ei toetatud tõenditega, kuid igal juhul ei saa pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi toimunud arenguid võtta võrdlusriigi valiku puhul arvesse.

(92)

Eespool esitatust tulenevalt ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et üldised konkurentsitingimused Brasiilia turul oleksid pärast esialgset uurimist nii palju muutunud, et tunnistada Brasiilia võrdlusriigina ebasobivaks.

(93)

Mitu huvitatud isikut väitis, et India või Indoneesia oleksid võrdlusturuna sobivam valik, kuna Brasiilia ning Hiina ja Vietnami majanduslik areng või rahvamajanduse kogutoodang (RKT) elaniku kohta ei ole võrreldavad.

(94)

Tuleb märkida, et määratluse poolest ei ole mitteturumajandusliku riigi või üleminekuriigi majandust iseloomustavad näitajad samad kui turumajanduslikul riigil. Ei ole ebatavaline, et võrdlusriigi ja mitteturumajandusliku riigi või üleminekuriigi vahel eksisteerivad sellised majandusliku arengu erinevused. See kehtib ka erinevuse suhtes seoses sissetulekuga inimese kohta, mis on samuti üks majandusarengu näitaja. See ei takista Brasiilia valimist võrdlusriigiks, niikaua kui seda peetakse asjakohasemaks muude arvessevõetavate tegurite poolest.

(95)

Mitu huvitatud isikut rõhutas asjaolu, et tööjõukulud on Brasiilias suuremad kui Hiinas ja Vietnamis ning et India, Indoneesia või Tai, kus tööjõukulud on võrreldavamad, oleksid seetõttu võrdlusriigina sobivamad. Väideti, et kõrgemate palkade tõttu moodustasid tööjõukulud Brasiilias 50–70 % tootmiskuludest, Hiinas aga 30 %.

(96)

Mitteturumajandusliku riigi või üleminekuriigi võrdlusriigiks võib valida ka teistsuguse majandusarengu tasemega riigi. Sarnaselt ei saa tööjõukulusid, mis on riigi majandusarengu üks näitajatest, vaadelda asjakohase kriteeriumina teistest kriteeriumitest lahus. Igal juhul tegi komisjon kohapealsete kontrollimiste käigus kindlaks, et seoses tööjõukulude osakaaluga üldistes tootmiskuludes moodustavad tööjõukulud Brasiilias tootmise kogukuludest vähem kui 40 % ning on seega Hiina vastavale tasemele tunduvalt ligilähedasemad kui väideti.

(97)

Mitu huvitatud isikut väitis veel, et Brasiilia ei ole sobiv normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna Brasiilia äriühingute kulud hõlmavad disaini- ning teadus- ja arendustegevuse kulusid, mille Hiina ja Vietnami puhul kannavad nende välisriigis asuvad kliendid. Komisjon leidis, et see erinevus kulude struktuuris võib olla usutav, kuna asjaomaste riikide eksportijad müüsid vaatlusalust toodet liidus endistele liidu tootjatele, kes siiani rahastavad eespool nimetatud tootmiskulude komponenti ja müüvad toodet oma kaubamärgi all. Seda ei saa siiski pidada põhjuseks, mille alusel tunnistada Brasiilia võrdlusriigiks sobimatuks, kuna selliseid kulusid on võimalik normaalväärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtta (vt põhjendust 118 ja sellele järgnevaid põhjendusi).

(98)

Mõni huvitatud isik väitis, et erinevalt Hiinast ja Vietnamist sisaldavad Brasiilia tehasehinnad turustuskulusid, erimakse ning krediidi- ja tarnekulusid. Lisaks väideti, et Brasiilia äriühingute väiksema suuruse tõttu on üldkulud Brasiilias suuremad. Ka siin leiab komisjon, et see ei ole põhjus Brasiilia tunnistamiseks sobimatuks võrdlusriigiks, kuna normaalväärtuse arvutamisel saab seda asjaolu arvesse võttes teha korrektuure (vt põhjendust 118 ja sellele järgnevaid põhjendusi).

(99)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Aasia riikidel on Brasiiliaga võrreldes parem juurdepääs toormele, eriti nahale. Komisjon vaatas esitatud dokumendid läbi. Tõepoolest ilmneb, et naha tootmine on Aasias kiiremini arenenud, kuid seda tuleb vaadelda Aasia nahktoodete tootmise kasvu valguses. Ladina-Ameerika riigid toodavad pisut rohkem kui 15 % kogu maailma nahkjalatsitest ja ligikaudu 15 % maailma toornahast. Aasia riigid toodavad rohkem kui 50 % nahkjalatsitest maailmas, kuid vähem kui 40 % maailma toornahast. Seetõttu võib järeldada, et vaatamata erinevustele naha tootmist iseloomustavates absoluutarvudes on Ladina-Ameerika riigid Aasia riikidega võrreldes isemajandavamad ning seega on neil lihtsam juurdepääs toornahale.

(100)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Brasiilia ei ole sobiv võrdlusriik, kuna Brasiilia jalatsid ei asenda Hiinast ja Vietnamist pärit jalatseid, sest pärast seda, kui liit kehtestas dumpinguvastased tollimaksud, ei suurenenud Brasiiliast pärinev import liitu, samas kui Indiast ja Indoneesiast pärinev import suurenes. Sellega seoses tuleb märkida, et India ja Indoneesia import liitu suurenes tõepoolest pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Komisjon märgib siiski, et kommertsettevõtjad on vabad valima tarnijaid ning, nagu hiljem kahjuanalüüsis tõdetakse, eelistasid nad hankida oma tooteid Hiina ja Vietnami naaberriikidest. See ei tähenda, et Brasiilia on võrdlusriigiks sobimatu. Võrdlusriigi kasutamise eesmärk on normaalväärtuse kindlaksmääramine. Kas see riik liitu ekspordib või mitte, ei ole siin asjakohane. See argument lükati seetõttu tagasi.

(101)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Brasiilia ei saa olla Vietnamiga võrreldav turg, kuna Vietnam on ekspordile suunatud, samas kui Brasiilia müüb peamiselt kodumaisel turul. Komisjon ei saa selle väite asjakohasusega nõustuda. Vietnam on selgelt enam ekspordile suunatud kui Brasiilia, kuid ei ole selge, kuidas see võiks mõjutada Brasiilias arvutatud normaalväärtust, mis oma määratluse kohaselt on seotud Brasiilia tootmiskulude ja omamaise müügiga.

(102)

Mitu huvitatud isikut väitis, et Brasiilia ekspordihinnad on kodumaistest hindadest madalamad. Mõne huvitatud isiku jaoks tähendas see, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleks kasutada pigem ekspordi- kui kodumaiseid hindu. Teised väitsid, et see on tõendiks sellest, et Brasiilia eksportijad tegelevad dumpinguga, ning olid seisukohal, et Brasiilia ei ole seetõttu võrdlusriigiks sobiv. Kõigepealt täheldab komisjon, et ekspordihinnad ei ole antud juhul asjakohased, kuna on olemas piisavalt representatiivsed ja kasumlikud kodumaised hinnad. Teiseks ei ole tõendatud väidet, et Brasiilia ekspordib dumpinguhinnaga, ning seda ei saa küsimust põhjalikult uurimata ei kinnitada ega tagasi lükata.

(103)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et Brasiilia on võrdlusriigiks sobimatu, kuna Brasiilia tootjad saavad valitsuselt eksporditoetust. Esmalt märgib komisjon, et seda liiki toetus mõjutaks eelkõige ekspordihindu, mis eespool täheldatu kohaselt ei ole käesoleva uurimise seisukohalt asjakohased. Komisjon vaatas sellegipoolest huvitatud isikute esitatud tõendid läbi ning leidis, et osutatud toetus puudutas ekspordi edendamise programme, millesarnaseid võib leida paljudes teistes riikides ning mille eesmärk on toodete parem tutvustamine välisriikides reklaamikampaaniate ja rahvusvahelistel messidel osalemise kaudu. Komisjon ei leidnud märke sellest, et ekspordi edendamiseks antav toetus Brasiilias oleks soodustanud jalatsite omamaist müüki.

(104)

Mitu huvitatud isikut tõstis esile asjaolu, et Brasiilia on algatanud dumpinguvastase uurimise Hiinast pärit jalatsite suhtes, mille puhul kasutati võrdlusriigina Itaaliat, ning väitis, et Itaalia ja Brasiilia äriühingud tegid omavahel vaikimisi koostööd, et näidata liidu korraldatud aegumise läbivaatamise uurimise raames tuvastatud dumpingut võimalikult suurena. Nende süüdistuste toetuseks ei esitatud siiski otseseid ega kaudseid tõendeid. Seega lükkab komisjon kõnealuse argumendi tagasi.

(105)

Eespool esitatut silmas pidades jõuti järeldusele, et Brasiilia on kõige sobivam võrdlusriik.

(106)

Paljud huvitatud isikud väitsid, et Brasiilia valimine võrdlusriigiks saab dumpingu tuvastamisel otsustavaks ning et kui võrdlusriigiks oleks valitud mõni muu kaalutud riikidest, dumpingut ei tuvastataks. Seetõttu kontrollis komisjon, milline oleks teoreetiliselt olnud tulemus, kui võrdlusriigiks oleks valitud Indoneesia, mis oli Brasiiliale ainus arvestatav alternatiiv, kuigi mitte parim valik, nagu tõestati eespool.

(107)

Tulemused on esitatud allpool vastavas osas ning need kinnitasid, et võrdlusriigi valik, mis tehti olemasolevate arvestatavate võimaluste vahel, ei olnud antud juhul dumpingumarginaali arvutamise tulemuste juures määrav.

(108)

Seega valiti võrdlusriigiks Brasiilia.

(109)

Pärast Brasiilia valimist võrdlusriigiks arvutati normaalväärtus koostööd tegevate Brasiilia tootjate juures kohapeal kontrollitud andmete põhjal.

(110)

Kõnealuste tootjate omamaine müük leiti olevat representatiivne võrreldes HRV ja Vietnami eksportivate tootjate poolt liitu eksporditavate mahtudega. Samuti uuriti, kas omamaist müüki võiks käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina, tehes kindlaks, kui suure osa moodustas kasumlik omamaine müük sõltumatutele tarbijatele. Uurimine näitas, et müük ühikuhinnaga või üle selle moodustas rohkem kui 80 % iga tootja müügi kogumahust. Seetõttu arvutati normaalväärtus tooteliigi tegelike kodumaiste hindade alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli kasumlik või mitte.

(111)

Golden Stepi puhul määrati normaalväärtus kindlaks äriühingu enda andmete põhjal omamaise müügi ja tootmiskulude kohta. Neid andmeid kontrolliti äriühingu juures kohapeal.

(112)

Esiteks tegi komisjon kindlaks, et Golden Stepil ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil omamaist müüki. Seetõttu ei olnud võimalik määrata normaalväärtust kindlaks kodumaiste hindade põhjal, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus. Sellest tulenevalt tuli kohaldada muud meetodit.

(113)

Võttes arvesse, et normaalväärtuse määramiseks ei saanud kasutada kodumaiseid hindu, tuli arvestuslik normaalväärtus arvutada kõnealuse tootja kulude põhjal. Sellest tulenevalt leiti algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt arvestuslik normaalväärtus, liites eksporditavate jalatsimudelite tootmiskuludele, mida vajaduse korral korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ja mõistliku kasumimarginaali.

(114)

Sellega seoses ei olnud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võimalik kindlaks määrata kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga a asjaomase riigi teiste eksportivate tootjate puhul kindlaksmääratud tegelike andmete põhjal, kuna ühelegi teisele Hiina eksportivale tootjale ei olnud võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Lisaks, kuna Golden Stepil puudus sama üldise tootekategooria osas asjaomases riigis omamaine müük, ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b kohaselt kindlaks määrata. Sellest tulenevalt tuli need kindlaks määrata vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c, st mis tahes muu põhjendatud meetodi alusel.

(115)

Sellega seoses hindas komisjon müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumi määrasid kolme võimaliku stsenaariumi põhjal. Esiteks määras komisjon müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks esialgse uurimise andmeid kasutades. Komisjon võttis samuti arvesse nende Hiina eksportivate tootjate müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kellele oli hiljuti võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist teiste hiljutiste uurimiste raames ja kellel oli tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud omamaine müük. Kolmanda stsenaariumi kohaselt uuris komisjon võrdlusriigis kindlaks määratud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit käsitlevat teavet. Seejärel määrati normaalväärtus hinnanguliselt kindlaks nende stsenaariumite põhjal.

(116)

Kui eksportmüük toimus otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(117)

Kui eksportmüük liitu toimus liiduväliste sõltumatute vahendavate äriühingute kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks asjaomaste tootjate poolt vahendavatele äriühingutele, st sõltumatule ostjale müüdud toote hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(118)

Esialgses uurimises kasutatud metoodikat järgides kasutati selliste eksporditavate tooteliikide, mida Brasiilia kodumaisel turul ei müüdud, normaalväärtuse määramisel kõige lähedasemalt sarnanevate tooteliikide omamaiseid müügihindu. Neid korrigeeriti vajaduse korral.

(119)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, tehti kohandused hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvessevõtmiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Eelkõige tehti järgmised kohandused:

(120)

Uuriti, kas on õigustatud kaubandustasandi korrigeerimine vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d. Sellega seoses leiti, et kodumaise turu ja ekspordituru kaubandustasandid olid erinevad. Sellest tulenevalt tehti kohandused vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktidele d–i, et kajastada Brasiilia turul hulgimüüjatele tehtud allahindlusi võrreldes kolme uurimise all oleva Brasiilia tootja toodete müügiga jaemüüjatele.

(121)

Selleks et tagada õiglane võrdlus ühelt poolt Hiina ja Vietnami ekspordi ja teiselt poolt Brasiilia omamaise müügi vahel, tehti Brasiilia sõltumatutele agentidele makstud komisjonitasude arvessevõtmiseks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohased kohandused.

(122)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k tehti kohandused Brasiilia tootjate poolt teadus- ja arendustegevuse ning disainiga seoses kantud kulude arvessevõtmiseks, et kajastada erinevust Hiina ja Vietnami tootjatega.

(123)

Algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a vastavad kohandused tehti ka eelmise uurimise käigus, et kajastada erinevusi jalatsite tootmiseks kasutatava naha kvaliteedis. Käesoleva uurimise raames ei peetud sellist korrigeerimist vajalikuks, kuna Brasiilia, Hiina ja Vietnami tootjate kasutatava naha kvaliteet oli sarnane (vt põhjendust 87).

(124)

Muud kohandused, sealhulgas transpordi ja kindlustusega seotud kohandused vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile e, tehti kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(125)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et USA dollari ja euro vahetuskursi kõikumine mõjutas tuvastatud dumpingumarginaale ning andis alust korrigeerimiseks. See väide tuli tagasi lükata. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j kohaselt on selline korrigeerimine võimalik üksnes juhul, kui vahetuskurssides on toimunud püsimuutused. Vahetuskursi vaba kõikumise korral, mida võib täheldada USA dollari ja euro kursi puhul, liigub kurss regulaarselt üles-alla. Püsimuutust ei saa sellisel juhul kindlaks määrata ning korrigeerimine ei ole seega lubatud.

(126)

Golden Stepi puhul näitas põhjenduses 111 ja sellele järgnevates põhjendustes kirjeldatud ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlus dumpingumarginaali vahemikus 5–16 %.

(127)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaal kindlaks, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tooteliikide lõikes. Kõigi valimisse kaasatud äriühingute kohta arvutati HRV puhul üks kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Seda dumpingumarginaali kohaldati HRV kõigi teiste eksportivate tootjate suhtes.

(128)

Üleriigilise dumpingumarginaali suuruseks määrati HRV puhul 35–38 % CIF-hinnast liidu piiril, sõltuvalt Golden Stepi puhul kasutatud arvutusmeetodist, nagu selgitatud eespool põhjenduses 115.

(129)

Pidades silmas võrdlusriigi valiku kohta tehtud järeldust, arvutati dumping samuti eespool nimetatud meetodit kasutades, kuid selle erinevusega, et Brasiilia normaalväärtused asendati koostööd tegevate Indoneesia tootjate normaalväärtustega. Sellise arvutuse tulemusena saadi dumpingumarginaal, mis jäi vahemikku 19–22 %, sõltuvalt Golden Stepi puhul kasutatud arvutusmeetodist.

(130)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaal kindlaks võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tooteliikide lõikes. Kuna ühelegi valimisse kaasatud äriühingule ei olnud võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, arvutati Vietnami puhul üks kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Seda dumpingumarginaali kohaldati Vietnami kõigi teiste eksportivate tootjate suhtes.

(131)

Üleriigiliseks dumpingumarginaali suuruseks määrati Vietnami puhul 43,8 % CIF-hinnast liidu piiril.

(132)

Sarnaselt Hiinaga arvutati dumping samuti eespool nimetatud metoodikat kasutades, kuid selle erinevusega, et Brasiilia normaalväärtused asendati koostööd tegevate Indoneesia tootjate normaalväärtustega. Sellise arvutuse tulemusena saadi dumpingumarginaaliks 28,4 %

(133)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et eksport asjaomastest riikidest oli ajavahemikul alates lõplike meetmete kehtestamisest 2006. aasta aprillist kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni vähenenud. Väideti, et kõnealune vähenemine kajastas tootmise ja tootmisvõimsuse vähenemist HRVs ja Vietnamist, mis tulenes lõplike meetmete kehtestamisest, tootmise üleviimist HRVst ja Vietnamist teistesse riikidesse või nende omamaise müügi kasvu. Lisaks väideti, et impordihinnad olid kas kasvanud või jäänud samaks. Huvitatud isikud väitsid seepärast, et dumpingu suuremahulise jätkumise järeldust läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei saa põhjendada impordimahtude ja -hindadega.

(134)

Kõnealused väited ei muuda järeldust, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta tehti kindlaks suured dumpingumarginaalid ning et need marginaalid hõlmavad suuri impordikoguseid, mille turuosa liidus on suur. Seetõttu jõuti järeldusele, et HRVst ja Vietnamist pärineva vaatlusaluse toote puhul oli dumping jätkunud.

(135)

HRVst pärineva impordi võimalikku arengut analüüsiti nii eeldatavate hindade kui ka mahu aspektist.

(136)

Esiteks määrati kindlaks hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Valimi moodustamise küsimustikele antud vastused (mis saadi 58lt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt) sisaldasid kodumaise turu jaoks kehtestatud müügihindu ja nii liidu kui kolmandate riikide turu jaoks kehtestatud ekspordihindu. Seda teavet kasutati, kuna see leiti olevat parim teadaolev hinnainfo allikas vaatlusaluse toote kohta, et võrrelda hindu erinevatel turgudel. Neid andmeid käsitati representatiivsetena, kuna need hõlmasid 22 % liidu turule suunatud impordist. Liitu eksporditavate toodete hindu, mis sisaldusid valimi moodustamise küsimustikele antud vastustes, võrreldi komisjoni käsutuses oleva statistilise teabega, isegi kui statistilist teavet ei saanud hinnavõrdluseks kasutada, kuna see ei hõlmanud Hiina omamaist müüki ega eksporti kolmandatesse riikidesse.

(137)

Kuigi Eurostati andmebaasi andmed olid samuti usaldusväärsed, ei võimaldanud need võrrelda hindu erinevatel turgudel, nagu on selgitatud põhjenduses 67.

(138)

Liidu turul kehtivad hinnad saadi liidu tootjate väljavõttelise uuringu andmetest. Uurimise tulemusena tehti kindlaks, et need keskmised hinnad olid imporditavate jalatsite hindadega võrreldavad, kuna:

(139)

Samuti analüüsiti pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu toimunud teatavate uute arengute mõju, kuna leiti, et see võib dumpingu jätkumise tõenäosust mõjutada. Sellist analüüsi taotlesid ka huvitatud isikud.

(140)

Valimi moodustamise küsimustikele antud vastustest nähtub, et eksportijate esitatud andmete põhjal kindlaks määratud Hiina kodumaised hinnad olid madalamad liidu turul kehtivatest hindadest. Tuleks siiski märkida, et kõigi valimisse kaasamata äriühingute andmeid (sealhulgas andmeid omamaise müügi kohta) ei olnud võimalik kontrollida. Seega ei saanud kodumaiseid hindu HRV puhul üksikasjalikult analüüsida. Lisaks ei peetud seda vajalikuks dumpingu jätkumist käsitlevat üldist järeldust arvesse võttes.

(141)

Valimi moodustamise küsimustikele antud vastustest nähtus, et Hiina koostööd tegevate äriühingute hinnad suurematel kolmandate riikide turgudel olid madalamad liidu turul valitsevatest hindadest. See näitas omakorda, et Hiina tootjad saaksid eksportida liitu suuremaid koguseid. Meetmete aegumise lubamise korral oleks Hiina eksportivatel tootjatel kasulikum suunata oma eksport liitu. Siiski ei olnud kõnealuseid andmeid Hiina koostööd tegevate äriühingute hindade kohta kolmandate riikide turgudel siiski võimalik kontrollida ning seetõttu seda analüüsi ei jätkatud.

(142)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et teised turud olid muutunud liidu turust atraktiivsemateks. Selle väite kinnituseks esitaks üks huvitatud isik analüüsi Hiina tollistatistika kohta. Kuid komisjoni analüüs näitas siiski, et Ameerika Ühendriikide turu kõrval jääb liidu turg Hiina eksportijate jaoks kõige atraktiivsemaks turuks. Ajavahemikul, mida kõnealuse huvitatud isiku analüüs hõlmas (st 2005–2008), eksport hoopis suurenes. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral muutuks liidu turg veelgi atraktiivsemaks ja mahtude suurenemine on seega tõenäoline.

(143)

Valimi moodustamise küsimustikele 58 koostööd tegeva Hiina äriühingu antud vastustest nähtub, et suurematele kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad jäävad kodumaise turu hindadele alla. Kõnealuseid andmeid ei olnud siiski võimalik kontrollida ning seetõttu seda analüüsi ei jätkatud.

(144)

Lisaks näitas kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnatase võrreldes Brasiilia normaalväärtusega, et kõnealused ekspordihinnad on üldiselt oluliselt madalamad. Põhjenduses 140 esitatud põhjustel ei olnud kõnealuseid andmeid siiski võimalik kontrollida ning seetõttu seda analüüsi ei jätkatud.

(145)

Kokkuvõttes nähtub olemasolevatest andmetest, et dumpingu jätkumine on tõenäoline.

(146)

Kõik valimisse kaasatud Hiina äriühingud kasutasid tellimuspõhise tootmise süsteemi ning seetõttu koosnesid nende varud lähetamist ootavatest valmistoodetest. Tellimuspõhise tootmise süsteemi kasutatakse seetõttu, et jalatsisektor peab klientide tellimustele tuginedes kohanema uute moesuundadega igal hooajal ega saa kasutada laomüüki. Kuna äriühingutel puudusid seetõttu tegelikud varud, ei saanud seda elementi käsitada arvestatava näitajana dumpingu jätkumise tõenäosuse analüüsimisel.

(147)

Uurimine näitas, et 58 koostööd tegeva Hiina äriühingu kasutamata tootmisvõimsus moodustas umbes 9 % nende kogu jalatsite tootmisvõimsusest. See vastaks 58 koostööd tegeva äriühingu puhul 14,5 miljonile paarile või kõigi eksportivate tootjate puhul umbes 65 miljonile paarile. Viimasena nimetatud arv moodustab umbes 10 % liidu kogutarbimisest (nagu esitatud tabelis 3).

(148)

Analüüsiti sellise kasutamata tootmisvõimsuse tõenäolist kasutamist. Arvestades eespool nimetatud hinnaerinevusi liidu, Hiina kodumaise turu ja kolmandate riikide vahel, on Hiina äriühingutel tõenäoliselt stiimul kasutada kasutamata tootmisvõimsust ekspordi jaoks liitu. Teine tegur, mis muudab liidu turu Hiina eksportijate jaoks atraktiivseks, on selle suurus.

(149)

Peale selle tuleks märkida, et olemasolevaid tootmisliine võib lisaks vaatlusaluse toote tootmisele kasutada muud tüüpi jalatsite tootmiseks, näiteks STAF-jalatsid ja tekstiilist pealsetega jalatsid. Valimisse kaasatud äriühingud ja teised koostööd tegevad Hiina äriühingud tootsid suures koguses jalatseid, mis ei kuulunud vaatlusaluse toote alla. Tootmise jaotus vaatlusaluse toote ja muude jalatsite vahel sõltub tarbijate nõudmistest ning liidu importijate tellimis- ja hankepoliitikast. Kuid meetmete kehtetuks tunnistamise korral hindaksid liidu importijad tõenäoliselt ümber oma hankepoliitika ning võiksid tellida suurema osa vaatlusalusest tootest Hiina tootjatelt. Selle tulemusena võivad suureneda liitu eksporditava vaatlusaluse toote kogused.

(150)

Määruse (EÜ) nr 388/2008 kohaselt hoiti jalatsite lähetamisega Aomeni erihalduspiirkonna kaudu kehtivatest HRVd hõlmavatest meetmetest kõrvale. Sellest tulenevalt laiendati meetmeid vaatlusaluse toote partiide suhtes, mis pandi kokku Aomeni erihalduspiirkonnas ja lähetati ümberlaadimisega Aomeni erihalduspiirkonna kaudu. Sellised kõrvalehoidmistavad tõendavad liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks.

(151)

Uurimine on näidanud, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. See järeldus põhineb liidu turu atraktiivsusel nii turu mahu kui ka liidu, Hiina ja kolmandate riikide turgudel kehtivate hindade võrdluse osas.

(152)

Lisaks kinnitavad impordikoguste tõenäolist kasvu meetmete kehtetuks tunnistamise korral mitmed tegurid, sealhulgas suhtelised hinnatasemed, kasutamata tootmisvõimsuse olemasolu, meetmetest kõrvalehoidmine ning võime lülituda muude jalatsite tootmiselt vaatlusaluse toote tootmisele. Teisest küljest aga on tegureid, näiteks ülemaailmne majanduskriis ja tendents viia tootmine üle teistesse riikidesse, mis vähendavad kahtlemata mõningal määral impordikoguseid. Neid tegureid analüüsitakse täiendavalt 5. jaos (läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsed arengud).

(153)

Tehakse järeldus, et HRVst pärinev import siseneb jätkuvalt liidu turule suurtes kogustes ning et see suurekoguseline import müüakse madala dumpinguhinnaga, mistõttu on meetmete aegumise lubamise korral tõenäoline dumpingu jätkumine.

(154)

Vietnamist pärineva impordi võimalikku arengut analüüsiti nii eeldatavate hindade kui ka mahu aspektist.

(155)

Esiteks määrati kindlaks hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta. Valimi moodustamise küsimustikele antud vastused (mis saadi 51lt koostööd tegevalt Vietnami eksportivalt tootjalt) sisaldasid kodumaise turu jaoks kehtestatud müügihindu ja nii liidu kui ka kolmandate riikide turu jaoks kehtestatud ekspordihindu. Seda teavet kasutati, kuna see leiti olevat parim hinnainfo allikas vaatlusaluse toote kohta, et võrrelda hindu erinevatel turgudel. Neid andmeid käsitati representatiivsetena, kuna need hõlmasid 82 % liidu turule suunatud impordist. Liitu eksporditavate toodete hindu, mis sisaldusid valimi moodustamise küsimustikele antud vastustes, võrreldi komisjonile kättesaadava statistilise teabega (TARIC andmed). Kuid statistilist teavet ei saanud hinnavõrdluseks siiski kasutada, kuna see ei hõlmanud Vietnami omamaist müüki ega eksporti kolmandatesse riikidesse.

(156)

Kuigi Eurostati andmed olid samuti usaldusväärsed, ei võimaldanud need võrrelda hindu erinevatel turgudel, nagu on selgitatud põhjenduses 67.

(157)

Liidu turul kehtivad hinnad saadi liidu tootjate väljavõttelise uuringu andmetest. Uurimise tulemusena tehti kindlaks, et need keskmised hinnad olid imporditavate jalatsite hindadega võrreldavad, kuna:

(158)

Valimi moodustamise küsimustikele antud vastustest nähtub, et eksportijate esitatud andmete põhjal kindlaksmääratud Vietnami kodumaised hinnad olid madalamad liidu turul kehtivatest hindadest. Tuleks siiski märkida, et kõigi valimisse kaasamata äriühingute andmeid (sealhulgas andmeid omamaise müügi kohta) ei olnud võimalik kontrollida. Seega ei saanud kodumaiseid hindu Vietnami puhul üksikasjalikult analüüsida. Lisaks, nagu HRV puhul, ei peetud seda vajalikuks dumpingu jätkumist käsitlevat üldist järeldust arvesse võttes.

(159)

Vastavalt Vietnami statistikaametist ja Vietnami tolliadministratsioonist pärinevatele andmetele (kalendriaasta 2008 kohta) lähetatakse umbes 50 % Vietnami jalatsiekspordist liidu turule. Lisaks selgub valimi moodustamise küsimustikele antud vastustest, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüsid koostööd tegevad eksportijad samuti väga suuri koguseid kolmandate riikide turgudele.

(160)

Valimi moodustamise küsimustikele antud vastustest nähtus, et Vietnami koostööd tegevate äriühingute hinnad suurematel kolmandate riikide turgudel olid madalamad liidu turul valitsevatest hindadest. See näitas, et Vietnami tootjad saaksid eksportida liitu suuremaid koguseid.

(161)

Pidades silmas eksportivate tootjate väikest müügimahtu Vietnami kodumaisel turul, ei saanud selle võrdluse kohta arvestatavaid järeldusi teha.

(162)

Kõik valimisse kaasatud Vietnami äriühingud kasutasid tellimuspõhise tootmise süsteemi ning seetõttu koosnesid nende varud lähetamist ootavatest valmistoodetest. Tellimuspõhise tootmise süsteemi kasutatakse seetõttu, et jalatsisektor peab klientide tellimustele tuginedes kohanema uute moesuundadega igal hooajal ega saa kasutada laomüüki. Seetõttu leitakse, et varud ei ole antud juhul väga arvestatav näitaja.

(163)

Uurimine näitas, et 51 koostööd tegeva Vietnami äriühingu kasutamata tootmisvõimsus moodustas umbes 17 % nende tootmise koguvõimsusest seoses jalatsitega. See vastaks 51 koostööd tegeva äriühingu puhul 34 miljonile paarile või kõigi eksportivate tootjate puhul umbes 42 miljonile paarile. Viimasena nimetatud arv moodustab umbes 6 % liidu kogutarbimisest (nagu on esitatud tabelis 3).

(164)

Analüüsiti sellise kasutamata tootmisvõimsuse tõenäolist kasutamist. Arvestades eespool nimetatud hinnaerinevusi liidu ja kolmandate riikide turgude vahel, on Vietnami äriühingutel tõenäoliselt stiimul kasutada oma kasutamata tootmisvõimsust ekspordi jaoks liitu. Seda järeldust toetab liidu turu suurusest tulenev turu atraktiivsus.

(165)

Peale selle tuleks märkida, et olemasolevaid tootmisliine võib lisaks vaatlusaluse toote tootmisele kasutada muud tüüpi jalatsite tootmiseks, näiteks STAF-jalatsid ja tekstiilist pealsetega jalatsid. Valimisse kaasatud äriühingud ja teised koostööd tegevad Vietnami äriühingud tootsid suures koguses jalatseid, mis ei kuulunud vaatlusaluse toote alla. Tootmise jaotus vaatlusaluse toote ja muude jalatsite vahel sõltub tarbijate nõudmistest ning liidu importijate tellimis- ja hankepoliitikast. Kuid meetmete kehtetuks tunnistamise korral hindaksid liidu importijad tõenäoliselt ümber oma hankepoliitika ning võiksid tellida suurema osa vaatlusalusest tootest Vietnami tootjatelt. Selle tulemusena võivad suureneda liitu eksporditava vaatlusaluse toote kogused.

(166)

Lisaks dumpingu suuremahulisele jätkumisele näitas uurimine, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline. See järeldus põhineb liidu turu atraktiivsusel, mis tuleneb turu suurusest ja hinnatasemetest.

(167)

Lisaks kinnitavad impordikoguste kasvu meetmete kehtetuks tunnistamise korral mitmed tegurid, sealhulgas suhtelised hinnatasemed, kasutamata tootmisvõimsuse olemasolu ning võime lülituda muude jalatsite tootmiselt vaatlusaluse toote tootmisele. Teisest küljest aga on tegureid, näiteks ülemaailmne majanduskriis ja tendents viia tootmine üle teistesse riikidesse, mis vähendavad kahtlemata mõningal määral impordikoguseid. Neid tegureid on analüüsitud täiendavalt 5. jaos (läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsed arengud).

(168)

Tehakse järeldus, et Vietnamist pärinev import siseneb jätkuvalt liidu turule suurtes kogustes ning et see suurekoguseline import müüakse madala dumpinguhinnaga, mistõttu on meetmete aegumise lubamise korral tõenäoline dumpingu jätkumine.

(169)

Samuti analüüsiti läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgseid arengud nii HRVs kui ka Vietnamis, kuna neid arenguid peeti piisavalt olulisteks, mõjutamaks vaatlusaluse toote tootmismahte asjaomastes riikides ja selle eksporti liidu turule ning toote hindu.

(170)

Kriis algas 2008. aasta teises pooles (st pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu). Mõned huvitatud isikud väitsid, et see avaldab mõju asjaomastest riikidest pärineva vaatlusaluse toote tootmisele ja ekspordile (sealhulgas ekspordile liitu), kuna tarbimine on nii maailma kui ka liidu jalatsiturul vähenenud.

(171)

Alustuseks tuleb märkida, et huvitatud isikute väited läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsete arengute võimaliku mõju kohta asjaomastest riikidest pärineva ekspordi mahtudele ning tarbimisele liidus olid vasturääkivad. Mõne huvitatud isiku hinnangul võis asjaomastest riikidest pärinev eksport 2009. aastal väheneda 25–30 % võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi näitajatega. Teised huvitatud isikud ennustasid, et kõnealune import jääb samale tasemele. 2009. aasta esimese poole kohta kättesaadavad Eurostati statistilised andmed näitavad tõepoolest Hiinast pärineva impordi mahu vähenemist 25 % ja Vietnamist pärineva impordi mahu vähenemist 28 %. Hindade osas näitavad Eurostati statistilised andmed Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi puhul hinnatõusu 34 % ja Vietnamist pärineva impordi puhul hinnatõusu 26 %. Võttes arvesse põhjenduses 67 esitatud põhjuseid, ei saa neid suundumusi siiski pidada representatiivseteks.

(172)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et asjaomastest riikidest pärineva vaatlusaluse toote eksport hakkab vähenema, kuna tooteid hakatakse HRV ja Vietnami asemel hankima teistest riikidest, näiteks Indoneesiast, Kambodžast ja Indiast. Väideti, et kõnealune protsess algas pärast meetmete kehtestamist 2006. aasta aprillis ning jätkub, kui meetmed käesoleva läbivaatamise tulemusena taaskehtestatakse. Sellise ülekandumise teiste põhjustena nimetati muu hulgas eelkõige suurenevaid tootmiskulusid. Hiina puhul väideti, et ülekandumise põhjuseks on kasvavad tööjõu-, energia- ja kohalike materjalide kulud, samuti keskkonna- ja tööõigusnormid. Ühe võimaliku põhjusena, miks pilgud teiste riikide poole pööratakse, toodi esile ka Hiina jüaani väärtuse suurenemist. Seoses Vietnamiga väideti, et hanked viidi teistesse riikidesse suurenevate tööjõukulude tõttu, millele lisandus üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) alusel kohaldatava tollimaksusoodustuse vähenemine 3,5 % impordi korral liitu. Lisaks väideti, et hangete väljaviimine Hiinast ja Vietnamist oli muutunud populaarseks seetõttu, et uutes hankeriikides oli jalatsite tootmise sektori konkurentsivõime paranenud. Samuti väideti, et ülekandumist lihtsustas asjaolu, et paljud asjaomaste riikide tootjad kuulusid täielikult või osaliselt Kagu-Aasia teistes piirkondades, näiteks Taiwanis või Hongkongis asuvatele äriühingutele ning et jalatsite hankimist liidu turu jaoks kontrollivad suured liidu importijad, kellel on võimalik oma tarneallikaid vajaduse korral lihtsalt muuta.

(173)

HRV puhul oli selge, et kuigi mõned eksportijad olid oma tootmise teise kohta üle viinud ning kulude vähendamiseks võidakse seda teha veelgi, toimus üleviimine mõnikord HRV teistesse osadesse (eemale rannikuäärsetest provintsidest, mis moodustasid traditsioonilise jalatsitootmise baasi). Selline liikumine iseenesest ei põhjusta tootmise ja HRVst pärineva ekspordi vähenemist.

(174)

Vietnami puhul ei peeta tõenäoliseks, et GSP astmestamise tulemusena toimunud tollimaksu 3,5 % suurenemine põhjustaks tootmise märkimisväärset ümberviimist. Kuigi ei saa välistada, et kõnealune astmestamine võis avaldada mõningast mõju Vietnamist pärineva ekspordi mahule, on vähetõenäoline, et see avaldab olulist mõju suurte liidu importijate hankeotsustele. Tuletatakse meelde, et olenemata dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest palju suurema määraga kui 3,5 %, säilisid liitu importimisel suured mahud nii Vietnami kui Hiina puhul.

(175)

Seetõttu ollakse seisukohal, et tootmise üleviimine ei ole nii mahukas, et muudaks radikaalselt importijate hankeotsuseid.

(176)

Seoses toodete impordiga liitu teistest riikidest leiti, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist suurenes import teatavatest Aasia riikidest. See ei muuda siiski tõsiasja, et vaatlusalust toodet imporditi liitu uurimise all olevast kahest riigist jätkuvalt väga suures mahus ja dumpinguhindadega.

(177)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et eksport HRVst väheneb Hiina sisetarbimise suurenemise tõttu, mida soodustab Hiina ametivõimude poliitika. Kuid ükski huvitatud isikutest ei esitanud tõendeid, mis võimaldaksid anda hinnangu eeldatavale tarbimise kasvule ning majanduskriis muudab sellise hinnangu andmise veelgi raskemaks.

(178)

Kuigi on mõistlik eeldada, et Hiina hiljutine majanduskasv toob vähemalt keskpikas perspektiivis kaasa sisetarbimise mõningase suurenemise jalatsite osas, ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et selline kasv põhjustaks liitu eksporditavate koguste (edasist) vähenemist.

(179)

Majanduskriis mõjutab negatiivselt importi liitu asjaomastest riikidest. Ei ole siiski põhjendamatu eeldada, et mingil ajal toimub majanduse elavnemine, mis toob kaasa müügimahu suurenemise. Isegi kui negatiivseim prognoos, et import väheneb 25–30 %, saab 2009. aasta kohta tervikuna teoks, ületaks HRVst pärineva impordi maht siiski 80 miljonit paari ja selle turuosa liidus oleks rohkem kui 10 % ning Vietnamist pärineva impordi maht oleks siiski ligikaudu 48 miljonit paari ja selle turuosa liidus oleks umbes 7 %.

(180)

Seoses liidu impordi hankeriikide vahetusega leiti, et siiani täheldatud ülekandumisel ei ole olnud otsustavat mõju ning puuduvad märgid sellest, et lähitulevikus oleks oodata suuri muutusi senistes suundumustes.

(181)

Eksport asjaomastest riikidest liitu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud dumpinguhindadega. Majanduskriisi ja (eeldatavat) nõudluse vähenemist silmas pidades ning igasuguse vastupidise teabe puudumisel impordihindade kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsel perioodil ei tundu põhjendamatu ennustada, et eksport jätkub dumpinguhindadega.

(182)

Võttes arvesse eespool kirjeldatud tulemusi nii läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kui ka sellele järgnenud arengute kohta, tehakse järeldus, et dumpingu jätkumine on tõenäoline.

(183)

Pärast järelduste avalikustamist saadi hulgaliselt märkusi. Sellegipoolest ei muutnud ükski neist järeldusi. Peamised argumendid olid järgmised.

(184)

Mitu isikut kordas märkusi, mida nad olid teinud uurimise käigus võrdlusriigi valiku kohta. Muu hulgas kordasid nad seisukohta, et Brasiilia ei olnud sobiv valik oma suure tollide ja mitteautomaatse litsentseerimisega kaitstuse, Hiina ja Vietnami omast kõrgema sotsiaalmajandusliku arengutaseme, eeldatava naiste jalatsitele spetsialiseerumise ja väidetava dumpingupraktika tõttu. Komisjon oli neid argumente juba arvestanud ning käsitlenud neid põhjalikult avalikustamisel ja käesoleva määruse põhjendustes 68 kuni 108. Analüüs näitas selgesti, et Brasiilia oli antud juhul parim võimalik võrdlusriik.

(185)

Mõned isikud väitsid, et eksportijate valim ei olnud nii esinduslik kui väideti põhjendustes 15 ja 18, sest dumpingumarginaal arvutati 4 kuu alusel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 12 kuust. Tuletame meelde, et sellist arvutusmeetodit kasutab komisjon tavapäraselt aegumise läbivaatamisel, kui tuleb kindlaks määrata, kas dumping jätkub või kas selle kordumine on tõenäoline. Uurimine kohapeal kinnitas, et 4 kuud oli piisavalt esinduslik valik kogu 12 kuu pikkusest ajavahemikust. Selle järelduseni jõuti võrreldes esitatud 4 kuu kulusid ja hindu ülejäänud 8 kuu omadega. Pealegi olid valitud 4 kuud iga kvartali lõpukuud ja jagunesid seega ühtlaselt 12 kuu peale. Seepärast ei ole komisjon nõus, et kasutatud meetod vähendas valimi esinduslikkust.

(186)

Mõned isikud väitsid, et parandades koostööd tegevate eksportijate tehtud tootekoodivigu, mida on nimetatud põhjenduses 59, on komisjon muutnud algse juhtumi juures kasutatud metoodikat. See väide ei ole põhjendatud. Eelnenud juhtumi puhul kasutusele võetud tootekoodide süsteemi kasutamine oli täiesti põhjendatud, mistõttu komisjon parandas mõnede eksportijate tehtud vead tootekvootides.

(187)

Mõned isikud väitsid, et tootekoodide otsese võrdlemise määr oli ebapiisav ning meetod, mille puhul piirdutakse lähedaste tootekoodidega, on puudulik. Selle väitega ei saa nõustuda. Sellist süsteemi rakendati juba esialgses uurimises. Komisjon lisas käesoleva uurimise käigus osapooltele saadetud teabele korrelatsioonitabelid, milles selgitati iga sarnase tootekoodi kasutamist. Väga lähedaste tootekoodide kasutamine tagab õiglase võrdluse Brasiilia mudelite ja eksportivate riikide poolt müüdavate mudelite vahel. Lisaks korrigeeriti vajaduse korral sarnastest tootekoodidest tulenevaid normaalväärtusi. Ükski isik ei esitanud märkusi kasutatud lähima tootekoodi võimaliku ebatäpsuse kohta.

(188)

Mõned isikud väitsid, et dumpingu arvutus, kasutades võrdlusriigina Indoneesiat, on vale, sest kasutatud andmed olid kontrollimata ja vajalikul määral korrigeerimata. Komisjon vaatas läbi Indoneesia ettevõtjate esitatud andmed, mida mitu isikut olid soovitanud kasutada. Kuna mingeid korrigeerimisi ei nõutud, ei pidanud komisjon vajalikuks neid rakendada. Tuletame meelde, et käesoleva juhtumi puhul kasutati Indoneesiat vaid Brasiilia järelduste võrdlemiseks.

(189)

Mitu isikut väitsid, et Hiinast ja Vietnamist pärit impordi mahu vähenemine aastatel 2005 kuni 2008 (mis jätkus pärast uurimisperioodi lõppu) ja samaaegne impordihindade tõus näitavad, et kahjustava dumpingu jätkumine on ebatõenäoline. Tuletame meelde, et Hiinast ja Vietnamist pärit impordi turuosa liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on üle 28 %, mis on väga suur. Tuleb märkida, et Hiinast ja Vietnamist pärit impordi maht absoluutväärtuses oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurem kui esialgsel uurimisperioodil, mille puhul kahjustava dumpingu olemasolu oli juba kindlaks tehtud. Eksportijate valimi kontrollitud andmete analüüs näitas, et hinnad on alates 2006. aastast langenud.

(190)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et tootmiskulud Hiinas ja Vietnamis on suurenenud, vähendades ettevõtjate konkurentsiohtu. Komisjon on seisukohal, et kuna Hiina ja Vietnam ei ole turumajanduslikud riigid, ei pruugi kulude suurenemine tähendada tingimata konkurentsivõime kaotust maailmaturul. Uurimine näitas, et mõlema asjaomase riigi osa liidu turul oli jätkuvalt suur ja seega ohtlik.

(191)

Mõned isikud väitsid, et kuigi liit võttis omaks, et import vähenes pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi majanduskriisi tõttu, ei võetud seda otsustava tegurina dumpingu kordumise tõenäosuse muutumisel. Nagu selgitati põhjendustes 179 ja 180, ei võetud seda arvesse otsustava tegurina, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgsed mahud näitajad on ikkagi väga kõrged, võttes suure osa liidu turust, sealjuures dumpinguhinnaga. See on ilmne tunnus, et dumping võib tulevikus tõenäoliselt suures mahus jätkuda.

(192)

Mõned isikud vaidlustasid liidu turu atraktiivsuse ja väitsid, et muud sihtkohad, eelkõige Ameerika Ühendriigid ja osaliselt ka Venemaa, on Hiina ja Vietnami eksportijate jaoks vähemalt sama huvitavad. Mainiti ka, et piisavalt ei ole arvesse võetud ka Hiina enda turu oodatavat olulist kasvu. Komisjon uuris seda küsimust ja leidis, et liidu turg jääb Hiina eksportijate jaoks ka edaspidi üheks kõige huvipakkuvamaks turuks. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral muutuks liidu turg veelgi atraktiivsemaks ja mahtude suurenemine on seega tõenäoline. Komisjon vaatas läbi esitatud väited tarbimise eeldatava kasvu osas Hiinas, kuid pidas neid ebapiisavaks, et muuta järeldusi. Isegi juhul, kui seda kasvu saab prognoosida, puuduvad olulised tõendid, et see oleks piisavalt suur, et eksporti oluliselt vähendada. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(193)

Läbivaatamistaotluse esitas liidu tootjate nimel CEC, mis esindab rohkem kui 25 % vaatlusaluse toote toodangust liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(194)

Üks huvitatud isik väitis, et mitu CEC liiget, kes eeldatavalt kaebust toetavad, on ise asunud importima asjaomastest riikidest suuri koguseid. Samuti väideti, et liidus ei toimu enam olulisel määral nn tõelist tootmist. Kõnealuse väite kinnituseks tõendeid ei esitatud.

(195)

Sellega seoses kasutati liidu kogutootmise kindlaksmääramiseks ja uurimise jaoks tõendite kogumiseks kogu olemasolevat teavet, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt ja üleriigilistelt ühendustelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud teavet, samuti üldist tootmisstatistikat. Uurimine näitas, et ühtki kaebuse esitanud liidu tootjat ei tule liidu tootmise määratlusest välja jätta, kuna kaebuse esitaja kaudu saadud teabe põhjal võib öelda, et mitte ühegi puhul neist ei leitud, et nad oleksid seotud eksportivate tootjatega asjaomastes riikides ja import asjaomastest riikidest oli minimaalne. Iga asjaomase äriühingu kohta moodustas import kõige rohkem 25 % selle toodangust liidus.

(196)

Nagu põhjenduses 23 ja sellele järgnevates põhjendustes üksikasjalikult kirjeldatud, leiti ühe liidu tootmisharu valimisse kaasatud äriühingu puhul, et see on vaatlusalusel perioodil lõpetanud tootmise liidus. Kaaluti, kas kõnealune äriühing tuleks liidu tootmisharu määratlusest välja jätta. Kõnealuse äriühingu kaal oli siiski üldist tootmist ning ülejäänud valimit arvestades minimaalne. (6) See tähendab et, isegi kui kõnealune äriühing oleks välja jäetud, ei muudaks see üldist olukorda.

(197)

Uurimine näitas üldiselt, et nahast jalatsite tootmine liidus on endiselt märkimisväärne, hõlmates ettevõtjaid mitmes liikmesriigis ja andes tööd umbes 262 000 inimesele. Jalatsitootmise sektor koosneb umbes 18 000 väikesest ja keskmise suurusega ettevõtjast, kes asuvad peamiselt seitsmes Euroopa riigis, millest kolmes on tootmine kõige suurem.

(198)

Uurimise tulemusena selgus siiski, et kaks samasse kontserni kuuluvat äriühingut olid seotud HRV eksportivate tootjatega ning et kontsern ise importis samuti suurtes kogustes vaatlusalust toodet, sealhulgas oma seotud eksportijatelt HRVs. Seetõttu jäeti need äriühingud liidu tootmise määratlusest algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses välja.

(199)

Eespool esitatule tuginedes leiti, et algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses oli liidu tootmisharu üldine toodangumaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 366 miljonit paari.

(200)

Võttes arvesse, et taotlust toetasid liidu tootjad, kelle toodang moodustas rohkem kui 25 % kogutoodangust, ning sama suure või suurema vastasleeri puudumisel järeldatakse seetõttu, et taotlust toetab põhiosa liidu tootmisharust algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(201)

Käesoleva juhtumi andmed käsitlevad 27 liikmesriigiga liitu, mitte 25 riiki, mida hõlmas esialgse menetluse raames läbi viidud analüüs. Liiduga 2007. aastal ühinenud Rumeenia on suurtootja. Kuid suure osa Rumeenia toodangust moodustab pigem toormaterjali ümbertöötlemine teiste liidu äriühingute jaoks teenustasu eest (edaspidi „töötlemisteenus”). Rumeenia tegeliku tootmise mõju liidu tootmise üldisele olukorrale ja muudele näitajatele on seetõttu piiratud. Samasugune piiratud mõju on Bulgaaria tootmisel. Laienemine ei ole seega selles osas suurt mõju avaldanud.

(202)

Liidu jalatsisektorit iseloomustavad mikroettevõtjate (vähem kui 10 töötajat) ja väikeettevõtjate võrgustikud. Rohkem kui 500 töötajaga äriühingud on pigem erand ning need annavad tööd üksnes piiratud osale sektori üldisest tööjõust. Mikro- ja väikeettevõtjate eelis on nende suurem paindlikkus ja võime kohaneda turu muutuvate nõudmistega, kuid teisest küljest on nad majanduslikult haavatavamad rahvusvahelise konkurentsi ja majanduslanguse poolt.

(203)

Võrreldes esialgse uurimise käigus tuvastatud olukorraga, on tootmisstruktuurid mitmeti muutunud. Rahvusvahelise konkurentsi surve all on paljud tootjad kadunud, kusjuures mõned on tegevuse täielikult lõpetanud ja teised on hakanud Aasia riikide ja lähiriikide (Bosnia, Horvaatia, Maroko, Tuneesia, Serbia) toodete turustajateks. Teised on otsustanud viia osa tootmisprotsessist üle teistesse liidu riikidesse (Rumeenia, Ungari, Poola).

(204)

Ärimudeli muutmisprotsessi osana on paljud ettevõtjad samuti koondanud oma tootmisüksused, ühendades need klastritesse, mis loodi teiste tootjatega sõlmitud paindlike allhankelepingute alusel. Sellise korralduse alusel hoolitseb juhtiv äriühing disaini, toormaterjali (mis jääb juhtiva äriühingu varaks) eest ning tellib tootmise (ühe või mitu tootmisetappi, nt õmblemine) allhanke korras erinevatelt geograafiliselt lähedal asuvatelt spetsialiseerunud mikroettevõtjatelt, pakkudes neile regulaarset hooajalist tegevust kokkulepitud koguste alusel. Protsessi lõpus maksab juhtiv äriühing allhankijatele tasu tehtud töö eest.

(205)

Osa tootmisharust on ärimudelit muutnud, pannes toodangus suuremat rõhku kvaliteetsemate jalatsite turusegmendile, keskendudes kallimatele toodetele. Mõned suuremad liidu tootjad leidsid seeläbi uusi võimalusi, luues oma kaubamärgi. Mõned nendest tootjatest kasutavad võimaluse korral ühele kaubamärgile keskendunud frantsiisikauplusi, teised on suutnud reserveerida sõltumatutes kauplustes müügipinda oma kaubamärgile.

(206)

Paljud sellesse gruppi kuuluvad äriühingud on lisaks muutnud oma turustuspoliitikat, eelistades jaemüüjaid hulgimüüjatele (või tegeledes ise jaemüügiga). Üldiselt näitavad need muutused, et tegemist on sektoriga, kus eksisteerivad koos erinevad ärimudelid.

(207)

Eespool kirjeldatud muutused klastripõhise tootmise suunas, liikumine kvaliteetsema tootevaliku poole ning muutused turustuspoliitikas on suurendanud paindlikkust ja tõhusust tänu ressursside koondamisele, mille eesmärk on saada kasu mastaabisäästust. Samuti on see suurendanud nende äriühingute suutlikkust saada vajalikke rahalisi vahendeid pankadest.

(208)

Need arengud näitavad sektorit, kus eksisteerivad koos erinevad ärimudelid. Suur osa tootmisharust on ärimudeli muutmisel veel väga varases etapis ning vajaks protsessi lõpuleviimiseks rohkem aega. Teine grupp, kus ärimudelit on juba muudetud, on vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt suurenenud, kuid sinna kuuluvad äriühingud ei ole siiski suutnud saada täielikku kasu tootjate arvu vähenemisest turul, nagu see oleks olnud ootuspärane.

(209)

Nähtav tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %, st 725 miljonilt paarilt 2006. aastal 675 miljoni paarini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(210)

Tarbimise vähenemist tuleb vaadelda koos tarbimise samaaegse kasvuga muud liiki jalatsite osas, mis ei kuulu vaatlusaluse toote määratlusse (nt tekstiilist, kummist ja plastikust valmistatud jalatsid). Võrdluseks või märkida, et tekstiilist, kummist ja plastikust valmistatud jalatsite tarbimine kasvas sama perioodi jooksul 23 %. See näib kõnealuse kahe tootekategooria puhul osutavat mõningasele asendatavusele, mis on samuti seotud moetrendidega (nahast ja sünteetilisest materjalist jalatsite või nahaimitatsiooniga sünteetilisest materjalist jalatsite turuletulek). Võttes arvesse, et muud liiki jalatsite tarbimine on kasvanud oluliselt suuremal määral (23 %) kui on vähenenud nahast jalatsite tarbimine (7 %), ei saa siiski järeldada, et tekstiil ja muud materjalid on asendanud nahast jalatsid rohkem kui piiratud ulatuses. Lisaks on muud liiki jalatsite keskmised impordihinnad nahast jalatsite hindadest poole madalamad ning see hinnaerinevus selgitab, et kui kõnealused kaks jalatsiliiki oleksid olnud vastastikku hästi asendatavad, oleks kallimaid nahast jalatseid hõlmav turulõik kadunud. Tegelikult on olukord täpselt vastupidine: avalikult kättesaadavas turu-uuringus (7) rõhutatakse, et nahast jalatsitel on jätkuvalt tugev turupositsioon. Tegelikult selgub, et tarbijad ostavad nüüd peaaegu samas koguses nahast jalatseid nagu enne, kuid lisaks ostavad nad oluliselt rohkem tekstiil- ja sünteetilisest materjalist jalatseid.

(211)

Hiinast pärinev koguimport vähenes vaatlusalusel perioodil 157 miljonilt paarilt 125 miljoni paarini või 21,6 %-lt 18,5 %-ni liidu turust.

(212)

Kuid nagu eespool märgitud, kasvas import Hiinast esialgse uurimisperioodiga võrreldes olulisel määral pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu (1. jaanuar 2005), tulenevalt madalatest impordihindadest. Import vähenes pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, stabiliseerudes 2007. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 120 miljoni paari tasemel, mis on peaaegu kaks korda suurem esialgse uurimisperioodi impordimahust.

(213)

Lisaks tuleb rõhutada, et dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine näitas, et dumpinguhinnaga Hiina toodete puhul hoiduti tollimaksudest ja kahjustati meetmete parandavat mõju sellega, et Aomeni kaudu importimisega hoiti kõrvale eespool nimetatud meetmetest algmääruse artikli 13 mõistes. See näitab, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt väga oluline.

(214)

Import Vietnamist vähenes vaatlusalusel perioodil 79 miljonilt paarilt 69 miljoni paarini. Olenemata sellest 13 % suurusest langusest võrreldes esialgse uurimisperioodiga on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil impordi tasemed jäänud kõrgeks ja turuosa umbkaudu samaks, moodustades ligikaudu 10 %.

(215)

Import Hiinast ja Vietnamist kokku ulatus 2006. aastal 237 miljoni paarini, 2007. aastal 185 miljoni paarini ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 194 miljoni paarini. Kuigi vaatlusalusel perioodil impordi maht vähenes, on impordi tase siiski kõrgem meetmete kehtestamise tinginud tasemest (166 miljonit). Hiina ja Vietnami ühine turuosa vähenes perioodi jooksul 32,7 %-lt 28,7 %-ni, kuid ka sellel puhul on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud turuosa oluliselt suurem kui esialgse uurimisperioodi 23 %.

(216)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel, kas asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks hinnata kumulatiivselt. Selles artiklis sätestatakse, et kahest või enamast ühel ajal dumpinguvastase uurimise all olevast riigist pärineva impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et a) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ning et igast kõnealusest riigist pärineva impordi maht ei ole tühine, ning et b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(217)

Sellega seoses leiti esmalt, et iga asjaomase riigi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest suurem. Lisaks ei olnud igast asjaomasest riigist pärineva dumpinguhinnaga toodete impordi maht tühine algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. HRVst ja Vietnamist pärineva impordi maht moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vastavalt 18 % ja 10 % liidu tarbimisest.

(218)

Uurimine näitas täiendavalt, et nii dumpinguhinnaga importtoodete vahelise konkurentsi tingimused kui ka dumpinguhinnaga importtoodete ja liidu samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimused olid sarnased. Leiti, et päritolust olenemata konkureerisid asjaomaste riikide toodetavate/müüdavate nahast pealsetega jalatsid liidu tootmisharu toodetavate/müüdavate nahast pealsetega jalatsitega, kuna põhiomadustelt on tooted sarnased, tarbija vaatenurgast vastastikku asendatavad ning neid turustatakse samade turustuskanalite kaudu. Uurimine näitas veel, et mõlema riigi puhul arenes impordimaht paralleelselt: mõlemad riigid vähendasid oma importi liitu 2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 10–25 %. Asjaomasest kahest riigist pärineva impordi hinnad jäävad samuti samasse suurusjärku. Lisaks leiti, et kõnealused hinnad põhjustavad võrreldaval kaubandustasandil liidu tootmisharu hindade allalöömist.

(219)

Selle põhjal järeldatakse, et täidetud on kõik kumulatsiooni tingimused ning et sellest tulenevalt tuleks kahju analüüsimisel hinnata asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivselt.

(220)

Hiinast pärineva impordi keskmine hind on vaatlusalusel perioodil jäänud suhteliselt samaks, olles umbes 8,4 eurot paari kohta. See on ligikaudu 20 % kõrgem esialgse uurimisperioodi hinnatasemest (7,2 eurot). Vietnamist pärineva impordi keskmine hind on vaatlusalusel perioodil vähenenud ning läheneb läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esialgse uurimisperioodi tasemele, milleks on 9,2 eurot paari kohta. Keskmise hinna arengu hindamisel ei arvestata siiski vaatlusalusel perioodil tootevalikus toimuda võinud muutusi.

(221)

Hindade allalöömise marginaalide arvutamisel kasutatakse sama lähenemisviisi, mida kasutati esialgses uurimises. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihindu, mille hulka arvati dumpinguvastane tollimaks, võrreldi liidu tootmisharu hindadega, võttes aluseks võrreldavate tooteliikide kaalutud keskmise hinna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu hindu korrigeeriti tehasest hankimise tasemele ning neid võrreldi CIF-hindadega liidu piiril, millele liideti dumpinguvastased ja muud tollimaksud. Selline hinnavõrdlus viidi läbi samal kaubandustasandil toimunud tehingutega, tehes vajaduse korral nõuetekohased kohandused, ning pärast maha- ja allahindluste mahaarvamist. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandati hindu, et kajastada importijate poolt liidus kantud kulusid nt seoses disaini, toormaterjali valikuga jne, mis muidu impordihinnas ei kajastuks. See oli põhjendatud, kuna imporditavad jalatsid on toodetud tellimuspõhiselt importijate endi esitatud kindla spetsifikatsiooni alusel (toormaterjal, disain).

(222)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade põhjal on hindade allalöömismarginaalid esitatuna protsendina liidu tootmisharu hindades riigiti järgmised:

Tabel 6

Hindade allalöömismarginaalid

(223)

Nagu eespool esitatust nähtub, on koguimport kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes kasvanud. Üldine import on suurenenud 185 miljonilt paarilt 2006. aastal 201 miljoni paarini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning turuosa on tõusnud 26 %-lt 30 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(224)

Kolmandatest riikidest pärineva impordi hinnad on siiski keskmiselt 34 % kõrgemad kui Hiinast pärineva impordi puhul ja 28 % kõrgemad Vietnami hindadega võrreldes.

(225)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt analüüsis komisjon kõiki liidu tootmisharu seisundit mõjutavaid majanduslikke tegureid ja näitajaid.

(226)

Nagu eespool selgitatud, tuli sektori eripära ja kaebuse esitanud liidu tootjate suurt arvu arvesse võttes kohaldada väljavõttelist uuringut käsitlevaid sätteid. Kahju analüüsimiseks on kehtestatud kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(227)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmine 6 %, kajastades üldjoontes sama perioodi puhul täheldatud nahast jalatsite tarbimise vähenemist.

(228)

Mõned importijaid ja jaemüüjaid esindavad huvitatud isikud väitsid, kuid ilma tõendeid esitamata, et tootmise vähenemist liidus tuleks näha pigem positiivse ilminguna kui märgina sellest, et liidu tootmisharu kannatas asjaomasel perioodil jätkuvalt kahju. Kõnealuste huvitatud isikute kohaselt on tootmine vähenenud liidu tootmisharu teadliku ratsionaliseerimise tulemusena, mille raames on odavama hinnaklassi turulõik hüljatud keskmise ja kõrgema hinnaklassi turulõigu kasuks, kus liidu tootmisharu on alati olnud konkurentsivõimeline.

(229)

Sellega seoses ning nagu ka esialgses uurimises tuvastatud, tuleks siiski rõhutada, et paljud liidu tootjad on turult kadunud, kuna nad ei suutnud konkureerida dumpinguhinnaga toodetega – see ei olnud tingimata põhjustatud sisemisest või struktuurilisest konkurentsivõime puudumisest. Seetõttu lükatakse tagasi väide, et liidu tootmise vähenemist tuleb käsitada positiivse nähtusena.

(230)

Ühe huvitatud isiku väidete kohaselt näitas asjaolu, et liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine oli jäänud stabiilseks, kahju puudumist.

(231)

Nagu järeldati juba esialgses uurimises, sõltub kõnealuse sektori tegelik tootmisvõimsus suuresti olemasolevate töötajate arvust ja mitte niivõrd tootmisliini seadmete tehnilisest võimsusest. Seetõttu saab tootmisvõimsust kõige paremini mõõta tööhõive taset hinnates, nagu kirjeldatakse üksikasjalikult jaos 2.3. Igal juhul näitas uurimine vastupidiselt huvitatud isikute väidetele, et tehnilise võimsuse aspektist hinnatuna vähenes tootmisvõimsuse rakendamise määr vaatlusalusel perioodil 71 %-lt 66 %-le, ning väide, nagu oleks rakendamise stabiilsus märk kahju puudumisest, ei leia seetõttu kinnitust.

(232)

Liidu tootmisharu müük vähenes vaatlusalusel perioodi jooksul absoluutarvudes 8 %. Pidades silmas asjaolu, et samal ajavahemikul vähenes tarbimine 7 %, suutis liidu tootmisharu siiski hoida oma turuosa stabiilsena. Kui võrrelda seda esialgse uurimise aegse olukorraga, kus müük vähenes 33 %, on samuti selge, et müügi ja turuosa pidev langus on pärast meetmete rakendamist peatunud.

(233)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju ei esinenud, sest liidu tootmisharu turuosa oli vaatlusaluse perioodi jooksul kasvanud. Uurimine on siiski näidanud, et liidu tootmisharu turuosa on vaatlusaluse perioodi jooksul muutunud väga vähe. Lisaks sellele, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud eespool jaos E.2, oleks olnud ootuspärane, et tootmise tõhustamine ja ärimudeli muutmine võimaldavad allesjäänud äriühingutel oma kohalolekut turul oluliselt suurendada. Asjaolu, et liidu tootjate müük on jäänud samaks, näitab, et dumpinguhinnaga import valmistab jätkuvalt probleeme.

(234)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et asjaolu, et liidu tootmisharu ei ole alates tollimaksude kehtestamisest oma turuosa suurendanud, on näidanud, et liidu tootmisharu ei ole nimetatud maksudest kasu saanud ning et imporditud tooted ei ole mingil juhul asendatavad liidus toodetud toodetega.

(235)

Taas tuleks rõhutada, et turuosa on ainult üks uuritud näitaja ning et vastavalt allpool teiste tegurite juures kirjeldatule on uurimine näidanud, et liidus toodetud toodete ja asjaomastest riikidest imporditud toodete vahel valitseb märkimisväärne konkurents. Kuigi on tõsi, et liidu tootjad ei ole suutnud märkimisväärselt suurendada oma turuosa, on esialgse uurimise käigus nähtud müügi massiline langus peatunud ning meetmed on võimaldanud liidu tootjatel müüki ja turuosa stabiliseerida. Turuosa täiendavat kasvu on tõenäoliselt peatanud dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve, nagu on kirjeldatud põhjendustes 261 ja 262.

(236)

Teised huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu eksport on märkimisväärselt paranenud ning et kahju seepärast enam ei esinenud.

(237)

Nagu allpool esitatud tabelist nähtub, on uurimine vastupidiselt selle väitele näidanud, et liidu tootmisharu eksport on vaatlusalusel perioodil pigem natuke langenud kui kasvanud.

(238)

Igal juhul tuleks märkida, et eksport moodustab ainult 25 % liidu tootjate müügist. Seepärast on müük liidus ikka veel kõige tähtsam tegur, mis määrab liidu tootjate finantsolukorra. Lisaks ei ole uurimine näidanud, et aktiivsem eksporditegevus põhjustaks languse liidus toimuvas müügis.

(239)

Eespool toodut silmas pidades ei leia kinnitus väide, et paranenud ekspordinäitajad kõrvaldasid liidu tootmisharu kantud kahju.

Tabel 11

Liidu tootjate eksport

(240)

Liidu tootjate heaks töötas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 260 000 inimest, kes olid otseselt seotud vaatlusaluse toote tootmisega.

(241)

Üks huvitatud isik väitis, et asjaolu, et liidu tootmisharu tööhõivetase on jäänud stabiilseks, näitab, et kahju enam ei kanta.

(242)

Seoses sellega tuletatakse meelde, et kahju hindamine peab tuginema kõikide asjakohaste näitajate analüüsile ning mitte ainult ühe teguri vaatlemisele teistest teguritest lahus. Lisaks kinnitas uurimine, et liidu tootmisharu tööhõive langes natuke (– 2,0 %). Asjaolu, et suur osa liidu tootmisharust on asunud tegutsema tootmisklastrite süsteemina, on tõenäoliselt takistanud tööhõivetaseme edasist langust ja võimaldab oluliste teadmiste alalhoidmist tootmisettevõtetes.

(243)

Teine huvitatud isik märkis, et liidu tootmisharu probleemide üks peamine põhjus on pigem kättesaadava tööjõu puudumine liidus kui konkureeriv import asjaomastest riikidest.

(244)

Pidades siiski silmas, et selle väite tõestuseks ei esitatud tõendeid ning kuna uurimistulemused ei näidanud, et tööjõu kättesaadavus oleks liidu tootjatele märkimisväärne probleem, ei leia see väide siiski kinnitust.

(245)

Käesolevas läbivaatamises on vaatlusaluse perioodi keskmist tootlikkust hinnatud kogutööhõive alusel, hõlmates klastrisüsteemi kõikide tootmisrajatiste kogu tööjõu. Tootlikkus langes perioodi jooksul mõõdukalt. Nagu on kirjeldatud jaos E.2, on tootlikkus seotud tootmise üldise struktuuri ja äriühingutes toodetud jalatsite liikidega ning võib riigiti ja äriühingute kaupa märkimisväärselt erineda. Seepärast ei saa langust pidada märkimisväärseks.

(246)

2006. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel jäi liidu tootmisharu turuosa stabiilseks, kuid pidades silmas tarbimise vähenemist, kaotasid liidu tootjad absoluutarvude põhjal ikkagi müügis.

(247)

Asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ja hindu arvestades ei saa tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule pidada tühiseks.

(248)

Dumpinguvastased meetmed teatavate HRVst ja Vietnamist pärinevate nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes kehtestati 2006. aasta oktoobris. Sellel ajavahemikul on täheldatud ainult osalist liidu tootjate olukorra taastumist, nagu allpool kirjeldatud.

(249)

Varud jäid ebaolulisele tasemele, moodustades umbes 2 % toodangust. Tuleb meeles pidada, et selle näitaja tähtsust ei tohiks üle hinnata, sest seda liiki tooteid toodetakse tellimuse alusel ning teatud ajahetkel kindlaks määratud varud moodustuvad müüdud, kuid veel kätte toimetamata kaupadest.

(250)

Müügihinnad kasvasid perioodi jooksul 30 %. See kasv on tingitud kahest peamisest tegurist. Ühelt poolt eespool nimetatud ärimudeli muutuse tulemusena, teisalt peamiselt toorme hinna tõusust tulenenud kulude kasvust.

(251)

Liidu tootmisharu kasumitase paranes asjaomasel perioodil 1,3 %-lt 2006. aastal 3 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kasumi suurenemine mõjutas rahavoo ja investeeringutasuvuse arengut. Seda tuleb aga vaadelda siiski esialgse uurimise käigus täheldatud majandusliku olukorra märkimisväärse halvenemise ja investeeringute madala taseme valguses.

(252)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu kasum oli märkimisväärselt paranenud ning et see kasum oli tegelikult oluliselt suurem kui esialgses uurimises kehtestatud sihtkasum 6 %. Seepärast väideti, et olenemata muudest kahjunäitajatest kahju enam ei kantud.

(253)

Seoses sellega tuleks märkida, et kuigi on tõsi, et kasumlikkus on paranenud, on uurimine näidanud, et liidu tootmisharu ei ole suutnud saavutada esialgses uurimises kindlaksmääratud 6 %-list sihtkasumit. Arvestades suure osa tootmisharu jõupingutusi uute ärimudelite kasutuselevõtmisel, oleks võinud oodata kasumi suuremat tõusu. See näitab, et tootmisharu on kasumlikkuse seisukohast ikka veel ebakindlas olukorras. Väide, nagu näitaks kasumitasemed, et liidu tootmisharu ei kanna enam kahju, tuleb seetõttu tagasi lükata.

(254)

Uurimine on näidanud, et VKEd, mis moodustavad sisuliselt kogu sektori, ei suuda oma endiselt nõrga finantsolukorra tõttu pakkuda piisavaid pangatagatisi ning neil on seetõttu raske uut kapitali kaasata.

(255)

Kuigi vaatlusalusel perioodil investeeringud kasvasid, moodustasid need absoluutarvudes ikka vaid 6 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodi käibest. Lisaks mõjutavad seda kasvu erandlikud investeeringud, mida teeb ehitistesse üks valimisse kaasatud liidu tootja. Vastaselt juhul oleks investeeringute tase vaatlusperioodi jooksul stabiilne ja madal. Jällegi tuleb seda vaadelda esialgse uurimise käigus täheldatud majandusliku olukorra märkimisväärse halvenemise ja investeeringute madala taseme valguses.

(256)

Keskmine töötasu on jäänud vaatlusalusel perioodil samaks, näidates, et tegelik töötasu on vähenenud ega ole järginud tavapärast töötasu arengut. See näitab veel kord liidu tootjatele avalduvat survet.

(257)

Eespool esitatust järeldub, et mitte kõikidel algmääruses loetletud teguritel ei olnud otsest seost liidu jalatsitööstuse olukorraga kahju hindamise seisukohast. Arvestades, et tootmine toimub tellimuste alusel, siis varusid tavaliselt ei hoita või koosnevad need ainult täidetud, kuid veel kätte toimetamata / kaubaarvetega varustamata tellimustest ning seetõttu on varud kahju analüüsis vähese tähtsusega. Kuna sektor on jätkuvalt tööjõumahukas, siis ei ole tootmisvõimsus tehniliselt piiratud ja sõltub peamiselt tootjate palgatud töötajate arvust.

(258)

Liidu tootmisharu olukorrale otsesemat mõju avaldavate makromajanduslike näitajate analüüs näitab, et liidu tootmine ja ka müügimaht on vähenenud umbes samas tempos nagu liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil. Liidu tootjate müük, turuosa ja tööhõive on seega jäänud samale tasemele. Tootlikkus on langenud, kuid ainult mõõdukalt. Kuigi oodati, et uue ärimudeli kasutuselevõtt suudab suurendada allesjäänud liidu tootjate müüki ja tootmist, on üldiselt selge ka see, et enne meetme rakendamist tootmisharus valitsenud pidev majanduslangus on pärast meetmete rakendamist peatunud. See on võimaldanud ka suurel osal liidu tootmisharust muuta oma ärimudelit, tõhustades tootmisprotsesse spetsialiseerunud klastrite arendamise, kvaliteetsemate jalatsite turulõigu eelistamise ja hulgimüüjatelt jaemüüjatele keskendumise kaudu.

(259)

Ka asjakohaste mikromajanduslike näitajate analüüs kinnitab liidu tootmisharu olukorra osalist paranemist, näidates müügihindade, rahavoo investeeringute ja kasumi tõusu. Tootmisharu ei ole siiski veel suutnud taastada tavapärast kasumi- ja investeeringute taset ning endiselt valitsevad probleemid kapitali kaasamises ja palgaarengutes, näidates et olukord on jätkuvalt ebakindel ning et kahju ei ole täielikult kõrvaldatud.

(260)

Üldiselt on uurimine näidanud, et liidu tootmisharu kannab ikka veel olulist kahju

(261)

Kui asjaomastest riikidest pärineva impordi kogumaht on vaatlusalusel perioodil vähenenud, siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületasid mahud siiski suurel määral esialgse uurimise mahtusid. Hiina puhul on mahud peaaegu kahekordsed võrreldes esialgse uurimisperioodiga ning kuigi Vietnamist pärineva impordi mahud on samal ajavahemikul vähenenud, on nende osa turul siiski märkimisväärne, moodustades umbes 10 %.

(262)

Asjaomastest riikidest pärineva impordi hindade analüüs vaatlusalusel perioodil näitab, et Hiinast pärineva impordi hinnad on jäänud samale tasemele, samas kui Vietnamist pärineva impordi hinnad on langenud. Esialgse uurimisperioodi hindadega võrreldes on Hiina hinnad tõusnud umbes 20 %, kuid Vietnami hinnad on ligilähedased esialgsel uurimisperioodil täheldatutega. Olenemata erinevustest tootevalikus ja kaubandustasandi kaalutlustest on selge, et keskmised impordihinnad, milleks HRV puhul on 8,6 eurot ja Vietnami puhul on 9,51 eurot, põhjustavad jätkuvalt suurt muret liidu tootjatele, kelle keskmine müügihind on kõvasti üle 30 euro. See saab veelgi selgemaks, kui vaadata allalöömistasemeid, mis on esialgse uurimisperioodiga võrreldes drastiliselt tõusnud. Hiina puhul on allalöömistase tõusnud sellel ajavahemikul 13,5 %-lt 31,9 %-le ning Vietnami puhul on 15,9 %-lt 38,9 %-le.

(263)

Eespool kirjeldatu põhjal tuleb järeldada, et asjaomastest riikidest pärinev import mõjutab nii oma mahu kui ka hinna tõttu jätkuvalt negatiivselt liidu tootjate tegevust.

(264)

Komisjon analüüsis põhjalikult, kas lisaks dumpinguhinnaga impordile võisid liidu tootjatele jätkuvat kahju põhjustada ka muud teadaolevad tegurid, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(265)

Mõned huvitatud isikud jäid seisukohale, et puudub seos asjaomastest riikidest pärineva impordi ja liidu tootmisharu tulemuste vahel. Eelkõige leiti, et liidus toodetud samasugune toode ja vaatlusalune toode ei ole asenduskaubad. Nende huvitatud isikute sõnul puudub konkurents liidus toodetud nahast jalatsite ning Hiinast ja Vietnamist imporditud nahast jalatsite vahel, sest esimesena nimetatud asuvad tavaliselt keskmise või kõrgema hinnaklassi turulõigus, samas kui viimasena nimetatud on peamiselt suunatud keskmise või madala hinnaklassi turulõigule. Asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud pärast meetmete kehtestamist turuosa taastada, peeti selle tõendiks. Muude kahjunäitajate üldine paranemine on liidu tootmisharu ärimudeli muutmise tulemus, millega tootmise vähendamine ja üleminek kallimate toodete tootmisele suurendas tootmist, mis leevendas osale liidu tootmisharust varem tekkinud kahju. Liidu tootjate teise rühma kogetud raskuste põhjuseks peeti pigem võimetust kohaneda, kui asjaomastest riikidest pärinevat dumpinguhinnaga importi.

(266)

Uurimine on näidanud, et kuigi osa liidu tootmisharust on samuti liikumas turu ülaossa, hõlmab see ikka veel teatava osa turu alumisest osas ja suure osa turulõigu keskmisest osast. Dumpinguhinnaga import ei hõlma mitte ainult alumist turulõiku, vaid ka keskmist turulõiku – ning mõnel juhul isegi kõrgemat turulõiku. Teisisõnu valitseb liidus toodetud nahast jalatsite ja asjaomastest riikidest imporditud nahast jalatsite vahel märkimisväärne konkurents.

(267)

Samuti väideti, et liidu tootjate ja asjaomaste eksportijate vahel puudus konkurents, sest liidu tootjad on keskendunud nišitoodete tootmisele ega paku laias valikus erijalatseid, nagu matka-, keegli- ja ortopeedilisi jalatsid. Seoses sellega tuleks siiski märkida, et kõnealused erijalatsid moodustavad ainult väikese osa vaatlusalusest tootest ning seetõttu ei ole mõju märkimisväärne. Igal juhul on uurimine näidanud, et vastupidiselt väidetule toodetakse neid erijalatseid liidus, kuigi piiratud koguses, ning need jalatsid on otseses konkurentsis imporditud erijalatsitega. Lisaks ja vastavalt eespool esitatule on konkurents kasvanud paljude kõnealuste erijalatsite ja klassikaliste nn ajatute kingade vahel, mida liidu tootmisharu on tavapäraselt tootnud.

(268)

Liidu toodangu ja asjaomastest riikidest pärineva impordi võrdlemisel tarbijate vanuse ja soo osas on uurimine näidanud, et liidus toodetakse märkimisväärsel hulgal meeste-, naiste- ja lastejalatseid. Keskendutakse naistejalatsitele, mis moodustavad umbes 55 % toodangust, samas kui meeste- ja lastejalatsid moodustavad vastavalt 35 % ja 10 %. Kui vaadata tarbijate vanuselist ja soolist jaotust asjaomastest riikidest imporditud jalatsite puhul, on näitajad teistsugused: keskendutakse eelkõige lastejalatsitele, mis moodustavad umbes 25 % toodangust. Olenemata neist erinevustest on selge, et nii liidu tootmisharu kui ka eksportijad müüvad kõiki kolme kategooriat liidu turul märkimisväärses koguses.

(269)

Üks tarbijate huve esindav huvitatud isik väitis, et väidetav dumping ei ole mõjutanud liidu tootmisharu olukorda. Pigem põhjustab liidus töökaotust ja tehaste sulgemist globaliseerumistrend ja tootmise viimine madalamate kuludega riikidesse kui ebaaus kaubandus.

(270)

Mitmed teised huvitatud isikud juhtisid tähelepanu liidu tootmisharu suutmatusele kasutada ära meetmetest tulenevat kasu ja liidu tootjate ärimudeli muutuse mõjusid tõendina väitele, et impordi ja liidu tootmisharu tegevuse tulemuste vahel puudub seos.

(271)

Nende väidete kohaselt ei suuda liidu tootmisharu oma ülesehituse tõttu võistelda masstootmise turul peamiselt vajaliku tööjõu puudumise ja tööjõukulu tõttu. Selle tulemusena on märkimisväärne osa liidu tootmisharust üle läinud uuele ärimudelile ning investeerinud tooteuuendusse ja toodete ajakohastamisse, et keskenduda keskmise ja madala hinnaga turulõigult keskmise ja kõrgema hinnaga ja lukskaupade turulõigule. Need äriühingud, kes on keskendunud kõrgema lisaväärtusega nišitoodetele, näitavad ka paremaid tulemusi. Nende äriühingute tulemused, kes ei ole suutnud reageerida globaliseerumisele, on jätkuvalt kehvad. Nimetatud argumentide kohaselt tuleneb liidu tootjate olukord nende äristrateegiast ega ole seotud impordiga asjaomastest riikidest.

(272)

Nagu eespool jagudes E.2 ja G.4 näha, on uurimine tõesti näidanud, et liidu tootmisharu on heterogeenne. Tootmisharu teatavad osad toodavad kaubamärgita jalatseid keskmise ja madala hinnaga turulõigus ning müüvad pigem hulgimüüjate kaudu kui kasutavad otse jaemüüjaid. Kuid see ei tähenda, et need äriühingud oleksid iseenesest ebaefektiivsed. Uurimisest on selgunud, et olenemata nende konkurentsiolukorrast on nende raske olukorra olulisel määral põhjustanud dumpinguhinnaga eksport. Selle tulemusel on nende äriühingute majanduslik olukord äärmiselt raske ning see on vaatlusalusel perioodil järsult halvenenud. Paljud kõnealused äriühingud püüavad ümber orienteeruda keskmise ja kõrge hinnaga turulõigule ja vahetada turustuskanaleid, kuid praegune dumpinguhinnaga impordi surve muudab selle äärmiselt raskeks.

(273)

Olenemata sellest, et nende turuolukorras on täheldatud paranemist ja nende ärimudelit on kohandatud, ei saavuta need äriühingud, kes on ärimudelit muutnud, 6 %-list sihtkasumit vastavalt esialgses uurimises sätestatule. See näitab, et ka seda rühma mõjutab kõikides turulõikudes dumpinguhinnaga impordist tulenev üldine hindu alandav mõju. Seepärast on tõenäoline, et see rühm oleks olnud suuteline täies mahus taastuma, kui ei oleks olnud nahast jalatsite jätkuvast (ja isegi kasvavast) dumpinguhinnaga impordist tulenevat hinnasurvet.

(274)

Asjaolu, et isegi uue ärimudeli kasutusele võtnud äriühingud on endiselt mõjutatud kahjulikust dumpingust, kuigi nad on väga tõhusad tänu vahendite koondamisele ja spetsialiseerumisele, näitab, et tõhususe puudumine ja struktuuriprobleemid tootmisharus ei kaota seost dumpingu ja kantud kahju vahel.

(275)

Mitu huvitatud isikut on märkinud, et kasvav jalatsitööstus muudes kolmandates riikides on märkimisväärselt suurendanud eksporti liitu. Seoses sellega on väidetud, et import kolmandatest riikidest on märkimisväärselt mõjutanud liidu tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi jooksul ning on samavõrra tähtis, kui analüüsitakse kahju jätkumise või kordumise tõenäosust meetmete kohaldamise lõpetamise korral. Nende huvitatud isikute sõnul mõjutaks meetmete kohaldamise lõpetamine impordi tasakaalu asjaomastest riikidest pärineva impordi ja muudest riikidest pärineva impordi vahel, sest nendest allikatest pärinevad kaubad on omavahel asendatavad. Seepärast ei mõjutaks meetmete kohaldamise lõpetamine liidu tootmisharu.

(276)

Seoses sellega on uurimine näidanud, et madalate hindadega import kolmandatest riikidest, nagu India ja Indoneesia, on suur ja üha kasvab. Jalatsisektor on suures osas organiseerunud rahvusvahelistesse kontsernidesse, millel on erinevad tootmiskeskused erinevates riikides. See võimaldab teatavat paindlikkust viia tootmine üle teise riiki, niipea kui seal on tootmisbaas loodud. Uurimine on näidanud, et tootmiskeskuse rajamine uues riigis võtab aega üks kuni kaks aastat.

(277)

Turuosaga seoses võivad Hiina ja Vietnami kaotatud turuosa olla üle võtnud muud eksportivad riigid – eelkõige India ja Indoneesia. Nende hindade mõju ei ole siiski võrreldav Hiinast ja Vietnamist pärineva impordi hindade mõjuga. Võtmata arvesse erinevusi tootevalikus, on erinevus hindades eriti suur India puhul, kus keskmine ekspordihind on 25,8 % kõrgem kui Vietnamist imporditud jalatsite keskmine ekspordihind ja 40,3 % kõrgem kui Hiinast imporditud jalatsite keskmine ekspordihind. Seepärast on nende mõju liidu tootmisharule oluliselt väiksem. Indoneesiast imporditud jalatsite keskmine ekspordihind on 13,2 % kõrgem kui Hiinast imporditud jalatsite keskmine hind ning võrreldav Vietnamist imporditud jalatsite keskmise ekspordihinnaga. Sellest hoolimata näitavad Indoneesia impordi mahud siiski seda, et nende suhteline mõju on piiratud. Eespool esitatut silmas pidades ei võimalda muudest Aasia riikidest pärineva impordi suhtelised mahud ja kõrgemad hinnad järeldada, et nende mõju oleks piisav kaotamaks seost liidu tootmisharu kantud kahju ning Hiinast ja Vietnamist pärineva suures mahus dumpinguhinnaga impordi vahel.

(278)

Samuti on väidetud, et liidu tootmisharu kehva tulemust ei tohiks seostada impordiga asjaomastest riikidest, vaid pigem liidu vähenenud tarbimisega. Nimetatud tarbimise vähenemine on väidetavalt seotud muutustega moetrendides, mille tulemusena on klassikaliste tänavajalatsite asemel hakatud eelistama vabaajajalatseid. Sellest tulenevalt on tarbijad hakanud eelistama madalama hinnaga turulõiku, mida tavapäraselt esindab import kolmandatest riikidest.

(279)

Seoses sellega on uurimine näidanud, et vaatlusaluse toote tarbimine on vähenenud. Kui nahast jalatsid ja muust materjalist jalatsid oleksid omavahel olnud täiesti asendatavad, oleks see vähenemine olnud palju suurem. Tarbimise vähenemine ja muutused tarbijate eelistustes ei ole seepärast iseenesest tegur, mis kõrvaldaks põhjusliku seose.

(280)

Uurimine on näidanud ka seda, et jalatsite jaemüük on mitmekesistunud, kusjuures müük toimub traditsiooniliste kingakaupluste asemel mitmetes uutes müügikohtades, sealhulgas kaubamajades, rõivakauplustes ja ka selvehallides/hüpermarketites, ning sealne müük moodustab väga märkimisväärse osa, tõenäoliselt üle 40 % müügist.

(281)

Samuti on väidetud, et sellisel väga konkurentsitihedal keskkonnal on hindu alandav mõju ning et see mõju on mõjutanud liidu tootmisharu rohkem kui dumpinguhinnaga import. Kuigi jaemüügi survet kui sellist ei saa välistada tegurina, mis võis avaldada mõju liidu tootmisharule, tuleb siiski meeles pidada, et see struktuur sõltub ka selliste tarnijate leidmisest, kes suudavad pakkuda tooteid selliste madalate hindadega. Dumpinguhinnaga toodete suur maht on kindlasti olnud peamiseks teguriks selle hinnasurve kujundamisel ja säilitamisel. Asjaolu, et liidu tootjad on suutnud hindu tõsta, näitab ka seda, et jaemüügi struktuuris toimunud muutused ei ole sellised, et kõrvaldada seos kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(282)

Liidu tootmisharu kehvad eksporditulemused, mis on seotud euro tugevusega USA dollari suhtes, toodi samuti välja liidu tootmisharu poolt kantud kahju põhjusena ning seda tuleks seetõttu eristada asjaomastest riikidest pärineva impordi mõjust.

(283)

Kodumaiste hindade üldine võrdlus ekspordihindadega näitab pigem seda, et liidu tootjate ekspordihinnad on vaatlusalusel perioodil kasvanud umbes 12 % ning et need hinnad olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kodumaistest hindadest umbes 20 % kõrgemad. Ekspordimahud on jäänud samaks ning moodustavad umbes 25 % toodangust. Arvestades, et uurimise kohaselt on liidu tootjate eksport langenud ainult natuke, ei leia kinnitust väide, nagu oleks liidu kantud kahju põhjustanud eksporditulemus.

(284)

Nagu eespool esitatust nähtub, on mitmed huvitatud isikud väitnud, et liidu tootmisharu kantavas kahjus on peamiselt süüdi muud tegurid kui dumpinguhinnaga import.

(285)

Asjakohased muud tegurid on kindlaks tehtud ja neid on hoolikalt analüüsitud. Juhtumi asjaolud näitavad siiski, et ükski muu teadaolev tegur üksinda või koos vaadelduna ei suuda kõrvaldada seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kantud kahju vahel.

(286)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 hinnati praegu vaatluse all olevatest riikidest pärinevat importi eesmärgiga teha kindlaks, kas kahju jätkumine on tõenäoline.

(287)

Et hinnata kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise võimalikku mõju liidu tootmisharule, kaaluti järgmisi tegureid kooskõlas eespool kokkuvõtlikult käsitletud elementidega dumpingu jätkumise tõenäosuse seisukohalt.

(288)

Nagu järeldati põhjendustes 261 ja 262, on HRVst pärit dumpinguhinnaga import jätkunud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suures mahus.

(289)

Tootmisvõimsuse analüüs ja HRV kodumaise turu areng näitas ka seda, et juba praegu suured ekspordimahud oleksid jätkuvalt suured ka siis, kui meetmed tunnistataks kehtetuks. Isegi juhul, kui import väheneks vastavalt väidetele kuni 30 % turulanguse tõttu, oleksid mahud ikkagi väga suured.

(290)

Samuti leiti, et kõrgema hinnataseme tõttu oleks ka meetmete kehtetuks tunnistamise korral liit ikkagi atraktiivne turg Hiina eksportijatele, võrreldes Hiina kodumaise turu ja ka kolmandate riikide turgudega. Kuigi ekspordihindade teatud tõusu ei saa välistada, leiti siiski, et see eksport toimuks ikkagi dumpinguhinnaga.

(291)

Täheldatud dumpingu ja hindade allalöömise kõrge tase näitab, et eespool nimetatud eksport liitu toimuks dumpinguhindadega, mis oleksid märkimisväärselt madalamad kui liidu tootjate hinnad ja kulud.

(292)

Selliste mahu ja hindade kombineeritud mõju võib kaasa tuua juba praegu ebakindlas olukorras olevate liidu tootjate olukorra halvenemise.

(293)

Ka Vietnami puhul täheldati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingu jätkumist suures mahus.

(294)

Samuti leiti, et liit on Vietnami eksportijatele jätkuvalt kõige tähtsam turg ning et see jääb niimoodi tõenäoliselt ka siis, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks.

(295)

Võttes arvesse märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu ning arvestades liidu hinnataset Vietnami kodumaise turu ja muude eksporditurgude hinnatasemetega võrreldes, on tõenäoline, et dumpinguhinnaga toodete import suureneb meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi. Sarnaselt Hiinale oleksid impordimahud ikkagi väga suured isegi juhul, kui import langeks vastavalt väidetele majanduslanguse tõttu.

(296)

Nagu ka HRV puhul, näitavad dumpingu ja hindade allalöömise täheldatud kõrge tase, et eespool nimetatud eksport liitu toimuks dumpinguhindadega, mis oleksid märkimisväärselt madalamad kui liidu tootjate hinnad ja kulud. Sarnaselt võib selliste mahtude ja hindade kombineeritud mõju kaasa tuua juba praegu ebakindlas olukorras olevate liidu tootjate olukorra halvenemise.

(297)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import seavad kahtluse alla dumpinguhinnaga impordi tõenäolise mõju liidu tootmisharu olukorrale tulevikus.

(298)

Esitatud tegureid on käsitletud suures ulatuses juba kahju käsitlevas jaos G.5 ning seepärast ei pea neid selles osas enam kordama. Mõned väited on siiski seotud läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud sündmustega ning seepärast on neid täiendavalt analüüsitud, lähtuvalt nende tõenäolisest tulevasest mõjust.

(299)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et majanduslanguse mõju tuleks eristada impordist tulenevast väidetavast mõjust, sest seda sündmust tuleb kahjustava dumpingu jätkumise/kordumise tõenäosuse puhul pidada väliseks teguriks. Nende huvitatud isikute sõnul oleks liidu tootmisharu eriti mõjutatud majanduslangusest, sest sellises olukorras hakkavad tarbijad ostujõu languse tõttu tavaliselt tarbima madalama kvaliteediga/hinnaga toodet.

(300)

Turulangus toob kõige suurema tõenäosusega kaasa vaatlusaluse toote tarbimise täiendava vähenemise. Kuigi nahast jalatsitel oleks ka edaspidi turul tugev positsioon, väheneks müük märkimisväärselt ning rohkem kui majanduslanguse eelsel perioodil täheldatud 7 %.

(301)

On tõenäoline, et majanduspiirangud muudavad tarbijad ja jaemüüjad tundlikumaks hinna suhtes ning tarbijate ostujõu langus võib määrata kindlaks jaemüügitasandi hindade lae. See võib omakorda põhjustada turulõigu nihke (tarbijad liiguvad kõrgema/keskmise hinnaga turulõigust keskmisse ning samuti keskmise hinnaga turulõigust keskmise/madalama hinnaga turulõiku) ja inimesed hakkavad jalatseid rohkem parandama. Sellistel tingimustel suureneks tõenäoliselt konkurents nahast jalatsite ja muude odavamate tekstiilist ja sünteetilistest materjalidest valmistatud toodete vahel.

(302)

Kokkuvõtlikult öeldes, ei saa asjakohaseid tarbimise ja hinnamõjusid arvesse võttes välistada, et turulangus muudab liidu tootmisharu olukorra halvemaks. Samas on siiski ka tõenäoline, et majanduslangus võimendab dumpinguhinnaga impordi mõju veelgi. Seda põhjusel, et majanduslangus avaldab tõenäoliselt hinnasurvet kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas asjaomaste riikide eksportijatele, mis võib nende niigi madalaid dumpinguhindu veelgi alandada. Veelgi madalamad hinnad avaldavad survet ka keskmise ja kõrge hinnaga turulõigule ning võivad sundida liidu tootjaid liikuma tagasi keskmise ja madalama hinnaga turulõigu poole. See omakorda tooks kaasa veelgi suurema konkurentsi liidu tootmise ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(303)

Mitu huvitatud isikut on väitnud, et mis tahes tulevane langus (kui see peaks üldse tekkima) liidu tootmisharu tegevuses ei tohiks olla seotud impordiga asjaomastest riikidest, vaid pigem liidu vähenenud tarbimisega. Nimetatud tarbimise vähenemine oleks väidetavalt seotud mitte ainult muutustega moetrendides, mille tulemusena on klassikaliste tänavajalatsite asemel hakatud eelistama vabaajajalatseid, vaid ka turulangusega. See suurendaks tarbijate kalduvust eelistada madalama hinnaga turulõiku, mida tavapäraselt esindab import kolmandatest riikidest.

(304)

Kogutarbimise langusel oleks tõenäoliselt negatiivne mõju liidu tootjate tegevusele. Siiski võib eeldada, et tarbijate ostujõu languse tulemusena ei ole turg enam nii vastuvõtlik lühiajalistele moetrendidele, mis toob kaasa klassikaliste nn ajatute kingade tagasituleku, mis on turulõik, kus liidu tootmisharu on kõige tugevam. Seega ei saa järeldada, et tarbimise langus mõjutaks liidus toodetud jalatseid rohkem kui imporditud jalatseid. Kui liidu tootjaid mõjutab kõige tõenäolisemalt tarbimise langus, siis asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi suurte mahtude mõju on ikka veel märkimisväärne kahju põhjustaja, kui meetmed peaks tunnistatama kehtetuks.

(305)

Mõned huvitatud isikud on väitnud ka seda, et majanduslangus avaldab eriti suurt mõju liidu tootjate ekspordile.

(306)

Seoses sellega võib oletada, et kogu maailmas tuntav finantskriis mõjutab ka liidu eksporti. Kuigi langus ekspordis mõjutaks kahtlemata negatiivselt sektori üldist arengut, tuleks siiski meeles pidada, et need liidu tootjate tegevuse kolm kvartalit on suunatud liidu kodumaisele turule. Seda arvesse võttes ei saa järeldada, et ekspordi vähenemise tõenäoline mõju kõrvaldaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga ekspordi ja liidu tootjatele tekitatud kahju vahel.

(307)

Väidetud on ka seda, et liidu tootjatel on olnud ka varem probleeme meetmetest kasu saamisel, kuna tekkinud probleemide allikaks on pigem tootmisharu struktuuriprobleemid ja vähene tõhusus kui väidetav dumpinguhinnaga import Hiinast ja Vietnamist. Nende väidete kohaselt suurendab majanduslangus sektori struktuuriprobleeme ja vähendab veelgi seost kantud kahju ja dumpingu vahel.

(308)

Eelkõige tuletatakse meelde, et uurimine on näidanud, et olenemata nende konkurentsipositsioonist on liidu tootjad saanud dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Igal juhul tuleks märkida, nagu eespool näidatud, et ikka veel ebakindlas olukorras olev liidu tootmisharu on vaatlusalusel perioodil vähemalt osaliselt taastunud ning on suutnud säilitada stabiilse turuosa. Lisaks on suur osa sektorist suutnud muuta ärimudelit või püüab seda teha, kasutades selleks i) vahendite koondamist klastritesse, kasutades maksimaalselt ära spetsialiseerumist ning võimaldades rühmal kasu saada mastaabisäästust; ii) otsemüüki jaemüüjatele ning iii) jalatsite tootmist keskmise hinnaga turulõigu ülemises osas ja kõrgema hinnaga turulõigus. On äärmiselt ebatõenäoline, et tootmisharu oleks suutnud selle protsessi läbi viia, kui meetmeid ei oleks kehtestatud, ning kindel on ka see, et need, kes praegu muudavad oma ärimudelit, ei suuda seda tõenäoliselt lõpule viia.

(309)

Siiski võib eeldada ka seda, et turulangus suurendab survet ning võimalik et peatab protsessi nende äriühingute jaoks, kes ei ole veel suutnud tegevust ümber korraldada ärimudeli muutmise kaudu. On oht, et nende äriühingute olukord halveneb veelgi ning paljud selle rühma äriühingud võivad konkurentsi tugevnedes tegevuse isegi lõpetada. Ka paremad ärimudelid kasutusele võtnud äriühingud ei pääse tõenäoliselt turulanguse mõjudest, sest kõrgema/keskmise hinnaga turulõigus, millele nad on spetsialiseerunud, avaldub samuti üldine hindu alandav mõju.

(310)

Sellest hoolimata oleks vaatlusalusel perioodil täheldatud olukorra hindamisel keeruline väita, et majanduslangus kui selline kõrvaldaks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordiga. Vastupidi, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 302, toob odava dumpinguhinnaga impordi poolt peale surutud hindu alandav mõju kaasa doominoefekti, sundides veelgi suurema osa liidu toodangust dumpinguhinnaga impordi hinnasegmenti ja suurendaks seega dumpinguhinnaga impordi survet liidu tootjatele. Sellises olukorras sõltuksid liidu tootjad seega meetmete olemasolust tulevikus rohkem kui kunagi varem.

(311)

Uuriti ka seda, kas meetmete kehtetuks tunnistamise korral mõjutaks kolmandatest riikidest pärinev import tõenäoliselt liidu tootmisharu olukorda. Seoses sellega leiti, et kolmandate riikide eksport liitu on pidevalt kasvanud ning et Hiina ja Vietnami kõrgemate kulude tõttu ning koos majanduslangusega oleks see tulevikus liidu jaoks peamine probleemide tekitaja.

(312)

Pidades meeles asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi hinna ja kolmandate riikide impordihinna vahelist erinevust, on siiski tõenäolisem, et Hiinast ja Vietnamist pärit eksport saab kolmandate riikide impordi ees hinnaeelise. See omakorda osutaks sellise impordi suhtelisele vähenemisele tulevikus. Nagu kirjeldatud eespool jagudes C.3 ja C.4, puuduvad märgid sellest, et Hiina või Vietnami eksportijad võiksid liidu turult lahkuda. Vastupidi, suur olemasolev tootmisvõimsus näitab, et nad on motiveeritud jääma turule võimalikult pikaks ajaks.

(313)

Eespool esitatut silmas pidades oleks meetmete kehtetuks tunnistamise korral kolmandatest riikidest pärit impordil liidu tootmisharu olukorrale tõenäoliselt väiksem mõju.

(314)

On väidetud, et kahju liidu tootjatele väheneb tõenäoliselt, kui USA dollari kurss euro suhtes tugevneb. Vahetuskursi kõikumine viiks üles selle dumpinguhinnaga impordi hinnad, millega kaubeldakse eurodes ja korvaks hinnavahe dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate hindade vahel.

(315)

Seoses sellega tuleks märkida, et uurimise käigus tuleb kindlaks teha, kas dumpinguhinnaga import (hindade ja mahu mõistes) on põhjustanud (või tõenäoliselt põhjustab) olulist kahju liidu tootmisharule või on selle olulise kahju (või selle esinemise tõenäosuse) põhjuseks muud tegurid. Sellega seoses sätestatakse algmääruse artikli 3 lõikes 6, et oluline on näidata, et dumpinguhinnaga impordi hinnatase põhjustab (või tõenäoliselt põhjustab) kahju. Seega on osutatud vaid hinnatasemete vahelisele erinevusele ning puudub nõue analüüsida nende hindade taset mõjutavaid tegureid.

(316)

Dumpinguhinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu hindadele on peamiselt uuritud hinna allalöömise, hinnalanguse ja hinnatõusu pidurdumise kindlaksmääramise teel. Selleks võrreldakse dumpinguhinnaga ekspordi hindu ja liidu tootmisharu müügihindu; mõnikord on tarvis kahju arvutamiseks kasutatavaid ekspordihindu konverteerida erinevate hindade võrdlemise eesmärgil teistesse vääringutesse. Vahetuskursi kasutamine sellises olukorras ainult tagab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Selle põhjal on selge, et vahetuskurss ei saa põhimõtteliselt olla veel üks kahjutegur.

(317)

Eespool esitatut kinnitab ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastus, mis viitab lisaks dumpinguhinnaga impordile ka muudele teadaolevatele teguritele. Ükski muu kõnealuses artiklis esitatud muude teadaolevate tegurite loetelus osutatud tegur, ei mõjuta dumpinguhinnaga impordi hinnataset.

(318)

Kuid isegi kõnealust tegurit arvesse võttes ning arvestades tõenäolist survet tarbijahindadele turulanguse oludes on ebatõenäoline, et asjaomastest riikidest ostvad importijad suudaksid tõsta USA dollari tugevnemise tõttu jaemüügihindasid. Lisaks on vahetuskursse väga raske ennustada ning uurimisperioodi järgselt täheldati USA dollari nõrgenemist euro suhtes, mis muudab võimatuks järeldada, et vahetuskursi kõikumistel oleks asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi hindu tõstev mõju.

(319)

Eespool esitatut silmas pidades ei saa järeldada, et vahetuskursi muutused oleksid üheks kahjutoovaks teguriks.

(320)

Kuigi ei saa välistada, et muud tegurid, sealhulgas majanduslangus, mõjutavad liidu tootjate finantsolukorda, nähtub eespool esitatust, et uurimine ei ole näidanud, et eraldi käsitledes kõrvaldaksid need seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu poolt kantava jätkuva kahju vahel.

(321)

Nagu kirjeldatud eespool jaos G.4, on uurimine näidanud, et liidu tootmisharule kahju tekitamine on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkunud. Kahju jätkumine on vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 iseenesest selge märk sellest, et kahju jätkub tõenäoliselt ka tulevikus, millest nähtub, et meetmeid ei peaks kehtetuks tunnistama.

(322)

Importi käsitlevad järeldused näitavad, et dumpinguhinnaga import jätkub tõenäoliselt suures mahus ning et hinnasurve (ka majanduslanguse tingimustes) tõenäoliselt tugevdab konkurentsi dumpinguhinnaga imporditud ja liidus toodetud nahast jalatsite vahel. Uurimine on näidanud ka seda, et puuduvad muud teadaolevad tegurid, mis kõrvaldaksid selge seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjate kantava kahju vahel.

(323)

Uurimise järelduste üldine analüüs näitab, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa nii Hiinast kui ka Vietnamist pärit impordi jätkumise suures või suurenevas mahus, hindadega, mis liidu tootmisharu hindu veelgi enam alla lööksid. Turulangus süvendaks seda arengut tõenäoliselt veelgi. Seepärast oleks dumpinguhinnaga impordil tõenäoliselt märkimisväärne kahjulik mõju liidu tootmisharule. Sellises olukorras peaks liidu tootmisharu kas hinnalangusega kaasa minema, et säilitada turuosa, või hoidma müügihinnad praegusel tasemel ja selle asemel kaotama tarbijaid ja lõpuks ka müüki. Esimesel juhul peaks liidu tootmisharu tegutsema kahjumiga ning viimasel juhul tooks kaotus müügis lõpuks kaasa kulude suurenemise, millele järgneks kahjum.

(324)

Lisaks on liidu tootmisharu kannatanud dumpinguhinnaga impordi mõju all palju aastaid ning on praegu ebakindlas olukorras. Siiski on kindlaks tehtud, et suur osa liidu tootmisharust on suutnud oma ärimudelit muuta, keskendudes suurema lisaväärtusega toodetele, keskmise ja kõrge hinnaga lõpptoote turulõigule ning tõhustatud turustuskanalitele. See rühm on tasapisi üle võtnud ka tootmisharu selle osa tegevuse, kes ei ole veel suutnud kohaneda ja rakendada uusi ärimudeleid ning vaja on täiendavat kohanemisperioodi, et see muutus kogu tootmisharus läbi viia.

(325)

Kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama selles tundlikus etapis, siis liidu tootjate olukord halveneks ning uutele ärimudelitele ülemineku protsess tõenäoliselt peatuks ning tootmisharu suure osa olemasolu seataks ohtu.

(326)

Seega on uurimine näidanud, et nii Hiinast kui ka Vietnamist pärineva impordi tõttu lühiajaliselt/keskpikas perspektiivis kahju tekitamine suure tõenäosusega jätkub kuni liidu tootmisharu kohanemisprotsessi lõpuleviimiseni.

(327)

Pärast järelduste avalikustamist saadi hulgaliselt märkusi. Sellegipoolest ei muutnud ükski neist järeldusi. Peamised argumendid olid järgmised.

(328)

Mitu huvitatud isikut kordas oma muret kaebuse esitajate konfidentsiaalse kohtlemise üle, väites et toimikus ei toetanud miski väidet, et kaebuse esitaja isiku avalikustamine mõjutaks negatiivselt tema olukorda. Üks huvitatud isik lisas, et avalikustamise vältimiseks nõuaks WTO tava mõjuva põhjuse esitamist kõigi dokumentide, nii konfidentsiaalsete kui ka muude puhul. Asjaomase isiku väitel käesoleva juhtumi puhul selliseid mõjuvaid põhjuseid ei esitatud.

(329)

Sama isik väitis ka, et kui konfidentsiaalsusetaotlus siiski rahuldatakse, peaks see omakorda tähendama, et avalikustada võiks vähemalt täielikud andmed valimi ühiku hinna kohta ja kasumlikkuse näitajad.

(330)

Nagu osutatakse põhjendustes 40 kuni 42, põhines kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud tootjate isiku konfidentsiaalsus algmääruse artikli 19 kohaselt nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel. Seepärast ei ole õige, et kaebuse esitaja ei näidanud nõuetekohast põhjendust. Mis puutub väitesse, et avalikustada tuleks täielikud andmed ühiku hinna ja kasumlikkuse kohta, siis arvestades teabe avalikkust, võiks see aidata kaebuse esitajat kaudselt tuvastada. Arvestades et valimisse kaasatud ettevõtjad on turul konkurendid, mõjutaks selline avalikustamine negatiivselt nende ärihuve.

(331)

Eespool öeldut arvestades ei muuda saadud märkused järeldust, võimaldades taotlust toetavate liidu tootjate isiku konfidentsiaalset kohtlemist.

(332)

Mitu huvitatud isikut väitis, et komisjon on kasutanud liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlusi valesti.

(333)

Kaks isikut väitsid, et kahju hindamine põhines teabel kaebuse esitaja ja selle toetajate kohta ning mitte liidu kogutoodangul. Nende isikute väitel tähendas see, et kasutatud makromajanduslikud näitajad ei olnud usaldusväärsed.

(334)

Väideti ka, et komisjon ei suutnud kõrvaldada valimist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidus tootmise lõpetanud tootjat. Mõned isikud väitsid, et kõnealuse ettevõtja kaasamine moonutas mikromajanduslikke näitajaid ning hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi analüüsi. Üks huvitatud isik, kes vastupidiselt teistele ei vaielnud vastu kõnealuse ettevõtja kaasamisele, väitis et kahju analüüsis tuleks arvestada kõiki selle ettevõtja andmeid, mitte ainult neid, mis iseloomustavad tema tegevust liidus.

(335)

Samad huvitatud isikud väitsid, et komisjon ei jätnud liidu tööstusharu määratlusest välja ettevõtjaid, kes importisid kolmandatest riikidest kuni 25 % kogu toodangust. Nende huvitatud isikute väitel oli see metoodika muutus võrreldes põhjendusega 231 määrusest, millega kehtestati meetmed esialgses uurimises, kus väideti, et välja on jäetud kõik ümberasunud ettevõtjad. Samuti väideti, et komisjoni üldine tava nõuaks vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1 nende ettevõtjate väljajätmist, kes impordivad umbes 25 % kogu oma toodangust. Seoses sellega väitis üks isik ka, et komisjon on valesti järeldanud, et ükski CEC liige ei olnud tootmist allhankijatele üle andnud, kuigi uurimise käigus esitati vastupidist kinnitavaid andmeid.

(336)

Mitu huvitatud isikut osutas ka, et üldine avalikustamine ei olnud järjekindel, sest põhjenduses 3 näidati kaebuse toetuse määrana 35 %, samal ajal kui põhjenduses 193 näidati toetuseks 25 %.

(337)

Nagu näha eespool põhjendustes 193 kuni 200, oli liidu tööstusharu määratletud nii nagu nõutakse algmääruse artikli 4 lõikes 1. Liidu kogutoodangu olukorra hindamine on algmäärusega kooskõlas. Väide et kahju hindamine põhines liidu tööstusharu ebaõigel määratlusel, tuleb seega tagasi lükata.

(338)

Mis puudutab ühe ettevõtja valimist väljajätmist, siis põhjendustes 23 ja 196 on esitatud kõnealuse ettevõtja valimisse jätmise põhjused. Lisaks järeldati, et ettevõtja väljajätmisel ei oleks mingit mõju valimi olukorrale või kahjule, kaasa arvatud hindade allalöömisele. Selle põhjuseks oli kõnealuse ettevõtja väga väike osatähtsus valimis. Seepärast ei mõjuta ettevõtja valimisse jätmine ega sealt eemaldamine analüüsi tulemust.

(339)

Nagu näha põhjendusest 195, põhines liidu toodang vaid ettevõtjatel, kes vastavad artikli 4 (sealhulgas lõike 1) määratlusele. Registris oleva teabe alusel võib öelda, et arvesse ei võetud ühtki ümberasunud juriidilist isikut, kelle oleks pidanud vastavalt artikli 4 lõike 1 kohase liidu tootja määratlusele välja jätma. Seoses sellega tuletame meelde, et piiratud import ei ole ümberasumine. Ehkki väike arv kaebusi esitanud ettevõtjaid importisid, oli impordi mahud väga piiratud – igal juhul mitte üle 25 % asjaomase ettevõtja kogutoodangust. Eelöeldust arvestades ei ole õiged väited, et komisjon on hälbinud algse juhtumi juures kasutatud tavadest või algmääruse sätetest.

(340)

Väidetava ebajärjekindluse suhtes kaebuste toetusmääras põhjendustes 3 ja 193 tuleb märkida, et põhjenduses 193 on lihtsalt öeldud, et toetus on üle seadusliku alammäära 25 %, mis seega tähendab, et toetus ületab seda künnist.

(341)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kahju hindamisperiood ei olnud ühtne. Eelkõige väideti, et vaatlusaluse perioodi kasutamine teatavate näitajate puhul, viidates teiste kahjunäitajate puhul tagasi esialgsele uurimisperioodile ja 2005. aastale annaks ebajärjekindla tulemuse. Muud huvitatud isikud väitsid, et komisjon toetus 2005. aasta ja esialgse uurimisperioodi andmetele neid avalikustamata.

(342)

Kahjuanalüüsi hinnang põhines vaatlusaluse perioodi leidudel, s.o alates 2006. aastast ja kaasa arvatud läbivaatamisega seotud uurimisperiood. Viited esialgsele uurimisperioodile ja 2005. aastale tehti ainult analüüsi täiendamiseks, kuid neil ei olnud otsustavat mõju järeldustele. Eelöeldut arvestades võib kõrvale jätta väite, et kahju hindamisperiood põhjustas ebajärjekindla analüüsi.

(343)

Mitu isikut väitis, et liidu tootjate valim ei olnud tooteliikide, suuruse ja geograafilise jaotuse mõttes esinduslik.

(344)

Selles kontekstis väideti, et komisjon ei ole piisavalt selgitanud valimi geograafilist jaotust ning et vähemalt see ei olnud esinduslik, sest jalatseid toodetakse vähemalt 7 liikmesriigis, millest vaid neli olid valimis esindatud. Lisaks väideti, et eriti üks liikmesriik oli üleesindatud. Üks huvitatud isik palus komisjonil esitada teavet liidu tootmisharus kasutatava töötlemislepingute taseme kohta.

(345)

Üks isik väitis, et naiste jalatsid olid valimis üleesindatud ja teine isik juhtis tähelepanu, et valimi kasumlikkus ei olnud esinduslik võrreldes kaebusest järeldatud näitajaga.

(346)

Põhjenduses 28 on esitatud valimi geograafilise jaotuse ja selle esinduslikkuse üksikasjad võrreldes üldise jaotusega liidus. Seoses sellega tuletame meelde, et valim peegeldas suurel määral kogu populatsiooni geograafilist jaotust ja et täiesti identse geograafiline jaotus ei oleks vajalik. Lisaks näitas uurimine, et umbes 60 % valimi toodangust oli valmistatud nn alltöövõtu või töötlemislepingute kaudu.

(347)

Peale selle, kuna sellist alltöövõttu või töötlemislepingute kasutamist esineb erinevate liikmesriikide ettevõtjate juures, jälgiti tähelepanelikult, et toodang määrataks teenuse tellinud ettevõtja koduliikmesriigile.

(348)

Eeltoodut arvestades ei tee ühe liikmesriigi osakaalu varieerumismäär valimit mitteesinduslikuks. Samamoodi arvestades alltöövõttu ja asjaolu, et kaks kolmandikku toodangust on keskendunud kolme liikmesriiki, ei saa nõuda kõigi 7 tootjariigi esindajate kaasamist valimisse.

(349)

Põhjenduses 29 on öeldud, et valimisse kaasatud liidu tootjad hõlmasid tooterühmade läbilõiget, mis peegeldas suurel määral kogu populatsiooni. Sama kehtib soolise jaotuse kohta, ja ehkki kõigis kategooriates on kõikumisi, müüvad nii valimisse kaasatud ettevõtjad kui ka kogu populatsioon märkimisväärses koguses meeste, naiste ja laste jalatseid. Kasumlikkuse taseme puhul ei muuda valimi ja taotluse erinevus valimit mitteesinduslikuks. Igal juhul tuleks märkida, et valimi esinduslikkus on samas suurusjärgus kui see, mis tuvastati kogu kaebuses sisalduva teabe analüüsimisel.

(350)

Mõned isikud väitsid, et Hiinat on võrreldes Vietnamiga diskrimineeritud juba esialgsest juhtumist peale, sest Hiinast pärit impordile kohaldati kõrgemat tollimaksu määra, kuigi Hiina puhul tuvastatud dumpingumarginaal oli Vietnami omast väiksem. Samuti väideti, et Hiinat diskrimineeriti esialgses uurimises kasutatud kahjumarginaali korrigeerimise meetodiga.

(351)

Esiteks on liidu õigusaktides sätestatud, et tollimaksu määrad kehtestatakse väiksema tollimaksu reegli kohaselt, mis tähendab, et tollimaksu määra võib määrata dumpingumarginaali asemel kahjumarginaal. Teiseks leiti esialgse juhtumi puhul, et madalaima võimaliku hüvituse määramiseks kahjuliku dumpingu eest on vajalik võtta arvesse mittekahjustavaid mahte ja väärtusi, mille puhul oletati jõudvat nii Hiina kui ka Vietnami puhul madalaima võimaliku kahjuhüvitiseni, ja millest tulenesid määratud tollimaksu määrad. Seoses sellega tuletame meelde, et aegumise läbivaatamise eesmärk on hinnata, kas juhtumi asjaolud õigustavad praeguste meetmete säilitamist edaspidi. Võttes arvesse, et käesoleva läbivaatuse kontekstis ei ole põhjust meetmete taset muuta, ei saa sellesuunalisi argumente arvestada.

(352)

Üks huvitatud isik väitis, et kumulatsiooni tingimused ei olnud täidetud, sest Vietnamiga seotud trend oli Hiina omast äärmiselt erinev. Väideti et Vietnamist pärit importi ei saa enam pidada kahjutekitavaks, sest läbivaatamisega seotud uurimisperioodi mahud olid väiksemad kui esialgses uurimises kindlaks määratud mittekahjustavad mahud.

(353)

Tuletame meelde, et eespool, põhjenduses 216 ja sellele järgnevates põhjendustes viidi läbi ulatuslik analüüs, mis näitas, et kumulatsiooni tingimused olid täidetud. Arvestades seda asjaolu ei ole väide mittekahjustava mahu kohta asjakohane.

(354)

Üks huvitatud isik osutas, et avalikustamisdokumendi kohaselt jätkub liidu tööstusharu ümberasumine. See näitab selle isiku meelest seda, et kehtivad tollimaksud ei ole suutnud ümberasumist peatada.

(355)

Seoses sellega tuletame meelde, et tollimaksude ülesanne ei ole ümberasumise peatamine ega soodustamine, vaid dumpinguga impordist põhjustatud kaubanduse moonutuste korrigeerimine. Samuti tuleb märkida, et mitmed ettevõtjad on asunud ümber muudesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, mille suhtes meetmeid ei rakendata. Seoses eeltooduga ei saa seda väidet arvesse võtta.

(356)

Üks huvitatud isik oli seisukohal, et riiklike ühenduste vastused ei olnud piisav kahjunäitajate allikas, sest mõnest nende vastustest võis saada teavet vaid mõne kahjunäitaja kohta. Negatiivsena hinnati ka asjaolu, et kokku saadi vaid üheksa vastust.

(357)

Mitu isikut seadis kahtluse alla makromajanduslikud näitajad, sest need põhinesid liidu kogutoodangul, mitte aga kaebuse esitajailt ja toetajatelt saadud teabel. Makromajanduslike näitajate kindlaksmääramise aluseid selgitati juba eespool põhjenduses 337 ja see ei nõua seega täiendavat hindamist. Üks huvitatud isik osutas, et makromajanduslikke näitajaid ei saa mingil juhul usaldada. Näitena miks näitajaid peeti ebamõistlikeks, toodi asjaolu, et esialgse uurimise järel oli tööhõive kasvanud 359 %. Seda väidet toetas tähelepanek, et makromajanduslikud näitajad erinesid mitmel juhul valimis täheldatutest.

(358)

Mitu huvitatud isikut osutas, et avalikustatud tarbimistrendid ei olnud ühtsed, sest dokumendi ühes osas nimetati 7 % ja teises osas 14 % vähenemist. Samuti peeti ebajärjekindlaks andmeid tootmisvõimsuse ja tööhõive kohta, sest need näitasid erinevaid arengusuundi, ehkki avalikustamisdokumendi kohaselt olid need seotud.

(359)

Mis puutub allikatesse ning nagu eespool põhjendustes 225 ja 226 selgitatud, nõudis ja sai komisjon teabe, mida ta kasutas, riiklikelt ühendustelt. Asjaolu et see ei hõlma kõiki kahjunäitajaid, ei ole anomaalia, vaid näitab, et sellistel organisatsioonidel puudub juurdepääs teabele mõne konkreetse näitaja kohta. Sel põhjusel omandas uurimisega tegelev asutus sellise teave esinduslikult ettevõtjate valimilt. Riiklikelt ühendustelt saadud üheksa vastust hõlmavad suurt enamikku toodangust (üle 80 % liidu kogutoodangust) ja neid täiendati saadaoleva statistilise teabega ja huvitatud isikutelt saadud muu teabega.

(360)

Seoses tööhõive tasemega tuletame meelde, et esialgses uurimises põhines 57 000 töötajate arvuna kaebuse esitajate andmeil. Praegune töötajate arv 262 000 on makromajanduslik näitaja ja see iseloomustab liidu tööstusharu eespool määratletud tähenduses. Seoses valimi ja kogu liidu tootmisharu näitajate erinevusega tuletame meelde, et need näitajad ei pea teineteisele täielikult vastama, et olla esinduslikud. Nende esinduslikkusest annab täiendavat tunnistust asjaolu, et nende arengusuunad olid samad. Mis puutub tarbimisandmete ebajärjekindlusse, siis 7 % vähenemine iseloomustas ajavahemikku 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini ja 14 % vähenemine ajavahemikku 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(361)

Eespool öeldut arvestades tuleb märkused makromajanduslike näitajate koostise ja analüüsi kohta tagasi lükata.

(362)

Üks huvitatud isik osutas, et liidu tootmisharu 3 % kasumit tuleks pidada heaks tulemuseks, eriti arvestades turu kokkutõmbumist. Samuti osutati, et väidet, nagu kannataks liidu tootmisharu Hiina ja Vietnami impordi hinnasurve all, ei toeta tähelepanekud, et liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil tõsta hindu 30 %.

(363)

Esialgne uurimine tegi kindlaks, et kahjustava dumpingu puudumisel on eeldatav kasumi tase 6 %, mis on palju suurem kui liidu tootmisharus saavutatud 3 %, kuid siiski liiga väike, et tagada elujõulisus keskpikas perspektiivis ja rahastada ümberkorraldamist. Seda tuleb võrrelda ka importijate väga kõrge kasumitasemega. Liidu tootmisharu müügihindade tõstmine ei hoidnud ära otsest konkurentsi toodete vahel ja seepärast on mõjutatud hindade allalöömist ja turuhinnast odavamalt müümist. Madal kasumimarginaal tõendab hinnasurvet, mille tõttu liidu tootmisharu ei saa kohaldada kõrgemat hinnalisandit.

(364)

Eespool öeldut arvestades tuleb argumendid mikromajanduslike näitajate analüüsi kohta tagasi lükata.

(365)

Mitu huvitatud isikut näitas üles muret komisjoni tehtud hindade allalöömise analüüsi usaldusväärsuse suhtes. Seoses sellega väideti, et komisjon suurendas kunstlikult tootekoodide kokkulangevust, liigitades teatavad jalatsid ümber tooterühmast E rühma A.

(366)

Mitu huvitatud isikut arvas, et komisjon ei avalikustanud, miks esialgse uurimise ajal loodud uurimis- ja arendustegevuse korrektsiooni oli nüüd vähendatud. Samuti arvati, et komisjon ei olnud avalikustanud, mil määral korrigeeriti müüki sõltumatutele vahendavatele äriühingutele.

(367)

Väide, et kunstlik kokkulangevus saavutati tootekoodi ümberliigitamisega, ei ole õige. Nagu on üksikasjalikult selgitatud põhjenduses 57 ja sellele järgnevates põhjendustes, ümberliigitamist ei toimunud, kuid vajaduse korral tehti parandusi, kui osapooled deklareerisid jalatsid vales kategoorias.

(368)

Seoses väitega, et uurimis- ja arendustegevuse korrektsiooni muutmist ei põhjendatud, tuleb märkida, et see määrati sama meetodiga kui esialgse uurimise ajal, s.o koostööd tegevatelt isikutelt saadud ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta käiva kontrollitud teabe alusel. Eksportijate CIF-hind määrati ettevõtjate endi esitatud andmete alusel ning seda korrigeeriti vajadusel.

(369)

Eeltoodut arvestades tuleb tagasi lükata väited, et hindade allalöömise analüüs oli puudulik.

(370)

Mitu huvitatud isikut väitis, et üldised kahjunäitajad olid kõik positiivsed ja et komisjoni järeldus kahju jätkumise kohta põhines vaid kasumlikkusel. Lisaks arvestades asjaolu, et kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgeim pärast 2001. aastat, tuleb ka seda näitajat tõlgendada nii, et liidu tootmisharu ei kannata enam kahju. Tõestamaks oma väidet, et liidu tootmisharu enam kahju ei kannata, tõi mitu huvitatud isikut lisaks konkreetseid näiteid ettevõtjate kohta, kellel läheb hästi.

(371)

Veel üks huvitatud isik arvas, et komisjon ei võtnud tootmise ja müügi ning üldise kahjuolukorra hindamisel arvesse ärimudeli muutuse mõju. Samuti väideti, et arvesse ei võetud alltöövõtu mõju ning väitja kinnitusel olnuks valimi keskmine kasum palju suurem, kui alltöövõttu oleks arvestatud.

(372)

Seoses sellega rõhutame, et kahjunäitajate analüüs on oma olemuselt globaalne ja kahju tuvastamiseks ei pea mitte kõik näitajad vähenema. Tuleks võtta arvesse, et analüüsitud ajavahemikul kehtisid meetmed, mistõttu on loogiline eeldada kahju teatavat leevenemist. Vaatamata sellele, ja nagu põhjenduses 257 ja sellele järgnevates põhjendustes tuvastatud, kõnealusel ajavahemikul tarbimine, tootmine, müük ja tootmisvõimsuse ärakasutamine vähenesid, hindade allalöömine ja alla turuväärtuse müümine jätkusid märkimisväärsel tasemel ning kasumlikkus püsis väga madalal tasemel – dumpingu puudumisel eeldatavast tavapärasest kasumist oluliselt madalamal. Kokkuvõttes oli näha kahju osalist kõrvaldamist meetmete abil, kuid mitte selle täielikku kadu.

(373)

Rohkem kui 18 000 ettevõtjaga tootmisharus on erinevate ettevõtjate tegevuse tõhususe erinevus loomulik, kuid see ei tähenda kahju puudumist tootmisharus tervikuna. Tuletame meelde, et kogu tootmisharu makromajanduslike ja tootjate esindusliku valimi (mõlemad vastavad algmääruse artikli 4 lõike 1 määratlusele) mikromajanduslike näitajate analüüs näitas kahju jätkumist.

(374)

Mis puutub ärimudeli muutuse mõjusse, siis arvutatud keskmine kasum kehtib valimisse kaasatud liidu tootjate kohta. Analüüsi kaasati kõik muutused (muuhulgas ärimudelis, kaubanduse tasemes). Õiguslikust seisukohast ei saa ettevõtja tootjaseisundile omistada importimist.

(375)

Eelöeldut arvestades jäävad põhjendustes 257 kuni 260 tehtud järeldused kahju kohta muutmata.

(376)

Mitu huvitatud isikut arvas, et komisjon ei võtnud arvesse muude tegurite täielikku mõju liidu tootjatele. Üldiselt väideti, et komisjon on muude tegurite mõju eiranud. Seoses sellega väideti, et iga probleemi hindamine eraldi tähendas, et kõik mõjud, välja arvatud kõnealusel ajal hinnatu, omistati dumpinguhinnaga impordile.

(377)

Mitu huvitatud isikut arvas, et komisjon alahindas kolmandatest riikidest pärit impordi mõju. Asjaomaste isikute väitel oli kolmandatest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind vaid 0,39 eurot suurem kui HRVst ja Vietnamist pärit impordil ning mõjutanuks seetõttu liidu tootmisharu olulisel määral. Samuti osutati, et kui võrdlus põhinenuks CIF-hindade asemel tavalistel impordihindadel, olnuksid Indiast ja Indoneesiast pärit impordi hinnad madalamad kui vaatlusaluste riikide puhul.

(378)

Mitu isikut väitis, et komisjon ei põhjendanud järeldust vaatlusaluse toote ja liidus toodetud samalaadse toote konkureerimise kohta. Samuti väideti, et see järeldus on vastuoluline, sest mitmes avalikustamisdokumendi osas kirjeldati, kuidas liidu tootmisharu on suunatud keskmisele ja kõrgemale segmendile. Arvati et seda järeldust on raske ühitada järeldusega, et liidu tootmisharu konkureerib Hiina ja Vietnami madalama hinnaklassiga toodetega. Üks huvitatud isik arvas, et komisjon ei määratlenud, mida tuleb pidada kõrgema, keskmise ja madala hinnaklassiga toodeteks, ning väitis, et ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis näitaksid, et liidu tootmisharu liigub turu ülaossa.

(379)

Üks huvitatud isik arvas, et komisjon ei ole võtnud arvesse tarbimise muutuse ja kriisi mõju liidu tootmisharule. Eelkõige arvati, et komisjon on vääralt järeldanud, et impordihinnad kriisi tagajärjel väheneks, kuigi kuue läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgse kuu sündmused näitasid mahtude vähenemist ja hindade kasvu.

(380)

Üks huvitatud isik arvas, et komisjon ei olnud esitanud piisavaid tõendeid, mis näidanuks, et tootmisharu probleeme ei põhjustanud struktuurilised puudused. Selle isiku väitel tulnuks kõrvale jätta argument, et kahju kannatasid ka ärimudelit muutnud ettevõtjad, sest arvati, et ärimudeli muutmine kui selline ei viita vältimatult struktuuriliste probleemide puudumisele.

(381)

Lisaks muudele eespool nimetatud põhjustele väitis üks huvitatud isik, et komisjon ei hinnanud muude põhjuste üldises analüüsis ärimudeli ümberkujundamise mõju liidu tootjate kasumile, alltöövõtu mõju liidu tootmisharule ega kvalifitseeritud töötajate puuduse mõju.

(382)

Seoses sellega tuletame meelde, et läbivaatuse käigus tehti kõige hoolikam ja mitmekülgsem muude tegurite analüüs. Samuti tuletame meelde, nagu järeldati põhjenduses 285, et kõnealuseid tegureid analüüsiti nii koos kui ka eraldi ja väide, et komisjon neid eiras, ei ole seega põhjendatud.

(383)

Uurimine tuvastas kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta, et vaatlusalustest riikidest ja kolmandatest riikidest pärit impordi vahel on olulised erinevused, enamikust kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad on märgatavalt suuremad kui HRVst ja Vietnamist pärit impordil. Tuletame meelde põhjendusest 277, et need erinevused kehtivad India, ja kui võrrelda HRVga, siis ka Indoneesia kohta. Kui isegi jätta kõrvale hinnad, siis India ja Indoneesia turuosa on vastavalt vaid 8 % ja 5 %, võrreldes HRV ja Vietnami 29 % turuosaga. Mahu mõttes ei kõrvalda import seega põhjuslikku seost.

(384)

Põhjenduses 265 pakutakse vaatlusalustest riikidest imporditud ja liidus toodetud jalatsite konkurentsi igakülgset analüüsi. Selles kontekstis saab vaid lisada, et valimisse kaasatud ja ärimudelit muutnud ettevõtjate näitel tehtud järeldused näitasid selgelt, et see osa tootmisharust liikus kõrgema hinnasegmendi toodete suunas. Tehti kindlaks ka dumpinguhinnaga impordi suuremahuline olemasolu keskmises/kõrgemas segmendis. Mittekonfidentsiaalses toimikus oli ka tõendusmaterjal liidus toodetud ja imporditavate tooteliikide kohta. Nagu juba eelmise uurimise käigus tuvastati, tähendas keskmine/kõrgem segment kõrgema jaehinnaga margitooteid. Madal segment tähendab madalama hinnaga mitte-margitooteid. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud väide, et toodete konkurentsi analüüsil ei olnud faktilist alust.

(385)

Nagu näha põhjendusest 278 ja sellele järgnevatest põhjendustest, viidi läbi põhjalik tarbimistrendide muutumise mõju analüüs. Majanduskriisi mõju puhul kanti uurimise käigus hoolt tagamaks, et majanduslanguse mõju ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Seoses sellega tuleb eelkõige ja eriti rõhutada, et läbivaatamisega seotud uurimisperiood, millel kahju analüüs põhines, hõlmab ka kriisieelset aega. Seega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi analüüsis majanduslanguse mõju ei peegeldunud. Võttes arvesse asjaolu, et mitu huvitatud isikut väitis, et liidu tööstusharu probleemide peamine põhjus oli pigem majanduskriis kui dumpinguhinnaga import, viidi siiski läbi ka täiendav analüüs, milles hinnati eelkõige läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgseid sündmusi. Impordihindade suurenemine kuue läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgse kuu jooksul ei lükka ümber järeldust, mis on üksikasjalikult esitatud põhjenduses 302, et majanduslangus võis suurendada dumpingu mõju. Eeldatav hinnasurve mõjuks kõigil tasanditel, jaetasandil mitte sugugi vähem. Arvestades eelöeldut, tuleb väide, et tarbimise ja majanduslanguse mõju ei arvestatud, tagasi lükata.

(386)

Dokumendis oli esitatud liidu tootmisharu olukorra ulatuslik analüüs seoses ärimudeli muutmise ja tõhususega. Seoses sellega tuleks lisada, et selle rühma ettevõtjate kahjunäitajate paranemistendentsis on ärimudeli muutmise mõju selgesti näha. Kulude ja hindade suhte paranemine näitas, et uus ärimudel on tulemustele suunatud ja elujõuline. Väide, et ärimudeli muutus ei tõendaks liidu tootmisharu tõhusust, tuleb seega tagasi lükata.

(387)

Lisaks tuletame meelde, et vastupidiselt väidetule, analüüsiti ärimudeli muutuse mõju kasumlikkusele, müügile ja toodangule ning seda võeti arvesse, kui hinnati väidet, et liidu tootmisharu kannatas struktuuriliste probleemide all. Nagu selgitati põhjenduses 23, arvestati analüüsis allhanke-ärimudelit. Hindamine viidi aga läbi ka importijate ja jaemüüjate olukorra liidu huvide osas ning analüüsiti hoolikalt kõiki andmeid, mis pärinesid ühelt liidu tootmisharu määratlusest välja jäetud koostööd tegevalt tootjalt. Mis puutub põhjendamatusse väitesse, et liidu tootmisharu probleemide põhjus on kvalifitseeritud töötajate puudus, siis seda argumenti käsitleti juba põhjenduses 244, mistõttu täiendavaid selgitusi ei ole vaja. Eelöeldut arvestades tuleb lükata tagasi väide, et komisjon ei võtnud arvesse muid tegureid.

(388)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete jätkamine ei kahjusta liidu kui terviku huve. Liidu huvide kindlaksmääramisel hinnati erinevaid põimunud huvisid, st liidu tootmisharu, muude liidu tootjate, importijate, jaemüüjate/turustajate ja tarbijate huve.

(389)

Selleks et hinnata meetmete kohaldamise jätkamise või kehtetuks tunnistamise mõju, küsis komisjon teavet kõikidelt asjaomastelt huvitatud isikutelt. Kuigi see ei olnud õiguslikust vaatenurgast hädavajalik, peeti juhtumi keerukust arvestades asjakohaseks koguda võimaluse korral lisateavet erinevamatest vaatenurkadest kui liidu praktikas üldiselt tavaks on. See võimaldas uurimisasutusel kontrollida järelduste kehtivust. Liidu tootmisharu kohta paluti konkreetset teavet esitada mitte ainult selle aegumise läbivaatamise uurimise valimisse kaasatud äriühingutel, vaid ka teistel liidu tootjatel. Kokku sai arvesse võtta 14 liidu tootja märkusi ning samuti üheksa jalatsitööstusi koondava ühenduse esitatud teavet. Valimi moodustamise küsimustikud edastati 139 ettevõtjale, keda teati kui vaatlusaluse toote importijaid või kes olid läbivaatamistaotluses loetletud kui vaatlusaluse toote importijad. Mitmed teised äriühingud said küsimustiku taotluse alusel. Kõnealuse küsimustiku täitis 21 importijat, kes näitasid üles soovi olla valimisse kaasatud. Selle analüüsi jaoks ette nähtud konkreetsed küsimustikud saadeti ka importijate ühendustele ning samuti hulgimüüjatele, turustajatele ja jaemüüjatele ning nende ühendustele. Neilt saadi kaheksa vastust. Lisaks võeti konkreetsetes küsimustes ühendust ka tarbijaühingutega. Neist kolm vastasid.

(390)

Asjaolu, et käesolev uurimine on läbivaatus, mille käigus uuritakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes lubamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele. Eespool esitatu alusel uuriti, kas hoolimata dumpingu ja kahju jätkumist käsitlevatest järeldustest on olemas mõjuvad põhjused, mis lubaksid järeldada, et meetmete kohaldamise jätkamine ei oleks antud juhul liidu huvides.

(391)

Liidu tootmisharu osas näitas uurimine (vt G.2, G.3 ja G.4), et märkimisväärne osa liidu tootjatest sai meetmete kohaldamisest kasu. Majanduse vabalangus, mida täheldati esialgse uurimise käigus ja mis tõi kaasa lõplike dumpinguvastaste meetmete rakendamise, on peatunud, sest pidev turuosa kaotus ning tasuvuse ja tööhõive langus on lõppenud. Sellist liidu tootmisharu olukorra stabiliseerumist peetakse tõesti tähtsaks arenguks, kuna see näitab, et suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul suutsid liidu tootjad ümber pöörata järsu langustrendi, mida täheldati enne meetmete rakendamist. Läbivaatamine näitas, et liidus on nahast pealsetega jalatsite tootmine ikka veel tähtis majandusharu: läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toodeti umbes 360 miljonit paari jalatseid ja majandusharu pakub tööd umbes 260 000 inimesele. Tuletatakse meelde, et suur enamus neist tootjatest on väikese või keskmise suurusega ettevõtjad, mis on elutähtsad teatud piirkondade õitsengule. Märkimisväärne osa neist tootjatest arendasid välja nende konkurentsivõimet suurendanud ärimudelid, näiteks järkjärgult turu ülaossa liikumine, kõrgema väärtusega toodetele keskendumine, kaubamärkide loomine, oma turustuskanalite tõhustamine, koostöövõrgustike loomine oma naabruskonnas või mujal, nagu on kirjeldatud põhjenduses 201 ja sellele järgnevates põhjendustes. Liidu tootmisharu ikka veel märkimisväärne, kuid vähenev osa, kelle olukord on meetmete rakendamisest hoolimata jätkuvalt halvenenud igas aspektis, on meetmetest kasu saanud niivõrd, kuivõrd meetmed on takistanud veelgi kiiremat olukorra halvenemist ja võimalikku pankrotti, pakkudes väärtuslikku aega, mida neil on vaja muutuvate turutingimustega kohanemiseks.

(392)

Teisest küljest on uurimine näidanud, et pärast meetmete kaheaastast rakendamist on liidu tootmisharu ikka veel üldiselt nõrk ja haavatav dumpinguhinnaga impordi mõju suhtes, mis lööb alla liidu tootjate hindu, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 259 ja sellele järgnevates põhjendustes.

(393)

Kokkuvõttes on tootmisharu meetmetest kasu saanud ning on näidanud oma suutlikkust parandada oma olukorda ja elujõulisust pärast seda, kui meetmed on leevendanud kahjuliku dumpingu mõjusid.

(394)

Seoses sellega väitsid mitmed huvitatud isikud, et meetmed ei täitnud soovitud eesmärki võita tagasi turuosa ja tootmist liidu tootjatele, vaid valdavalt said kasu kolmandate riikide tootjad, ja nad kordasid seda väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist. Täheldati, et vastavalt tabelis 10 kajastatule jäi liidu tootmisharu turuosa stabiilseks, samas kui muude riikide impordi turuosa kasvas märkimisväärselt. Seega juba ainuüksi andmed näitavad, et liidu tootmisharu oli oma positsiooni turul stabiliseerinud dumpinguvastaste meetmete rakendamisest alates. Esialgse uurimise käigus täheldatud pidevalt langeva müügi ja väheneva turuosa valguses tuleb stabiliseerumist umbes 40 % turuosa tasemel pidada liidu tootmisharu jaoks tähtsaks edusammuks. Lisaks rõhutatakse, et dumpinguvastaste meetmete rakendamise eesmärk ei ole luua liidus töökohti või tuua lõpuks tootmine tagasi liitu (või peatada import), vaid taastada võrdsed võimalused liidu toodete ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Dumpinguvastased meetmed on rakendatud ainult eesmärgiga taastada õiglased kauplemistingimused liidu turul ja võimaldada seeläbi liidu tootjatel taastuda, suurendades oma müüki ja/või tõstes oma hindu jätkusuutlikule tasemele. Lisaks sellele oli kolmanda riigi impordi keskmine hind märkimisväärselt kõrgem või imporditi suhteliselt väiksemas mahus, nagu esitatud tabelis 8, nii et selle mõju liidu tootjatele on väiksem. Kokkuvõttes said liidu tootjad meetmete rakendamisest kasu, sest turuosa pidev vähenemine peatati, nad stabiliseerisid oma müügimahu ja suutsid suurendada oma kasumlikkust ja müügihinda. Seda silmas pidades lükatakse väide tagasi.

(395)

Meetmete rakendamise jätkamisel eeldatakse, et liidu tootmisharu saab meetmetest jätkuvalt kasu vähemalt seeläbi, et suudab hoida oma suhtelist turupositsiooni ja seda veelgi parandada, kui majanduslanguse negatiivsetest mõjudest on üle saadud. Majanduslanguse ajal aitaksid meetmed pehmendada madala dumpinguhinnaga märkimisväärses mahus impordi mõju, hoides ära impordi uue hüppelise kasvu, nagu see toimus enne meetmete kehtestamist, eelkõige pärast 2005. aastat, kui kvoodid kehtivuse kaotasid. Võttes arvesse, et kõigis tooterühmades on konkurents suurenenud, st moetrendide tõttu, mis on kaasa toonud tooteliikide vastastikku asendatava kasutuse, aitaksid meetmed kaitsta liidus toodetud tooteid dumpinguhinnaga toodete sisenemise eest nende tooterühma. Nagu uurimise käigus selgus, liikusid ka asjaomaste riikide teatavad tootjad tõepoolest turu ülaossa, tootes üha enam keskmise või isegi kõrgema hinnaklassi tooteid. See võimaldaks liidu tootmisharul säilitada oma suhtelist positsiooni ja tööhõivetaset.

(396)

Samuti võib eeldada, et majandustingimuste paranedes ja tarbimise suurenedes on inimesed valmis kulutama jalatsitele ja eelkõige kõrgema väärtusega jalatsitele rohkem, tuues seega rohkem kasu liidu tootjatele. Selle stsenaariumi kohaselt võimaldaks meetmete rakendamise jätkamine üha suuremal osal liidu tootjatest veelgi (edasi) arendada oma ärimudeleid, tootmisprotsessi ja turustuskanaleid ning parandada seeläbi järkjärgult oma finantsolukorda, nagu täheldati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(397)

Meetmete rakendamise lõpetamise korral võib eeldada, et juba niigi tihe konkurents eelkõige keskmise/madala hinnaga turulõigus suureneb märkimisväärselt. Lisaks võib oodata, et see suurenenud hinnakonkurents madala ja keskmise hinnaga turulõigus mõjutab otseselt ka teiste tooteliikide hindu. See omakorda ohustaks üsna tõenäoliselt ka väga suurt osa liidu tootjatest, kes suutsid oma ärimudelit muuta ja oma olukorda parandada. Kuna nende tootjate finantsolukord ja kasumlikkus ei ole piisavalt kindlad, et vastu pidada dumpinguhinnaga ja suuremahulise impordi hinnasurvele, mis lööb märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hindu järjest pikema ajavahemiku jooksul, tooks see suure tõenäosusega kaasa veel paljude tootjate kadumise ning otsese tööhõive märkimisväärse languse liidu tootjate ning liidu tootmisharu kaupade tarnijate ja teenuste pakkujate seas.

(398)

Selleks et saada parem ülevaade liidu tootjate huvidest ning minna kaugemale liidu tootmisharule kui tervikule avalduva mõju standardanalüüsist, koguti üleriigilistelt jalatsitootjate ühendustelt ja esialgses uurimises valimisse kaasatud ettevõtjatelt lisateavet. Lisaks esitas oma seisukohad üks koostööd tegev tootja, kes oli liidu tootmisharust välja arvatud, kuid kellel on liidus siiski märkimisväärne tootmine.

(399)

Üleriigilistelt jalatsitootjate ühendustelt kogutud täiendav teave lõi vastandliku pildi, mis enamasti sõltus sellest, kas konkreetses liikmesriigis toimus veel märkimisväärne jalatsite tootmine või kas riigil oli olulisi impordihuve. Kui viis üleriigilist ühendust, kes esindasid olulist osa jalatsite tootmisest, toetasid meetmete rakendamise jätkamist ja rõhutasid kasu, mida nende riigi jalatsitootjad meetmetest saavad, siis neli ühendust, kes esindasid riike, kust jalatsitootmine oli suures osas või täielikult allhanke korras kolmandatesse riikidesse viidud või kellel oli oluline tootmisvõimsus kuid ka märkimisväärne import, märkisid, et meetmete rakendamise jätkamine oleks üldiselt vastuolus liidu huvidega. Viimati nimetatud ühendused esindasid eelkõige äriühinguid, kes importisid või turustasid / tegelesid jaemüügiga märkimisväärsel määral. Seepärast kaaluti nende seisukohti ka allpool esitatud põhjendustes, mis käsitlesid sõltumatute importijate ja jaemüüjate huve. Kokkuvõttes oli aga nende nelja ühenduse tootmise kogumaht märkimisväärselt väiksem kui nende viie ühenduse maht, kes väitsid, et meetmed on tootjatele kasulikud.

(400)

Lisaks võeti ühendust ka esialgses uurimises valimisse kaasatud liidu tootjatega, et saada parem ülevaade ja analüüsida mõningaid esitatud väiteid, näiteks nagu oleks liidu tootmisharu kadunud ega ole seega saanud kasu meetmete rakendamisest. See lisateabe kogumine varem valimisse kaasatud liidu tootjatelt oli õigustatud ka liidu huvide aspektist, sest liidu jalatsisektor kuulub tootmisharusse, mis on nii killustunud ja heterogeenne, et kahju hindamiseks on valim vältimatult väike.

(401)

See pilguheit varem valimisse kaasatud liidu tootjate olukorrale näitas, et kõik koostööd tegevad ja esialgses uurimises valimisse kaasatud äriühingud on hoidnud märkimisväärse osa oma tootmisest liidus. Üldiselt suhtusid nad soosivalt dumpinguvastaste meetmete rakendamise jätkamisse ning rõhutasid selle positiivset mõju liidu tööhõivele. Samas on enamik neist viinud osa oma jalatsite tootmisest üle väljaspool liitu asuvatesse riikidesse, sealhulgas ühte asjaomastest riikidest, ning on otsinud täiendavaid lahendusi oma äristrateegiatele, eesmärgiga parandada konkurentsivõimet. Need, kes jätkavad liidus tootmist ainult oma ettevõttes, on spetsialiseerunud turu ülaosale, st kõrgema kvaliteediga toodetele, mille tellimuste täitmise tähtaeg on suhteliselt lühike. Varem valimisse kaasatud liidu tootjate vastused kinnitasid, et nagu on kirjeldatud valimisse kaasatud liidu tootjate kahju käsitlevas osas, on välja töötatud erinevad ärimudelid ning mõned liidu tootjad kohanesid muutuvate turutingimustega erinevate tegevuste abil, sealhulgas kasutades teatava osa tootmise puhul allhankeid kolmandatest riikidest ja/või liidust, muutes müügikanaleid, investeerides kvaliteeti ja kaubamärgi kuvandisse jne. Need vastused kinnitasid ka üldist eespool kirjeldatud olukorda seoses liidu tootmisharule meetmete rakendamise jätkamisest tuleneva kasu ning nende meetmete rakendamise lõpetamisega kaasnevate negatiivsete külgedega.

(402)

Selleks et saada veelgi parem ülevaade liidu tootmishuvidest, analüüsiti ka selle tootja vastust, kes on liidu tootmisharu mõiste alt välja arvatud. Nimetatud äriühing esitas konsolideeritud vastuse oma kõikide tegevuste kohta Euroopas ning samuti eraldi vastused oma kahe tootmisrajatise kohta Euroopas. See tootja on vastu läbivaatamistaotlusele, sest ta on kõnealuste dumpinguvastaste meetmete rakendamise vastu.

(403)

Äriühingul on liidus kaks tootmisrajatist, mis tegelevad koostetöödega, kasutades Aasias toodetud pealseid. Sellest hoolimata on nende kahe vabriku tootmismahud alates 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini märkimisväärselt langenud. Kui 2005. aastal moodustasid imporditud jalatsid vähem kui poole kõnealuse äriühingu müüdud jalatsite arvust, siis see osakaal kasvas märkimisväärselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodini, mil enamik äriühingu müüdud jalatsitest oli hangitud otse Aasiast. Värskemad turuandmed näitavad, et äriühing vähendab oma tootmistegevust liidus veelgi ning asendab need kogused impordiga.

(404)

Kuigi äriühing on oma tootmistegevust liidus märkimisväärselt vähendanud, on see kaasa toonud ainult väikese languse liidu kogutööhõives. Selgus, et alates 2005. aastast oli äriühing suurendanud oma ülemaailmset käivet ja parandanud märkimisväärselt oma kasumlikkus. See oli kaasa toonud liidus täiendava tööhõive muudes valdkondades kui tootmine (haldus, disain ja arendustegevus, turundus ja müük jne). Kättesaadava teabe põhjal selgub, et kui dumpinguvastastel tollimaksudel oli äriühingu finantstulemustele negatiivne mõju, siis ei olnud need märkimisväärsed, sest üldine kasumlikkus paranes. Dumpinguvastaste meetmete olemasolu ei takistanud äriühingul jätkata tootmise viimist allhanke raames kolmandatesse riikidesse, sealhulgas asjaomastesse riikidesse. Teisest küljest ei pannud meetmete rakendamine äriühingut ka suurendama oma tootmistegevust liidus. Seega tundub, et tootmistegevust käsitlevad strateegilised otsused on tehtud laiemaid kulukaalutlusi arvesse võttes.

(405)

Meetmete rakendamise jätkamisel oleks äriühing suure tõenäosusega jätkuvalt mõjutatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kui ta jätkab importimist asjaomastest riikidest. Tollimaksude negatiivse mõju ulatus ei ole tõenäoliselt jätkuvalt märkimisväärne, kui äriühing suudab mitmekesistada oma impordiallikaid sarnaselt varasemaga. Teisalt, meetmete rakendamise lõpetamise korral saaks ettevõtja kasu oma impordist asjaomastest riikidest ja suudaks tõenäoliselt oma kasumlikkust veelgi suurendada.

(406)

Kokkuvõttes kinnitab teiste liidu tootjate täpsem analüüs üldisi järeldusi, st tootjad on välja töötanud mitmed erinevad ärimudelid ning tundub, et enamus neist on dumpinguvastaste meetmete rakendamisest kasu saanud, sest nende sõnul on nad oma olukorda natuke parandanud ja suurendanud oma konkurentsivõimet, kohandades muu hulgas tootmisstrateegiaid ja müügikanaleid. Seega võib kättesaadava teabe põhjal järeldada, et enamus neist tootjatest saaks meetmete rakendamise jätkamisest kasu vähemalt siis, kui nad otsustavad oma tootmistegevust liidus jätkata. Kui meetmete rakendamine lõpetatakse, siis need tootjad kannataksid, sest asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordil oleks hindu alandav mõju kõikidele nende toodetud tooterühmadele.

(407)

Nendele tootjatele, kes on tootmise allhangete kaudu asjaomastesse riikidesse üle viinud, avalduv negatiivne mõju ei ole tõenäoliselt ka tulevikus ebaproportsionaalne, nagu minevik näidanud on, ning võttes arvesse, et meetmed ei ole takistanud neil tootjail jätkata tootmise allhangete kaudu asjaomastesse riikidesse viimist. Seega sõltub dumpinguvastaste tollimaksude mõju neile tootjatele enamasti äriühingute endi allhankeotsustest. Seega on äriühingute endi otsustada, kuidas juhtida dumpinguvastaste tollimaksude mõju.

(408)

Läbivaatamise uurimine kinnitas, et eristada võib kahte peamist importijate kategooriat. Üks kategooria koosneb peamiselt äriühingutest, kes impordivad ja müüvad edasi oma kaubamärgiga jalatseid, mille tootmise nad on allhangete raames viinud kolmandatesse riikidesse. Tavaliselt on neil äriühingutel liidus märkimisväärne tegevus, nt disaini, teadus- ja arendustöö, toorme hankimise osas, ning mõnikord on neil isegi oma turustusahel. Sellest järeldub, et selle kategooria importijatel on liidus olulised lisaväärtust tootvad tegevused, mille jaoks nad palkavad tavaliselt suhteliselt suure arvu inimesi. Teise kategooriasse kuuluvad importijad, kes on puhtalt kauplejad ja keskenduvad oma kaubandustegevuses rohkem mahtudele ja vähem kaubamärgile – peamiselt kauplevad nad jae- või hulgimüüja kaubamärgiga jalatsitega. Üldiselt on neil importijatel liidus madalamad struktuurikulud ja väikesema lisaväärtusega tegevused.

(409)

Leiti, et neis kahes peamises kategoorias kasutatakse erinevaid ärimudeleid. Näiteks esimeses kategoorias võib eristada Euroopa päritolu kaubamärke, aga ka väljastpoolt Euroopat pärit kaubamärke ning nii klassikalisi kui ka vabaajajalatseid. Teise kategooriasse kuuluvad oma jaemüügikauplustega importijad, kuid ka ainult hulgimüüjatele/turustajatele müüvad importijad. Mõned kõnealusesse teise kategooriasse kuuluvad ettevõtjad kauplevad ainult jae- või hulgimüüja kaubamärkidega jalatsitega, kuid teistel on ka konkreetsed hankelepingud tuntud kaubamärkidega ja/või litsentsilepingud ja/või ühisettevõtted.

(410)

Eespool kirjeldatud importijate mitmekesisust silmas pidades ning selleks et saada võimalikult terviklik ülevaade, on importijate olukorda analüüsitud mitmest erinevast vaatenurgast. Esiteks analüüsiti importijate ja nende ühenduste esitatud märkusi. Lisaks on tutvutud statistiliste andmete ja samuti asjakohaste trükistega ning neid on asjakohaselt kasutatud. Lõpuks kasutati teatud oluliste majandusandmete saamiseks valimisse kaasatud importijate kontrollitud teavet.

(411)

Nagu eespool kirjeldatud, otsustati teatud oluliste majandusandmete saamiseks moodustada importijatest valim. See otsus tugines asjaolule, et esialgne uurimine oli näidanud, et koostööd tegevate importijate arv on suur ning paljud neist olid edastanud küsimustikule vastused. Seepärast peeti asjakohaseks, et selle aegumise läbivaatamise raames kasutatakse väljavõttelist uuringut.

(412)

Nagu juba esitatud põhjenduses 37, kaasati 21st endast märku andnud ja uurimise raames koostöö soovi üles näidanud liidu importijast valimisse kaheksa. Valim koosnes impordi ja liidus toimuva edasimüügi mahu ja väärtuse mõistes viiest suurimast ettevõtjast ning lisaks mõnest väiksemast importijast; viimati nimetatud kaasati, et saada koostöövalmis huvitatud isikutest representatiivsem läbilõige erinevate ärimudelite, geograafilise asukoha ja kaubeldavate tooterühmade poolest. Valimisse kaasati maksimaalne arv äriühinguid, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida. Kõnealuses uurimise etapis kättesaadavate andmete kohaselt moodustas valimisse kaasatud äriühingute import umbes 18 % vaatlusaluse toote liidu impordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üks valimisse kaasatud äriühing, kes oli selleks soovi avaldanud, lõpuks siiski ei vastanud küsimustikule ning kõik jõupingutused teha selle väikese importijaga koostööd ebaõnnestusid. Seepärast tuli see ettevõtja lõpuks valimist välja arvata. Ülejäänud seitse valimisse kaasatud importijat tegid uurimise raames täiel määral koostööd ning edastasid küsimustiku vastused tähtajaks.

(413)

Nagu eespool kirjeldatud, on valimisse kaasatud importijate kontrollitud andmed võimaldanud koondandmetena muu hulgas analüüsida üksikasjalikult teatavaid olulisi majandusnäitajaid, mida ettevõtjate suurt arvu silmas pidades saaks mõistlikult saavutada ainult väljavõttelise uuringu abil. Importijate olukorra analüüsimisel ei piirdutud siiski ainult väljavõttelise uuringu raames edastatud teabega. Liidu huvide analüüsis on arvesse võetud ka erialast ajakirjandust ja turu-uuringuid ning samuti huvitatud isikutelt küsitud ja saadud teavet. Nimetatud teabe kasutamine tagas veelgi kindlamini selle, et analüüsis oleksid piisaval määral esindatud kõik kõnealuses sektoris olemasolevad peamised ärimudelid.

(414)

Valimisse kaasatud importijate esitatud kontrollitud teabe ja muu juhtumit käsitleva teabe põhjal leiti, et vaatlusaluse toote impordi ja turustajatele/jaemüüjatele edasimüümisega pakuti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidus tööd umbes 23 000 inimesele.

(415)

Nagu juba tabelis 4 käsitletud, näitavad Eurostati andmed, et alates 2005. aastast on vaatlusaluse toote import vähenenud märkimisväärselt umbes 90 miljoni paari võrra. Sama perioodi jooksul on muudest riikidest pärit nahast jalatsite import suurenenud umbes 43 miljoni paari võrra 201 miljoni paarini. Tulemuseks on, et kui 2005. aastal oli HRVst ja Vietnamist pärineva impordi maht palju suurem (+80 %) kui import kõikidest muudest riikidest, siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületas muudest riikidest pärit impordi maht HRVst ja Vietnamist pärit impordi mahtu 4 % võrra. Eurostati andmed näitavad, et alates 2005. aastast on vaatlusaluse toote koguimport langenud 11 % võrra.

(416)

Suur importija, kes tegi uurimise raames koostööd, kuid ei osalenud väljavõttelises uuringus, teatas impordi puhul sarnasest arengust. Nimetatud äriühing väitis, et vaatlusaluse toote puhul vähenesid tema ostud alates 2005. aastast 25 %, samas kui nahast jalatsite import muudest riikidest kasvas märkimisväärselt.

(417)

Valimisse kaasatud importijate puhul on nahast jalatsite import alates 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini arenenud mahtude osas järgmiselt:

Tabel 19

Valimisse kaasatud importijate impordimahud (paarides)

(418)

Kooskõlas üldiste statistiliste andmetega on valimisse kaasatud importijad märkimisväärselt suurendanud nahast jalatsite oste muudest riikidest. HRVst ja Vietnamist pärit impordi mahud on alates 2005. aastast jäänud enam-vähem samaks, kusjuures 2007. aastal toimus teatav langus, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taastus peaaegu 2005. aasta tase. Sellest järeldub, et valimisse kaasatud importijate puhul on jalatsitega kaubeldavate koguste maht suurenenud 2005. aastast alates peaaegu 1/3 võrra, kusjuures asjaomastest riikidest pärit impordi maht on jäänud dumpinguvastaste meetmete rakendamisest hoolimata samaks ning kolmandatest riikidest pärit impordi maht on suurenenud. Sellest suurenenud impordimahust kasu saanud kolmandatest riikidest on kõige enam kasu saanud Indoneesia ja India.

(419)

Valimisse kuuluvate äriühingute poolt asjaomastest riikidest tehtud ostude trend on stabiilne, mis ei vasta Eurostati poolt täheldatud trendile (märkimisväärne langus). Valimi tähelepanelikuma uurimise tulemusena võib järeldada, et asjaomastest riikidest pärit impordi stabiilne trend tuleneb asjaolust, et üks suur valimisse kaasatud importija – vastupidiselt mitte ainult Eurostati andmete trendile, vaid ka teiste valimisse kaasatud importijatel trendile – mitte ainult ei suurendanud märkimisväärselt oma oste kolmandatest riikidest, vaid nõudluse rahuldamiseks suurendas ka märkimisväärselt oma importi asjaomastest riikidest, tasakaalustades sellega valimi langevat trendi sellise impordiga seoses. Seda arvesse võttes võib järeldada, et vaatlusaluse toote impordi areng on valimi puhul kooskõlas Eurostati andmebaasi kvantitatiivse analüüsiga, st asjaomastest riikidest pärit import üldiselt langes.

(420)

Vastavalt tabelites 5 ja 8 esitatule näitavad Eurostati andmed, et asjaomastest riikidest ja kolmandatest riikidest pärinevate nahast jalatsite impordi keskmine hind on kasvanud alates 2005. aastast ning kolmandatest riikidest imporditud nahast jalatsite CIF-impordihinnad on kasvanud isegi natuke rohkem kui asjaomastest riikidest imporditud nahast jalatsite CIF-impordihinnad. Arvestades, et imporditud jalatsite valik mõjutab märkimisväärselt hindu ning et see valik võib olla kõikide eksportivate riikide puhul olulisel määral muutunud, ei pruugi Eurostati esitatud mahtude ja väärtuste alusel arvutatud keskmised hinnad olla siiski kõige täpsemad hinnatrendide kindlaksmääramiseks. Seoses sellega võib pidada importijatest koosneva valimi hinnatrendi palju täpsemaks, sest importijate tootevalik on tõenäoliselt muutunud vähem, arvestades et need äriühingud on kõik spetsialiseerunud teatud liiki ja teatud stiili jalanõudele pikema ajavahemiku jooksul.

(421)

Vastavalt põhjendustes 412 ja 408 ning sellele järgnevates põhjendustes kirjeldatule esindavad valimisse kaasatud importijad erinevaid ärimudeleid, mis tõi muu hulgas kaasa märkimisväärsed erinevused keskmise hinna arvutamisel importija kohta. Lisaks kauplesid mõned importijad mitmete miljonite paaridega aastas, samas kui teised kauplesid „ainult” mõnesaja tuhande paariga aastas. Kolmandaks, mõne üksiku importija kauplemismahud – ja sellest tulenevalt nende kaal valimis – kõikusid vaatlusaluse perioodi jooksul tugevalt. Seepärast leiti, et kaalutud keskmist tulemust tuleks täiendada aritmeetilise keskmise analüüsiga, et saada asjakohastest trendidest täielik ülevaade.

(422)

Valimisse kaasatud importijate keskmised impordihinnad alates 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini olid järgmised:

Tabel 20

Valimisse kaasatud importijate keskmised impordihinnad (eurodes)

(423)

HRVst ja Vietnamist pärit impordi 2005. aasta CIF-hindade analüüs alates 2005. aastast (st viimasest dumpinguvastaste meetmete vabast aastast) kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini näitab 2 %-list tõusu (aritmeetiline keskmine) või 9 %-list langust (kaalutud keskmine). Üldiselt osutavad analüüsitud andmed stabiilsetele või mõnevõrra langevatele impordihindadele ilma imporditollimaksu ja dumpinguvastase tollimaksuta. Mõlema stsenaariumi korral tõusid impordihinnad ilma tollimaksuta 2006. aastal märkimisväärselt ning langesid seejärel.

(424)

Samal ajal langes muudest riikidest pärit nahast jalatsite CIF-impordihind mõlema hinnangu kohaselt (–20 % kuni –6 %). Sellest tulenevalt on asjaomastest riikidest ja muudest riikidest imporditud nahast jalatsite impordihinna vahe enne tollimakse langenud umbes 2,00 eurolt paari kohta 1,00 euroni paari kohta (protsentides: umbes 20 %-lt 10 %-ni – aritmeetiline keskmine) või 2,00 eurolt 0,50 euroni (protsentides: 20 %-lt 5 %-ni – kaalutud keskmine). Dumpinguvastased tollimaksud lisanduvad ainult HRV ja Vietnami puhul. Ühelt poolt HRVst ja Vietnamist ning teiselt poolt muudest riikidest pärit nahast jalatsite keskmine hind mahalaadimisel (st impordihind, mis ei sisalda impordikulusid, imporditollimakse ega dumpinguvastaseid tollimakse) on nüüd paremini võrreldav. Järelikult muutus muudes riikides toodetud nahast jalatsite hind atraktiivsemaks võrreldes asjaomastes riikides toodetud jalatsite hindadega.

(425)

Importijate jaemüügihindade osas koguti teavet valimisse kaasatud importijate käest. Valimisse kaasatud importijate jaemüügihinnad vaatlusaluse toote puhul on arenenud järgmiselt:

Tabel 21

Valimisse kaasatud importijate keskmised jaemüügihinnad (eurodes)

(426)

Eespool esitatud andmed viitavad stabiilsetele või natuke tõusnud jaemüügihindadele alates 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. 2006. aastal tõusid jaemüügihinnad 7 %-lt 10 %-ni, mis on sarnane 2006. aastal toimunud CIF-impordihindade tõusuga (vt eespool põhjendust 422). Alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini jaemüügihinnad langesid.

(427)

Uurimine ei andnud mingit teavet või tõendeid, mis osutaks, et muude importijate jaemüügihinnad oleksid muutunud teises suunas võrreldes eespool kirjeldatuga.

(428)

Valimisse kaasatud importijate puhul selgitati kasumlikkus välja äsjakirjeldatud import–ja jaehinnapildi kombinatsiooni ning importijate teiste kulutegurite arengu põhjal. Avaldamise järel asetasid mõned valimisse kaasatud importijad nende puhul kasutatud ja nende kasumit käsitlevad üksikandmed kahtluse alla ja taotlesid ajakohastatud andmete kasutamist. Mõned sellised väited kiideti heaks ja parandati mõned tehnilised vead. Ajakohastatud kasumlikkusnäitajad on järgnevad:

Tabel 22

Valimisse kaasatud importijate keskmine kasum vaatlusaluse toote puhul

(netokasum enne makse/käive)

(429)

Eespool esitatud näitajad on arvutatud valimisse kaasatud importijate poolt esitatud vaatlusaluse toote kasuminäitajate põhjal. Mõnel juhul tuli esitatud näitajaid kohapealse kontrolli järel ajakohastada. Nagu eespool mainitud, asetasid neli valimisse kaasatud importijat lõpliku avalikustamise järel nende individuaalset kasumlikkust käsitleva analüüsi tulemused kahtluse alla ja rõhutasid, et kasutada tuleks kohapealse kontrolli järel esitatud ajakohastatud andmeid. Ühe valimisse kaasatud importija puhul märgitakse, et viimatinimetatu väide seoses tema müügi-, üld- ja halduskuludega rahuldati osaliselt, parandades selleks tehnilise vea, mille tulemusel valimi huvitatud isikutele avaldatud kasumlikkusnäitaja pisut vähenes. Sellest hoolimata tuleb tagasi lükata ta väide, et kasutada tuleks algselt esitatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning et lisaks tuleks arvesse võtta märkimisväärses summas tasusid, mis väidetavalt tuli maksta temaga seotud, väljaspool liitu asuvale ettevõtjale. Algselt esitatud müügi-, üld- ja halduskulude osas leiti kontrollkülastusel, et need on ülehinnatud, kuna ettevõtja ei suutnud esitatud summasid põhjendada. Seega tehti kontrollkülastusel saadud dokumentide põhjal parandus. Väidetavalt makstud tasude osas: nimetatud summat taotleti alles pärast kontrollkülastust ja nõue ei olnud piisavalt põhjendatud. Ka teine valimisse kaasatud importija rõhutas oma taotluses, et kasutada tuleks USA ametiasutustele väidetavalt esitatud vormil teatatud kasumil põhinevaid muudetud andmeid kasumlikkuse kohta. Sellega seoses märgitakse, et ettevõtja esitas vaatlusaluse toote kohta kasumlikkust käsitleva tabeli, mis leidis kontrollimisel ka kinnitust, kuna seda oli võimalik auditeeritud raamatupidamisarvestuse ja muude kättesaadavate andmetega täielikult ühitada.

Kontrollimise järel saadetud dokumendis mainiti üksnes Euroopa üldist kasumlikkuse taset ning see hõlmas kõiki tooteid ja tõenäoliselt ka väljaspool 27 liikmesriiki, kuid geograafiliselt Euroopas (nt Šveitsis ja Balkanil) teostatud toiminguid. Nimetatud blanketti ei olnud võimalik ühitada ka kohapeal kontrollitud andmetega ning väide lükati seega tagasi. Pärast avaldamist esitatud avalduses andis ettevõtja selles küsimuses põhjalikumaid vastuseid, kuid nende hilise esitamise ja oluliste tõendite puudumise tõttu ei olnud võimalik neid arvesse võtta. Nimetatud ettevõtja teine väide oli seotud mõnede kuluartiklitega, mida oleks tulnud arvesse võtta. Neist kaht ei olnud võimalik kohapeal kontrollitud teabega ühitada. Siiski nõustuti arvesse võtma kolmandat kuluartiklit, mis leidis kontrollimise käigus täielikku tõestust, kuid mis oli tabelist välja jäänud. Mõju kogukasumlikkusele oli aga piiratud. Kolmas importija esitas algselt kasumiandmed ainult väikese osa kohta oma liidu toimingutest. Kuna kulude ja tulude osas esines piirkondade vahel märkimisväärseid erinevusi, ei saa esitatud andmeid pidada esinduslikuks ettevõtja kõigi liidu toimingute seisukohast. Kasumiandmeid täiendati seega kohapealsel kontrollil ülejäänud liidu toimingute arvandmetega kogu kättesaadava kontrollitava teabe põhjal. Ettevõtja vaidlustas sellise kalkulatsiooni tulemuse ja esitas kontrollkülastuse lõpul ajakohastatud kasumlikkust käsitleva tabeli, mis erines komisjoni kalkulatsioonist vaid ühe näitaja (ostukulu) poolest. Kuna seda väljapakutud ostukulu ei olnud kättesaadava teabega võimalik siduda (erinevalt komisjoni poolt väljaselgitatud ostukulust), ei võetud ajakohastatud tabelit vastu. Sellega lükati väide tagasi ja kasutati kohapealsel kontrollil väljaselgitatud andmeid kasumlikkuse kohta. Neljas importija vaidlustas avaldamise järel tema enda poolt kohapealsel kontrollkülastusel esitatud, kontrollitud ja täiendavate muudatusteta heaks kiidetud andmed kasumlikkuse kohta, väites, et kasutatud meetod ei olnud tervikuna täpne. Väide tuleb aga põhjendamatuna tagasi lükata, kuna ettevõtja ei pakkunud välja teistsugust meetodit, mida kohaldada vaatlusaluse toote kasumlikkuse väljaselgitamiseks.

(430)

Tuletatakse meelde, et esialgses uurimises näitasid koostööd tegevatelt importijatelt küsimustikule saadud vastused, et ajavahemikul 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 oli kaalutud keskmine puhaskasum 12 %. Käesolevas läbivaatamise uurimises näitasid valimisse kaasatud importijate esitatud kontrollitud andmed siiski seda, et nende kaalutud keskmine kasum oli 2005. aastal üle 20 %. 2006. aastal vähenes kasumlikkus märkimisväärselt, enam kui 18 protsendipunkti kaalutud keskmise baasil ja ligi 12 protsendipunkti aritmeetilise keskmise alusel. Ilmnes, et enamus müügilepinguid oli sõlmitud juba enne esialgsete meetmete rakendamist 2006. aasta märtsis ning paljudel juhtudel ei võetud kokkulepitud müügihinnas arvesse dumpinguvastaste tollimaksude võimalikku rakendamist. Sellest tulenevalt langes valimisse kaasatud importijate poolt vaatlusaluse toote osas saavutatud kasum 2006. aastal. 2007. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasum taas kasvas, kuid see on siiski 8–16 protsendipunkti madalam 2005. aastal saavutatud kasumist.

(431)

Võttes arvesse, et pärast 2006. aasta märtsi kohandas enamik valimisse kaasatud importijaid oma hankekanaleid ja hinnapoliitikat vastavalt muutunud olukorrale, st dumpinguvastaste meetmete rakendamisele, analüüsiti alates 2007. aastast kasumlikkust mõjutavaid tegureid põhjalikumalt. Esile võib tuua järgmist. Esiteks, kui 2006. aasta kasumilangus võib tuleneda suures osas dumpinguvastastest tollimaksudest, siis 2007. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ka muudel ettevõttespetsiifilistel teguritel oluline negatiivne mõju valimisse kaasatud importijate kasumile. 2007. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldasid teatavad valimisse kaasatud importijad müügi-, üld- ja halduskulude märkimisväärset tõusu, mis tulenes märgatavalt halvenevatest brutomarginaalidest. See mõjutas valimi kui terviku kohta arvutatud kasumit. Nende valimisse kaasatud importijate puhul ei ole võimalik leida müügi-, üld- ja halduskulude tõusule ühtegi tavapärast põhjust, nt spordiürituste kõrgemad turustuskulud.

(432)

Samas märgitakse, et euro ja USA dollari vahetuskursi muutused on aidanud importijatel hoida oma ostukulud madalad, sealhulgas vaatlusaluse toote kulud. 2005. aasta lõpust kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni tugevnes euro USA dollariga võrreldes peaaegu 30 % ning kuna importijate lepingud oma tarnijatega on sõlmitud tavaliselt USA dollarites ja importijad on teada andnud ainult piiratud riskimaandamisest, siis see „kasu” pehmendas dumpinguvastaste tollimaksude ja muu kulutõusu mõju. Ühe valimisse kaasatud importija esitatud teabe põhjal oleksid kasumitasemed läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võinud olla kuni 6 protsendipunkti madalamad, kui vahetuskurss oleks jäänud stabiilseks.

(433)

Lisaks viidi läbi alternatiivne kasumlikkuse analüüs, milles eristati jae- või hulgimüüja kaubamärgiga jalatsitest saadud kasumit kaubamärgiga jalatsitest saadud kasumist. Sel eesmärgil täiendati valimisse kaasatud importijate esitatud kontrollitud andmeid teabega ühelt suurelt jae- või hulgimüüja kaubamärgiga jalatsite importijalt, kes ei osalenud väljavõttelises uuringus, kuid tegi koostööd uurimise raames oma seisukohtade esitamise kaudu. Sellest teabest nähtub, et jae- või hulgimüüja kaubamärkidega jalatsite importijate kasumitasemed olid üldisel märkimisväärselt madalamad kui enamiku kaubamärkidega jalatsite importijate kasumitasemed, kuid need olid siiski kõrged ja jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahemikku 11–17 %. See kinnitab esialgse uurimise järeldusi, mille kohaselt sellesse kategooriasse kuuluvad importijad teatasid teenitava kasumi tasemeks keskmiselt 17 %. Teisest küljest näitas kõnealune põhjalikum analüüs, et kaubamärgiga jalatsite importijate kasumlikkus oli võrreldes esialgse uurimisega paranenud. Selles uurimises teatasid need importijad keskmiseks kasumlikkuseks umbes 10 %, samas kui valimisse kaasatud, kaubamärgiga jalatsite importijate kasum oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 20 %. Seega võib järeldada, et üldiselt oli jae- või hulgimüüja kaubamärgiga jalatsite importijate majandusolukord jäänud alates esialgsest uurimisest suures osas samaks ning kaubamärgiga jalatsite importijate olukord isegi paranenud.

(434)

Igal juhul olid valimisse kaasatud importijate teenitud kasum kõigi stsenaariumite puhul suhteliselt kõrge ega näidanud 2006. aastal langustrendi. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et valimisse kaasatud importijate kasumi üldine tase, st üle 10 %, osutab üsna stabiilsele ja jätkusuutlikule äritegevusele.

(435)

Uurimine ei andnud mingit teavet või tõendeid, mis osutaks, et muude importijate kasumitase oleks muutunud teises suunas võrreldes eespool kirjeldatud kasumitrendidega.

(436)

Pidades silmas ülemaailmset finants- ja majanduskriisi, mis sai alguse kohe pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, peeti asjakohaseks analüüsida importijate olukorda pärast nimetatud perioodi. Mitmes saadud avalduses osutati otsesele negatiivsele mõjule, mida kõnealune majanduslangus sektorile avaldab, võimendades seeläbi dumpinguvastaste tollimaksude negatiivset mõju. Huvitatud isikute esitatud täiendava teabe ja märkuste alusel ning samuti avalikkusele kättesaadava teabe (Eurostat, majandusteave) alusel kujunes järgmine ülevaade.

(437)

Kättesaadavatest statistilistest andmetest selgub, et import asjaomastest riikidest jätkab langust, kuigi see langus on tagasihoidlik võrreldes 2005. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini toimunud langusega (– 15 % pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi). Samal ajal jätkas import kolmandatest riikidest tõusu. Teiste sõnadega toimub ikka veel tootmise asjaomastest riikidest kolmandatesse riikidesse viimise protsess. Eurostati andmed viitavad ka impordihindade suurele tõusule ja seda nimelt asjaomastest riikidest pärit jalatsite puhul (+ 21,5 % võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga).

(438)

Sarnastest arengutest pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi andsid teada ka valimisse kaasatud importijad, kes suurendasid jätkuvalt hankeid kolmandatest riikidest ja vähendasid hankeid asjaomastest riikidest. Üldiselt jäid nende impordimahud vaatlusaluse toote puhul üsna stabiilseks. Importijad selgitasid, et umbes kuuekuulise tähtaja tõttu olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodile järgnenud ostud enne majanduslanguse algust tehtud tellimuste tulemus. Valimisse kaasatud importijate vaatlusaluse toote keskmine ostuhind eurodes kasvas võrreldes läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga umbes 15 %. Importijate sõnul on selle hinnatõusu põhjuseks esiteks USA dollari tugevnemine 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses, mis tõstis toodete ostukulusid eurodes asjaomastest riikidest, ning teiseks kasvanud tootmiskulud asjaomastes riikides, eelkõige tööjõukulude kasv.

(439)

Kuna jaemüügihinnad jäid stabiilseks või tõusid ainult natuke, siis selgub, et valimisse kaasatud importijate tulusus kauplemisel vaatlusaluse tootega võis saada täiendavalt mõjutatud. Lisaks on importijad väitnud, et juba esitatud ostutellimuste ja sellele järgnenud nõudluse vähenemise tõttu on nende laovarud märkimisväärselt suurenenud. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järgne importijate kasumitaseme arvutus esitatud hinnaandmete põhjal näitas, et kasumi langus on suure tõenäosusega tagasihoidlik (umbes 2 protsendipunkti) ning lõppkokkuvõttes on tulemuseks siiski korralik kasum.

(440)

Mitmed importijad mainisid siiski, et alates 2008. aasta sügisest on tarbijanõudlus märkimisväärselt langenud ning et see langenud nõudlus ei kajastu veel impordimahtudes, sest tellimused esitati 6–9 kuud varem, st enne majanduslangust. Seega ootavad importijad järgmisel hooajal märkimisväärsemat impordimahtude langust. Lisaks andsid mitmed importijad teada, et mõned peamised turustusahelad on kas muutunud maksejõuetuks või on majandusraskustes ning seetõttu on tellimused tühistatud, importijate laovarud suurenevad ning nad peavad tegema oma klientidele eriallahindlusi. Mõned valimisse kaasatud importijad olid veel teavitanud suurtest restruktureerimiskavadest majanduslangust silmas pidades ning teised teatasid, et nad püüdsid üha enam kontrollida kulusid muude meetoditega.

(441)

Eespool esitatust järeldub, et kuni 2009. aasta juulini oli kriisi mõju impordi- ja müügimahtude mõistes ikka veel piiratud, sest tellimused olid esitatud enne kriisi jõudmist tarbijani ja tuginedes optimistlikumatele tarbimisootustele. Kasumlikkuse osas selgub, et enamus importijaid on siiani suutnud piirata kriisi mõju, rakendades erinevaid kulude kontrollimise meetmeid.

(442)

Kui meetmete rakendamist peaks jätkatama, on väga tõenäoline, et need mõjutavad importijaid tulevikus rohkem, sest majandusnäitajad on märkimisväärselt muutunud: hiljuti täheldatud ostuhinna kasvu ja oodatava üldise tarbimise languse kontekstis tuleb dumpinguvastase tollimaksu mõju varasemast enam esile isegi siis, kui vahetuskursi muutus leevendaks ostuhinna tõusu, nagu juhtus vaatlusalusel perioodil. Lisaks märkisid mitmed importijad, et asjaomastes riikides toimusid ka muud olulised hinnatõusud, näiteks suurenesid tööjõukulud jne. Kokkuvõttes võib öelda, et vaatlusaluse tootega seotud kasum tõenäoliselt lähitulevikus väheneb, kuid see toimub lisaks dumpinguvastastele tollimaksudele suures osas ka muude kulude kasvu tõttu. Kuna importijate marginaalid olid üldiselt head, siis kõnealune langus neid äriühinguid suure tõenäosusega oluliselt ei mõjuta.

(443)

Nagu on ilmnenud alates 2005. aastast, alustavad või jätkavad importijad tõenäoliselt hankimist muudest kolmandatest riikidest veelgi suuremas mahus, kui dumpinguvastane tollimaks hakkab neile suuremat mõju avaldama. Samas püüavad importijad tõenäoliselt suurema osa üldkuludest üle kanda jaemüüjatele/turustajatele. Arvestades nende jaemüüjate/turustajate suhtelist tähtsust importijate jaoks (nagu on täiendavalt selgitatud allpool põhjenduses 472, ei kanna importijad tõenäoliselt siiski kogu hinnatõusu üle oma klientidele. Seda täheldati ka ajavahemikul 2008. aasta juulist kuni 2009. aasta märtsini.

(444)