Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009R0471

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 471/2009, 6. mai 2009 , mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95 (EMPs kohaldatav tekst )

    ELT L 152, 16.6.2009, p. 23–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2021; kehtetuks tunnistatud 32019R2152

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/471/oj

    16.6.2009   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 152/23


    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 471/2009,

    6. mai 2009,

    mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1172/95

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

    võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

    toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Statistiline teave liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste kaubavoogude kohta on äärmiselt oluline ühenduse majandus- ja kaubanduspoliitika jaoks ning üksikute kaupade turusuundumuste analüüsiks. Statistikasüsteemi läbipaistvust tuleks parandada, et see suudaks reageerida muutuvale halduskeskkonnale ja vastata kasutajate uutele nõudmistele. Seetõttu tuleks nõukogu 22. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1172/95 (ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta) (3) asendada uue määrusega vastavalt asutamislepingu artikli 285 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

    (2)

    Väliskaubandusstatistika põhineb tollideklaratsioonidest saadud andmetel, nagu on sätestatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (4) (edaspidi „tolliseadustik”). Edusammud Euroopa integratsioonis ning sellest tulenevad muudatused tollivormistuses, sealhulgas ühtsete lubade kasutuselevõtt lihtsustatud deklareerimise või kohapealse tollivormistuse otstarbel, samuti ka keskne tollivormistus, mis tulenevad käimasolevast tolliseadustiku moderniseerimise protsessist, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik)) (5) (edaspidi „ajakohastatud tolliseadustik”), tingivad mitme muudatuse sisseviimise. Eelkõige tuleks kohandada väliskaubandusstatistika koostamisviisi, vaadata uuesti üle impordi- või ekspordiliikmesriigi mõiste ning määrata täpsemalt kindlaks ühenduse statistika koostamise andmeallikas.

    (3)

    Tolliformaalsuste ja kontrolli lihtsustamine ajakohastatud tolliseadustiku kohaselt võib viia selleni, et tollideklaratsioonid ei ole enam kättesaadavad. Selleks et väliskaubandusstatistika oleks täielik, tuleks võtta meetmeid, mis tagavad, et statistilisi andmeid esitavad lihtsustamisest kasu saavad ettevõtjad.

    (4)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta otsusega nr 70/2008/EÜ (tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna kohta) (6) luuakse elektrooniline tollisüsteem tollideklaratsioonis sisalduva teabe vahetamiseks. Et registreerida füüsilist kaubavoogu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel ning tagada, et impordi- ja ekspordialased andmed on asjaomases liikmesriigis kättesaadavad, on vaja tolli- ja statistikaasutuste vahelisi kokkuleppeid ning need tuleks täpselt kindlaks määrata. See hõlmab ka liikmesriikide asutuste andmete vahetamise eeskirju. Andmevahetussüsteemis peaks kasutama võimalikult suurel määral ära tolliasutuste loodud infrastruktuuri.

    (5)

    Et jaotada ühenduse eksport ja import liikmesriikide kaupa, on vaja koguda andmeid impordi puhul „sihtliikmesriigi” ja ekspordi puhul „tegeliku ekspordiliikmesriigi” kohta. Keskpikas perspektiivis peaksid need liikmesriigid saama väliskaubandusstatistika jaoks impordi- ja ekspordiliikmesriigiks.

    (6)

    Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kaupu väliskaubanduse otstarbel klassifitseerida vastavalt kombineeritud nomenklatuurile, mis on kehtestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (7) (edaspidi „kombineeritud nomenklatuur”).

    (7)

    Et rahuldada Euroopa Keskpanga ja komisjoni vajadust teabe järele euro osakaalu kohta rahvusvahelises kaubavahetuses, tuleks ekspordi ja impordi puhul arve esitamise vääring näidata koondtasandil.

    (8)

    Kaubandusläbirääkimisteks ja siseturu juhtimiseks tuleks komisjonile esitada üksikasjalikud andmed ühendusse imporditud kaupade sooduskohtlemise kohta.

    (9)

    Väliskaubandusstatistika sisaldab andmeid maksebilansi ja rahvamajanduse arvepidamise koostamise jaoks. Tunnused, mis võimaldavad seda kohandada maksebilansi otstarbeks, peaksid saama osaks kohustuslikust standardsest andmestikust.

    (10)

    Ühtlustatud eeskirju ei kohaldata tolliladude ning vabatsoonide kohta koostatud liikmesriikide statistika suhtes. Sellise statistika koostamine siseriiklikuks kasutamiseks ei ole kohustuslik.

    (11)

    Liikmesriigid peaksid esitama Eurostatile igal aastal kaubandust käsitlevad koondandmed, mis on jaotatud ettevõtete tunnuste järgi; selle üks kasutusvaldkondi on hõlbustada analüüsi selle kohta, kuidas Euroopa äriühingud tegutsevad globaliseerumise tingimustes. Seos ettevõtlus- ja kaubandusstatistika vahel luuakse, ühendades tollideklaratsioonilt saadud andmed importija ja eksportija kohta andmetega, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 177/2008 (millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik) (8).

    (12)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (9) on käesoleva määruse sätete raamistikuks. Kaubavahetust käsitleva teabe üksikasjalikkus nõuab siiski konfidentsiaalsuse erieeskirju, et tagada nende statistiliste andmete olulisus.

    (13)

    Konfidentsiaalsete statistiliste andmete edastamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 223/2009 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta) (10). Nende määrustega kooskõlas võetud meetmed tagavad konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse ning selle, et ühenduse statistika kogumisel ja levitamisel ei toimu ebaseaduslikku avaldamist ega kasutamist muul kui statistilisel eesmärgil.

    (14)

    Ühenduse statistika koostamiseks ja levitamiseks käesoleva määruse kohaselt peaksid riiklikud ja ühenduse statistikaasutused võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa statistikat käsitlevates tegevusjuhistes, mille statistikaprogrammi komitee võttis vastu 24. veebruaril 2005 ja mis lisati komisjoni 25. mai 2005. aasta soovitusse riiklike ja ühenduse statistikaasutuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta.

    (15)

    On vaja välja töötada erisätted, mis kehtiksid kuni selle ajani, mil tolliõigusaktide muudatused võimaldavad saada tollideklaratsioonidest täiendavaid andmeid ja kuni elektrooniline tolliandmete vahetus muutub ühenduse õigusaktide alusel nõutavaks.

    (16)

    Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühenduse väliskaubandusstatistika süstemaatilise koostamise ühise raamistiku loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

    (17)

    Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (11).

    (18)

    Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada tolliprotseduuride või tollikäitlusviiside loendit, millega tehakse kindlaks eksport või import väliskaubandusstatistika otstarbeks; võtta vastu teistsuguseid või erieeskirju kaupade või kaubaliikumiste kohta, mis metoodilistel põhjustel nõuavad erieeskirju; kohandada kaupade või kaubaliikumiste loendit, mis jäetakse väliskaubandusstatistikast välja; määrata erikaupade või -liikumiste puhul impordi ja ekspordi registreerimiseks muud andmeallikad kui tollideklaratsioonid; määrata kindlaks statistilised andmed, sh kasutatavad koodid; kehtestada nõuded konkreetsete kaupade või kaubaliikumistega seotud andmete kohta; kehtestada nõuded statistika koostamise kohta; määrata kindlaks valimi tunnused; kehtestada aruannete esitamise periood ning partnerriikide, kaupade ja vääringute koondamise tase; samuti kohandada statistika esitamistähtaegu ja juba esitatud statistika sisu, katvuse ja muudatuste tingimusi ning määrata tähtaeg, mil tuleb edastada kaubandusstatistika ettevõtte tunnuste kaupa ja kaubandusstatistika arve esitamise vääringu järgi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Sisu

    Käesoleva määrusega kehtestatakse ühine raamistik ühenduse kolmandate riikidega peetavat kaubavahetust käsitleva statistika (edaspidi „väliskaubandusstatistika”) süstemaatiliseks koostamiseks.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)

    „kaup” – kõik vallasasjad, kaasa arvatud elektrivool;

    b)

    „ühenduse statistiline territoorium” – ühenduse tolliterritoorium tolliseadustikus määratletud tähenduses, millele on lisatud Helgolandi saar Saksamaa Liitvabariigi territooriumil;

    c)

    „riigi statistikaasutused” – riikide statistikaametid ja muud liikmesriigis väliskaubandusstatistika koostamise eest vastutavad asutused;

    d)

    „tolliasutused” – „toll” vastavalt tolliseadustikus esitatud määratlusele;

    e)

    „tollideklaratsioon” – „tollideklaratsioon” vastavalt tolliseadustikus esitatud määratlusele;

    f)

    „tolli otsus” – tolliasutuste ametlik akt, mis on seotud vastuvõetud tollideklaratsiooniga ja millel on ühe või enama isiku jaoks õiguslik mõju.

    Artikkel 3

    Kohaldamisala

    1.   Väliskaubandusstatistika registreerib kaupade importi ja eksporti.

    Eksport registreeritakse liikmesriigis siis, kui kaubad väljuvad ühenduse statistiliselt territooriumilt vastavalt ühele järgmistest tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest või tollikäitlusviisist:

    a)

    eksport;

    b)

    välistöötlemine;

    c)

    re-eksport pärast seestöötlemist või tollikontrolli all töötlemist.

    Import registreeritakse liikmesriigis siis, kui kaubad sisenevad ühenduse statistilisele territooriumile vastavalt ühele järgmistest tolliseadustikus sätestatud tolliprotseduuridest:

    a)

    vabasse ringlusse lubamine;

    b)

    seestöötlemine;

    c)

    töötlemine tollikontrolli all.

    2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, mis käsitlevad lõikes 1 osutatud tolliprotseduuride või tollikäitlusviiside loendi kohandamist, et võtta arvesse muudatusi tolliseadustikus või rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    3.   Metoodilistel põhjustel nõuavad teatavad kaubad ja kaubaliikumised erieeskirju. See puudutab tööstuse sisseseadeid, laevu ja õhusõidukeid, meresaaduseid, laevadele ja õhusõidukitele viidavaid kaupu, osasaadetisi, sõjalisi kaupu, avamererajatistele viidavaid või sealt toodavaid kaupu, kosmoseaparaate, elektrienergiat ja gaasi ning jäätmeid (edaspidi „erikaubad või -liikumised”).

    Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis käsitlevad erikaupu ja -liikumisi ning nende suhtes kohaldatavaid teistsuguseid või erisätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    4.   Metoodilistel põhjustel jäetakse teatavad kaubad või kaubaliikumised väliskaubandusstatistikast välja. See puudutab rahalist kulda ja seaduslikke maksevahendeid; diplomaatiliseks või samalaadseks kasutamiseks ette nähtud kaupu; kaubaliikumisi impordi- ja ekspordiliikmesriigi vahel ja nende riigist väljaspool asuvate relvajõudude vahel ning samuti välisriigi relvajõudude soetatud ja võõrandatud kaupu; kaupu, mis ei ole ette nähtud äritehingute jaoks; satelliitide kanderakettide liikumisi enne nende väljasaatmist; remondiks ja pärast remonti vajaminevaid kaupu; ajutiseks kasutamiseks või ajutise kasutamise järgselt vajaminevaid kaupu; kaupu, mida kasutatakse kohandatud teabe- või allalaaditava teabe kandjatena; ning tollile suuliselt deklareeritavaid kas kaubanduslikku laadi kaupu, mille väärtus ei ületa statistilist läve 1 000 eurot väärtuse poolest või 1 000 kg netokaalu poolest, või kaupu, mis ei ole kaubanduslikku laadi.

    Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis käsitlevad kaupade väliskaubandusstatistikast väljajätmist, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    Artikkel 4

    Andmeallikad

    1.   Artikli 3 lõikes 1 osutatud kaupade impordi ja ekspordi registreerimisel kasutatakse andmeallikana tollideklaratsiooni, sealhulgas võimalikke muudatusi statistilistes andmetes, mis tulenevad selle suhtes tehtud tolli otsustest.

    2.   Kui ajakohastatud tolliseadustiku artikli 116 kohane tolliformaalsuste ja kontrollide edasine lihtsustamine viib selleni, et kaupade impordi- ja ekspordiandmed ei ole tolliasutustele enam kättesaadavad, esitab käesoleva määruse artiklis 5 määratletud statistilised andmed ettevõtja, kellele lihtsustamist kohaldatakse.

    3.   Liikmesriigid võivad jätkata muude andmeallikate kasutamist riikliku statistika koostamiseks kuni kuupäevani, mil artikli 7 lõike 2 kohaselt võetakse kasutusele vastastikuse elektroonilise andmevahetuse mehhanism.

    4.   Artikli 3 lõikes 3 osutatud erikaupade või -liikumiste puhul võib kasutada muid andmeallikaid kui tollideklaratsioone.

    5.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis käsitlevad käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 kohast andmete kogumist, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Nendes meetmetes võetakse täiel määral arvesse vajadust luua tõhus süsteem, mis viiks ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormuse miinimumini.

    Artikkel 5

    Statistilised andmed

    1.   Liikmesriigid võtavad artikli 3 lõikes 1 osutatud impordi- ja ekspordiregistritest järgmised andmed:

    a)

    kaubavoog (import, eksport);

    b)

    kuu pikkune vaatlusperiood;

    c)

    kaupade statistiline väärtus impordi- või ekspordiliikmesriigi piiril;

    d)

    kogus netomassina ja täiendava mõõtühikuna, kui see on tollideklaratsioonis märgitud;

    e)

    kaubandusettevõtja, kes on impordi puhul importija / kauba vastuvõtja ja ekspordi puhul eksportija / kauba saatja;

    f)

    impordi- või ekspordiliikmesriik ehk liikmesriik, kus tollideklaratsioon esitatakse, ning kui tollideklaratsioonis on märgitud:

    i)

    impordi puhul sihtliikmesriik;

    ii)

    ekspordi puhul tegelik ekspordiliikmesriik;

    g)

    partnerriigid:

    i)

    impordi puhul päritoluriik ja lähteriik;

    ii)

    ekspordi puhul viimane teadaolev sihtriik;

    h)

    kaup vastavalt kombineeritud nomenklatuurile:

    i)

    impordi puhul Tarici alamrubriigi kaubakood;

    ii)

    ekspordi puhul kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi kaubakood;

    i)

    statistilise protseduuri kindlakstegemiseks vajalik tolliprotseduuri kood;

    j)

    tehingu liik, kui see on tollideklaratsioonis märgitud;

    k)

    sooduskohtlemine impordi korral, kui tolliasutus on sellise soodustuse andnud;

    l)

    arve esitamise vääring, kui see on tollideklaratsioonis märgitud;

    m)

    transpordiliik, kusjuures näidatakse:

    i)

    transpordiliik piiril;

    ii)

    sisetranspordiliik;

    iii)

    konteiner.

    2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ja mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete, sealhulgas kasutatavate koodide täiendavat määratlemist, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    3.   Kui ei ole sätestatud teisiti ning ilma, et see kahjustaks tolliõigusaktide kohaldamist, sisalduvad need andmed tollideklaratsioonis.

    4.   Artikli 3 lõikes 3 osutatud erikaupade või -liikumiste ning artikli 4 lõike 2 kohaselt esitatud andmete puhul võib nõuda piiratud andmete esitamist.

    Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ja mis käsitlevad nimetatud piiratud andmeid, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    Artikkel 6

    Väliskaubandusstatistika koostamine

    1.   Liikmesriigid koostavad iga kuupikkuse vaatlusperioodi kohta kaupade impordi ja ekspordi statistika väärtuse ja koguse põhjal järgmiselt:

    a)

    kaubakoodi järgi;

    b)

    impordi-/ekspordiliikmesriigi järgi;

    c)

    partnerriikide järgi;

    d)

    statistilise protseduuri järgi;

    e)

    tehingu liigi järgi;

    f)

    impordi puhul kohaldatava sooduskohtlemise järgi;

    g)

    transpordiliigi järgi.

    Komisjon võib statistika koostamise rakendussätted kindlaks määrata vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

    2.   Liikmesriigid koostavad kaubanduse aastastatistikat ettevõtete tunnuste järgi, nimelt vastavalt ettevõtte majandustegevuse valdkonnale või Euroopa Ühenduse ühise majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) kahekohalisele arvkoodile ning töötajate arvu põhjal määratletud suurusklassile.

    Statistika koostamiseks seostatakse määruse (EÜ) nr 177/2008 kohaselt registreeritud ettevõtte tunnuseid käsitlevad andmed käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt registreeritud impordi- ja ekspordiandmetega. Selleks esitavad riiklikud tolliasutused riiklikele statistikaasutustele asjaomaste kauplejate identifitseerimisnumbrid.

    Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, ja mis käsitlevad andmete ja koostatava statistika sidumist, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    3.   Iga kahe aasta tagant koostavad liikmesriigid kaubandusstatistika arve esitamise vääringu järgi.

    Liikmesriigid koostavad selle statistika, kasutades nende impordi- ja ekspordiandmete representatiivset valimit, mis on saadud tollideklaratsioonidest, mis sisaldavad andmeid arve esitamise vääringu kohta. Kui ekspordi puhul ei ole tollideklaratsioonis arve esitamise vääringu andmeid, tehakse vaatlus nõutavate andmete kogumiseks.

    Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis käsitlevad valimi tunnuseid, aruandeperioodi ning partnerriikide, kaupade ja vääringute koondamise taset, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    4.   Kui asjaomased andmed on tollideklaratsioonides olemas, võib kindlaks määrata täiendava statistika koostamise liikmesriikide poolt riigisiseseks otstarbeks.

    5.   Liikmesriigid ei ole kohustatud koostama ja komisjonile (Eurostatile) edastama sellist väliskaubandusstatistikat, mis tolliseadustiku või riigisiseste eeskirjade alusel ei ole nende tolliasutustele esitatud tollideklaratsioonidesse veel kantud või mida ei ole võimalik muude tollideklaratsioonides esitatud andmete põhjal tuletada. Järgmiste statistiliste andmete esitamine on seega liikmesriikidele vabatahtlik:

    a)

    impordi puhul sihtliikmesriik;

    b)

    ekspordi puhul tegelik ekspordiliikmesriik;

    c)

    tehingu liik.

    Artikkel 7

    Andmevahetus

    1.   Riigi statistikaasutused nõuavad tolliasutustelt viivitamata ja hiljemalt selle kuu jooksul, mis järgneb tollideklaratsioonide vastuvõtmise või nende kohta tolli otsuse tegemise kuule, andmeid impordi ja ekspordi kohta, mis põhinevad kõnealusele asutusele esitatud deklaratsioonidel.

    Need andmed peavad sisaldama vähemalt artiklis 5 loetletud statistilisi andmeid, mis on tolliseadustiku või riigisiseste eeskirjade kohaselt tollideklaratsioonis olemas.

    2.   Vastastikuse elektroonilise andmevahetuse mehhanismi kasutuselevõtmise kuupäevast alates tagavad tolliasutused, et impordi- ja ekspordideklaratsioonid esitatakse selle liikmesriigi statistikaasutusele, kes on deklaratsioonis märgitud kui:

    a)

    impordi puhul sihtliikmesriik;

    b)

    ekspordi puhul tegelik ekspordiliikmesriik.

    Andmevahetuse mehhanism võetakse kasutusele hiljemalt siis, kui hakatakse kohaldama ajakohastatud tolliseadustiku I jaotise 2. peatüki 1. jagu.

    3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmeedastuse rakendussätted määratakse kindlaks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

    Artikkel 8

    Väliskaubandusstatistika edastamine komisjonile (Eurostatile)

    1.   Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostatile) artikli 6 lõikes 1 osutatud statistika hiljemalt 40 päeva pärast igakuise vaatlusperioodi lõppu.

    Liikmesriigid tagavad, et statistika sisaldaks teavet kõnealuse vaatlusperioodi kogu impordi ja ekspordi kohta, tehes kohandusi, juhul kui andmed ei ole kättesaadavad.

    Kui juba edastatud statistikasse tehakse muudatusi, edastavad liikmesriigid ajakohastatud statistika.

    Liikmesriigid lisavad komisjonile (Eurostatile) edastatud tulemustesse kogu konfidentsiaalse statistilise teabe.

    Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis käsitlevad kohandamist seoses statistika edastamise tähtaja, sisu, katvuse ja juba edastatud statistika muutmise tingimustega, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    2.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis käsitlevad tähtaega kaubandusstatistika esitamiseks artikli 6 lõikes 2 osutatud ettevõtte tunnuste kaupa, ja kaubandusstatistika esitamist artikli 6 lõikes 3 osutatud arve esitamise vääringu järgi, võetakse vastu vastavalt artikli 11 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

    3.   Liikmesriigid edastavad statistika elektroonilisel kujul kooskõlas andmevahetusstandarditega. Tulemuste edastamise praktilise korra võib kindlaks määrata vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

    Artikkel 9

    Kvaliteedi hindamine

    1.   Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad edastatava statistika suhtes järgmised kvaliteedikriteeriumid:

    a)

    „asjakohasus” – näitab, mil määral statistika vastab tarbijate olemasolevatele ja võimalikele vajadustele;

    b)

    „täpsus” – näitab hinnangute lähedust tegelikule teadmata väärtusele;

    c)

    „ajakohasus” – tähendab ajavahemikku teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel;

    d)

    „õigeaegsus” – tähendab ajavahemikku andmete avaldamise kuupäeva ja sihtkuupäeva vahel (kuupäev, mil andmed oleks tulnud avaldada);

    e)

    „kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel tarbijad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada;

    f)

    „võrreldavus” – tähendab kasutatud statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste erinevuste mõju mõõdetavust, kui statistikat võrreldakse piirkonniti, valdkonniti või ajas;

    g)

    „sidusus” – näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

    2.   Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile (Eurostatile) aruande edastatud statistika kvaliteedi kohta.

    3.   Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kvaliteedinäitajate kohaldamisel käesoleva määrusega hõlmatud statistika suhtes määratakse kvaliteediaruannete üksikasjad ja struktuur kindlaks vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele.

    Komisjon (Eurostat) hindab edastatud statistika kvaliteeti.

    Artikkel 10

    Väliskaubandusstatistika levitamine

    1.   Ühenduse tasandil levitab komisjon (Eurostat) artikli 6 lõike 1 kohaselt koostatud ning liikmesriikide edastatud väliskaubandusstatistikat vähemalt kombineeritud nomenklatuuri alamrubriikide kaupa.

    Ainult importija või eksportija taotluse korral otsustavad asjaomase liikmesriigi asutused, kas kõnealuse liikmesriigi väliskaubandusstatistikat, mille alusel oleks võimalik asjaomast importijat või eksportijat tuvastada, levitatakse või kas seda muudetakse nii, et selle levitamine ei kahjustaks statistika konfidentsiaalsust.

    2.   Ilma et see piiraks andmete levitamist riigi tasandil, ei levita komisjon (Eurostat) üksikasjalikku statistikat Tarici alamrubriikide ja soodustuste kaupa, kui selliste andmete avaldamine kahjustaks üldsuse huvide kaitset seoses ühenduse kaubandus- ja põllumajanduspoliitikaga.

    Artikkel 11

    Komiteemenetlus

    1.   Komisjoni abistab kolmandate riikidega toimuvat kaubavahetust käsitlev statistika komitee.

    2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

    Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

    3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

    Artikkel 12

    Kehtetuks tunnistamine

    Määrus (EÜ) nr 1172/95 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2010.

    Seda kohaldatakse jätkuvalt 2010. aasta 1. jaanuarile eelnevate vaatlusperioodide andmete suhtes.

    Artikkel 13

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Strasbourg, 6. mai 2009

    Parlamendi nimel

    eesistuja

    H.-G. PÖTTERING

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    J. KOHOUT


    (1)  ELT C 70, 15.3.2008, lk 1.

    (2)  Euroopa Parlamendi 23. septembri 2008.aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 16. veebruari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 75 E, 31.3.2009, lk 58) ja Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

    (3)  EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10.

    (4)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

    (5)  ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

    (6)  ELT L 23, 26.1.2008, lk 21.

    (7)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

    (8)  ELT L 61, 5.3.2008, lk 6.

    (9)  ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

    (10)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1.

    (11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.


    Top