Dit document is overgenomen van EUR-Lex
Document 32009D0426
Council Decision 2009/426/JHA of 16 December 2008 on the strengthening of Eurojust and amending Decision 2002/187/JHA setting up Eurojust with a view to reinforcing the fight against serious crime
Nõukogu otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008 , millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu
Nõukogu otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008 , millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu
ELT L 138, 4.6.2009, blz. 14–32
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
Niet meer van kracht, Datum einde geldigheid: 11/12/2019; mõjud tunnistatud kehtetuks 32018R1727
4.6.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 138/14 |
NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK,
16. detsember 2008,
millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Eurojust moodustati nõukogu otsusega 2002/187/JSK (2) kui juriidilisest isikust Euroopa Liidu asutus, et ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd. |
(2) |
Eurojusti omandatud kogemuste hindamise põhjal on vaja täiendavalt tõhustada Eurojusti töö tulemuslikkust, võttes arvesse nimetatud kogemusi. |
(3) |
Saabunud on aeg, et tagada Eurojusti operatiivsemaks muutumine ning ühtlustada liikmesriikide nimetatud liikmete staatus. |
(4) |
Eesmärgiga tagada liikmesriikide jätkuv ja tõhus panus Eurojusti eesmärkide saavutamisse, peaks liikmesriikide liikmetel olema Eurojusti kontoris igapäevane töökoht. |
(5) |
Vaja on määrata kindlaks ühistel alustel põhinevad volitused, mis peaksid olema igal liikmesriigi liikmel kui pädeval siseriiklikul asutusel, kes tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega. Mõned volitused tuleks anda liikmesriigi liikmetele kiireloomulisteks juhtudeks, kui liikmesriigi liikmel pole võimalik õigel ajal pädevat siseriiklikku asutust kindlaks teha või selle asutusega kontakti võtta. Eeldatakse, et neid volitusi ei ole vaja kasutada, kui on võimalik siseriiklikku pädevat asutust kindlaks teha ja sellega kontakti võtta. |
(6) |
Käesolev otsus ei mõjuta liikmesriikide siseriikliku õigussüsteemi korraldust ega haldusmenetlusi liikmesriigi liikme nimetamiseks ja Eurojusti riiklike büroode sisemise töökorra kehtestamist. |
(7) |
Eurojusti raames on vaja luua erakorraline koordinatsiooniüksus, et muuta Eurojust ööpäev läbi kättesaadavaks ning võimaldada tal sekkuda kiireloomulistel juhtudel. Iga liikmesriigi kohustus peaks olema tagada, et esindajad saavad tegutseda ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. |
(8) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevad siseriiklikud asutused reageerivad põhjendamatu viivituseta käesoleva otsuse raames esitatud taotlustele isegi juhtudel, kui pädevad siseriiklikud asutused keelduvad liikmesriigi liikme taotluse täitmisest. |
(9) |
Kolleegiumi rolli peaks tugevdama juhtudel, kus on tekkinud kohtualluvuse konflikt ning korduval keeldumisel õigusalase koostöö taotluste täitmisest või raskuste puhul seoses õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega. |
(10) |
Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ning kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust ning ühiste uurimisrühmade, sõjakuritegude, kriminaaltulu jälitamise ja korruptsiooni alaste võrgustike esindajad. |
(11) |
Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem peaks tagama, et kohtuasjade haldamise süsteem saab tõhusal ja usaldusväärsel viisil asjaomase liikmesriigiga seotud teavet. Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem ei peaks siiski vastutama teabe tegeliku edastamise eest Eurojustile. Liikmesriigid peaksid otsustama, milline on parim Eurojustile teabe edastamiseks kasutatav kanal. |
(12) |
Eesmärgiga võimaldada Eurojusti siseriiklikul koordineerimissüsteemil täita oma ülesandeid, tuleks tagada ühendus kohtuasjade haldamise süsteemiga. Ühendus kohtuasjade haldamise süsteemiga luuakse, võttes nõuetekohaselt arvesse siseriiklikke IT-süsteeme. Riikliku tasandi juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile lähtub keskset rolli täitvast liikmesriigi liikmest, kes vastutab ajutiste tööfailide avamise ja haldamise eest. |
(13) |
Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (3) kohaldatakse liikmesriikide ja Eurojusti vahel edastatud isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikides. Raamotsus 2008/977/JSK ei mõjuta otsuse 2002/187/JSK asjakohaseid andmekaitsealaseid sätteid, mis sisaldavad isikuandmete kaitset käsitlevaid erisätteid, millega reguleeritakse neid küsimusi üksikasjalikumalt, pidades silmas Eurojusti eriomast laadi, ülesandeid ja pädevust. |
(14) |
Eurojustil peaks olema lubatud töödelda teatavaid isikuandmeid isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud. Loend isikuandmetest, mida Eurojustil on lubatud töödelda, peaks hõlmama telefoninumbreid, elektronpostiaadresse, sõidukite registreerimisandmeid, mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiile, fotosid ja sõrmejälgi. Loend peaks hõlmama kõneliikluse ja asukoha andmeid ning nendega seotud andmeid, mis on vajalikud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks, välja arvatud andmed, mis paljastavad suhtluse sisu. Eesmärk ei ole, et Eurojust hakkab teostama DNA-profiilide või sõrmejälgede automaatset võrdlevat analüüsi. |
(15) |
Eurojustile tuleks anda võimalus pikendada oma eesmärkide saavutamise huvides isikuandmete säilitamise tähtaegu. Selliseid otsused tuleks vastu võtta pärast konkreetsete vajaduste hoolikat kaalumist. Kõigi isikuandmete töötlemise tähtaegade pikendamiste otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides takistatud, tuleks vastu võtta üksnes siis, kui käesoleva otsuse alusel on konkreetne vajadus abi andmiseks. |
(16) |
Ühise järelevalveasutuse eeskirjad peaksid hõlbustama selle tööd. |
(17) |
Eesmärgiga suurendada Eurojusti töö tulemuslikkust tuleks parandada teabe edastamist Eurojustile, kehtestades siseriiklikele asutustele selged ja piiratud kohustused. |
(18) |
Eurojust peaks viima ellu nõukogu seatud prioriteete, eelkõige neid, mis on kehtestatud organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangu aruande põhjal, vastavalt Haagi programmile. (4) |
(19) |
Eurojust peab säilitama konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad privilegeeritud suhted Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga. Käesolev otsus peaks aitama selgitada Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastavaid rolle ja nende vastastikuseid suhteid, säilitades samas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eripära. |
(20) |
Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tohiks tõlgendada nii, et see mõjutaks käesolevas otsuses märgitud sekretariaatide sõltumatust, kui nad täidavad oma ülesandeid Eurojusti töötajatena kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (5) |
(21) |
Samuti tuleb tugevdada Eurojusti suutlikkust teha koostööd välispartneritega, nagu näiteks kolmandate riikide, Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Nõukogu vaatluskeskuse ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (Frontex). |
(22) |
Tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks) (6) alusel liikmesriikide poolt lähetatud sidekohtunikele seatud eesmärkidega. |
(23) |
Käesolev otsus võimaldab võtta arvesse ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Otsusesse 2002/187/JSK tehtavad muudatused
Otsust 2002/187/JSK muudetakse järgmiselt.
1. |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Eurojusti koosseis 1. Eurojusti kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurör, kohtunik või võrdväärse pädevusega politseiametnik. 2. Liikmesriigid tagavad artikli 3 kohaste Eurojusti eesmärkide saavutamiseks pideva ja tõhusa toetuse. Sel eesmärgil:
3. Liikmesriigi liikmel peab olema seisund, mis tagab talle käesolevas otsuses osutatud volitused, et tal oleks võimalik oma ülesannet täita. 4. Liikmesriigi liikme, asetäitja ja assistendi suhtes kohaldatakse seoses nende staatusega nende liikmesriigi siseriiklikku õigust. 5. Asetäitja peab vastama lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ja olema valmis tegutsema liikmesriigi liikme nimel või teda asendama. Assistent võib samuti tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui ta vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele. 6. Eurojust seotakse ka Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemiga vastavalt artiklile 12. 7. Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse kooskõlas käesoleva otsusega. 8. Eurojustil on kooskõlas käesoleva otsusega sekretariaat, mida juhatab haldusdirektor.” |
2. |
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
|
3. |
Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
4. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a Erakorraline koordinatsiooniüksus 1. Selleks, et täita oma ülesandeid kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise koordinatsiooniüksuse, mis on alati võimeline vastu võtma ja töötlema Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsiooniüksusega saab kontakti võtta ööpäevaringselt kõigil nädalapäevadel, kasutades selleks ühtset erakorralise koordinatsiooniüksuse kontaktpunkti Eurojustis. 2. Erakorralisse koordinatsiooniüksusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja, kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada. Esindaja peab olema võimeline tegutsema ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel. 3. Kui kiireloomulistel juhtudel tuleb ühes või enamas liikmesriigis täita õigusalase koostöö taotlus või selle suhtes tehtud otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotlus või otsus, võib taotlev või väljaandev asutus edastada selle erakorralisele koordinatsiooniüksusele. Erakorraline koordinatsiooniüksus edastab selle viivitamata taotluse päritoluliikmesriigi esindajale, ja kui edastav või väljaandev asutus seda selgesõnaliselt nõuab, siis ka nende liikmesriikide esindajatele erakorralises koordinatsiooniüksuses, kelle territooriumil taotlus tuleks täita. Need esindajad tegutsevad viivitamata taotluse täitmiseks oma liikmesriigis, kasutades selleks ülesandeid ja volitusi, mis on neile kättesaadavad ja mis on nimetatud artiklites 6 ja 9a kuni 9f.” |
5. |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
6. |
Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:
|
7. |
Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 8 Taotluste järelmeetmed ja Eurojusti arvamused Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taotlust või mitte järgida artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud kirjalikku arvamust, teatavad nad põhjendamatu viivitamiseta Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega. Juhul kui taotluse mittetäitmist ei ole võimalik põhjendada kuna selle tegemine kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huvisid või seaks ohtu üksikisikute turvalisuse, võivad liikmesriikide pädevad asutused osutada operatiivpõhjustele. Artikkel 9 Liikmesriikide liikmed 1. Liikmesriigi liikme ametiaja pikkuseks on vähemalt neli aastat. Päritoluliikmesriik võib ametiaega pikendada. Liikmesriigi liiget ei kõrvaldata ametist enne ametiaja lõppu, ilma et sellest teavitatakse eelnevalt nõukogu, kellele esitatakse ka asjaomased põhjendused. Juhul kui liikmesriigi liige on Eurojusti president või asepresident, on tema ametiaja pikkus vähemalt selline, et ta saab täita presidendi või asepresidendi ametikohast tulenevaid ülesandeid lõpuni. 2. Kogu teabevahetus Eurojusti ja liikmesriikide vahel toimub liikmesriikide liikmete kaudu. 3. Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmel vähemalt samaväärse tasemega juurdepääs teabele, mis sisaldub tema liikmesriigi järgmist tüüpi registrites (või peab tal vähemalt olema võimalik nendest teavet saada), nagu tal oleks siis, kui ta oleks vastavalt kas prokurör, kohtunik või politseiametnik riiklikul tasandil:
4. Liikmesriigi liige võib oma liikmesriigi pädevate asutustega kontakteeruda otse.” |
8. |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 9a Liikmesriigi liikmele siseriiklikul tasandil antud volitused 1. Kui liikmesriigi liige kasutab artiklites 9b, 9c ja 9d nimetatud volitusi, siis teeb ta seda kui pädev siseriiklik asutus, kes tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega ja vastavalt käesolevas artiklis ja artiklites 9b kuni 9e sätestatud tingimustele. Oma ülesannete täitmisel teeb liikmesriigi liige vajaduse korral teatavaks, et ta tegutseb vastavalt talle käesoleva artikli ja artiklite 9b, 9c ja 9d alusel antud volitustele. 2. Iga liikmesriik määratleb oma liikme volituste sisu ja ulatuse seoses kõnealuse riigiga seotud õigusalase koostööga. Iga liikmesriik annab oma liikmele siiski vähemalt need volitused, mida on kirjeldatud artiklis 9b, ning kooskõlas artikliga 9e volitused, mida on kirjeldatud artiklites 9c ja 9d ja mis on talle kättesaadavad vastavalt asjaoludele kas kohtunikuna, prokurörina või politseiametnikuna riiklikul tasandil. 3. Oma liikme nimetamisel ja mis tahes muul vajalikul ajal teatab liikmesriik Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses lõike 2 rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike. Teised liikmesriigid kohustuvad nõustuma antud volitustega ja neid tunnustama sel määral, kui need vastavad rahvusvahelistele kohustustele. 4. Iga liikmesriik määratleb ka liikme tegutsemisõiguse seoses välismaiste õigusorganitega vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele. Artikkel 9b Tavalised volitused 1. Siseriiklike asutustena tegutsevatel liikmesriigi liikmetel on õigus saada, edastada, jälgida ja anda lisateavet ning soodustada selle edastamist seoses õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotluste ja otsuste täitmisega. Kui kasutatakse käesolevas lõikes osutatud volitusi, teavitatakse sellest kiiresti pädevat siseriiklikku asutust. 2. Õigusalase koostöö taotluse osalise või ebapiisava täitmise korral on pädevate siseriiklike asutustena tegutsevatel liikmesriigi liikmetel õigus paluda oma liikmesriigi pädeval asutusel võtta täiendavaid meetmeid taotluse täielikuks täitmiseks. Artikkel 9c Volitused, mida kasutatakse kokkuleppel pädeva siseriikliku asutusega 1. Liikmesriigi liikmed, tegutsedes pädevate siseriiklike asutustena ja kokkuleppel siseriikliku pädeva asutusega või viimase taotlusel ja üksikjuhtumite kaupa, võivad kasutada järgmisi volitusi:
2. Käesolevas artiklis nimetatud volitusi teostab üldjuhul pädev siseriiklik asutus. Artikkel 9d Volitused, mida kasutatakse kiireloomulistel juhtudel Tegutsedes pädevate siseriiklike asutustena, kiireloomulistel juhtudel ja juhul, kui neil ei ole õigel ajal võimalik pädevat siseriiklikku asustust kindlaks teha või sellega kontakti võtta, on liikmesriigi liikmetel õigus:
Niipea kui pädev siseriiklik asutus on kindlaks tehtud või sellega kontakti võetud, teavitatakse seda käesolevas artiklis nimetatud volituste kasutamisest. Artikkel 9e Taotlused, mida esitavad liikmesriigi liikmed, kelle liikmesriigis ei ole võimalik volitusi kasutada 1. Pädeva siseriikliku asutusena tegutseval liikmesriigi liikmel on vähemalt pädevus esitada ettepanek artiklites 9c ja 9d nimetatud volituste täitmiseks pädevale asutusele, kui talle kõnealuste volituste andmine on vastuolus:
2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 viidatud juhtudel käsitleb siseriiklik pädev asutus põhjendamatute viivitusteta liikmesriigi liikme esitatud taotlust. Artikkel 9f Liikmesriigi liikme osalemine ühistes uurimisrühmades Liikmesriigi liikmetel on õigus seoses nende oma liikmesriigiga osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises, kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni artikliga 13 või nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsusega 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta. (8) Liikmesriigid võivad siiski liikmesriigi liikme osalemise tingimuseks seada siseriikliku pädeva asutuse nõusoleku. Liikmesriigi liikmed, nende asetäitjad või assistendid kutsutakse osalema igas ühises uurimisrühmas, mis on seotud nende liikmesriigiga ja mille jaoks on kohaldatavate finantsinstrumentide alusel ette nähtud ühendusepoolne rahastamine. Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas liikmesriigi liige osaleb ühises uurimisrühmas siseriikliku pädeva asutusena või Eurojusti nimel. |
9. |
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
10. |
Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem 1. Iga liikmesriik nimetab Eurojusti siseriikliku kontaktisiku või siseriiklikud kontaktisikud. 2. Iga liikmesriik asutab enne 4. juunit 2011 Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse. 4. Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud vastutavad Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. Juhul kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti siseriiklikku kontaktisikut, vastutab üks neist Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. 5. Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist, eelkõige:
6. Lõikes 5 osutatud eesmärkide täitmiseks võib lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c osutatud isikud ning lõike 2 punktis d osutatud isikud ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile, artiklitele 16, 16a, 16b ja 18 ning täiendavatele eeskirjadele, mis tuleb määratleda Eurojusti töökorras. Ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. 7. Käesolevas artiklis sätestatut ei käsitata selliselt, et see mõjutab pädevate õigusasutuste vahelisi otsesidemeid, mis on sätestatud õigusalast koostööd käsitlevates õigusaktides, nagu näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 6. Suhted liikmesriigi liikme ja siseriiklike kontaktisikute vahel ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste vahel. |
11. |
Artikkel 13 asendatakse järgmisega: „Artikkel 13 Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel 1. Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 4 ja 5 kooskõlas käesolevas otsuses esitatud andmekaitse eeskirjadega. See hõlmab vähemalt lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teavet. 2. Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse Eurojusti abi taotlusena asjaomase juhtumi puhul, ning üksnes juhul kui pädev asutus on nii täpsustanud. 3. Eurojusti liikmesriikide liikmetel on volitused vahetada omavahel või nende liikmesriigi pädevate asutustega eelnevat luba küsimata mis tahes teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitatakse viivitamata neid liikmesriikide liikmeid juhtumist, mis neid puudutab. 4. Käesolev artikkel ei mõjuta teisi kohustusi seoses teabe edastamisega Eurojustile, sealhulgas seoses nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsusega 2005/671/JSK (terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta). (12) 5. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi liikmeid teavitatakse ühise uurimisrühma moodustamisest, olenemata sellest, kas see moodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise konventsiooni artikli 13 või raamotsuse 2002/465/JSK alusel, ning kõnealuste rühmade töö tulemustest. 6. Liikmesriigid tagavad, et nende liikmesriigi liiget teavitatakse alusetult viivitamata igast kohtuasjast, millega on otseselt seotud vähemalt kolm liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlus või selles asjas tehtud otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotlused ja otsused, ning
7. Liikmesriigid tagavad, et nende liige saab teavet:
8. Siseriiklikud asutused ei ole konkreetsel juhtumil kohustatud andma teavet, kui see tooks kaasa:
9. Käesolev artikkel ei mõjuta tingimusi, mis on sätestatud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes. 10. Eurojustile lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt edastatud teave sisaldab kättesaadavuse korral vähemalt neid teabe liike, mis on esitatud lisas sätestatud loetelus. 11. Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse Eurojustile korrastatult. 12. 4. juuniks 2014 (12) koostab komisjon Eurojustilt saadud teabe põhjal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta ning lisab ettepanekud, mida ta sobivaks peab, sealhulgas võttes arvesse lõigete 5, 6 ja 7 ning lisa muutmise kaalumist. |
12. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 13a Eurojusti poolt pädevatele siseriiklikele asutustele edastatav teave 1. Eurojust edastab pädevatele siseriiklikele asutustele teavet ja tagasisidet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjadega, mis on juba säilitatud kohtuasjade haldamise süsteemis. 2. Lisaks, kui pädev siseriiklik asutus esitab Eurojustile taotluse enda teavitamise kohta, edastab Eurojust teabe kõnealuse asutuse poolt ette nähtud aja jooksul.” |
13. |
Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:
|
14. |
Artikli 15 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
15. |
Artikkel 16 asendatakse järgmisega: „Artikkel 16 Kohtuasjade haldamise süsteem, indeks ja ajutised tööfailid 1. Käesoleva otsuse kohaselt loob Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning indeksist, mis sisaldab isikuandmeid ja andmeid, mis ei ole isikuandmed. 2. Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on:
3. Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) (14) artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga, tingimusel, et see on kooskõlas käesolevas otsuses sisalduvate andmekaitsealaste eeskirjadega. 4. Indeks sisaldab viiteid ajutistele tööfailidele, mida töödeldakse Eurojusti raames ning võib sisaldada üksnes selliseid isikuandmeid, millele on osutatud artikli 15 lõike 1 punktides a–i ning punktides k ja m ning artikli 15 lõikes 2. 5. Oma ülesannete täitmisel vastavalt käesolevale otsusele võivad Eurojusti liikmesriikide liikmed töödelda üksikute juhtumite andmeid ajutises tööfailis. Nad võimaldavad andmekaitseametnikule juurdepääsu töökataloogile. Asjaomane liikmesriigi liige teatab andmekaitseametnikule iga uue tööfaili loomisest, mis sisaldab isikuandmeid. 6. Kohtuasjaga seonduvate isikuandmete töötlemiseks võib Eurojust luua kohtuasjade haldamise süsteemist erineva automatiseeritud andmefaili. |
16. |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 16a Ajutiste tööfailide ja indeksi toimimine 1. Asjaomane liikmesriigi liige loob ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse ning niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva otsuse või artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise tööfaili haldamise eest. 2. Liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas fail on piiratud juurdepääsuga või annab sellele failile või selle osadele juurdepääsuõiguse teistele liikmesriigi liikmetele või Eurojusti volitatud töötajatele, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. 3. Liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, otsustab samuti, millised selle ajutise tööfailiga soetud andmed tuleb lisada indeksisse. Artikkel 16b Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile riiklikul tasandil 1. Artikli 12 lõikes 2 osutatud isikutel, kuivõrd nad on vastavalt artikli 12 lõikele 6 seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, võib juurdepääs olla üksnes
2. Liikmesriigi liige otsustab lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus ajutistele tööfailidele isikutel, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6. 3. Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus indeksile isikutel, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6. Liikmesriik teatab Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses käesoleva lõike rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike. Isikud, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6, omavad vähemalt juurdepääsu indeksile niivõrd kui see on vajalik, et omada juurdepääsu ajutistele tööfailidele, millele neil on antud juurdepääsuõigus vastavalt käesoleva artikli lõikele 2. 4. Eurojust annab nõukogule ja komisjonile 4. juuniks 2013 aru lõike 3 rakendamisest. Iga liikmesriik kaalub selle aruande alusel võimalust vaadata läbi lõikega 3 antud juurdepääsu ulatus.” |
17. |
Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
|
18. |
Artikkel 18 asendatakse järgmisega: „Artikkel 18 Juurdepääsuluba isikuandmetele Eurojusti poolt töödeldavatele isikuandmetele on Eurojusti eesmärkide saavutamiseks ning artiklites 16, 16a ja 16b sätestatud piires juurdepääs ainult liikmesriigi liikmetel, artikli 2 lõikes 2 nimetatud liikmesriigi liikme asetäitjatel ja assistentidel, artikli 12 lõikes 2 osutatud isikutel kuivõrd nad on vastavalt artikli 12 lõikele 6 seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ning Eurojusti volitatud töötajatel.” |
19. |
Artikli 19 lõike 4 punktis b jäetakse välja sõnad „mida Eurojust abistab”. |
20. |
Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
21. |
Artiklit 23 muudetakse järgmiselt.
|
22. |
Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:
|
23. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 25a Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu teiste võrgustikega, mis on asutatud õigusalase koostöö tegemiseks kriminaalasjades 1. Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste ning Eurojusti liikmesriigi korrespondentide ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks tuleb võtta järgmised meetmed:
2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, on ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustike sekretariaadid osaks Eurojusti töötajatest. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat lõiget kohaldatakse iga uue võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis on moodustatud nõukogu otsusega, kui antud otsuses sätestatakse, et Eurojust peab tagama sekretariaaditeenused. 3. Otsusega 2008/852/JSK moodustatud võrgustik võib taotleda Eurojustilt sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse lõiget 2.” |
24. |
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Suhted ühenduse või ELi seonduvate institutsioonide, asutuste ja ametitega 1. Niivõrd, kuivõrd see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid Euroopa ühenduste asutamislepingu või Euroopa Liidu lepinguga või nende alusel moodustatud institutsioonide, asutuste ja ametitega. Eurojust loob ja säilitab koostöösuhted vähemalt järgmiste institutsioonide, asutuste ja ametitega:
Samuti loob ja säilitab Eurojust koostöösuhted Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga. 2. Eurojust võib sõlmida lepinguid või sisse seada töökorra lõikes 1 osutatud üksustega. Sellised lepingud või selliselt sisseseatav töökord võivad eelkõige olla seotud teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamise ning kontaktametnike Eurojusti lähetamisega. Sellise lepingu võib sõlmida või töökorra sisse seada üksnes pärast seda, kui Eurojust on konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas ning pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks. 3. Enne lõikes 2 osutatud lepingu või töökorra jõustumist võib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustelt teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse saada ja seda kasutada niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks, ning teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse kõnealustele üksustele edastada niivõrd, kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks ning kui see on kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud andmekaitsealaste eeskirjadega. 4. Euroopa Pettustevastane Amet võib aidata kaasa Eurojusti uurimise ja süüdistuse esitamise menetluste kooskõlastamistööle seoses Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsega kas Eurojusti algatusel või Euroopa Pettustevastase Ameti taotlusel, kui asjaomased pädevad asutused osalemisele vastu ei ole. 5. Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel ning ilma see piiraks artikli 9 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid peetaks liikmesriikide pädevateks asutusteks ainult määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (16) tähenduses. Teabevahetus Euroopa Pettustevastase Ameti ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb anda teistele pädevatele asutustele nende määruste alusel. |
25. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 26a Suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega 1. Niivõrd, kui see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid järgmiste üksustega:
2. Eurojust võib sõlmida lepinguid lõikes 1 osutatud üksustega. Sellised lepingud võivad eelkõige olla seotud teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamise ning kontaktametnike või sidekohtunike Eurojusti lähetamisega. Sellise lepingu võib sõlmida üksnes pärast seda, kui Eurojust on konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas ning pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks. 3. Lõikes 2 osutatud lepinguid, mis sisaldavad isikuandmete vahetamise alaseid sätteid, võib sõlmida üksnes kui asjaomase üksuse suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni või kui läbiviidud hindamise tulemused kinnitavad, et kõnealuses üksuses on tagatud piisav andmekaitse tase. 4. Lõikes 2 osutatud lepingud sisaldavad sätteid nende rakendamise järelevalve, sealhulgas andmekaitsealaste eeskirjade rakendamise järelevalve kohta. 5. Enne lõikes 2 osutatud lepingute jõustumist võib Eurojust teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse saada niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. 6. Enne lõikes 2 osutatud lepingute jõustumist võib Eurojust artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel teavet, välja arvatud isikuandmeid, otse edastada kõnealustele üksustele niivõrd, kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. 7. Artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel võib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustele isikuandmeid edastada, kui:
8. Kui lõikes 1 osutatud üksused hiljem ei täida või tõenäoliselt ei täida lõikes 3 osutatud tingimusi, teatab Eurojust sellest kohe ühisele järelevalveasutusele ja asjaomastele liikmesriikidele. Ühine järelevalveasutus võib edasist isikuandmete vahetamist asjaomaste üksustega takistada seni, kuni ta veendub, et kasutusele on võetud piisavad meetmed. 9. Kuid isegi siis, kui lõikes 7 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib oma riigi volituste raames ja oma riigi õigusaktide sätetega kooskõlas pädeva siseriikliku asutusena tegutsev liikmesriigi liige erandina ning vaid üksikisikut või riigi julgeolekut ähvardava tõsise ja vahetu hädaohu vastu kiireloomuliste meetmete võtmise eesmärgil vahetada teavet, mis sisaldab isikuandmeid. Liikmesriigi liige vastutab edastamise seaduslikkuse eest. Liikmesriigi liige peab andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmete edastamine on lubatud ainult juhul, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.” |
26. |
Artikkel 27 asendatakse järgmisega: „Artikkel 27 Andmete edastamine 1. Enne kui Eurojust vahetab mis tahes teavet artiklis 26a osutatud üksustega, annab selle liikmesriigi liige, kes teabe esitas, teabe edastamisele oma nõusoleku. Vajaduse korral konsulteerib liikmesriigi liige liikmesriikide pädevate asutustega. 2. Eurojust vastutab andmete edastamise seaduslikkuse eest. Eurojust peab artiklite 26 ja 26a alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.” |
27. |
Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 27a Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud 1. Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva otsuse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on saavutatud artiklis 26a osutatud kokkulepe. Enne kolmanda riigiga läbirääkimiste alustamist annab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega oma vastava heakskiidu. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks. 2. Lõikes 1 osutatud sidekohtunikul peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek. 3. Juhul kui Eurojusti lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast:
4. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (17) millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, artikli 110 kohaldamist, koostab Eurojusti kolleegium komisjoniga konsulteerides sidekohtunike lähetamise eeskirjad ning võtab vastu vajaliku rakendamiskorra. 5. Eurojusti lähetatud sidekohtunike tegevuste üle teostab järelevalvet ühine järelevalveasutus. Sidekohtunikud esitavad aruande Eurojusti kolleegiumile, mis esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruandes teabe sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud teavitavad liikmesriikide liikmeid ja siseriiklikke pädevaid ametiasutusi kõigist kohtuasjadest, mis puudutavad nende päritoluliikmesriiki. 6. Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest. 7. Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga. Artikkel 27b Kolmandatele riikidele ja kolmandate riikide esitatud õigusalase koostöö taotlused 1. Eurojust võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul koordineerida kolmanda riigi esitatud õigusalase koostöö taotluste täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise osad ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis. Pädev siseriiklik asutus võib käesolevas lõikes osutatud taotlusi esitada Eurojustile. 2. Kiireloomulistel juhtudel ning kooskõlas artikliga 5a võib hädaolukordade koordineerimisüksus vastu võtta ja menetleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud Eurojustiga koostöölepingu sõlminud kolmas riik. 3. Ilma, et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist ning juhul kui esitada tuleks õigusalase koostöö taotlused, mis on sama uurimise osad ning vajavad täitmist kolmandas riigis, võib Eurojust samuti asjaomaste liikmesriikide nõusolekul lihtsustada õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga. 4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotlusi võib Eurojusti kaudu edastada, kui see on kooskõlas kõnealuse kolmanda riigi ning Euroopa Liidu või asjaomaste liikmesriikide vaheliste suhete osas kohaldatavate õigusaktidega. Artikkel 27c Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest 1. Eurojusti lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldav õigus. 2. Lepinguvälise vastutuse korral on Eurojust kohustatud sõltumatult artiklis 24 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema kolleegiumi või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, kuivõrd kahju põhjustamise võib nende süüks arvata, mis ei välista liikmesriikide õigusaktide kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist. 3. Lõiget 2 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta siiski tegutseb talle artiklite 9a kuni 9e alusel antud volituste alusel, hüvitab tema päritoluliikmesriik Eurojustile summad, mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud. 4. Kahju kandnud isikul on õigus nõuda, et Eurojust loobuks kõigist meetmetest või lõpetaks nende võtmise. 5. Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. (18) |
28. |
Artikli 28 lõike 2 teise lausesse lisatakse sõna „kinnitamiseks” järele fraas „kvalifitseeritud häälteenamusega”. |
29. |
Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:
|
30. |
Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:
|
31. |
Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
|
32. |
Artikkel 33 asendatakse järgmisega: „Artikkel 33 Rahastamine 1. Artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate ja assistentide palgad ja rahalised tasud katab nende päritoluliikmesriik. 2. Kui liikmesriikide liikmed, nende asetäitjad ja assistendid tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, käsitatakse nende tegevustega seonduvaid asjakohaseid kulutusi Eurojusti tegevuskuludena ELi lepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses.” |
33. |
Artikli 35 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
|
34. |
Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:
|
35. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 39a Euroopa Liidu salastatud teave ELi salastatud teabe käsitlemisel kohaldab Eurojust nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (19) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid. |
36. |
Artikkel 41 asendatakse järgmisega: „Artikkel 41 Aruandlus 1. Liikmesriigid teatavad Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile liikmesriigi liikmete ning nende asetäitjate ja assistentide nimetamisest ning artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute nimetamisest ja kõikidest muudatustest seoses kõnealuste nimetamistega. Peasekretariaat peab kõnealuste isikute ajakohastatud loendit ning muudab nende nimed ja kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile. 2. Liikmesriigi liikme lõplik ametisse nimetamine ei jõustu enne päeva, mil nõukogu peasekretariaat saab lõikes 1 ja artikli 9a lõikes 3 osutatud ametliku teate.” |
37. |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 41a Hindamine 1. Enne 4. juunit 2014 ja pärast seda iga viie aasta järel tellib kolleegium sõltumatu välishindamise käesoleva otsuse rakendamise ning Eurojusti tegevuse kohta. 2. Iga hindamise käigus hinnatakse käesoleva otsuse mõju, Eurojusti tegevust seoses käesolevas otsuses osutatud eesmärkide täitmisega ning Eurojusti tulemuslikkust ja tõhusust. Kolleegium kehtestab komisjoniga konsulteerides erivolitused. 3. Hindamisaruanne sisaldab hindamistulemusi ja soovitusi. Kõnealune aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avalikustatakse.” |
38. |
Lisatakse lisa, mille tekst esitatakse käesoleva otsuse lisas. |
Artikkel 2
Ülevõtmine
1. Vajaduse korral viivad liikmesriigid oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse käesoleva otsusega esimesel võimalusel ja igal juhul mitte hiljem kui 4. juunit 2011.
2. Komisjon kontrollib korrapäraselt muudetud otsuse 2002/187/JSK rakendamist liikmesriikide poolt ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande, lisades vajaduse korral vajalikud ettepanekud õigusalase koostöö ja Eurojusti toimimise parandamiseks. See kehtib eelkõige seoses Eurojusti suutlikkusega toetada liikmesriike terrorismivastases võitluses.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 16. detsember 2008
Nõukogu nimel
eesistuja
R. BACHELOT-NARQUIN
(1) 2. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(3) ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.
(6) EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.
(7) Käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal on Europoli pädevus sätestatud 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2), nagu seda on muudetud 2003. aasta protokolliga (ELT C 2, 6.1.2004, lk 1), artikli 2 lõikes 1 ja konventsiooni lisas. Kui Euroopa Politseiameti asutamist käsitlev nõukogu otsus jõustub, sätestatakse Eurojusti pädevus siiski nimetatud otsuse artikli 4 lõikes 1 ja otsuse lisas.
(8) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.”
(9) EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1.
(10) ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.
(11) ELT L 301, 12.11.2008, lk 38.”
(12) ELT L 253, 29.9.2005, lk 22.”
(13) ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.”
(14) ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.”
(15) Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsiooni), infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni ja ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva Schengeni lepingu rakenduskonventsiooniga (Schengeni konventsiooniga) loodud andmekaitse ühiste järelevalveorganite sekretariaat (EÜT L 271, 24.10.2000, lk 1).”
(16) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.”
(17) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
(18) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.”
(19) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.”
LISA
„LISA
Artikli 13 lõikes 10 osutatud loetelu sellise teabe liikidest, mis edastatakse kättesaadavuse korral Eurojustile artikli 13 lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt
1. |
Artikli 13 lõikes 5 osutatud juhtudel:
|
2. |
Artikli 13 lõikes 6 osutatud juhtudel:
|
3. |
Artikli 13 lõike 7 punktis a osutatud juhtudel:
|
4. |
Artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhtudel:
|
5. |
Artikli 13 lõike 7 punktis c osutatud juhtudel:
|