10.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 63/1

(1)

Pärast 2000. aasta mais algatatud uurimist (edaspidi “esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu 2001. aasta augustis määruse (EÜ) nr 1676/2001 (2) kohaselt lõplikud dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud olid vahemikus 0–62,2 %.

(2)

Äriühingu Jindal Poly Films Limited, endise nimega Jindal Polyester Limited (nimevahetuse teadaanne avaldatud 2. detsembril 2004) (3) poolt saadetava impordi suhtes kohaldatav kehtiv dumpinguvastane tollimaks on 0 %. Kõnealuse äriühingu saadetava PET-kile impordi suhtes kohaldatakse ka tasakaalustavat tollimaksu määraga 7 %, mis kehtestati 1999. aastal nõukogu määrusega (EÜ) nr 2597/1999. (4)

(3)

Järgmised ühenduse tootjad esitasid taotluse osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks, mis piirdub dumpinguga äriühingu Jindal Poly Films Limited puhul: Du Pont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi “taotluse esitajad”). Taotluse esitajate toodang moodustab suure osa ühenduse PET-kile toodangust. Toray Plastics Europe väljendas oma toetust taotlusele, kuigi ei olnud ametlik taotluse esitaja.

(4)

Taotluse esitajad väitsid, et äriühingu Jindal Poly Films Limited dumpingumarginaal oli muutunud ja oli kõrgem kui esialgse uurimise puhul, mille tulemusel kehtestati kehtivad meetmed.

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, ning algatas 19. veebruaril 2004 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 osalise vahepealse läbivaatamise, avaldades algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas. (5)

(6)

Läbivaatamine piirdus dumpingu uurimisega äriühingu Jindal Poly Films Limited puhul. Uurimisperiood kestis 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003.

(7)

Komisjon teavitas äriühingut Jindal Poly Films Limited, ekspordiriigi esindajaid ja ühenduse tootjaid ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustiku asjaomasele eksportivale tootjale, äriühingule Jindal Poly Films Limited, kes tegi koostööd ja vastas küsimustikule. Äriühingu valdustesse New Delhis tehti kontrollkäik, et veenduda esitatud teabe terviklikkuses.

(9)

Vastavalt esialgse uurimise määratlusele on vaatlusalune toode Indiast pärinev ning tavapäraselt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all deklareeritav polüetüleentereftalaatkile (PET-kile).

(10)

Sarnaselt esialgse uurimisega leiti, et India siseturul toodetud ja müüdud PET-kilel ning Indiast ühendusse eksporditud PET-kilel, samuti ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud PET-kilel on samad füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusvaldkonnad. Seepärast on need samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(11)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht on tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st kas omamaine müük moodustab vähemalt 5 % vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud müügimahust.

(12)

Seejärel uuriti, kas iga tooteliigi omamaine müük moodustab vähemalt 5 % sama tooteliigi ühendusse eksporditud müügimahust.

(13)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas vähemalt 5 % sama tooteliigi ühendusse eksporditud müügimahust, uuriti seejärel, kas tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müük vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 on olnud piisav. Iga tooteliigi puhul, mille omamaine müügimaht tootmiskuludest kõrgema hinnaga moodustas vähemalt 80 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks kogu omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel. Nende tooteliikide puhul, mille tulutootvate tehingute maht oli kuni 80 %, kuid mitte vähem kui 10 % müügist, määrati normaalväärtus kindlaks üksnes tulutootva omamaise müügi eest tegelikult tasutud hinna kaalutud keskmise alusel.

(14)

Tooteliikide puhul, mille eksportiva tootja omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kuna hinnad ei olnud piisavalt tüüpilised või kuna tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, arvutati normaalväärtus eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6.

(15)

Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid eksportiva tootja tüüpilistel asjaomastel kuludel seoses vaatlusaluse toote omamaise müügiga. Kasumimarginaal arvutati äriühingu kaalutud keskmise kasumimarginaali alusel tooteliikide puhul, mida müüdi siseturul piisavas koguses tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(16)

Eksportiv tootja teatas müügist (üks saadetis) ühenduses asuvale sidusettevõtjale. Arvestades asjaomase koguse tühisust, jäeti kõnealune müük arvesse võtmata.

(17)

Vaatlusaluse toote ülejäänud eksport ühendusse uurimisperioodi jooksul oli suunatud sõltumatutele klientidele. Seega määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstava ekspordihinna alusel.

(18)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Ausa võrdluse tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja tingimusel, et esitati kontrollitud tõendid, allahindlustega, mahahindlustega, transpordi-, kindlustus-, käitlus-, laadimis- ja lisakuludega, pakendamis- ja krediidikuludega ning vahendustasudega seotud erinevusi.

(19)

Jindal Poly Films Limited taotles normaalväärtuse korrigeerimist imporditollimaksu puhul, mida eellubade kava (ELK) raames ei nõutud sisse eksporditava kauba valmistamisel kasutatava tooraine impordilt. ELK kohaselt on lubatud toorainet importida tollimaksuvabalt, tingimusel et äriühing ekspordib valmistoodet ametlikult kehtestatud standardsete sisend-/väljundnormide kohaselt määratud vastava koguse ja väärtuse ulatuses. ELK kohast importi võib kasutada kas eksporditava kauba valmistamiseks või sellise kauba valmistamisel kasutatavate omamaiste sisendite varude täiendamiseks. Äriühing väitis, et vaatlusaluse toote eksporti ühendusse kasutati ELK tingimuste täitmiseks imporditud tooraine osas.

(20)

Selle taotluse kohase korrigeerimise õigustatuse kohta ei tehtud järeldust, kuna see ei mõjutaks läbivaatamisega seotud uurimise lõpptulemusi.

(21)

Eksportiv tootja taotles teatavate eksporditehingute puhul ekspordihinna kohandamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k, võttes arvesse ekspordijärgsest imporditollimaksude hüvituskavast (DEPB-kava) eksportimisel saadud kasu. Selle kava kohaselt võis vaatlusaluse toote eksportimisel saadud krediiti kasutada mis tahes kauba imporditollimaksude tasumiseks või selle vabalt müüa teistele äriühingutele. Lisaks puudub piirang, et imporditavat kaupa tohib kasutada üksnes eksporditava toote valmistamiseks. Tootja ei näidanud, et ekspordijärgsest DEPB-kavast saadud kasu mõjutas hindade võrreldavust, ega eelkõige seda, et kliendid maksid siseturul pidevalt eri hindu, tulenevalt DEPB-kavast saadud kasust. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel.

(23)

Kõnealune võrdlus näitas 0 %-list dumpingumarginaali.

(24)

Eespool esitatud asjaolude ja kaalutluste alusel ning kättesaadavat teavet silmas pidades leiti, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 tuleks käimasolev läbivaatamisega seotud uurimine lõpetada ning säilitada äriühingu Jindal Poly Films Limited poolt toodetud ja Euroopa Ühendusse eksporditud PET-kile impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks määraga 0 %.

(25)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal tehti kehtiva dumpinguvastase tollimaksu säilitamise otsus, ja neile anti võimalus arvamust avaldada.

(26)

Taotluse esitajad väitsid, et dumpingumarginaali arvutamine oleks pidanud põhinema kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel üksikute eksporditehingute hindadega, kuna nad väitsid, et esines sihtotstarbelist dumpingut “teatava kategooria ostjatele”. Nad väitsid, et kui teatavat liiki kilet müüdi üksnes teatava lõppkasutusvaldkonna klientidele, on tegemist müügi suunamisega teatavale kliendirühmale. Nad leidsid samuti, et kõnealune lähenemisviis oli õigustatud, võttes arvesse India tootmisvõimsuse suurenemist, mis toimus nende arvates eelkõige kõnealust liiki kile osas. Sellega seoses tuleks kõigepealt märkida, et kõnealust liiki kilet ei müüdud üksnes klientidele, kes ostsid ainult seda liiki kilet, vaid samuti klientidele, kes ostsid ka muud liiki kilet. Eri klientidele müüdud sama liiki kile hindade võrdlusest ei ilmnenud vahetegemist hindade vahel klientide kaupa. Sellise tegevuse puudumisel ei ole väidetava tooteliigipõhise dumpingu esinemine dumpingumarginaali arvutamise meetodi valiku seisukohast asjakohane, nagu on märgitud algmääruse artikli 2 lõikes 11. Lisaks tuleks märkida, et ka tootmisvõimsuse muutumine ei ole asjakohane tegur dumpingumarginaali arvutamise meetodi kindlaksmääramisel. Kuna müügi suunamist eri klientide, piirkondade või ajavahemike kaupa ei tuvastatud, lükati taotluse esitajate väide tagasi ning asjakohaseks meetodiks jäi endiselt kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus,