Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa teemade õpetamine – koolidele mõeldud töövahendi väljatöötamine“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 353/09)

Raportöör: Gerhard RIEMER

Täiskogu otsus	20.2.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 Omaalgatuslik arvamus
Vastutav organ	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon (SOC)
Vastuvõtmine sektsioonis	8.7.2019
Vastuvõtmine täiskogus	17.7.2019
Täiskogu istungjärk nr	545
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	191/4/6

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee tõlgendab 2015. aasta Pariisi deklaratsiooni (1) ja nõukogu 2018. aasta soovitusi (2) selge liikmesriikidelt saadud volitusena, mida toetab ka Euroopa Parlamendi 2016. aasta resolutsioon, (3) et Euroopa Liidu teemade õpetamine ja õppimine tuleb kindlalt seada poliitilisse päevakorda. See on uus lähtepunkt edendamaks nii õpetamise Euroopa mõõdet kui ka haridustöötajatele vajaliku toe pakkumist.

1.2.

Komitee leiab, et haridussektoris ilmneb mõnetine teabe puudujääk keskmise õppuri arusaamas ELi rollist ja mõjust Euroopa kodanike igapäevaelule. Vaatamata valimisaktiivsuse kasvule 42,61 %-lt (2014) 50,95 %-le (2019), osutavad viimaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemused püsivale ja tungivale vajadusele teavitada ja koolitada inimesi Euroopa Liidu teemadel juba varasest east alates.

1.3.

Komitee nõuab uue hoo andmist ELi teemadel harimise meetmetele. Ta soovib kasutada võimalust, mida pakub Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koosseisu uuendamine, eelkõige aga uus hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik. Komitee on veendunud, et eritähelepanu pööramist noorte harimisele ELi teemadel tuleb pidada Euroopa kodakondsuse järkjärgulisel arendamisel vältimatuks, sest seda on vaja tugeva Euroopa Liidu ülesehitamiseks.

1.4.

Komitee püüab kahe uue arvamusega keskenduda võimalikult suurel määral Euroopa Liidu teemal harimisele (SOC/612) (4) ja Euroopa teemade õpetamisele koolides. Oluline on mõelda uuesti sellele, kuidas parandada inimeste ja ELi suhet ja ka inimeste teadmisi EList, selle tegevustest, eesmärkidest ja väärtustest. Selle saavutamiseks tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, et inimesi paremini EList teavitada eriti koolihariduse omandamise käigus ning ka kutse- ja kõrghariduse omandamise ajal ja elukestva õppe raames.

1.5.

ELi tasandil ja liikmesriikides on võetud palju meetmeid selle olukorra parandamiseks ning iga riigi ja ELi tasandil on erinevaid suurepäraseid materjale ja töövahendeid, mis võiksid uutele algatustele suuna näitamisel inspiratsiooniallikaks olla. Siiski on vaja rohkem selgust ja üldist teavet selle kohta, millised vahendid on saadaval, ning paremat ligipääsu neile. Euroopa Komisjoni 2013. aasta uuringu tulemused (5) kinnitavad, et liikmesriikides on selge poliitiline tahe parandada sellise teabe kvaliteeti, kuid selle saavutamiseks kulub veel aega.

1.6.

Komitee peab vajalikuks viia läbi uus kriitiline uuring selle kohta, milline on liikmesriikide tegelik olukord ELi teemade õpetamisel koolides, õpetajakoolitusel ja täiendkoolitusel. Kasulik oleks analüüsida nii olemasolevaid algatusi ja kehtivat õppekava, eeskätt põhi- ja keskkooli puhul, kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite jõupingutusi. Uuring võiks tugineda 2013. aasta uuringule „Learning Europe at School“.

1.7.

Lisaks oleks äärmiselt kasulik ja vajalik koostada loend õpetamis- ja õppematerjalidest ja vahenditest, mis on saadud asjakohaste ELi rahastatud projektide tulemusel. Koolides võiks õpetamiseks ja õppimiseks kasutada platvormi, kuhu on koondatud kõik need vahendid keele, vanuserühma ja teema kaupa liigitatuna, võttes aluseks näiteks veebisaidi „Mida Euroopa minu heaks teeb“.

1.8.

Komitee leiab, et õppekava tuleks vaadelda laiemalt, nii et see hõlmaks klassivälise tegevuse, tunnistades väärtuslikku haridusalast tegevust, mis toetab õppimist väljaspool kooli ja mille käigus tutvustatakse noortele ja elanikkonnale Euroopa Liitu õigest perspektiivist.

1.9.

Komitee peab vajalikuks töötada iga kooli (õppur ja õpetaja) jaoks välja väikese töövahendi (põhipaketi), mis aitaks paremini harida inimesi ELi teemadel. Niisuguse töövahendi sisu võib olla erinev ja tuleks kohandada riiklikule ja piirkondlikule kontekstile, kuid ka erivajadustega isikutele.

1.10.

Et edendada veelgi poliitilist toetust ELi teemasid käsitleva hariduse parandamisele, võiks Euroopa tasandil luua kõrgetasemelise Euroopa teemade õpetamise eksperdirühma, kuhu kuuluksid liikmesriikide esindajad ja tuntud eksperdid. See rühm võib esitada poliitilisi ettepanekuid ja soovitusi haridusministrite aruteluks, mis võiks päädida nõukogu järeldustega.

1.11.

Õpetajatel on tulevikuarhitektide väga oluline roll. Nad peavad paremini mõistma ELi ja selle pädevusi, et õpetada Euroopa teemasid igas vanuses õpilastele. Paljude õpetajate teadmised EList on puudulikud ja mõned neist ei ole piisavalt kogenud või kindlad, et õpetada seda teemat klassiruumides. Seepärast palub komitee võtta õpetajakoolitus ELi ja liikmesriikide tasandil uuesti tähelepanu alla ning toetada õpetajaid olemasolevate materjalide kasutamisel ja uute digitehnoloogiate pakutavate võimaluste täielikul ärakasutamisel.

1.12.

Komitee usub visiooni, et koolisüsteemi lõpetavatel noortel oleksid põhiteadmised EList – nn ELi teemade kirjaoskus. Komitee teab, et ELis alg-, põhi- ja keskkoolis käiva ligikaudu 72 miljoni õpilase õpetamine on küll üsna keeruline, kuid siiski hea võimalus ja väärib kindlasti pühendumist. See hõlmab nende jaoks võimalust külastada Euroopa institutsioone. Ka õpetajatel peaks olema see võimalus, et saada konkreetseid kogemusi, osaleda aruteludes eri organisatsioonide ja institutsioonidega (näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ning naasta koju paremate teadmistega Euroopast, selle rollist, väärtustest ja korraldusest.

2.   Uus võimalus – uus algatus õigel ajal

2.1.

Komitee soovib kasutada võimalust, mida pakub Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni koosseisu uuendamine, eelkõige aga uus hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik, et juhtida tähelepanu konkreetselt Euroopa teemade õpetamisele koolides.

2.2.

Varasemates arvamustes on komitee rõhutanud, kui oluline on õpetada Euroopa ajalugu, väärtusi, demokraatiat ja saavutusi ning ELi tähtsust, sest see pakub võimalust suurendada EList arusaamist kodanike hulgas. Formaalharidussüsteem mõjutab suurel määral noorte kodanike maailmataju ja seepärast on see otsustav nende arusaama kujundamisel EList.

2.3.

Käesolevas arvamuses jätkatakse arvamuses SOC/612 (6) käsitletud teemadega ja sellega soovitakse toetada, tugevdada ja tõhustada meetmeid ELi teema õpetamiseks. Siinkohal soovib komitee panna rohkem rõhku Euroopale ja ELile teemade õpetusele üldiselt, aga eelkõige Euroopa teemade õpetamisele koolides.

2.4.

Euroopa ja ELi tulevikku kujundavad ja arendavad meie noored – praegu klassiruumides istuvad õpilased, keda mõjutavad nende ümbrus, pered ja sõbrad. Seepärast on oluline meie noorte aktiivne kaasamine ELi teemadesse ning koolides ELi teemalise teabe edastamise ning samuti kriitiliste ja konstruktiivsete arutelude toimumise tagamine.

2.5.

Liikmesriikide tasandil ei ole elanikel piisavalt teavet ELi, selle toimimise ja tegevuse kohta. See hõlmab ELi institutsioonide rolli ja mõju, mida ELi poliitika avaldab Euroopa kodanike elule. Inimeste harimine Euroopa teemadel võiks toimuda konkreetse mooduli või õppeaine vormis või integreerituna teistesse õppeainetesse, kui nii on parem, andes riiklikele haridusametitele ja koolidele vabaduse kõigil haridustasemetel.

2.6.

Koolide ja õpetajate roll ning see, millises ulatuses ja viisil harivad õpetajad õpilasi ELi teemadel, on seega aina olulisem, eeskätt võttes arvesse mõnes liikmesriigis suurenevat euroskeptitsismi.

2.7.

Suund on sinnapoole, et ühiskond ootab koolis antavalt formaalhariduselt üha rohkem. Selle hariduse raames peaks vähemalt põhi- ja keskkooli tasemel püüdma tagada õpilastele oskused ja pädevused, mida nad vajavad kriitiliseks mõtlemiseks, teabe tõlgendamiseks ja analüüsimiseks ning oma arvamuste kujundamiseks; see ei peaks olema faktipõhine õppimine. See hõlmab teadliku arvamuse kujundamist EList. Koolid ei saa teha kõike, seega aitaks just mitmesuguste formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse struktuuride vaheline parem koordineerimine kaasa Euroopa projekti edule. Samuti tuleb märkida, et mida varem noored puutuvad kokku Euroopa eri aspektidega ning saavad Euroopa pakutavast maigu suhu, seda rohkem tunnevad nad end eurooplasena.

2.8.

Samal ajal tekitab see teatavaid ootusi õpetajate suhtes, kelle kohustused üha laienevad. Seepärast on oluline toetada õpetajaid ka edaspidi, tehes neile ELi teemade õpetamisel kättesaadavaks praktilised töövahendid, mis hõlmavad laia valikut eri teemasid käsitlevaid, eri vanusele sobivaid ja kõikides ELi keeltes olemasolevaid kasutusvalmis materjale, ning milles võetakse arvesse konkreetset olukorda liikmesriikides.

3.   ELi ja liikmesriikide vastutus

3.1.

Ei ole kahtlustki, et põhivastutus hariduse ja koolituse eest lasub liikmesriikidel. Kuid võttes arvesse Euroopa Liidu täiendavat rolli, võiks liit osaleda jõulisemalt konkreetsete meetmete ja tegevuste soovitamisel, et suurendada üldisi teadmisi EList. Komitee leiab, et käes on tegude aeg.

3.2.

ELi juhtide poolt 2015. aasta märtsis allkirjastatud Pariisi deklaratsiooni (7) alusel tõlgendab komitee nõukogu 2018. aasta soovitusi (8) liikmesriikidelt saadud selge volitusena seada Euroopa Liidu teemade õpetamine ja õppimine kindlalt poliitilisse päevakorda. See on uus lähtepunkt edendamaks nii Euroopa teemade õpetamist kui ka haridustöötajatele vajaliku toe pakkumist.

3.3.

EL on viimastel aastatel tegelenud väga jõuliselt hariduse ja koolitusega, kuid lisaks hakati hiljuti tegelema Euroopat käsitleva õppega koolides.

3.3.1.

Aastatel 2011–2013 rakendas komisjon Euroopa Parlamendi taotlusel algatust „ELi käsitlev õpe koolides“. Sellele järgnes 2016. aastal Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi käsitleva õppe kohta koolides, (9) milles rõhutatult toonitati asjaomase teema olulisust ning esitati ELi ja liikmesriikide tasandi jaoks konkreetsed soovitused, mis väärivad komitee arvates endiselt toetust ning millest tuleks uute algatuste puhul lähtuda. Komitee tunnustab ja toetab Euroopa Parlamendi ja komisjoni algatusi ning loodab väga, et komitee käesolev algatus annab värske ja tugeva tõuke uuteks edasiminekuteks.

3.3.2.

Elukestva õppe võtmepädevuste Euroopa raamistikku (10) ajakohastati 2018. aastal ning selles määratletakse pädevused, mida kõikidel Euroopa kodanikel on vaja isiklikuks eneseteostuseks ja arenguks, tööalase konkurentsivõimeks, sotsiaalseks kaasatuseks ja kodanikuaktiivsuseks. Uuendatud raamistik sisaldab kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevuse peatükki. See hõlmab teadmiste arendamist kohalikest, riikide, piirkondade, Euroopa ja maailma kultuuridest ja väljendusviisidest, sealhulgas nende keeltest, kultuuripärandist ja traditsioonidest, ning kultuurisaavutustest, samuti arusaamist sellest, kuidas need väljendusviisid võivad mõjutada nii üksteist kui ka inimeste mõtteviise. Sellest võiks saada inspiratsiooni koolide õppekavade ning mitteformaalse ja informaalse õppe programmide ajakohastamiseks, et harida inimesi ELi teemal.

3.3.3.

Äärmiselt edukas Erasmuse programm peaks jätkuma, et pakkuda ka edaspidi võimalust ELi tundma õppida. Viimase 32 aasta jooksul on Erasmuse programmist saanud kasu üle 10 miljoni inimese (11). Komisjoni ettepaneku kohaselt kahekordistuks uue Erasmuse programmi (2021–2027) eelarve varasemaga võrreldes, st vähem kui 15 miljardilt eurolt 30 miljardile eurole, ning selles kavandatakse toetada meetmeid ELi teemade õpetamiseks ja selgitamiseks. Peaks olema ka võimalus toetada näiteks Jean Monnet’ algatuste raames õppe- ja koolitusmeetmeid muudeski valdkondades peale kõrghariduse.

3.3.4.

On veel teisigi olulisi ja edukaid, noortele mõeldud ELi programme. DiscoverEU (12) annab noortele võimaluse kogu Euroopas tasuta rongiga reisida, et avastada mitte ainult Euroopa lummavaid maastikke ja kohtuda sarnase mõtlemisega reisijatega, vaid ka selleks, et suurendada nende iseseisvust ja enesekindlust ning avastada oma ELi identiteeti. Veel üks algatus on Euroopa solidaarsuskorpus, (13) mis annab noortele võimaluse tegutseda oma koduriigis või välismaal vabatahtlikuna või osaleda projektis. Sellest saavad kasu kogukonnad ja inimesed kogu Euroopas.

3.4.

Liikmesriikidel on hariduses keskne roll. Euroopa Komisjoni 2013. aasta uuringust (14) selgub, et liikmesriikides on selge poliitiline tahe parandada sellekohast teavet, kuid selle saavutamiseks kulub veel aega. Uuringus tehakse kindlaks, mis aitab arendada õpilaste arusaamist EList, ning esitatakse soovitusi komisjonile ning mitmetele asjaomastele partneritele, eriti õpetajatele. Mõni liikmesriik on lisanud oma õppekavadesse ja õpetajakoolituse programmidesse ELi teemasid. Kuid on väga vähe tõendeid selle kohta, et Euroopa kohta õpetatav on kavandatud progresseeruval viisil, et juhtida õpilased elementaarsemalt komplekssema arusaamiseni. Lisaks ei ole muude põhifaktidega võrreldes pööratud piisavalt tähelepanu ELi institutsioonide toimimisele ja otsustamisprotsessidele, mis on kodanike osaluse seisukohalt määrava tähtsusega. Kõnealune oluline uuring põhineb lisaks enam kui kümne aasta tagustel andmetel.

3.5.

Kõikides liikmesriikides esineb meetmeid, mis lähevad kaugemale Euroopa teemade õpetamist käsitlevatest riiklikest nõuetest. Koolid, vabaühendused, sihtasutused või koolide ja õpetajatega töötavad ülikoolid juba püüavad parandada koolides Euroopa teemade õpetamise viise. Kõikjal ELis on teadlikke ja pühendunud organisatsioone, mis tegelevad selle teemaga kohapeal. Paljusid algatusi rahastab EL, kuid mitte kõiki. Nende meetmete olemasolu näitab, et on nõudlus ja vajadus edasise arengu järele Euroopaga seotud teemade õppimise toetamisel.

3.6.

Palju on käimasolevaid algatusi nii teabe- kui ka kodanikuühiskonna programmide, sh sotsiaalpartnerite algatuste kohta, kuid komisjoni 2013. aasta uuringust (15) selgub, et teabe- ja kooliprogrammid peaksid olema paremini struktureeritud.

3.7.

Komitee oma algatus „Sinu Euroopa, Sinu arvamus!“ (16) on samuti märkimist vääriv hea tava näide.

4.   Poliitilised ettepanekud ja stiimulid rakendamiseks

4.1.

EL, eriti aga ametisse asuv komisjon ning uus hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik peaksid mõtlema, kuidas anda koos liikmesriikidega uus hoog tõhusale üldisele arutelule Euroopa teemade õpetamise üle koolides.

4.2.

Läbi tuleks viia uus uuring koolides pakutava ELi teemasid käsitleva hariduse tegeliku olukorra kohta liikmesriikides, et täiendada ja ajakohastada olemasolevaid meetmeid ning pakkuda rohkem andmeid ja tõenduspõhiseid poliitilisi suuniseid. See uuring peaks olema alus uutele algatustele, mille eesmärk on koguda näiteid, võrrelda heade tavade näiteid, neid arutada ja tutvustada tulemusi.

4.3.

Lisaks uuele uuringule peaks komisjon koostama tervikliku loendi kõikidest õpetamis- ja õppematerjalidest ja vahenditest, mis on saadud alates 2010. aastast kõige asjakohasemate ELi rahastatud projektide tulemusel ning käsitlevad koolides ELi teemade õpetamisega seotud teemasid (nt Jean Monnet’ algatuste kaudu rahastatud projektid koos igaühe kokkuvõtliku kirjeldusega).

4.4.

Komitee nõuab liikmesriikidelt uue kõrgetasemelise Euroopa teemade õpetamise eksperdirühma loomist Euroopa tasandil, et veelgi parandada poliitilist toetust ELi teemade edendamisele hariduses. Vabatahtlikkuse alusel võiks uurida, kas on ühiseid viise ja vahendeid inimestele Euroopa integratsiooni kohta põhifaktide ja teabe õpetamiseks. Lisaks võiks eksperdirühm esitada soovitusi haridusministrite aruteluks, millest lähtuvalt võiks nõukogu koostada oma järeldused.

4.5.

Sisse tuleks viia ka ELi päev liikmesriikide koolides (vabatahtlikkuse alusel). See uus algatus annaks võimaluse keskendunult arutada ELiga seotud teemasid tõhusal, positiivsel ja tulevikku vaataval viisil kõigis Euroopa klassiruumides ning neid töövahendeid kasutada ja rakendada.

4.6.

Soosivalt tuleks suhtuda kodanikuühiskonna, aga ka sotsiaalpartnerite korraldatud algatustesse ja programmidesse Euroopa teemade õppeks. Nad peaksid osalema koolides toimuvate temaatiliste arutelude heade tavade paketi arutamisel, rakendamisel, ettevalmistamisel ja/või valimisel, kuid ka aruteludes ELi tähtsuse ja edasise rolli üle (17). Juba on käimas mitmeid suurepäraseid programme. Kuid nende mõju võiks olla palju suurem, kui lisada need koolide õppekavade ja tegevuste laiemasse tegevuskavasse.

5.   Koolidele mõeldud töövahendi väljatöötamine

5.1.

Juba praegu on võimalik mitmest allikast leida arvukalt materjale ELiga seotud teemade õpetamiseks. Eeskätt ELi tasandil on olemas väga suur hulk materjale ja töövahendeid. Neid ei ole aga alati lihtne leida, eriti kui ei olda teadlikud nende olemasolust. Seepärast ei tuleks keskenduda mitte uute õpetamisvahendite loomisele, vaid pigem olemasolevate kohandamisele, parandamisele ja neist teavitamisele (nt õpinurk). Selleks võib luua ühtse veebiplatvormi, kuhu kogutakse kõigist eri allikatest pärinevad õpetamisvahendid. Seal saaksid õpetajad valida materjalid vastavalt teemale ja vanuserühmale, võttes aluseks näiteks veebisaidi„Mida Euroopa minu heaks teeb“ (18), mille Euroopa Parlament lõi enne 2019. aasta valimisi.

5.2.

Lisaks õpetajatele mõjutavad ka vanemad ja teised täiskasvanud märkimisväärselt seda, kuidas noored tajuvad ELi. Töövahendiga, mis on mõeldud ELiga seotud teemade õpetamiseks formaalharidussüsteemis, peaksid seega kaasnema elukestva õppe võimalused täiskasvanutele. Võttes arvesse praegusi probleeme väärteabega, peaks see õpe hõlmama inimeste teavitamist sellest, kust leida ELi kohta usaldusväärset teavet.

5.3.

Töövahendi väljatöötamine on ühine kohustus, peamine vastutus lasub aga liikmesriikidel. Euroopa küsimustega seotud teemad tuleks välja töötada esmajoones ELi tasandil ning liikmesriikide küsimustega seotud teemad riiklikul tasandil. Raamatud, videod, CDd või rakendused sisaldaksid lisaks ELi mõõtmele ka riiklikku mõõdet. Kuidas ja mil määral õppematerjale kasutatakse, peavad otsustama liikmesriigid ning see on iga õpetaja ja kooli vastutusala.

5.4.

Ilmtingimata on vaja paremini ja tõhusamalt kasutada olemasolevaid materjale, eriti olemasolevaid veebilehti, nagu ELi suurepärane õpinurk, (19) kus materjalid on väga hästi esitatud. See sisaldab populaarseid teemasid põhi- ja keskkoolidele ning vanuserühmade järgi liigitatud materjale, viktoriine ja palju spetsiifilisi töövahendeid, alates tegevusraamatutest, teabelehtedest, mängudest ja õppekomplektidest kuni videoteni. Eraldi vanuserühmad on kuni 9aastastele aga ka üle 15aastastele. Õpilased leiavad sealt mänge, viktoriine ja tegevusraamatuid, mis aitavad neil tutvuda ELiga köitval viisil. Ka õpetajatele on ELi õpinurgas kõigi vanuserühmade jaoks õppematerjale, et aidata õpilastel õppida ELi ja selle toimimise kohta. Sealt võib leida ka inspiratsiooni tunni ülesehituseks ja avastada suhtlemisvõimalusi muude koolide ja õpetajatega kõikjal ELis. Koos liikmesriikidega on vaja paremini edastada teavet selle kasutamise kohta.

5.5.

ELi tasandil on ligipääs tohutult paljudele materjalidele ja töövahenditele. Nende kasutamine sõltub mitmesugustest kriteeriumitest: kooliaste, õppeaine, haridussüsteem ja konkreetse liikmesriigi hariduspoliitika olemus. Siiski soovitab komitee töötada iga kooli jaoks ELis välja põhipaketi (väikese töövahendi), keskendudes üksnes teemadele ning kasutades seda uueks intensiivseks teavitustegevuseks. Koostöös liikmesriikide haridusministeeriumitega tuleks pakett ja konkreetse riigi kohta käivad materjalid teha asjaomastele koolidele kättesaadavaks. Selleks tuleks samuti teha koostööd asjasse puutuvate ELi institutsioonide ja muu hulgas ka sotsiaalpartnerite organisatsioonidega. Pakett peaks olema internetis kättesaadav nii kooli veebisaidil kui ka piirkondlike ja ELi kontaktpunktide kaudu ning sisaldama näiteks järgmist: — kergesti loetav kompaktne komplekt, mis sisaldab vihikut ning brošüüri õpetajatele ja õpilastele; (20) — iga riigi kohta loodud lühike video või film, mille on teinud asjaomase riigi inimesed; — valik ELi tasandil pakutavaid materjale, mis on suunatud ELi teemade õpetamisele koolides. Need peaksid olema suunatud konkreetselt eri kooliastmetele (eel-, põhi- ja keskkoolid, kolmanda taseme õppeasutused) ning sisaldama peamisi veebilinke, sealhulgas viidet õpinurgale; — liikmesriigi materjal hea tava konkreetsete näidetega.

5.6.

Tuleks püüda selle poole, et igal õpilasel, kes läbib koolisüsteemi, on olemas põhiteadmised EList – nn ELi kirjaoskus. Komitee teab, et on üpris keeruline jõuda ligikaudu 72 miljoni õpilaseni, kes käivad ELis alg-, põhi- ja keskkoolis, ning neid õpetada. Samuti peaks õpilastel olema võimalus külastada Euroopa institutsioone ja saada ülevaade ELis ja selle ajaloost (Euroopa Ajaloo Maja). Ka õpetajatel peaks olema see võimalus tihedalt suhelda ELi institutsioonidega, et saada konkreetseid kogemusi, osaleda aruteludes eri organisatsioonide ja institutsioonidega (näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ning naasta koju paremate teadmistega Euroopast, selle rollist, väärtustest ja korraldusest.

5.7.

ELi kirjaoskuse toetuseks on vaja eri tasemetele ettenähtud töövahendit. — Põhikooli tasandil peaksid õpilased tutvuma teiste ELi liikmesriikide kultuuri ja traditsioonidega, näiteks nende keelte, toidu, muusika, tähtpäevade, geograafia ja rahvarõivaste ja -tantsude kaudu. — Vanemas kooliastmes tuleks õpilastele tutvustada rohkem konkreetseid fakte ELi kohta ning hakata kujundama kodanikuvastutuse tunnet. Töövahend peaks hõlmama teemasid, nagu ELi ajalugu, ELi põhilised saavutused (nt panus rahusse), ELi institutsioonid, ELi poliitika, Euroopa Parlamendi valimised, meediapädevus ja kriitiline suhtumine uudislugudesse ning kodanikuaktiivsus. — Kolmanda taseme hariduse puhul peaks töövahend pakkuma põhjalikumat teavet näiteks ELi poliitika, poliitiliste struktuuride, majanduse, tööturu, sotsiaalpoliitika küsimuste, liikuvuse ja õiguste ning sotsiaalpartnerite kohta. See võib sisaldada ka vahendeid, mis on kohandatud konkreetsete elukutsete esindajatele, nagu ajakirjanikud või kohalikud/piirkondlikud poliitikud.

5.8.

Õpetajate oluline ja otsustav roll

5.8.1.

Õpetajatel on tulevikuarhitektide väga oluline roll. Ülimalt oluline on konkreetne programm õpetajatele, milles võetakse arvesse liikmesriikide konkreetset olukorda ja vajadusi. Praegu on paljude õpetajate teadmised EList puudulikud ja nad ei ole endas piisavalt kindlad, et õpetada seda teemat klassiruumides.

5.8.2.

Õpetajad peavad Euroopat paremini tundma, et olla valmis edastama õpilastele Euroopa kohta teadmisi juba noorest east peale. Üks õpetajahariduse eesmärke peaks olema see, et õpetajad mõistaksid paremini integratsiooni institutsioonilist protsessi ning suudaksid uute didaktiliste meetodite parema kasutamise abil selle õpilastele arusaadavamaks teha. Nad peavad tegelema ka haridusvaldkonna uute didaktiliste kontseptsioonidega.

5.8.3.

Komitee peab kiiduväärseks uuendatud ja tsentraliseeritud platvormi õpinurk, (21) mis käivitati hiljuti Europa.eu serveris. Õpinurk on peamiselt suunatud põhi- ja keskkooliõpilastele, nende õpetajatele ja vanematele ning sinna on kogutud Euroopa Komisjoni ja muude institutsioonide koostatud mängud, viktoriinid, õppematerjalid, mis keskenduvad ELile ja selle kasule Euroopa elanike jaoks. eTwinning on suurim õpetajate võrgustik maailmas. Üle 680 000 õpetaja on end registreerinud eTwinningu süsteemis, mis võimaldab neil luua ühisprojekte, parandada enda ja õpilaste pädevusi ning on ülioluline Euroopasse kuulumise tunde arendamisel. Õpetajad peaksid sellest vahendist rohkem teadma.

5.8.4.

Komitee leiab, et teatavaid ELi rahalist toetust saavaid institutsioone, eriti Euroopa Ülikool-Instituuti ja Euroopa Kolledžit, peaks saama kasutada Euroopa küsimusi käsitleva koolituse pakkujana kõigile õpetajate koolitajatele ELis. Erasmus+ õpilased (22) ja Jean Monnet’ teadlased peaksid samuti täitma koolides olulist rolli, tegutsedes ELi saadikutena.

5.8.5.

Komitee peab ka oluliseks, et Euroopa Komisjon on loonud õpetajate testimispaneeli, mis koosneb Euroopa Komisjoni esinduste valitud ühest põhi- ja ühest keskkooliõpetajast igast liikmesriigist. Paneel annab nõu Euroopa Komisjoni talituste väljatöötatava õppematerjali sisu ja stiili osas. See võib tulla suureks kasuks, aidates tagada pakutava vastavust hetkesuundumustele ja -vajadustele.

5.8.6.

Lisaks Euroopa teemade õpetamisele haridussektoris on oluline, et teave oleks kättesaadav ka üldsusele, näiteks avalikes raamatukogudes ja muudes avalikes kohtades.

---

(1)  Pariisi deklaratsioon, 17.3.2015.

(2)  Nõukogu soovitus (2018), ST/9010/2018/INIT.

(3)  Euroopa Parlamendi resolutsioon (2016) 2015/2138 (INI).

(4)  ELT C 228, 5.7.2019, lk 68.

(5)  „Learning Europe at School“, Euroopa Komisjoni uuring, 2013.

(6)  ELT C 228, 5.7.2019, lk 68.

(7)  Pariisi deklaratsioon, 17.3.2015.

(8)  Nõukogu soovitus (2018), ST/9010/2018/INIT.

(9)  Euroopa Parlamendi resolutsioon 2015/2138 (INI).

(10)  Nõukogu soovitus (2018/C 189/01).

(11)  Euroopa Komisjon, „Investing in people“, mai 2018.

(12)  https://europa.eu/youth/discovereu_et

(13)  COM(2018) 440 final.

(14)  „Learning Europe at School“, Euroopa Komisjoni uuring, 2013.

(15)  Ibid.

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Sinu Euroopa, Sinu arvamus!.

(17)  „The Future Evolution of Civil Society in EU by 2030“.

(18)  https://what-europe-does-for-me.eu/

(19)  Õpinurk.

(20)  Austria näide: väike ja lühike brošüür, mis on õpetajatele ja õpilastele erinev, esitades kõik Euroopa ja liikmesriikide veebisaitide lingid koos teema lühikirjeldusega.

(21)  Õpinurk.

(22)  ELT C 228, 5.7.2019, lk 68.