Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62018CN0754

    kohtuasi C-754/18: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari) 3. detsembril 2018 — Ryanair Designated Activity Company versus Országos Rendőr-főkapitányság

    ELT C 131, 8.4.2019, p. 18–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    8.4.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 131/18


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Ungari) 3. detsembril 2018 — Ryanair Designated Activity Company versus Országos Rendőr-főkapitányság

    (kohtuasi C-754/18)

    (2019/C 131/24)

    Kohtumenetluse keel: ungari

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebaja: Ryanair Designated Activity Company

    Vastustaja: Országos Rendőr-főkapitányság

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ) (1), artikli 5 lõiget 2 sisenemisõiguse kohta tuleb tõlgendada nii, et selle direktiivi tähenduses vabastavad nii selle artiklis 10 ette nähtud kehtiva elamisloa omamine kui ka selle artiklis 20 osutatud alalise elamisloa omamine pereliikme liikmesriigi territooriumile sisenemisel viisa omamise kohustusest?

    2.

    Kui vastus esimesele eelotsuse küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2004/38 artiklit 5 ja selle lõiget 2 tuleb tõlgendada samamoodi juhul, kui isik, kes on liidu kodaniku pereliige ja kellel ei ole liikmesriigi kodakondsust, on omandanud alalise elamisõiguse Ühendkuningriigis ja talle on väljastanud alalise elamisloa Ühendkuningriik? Teisisõnu, kas selle direktiivi artiklis 20 ette nähtud alaline elamisluba, mille on väljastanud Ühendkuningriik, vabastab selle omaniku viisa hankimise kohustusest, olenemata sellest, et sellele riigile ei ole kohaldatav ei direktiivi 2004/38 artikli 5 lõikes 2 nimetatud nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad)?

    3.

    Kui vastus esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 2004/38 artikli 20 kohaselt väljastatud elamisloa omamist tuleb iseenesest lugeda piisavaks tõendiks selle kohta, et loa omanik on liidu kodaniku pereliige ja tal on, ilma et oleks vaja mingit täiendavat kontrollimist või tõendamist, lubatud siseneda pereliikmena teise liikmesriigi territooriumile ja ta on selle direktiivi artikli 5 lõike 2 alusel viisakohustusest vabastatud?

    4.

    Kui Euroopa Kohus vastab kolmandale eelotsuse küsimusele eitavalt, siis kas Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 1 punkti b ja lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et lennuettevõtja peab lisaks reisidokumentide kontrollimisele kontrollima, kas reisija, kes kavatseb reisida direktiivi 2004/38 artiklis 20 osutatud alalise elamisloaga, on riiki sisenemise ajal tõepoolest ja tegelikult liidu kodaniku pereliige?

    5.

    Kui Euroopa Kohus vastab neljandale eelotsuse küsimusele jaatavalt, siis

    i)

    kas juhul, kui lennuettevõtja ei saa kindlaks teha, kas reisija, kes kavatseb reisida direktiivi 2004/38 artiklis 20 osutatud alalise elamisloaga, on riiki sisenemise ajal tõepoolest liidu kodaniku pereliige, on lennuettevõtja kohustatud seda isikut lennuki pardale mitte lubama ja keelduma isiku vedamisest teise liikmesriiki?

    ii)

    kas juhul, kui lennuettevõtja seda asjaolu ei kontrolli või ei keeldu vedamast reisijat, kes ei suuda tõendada, et ta on pereliige, kellel samas on alaline elamisluba, võib sellele lennuettevõtjale määrata sel põhjusel Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 lõike 2 alusel trahvi?


    (1)  ELT 2004, L 158, lk 77; ELT eriväljaanne 05/05, lk 46.


    Top