(2)

Liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest, kuna maksuplaneerimise struktuurid on muutunud erakordselt keerukateks ning kasutavad sageli ära nii kapitali kui ka isikute suurenenud liikuvust siseturul. Üldiselt koosnevad need struktuurid skeemidest, mis toimivad eri jurisdiktsioonides ning millega liigutatakse maksustatav tulu soodsamasse maksukeskkonda või vähendatakse üldist maksukoormust . Selle tulemusena väheneb sageli oluliselt liikmesriikide maksutulu, mis takistab neil majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide maksuhaldurid saaksid põhjalikku ja asjakohast teavet võimaliku agressiivse maksuplaneerimise kohta . Kõnealune teave võimaldaks maksuhalduritel kiiresti reageerida kahjulikele maksutavadele ning kaotada seaduselüngad, kehtestades õigusakte või tehes asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid.

(2)

Liikmesriikidel on üha raskem kaitsta oma riigi maksubaasi kahanemise eest, kuna agressiivsed ja komplekssed maksuplaneerimise struktuurid on muutunud erakordselt keerukateks ning kasutavad sageli ära nii kapitali kui ka isikute suurenenud liikuvust siseturul. Üldiselt koosnevad need struktuurid skeemidest, mis toimivad eri jurisdiktsioonides ning millega liigutatakse äriühingute ja üksikisikute maksustatav tulu soodsamasse maksukeskkonda või vähendatakse maksude mõju maksumaksjale. Selle tulemusena väheneb sageli oluliselt liikmesriikide maksutulu. Lisaks suurenevad erinevused äriühingu tulumaksu määras nii liikmesriigi siseselt kui ka liikmesriikide vahel, seega on oluline maksude võrdsuse põhimõtet mitte ohtu seada. See takistab liikmesriikidel majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide maksuhaldurid saaksid põhjalikku ja asjakohast teavet maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise skeemidest. Kõnealune teave võimaldaks maksuhalduritel kiiresti reageerida kahjulikele maksutavadele ning kaotada seaduselüngad, kehtestades õigusakte või tehes asjakohaseid riskihinnanguid ja maksuauditeid. Kui maksuhaldur ei reageeri teatatud maksuskeemile, ei tuleks seda siiski tõlgendada vaikimisi heakskiiduna. Teatamisvormid peaksid olema lühikesed ja kasutajasõbralikud, et käesoleva direktiiviga tekitatav teabehulk ei takistaks mõtestatud tegevust teatatud skeemide suhtes.

(3)

Arvestades, et enamik võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemidest hõlmab rohkem kui üht jurisdiktsiooni, annaks sellise teabe avalikustamine täiendavaid positiivseid tulemusi, kui teavet vahetatakse ka liikmesriikide vahel. Teabevahetus maksuasutuste vahel on otsustava tähtsusega, et anda neile vajalikku teavet, mis võimaldab võtta meetmeid, kui täheldatakse agressiivset maksuplaneerimist.

(3)

Arvestades, et enamik võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemidest hõlmab rohkem kui üht jurisdiktsiooni, annaks sellise teabe avalikustamine täiendavaid positiivseid tulemusi, kui teavet vahetatakse ka liikmesriikide vahel. Teabevahetus maksuasutuste vahel ja kooskõlastuse tagamine rahapesu ja terrorismi rahastamise andmebüroodega on otsustava tähtsusega, et anda neile vajalikku teavet, mis võimaldab võtta meetmeid, kui täheldatakse agressiivset maksuplaneerimist. Liikmesriike tuleks siiski ergutada kehtestama sarnaseid avalikustamisnõudeid skeemide osas, mis eksisteerivad üksnes nende jurisdiktsioonis.

(4)

Tunnistades, et läbipaistev raamistik äritegevuse arendamiseks võib aidata kaasa maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisele siseturul, on komisjon kutsutud üles käivitama algatusi võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemide kohustuslikuks avalikustamiseks kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 12. meetmega. Sellega seoses on Euroopa Parlament nõudnud karmimaid meetmeid vahendajate suhtes, kes aitavad kaasa skeemidele, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimiseni.

(4)

Tunnistades, et läbipaistev raamistik äritegevuse arendamiseks võib aidata kaasa maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamisele siseturul, on komisjon kutsutud üles käivitama algatusi võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemide kohustuslikuks avalikustamiseks kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti 12. meetmega. Sellega seoses on Euroopa Parlament tõendanud vahendajate otsustavalt tähtsat rolli nõustamisel ja maksuskeemide kujundamisel ja haldamisel ning nõudnud karmimaid meetmeid vahendajate suhtes, kes aitavad kaasa skeemidele, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumise ja maksude vältimiseni.

(5)

On vajalik meelde tuletada, kuidas teatavad finantsvahendajad ja muud maksunõustajad on aktiivselt aidanud oma klientide raha välismaal varjata. Kuigi nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (27) kehtestatud ühine aruandlusstandard on märkimisväärne edusamm maksualase läbipaistvuse raamistiku loomises liidus, vähemalt seoses finantskontosid puudutava teabega, on selles parandamisruumi.

(5)

On vajalik meelde tuletada, kuidas teatavad finantsvahendajad ja muud maksunõustajad ja audiitorid on aktiivselt aidanud oma klientide raha välismaal varjata. Kuigi nõukogu direktiiviga 2014/107/EL (27) kehtestatud ühine aruandlusstandard on märkimisväärne edusamm maksualase läbipaistvuse raamistiku loomises liidus, vähemalt seoses finantskontosid puudutava teabega, on selles parandamisruumi. Lisaks tuleks suurendada liikmesriikide suutlikkust töödelda saadud finantskontosid puudutavat teavet ning maksuhaldurite rahalisi, inim- ja IT-ressursse tuleks vajaduse korral suurendada ja säilitada piisaval tasemel.

(6)

Piiriülest mõõdet omavate potentsiaalselt agressiivse maksuplaneerimise skeemide avalikustamine aitaks tõhusalt kaasa õiglase maksukeskkonna loomisele siseturul. Vahendajate kohustus teavitada maksuhaldureid teatavatest piiriülestest skeemidest, mida saab kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, oleks samm õiges suunas. Terviklikuma poliitika kujundamiseks oleks oluline, et teise sammuna pärast avalikustamist vahetaksid maksuhaldurid teavet oma kolleegidega teistes liikmesriikides. Selline kokkuleppe peaks tõhustama ka ühise aruandlusstandardi tõhusust. Väga oluline on anda komisjonile juurdepääs piisavale hulgale teabele, et ta saaks kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast toimimist. Komisjoni juurdepääs teabele ei vabasta liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.

(6)

Piiriülest mõõdet omavate potentsiaalselt agressiivse maksuplaneerimise skeemide avalikustamine aitaks tõhusalt kaasa õiglase maksukeskkonna loomisele siseturul. Vahendajate , audiitorite ja vajaduse korral maksumaksjate kohustus teavitada maksuhaldureid teatavatest piiriülestest skeemidest, mida saab kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, oleks vajalik samm õiges suunas. Terviklikuma poliitika kujundamiseks oleks oluline, et teise sammuna pärast avalikustamist vahetaksid maksuhaldurid automaatselt teavet oma kolleegidega teistes liikmesriikides. Selline kokkuleppe peaks tõhustama ka ühise aruandlusstandardi tõhusust. Väga oluline on anda komisjonile juurdepääs asjakohasele teabele, et ta saaks kontrollida käesoleva direktiivi nõuetekohast toimimist ja täita oma konkurentsipoliitikaga seotud ülesandeid . Komisjoni juurdepääs teabele ei vabasta liikmesriiki kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist. Et suurendada vahendajate ja maksumaksjate jaoks õiguskindlust, peaks komisjon avaldama loetelu teatatud piiriüleste skeemide kohta, mida saab kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, viitamata vahendajale või maksumaksjale.

(7)

Tunnistatakse, et potentsiaalselt agressiivsete piiriüleste maksuplaneerimise skeemide avalikustamine saavutaks oma kavandatud hoiatava mõju paremini, kui asjakohane teave jõuaks maksuhalduriteni varases etapis, st enne kui avalikustatud skeeme tegelikult rakendatakse. Kui avalikustamiskohustus jääb maksumaksjate kanda, oleks otstarbekas kehtestada kohustus avalikustada piiriülesed võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemid veidi hiljem , kuna maksumaksjad ei pruugi olla skeemi jõustumise ajal selle olemusest teadlikud . Liikmesriikide ametiasutuste töö hõlbustamiseks peaks avalikustamisele järgnev teabe automaatne vahetamine toimuma kord kvartalis.

(7)

Tunnistatakse, et potentsiaalselt agressiivsete piiriüleste maksuplaneerimise skeemide avalikustamine saavutaks oma kavandatud hoiatava mõju paremini, kui asjakohane teave jõuaks maksuhalduriteni varases etapis, st enne kui avalikustatud skeeme tegelikult rakendatakse. Lisaks tuleks kehtestada asjakohased karistused nende skeemide ennetamiseks ja tõkestamiseks. Kui avalikustamiskohustus jääb maksumaksjate kanda, oleks otstarbekas kehtestada kohustus avalikustada piiriülesed võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemid veidi hiljem. Liikmesriikide ametiasutuste töö hõlbustamiseks peaks avalikustamisele järgnev teabe automaatne vahetamine toimuma kord kvartalis.

(9a)

Intellektuaalomandi õiguste üha olulisem roll ja tähtsus suurkorporatsioonide ärimudelites ja maksustruktuurides toob veelgi enam esile vajaduse parandada kiiresti teabevahetust maksustamise vältimise skeemide valdkonnas, arvestades erinevaid lihtsaid võimalusi, mida intellektuaalomandi õiguste kasutamine annab kasumi kunstlikuks ülekandmiseks.

(9b)

Põhjaliku ja avaliku riigipõhise aruandluse puudumine rahvusvaheliste suurettevõtete asjaomaste finantsandmete kohta on aidanud kaasa offshore-struktuure käsitlevate koondandmete vähesele usaldusväärsusele, mida ilmestab tõsiasi, et paljud hiljutised kõrgetasemelised maksustamise vältimise struktuurid ei ole praegustes äriühingute finantskontode andmebaasides nähtavad. Need statistilised puudujäägid takistavad maksuhaldurite katseid viia läbi riskihindamisi suure riskiga jurisdiktsioonide tuvastamiseks ning toovad esile vajaduse parandada teabevahetust maksuplaneerimise struktuuride osas.

(10)

Kuna õigusakti esmane eesmärk peaks olema tagada siseturu nõuetekohane toimimine, oleks ülioluline, et reguleerimine liidu tasandil ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaksid avalikustamise ühised eeskirjad piirnema ainult piiriüleste olukordadega, st olukordadega, mis hõlmavad kas rohkem kui üht liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki. Sellistes olukordades esineb võimalik mõju siseturu toimimisele, mis õigustab vajadust kehtestada ühtne eeskirjade kogum ning mitte jätta kõnealune küsimus liikmesriikide tasandil lahendatavaks.

(10)

Kuna õigusakti esmane eesmärk peaks olema tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja piirata maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist , oleks ülioluline, et reguleerimine liidu tasandil ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaksid avalikustamise ühised eeskirjad piirnema ainult piiriüleste olukordadega, st olukordadega, mis hõlmavad kas rohkem kui üht liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki. Sellistes olukordades esineb võimalik mõju siseturu toimimisele, mis õigustab vajadust kehtestada ühtne eeskirjade kogum ning mitte jätta kõnealune küsimus liikmesriikide tasandil lahendatavaks. Kui liikmesriik rakendab sarnase olemusega täiendavaid riikliku aruandluse meetmeid, tuleks kogutud lisateavet jagada teiste liikmesriikidega, kui see on asjakohane.

(11a)

Kuna kõigil liikmesriikidel ei pruugi olla ajendit töötada välja ja rakendada tõhusaid karistusi, ning selleks, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev rakendamine kõigis liikmesriikides, peaks maksuhaldurite vaheline teabevahetus seoses karistuste määramisega ja olukordadega, kus liikmesriik on jätnud karistuse määramata, olema automaatne.

(13)

Selleks et parandada käesoleva direktiivi tõhusust, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi rakendavate siseriiklike eeskirjade rikkumise eest ning tagama, et neid karistusi ka praktikas rakendatakse ning et karistused on proportsionaalsed ja neil on hoiatav mõju.

(13)

Selleks et parandada käesoleva direktiivi tõhusust, peaksid liikmesriigid kehtestama karistused käesolevat direktiivi rakendavate siseriiklike eeskirjade rikkumise eest ning tagama, et neid karistusi , sealhulgas rahalisi karistusi ka praktikas kohe rakendatakse ning et karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja neil on hoiatav mõju. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ja tegema üldsusele teatavaks nende vahendajate ja maksumaksjates loetelu, kellele on määratud käesoleva direktiivi kohased karistused, sealhulgas nende nime, kodakondsuse ja elukoha.

(14)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada tunnuseid , kandes tunnuste loetellu võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemi või skeemid , pidades silmas ajakohastatud teavet kõnealuse skeemi või kõnealuste skeemide kohta , mis on saadud selliste skeemide kohustuslikust avalikustamisest .

(14)

Selleks et täiendada või muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et ajakohastada tunnuseid . Iga kahe aasta tagant peaks komisjon avaldama eelnõu ajakohastatud tunnuste loetelust , millega määratakse kindlaks agressiivne maksuplaneerimine, et hõlmata mis tahes uusi või muudetud maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise skeeme , mis on alates eelmisest ajakohastamisest kindlaks tehtud, ja loetelu tuleks jõustada nelja kuu jooksul pärast ajakohastatud loetelu eelnõu avaldamist .

(15a)

Et tagada tunnuste ühtne kasutamine ja tõlgendamine, peaks komisjon korrapäraselt jälgima maksuhaldurite tegevust kooskõlas käesoleva direktiiviga.

(18)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – parandada siseturu toimimist, takistades piiriüleste agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamist – ei saa piisaval määral saavutada liikmesriikide poolt iseseisvalt ja koordineerimatult, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, kuna see on suunatud skeemidele, mis on välja töötatud, et potentsiaalselt kasutada turu ebatõhusust, mis tuleneb erinevate siseriiklike maksueeskirjade omavahelistest seostest, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, pidades eelkõige silmas, et see on piiratud piiriüleste skeemidega kas rohkem kui ühe liikmesriigi või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.

(18)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki – piirata märkimisväärselt maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise katastroofilisi tagajärgi avaliku sektori raamatupidamisarvestusele ning parandada siseturu toimimist, takistades piiriüleste agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamist – ei saa piisaval määral saavutada liikmesriikide poolt iseseisvalt ja koordineerimatult, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, kuna see on suunatud skeemidele, mis on välja töötatud, et potentsiaalselt kasutada turu ebatõhusust, mis tuleneb erinevate siseriiklike maksueeskirjade omavahelistest seostest, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, pidades eelkõige silmas, et see on piiratud piiriüleste skeemidega kas rohkem kui ühe liikmesriigi või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel.

c)

ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu ja selle skeemi või skeemide seeria näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu majandustegevusega või osaga sellest;

c)

ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis seal asuva püsiva tegevuskoha või selles jurisdiktsioonis asuva mis tahes välismaise kontrollitava äriühingu kaudu ja selle skeemi või skeemide seeria näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu majandustegevusega või osaga sellest;

d)

ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis püsiva tegevuskoha kaudu, mis ei asu selles jurisdiktsioonis , ja selle skeemi või skeemide seeria näol on tegemist püsiva tegevuskoha kogu majandustegevusega või osaga sellest ;

d)

ühe või enama skeemis või skeemide seerias osaleja majandustegevus toimub mõnes teises jurisdiktsioonis ilma selles jurisdiktsioonis maksukohustuslasena kohalolekut tekitamata ;

20.

„tunnus“ – IV lisas loetletud skeemile või skeemide seeriale omane joon või omadus ;

20.

„tunnus“ – IV lisas loetletud skeem või skeemide seeria ;

ca)

maksumaksja on teise maksumaksja tegelikult kasu saav omanik direktiivi (EL) 2015/849 tähenduses.

(a)

vahendajate ja maksumaksjate isikuandmed, sh nimi, maksuresidentsus, maksukohustuslasena registreerimise number ja vajadusel isikud, kes on vahendaja või maksumaksjaga seotud ettevõtjad;

a)

Vahendajate või vajaduse korral audiitorite ja maksumaksjate isikuandmed, sh nimi , kodakondsus , maksuresidentsus, maksukohustuslasena registreerimise number ja vajadusel isikud, kes on vahendaja või maksumaksjaga seotud ettevõtjad;

(c)

piiriülese skeemi või skeemide seeria sisu kokkuvõte, sh viide nimele, mille all neid tavaliselt teatakse (kui see on olemas) ning üldsõnaline kirjeldus asjaomaste majandustegevuste või skeemide kohta, avaldamata seejuures äri- , tööstus- ega kutsesaladust ega turustusprotsessi ega sellist teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga;

c)

piiriülese skeemi või skeemide seeria sisu kokkuvõte, sh viide nimele, mille all neid tavaliselt teatakse (kui see on olemas) ning üldsõnaline kirjeldus asjaomaste majandustegevuste või skeemide kohta, avaldamata seejuures intellektuaalomandit , tööstus- ega kutsesaladust ega sellist teavet, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku korraga;

(d)

kuupäev, mil avalikustatavat piiriülest skeemi hakatakse rakendama või rakendati või mil tehakse või tehti esimene samm skeemide seeriast;

d)

kuupäev, mil avalikustatavat piiriülest skeemi hakatakse rakendama või mil tehakse esimene samm skeemide seeriast;

(e)

vajadusel siseriiklikud maksuõigusnormid, mille kohaldamisel tekib maksusoodustus ;

e)

vajadusel siseriiklikud maksuõigusnormid, mis on avalikustatavate skeemide või skeemide seeriate aluseks ;

(h)

iga isik teistes liikmesriikides (kui selline isik on olemas), keda avalikustatav piiriülene skeem või skeemide seeria võib mõjutada, tuues välja, millise liikmesriigiga on asjaomased vahendajad või maksumaksjad seotud.

h)

iga isik teistes liikmesriikides (kui selline isik on olemas), keda avalikustatav piiriülene skeem või skeemide seeria võib mõjutada, tuues välja, millise liikmesriigiga on asjaomased vahendajad , audiitorid või maksumaksjad seotud.

5a)

5b)