Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62016TN0677

    Kohtuasi T-677/16: 22. septembril 2016 esitatud hagi – Bowles versus EKP

    ELT C 419, 14.11.2016, p. 54–55 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    14.11.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 419/54

    22. septembril 2016 esitatud hagi – Bowles versus EKP

    (Kohtuasi T-677/16)

    (2016/C 419/71)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hageja: Carlos Bowles (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

    Kostja: Euroopa Keskpank

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

    sellest lähtuvalt:

    —

    tühistada Chief Service Officer’i (edaspidi „CSO“) poolt 29. veebruaril 2016 otsustamisvolituse alusel tehtud otsus, mis tehti töötajatele teatavaks 11. märtsil 2016 ja millega hageja jäeti välja nende hulgast, kelle palka 2016. aastal täiendavalt tõsteti;

    —

    tühistada 5. juulil 2016 tehtud ja 13. juulil 2016 kättesaadud otsus jätta kaebus rahuldamata;

    —

    mõista välja hüvitis hagejale tekitatud varalise kahju eest, mis seisneb täiendava palgatõusu saamise võimaluse kaotuses 2016. aastal ja mille suurus on hinnanguliselt 49 102 eurot;

    —

    mõista välja hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest, mille suurus ex aequo et bono hinnatuna on 15 000 eurot;

    —

    mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

    1.

    Esimene väide, et rikutud on diskrimineerimiskeelu põhimõtet, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikleid 12 ja 21, EKP töötajate töölepingutingimuste artiklit 51, õigust karjäärile ja edutamisele ning õiguskindluse põhimõtet.

    —

    Hageja leiab, et EKP ei ole tänini täitnud Avaliku Teenistuse Kohtu 15. detsembri 2015. aasta otsust kohtuasjas F-94/14, Bowles vs. EKP. Palga täiendavat tõstmist käsitlevat 14. veebruari 2011. aasta haldusringkirja nr 1/2011, mille Avaliku Teenistuse Kohtu õigusvastaseks tunnistas, ei ole tühistatud ega muudetud.

    —

    Hageja leiab ka, et kuna õigusnorme ei ole muudetud, on töötajate esindajad, kellel on õigus täielikule või osalisele tööst vabastusele, taas olukorras, kus neil erinevalt EKP ülejäänud töötajatest puudub õigus palgatõusule ja karjääri edenemisele.

    —

    Järgmiseks leiab hageja, et tema kõrvalejätmine teenete võrdlevast hindamisest, mille tulemusel EKP teeb palga täiendava tõstmise otsuse, mõjutab selle otsuse seaduslikkust, ning see kõrvalejätmine, mis praktikas on lõplik, seab ta ilmselgelt ebasoodsamasse olukorda ja diskrimineerib teda põhjusel, et ta on täistööajaga tegev töötajate esindajana.

    2.

    Teine väide, et CSO-l puudub pädevus otsustada, et hageja küsimuses ei ole tarvis järgida palga täiendavat tõstmist käsitlevas 14. veebruari 2011. aasta haldusringkirjas nr 1/2011 ette nähtud menetlust.

    —

    Hageja leiab, et EKP ei ole CSO-le delegeerinud mingit muud pädevust palkade täiendava tõstmise valdkonnas kui pädevus otsustada, millised töötajad selle palgatõusu saavad, ning tal puudub pädevus muuta ringkirja nr 1/2011, eesmärgiga jätta teatavad töötajad selle kohaldamisalast välja.

    —

    Järelikult ei olnud CSO-l pädevust otsustada ringkirja nr 1/2011 hagejale mitte kohaldada, samas kui seda oleks tulnud hagejale kohaldada, kui CSO oleks tegutsenud nende volituste piires, mille juhtkond talle on andnud.

    3.

    Kolmas väide, et personalikomiteega ei ole konsulteeritud ja seeläbi on rikutud harta artiklit 27 ja EKP töötajate töölepingutingimuste artikleid 48 ja 49.

    —

    Hageja leiab viimaseks, et kui CSO otsust tuleb pidada ringkirja nr 1/2011 muutmise otsuseks, siis ei ole selle otsuse üle personalikomiteega eelnevalt konsulteeritud. Kuna niisugune konsulteerimine on muu hulgas nõutav enne ringkirja nr 1/2011 mis tahes muutmist, siis oleks EKP seega pidanud personalikomiteega selle muudatuse üle eelnevalt konsulteerima.
    Top