19.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 105/1

—

Euroopa Komisjoni 2016. aasta majanduskasvu analüüsi „Majanduse elavnemise toetamine ja majandusliku lähenemise edendamine” (1);

—

Euroopa Komisjoni hariduse ja koolituse valdkonna 2015. aasta ülevaadet (2),

—

nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruannet hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta „Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid” (3).

1.

Haridus ja koolitus peaksid olema keskseks elemendiks terviklikus lähenemisviisis, mille eesmärk on edendada sotsiaal-majanduslikku arengut ja kaasatust. Selleks tuleb haridussüsteeme sihipäraselt reformida, eesmärgiga parandada nende toimivust õpitulemuste seisukohast üldiste jõupingutuste raames, mida on vaja teha töökohtade ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamiseks. Kuna haridusse ja koolitusse investeerimine soodustab majanduskasvu ja toetab nii majanduse lühiajalist elavdamist kui ka pikaajalist majanduskasvu, tuleks kõnealune investeerimine seada esmatähtsale kohale nii piirkondlikul, riiklikul kui ka ELi tasandil. See ei pruugi alati tähendada eelarvete suurendamist, vaid selle asemel hoopis kulutuste paremat suunamist ja õigete kvaliteeti suurendavate stiimulite pakkumist.

2.

Oskuste, pädevuste ja teadmiste arendamine elukestva õppe pakkumisel on aluseks hästi toimivale tööturule, kus individuaalsed anded saavad areneda. Tuleb leida viise, kuidas valmistada noori ette tööturu muutuvate nõudmiste jaoks, samal ajal pidevalt ajakohastades ja parandades nende oskusi, kes juba on tööturul. Oskuste nõudlusele mittevastavust ja oskuste nappust tuleks käsitleda esmajärjekorras nii haridus- kui ka tööhõivesektoris. Muu hulgas tähendab see, et suuremat tähelepanu on vaja pöörata valdkonnaüleste oskuste (13) arendamisele ning et edendada tuleks töökohal toimuvat väljaõpet, tulevikus vajaminevate oskuste prognoosimist ning haridusasutuste ja ettevõtjate partnerlust.

Oskuste ja pädevuste arendamise olulisus ulatub tööturust palju kaugemale. Samamoodi on tegu vastutustundlike kodanike kujundamisega, kes suudavad etendada aktiivset osa ühiskonnas ja demokraatlikus elus. Nimetatud kaks eesmärki täiendavad teineteist, kuna ühiskonnas vajalikud oskused ja pädevused on paljuski sama olulised ka töökohal.

3.

Majanduse moderniseerimiseks tuleks ellu viia struktuurireforme, eesmärgiga soodustada inimeste oskuste, pädevuste ja teadmiste arendamist, et ergutada innovatsiooni ja tootlikkust ning edendada kaasatust. Seetõttu peaksid haridussüsteemid püüdma suurendada oma piirangutest vabastavat mõju, tagades võrdsed võimalused kõigile, olenemata nende sotsiaal-majanduslikust staatusest, sisserändaja taustast või soost. See tähendab haridussüsteemidele suutlikkuse andmist reageerida õppijate suurenevale mitmekesisusele ja sidemete loomist kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

1.

Teha koostööd eesmärgiga edendada sotsiaal-majanduslikku arengut ja kaasatust ELis hariduse kaudu reformide, asjakohaste poliitikameetmete ja sihipärase investeerimise teel. Tuleks teha kindlaks ja levitada edukaks osutunud poliitikameetmeid ning pakkuda asjakohast tuge nende elluviimiseks teistes riikides, kes soovivad saada inspiratsiooni sarnaste poliitikameetmete või reformide väljatöötamiseks.

2.

Jälgida edasiminekut meie ühiste eesmärkide suunas hariduse ja koolituse vallas ning vahetada teadmisi ja kogemusi, eelkõige hiljuti muudetud „HK 2020” prioriteetsete valdkondade ja struktuuride raames (14). Seda tehes tuleks tagada järjepidevus strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega ja juhtimiskorraga Euroopa poolaasta raames, austades samal ajal täiel määral subsidiaarsust, haridusasutuste autonoomiat ja pedagoogilist vabadust.

3.

Investeerida piisavalt haridusse kõigil tasanditel, motiveerides seda samal ajal suurendama haridustaset, tegema kindlaks oskuste nappuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse ja tegelema sellega ning suurendama hariduse ja koolituse piirangutest vabastavat mõju. Selleks tuleb täielikult ära kasutada Euroopa rahastamisvahendite, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, noortegarantii, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja programmi „Erasmus+” pakutavaid võimalusi.

4.

Anda õpetajatele kutsealusõppe ja pideva kutsealase arengu kaudu asjakohased ja ajakohased pedagoogilised vahendid ja meetodid, mis on kavandatud oskuste ja pädevuste arendamise ja teadmiste omandamise tõhustamiseks. Haridusasutuste avamine välismaailmale peaks olema kõnealuse lähenemisviisi lahutamatu osa hariduse ja koolituse kõigil tasanditel. Selle saavutamiseks tuleks toetada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke partnerlusi, kaasates asjaomased sidusrühmad, nagu sotsiaalpartnerid ja noortesektori esindajad, ning selle eesmärk peaks olema konkreetsete probleemidega tegelemine.

5.

Tegeleda aktiivselt noortega, kellel on tulenevalt nende sotsiaal-majanduslikust staatusest, sisserändaja taustast või soost ebasoodsad haridus- ja tööalased väljavaated, eesmärgiga tagada, et kedagi ei jäeta abita. Tuleks tõhustada noorte digikirjaoskust ja meediapädevust, samuti võimet mõelda kriitiliselt, nagu ka sotsiaalseid oskusi ja kodanikupädevusi. Õpetajad ja koolijuhid peaksid oskama tuvastada kõrvalejäetuse varaseid märke ja neist märku andma, eesmärgiga parandada haridustaset ja ennetada haridussüsteemist varakult lahkumist, sotsiaalset tõrjutust ja vägivaldset radikaliseerumist.

1.

Toetama jätkuvalt – programmi „Erasmus+” 2017. aasta tööprogrammi raames – kõiki algatusi, millega lahendada käesolevas resolutsioonis kirjeldatud probleeme, kasutades täiel määral ära kehtivas programmis pakutavaid võimalusi. Lisaks annab mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte tegemine võimaluse kaaluda, kuidas saab neid probleeme toetada erinevate olemasolevate ELi rahastamisvahendite – sealhulgas programmi „Erasmus+” – abil kõige tõhusamalt.

2.

Kinnitama taas hariduse ja koolituse tähtsust 2020. aasta järgsetes Euroopa majanduskasvu, tööhõive ja jätkusuutlikkuse alastes algatustes, võttes samuti arvesse laiemaid algatusi, näiteks ÜRO säästva arengu eesmärke 2030. aastaks. See on eriliti oluline hariduse kui valdkonna puhul, millele on omane pikaajaline perspektiiv.

3.

Esitama 2016. aasta mai hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu istungiks oma tulevase ettepaneku Euroopa uue oskuste tegevuskava kohta, toetades liikmesriike, mis võiksid muu hulgas kaaluda viise, kuidas hoogustada oskuste arendamist ja teadmiste omandamist elukestva õppe perspektiivis, pöörates erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:

4.

Toetama liikmesriike, et suurendada hariduse ja koolituse rolli kodanikuaktiivsuse ja põhiväärtuste edendamisel Pariisi deklaratsiooni järelmeetmetena (15). Seoses sellega tagama sünergia ja koostöö Euroopa Nõukoguga demokraatliku kodanikuaktiivsuse vallas.