(1)

Komisjon märkas 2011. aastal, et kõigil tasanditel arutatakse finantssektori lisamaksustamist. See arutelu tuleneb soovist tagada, et finantssektor annab õiglase ja olulise panuse kriisi kulude kandmisesse ja et finantssektorit maksustatakse tulevikus teiste sektoritega võrdselt, et vähendada finantseerimisasutuste soovi tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendada õigusmeetmeid, mille eesmärk on vältida tulevasi kriise ja luua lisatulu üldeelarves või teatavate poliitiliste eesmärkide jaoks.

(1)

Komisjon märkas 2011. aastal, et kõigil tasanditel arutatakse finantssektori lisamaksustamist. See arutelu tuleneb soovist tagada, et finantssektor annab õiglase ja olulise panuse kriisi kulude kandmisesse ja et finantssektorit maksustatakse tulevikus teiste sektoritega võrdselt, et vähendada finantseerimisasutuste soovi tegeleda liiga riskantsete tegevustega, et täiendada õigusmeetmeid, mille eesmärk on vältida tulevasi kriise ja vähendada spekuleerimist ning luua lisatulu üldeelarves , muu hulgas eelarve konsolideerimise toetuseks või teatavate poliitiliste eesmärkide jaoks liikumisel jätkusuutlikkuse ning kasvu, haridustaseme ja tööhõive parandamise suunas, pöörates seejuures erilist tähelepanu noorte probleemidele . Finantstehingute maksu kehtestamine näitab seega head ümberjagamise ja juhtimise võimet, täiendades asjakohaselt olemasolevate õigusreformide algatusi.

(1a)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldustega 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta tuleks osa finantstehingute maksust saadavast tulust suunata tõeliste omavahenditena liidu eelarvesse. Finantstehingute maksust laekuva tulu kasutamine liidu tõelise omavahendina on võimalik üksnes tõhustatud koostöö menetluse raames, kui osalevate liikmesriikide osamakseid liidu eelarvesse vähendatakse sama summa ulatuses ja välditakse seeläbi osalevate riikide ebaproportsionaalseid osamakseid võrrelduna mitteosalevate riikide osamaksetega. Kui finantstehingute maks liidu tasandil kehtestatakse, tuleks kogu finantstehingute maksust tulenev omavahendite summa või osa sellest lisada liikmesriikide osamaksetele, et luua uusi rahastamisallikaid investeeringuteks Euroopas, ilma selleks osalevate liikmesriikide liidu eelarvesse tehtavaid osamakseid vähendamata.

(1b)

Enne finantstehingute maksu kehtestamist peaks komisjon tõendama, et tõhustatud koostöö ei kahjusta siseturgu ega majanduslikku, sotsiaalset või territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti peaks komisjon tõendama, et tõhustatud koostöö ei osutu takistuseks ega põhjusta diskrimineerimist liikmesriikidevahelises kaubanduses ega moonuta nendevahelist konkurentsi. Komisjon peaks esitama uue põhjaliku analüüsi ja mõju hindamise ühise finantstehingute maksu ettepaneku tagajärgede kohta nii osalevates kui ka mitteosalevates riikides ning siseturu kohta tervikuna.

(2a)

Finantstehingute maksu tõelised eesmärgid saavutatakse üksnes siis, kui see kehtestatakse ülemaailmsel tasandil. Seega on 11 liikmesriigi tõhustatud koostöö vaid esimene samm liidu ja hiljem ülemaailmsel tasandil finantstehingute maksu kehtestamise suunas. Liit toetab jätkuvalt kõiki maailma riike hõlmava finantstehingute maksu kehtestamist ja nõuab tungivalt, et see küsimus lisataks G-20 ja G-8 tippkohtumiste päevakorda.

(3)

Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt osalevates liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tõhustada siseturu nõuetekohast toimimist, on osalevates liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi osalevates liikmesriikides ja investeeringute jaotumise moonutusi kõnealuste riikide finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.

(3)

Mitu riiki osalevast 11 liikmesriigist on finantstehingute maksu teatavas vormis juba kehtestanud või on seda kehtestamas. Selleks et vältida turumoonutusi tulenevalt osalevates liikmesriikides ühepoolselt võetavatest meetmetest ja arvestades enamiku asjakohaste finantstehingute väga suurt mobiilsust ning vajadust tõhustada siseturu nõuetekohast toimimist, on osalevates liikmesriikides kehtestatava finantstehingute maksu põhielemendid vaja ühtlustada liidu tasandil. Seejuures tuleks vältida maksuarbitraaži võimalusi osalevates liikmesriikides ja investeeringute jaotumise moonutusi kõnealuste riikide finantsturgudel ning ka topeltmaksustamist või maksustamata jätmist.

(3a)

Arvestades, et Euroopa finantsturgude reguleerimisel on tehtud olulisi edusamme, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määruse (EL) nr 575/2013 (krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta)  (1) , direktiivi 2013/36/EL ja käesoleva direktiivi vastuvõtmine, peaksid need osalevad liikmesriigid, kes on hiljutise finantskriisi tõttu kehtestanud pangamaksud, kontrollima, kas selliseid makse on vaja ja kas need on kooskõlas liidu õiguse ning siseturu reeglite ja eesmärkidega.

(3b)

Finantstehingute maksu ühtlustamine osalevate liikmesriikide vahel ei tohiks tuua kaasa riigivälist maksustamist, mis kahjustab teiste mitteosalevate liikmesriikide võimalikku maksubaasi.

(4)

Siseturu toimimise tõhustamine ja eelkõige moonutuste vältimine osalevates liikmesriikides eeldab, et finantstehingute maksu kohaldatakse laiapõhjaliselt kindlaksmääratud finantseerimisasutuste ja tehingute suhtes, paljude erinevate finantsinstrumentide, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute sõlmimise ja asjaomaste tehingute oluliste muudatuste suhtes.

(4)

Siseturu toimimise tõhustamine ja eelkõige moonutuste vältimine osalevates liikmesriikides , maksupettuste, maksude maksmisest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise, riski ümberpaigutamise ohu ja õigussüsteemide erinevuste ärakasutamise võimaluste vähendamine eeldab, et finantstehingute maksu tuleks kohaldada laiapõhjaliselt kindlaksmääratud finantseerimisasutuste ja tehingute suhtes, paljude erinevate finantsinstrumentide, sh nii organiseeritud turgudel kui ka börsiväliselt kaubeldavate struktureeritud toodete suhtes ja ka kõigi tuletislepingute , sealhulgas hinnavahelepingute, välisvaluutaturgudel toimuvate konverteeritavas vääringus tehtavate tehingute (currency spots) ja spekulatiivsete tähtpäevatehingute sõlmimise ning asjaomaste tehingute oluliste muudatuste suhtes.

(8)

Finantstehingute maksu reguleerimisalast tuleks välja jätta esmasturgudel toimuv kauplemine (v.a tuletislepingute sõlmimine või nende oluline muutmine) ning elanikele ja ettevõtjatele olulised tehingud, nt kindlustuslepingute sõlmimine, hüpoteeklaenud, tarbijalaenud või makseteenused, et mitte seada ohtu ettevõtjate ja valitsuste kapitali suurendamist ning vältida mõju leibkondadele.

(8)

Finantstehingute maksu reguleerimisalast tuleks välja jätta esmasturgudel toimuv kauplemine (v.a tuletislepingute sõlmimine või nende oluline muutmine) ning elanikele ja ettevõtjatele olulised tehingud, nt kindlustuslepingute sõlmimine, hüpoteeklaenud, tarbijalaenud või makseteenused, et mitte seada ohtu ettevõtjate ja valitsuste kapitali suurendamist ning vältida kahjulikku mõju leibkondadele ja reaalmajandusele .

(13a)

Selleks et tugevdada reguleeritud turgude ja eelkõige rangelt reguleeritava, kontrollitava ja läbipaistva börsil kauplemise positsiooni võrreldes reguleerimata, vähem kontrollitava ja vähem läbipaistva börsivälise kauplemisega, peaksid liikmesriigid kohaldama börsiväliste tehingute suhtes kõrgemat maksumäära. See võimaldab üleminekut vähe reguleeritud või reguleerimata turgudel kauplemiselt reguleeritud turgudele. Kõrgemat määra ei tohiks kohaldada finantstehingute suhtes börsiväliste tuletisinstrumentidega, kui tehingud vähendavad objektiivselt riske ja teenivad seeläbi reaalmajandust.

(15a)

Mittefinantseerimisasutused teevad finantsturgudel olulisi tehinguid, et vähendada äritegevusega otseselt seotud riske. Nende asutuste suhtes ei tuleks selliste tehingute sooritamise korral finantstehingute maksu kohaldada. Kui aga mittefinantseerimisasutused teevad spekulatiivseid tehinguid, mis ei ole seotud riskide vähendamisega nende äritegevuses, tuleks neid käsitleda finantsseerimisasutustena ja nende suhtes tuleks kohaldada finantstehingute maksu.

(15b)

Et maksudest kõrvalehoidumine oleks võimalikult kulukas ja võimalikult vähetulus ning et tagada tõhusam haldussund, tuleks residentsuse ja emiteerija põhimõtteid täiendada omandiõiguse üleandmise põhimõttega.

(15c)

Komisjon peaks vajaduse korral alustama läbirääkimisi kolmandate riikidega, et hõlbustada finantstehingute maksu kogumist. Ühtlasi peaks komisjon läbi vaatama koostööst keelduvate jurisdiktsioonide määratluse ning vastavalt uuendama oma maksupettuste, maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastast tegevuskava.

(16)

Minimaalsed maksumäärad tuleks kehtestada piisavalt kõrged, et saavutada ühtse finantstehingute maksuga ette nähtud ühtlustamine. Samas peavad määrad olema piisavalt madalad, et minimeerida turu ümberpaigutumise ohtu.

(19)

Selleks et hoida ära maksupettust ja maksude maksmisest kõrvalehoidumist peaks osalevatel liikmesriikidel olema kohustus võtta nõuetekohaseid meetmeid.

(19)

Selleks et hoida ära maksupettusi, maksude maksmisest kõrvalehoidumist ja agressiivset maksuplaneerimist, nt asendamist, peaks osalevatel liikmesriikidel olema kohustus võtta nõuetekohaseid meetmeid.

(19a)

Komisjon peaks moodustama ekspertide töörühma (finantstehingute maksu komitee), kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esindajad, et hinnata käesoleva direktiivi tulemuslikku rakendamist ning hoida ära maksupettused, maksude maksmisest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine ning säilitada ühtse turu usaldusväärsus. Finantstehingute maksu komitee peaks teostama järelevalvet finantstehingute üle, et tuvastada artiklis 14 osutatud kuritarvitused, pakkuda õigeaegselt välja vastumeetmeid ja vajaduse korral kooskõlastada nende vastumeetmete rakendamist riigi tasandil. Komitee peaks täielikult rakendama liidu maksunduse ja finantsteenuste reguleerimise valdkonna õigusakte ning rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas OECD ja Euroopa Nõukogu loodud maksundusalase koostöö instrumente. Vajaduse korral peaks osalevate liikmesriikide esindajad saama luua allrühma, et käsitleda küsimusi, mis ei mõjuta mitteosalevaid riike seoses finantstehingute maksu rakendamisega.

(19b)

Direktiivi 2011/16/EL kohaselt on liikmesriigid kohustatud tegema haldustasandil maksundusalast koostööd ja direktiiv 2010/24/EL kohustab neid üksteist vastastikku abistama maksude, tollimaksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel.

(21)

Selleks et teatavates tehnilistes valdkondades saaks vastu võtta üksikasjalikumaid eeskirju registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustuste ning muude kohustuste kohta, et tagada, et tasumisele kuuluvat finantstehingute maksu maksuhaldurile ka tegelikult makstakse ja et need eeskirjad võetakse õigeaegselt vastu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse selleks vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse edastamise nõukogule.

(21)

Selleks et teatavates tehnilistes valdkondades saaks vastu võtta üksikasjalikumaid eeskirju registreerimis-, raamatupidamis- ja aruandluskohustuste ning muude kohustuste kohta, et tagada, et tasumisele kuuluvat finantstehingute maksu maksuhaldurile ka tegelikult makstakse ja et need eeskirjad võetakse õigeaegselt vastu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles täpsustatakse selleks vajalikud meetmed. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(c)

tuletislepingute sõlmimine enne tasaarveldust või arveldust;

(c)

tuletislepingute , sh hinnavahelepingute ja spekulatiivsete tähtpäevatehingute sõlmimine enne tasaarveldust või arveldust;

(ca)

välisvaluutaturgudel toimuvate konverteeritavas valuutas tehtavad tehingud (currency spots);

(e)

repo- ja pöördrepotehingu ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehing;

(e)

repo- ja pöördrepotehingu ning väärtpaberite laenuks andmise ja võtmise tehing , sh välkkauplemises osalemise ajal tehtud korraldused, mis on tühistatud ;

i)

see kasutab ühispaiknemist, otsest turulepääsu või lähikonna veebimajutusrajatisi;

ii)

see on seotud vähemalt 50 %-ga päevasest portfellikäibest;

iii)

tühistatud korralduste (sh osaliste tühistuste) osakaal on suurem kui 20 %;

iv)

enamik võetud positsioonidest suletakse samal päeval;

v)

rohkem kui 50 % korraldustest või tehingutest tehakse kauplemiskohas, mis pakub hinnaalandusi või maksevähendeid korraldustele, mis tekitavad likviidsust ja millel on õigus sellistele maksevähenditele.

(d)

kui kahe järjestikuse kalendriaasta finantstehingute keskmine aastane väärtus ei ületa viitekümmend protsenti direktiivi 78/660/EMÜ artikli 28 kohasest aastasest keskmisest puhaskäibest, on asjaomasel ettevõtjal, asutusel, organil või isikul õigus taotleda, et teda ei käsitataks (enam) finantseerimisasutusena.

(d)

kui kahe järjestikuse kalendriaasta finantstehingute keskmine aastane väärtus ei ületa 20 % direktiivi 78/660/EMÜ artikli 28 kohasest aastasest keskmisest puhaskäibest, on asjaomasel ettevõtjal, asutusel, organil või isikul õigus taotleda, et teda ei käsitataks (enam) finantseerimisasutusena.

(da)

ei võeta kõnealuses punktis osutatud finantstehingute keskmise aastase väärtuse arvutamisel arvesse finantstehinguid börsiväliste tuletislepingutega, millele on osutatud komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 artiklis 10, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliiringukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega  (2) .

(a)

kesksed vastaspooled, kui nad täidavad kesksete vastaspoolte ülesandeid;

(a)

kesksed vastaspooled, kui nad täidavad kesksete vastaspoolte ülesandeid , või muud arvelduskojad, arveldusagendid või süsteemid, nagu on määratletud direktiivis 98/26/EÜ, kui nad täidavad kliiringuülesannet, kaasa arvatud võimalik uuendamine või arveldus ;

(ca)

VKEde kasvuturud;

(cb)

isik, kes on pidevalt finantsturgudel, olles valmis kauplema oma arvel, ostes ja müües finantsinstrumente oma kapitali eest (turutegija) olulise funktsiooni täitmisel seoses mittelikviidsete võlakirjade ja aktsiatega likviidsuse looja rollis vastavalt turutegija ja selle organiseeritud kauplemiskoha vahelises lepingus sätestatule, kus finantstehing tehakse, ning kui see tehing ei ole välkkauplemise strateegia osa.

(ga)

finantsinstrumentide omanikuna käsutamise õiguse ülekandmise tehingud või samaväärne tehing, millega kaasneb finantsinstrumendiga seotud riski ülekandmine grupi üksuste vahel või detsentraliseeritud pankade võrgustiku üksuste vahel juhtudel, kui tehinguid tehakse liikmesriigi või liidu õiguses sätestatud õigusliku või usaldatavuse likviidsusnõude täitmiseks.

(ea)

ta on osalevas liikmesriigis punkti c kohaselt asutatud finantseerimisasutuse filiaal;

(g)

ta on enda või teise isiku arvel või tehingu osapoole nimel tegutsev osapool finantstehingus, mis hõlmab struktureeritud toodet või direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos osutatud finantsinstrumente, mis on emiteeritud kõnealuse liikmesriigi territooriumil , v.a kõneluse jao punktides 4 kuni 10 osutatud instrumendid, millega ei kaubelda organiseeritud platvormil.

(g)

ta on enda või teise isiku arvel või tehingu osapoole nimel tegutsev osapool finantstehingus, mis hõlmab struktureeritud toodet või direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos osutatud finantsinstrumente, mis on emiteeritud kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

(a)

tegemist on väärtpaberi või väärtpaberiga seotud tuletisinstrumendiga ja väärtpaberi emiteerija registrijärgne asukoht on kõnealuses liikmesriigis;

(b)

tegemist on muu kui punktis (a) viidatud tuletisinstrumendiga, millega on lubatud kaubelda organiseeritud platvormil, ning selle platvormi süsteemide raames toimuvat kauplemist reguleeriv õigus on antud liikmesriigi õigus;

(c)

tegemist on muu kui punktides (a) ja (b) viidatud finantsinstrumendiga, mis on kliiritud keskse vastaspoolega või muu direktiivis 98/26/EÜ määratletud arvelduskoja, arveldusagendi või süsteemiga, kui keskse vastaspool või kõnealus süsteemi tegevust reguleerib antud liikmesriigi õigus;

(d)

tegemist on muu kui punktides(a), (b) või (c) osutatud finantsinstrumendiga ning, sellisele lepingule kohaldatav õigus, mille kohaselt antud finantsinstrumendiga tehing sooritati, on antud liikmesriigi õigus;

(e)

tegemist on struktureeritud instrumendiga ja vähemalt 50 % seda toetavate varade väärtusest on seotud finantsinstrumentidega, mille on emiteerinud osalevas liikmesriigis registreeritud juriidiline isik.

(a)

0,1 % artiklis 6 nimetatud finantstehingute puhul;

(a)

0,1 % artiklis 6 nimetatud finantstehingute puhul , v.a artikli 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud kuni kolmekuulise tähtajaga tehingud;

(b)

0,01 % artiklis 7 nimetatud finantstehingute puhul.

(b)

0,01 % artiklis 7 nimetatud finantstehingute puhul;

(ba)

0,01 % artikli 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud kuni kolmekuulise tähtajaga finantstehingute puhul;