29.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 247/17

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia, s.o strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali suurendamiseks.

(2)

Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (3); mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)

Liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid võtsid 29. juunil 2012 vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega nähakse ette sidus raamistik meetmete võtmiseks liikmesriikide, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)

Nõukogu võttis 9. juulil 2013 vastu soovituse (4) Taani 2013. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi (2013–2016) kohta.

(5)

Komisjon võttis 13. novembril 2013 vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi, mis tähistab majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2014) algust. Samuti võttis komisjon 13. novembril 2013 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi aruande, milles nimetati Taanit liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(6)

Euroopa Ülemkogu kiitis 20. detsembril 2013 heaks prioriteedid finantsstabiilsuse tagamiseks, eelarve konsolideerimiseks ja majanduskasvu hoogustamiseks. Ülemkogu toonitas vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenuandmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegeleda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2014 määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Taani suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi tulemused. Analüüsi põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et Taani makromajanduslikke probleeme, mis on seotud erasektori võlakoormuse ja välise konkurentsivõimega, ei saa enam pidada tasakaalustamatuseks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tähenduses. Eelkõige tundub, et eluasemeturul toimunud kohanemine ning erasektori kõrge võlataseme mõju reaalmajandusele ja finantssektori stabiilsusele on kontrolli all. Siiski vajavad need arengud ja ka välist konkurentsivõimet suurendavad tegurid jätkuvat jälgimist.

(8)

Taani esitas 15. aprillil 2014 nii oma 2014. aasta riikliku reformikava kui ka 2014. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)

2014. aasta lähenemisprogrammis sätestatud eelarvestrateegia eesmärk on tagada ülemäärase puudujäägi korrigeerimine jätkusuutlikul viisil ja säilitada struktuurne eelarvepositsioon keskpika perioodi eesmärgi tasemel või üle selle. Keskpika perioodi puudujäägieesmärk, mis on -0,5 % SKPst, vastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Taani valitsemissektori eelarvepuudujääk toodi aastal 2013 jätkusuutlikult tasemele alla 3 % SKP-st. Lähenemisprogrammis on seatud eesmärgiks saavutada 2014. aastal valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk 1,3 % SKPst ja 2015. aastal 2,9 % SKPst, mis on vastavuses (ümberarvutatud) struktuurse eelarvepositsiooniga keskpika perioodi eesmärgi tasemel või üle selle. Kokkuvõttes on lähenemisprogrammis sätestatud eelarvestrateegia kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Võlatase, mis 2013. aastal oli 44,5 % SKPst, peaks kava kohaselt 2015. aastal ajutiselt kasvama, seejärel kahanema. Lähenemisprogrammi eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Stsenaariumi kohaselt kasvab SKP 2014. aastal 1,6 % ja 2015. aastal 1,9 %, mis on üldjoontes kooskõlas komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosiga, mille kohaselt on need määrad vastavalt 1,5 % ja 1,9 %. Lähtudes 2014. aasta lähenemisprogrammile antud hinnangust ja komisjoni prognoosist ning toimides kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1466/97, on nõukogu arvamusel, et Taani riigi rahanduse seisund on kindel ja et lähenemisprogrammi eesmärk eeldatavasti saavutatakse.

(10)

Taani on teinud mõningaid edusamme tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate ühiskonnagruppide olukorra parandamiseks ja samuti haridussüsteemi kulutõhususe suurendamiseks. Invaliidsuspensionide ja paindlike töökohtade (nn „fleksjob”) reform on hakanud andma tulemusi, jõustunud on rahaliste hüvitiste reform, kokkulepe on saavutatud haigushüvitiste reformi alal ja aprillis andis valitsus töösse aktiivse tööturupoliitika reformi ettepaneku. Probleeme on veel piisava hulga õpipoisikohtade tagamisega ja selle õppevormi maine parandamisega, kutseharidus- ja -koolitussüsteemide uuendamisega ja koolist väljalangevuse suure määra vähendamisega. Kuna nende reformide rakendamine on alles algusjärgus, ei ole nende täit mõju veel ilmnenud. Kutsehariduse ja -koolituse reformi osas jõuti veebruaris 2014 kokkuleppele ja reform jõustub eeldatavasti 2015. aasta keskel ning selle eesmärgiks on parandada kutseharidust ja -koolitust suure hulga erinevate algatuste kaudu.

(11)

Tootlikkuse kasvatamine on Taani majanduses endiselt probleemiks. Komisjoni hinnang on üldjoontes kooskõlas tootlikkuskomisjoni järeldustega. Aprillis 2014 avaldas tootlikkuskomisjon 25 peamist soovitust ja rohkem kui 100 konkreetset ettepanekut sellistes valdkondades nagu konkurents, riigihanked, haridus, rahvusvahelistumine, innovatsioon, maksundus ja taristu. Tootlikkuse aeglase kasvu probleemi lahendamiseks tuleks astuda samme tootlikkuskomisjoni soovituste rakendamise teel.

(12)

Komisjon on Euroopa poolaasta raames Taani majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud. Ta on hinnanud riiklikku reformikava ja lähenemisprogrammi. Hindamisel on võetud arvesse kõnealuste dokumentide asjakohasust Taani eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada liidu üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad allpool esitatud soovitustes 1–3.

(13)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (5) selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

(1)

Jätkata pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist majanduskasvu soosivat eelarvepoliitikat ja säilitada tugev eelarvepositsioon, tagades, et keskpika perioodi eelarve-eesmärki järgitakse kogu lähenemisprogrammiga hõlmatud aja jooksul.

(2)

Võtta täiendavaid meetmeid, et parandada tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate inimeste tööalast konkurentsivõimet. Parandada haridustulemusi, eriti rändetaustaga noorte puhul, ja samuti kutsehariduse tulemuslikkust. Hõlbustada hariduse omandamiselt tööturule üleminekut, sh kasutades ulatuslikumalt töökohtadel pakutavat väljaõpet ja õpipoisiõpet.

(3)

Suurendada jõupingutusi, et kaotada turule sisenemise takistused ja vähendada regulatiivset koormust, et suurendada konkurentsi omamaises teenustesektoris, eeskätt jaemüügi- ja ehitussektoris, nagu tootlikkuskomisjon on soovitanud.