2.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 296/130

—

võttes arvesse EIP Grupi 2009. aasta aruannet (tegevusaruanne ja ettevõtte vastutuse aruanne, finantsaruanne ning statistikaaruanne);

—

võttes arvesse oma 6. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga 2008. aasta aruande kohta (1);

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga 2007. aasta aastaaruannete kohta (2);

—

võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni ELi 2020. aasta strateegia kohta (3);

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A7-0073/2011),

1.

pooldab Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi, mis teevad EIP rahastamise paindlikumaks, sealhulgas osalused aktsiakapitalis panga tavapärase tegevuse täiendusena, võimalus luua haruettevõtteid ja muid üksusi, et korraldada eritegevust ja osutada laiemalt tehnilise abi teenuseid, ning auditikomisjoni tugevdamine;

2.

tuletab meelde Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi, mis täpsustavad EIP rahastamise eesmärke kolmandates riikides, kes peavad toetama horisontaalseid põhimõtteid ELi suhetes muu maailmaga, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 5, ja peavad tagama ELi välistegevuse eesmärgid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 21;

3.

on teadlik asjaolust, et mõned liikmesriigid nõuavad, et EIP võtaks finantstehingutes enam riske, kuid juhib samal ajal tähelepanu sellele, et see ei tohiks ohustada EIP AAA reitingut, mis on hädavajalik, et tagada parimad tingimused tema antavatele laenudele;

4.

tuletab meelde, et EIP eesmärk on toetada ELi poliitikaeesmärke ning tal on aruandekohustus kontrollikoja, OLAFi ja ELi liikmesriikide ning vabatahtlikkuse põhimõtte alusel Euroopa Parlamendi ees;

5.

soovitab siiski kaaluda ettepanekut, et kehtestataks usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve seoses EIP finantsseisundi kvaliteedi, tulemuste mõõtmise täpsuse ja hea äritava eeskirjade järgimisega;

6.

teeb ettepaneku, et kõnealust regulatiivset kontrolli teostaks:

7.

nõuab, et komisjon esitaks parlamendile 30. novembriks 2011 EIP usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve võimalike valikute õigusliku analüüsi;

8.

teeb ettepaneku, et komisjon täidaks koostöös EIPga – arvestades panga inimressursi kvaliteeti ja kogemusi mahukasse infrastruktuuri investeerimisel – investeeringute rahastamise strateegilise analüüsi ülesannet, milles ei välistata ühtegi hüpoteesi, sh toetused, liikmesriikide poolt EIP kapitalis märgitud summade vabastamine, ELi osa EIP kapitalis, laenud, uuenduslikud vahendid, pikaajaliste ja mitte koheselt kasumlike projektidega seotud finantskorraldus, tagatissüsteemide väljatöötamine, investeeringute kohta eraldi jao loomine ELi eelarves, Euroopa, riiklike ja kohalike asutuste vahelised finantskonsortsiumid, avaliku ja erasektori partnerlused;

9.

tuletab meelde, et juhtis tähelepanu hoiatavale ja murettekitavale asjaolule, et mõned ELi programmide ja rahaliste vahenditega seotud EIP juhtimisaspektid on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest välja jäetud, mis eeldab komisjoni ja EIP vahelist erilist koordineerimist ning raskendab tulemustest ülevaadet saamist; nõuab endiselt, et EIP esitaks Euroopa Parlamendile kogu teabe oma tulemuste kohta: seatud ja saavutatud eesmärgid, võimalike kõrvalekallete põhjused ja läbiviidud hindamiste tulemused; kutsub komisjoni üles esitama EIPga seotud koordineerimismenetluste ja nende tulemuslikkuse kohta üksikasjaliku teabe;

10.

kutsub komisjoni üles nõudma EIP-lt avaldust EIP selliste tegevuste kohta, millel on oluline mitmekordistav mõju ja mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest;

11.

rõhutab, et ELi eelarvest EIP laenudele antud tagatised olid 2009. aasta lõpus 19,2 miljardit eurot; rõhutab, et see summa ei ole ELi eelarve jaoks väike ning ootab üksikasjalikku selgitust kaasnevate riskide kohta; on seisukohal, et EIP peaks selgitama ka sellise suure tagatissummaga seotud laenuintresside kasutamist;

12.

palub üksikasjalikku selgitust haldustasu kohta, mille EIP ELi eelarvest sai;

13.

kordab oma ettepanekut, mille kohaselt peaks Euroopa Liidul olema võimalik saada EIP liikmeks;

14.

pooldab asjaolu, et pank keskendub kolmele valdkonnale, mida kriis tabas Euroopas kõige valusamalt: VKEd, lähenemispiirkonnad ja kliimamuutusega seonduv tegevus;

15.

tunnistab olulist rolli, mida EIP täidab VKEde toetamisel eelkõige finantskriisi ja majandussurutise ajal, ning kutsub EIP-d üles lihtsustama üldise laenuskeemi seost struktuurifondidest eraldatud toetustega;

16.

märgib VKEde olulisust Euroopa majanduses ja seepärast väljendab heameelt selle üle, et VKEdele mõeldud EIP vahendid aastatel 2008–2010 suurenesid ja moodustasid kokku 30,8 miljardid eurot, ning märgib, et see summa on suurem kui selleks ajavahemikuks kavandatud 7,5 miljardit eurot aastas; tunneb heameelt selle üle, et märtsis 2010 loodi Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”, mida komisjon ja pank on rahastanud umbes 200 miljoni euro suuruses summas; rõhutab aga VKEde raskusi laenu taotlemisel ning kutsub sellega seoses EIPd üles muutma finantsvahendajate kaudu laenu andmise veelgi läbipaistvamaks; nõuab sellega seoses, et finantsvahendajatele kehtestataks selged rahastamistingimused ja rangemad laenuandmise tõhususe kriteeriumid; on seisukohal, et EIP peaks olema kohustatud esitama igal aastal VKEdele laenamise kohta aruande, mis sisaldab ka hinnangut laenude kättesaadavuse ja tõhususe ning laenude suuremaks kasutamiseks võetud meetmete kohta;

17.

on seisukohal, et EIP võiks olla sihipärasem, selektiivsem, tõhusam ja rohkem tulemustele suunatud; on seisukohal, et VKEdeni jõudmiseks peaks EIP eelkõige koostööd tegema läbipaistvalt ja vastutustundlikult tegutsevate finantsvahendajatega, kes on seotud kohaliku majandusega; on seisukohal, et VKEdele laenuandmisega seoses peaks EIP avaldama oma veebisaidil aktiivselt teavet, eelkõige eraldatud summade, siiani antud laenude arvu, laenu saanud piirkondade ja tööstussektorite kohta; on seisukohal, et avaldada tuleks ka tingimused, millele finantsvahendajad peavad vastama;

18.

toetab kokkulepet EIP juurdepääsu osas Euroopa Keskpanga likviidsustoetusele Luksemburgi keskpanga vahendusel, et lihtsustada EIP laenuprogramme ja likviidsuse juhtimist;

19.

märgib, et ELi ühtekuuluvuspoliitika lähenemiseesmärk on EIP peamine siht; rõhutab EIP ja komisjoni ühismeetmete lisandväärtust tehnilise abi valdkonnas (JASPERS), mis pakub seega täiendavat tuge ja finantsvõimendust struktuurifondide toetusele;

20.

innustab EIPd andma ka edaspidi lähenemiseesmärgi alla kuuluvatele piirkondadele tehnilist abi ja kaasrahastamist, mis on neile vajalik, et võtta suuremas ulatuses kasutusele nende käsutuses olevaid vahendeid, eeskätt prioriteetsete sektorite projektideks, nagu transpordi infrastruktuuri sektori ja muud majanduskasvu ja tööhõivet suurendavad projektid ning Euroopa 2020. aasta strateegia alla kuuluvad projektid kooskõlas kõrgete sotsiaalsete, läbipaistvus- ja keskkonnanormidega;

21.

kutsub EIPd üles viima oma tehingud täielikult kooskõlla ELi eesmärgiga kiiresti üle minna vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ning võtma vastu kava fossiilkütuste projektidele raha laenamise, sh söeküttel töötavatele elektrijaamadele raha laenamise järkjärguliseks lõpetamiseks ning pingutuste kahekordistamiseks taastuvenergia- ja energiatõhusate tehnoloogiate siirdeks;

22.

väljendab muret selle pärast, et üldiste laenude andmise ja järelevalve maksuhalduse osas puudub endiselt läbipaistvus, mistõttu parlament on seisukohal, et tuleb tagada see, et laenusaajad ei kasutaks maksuparadiise ega muid viise, mis võivad viia maksudest kõrvalehoidumiseni;

23.

nõuab EIP ja Euroopa Investeerimisfondi tegevuse suuremat kooskõlastatust, eelkõige selleks, et suunata Euroopa Investeerimisfondi tegevust rohkem Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele, ning palub sellega seoses töö jaotamist nende kahe asutuse vahel ning mõlema bilansi optimeerimist;

24.

väljendab heameelt EIP grupi otsuse üle teha komisjoniga tihedamat koostööd ühtekuuluvuspoliitika raames seoses kolme ühisalgatusega - JESSICA, JEREMIE ja JASMINE -, mille eesmärk on muuta ühtekuuluvuspoliitika tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning samuti suurendada struktuurifondide finantsvõimenduse funktsiooni; tunnistab, et eespool nimetatud koostöö on osutunud kasulikuks ja tulusaks, eelkõige majanduskriisi tingimustes;

25.

on veendunud, et on saabunud aeg suurendada oluliselt pikaajalisi strateegilisi investeeringuid Euroopas, pöörates seejuures erilist tähelepanu infrastruktuuride ja ühtekuuluvuse peamistele valdkondadele; nõuab sellega seoses, et:

26.

ergutab EIPd töötama välja oma 2013. aasta järgse tegevusstrateegia kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga;

27.

on seisukohal, et Euroopa 2020. aasta strateegias on antud finantsvahenditele huvitav ja toetav lähenemisviis; palub EIP-l ja komisjonil tõhususe suurendamiseks pidada silmas järgmisi eesmärke: korra lihtsustamine ning kordistavate tegurite ja EIP Grupi katalüseeriva mõju suurendamine, et pakkuda huvi riigi- ja erasektori investoritele;

28.

kutsub EIPd üles seadma panga ja komisjoni ühisalgatused koostöös komisjoniga, eriti seoses ühtekuuluvuspoliitikaga, jätkuvalt esmatähtsale kohale; tunnistab, et need ühisalgatused toimivad edasises arengus katalüsaatorina, muu hulgas 2013. aastale järgnevaks programmitöö perioodiks ettevalmistamisel;

29.

innustab EIPd esitama oma investeerimisprojektide prioriteetide pingerea, kasutades selliseid meetodeid nagu tasuvusanalüüs, et saavutada võimalikult kõrget multiplikatsiooniefekti SKP-le;

30.

toetab selliseid kvaliteetsete investeeringute tegijaid nagu EIP, eelkõige tema kogemuste tõttu uuenduslike rahastamisvahendite, näiteks struktureeritud rahastamisvahendi, riskijagamisrahastu ja Euroopa puhta transpordi vahendi kasutamisel;

31.

innustab seepärast laiendama ELi toetuste kombineerimist EIP laenudega olemasolevate ressursside finantsvõimenduseks, tingimusel, et uued finantsinstrumendid on arukad, integreeritud ja paindlikud;

32.

on seisukohal, et ulatuslik kogemus finantsinstrumentide loomisel ja kasutamisel käesoleva programmitöö perioodi jooksul peaks nii komisjonil kui ka EIP-l võimaldama minna praegusest kohaldusalast ja nende vahendite kasutamisest kaugemale ning luua uuendusi, laiendades pakutavate toodete valikut;

33.

on seisukohal, et selged ja konkreetsed eesmärgid ning õigusraamistikud on vajalikud nii EIP omarahastamiseks mõeldud võlakirjade emiteerimiseks kui ka tulevaste nn projektide võlakirjade emiteerimiseks;

34.

viitab asjaolule, et EIP rahastab end ise, emiteerides edukalt tavalisi kõikide ELi liikmesriikide tagatud võlakirju;

35.

toetab projektide võlakirjade ideed, mille eesmärk on parandada äriühingute endi poolt Euroopa 2020. aasta strateegia raames emiteeritud võlakirjade krediidireitingut ja rahastada Euroopa transpordi-, energia- ja infotehnoloogia infrastruktuure ning majanduse keskkonnahoidlikkuse suurendamist; usub, et projektide võlakirjade emiteerimine avaldab positiivset mõju kapitali kättesaadavusele, mille abil suurendatakse majanduskasvu ja tööhõivet edendavaid jätkusuutlikke investeeringuid, mis täiendavad riikide ja Ühtekuuluvusfondi investeeringuid; on seisukohal, et see vahend peaks parandama valitud projektide krediidireitingut ja meelitama ligi erasektori investeeringuid täiendusena riikide ja Ühtekuuluvusfondi investeeringutele;

36.

palub seepärast komisjonil ja EIP-l esitada konkreetsed ettepanekud projektide võlakirjade loomiseks; rõhutab, et Euroopa Parlament peab olema täiel määral kaasatud selliste vahendite väljatöötamisse ning palub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku juures mõelda ELi eelarve kasutamisele esmase piiratud kahjumiriskiga riskipuhvrina ning EIP-le teisese finantseerijana;

37.

on seisukohal, et EIP täiendavat toetust on selgesti vaja järgmistes valdkondades: VKEd, keskmise kapitaliseeritusega ettevõtted, infrastruktuur ning muud olulised majanduskasvu ja tööhõivet suurendavad olulised projektid Euroopa 2020. aasta strateegia osana;

38.

nõuab tungivalt, et EIP investeeriks Euroopa raudteevõrgu ning teiste üleeuroopaliste kaubatranspordivõrkude kaudu toimuvasse kaubatransporti, keskenduse seejuures Vahemere, Musta mere ja Läänemere sadamatele, et ühendada need kindlalt Euroopa turgudega;

39.

nõuab tungivalt, et EIP toetaks rohkem üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamist eesmärgiga luua enamatele, nii avaliku kui ka erasektori investeeringutele võimendav mõju; on seisukohal, et ka siin võivad projektide võlakirjad investeerimisvahendina täiendada üleeuroopaliste transpordivõrkude fondi eelarvet; nõuab tungivalt, et tulevased investeeringud koonduks üleeuroopaliste transpordivõrkude piiriülestele lõikudele, et optimeerida loodud Euroopa lisandväärtust;

40.

nõuab tungivalt, et EIP investeeriks Nabucco gaasijuhtme ja teiste oluliste üleeuroopaliste energiavõrkude (TEN-E) projektidesse, mis võimaldab edaspidi katta ELi energianõudlust, mitmekesistada Euroopa tarnijariike, parandada ELi poliitikat tervikuna ning aidata liidul täita keskkonnaalaseid kohustusi;

41.

on seisukohal, et EIP peaks osana tegevustest läbirääkijariikides keskenduma vastavalt kõrgetele sotsiaalsetele, läbipaistvus- ja keskkonnastandarditele rohkem energiatõhususe meetmetele, taastuvenergiale ja keskkonna infrastruktuurile, üleeuroopalistele võrkudele (TEN), üleeuroopalistele energiavõrkudele (TEN-E) ja avaliku ja erasektori partnerlusele (PPP) ning vastavalt ELi kliimaeesmärkidele seadma prioriteediks säästvad transpordiliigid, eelkõige raudtee;

42.

on seisukohal, et EIP peaks panga põhikirja uue artikli 18 kohaselt andma läbirääkijariikidele tehnilist abi;

43.

tunneb heameelt Lissaboni lepinguga kaasnenud muutuste üle EÜ artiklis 209 (koosmõjus EÜ artikliga 208), milles on sätestatud, et EIP aitab oma põhikirjas esitatud tingimuste kohaselt kaasa ühenduse arengukoostöö alase poliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmisele;

44.

tuletab meelde, et EIP rahastamisstrateegia ja finantstehingud peaksid edendama ELi välistegevuse üldpõhimõtteid, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21, st teenima demokraatia ja õigusriigi arendamise ning tugevdamise üldist eesmärki, inimõiguste ja põhivabaduste austamise eesmärki ning järgima rahvusvahelisi keskkonnaalaseid lepinguid, milles Euroopa Liit või selle liikmesriigid osalevad; on seisukohal, et EIP peab projektide eri asjakohastel etappidel tagama, et järgitakse keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätteid;

45.

tervitab asjatundjate juhtkomitee järeldusi, mille kohaselt tuleks mõelda ELi väliskoostöö ja arengu platvormi väljatöötamisele; nõuab siiski tungivalt, et EIP ja teised Euroopa institutsioonid kaaluksid hoolikalt uue käsitlusviisi teostatavust ja selle pikaajalist mõju ELi üldise välistegevuse tõhususele, et vältida üldise arengupoliitika ja eesmärkide nõrgendamist seetõttu, et vahendid loodi ilma eesmärkide ja nende prioriteetide esialgse hindamiseta;

46.

toetab tehtud uut otsust, mille kohaselt suurendatakse EIP suutlikkust toetada ELi arengueesmärke, asendatakse piirkondlikud eesmärgid horisontaalsete kõrgetasemeliste eesmärkidega ning töötatakse välja tegevusjuhised kõigi välismandaadi piirkondadele; tuletab meelde vajadust seada selgeid prioriteete, sealhulgas taastuvenergia, linnade infrastruktuuri, omavalitsuste arengu ja kohalike finantseerimisasutuste valdkonnas;

47.

soovitab järgmisi meetmeid EIP rolli suurendamiseks arengu edendamisel:

48.

soovitab EIP-l keskenduda taastuvenergia projektide investeerimisele arengumaades, pöörates erilist tähelepanu Sahara-tagusele Aafrikale;

49.

tunnistab, et EIP koostööd mitmepoolsete arengupankade, piirkondlike arengupankade, Euroopa kahepoolsete arenguasutuste ning riiklike ja erasektori finantseerimisasutustega kolmandates riikides tuleks suurendada, et toetada ELi poliitikat;

50.

usub, et samadel tingimustel ja vastastikkuse põhimõttele tuginev tihedam koostöö piirkondlike ja riiklike finantseerimisasutuste vahel on vajalik selleks, et tagada vahendite tõhusam kasutamine ning täita konkreetseid kohalikke vajadusi;

51.

innustab allkirjastama vastastikuse mõistmise memorandumit, mille üle peavad praegu läbirääkimisi EIP, EBRD ja komisjon, et tugevdada koostööd kõigis väljaspool ELi paiknevates ühist huvi pakkuvates riikides ning muuta laenupoliitika üksteisega ning ELi poliitiliste eesmärkidega (nagu sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse) sidusaks;

52.

kutsub EIP-d üles kehtestama selgeid rahastamistingimusi finantsvahendajatele ja andma aru edusammudest, mida on tehtud läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse suurendamisel, eelkõige finantsvahendajate kaudu antud laenude osas; on seisukohal, et EIP peaks ajakohastama ja muutma rangemaks oma poliitika maksuvabade finantskeskuste suhtes ning minema kaugemale praeguste OECD nimekirjadega kehtestatud võrdsetest tingimustest ja võtma arvesse kõiki jurisdiktsioone, mis võiksid lubada maksude vältimist või maksudest kõrvalehoidmist;

53.

on seisukohal, et ei ole piisav, kui toetutakse ainult OECD maksuvabade finantskeskuste nimekirjale, vaid kasutada tuleks kõiki rahvusvaheliselt tunnustatud nimekirju ajani, kui EL koostab oma nimekirja; on seisukohal, et EIP peaks asjaomaste koostööst keelduvate jurisdiktsioonide üle teostama autonoomset hindamist ja järelevalvet ning avaldama regulaarselt nende tulemusi, mis täiendavad rahvusvaheliste ja ELi kontrollnimekirjade analüüse;

54.

on seisukohal, et EIP ei tohi osaleda OECD, rahapesuvastase töökonna ega muude asjaomaste organisatsioonide määratletud või iseenda sõltumatu hinnangu ja järelevalve raames kindlaks tehtud koostööst keelduvate jurisdiktsioonide kaudu tehtavates tehingutes;

55.

on seisukohal, et EIP peaks kohaldama koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ja maksuvabade finantskeskuste alast ajakohastatud ja avaldatud poliitikat väga rangelt eesmärgiga tagada, et panga finantstehingud ei aitaks kaasa mis tahes maksudest hoidumisele või rahapesule;

56.

palub EIP-l lisada parlamendile esitatavasse aastaaruandesse üksikasju seoses oma poliitika elluviimisega maksuvabades finantskesksustes, eelkõige esitada tingimustele mittevastamise tõttu tagasilükatud taotluste arv ning tingimuste täitmiseks nõutud ja teostatud ümberasumise kohustuste arv;

57.

kutsub EIPd üles veelgi parandama ennetavat ja õigeaegset juurdepääsu projektiteabele, sealhulgas panga hinnangule projekti keskkonna-, sotsiaalsete, inimõiguste alaste ja arengumõjude kohta, järelevalvearuannetele ja järelhindamise aruannetele;

58.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale, Maailmapanga grupile, piirkondlikele arengupankadele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.