6.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 184/1

A.

arvestades, et läbipaistvus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab, et ELi institutsioonid saavutavad suurema õiguspärasuse ja tulemuslikkuse ning kannavad suuremat vastutust kodanike ees demokraatlikus süsteemis;

B.

arvestades, et läbipaistvus aitab tugevdada demokraatia ja põhiõiguste austamise põhimõtteid, nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas;

C.

arvestades, et suurem läbipaistvus ELi institutsioonides aitaks avalikkusel paremini aru saada, kuidas ELi vahendeid kasutatakse, parandades samas võimalusi hinnata ELi kulutuste tulemuslikkust,

1.

tuletab meelde, et 13. detsembril 2006. aastal muudetud finantsmääruse (1) artikli 30 lõike 3 esimeses lõigus nähakse läbipaistvuse põhimõtte peatüki all ette, et:

„Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult tema talituste poolt, ning teabe vahenditest abisaajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded”

2.

on arvamusel, et läbipaistvus on tihedalt seotud sellega, kas teave abisaajate kohta on kergesti kättesaadav, usaldusväärne ja sobiv edasisteks uuringuteks, võrdlusteks ja hindamisteks, ning et finantsmääruses kasutatava väljendi „asjakohasel viisil” rakendamisel tuleks neid nõudeid arvestada;

3.

tuletab meelde, et kui me räägime läbipaistvusest seoses 20 % ELi rahaliste vahenditega, mida komisjon haldab vahetult ja tsentraalselt (toetused ja avalike hangete lepingud), siis on teave, sh abisaajate isikud, kättesaadav kahel veebilehel:

toetusesaajad: http://ec.europa.eu/grants/beneficiaries_en.htm

avalike hangete lepingute edukad pakkujad: http://ec.europa.eu/public_contracts/beneficiaries_en.htm

4.

nõuab, et komisjon viitaks kõikides dokumentides, mis on seotud ELi eelarve ja/või tema vastutusvaldkonda kuuluvate projektide ja programmidega, selgesõnaliselt nende kahe veebilehe aadressidele, mis sisaldavad teavet tema poolt vahetult ja tsentraalselt hallatavate ELi rahaliste vahendite saajate kohta;

5.

märgib, et finantsmääruse artiklis 53b nähakse ette, et kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, peavad liikmesriigid kõnealuse artikli lõike 2 punkti d kohaselt tagama:

„asjakohaste valdkondlike määruste abil ja kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise”

6.

rõhutab, et vastavalt artiklitele 53c ja 53d peavad ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagama „kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise”;

7.

tuletab meelde, et komisjon kohustus finantsmääruse muutmist käsitleva lepitusnõupidamise tulemustele lisatud läbipaistvust käsitlevas komisjoni deklaratsiooni projektis:

„tagama valdkondlikes rakendusmäärustes, et põllumajandusfondidest (FEADER (2) ja FEAGA (3)) tulenevatest vahenditest abisaajate kohta teabe avalikustamine on sarnane struktuurifondide valdkondlikes rakendusmäärustes sätestatule. Eelkõige tagatakse nendest fondidest saadud summade nõuetekohane tagantjärele avaldamine igal aastal peamiste kuluartiklite lõikes iga abisaaja kohta”

8.

märgib, et komisjoni veebileht http://ec.europa.eu/agriculture/funding/index_en.htm sisaldab viiteid 14 liikmesriigi andmebaasidele, mis pakuvad teavet ühise põllumajanduspoliitika toetusesaajate kohta, kellele makstakse toetust koostöös liikmesriikidega; peab siiski kahetsusväärseks, et see teave on nii mitmepalgeline ja hajutatud ning nii kõikuva kvaliteediga, et informatsiooni on väga raske üles leida; kutsub komisjoni üles võtma õppust väga arusaadavast veebilehest http://www.farmsubsidy.org/, mis toimib väga hästi ja on loodud avaliku sektori abita;

9.

võtab teadmiseks komisjoni reservatsiooni selles osas, et kuna tema veebilehel asuvad viidad lähtuvad liikmesriikide esitatud teabest, mille mahud ja üksikasjalikkus võivad suures ulatuses erineda, ei saa komisjon tagada esitatud andmete või teabe paikapidavust ega täielikkust ega võta endale vastutust teabe kasutamise tagajärgede eest;

10.

nõuab, et komisjon võtaks vastutuse täielike ja usaldusväärsete andmete tagamise eest ning võtaks sellest tulenevalt vajalikud meetmed liikmesriikide ametiasutuste suhtes, et kindlustada selliste andmete edastamine;

11.

usub, et üldreeglina peaks komisjoni veebilehed, millel avalikustatakse teave mis tahes viisil ELi rahalistest vahenditest abisaajate kohta, olgu need lepingud, toetused, põllumajandus- või struktuurifondide vahendid (või muud liiki rahastamisviisid), olema korraldatud nii, et võimalik oleks mitte ainult teabe saamine üksikute abisaajate kohta, vaid ka otsingute teostamine konkreetsete kriteeriumite alusel, et saada ülevaade erinevatest rubriikidest, mida saaks võrrelda komisjoni täitmisnäitajatega;

12.

kutsub komisjoni üles võtma poliitilist vastutust teabe avalikustamise eest ELi rahalistest vahenditest abisaajate kohta;

13.

rõhutab, et lihtsalt töötlemata teabe esitamisest üksi ei piisa ja et selleks, et teabel oleks praktiline väärtus, peab see olema korrastatud, liigitatud ja esitatud mõistlikult;

14.

juhib tähelepanu, et üksikud abisaajad võivad saada ELi rahalisi vahendeid mitmete programmide või ELi tegevusvaldkondade raames; tunnistab, et seetõttu oleks kasulik suuta tuvastada konkreetsele abisaajale kõikides valdkondades makstud summad; palub komisjonil uurida, kas on teostatav üldise otsingumootori loomine, mille abil oleks võimalik leida teavet konkreetsete abisaajate kohta ELi tegevuse kogu ulatuses, sh lepingud, toetused, subsiidiumid, teadusuuringute programmid, põllumajandus- või struktuurifondide vahendid, tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimine jne;

15.

palub komisjonil arvestada käesolevas resolutsioonis sisalduvaid märkusi ning võtta enne 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi kasutusele laiemale üldsusele mõeldud täielikult toimiv teabesüsteem kõikide ELi toetuste saajate ja laekumata sissenõudmiste kohta;

16.

rõhutab, et praegu on ELi institutsioonidel oma liikmete majandushuvide deklareerimisse erinev suhtumine, ulatudes avalikust registrist (Euroopa Parlamendis) kuni deklaratsioonide esitamise nõude puudumiseni;

17.

on arvamusel, et kõik institutsioonid peaksid kaaluma, kas praegused põhimõtted ja eeskirjad on piisavad, ja märgib, et võib-olla oleks vaja läbi vaadata Euroopa Parlamendi eeskirjad, et muuta finantshuvide avalikustamine Internetis kohustuslikuks;

18.

märgib, et komisjon on tellinud Euroopa läbipaistvuse algatusega seotud uuringu Euroopa Liidu institutsioonide ning ELi 27 liikmesriigi, Kanada ja Ameerika Ühendriikide parlamentide, valitsuste, konstitutsioonikohtute (ülemkohtute), kontrollikodade ning keskpankade ja riigipankade teenistuses olevate ametiisikute kutse-eetika eeskirjade ja normide kohta ning et ELi institutsioonide osas uuritakse ja võrreldakse kutse-eetika eeskirju ja norme komisjonis, Euroopa Parlamendis, Euroopa Kontrollikojas, Euroopa Kohtus, Euroopa Keskpangas ja Euroopa Investeerimispangas;

19.

on teadlik komisjoni soovist luua ELi institutsioonides nn ühine eetikaala;

20.

tuletab meelde, et pärast sõltumatute ekspertide komisjoni 10. septembri 1999. aasta teises aruandes esitatud soovitusi ning komisjoni 1. märtsi 2000. aasta haldusreformi käsitleva valge raamatu avaldamist esitas komisjon ettepaneku luua avaliku elu normide nõuandekomitee (4), mille üks ülesanne oleks pakkuda avalikus teenistuses olevatele isikutele ennetavalt suuniseid, et aidata neil vältida võimalikke huvide konflikte põhjustavaid olukordi;

21.

arvab, et ühtse nõuandva organi loomine kõikide ELi teenistuses olevate ametiisikute jaoks ei ole asjakohane, arvestades Euroopa Parlamendi liikmete erandlikku olukorda, kes on valitud otse kodanike poolt;

22.

usub siiski, et iga institutsioon peaks võtma vastu oma liikmete kutse-eetika eeskirjad sõltuvalt iga institutsiooni töö iseloomust, mis põhinevad olemasolevatele tavadele ja on kooskõlas kõikide asjassepuutuvate finantshuvidega;

23.

soovitab, et iga institutsiooni kutse-eetika eeskirjad käsitleksid ka oma liikmete üldist poliitilist, rahalist ja juriidilist vastutust;

24.

tuletab meelde, et Euroopa Kohus võttis vastuseks Euroopa Parlamendi hiljutistele heakskiidu andmist käsitlevatele resolutsioonidele vastu kohtunike eetikakoodeksi (5); märgib, et ka Euroopa Kontrollikoda uurib seda teemat kontrollikoja tulevikku käsitleva vastastikuse eksperdihinnangu raames;

25.

nõustub Euroopa ombudsmaniga (kaebus 3269/2005/TN), et volinikega koosolekuid pidavate konkreetsete lobistide nimede avaldamine on oluline;

26.

märgib, et mõiste „sissenõudmine” hõlmab nelja erinevat menetlusetüüpi:

27.

kordab veel kord oma 24. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni (ühenduse vahendite sissenõudmise kohta) (6) lõikes 36 väljendatud kahetsust, et teave ühenduse vahendite sissenõudmise kohta on Euroopa läbipaistvuse algatusest välja jäetud; kutsub komisjoni üles tegema eelarvepädevatele institutsioonidele ja avalikkusele kättesaadavaks nimed ja sissenõutavad summad, mis tuleb tagastada või mis on juba kantud ELi eelarvesse, samuti nende summade lõppsihtkoha;

28.

märgib, et vastavalt Euroopa Kontrollikoja aastaaruandele Euroopa Liidu eelarve täitmise kohta 2006. eelarveaastal (7) (punkt 2.24) ei sisalda komisjoni poolt „2006. aasta tegevusaruannetes […] esitatud teave sissenõuete ja korrektuuride kohta […] piisavalt selgitusi”; palub seetõttu komisjonil esitada usaldusväärse ja täieliku teabe eksimuste paranduste kohta ning tõendid selle kohta, milliseid parandusi ta on teinud;

29.

arvab, et komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile korrapäraselt ülevaate sissenõutavatest laekumata summadest, mis on esitatud võlgu olevate kogusummadena peadirektoraatide kaupa ja vastavalt ajavahemikule, kui kaua summa on olnud laekumata, ning võimaluse korral avaldama nimetatud teabe oma veebilehel;

30.

pooldab asjaolu, et komisjoni 2006. aasta haldustegevuse koondaruannet käsitleva komisjoni teatise (KOM(2007)0274) lisana avaldati 2006. aastal saadaolevate kindlaksmääratud summade sissenõudmisest loobumiste kokkuvõte; märgib, et sissenõudmistest loobumiste kogusumma (summad suuruses üle 100 000 euro) oli komisjoni eelarves 23 038 784 eurot ja Euroopa Arengufondi eelarves 6 549 996 eurot;

31.

rõhutab, et komisjoni talitused koostavad aastas 10 000 sissenõudekorraldust ning eelarve peadirektoraat valmistab kord kvartalis ette laekumata summade saldod, mis saadetakse asjaomastele peadirektoraatidele sissenõudmiste teostamiseks;

32.

tunneb heameelt, et 2006. eelarveaasta esialgses raamatupidamise aastaaruandes (köide 1, lk 67–71) avaldati tulude ja kulude aruande märkustes peatükk kulude sissenõudmise kohta; märgib, et 2006. aastal koostatud sissenõudekorralduste kogusumma oli 634 000 000 eurot; loodab, et komisjon teeb tulevikus läbipaistvuse suurendamiseks jätkuvalt sellelaadseid edusamme;

33.

märgib, et komisjon on loonud registri (http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/) ekspertrühmade kohta, mis on kas komisjoni otsustega või mitteametlikult komisjoni talituste loodud ametlikud või mitteametlikud nõuandvad organid, mille ülesanne on aidata komisjoni ja selle talitusi õigusloomega seotud ettepanekute ja poliitiliste algatuste ettevalmistamisel;

34.

tunneb heameelt, et eelarvekontrollikomisjoni taotlusel võttis asepresident Kallas kohustuse, et alates 2008. aastast:

35.

märgib, et ekspertrühmade register ei hõlma:

36.

ei nõustu nende rühmade üldise registrist välja arvamisega ja eeldab, et komisjon võtab meetmeid tagamaks, et registris sisalduksid kõik ekspertrühmad, sealhulgas teave komiteemenetluse komitee liikmete, konkreetsete ekspertide, ühisüksuste ja sotsiaalse dialoogi komiteede kohta, et tagada samasuguse läbipaistvuse kohaldamine nende ekspertide komiteede liikmesuse suhtes, kui vastupidiseks ei esitata eraldi iga juhtumi põhiselt õigustatud ja mõjuvaid põhjuseid;

37.

kutsub komisjoni üles korraldama enne 2008. aasta lõppu põhjalikku läbivaatust oma ekspertrühmade koosseisu osas ja võtma meetmeid, et tagada huvirühmade tasakaalustatud esindatus ekspertrühmades;

38.

rõhutab, et komisjon peab enne 2008. aasta lõppu arendama välja uute ekspertrühmade liikmete valimiseks avatud, läbipaistva ja kaasava protsessi ja hiljemalt 2009. aasta veebruaris teavitama parlamenti uutest valikukriteeriumidest;

39.

tunnistab, et äriühingute või ELi institutsioonide hea valitsemistava oluline element on finantshaldust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine sidusrühmadele ja avalikkusele nii, et keskmine lugeja sellest hõlpsasti aru saaks;

40.

tunnistab, et pärast muudetud finantsmääruse jõustumist 2003. aastal on olukord muutunud kohustuse tõttu valmistada ette iga-aastased tegevusaruanded, mis pakuvad praktikas üksikasjalikku ülevaadet institutsioonidesisesest tööst;

41.

õnnitleb komisjoni tema peadirektoraatide ja muude talituste iga-aastaste tegevusaruannete (2004, 2005, 2006) ning komisjoni koondaruande „Poliitilised saavutused 2006. aastal” (KOM(2007)0067) avaldamise puhul komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/index_en.htm;

42.

märgib, et komisjoni hinnangul on koondaruanne ja iga-aastased tegevusaruanded komisjoni aruandekohustuse konstruktsiooni tipuks ja alussammasteks (KOM(2006)0277), ning kuna peadirektorid ja komisjon on kolleegiumina poliitiliselt vastutavad nendes aruannetes käsitletud halduse eest, soovitab komisjonil tungivalt võtta tõsiseid meetmeid, et anda täielik ülevaade sellest, kuidas kasutatakse 80 % ELi vahenditest (koostöös liikmesriikidega toimuv haldus), vastasel juhul peetakse tema enese usaldusväärsust puudulikuks;

43.

nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon toetaks riiklike kinnitavate avalduste esitamist liikmesriikide poolt, mis võimaldaks tal võtta täieliku poliitilise vastutuse kogu ELi finantshalduse eest; samuti nõuab tungivalt, et komisjon toetuks rohkem riiklike kontrolliasutuste tööle ja välisaudititele;

44.

tunneb heameelt, et Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning Euroopa Ombudsman esitavad eelarve täitmist kinnitavale asutusele iga-aastased tegevusaruanded;

45.

on seisukohal, et teiste institutsioonide, sh nõukogu ja Euroopa Parlamendi iga-aastased tegevusaruanded tuleks suurema läbipaistvuse huvides avaldada nende avalikel veebilehtedel;

46.

tuletab meelde, et komisjon uuris läbipaistvust käsitlevas eeltöös (SEK(2005)1300) ühe küsimusena seda, kas pettust oleks võimalik uurimiste tulemuste nähtavamaks tegemisega paremini ära hoida ning kas komisjon peaks koostama ja avaldama musta nimekirja, kuhu on kantud kinnitust leidnud pettusejuhtumid koos süüdlaste nimedega;

47.

märgib, et ehkki komisjon käsitles petturite musta nimekirja koostamist ulatuslikult oma töödokumendis (SEK(2005)1300), ei lisatud seda teemat ei Euroopa läbipaistvuse algatust käsitlevasse komisjoni rohelisesse raamatusse ega ka selle järelmeetmeid käsitlevasse teatisesse;

48.

palub komisjonil kaaluda avaliku musta nimekirja loomist, kuhu on kantud kinnitust leidnud pettusejuhtumid ning nende eest vastutavad üksused, nii süüdlaste avalikustamiseks kui ka avalikkuse teavitamiseks ühenduse pettusevastasest tegevusest;

49.

juhib tähelepanu sellele, et komisjon viis Euroopa Parlamendi taotlusel 1997. aastal ELi finantshuvide kaitseks sisse viie erineva hoiatustasemega varajase hoiatamise süsteemi, et aidata komisjoni talitustel tuvastada üksused, mis kujutavad endast finants- ja muud ohtu; märgib, et see süsteem hõlmab nii tsentraalset haldamist (lepingud ja toetused, mida haldavad vahetult komisjoni talitused) kui ka detsentraliseeritud haldamist (kolmandate riikide halduse all); siiski ei kata varajase hoiatamise süsteem ELi vahendeid, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega (koostöös liikmesriikidega toimuv haldus, peamiselt ühine põllumajanduspoliitika ja struktuurifondid), ega vahendeid, mille haldamine on delegeeritud rahvusvahelistele organisatsioonidele (ühine haldamine);

50.

märgib, et vastavalt kontrollikoja 2006. aasta aruande peamistele järeldustele olid eeskirjade eiramise põhilisteks põhjusteks struktuuripoliitika valdkonnas eksimused vastavusnõuete järgimisel (nt puuduv või kehtetu pakkumismenetlus), ja kuna ELi finantshuvide kaitse on oluline eesmärk, palub komisjonil ja kontrollikojal esitada eelarve täitmist kinnitavale asutusele aruanne avalikel pakkumistel kõige sagedamini esinevatest eeskirjade eiramise või pettuse tüüpidest ning nende põhjustest;

51.

märgib, et andmekaitsega seotud kaalutlustel, eesmärgiga kaitsta asjaomaste üksuste seaduslikke huve, ja kuna finantsmääruses puuduvad sätted avalikustamise lubamise kohta, on varajase hoiatamise süsteemi kanded rangelt konfidentsiaalsed;

52.

tuletab meelde, et vastavalt finantsmääruse artiklile 95 luuakse kõrvale jäetud taotlejate ja pakkujate keskandmekogu (järgides isikuandmete kaitset käsitlevaid ühenduse eeskirju), mida hallatakse ühiselt kõikide institutsioonide ja asutustega ja mis peaks olema toimiv alates 1. jaanuarist 2009;

53.

kordab veel kord tungivat vajadust OLAFi eetikakoodeksi järele, pidades silmas süütuse presumptsiooni abisaajate puhul, kes on pärast pikka ja nende huve kahjustavat juurdlusmenetlust kohtute poolt õigeks mõistetud, kuid kellele ei hüvitata nende mainele tekitatud kahju või põhjustatud rahalist kahju;

54.

märgib, et liikmesriikidelt nõutakse pädevale eelarvevahendite käsutajale teabe edastamist kõrvale jäetud taotlejate ja pakkujate kohta; märgib lisaks, et andmekogu ei ole avalik ja seda saavad kasutada ainult ELi institutsioonid, rakendusametid ja reguleerivad asutused (finantsmääruse artikli 95 lõige 2);

55.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja teistele institutsioonidele.